Orkjärve LKA Viisu soo veerežiimi taastamise projektist

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Triin Leetmaa

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Teie 28.12.2023

Meie 02.02.2024 nr 7-9/23/18229-5

Orkjärve LKA Viisu soo veerežiimi taastamise

projektist

Austatud Triin Leetmaa

Pöördusite Keskkonnaameti poole kooskõlastuse saamiseks Harju maakonnas Saue vallas

Orkjärve looduskaitsealal Viisu soos veerežiimi taastamistööde projektile. Keskkonnaamet on samal teemal arvamust avaldanud oma 10.06.2022 ja 05.10.2023 kirjadega1.

Taastamistööde eesmärgiks on taastamisalal ja selle läheduses luua läbi veerežiimi taastamise eeldused allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230) ning soostuvate ja soo-

lehtmetsade (9080*) struktuuri ning neile iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks. Lisaks aidata kaasa taastamisalal vanade loodusmetsade (9010*) säilimisele.

Viisu soo on valitud taastamise objektiks soode tegevuskava põhjal2, mille lisas 33 on välja toodud ka Orkjärve looduskaitseala, kus taastamiseks on ette nähtud 74 ha ulatuses

elupaigatüüpi lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210*), mis on Natura loodusala ja looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. Tegevuskava lisas 5 toodud kaardil on taastamist vajava sooalana ära märgitud just Viisu soo sihtkaitsevööndi ala.

Viisu soo taastamisala asub Orkjärve looduskaitseala (KLO1000249) Viisu soo

sihtkaitsevööndis (KLO1100872), mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Orkjärve loodusala (RAH0000443). Taastamisala pindala on 95,67 ha ning see paikneb kogu ulatuses RMK poolt hallataval riigimaa maaüksusel Orkjärve looduskaitseala 6 (51802:002:0524).

Orkjärve looduskaitsealal valitsev kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 07.07.2005 määrusega nr 164 „Orkjärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi

kaitse-eeskiri). Kaitse- eeskirja järgi on kaitseala kaitse eesmärk kaitsta raba ja rabametsi, Viisusoo madalsookoosluseid ning haruldasi ja kaitsealuseid liike4. Viisu soo sihtkaitsevööndi

kaitse-eesmärgiks on seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamine5 ning kaitse-eesmärk saavutatakse vajaduse korral hooldustööde

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbritega 7 -9/22/9667-2 ja 7-9/23/18229-2 2 „Kaitstavate soode tegevuskava“ (2015), koostatud aastateks 2016 -2023

https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/elupaigatuupide-tegevuskavad 3 Prioriteedina taastamist vajavad sooalad 4 Kaitse-eeskiri § 1 lg 1 p 1 5 Kaitse-eeskiri § 4 lg 1

2 (3)

tegemisega6. Kaitse eeskirja kohaselt on Viisu soo sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja

nõusolekul lubatud hooldustööd kaitsealuste taimeliikide elutingimuste säilitamisekssäilitamiseks7.

Eesti looduse infosüsteemi andmetel on taastamisalal ja selle lähiümbruses inventeeritud mitmed elupaigatüübid ja kaitsealuste liikide leiukohad, mis on täpsemalt välja toodu

Keskkonnaameti 10.06.2022 kirjas. Orkjärve looduskaitseala Viisu soo sihtkaitsevööndisse jäävale taastamisalale ei jää ühtegi maaparandussüsteemi või selle osa, kuid taastamisala

piirneb maaparandusehitistega. Kavandatud tööde tegemiseks on vajalik raie ligipääsude tagamiseks ja kraavide sulgemise

asukohtades. Eelistatult ligipääsuks kasutatakse vana heinaveoteed, looduslikke häile ja liigutakse piki kraave. Tekkivate raidmete väikest kogust ja veo korraldamisega seotud raskusi

ja riske arvestades jäetakse raiutud materjal tööalale ja see saab seal toimida elustikku toetavana. Kujundusraieid koosluste struktuuri kujundamiseks ette ei nähta. Kraavide sulgemine teostatakse oludesse sobiva eritehnikaga, eelistades võimalusel väiketehnikat,

misläbi vähendatakse taastamistöödega kaasnevat ajutist negatiivset mõju taastamisalal. Välditakse üle 30 cm roobaste tekkimist. Taastamistööd teostatakse pesitsusvälisel ajal ehk

ajavahemikus 1. august kuni 14. veebruar. Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) on kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mille

korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile

ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, KeHJS, § 3 lg 1 p 2). Kui objektiivse teabe põhjal on välistatud eeldatavalt olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura

2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele ja kui tegevus on otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik, siis ei ole kohustusliku KMH läbiviimine vajalik.

Kuna Viisu soo taastamine on ette nähtud kaitstavate soode tegevuskava põhjal ja ka looduskaitsealale koostatud kaitsekorralduskavas8 on Viisu soo taastamise võimalus välja

toodud, siis saab tegevust lugeda kaitsekorralduslikuks tegevuseks ja KMH läbiviimine vajalik ei ole.

Keskkonnaameti seisukoht

Lähtuvalt Orkjärve looduskaitseala kaitse-eeskirjast on soode loodusliku veerežiimi taastamisel positiivne mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele ja väärtustele, luues eeldused sookoosluste

seisundi säilimiseks ja taastumiseks ning seeläbi parandades pikas perspektiivis ka kaitsealuste liikide seisundit läbi nende elupaikade kvaliteedi tõstmise.

Alale koostatud kaitsekorralduskava peatüki 1.5.3. kohaselt tuleb kaitsealal teostada botaaniline inventuur Viisu soo sihtkaitsevööndis. Sama inventuuri käigus on vaja hinnata

taastamis- ja/või hooldustööde tegemise vajalikkust. Kaitstavate soode tegevuskavas tuuakse välja, et taastamistegevused peavad lähtuma sellest, et

parandada kaitse-eesmärgiks määratud liikide ja elupaikade seisundit, siinjuures tuleb arvestada sellega, et sookoosluste taastamise käigus ei tohi kahjustada ala teisi kaitse-eesmärke.

6 Kaitse-eeskiri § 4 lg 3 p 2 7 Kaitse-eeskiri § 5 lg 8 p 1 8 „Orkjärve looduskaitsealal kaitsekorralduskava 2019 -2028“ kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

10.09.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/10

3 (3)

Kaitsekorralduskava kohaselt on planeerimise esimeseks etapiks eelnevad uuringud ja

informatsiooni kogumine (koosluse struktuuri ja funktsioneerimise ning kuivenduse ja taastamise erinevate mõjude kohta). Viimaseks etapiks on taastamisedukuse seire.

Taastamistööde eel on vajalik tellida kaitse-eesmärgiks olevate liikide inventuur. Vastasel korral puudub ülevaade liikide elupaikade hetkeseisundist ning tööde järgselt ei ole võimalik

hinnata tulemuslikkust. Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakond lisab inventuuri oma 2024. aasta tööplaani. Panustame sellesse, et enne tööde alustamist sügisel on inventuuri

tulemused olemas. Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakond teavitab RMK-d jooksvalt.

Muus osas lisame, et taastamistööde käigus tuleb võimalikult vähe mõjutada maastikku ja kaitsealuste taimede kasvukohad peavad säilima. See tähendab, et töid tuleb teostada kuiva

või külmunud pinnasega ajavahemikus 1. august kuni 14. veebruar.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Triin Ristmets 56981773 (looduskasutus)

[email protected] Karin Sisask 5193 1960 (keskkonnakorraldus) [email protected]

Liset Takking 53416786 (loodushoid) [email protected]

Monika Laurits-Arro 53020849 (loodushoid) [email protected]