| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/615 |
| Registreeritud | 01.02.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Margus Emberg |
| Originaal | Ava uues aknas |
KOR R A L D U S
01. veebruar 2024 nr 1-3/24/25
Urevere loodusala kaitsekorralduskava
kinnitamine
OTSUS
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47
„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:
1. kinnitan „Urevere loodusala (Urevere suur-konnakotka püsielupaik) kaitsekorralduskava”; 2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala
kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;
3. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil büroo juhatajal korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus
Anna Krete Kangur
spetsialist looduskaitse planeerimise osakond
Keskkonnaamet 2024
Urevere loodusala (Urevere suur-
konnakotka püsielupaiga)
kaitsekorralduskava
KINNITATUD Keskkonnaameti 1.02.2024 korraldusega nr 1-3/24/25
2
SISUKORD
1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................ 4 1.1. Uuritus ja seire ........................................................................................................ 6 2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .......................................................................... 7 3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED................... 10 3.1. Külastuskorraldus ................................................................................................. 11
3
Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused
MO – maaomanik
KE – kaitse-eeskiri Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund
KeA – Keskkonnaamet KKK – kaitsekorralduskava
LKS ‒ looduskaitseseadus KA – kaitseala
LKA – looduskaitseala
HA – hoiuala LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitsepõhimõtteid)
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)
PLK – poollooduslik kooslus RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
EELIS – Eesti looduse infosüsteem
SKV – sihtkaitsevöönd PV – piiranguvöönd
SDF – Natura standardandmebaas
Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)
Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine
(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)
4
1. ALA ISELOOMUSTUS
Kaitstavate alade nimi Urevere suur-konnakotka püsielupaik (KLO3000528)
Loodusala nimi Urevere loodusala (EE0020342) (Joonis 1)
Pindala 17,7 ha
Asukoht ja piirid Rapla maakond, Märjamaa vald, Urevere küla Rahvusvahelise tähtsusega alad
(keskkonnaportaal.ee)
Kaitsekord Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrus nr 43 „Must-toonekure ja suur-
konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”
Looduskaitseseadus
Koostaja nimi Anna Krete Kangur
Koostamise aasta 2024
Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava
koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine”
Urevere loodusala peamiseks väärtuseks on metsakooslused. Loodusala seisundi andmed on puudulikud, seega on alal vajalik läbi viia Natura elupaikade inventuur ja
veerežiimi ekspertiis. Loodusalale jäävad siseriiklikult kaitstavad alad Urevere suur- konnakotka püsielupaik ja Urevere merikotka püsielupaik.
Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele
isikutele.
Urevere loodusala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
5
Joonis 1. Urevere loodusala ja loodusalal inventeeritud elupaigatüübid. (piirid: EELIS, jaanuar 2024; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, jaanuar
2024).
6
1.1. Uuritus ja seire
Inventuurid ja uuringud
Urevere loodusalale on Natura inventuuri projekti „Metsaregister 2005” raames määratud kahte tüüpi LoD I lisas nimetatud elupaiku, kokku 8,6 ha. Hilisemal ajal elupaigainventuuri läbi viidud ei ole.
EELISe andmetel on loodusalal registreeritud I kaitsekategooriasse kuuluva merikotka
(Haliaeetus albicilla) ja suur-konnakotka (Clanga clagna) elupaigad ning III kaitsekategooriasse kuuluva hallpea-rähni (Picus canus) elupaik. (EELIS, 2024)
Suur-konnakotka leiukohti on alal registreeritud kaks. Üks kaardistati esmakordselt röövlindude ekspertide poolt 2022. aastal (asustamata heas seisus pesa, vaatlejad Jaan
Grosberg ja Ülo Väli). Eksperdid on pesa määramisel lähtunud suurte risupesade välimääraja juhistest1. Teine leiukoht on olnud vaatluse all alates 2003. aastast. 2008‒ 2010. a. pesitses seal hiireviu. 2023. aasta vaatluse põhjal asus pesapaika pesitsema
merikotkas (1 paar, vaatleja Renno Nellis).
Riiklik seire
Riikliku seire raames kontrollib Kotkaklubi igal aastal kõiki teadaolevaid suur-
konnakotka pesi vastavalt liigi tegevuskava kirjeldatud seire metoodikale. Ühtlasi jälgitakse pesade ja nende lähiümbruse seisundit ning tehakse järelevalvet
kaitsemeetmete täitmise üle.2 Inventuuride ja uuringute vajadus
Vajalik on jätkata kotkaste riiklikku seiret.
Vajalik on alal läbi viia Natura elupaikade inventuur, et täpsustada vanade loodusmetsade ning soostuvad ja soo-lehtmetsade seisund. Samuti on alal vajalik läbi
viia veerežiimi ekspertiis, et teada saada loodusalal olevate kraavide mõju elupaiga seisundile.
1 Suurte risupesade välimääraja 2 Suur-konnakotkas » Kotkad
7
2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID
Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2004. aasta korraldusega.3 Urevere loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I
lisas nimetatud elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo– lehtmetsad (9080*). Siseriiklikult pole metsaelupaigad kaitse-eesmärgiks seatud.
Suur-konnakotkas ja merikotkas kuuluvad I kaitsekategooriasse. Eesti punase nimestiku 2019. aasta hindamise järgi Eestis on suur-konnakotkas kriitilises seisundis
liik ja merikotkas ohualdis liik. (EELIS) Urevere loodusalale jääb Urevere suur-konnakotka ja Urevere merikotka püsielupaik.
Suur-konnakotka püsielupaik on võetud kaitse alla 17,7 ha ulatuses 2006. aasta määrusega.4 Hiljem kaardistatud pesapuude ümber on lähtuvalt LKS § 50 lõikest 2
moodustatud lisaks 250 m (suur-konnakotkas) ja 200 m (merikotkas) raadiuses sihtkaitsevööndid, elupaiga piirid on aga veel laiemad. I kaitsekategooria liikidel tuleb kaitse tagada kogu elupaiga ulatuses, seetõttu tuleks üle vaadata nii loodusala kui
püsielupaiga piirid. Suur-konnakotka elupaigad tuleb kogu ulatuses kaitse alla võtta ministri määrusega moodustatud püsielupaikadena vähemalt kogu elupaiga ulatuses
29,6 ha 5. Kaitsekorra osas tuleb arvestada ka merikotka elupaigast tulenevate tingimustega.
Hetkel on Eestis piisav hulk merikotka elupaikasid kaitstud kaitstavate aladena või looduslike piiridega püsielupaikadena ja kui merikotka arvukus ja pesitsusedukus on
jätkuvalt stabiilne või suurenev, pole vaja moodustada uusi looduslike piiridega püsielupaikasid, piisab püsielupaigaringide kaitsmisest. Püsielupaikades on sobiv seal praegu looduskaitseseadusega ja keskkonnaministri määrusega kehtestatud
kaitsekord.6
Tabelites 1 ja 2 on Urevere loodusala ja Urevere suur-konnakotka ning merikotka püsielupaiga kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid ja soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid. Samuti on
tabelites toodud kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete tegurite ärahoidmise või leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.
Koosluste ja liigi soodsa seisundi saavutamiseks või hoidmiseks on meetmed seatud vastavalt elupaigatüüpide hoolduskavadele ja liigi kaitse tegevuskavale. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel.
3 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri” 4 Keskkonnaministri 03.07.2006 määrus nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade
kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” 5 Suur-konnakotka (Clanga clanga) kaitse tegevuskava 6 Merikotka (Haliaeetus albivilla) kaitse tegevuskava
Tabel 1. Urevere loodusala kaitseväärtuste koondtabel Kaitseväärtus7 Seisund
(pindala/esinduslikkus)8
Kaitse
eesmärk9
Mõjutegurid Meetmed Oodatav
tulemus10
Märkused Panus
üldpindalasse/SDF- i (%)11
Metsaelupaigatüübid
Vanad loodusmetsad
(9010*)
LoD – I, LoA – jah
4,3 ha / C Andmed vanad, vajavad täpsustamist
Elupaigatüübi säilitamine 4,3 ha
suurusel alal. Elupaigatüübi
parendamine 4,3 ha suurusel alal.
Aegunud andmed Kuivendusmõju
Elupaiga inventuur 4,3 ha
Veerežiimi
ekspertiis
Heas seisus elupaika on säilinud 4,3 ha
0,006/0,007
Soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*)
LoD – I, LoA – jah
4,3 ha / C Andmed vanad, vajavad täpsustamist
Elupaigatüübi säilitamine 4,3 ha
suurusel alal. Elupaigatüübi
parendamine 4,3 ha suurusel alal.
Aegunud andmed Kuivendusmõju
Elupaiga inventuur 4,3 ha
Veerežiimi ekspertiis
Heas seisus elupaika on säilinud 4,3 ha
0,012‒0,010/0,012
7 LoD – loodusdirektiivi lisa number, LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 8 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 9 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 10 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 11 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide
osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.
9
Tabel 2. Urevere loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)
Kaitseväärtus12 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav
tulemus
Märkused
Siseriiklikud eesmärgid
Suur-
konnakotkas
(Clanga clanga)
LKS – I, LoA – ei, LoD – I
Pesa asustamata
(viimane kinnitatud vaatlus
2022. aastal) Määrusega PEP ala 17,7 ha
Suur-konnakotkale
sobiv pesitsusala on säilinud
vähemalt 17,7 ha-l.
Märgalade
kuivendamine13
Elupaiga kaitse tagatud osaliselt
Veerežiimi
ekspertiis
Kaitstava ala piiride laiendamine
Suur-
konnakotkale sobiv pesitsusala
on säilinud vähemalt 17,7 ha- l
Merikotkas
(Haliaeetus
albicilla)
LKS – I, LoA – ei, LoD – I
1 pesitsev paar
(viimane kinnitatud vaatlus
2023. a.) Püsielupaiga SKV pindala
5,2 ha
1 paari
pesitsusterritooiumi säilitamine
Pesitsusaegne
häirimine elupaigas
Elupaiga kaitse tagatud osaliselt
Pesitsuspaiga
range kaitse tagamine
Liikumispiirangu ühtlustamine
Kaitstava ala
piiride laiendamine
1 pesitsev paar Varasemalt
registreeritud suur-konnakotka
pesapaigana.
12 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel, LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number 13 Suur-konnakotka (Clanga clanga) kaitse tegevuskava
10
3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites 1 ja 2 seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse
tulevikus täiendada. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste
säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).
Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033 Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, seired, uuringud
1 Natura elupaikade (vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo- lehtmetsad) inventuur
8,6 ha Inventuur KeA I 2033
2 Merikotkas ja suur-konnakotka seire
2 leiukohta
Seire KAUR I Vastavalt seire metoodikale
3 Veerežiimi ekspertiis loodusalal 17,7 ha Ekspertiis KeA I 2033
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4 Vanade loodusmetsade (9010*) seisundi parendamine
4,3 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu14
RMK II 205015
14Seniks jääb looduslikule arengule kuni inventuur on tehtud ja selgub, kas taastamistegevused on vajalikud. 15 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.
11
Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
5 Soostuvad ja soo-lehtmetsade seisundi (9080*) parendamine
4,3 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu
RMK II 2050
Kavad, eeskirjad
6 Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine
Tegevuskava KeA II 1 kord kümne aasta jooksul
7 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
8 Suur-konnakotka püsielupaiga määrusega kaitse alla võtmine, kaitsava ala piirite laiendamine
Kaitsekorra muutmine KeA I 2033
3.1. Külastuskorraldus
Püsielupaika külastust ei suunata ja ala piire looduses ei tähistata, sest alal paikneb ohutatud liikide elupaik. Alal on liikumine keelatud alates 15.03 kuni 31.08.
KASUTATUD ALLIKAD
Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur. Looduskaitseseadus (2004).
Natura Standardandmebaas Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrus nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”
Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”
Suur-konnakotka (Clanga clanga) kaitse tegevuskava Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava