Vooremäe kaitseala moodustamine

KASTRE VALLAVOLIKOGU

MÄÄRUS

Kurepalu EELNÕU

Vooremäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lg 7 punkt 2, lõike 8, § 11 lõike 6 ja § 12 alusel.

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Kohaliku tasandi kaitsealana võetakse kaitse alla Kastre vallas Unikülas asuv ala, mille nimeks

saab Vooremäe kaitseala (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:

1) kaitsta piirkonna erilisi pinnavorme;

2) ajaloolis-kultuurilise väärtusega metsamaastikku;

3) metsaökosüsteemi ja elustiku mitmekesisust;

4) tagada virgestusvõimaluste säilimine ja parandamine;

5) kaitseala maa-ala kuulub kaitsekorra eripärast ja majandustegevuse piiramise astmest lähtudes

Paluküla piiranguvööndisse;

6) kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

sätestatud erisustega.

§ 2. Kaitseala piir Kaitseala välis- ja piiranguvööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas.

§ 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Kastre Vallavalitsus

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjused Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta

5) kaitsekorra kohta

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi

(2) Kaitsealal on lubatud:

1) inimeste viibimine, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine;

2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas mis ei ole selleks kaitseala valitseja poolt

ettevalmistatud või tähistatud.

4) jahipidamine

2

5) jalgrattaga sõitmine radadel;

6) mootor- ja maastikusõidukiga järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse

korraldamisega seoses, kaitseala valitseja nõusolekul teadustegevusega seoses ning kaitse-

eeskirjas lubatud tööde tegemiseks;

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

1) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine;

2) katastriüksuse kõlvikute piiride muutmine

3) kaitseala tarbeks ja virgestusotstarbeks ehitiste püstitamine, kaasa arvatud ajutised ehitised

4) ehitustegevus kaitseala enda- ja virgestusotstarbeks;

5) biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine

6) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine

7) metsa majandamine lähtudes kaitseala kaitse-eeskirjast

§ 6. Keelatud tegevus (1) kaitsealal on keelatud:

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) maavara kaevandamine;

3) uuendusraie;

4) energiapuistu rajamine;

5) mootorsõidukiga sõitmine;

6) telkimine, lõkke tegemine ja grillimine.

§ 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt tema nõusolekut,

kui see tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala

kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus

on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

§ 8. Rakendussätted Kaitseala moodustamise määruse seletuskiri avaldatakse valla veebilehel.

§ 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mati Möller

volikogu esimees

Lisa 1: Vooremäe kaitseala kaart

3

SELETUSKIRI

Vooremäe kaitseala moodustamise ettepanek

Looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 kohaselt on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale

ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. LKS § 9 lg 1 kohaselt algatab loodusobjekti kaitse

alla võtmise menetluse ja määrab menetluse läbiviija Keskkonnaministeerium, välja arvatud sama

paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, arvestades LKS-iga sätestatud eeldusi loodusobjekti kaitse

alla võtmiseks. LKS § 9 lg 2 kohaselt algatab ja viib kohaliku kaitse alla võtmise menetluse läbi

kohalik omavalitsus. LKS § 10 lg 7 p 2 kohaselt võtab kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava

loodusobjekti kaitse alla volikogu ilma selleks eraldi planeeringut koostamata.

Käesolev kohaliku tähtsusega kaitstava loodusobjekti, Vooremäe kaitseala moodustamise

ettepanek on esitatud Kastre Vallavalitsuse poolt.

Vastavalt LKS § 8 lg 2 nõuetele on järgnevalt esitatud kaitse alla võtmise põhjendus; kaitse alla

võtmise eesmärk; kaart, millele on kantud loodusobjekti asukoht ja väärtused, mille kaitse

eesmärgil loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse; kaitseks kavandatavate piirangute

kirjeldus ja kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang.

Kaitse alla võtmise põhjendus

LKS § 7 lg 1 kohaselt on loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks selle ohustatus, haruldus,

tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust

tulenev kohustus. Vastavalt LKS § 4 lg 7 võib kohaliku omavalitsuse tasandil olla kaitstavaks

loodusobjektiks maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement,

park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse

üksikobjektina ega paikne kaitsealal.

Käesolevaga tehakse ettepanek võtta kaitse alla Kastre vallas, Unikülas asuv väärtuslik

loodusmaastik, mis hõlmab terves ulatuses riigiomandis olevat maaüksust tunnusega

18501:001:1462 ja lähiaadressiga Laeka ning ca 45 ha ulatuses riigiomandis olevat maaüksust

tunnusega 18501:001:1463 ja lähiaadressiga Kastre metskond 34 (vt joonis 1).

Kõnealune, 49 ha suurune ala on reljeefsel maastikul paiknev metsamaa, mida kasutatakse

aktiivselt puhkamiseks ja sportimiseks. Ala keskele jääb piirkonna kõrgeim punkt, 125 m kõrgune

Vooremägi. See on kihilisest liivast-kruusast umbes 2,2 km pikkune ning põhjas kuni 1,1 ja lõunas

0,5 km laiune voort meenutav mõhn, Hilis-Pleistotseenis mandriliustike liikumise või sulamise

tulemusel moodustunud pinnavorm. Pinnakatte moodustavad moreen ning Võrtsjärve alamkihistu

jääjärvelised setted. Maastikule on iseloomulikud metsased nõlvad. Suurem osa neist metsadest

kuulub jänesekapsa, jänesekapsa-pohla ja pohla kasvukoha-tüüpidesse, kus peamisteks

puuliikideks mänd, kuusk ja kask. Vähesel määral esineb ka kasvukohatüüpe, kus peapuuliigina

kasvab haab. Kuna enamus neist metsadest on laanemetsad, on metsamajanduslik raiesurve neile

kõrge tootlikkuse tõttu suur ja see ohustab nende vanade ja väärtuslike looduskoosluste säilimist.

Siinsed metsad on väga vanad, enamikus üle 100a vanused. Siin leidub nii rähnide sepikodasid kui

ka kuklaste pesi ja kaitsealuseid taimeliike (roomav öövilge (Goodyera repens), laialehine

neiuvaip (Epipactis helleborine), mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum)).

Alal levivad vanad okasmetsad, mis on väga väärtuslikud looduskooslused ja kõrge elurikkuse

säilitamise potentsiaaliga. Alaga piirnevalt on sarnastes vanades kuusikutes teada kokku koguni

kolm I-kaitsekategooria seeneliigi - limatünniku (Sarcosoma globosum) leiukohta ja ei ole

4

välistatud, et see haruldane ja mitte igal aastal viljakehasid kasvatav liik esineb ka kõnealuse ala

metsades. Nende metsade põhifunktsioon peaks olema looduse baashüve säilitamine – teistele

liikidele sigimis-, varje-, toitumis-, rände- ja talvituspaikade pakkumine, mida saab siin aga hästi

kombineerida looduse kultuuriliste hüvedega - aktiivse puhkamise ja sportimise ning jalutamise ja

seente-marjade korjamisega.

Joonis 1. Käesoleva ettepaneku aluseks oleva kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava

loodusobjekti, Vooremäe kaitseala (piiritletud punase joonega) paiknemine Kastre vallas,

Unikülas, riigimaaüksustel. Maakatastri üksuste piirid toodud kollaste joontega. Aluskaardiks on

ortofoto Maa-ameti avalikust teenusest.

Nii baas- kui ka kultuuriliste looduse hüvede pakkumise säilimine on siin aga ala kõrval asuva

liivakaevanduse laienemisel ohustatud. Samuti võivad need hüved kaduda aktiivse

metsamajanduse tõttu. Seetõttu vajab see looduslik ja reljeefne unikaalne metsamaastik kaitset

olulise osana Kastre valla terviklikust rohevõrgustikust, aga on enamat kui vaid planeeringuline

element, sest tagab olulised sigimis-, varje-, toitumis-, rände- ja talvituspaigad teistele liikidele

ning puhkevõimalused inimesele. See kõik tähendab, et siin tuleks keelata igasugune võimalik

kaevandustegevus ja siin ei tohiks metsa majandada tavapärasel majandusmetsa raieviisil vaid

püsimetsanduslike meetoditega, st uuendusraieid ei tohiks siin lubada, vajadusel võiks olla lubatud

vaid valik- ja sanitaarraied. Samuti ei tohiks ala täis ehitada.

Vooremäe kohta on levimas mitmeid rahvamuistendeid ning lugusid Vooremäe tekkimise ning

peidetud allikate kohta. Üks neist, Raudläte, mis jääb kavandatava kaitseala piirile, on

registreeritud ka RMK Pärandkultuuriobjektide andmebaasis (nr 185:ALL:002) ja selle kohta on

allikana toodud järgmine sissekanne: "Ennemuiste olevat sõdade ajal Raudlättesse peidetud kuldne

härjaike, teisendi järgi ka vaskne härjaike või Voore linna kuldvõti. Igal aastal tulevat allikast välja

naine, Voore linna kuningatütar, istuvat kivil ja pesevat allikas silmi.". Mõisaaegadel on Vooremäe

piirkond kuulunud Haaslava mõisa haldusalasse. Vooremäe kohta on artikleid kirjutatud ka

mitmetes ajalehtedes nagu näiteks Postimees (1912.a) ja Kaja (1923.a.). Nii rahvalugudes kui ka

ajalehtedes on viidatud Vooremäe kaunile ja mitmekesisele loodusele ning reljeefile.

Vooremäe kaitseala on olulise tähtsusega virgestusala, mis pakub nii Kastre valla elanikele,

lähedalasuva kooli lastele ning naaberomavalitsuste elanikele arvukalt looduse hüvesid. Ala on

kasutuses aktiivselt nii tervisesportlaste kui ka metsa kõrvalsaaduste (marjad, seened,

5

ravimtaimed) korjajate poolt. Radade võrgustik on tihedalt kasutuses ja tänu sellele püsivad

külastajad pigem väljakujunenud radadel. Talvisel perioodil on ala kasutusel eelkõige suusatajate

poolt ning väiksemas osas ka kelgumäena. Suvisel perioodil võib Vooremäel kohata mitme erineva

ala esindajaid – kettagolf, maastikujooksjad, maastikuratturid. 2023. aasta alguses avatud

tervisespordikeskus toetab ka edaspidiseid sportimisvõimalusi, mis on aga kõik kombineeritavad

ala elurikkuse säilitamisega.

Kaitse alla võtmise eesmärk

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta piirkonnas erilist pinnavormi, maastikuilmet, ala väga

väärtuslikke looduskooslusi, alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi ning tagada kaitsealuste

liikide kasvukohtade ja talvitumis-, varje- ning sigimiskohtade kaitse. Kuigi kaitsealuste liikide

kaitse ei ole kaitseala kaitse alla võtmise otsene eesmärk, kuna tegu on kohaliku kaitsealuse

objektiga, viitab nende liikide olemasolu kõrge väärtusega looduskoosluste ja maastike

olemasolule ja just need kooslused ja maastikud on ala kaitse alla võtmise üheks eesmärgiks. Alal

on registreeritud järgmised III kaitsekategooria taimeliigid: roomav öövilge, laialehine neiuvaip ja

mets-vareskold, aga elupaigaliselt on ala sobiv ka järgmistele kaitsealustele liikidele: I

kaitsekategooria seeneliik - limatünnik, III kaitsekategooria taimeliigid - kahelehine käokeel,

rohekas käokeel ja pruunikas pesajuur, keda on registreeritud ala ümbruses. Lisaks sellele on kogu

ala sobivaks talvitusalaks lähikonnas kudevale II kaitsekategooria kahepaiksele - harivesilikule

ning talvitumisalaks ja ka toitumisalaks piirkonnas registreeritud III kaitsekategooria kahepaiksele

- harilikule kärnkonnale. Oluliseks kaitse-eesmärgiks on ka ala esteetilisus, sest Vooremäe puhul

on tegemist väga suure puhkeväärtusliku loodusliku alaga, mida kasutavad nii kohalikud elanikud,

koolilapsed kui ka naaberomavalitsustest tulevad inimesed sportimis-ja puhkekohana. Lisaks

omab ala kõrge külastusväärtuse tõttu ka head loodushariduslikku potentsiaali.

Kaitseala kaart

Kavandatav kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt asub Kastre vallas, Unikülas ja

hõlmab terves ulatuses riigiomandis olevat maaüksust tunnusega 18501:001:1462 ja

lähiaadressiga Laeka ning ca 45 ha ulatuses riigiomandis olevat maaüksust tunnusega

18501:001:1463 ja lähiaadressiga Kastre metskond 34 (vt joonis 1 eespool). Kaitseala kaart koos

teadaolevate ja kaitset vajavate loodusväärtustega on toodud joonisel 2. Kaart koos hinnatud

väärtuslike looduse hüvedega on toodud joonisel 3. Kaart koos väärtuslike looduskoosluste

määratlusega on toodud joonisel 4.

Vooremäe kaitseala piiresse jäävate looduskoosluste poolt pakutavate hüvede hindamise

tulemused on järgmised (vt joonis3).

1. Kõrgeima prioriteediga on sel alal vaja kaitsta looduse baashüvesid, mis on antud alal

väärtuslikes kooslustes kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ja kaitsealuste loomaliikide

varje-, rände-, talvitus- ja toitumisalad ning teiste liikide, nt kuklaste pesad.

Eelisjärjestuselt järgmise olulisusega on sel alal kultuuriliste hüvede, nagu marjade (eriti

mustikad ja pohlad) ja seente omatarbeks korjamine, aga ka puhkamine metsas ning

pärandkultuuriväärtuste (Raudläte ja Vooremägi) kaitse. Kolmanda tähtsusega on siinsete

metsade pakutavad reguleerivad hüved – tuulekaitse, pinnasekaitse, veeregulatsioon ja õhu

puhastamine. Alles siis, kui kõik need kolm hüvede tüüpi on vajalikus mahus tagatud on

sellel alal võimalik mõelda neljanda prioriteedi hüve – puidu jt metsamaterjalide varustava

hüve kasutamise peale. Seega, metsa majandamist tuleb sel alal teha lähtuvalt baashüve

esmatähtsusest ja traditsiooniline puiduvarumine tuleb seetõttu kõne alla vaid

püsimetsandusena.

6

Joonis 2. Andmebaasidest pärinevad loodusväärtused käesoleva ettepaneku aluseks oleva

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti, Vooremäe kaitseala (piiritletud punase

piirjoonega) piires. Lilla viirutusega on toodud I kaitsekategooria liikide leiukohad. Kollase

viirutusega on toodud II kaitsekategooria liikide leiukohad. Rohelise viirutusega on toodud III

kaitsekategooria liikide leiukohad. Kollase punktina on toodud pärandkultuuri objekt. NB! I ja II

kaitsekatgeooria liikide leiukohtade avalikustamine avalikes massiteabevahendites ei ole

looduskaitseseaduse alusel lubatud ja seepärast tuleb antud joonis avalikustamise korral

käesolevast dokumendist eemaldada või varjata.

Joonis 3. Looduse pakutavad hüved käesoleva ettepaneku aluseks oleva kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstava loodusobjekti, Vooremäe kaitseala (piiritletud punase piirjoonega) piires.

Potentsiaalselt pakutavate looduse hüvede erineva kombinatsiooni ja eelisjärjestusega alad on

toodud kollase viirutusega ja markeeritud numbriga, mille kirjeldus on toodud ptk tekstis.

2. Sellel alal on esmatähtis säilitada just kultuurilised hüved – inimeste puhkamine ja

liikumine alal ning sellega kombineeritult ka looduse baashüved – kaitsealuseid liike

sisaldavate väärtuslike looduskoosluste ja loomade varje-, rände-, talvitus- ja toitumisalad.

7

Tähtsuselt järgnevad sel alal reguleerivad hüved, ennekõike just veevaru säilitamine ja

infiltratsioon. Neljandal kohal, kui eelmised kolm looduse hüve on tagatud võib sel alal

tegeleda varustava hüve, puiduvarumisega, aga seda vaid selles mahus, mis ei alanda teiste

hüvede kvaliteeti.

Arvestades eelnevat saab alal tuua välja ka veidi erineva iseloomuga väärtuslikud loodus-

kooslused, mis koos hinnatud looduse hüvedega on kohaliku kaitseala moodustamise

põhjenduseks. Kirjeldatud väärtuslikud looduskooslused on järgmised (vt joonis 4).

Joonis 4. Väärtuslikud looduskooslused (kollase viirutusega ja markeeritud numbriga, mille

kirjeldus on toodud ptk tekstis) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti, Vooremäe

kaitseala (piiritletud punase piirjoonega) piires.

1. Vanad pohla- ja jänesekapsa-pohla kasvukohatüüpi okasmetsad, kus leidub enam kui 100

aasta vanuseid mände ja kuuski. Neis väga väärtuslikes ja põlistes metsakooslustes leidub

mitmeid kaitsealuseid taimeliike (roomav öövilge (Goodyera repens), laialehine neiuvaip

(Epipactis helleborine), mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum) ja võimalik, et

sobivuse korral ka limatünnik (Sarcosoma globosum)) ja neil on kõrge potentsiaal väga

väärtusliku elurikkuse kujunemiseks ning säilimiseks.

2. Keskmise vanusega pohla- ja jänesekapsa-pohla kasvukohatüüpi okasmetsad ja neid

liigendavad raiesmikud ning teed-rajad. Need väärtuslikud ja põlised metsakooslused

moodustavad terviku piirnevate kõrgema väärtusega metsadega ja omavad väga head

potentsiaali inimestele puhevõimaluste pakkumisel.

Kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus

Vastavalt LKS § 44 lõikele 1 rakendatakse kohaliku kaitse alla võetud maa-alal LKS §-s 31

sätestatud kaitsekorda (st piiranguvööndi kaitsekorda), mida võib kaitse-eeskirjaga leevendada.

Arvestades kavandatava kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstava loodusobjekti, Vooremäe

kaitseala loodusväärtusi (sh väärtuslikke looduse hüvesid), mis sõltuvad nii metsakoosluste kui ka

8

pinnavormide säilimisest alal, ei tohi siin kaitse-eeskirjaga piiranguvööndi kaitsekorda oluliselt

leevendada ja üldjoontes tuleb keelata alal LKS § 31 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimine, aga

seejuures järgmiste erisustega.

Inimestel on lubatud kaitsealal viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi.

Liikumispiirangut ei ole kehtestatud, sest puudub teadmine selliste kaitsealuste liikide esinemisest,

keda inimeste viibimine nende kasvukohas, elupaigas või koondumispaigas võiks kahjustada. Kui

sellised tundlikud leiukohad (nt limatünniku leiukohad) kaitsealal registreeritakse, saab neile seada

ka liikumispiirangud.

Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks

kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud. Piirang on vajalik eelkõige

kaitsealuste liikide kasvukohtade kaitseks ja maastiku kahjustamise vältimiseks. Nõusoleku

andmisel saab kaitseala valitseja seada tingimusi ja piiranguid, mis välistavad ürituste

korraldamise viisil, mis kahjustaks kaitstavaid liike või maastikku. Muu hulgas on võimalik

korraldada kaitsealal õuesõpet või välitreeninguid, küsimata selleks iga kord nõusolekut kui

osalejate arv ei ületa 50.

Kaitsealal ei ole lubatud telkida, lõket teha ja grillida. Kontrollimatu lõkke tegemine ja telkimine

võivad ohustada kaitseväärtusi, kõrge väärtusega looduskooslusi ja väärtuslikke looduse hüvesid,

sh I ja III kaitsekategooria taimeliikide isendeid ja kasvukohti.

Kaitsealal on lubatud jalgratastega sõita teedel ja radadel. Mootor- ja maastikusõidukiga on

lubatud sõita järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seoses,

kaitseala valitseja nõusolekul teadustegevusega seoses ning kaitse-eeskirjas lubatud tööde

tegemiseks, sh metsa- ja põllumajandustöödel. Muudel eesmärkidel ei ole kaitsealal

mootorsõidukitega sõitmine lubatud.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ulukite arvukuse reguleerimine. Kaitsealal puuduvad

liigid, keda jahipidamine kahjustaks. Jahipidamise lubamine tähendab, et jahipidamine kaitsealal

toimub jahiseaduse ja jahipidamiseeskirjas sätestatud reeglite alusel.

Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi kasutamine.

Väga suure tõenäosusega ei ole ei vaja biotsiide ja taimekaitsevahendeid kasutada. Kuna tegemist

on metsamaaga, kus on metsaseaduse § 27 lg 3 alusel mineraalväetise kasutamine keelatud,

puudub täiendav vajadus neid tegevusi piirata. Regulatsiooniga jäetakse võimalus kaitseala

valitseja kaalutlusotsuse korras neid vahendeid kasutada. Regulatsiooni peamine eesmärk on jätta

võimalus võõrliikide tõrjeks või muuks taoliseks tegevuseks, mis on vajalik kaitse-eesmärkide

saavutamiseks. Kaitsealal paikneb väiksem Sosnovski karuputke kasvuala.

Ehitustegevus on kaitsealal üldjuhul keelatud, kuid kaitseala valitseja ja kohaliku omavalitsuse

nõusolekul on kaitsealal lubatud püstitada tehnovõrgurajatisi ning ehitisi kaitseala tarbeks ja

virgestusotstarbeks. See regulatsioon võimaldab kaitsealale rajada külastuskorraldusega seotud

rajatisi ja hooldada kommunikatsioone. Rajatiste, milleks on suunaviidad, infotahvlid jms,

paigaldamine on vaja kaitseala valitsejaga kooskõlastada, et leida selleks sobiv asukoht, kus mõju

loodusväärtustele oleks minimaalne. Ala on juba kasutusel puhke- ja sportimisalana, mistõttu

jäetakse võimalus selle välja arendamiseks viisil, mis ei kahjusta kaitse-väärtusi. Muu

ehitustegevuse keelamine on põhjendatud, kuna see kahjustab kaitstavat pinnavormi ja rikub

maastikuilmet.

9

Kaitsealal on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Veerežiimi muutmine, mis

maaparandussüsteemi rajamisega kaasneks, on tavaliselt olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis

mõjutab kooslusi ja liike negatiivselt. Tegemist on suurt piirkonda hõlmava tegevusega, mille

mõju ulatub ka ümbritsevatele aladele. Olemasolevate maaparandussüsteemide ja tehnovõrkude

ning taristu uuendamine ja hooldamine on kaitsealal lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

Kindlasti peab kavandataval kaitsealal olema kaitseväärtuste säilitamiseks keelatud maavara

kaevandamine (LKS § 31 lg 2 p 3) ja uuendusraie (LKS § 31 lg 2 p 5).

Metsa majandamine on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud tegevus, kuid metsa majandamisel tuleb

lähtuda kaitseala kaitse-eesmärgist. Kavandatav Vooremäe kaitseala kuulub osaliselt kõrgendatud

avaliku huviga (KAH) metsade nimistusse, mille puhul võib kohalik omavalitsus seada tingimusi

raieliigile, lageraie langi suurusele, paiknemisele ja raiutava puistu vanusele. Metsa majandamisel

tehakse koostööd kohalike elanike ja huvirühmadega. Kaitsealal ei ole lubatud teostada

uuendusraiet, sest antud raieliigi rakendamise korral likvideeritakse metsaeraldisel suurel alal kõik

puud ning looduskeskkond ja virgestusvõimalused on aastakümneteks kahjustatud. Kaitsealal on

eelistatud raieliigiks valikraie, teatud juhtudel on lubatud ka muud raieliigid, kui need on vajalikud

väärtusliku maastikuilme tagamiseks, puhkeväärtuse ja virgestusvõimaluste säilitamiseks ja

parandamiseks. Kaitsealal ei ole lubatud energiapuistu rajamine, sest see vähendaks kaitseala

liigilist mitmekesisust ja ala esteetilist väärtust.

Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine. Kaevandamistegevus on kõige olulisem ohutegur,

mis ohustab pinnavormide ja maastiku säilimist, samuti halvenevad virgestusvõimalused. Maavara

kaevandamisega kujundatakse ümber maastikku, hävitatakse taimede kasvukohad ning rikutakse

maastikuilmet – seega hävitaks kaevandamine kaitstavad väärtused. Samuti võib kaevandamine

mõjutada piirkonna veerežiimi. Seetõttu on kaevandamise keelamine kaitseväärtuste säilitamiseks

hädavajalik meede, millest leebema vahendiga ei ole kaitse-eesmärke võimalik saavutada.

Arvestades pinnvormi ainulaadsust piirkonnas ning suurt avalikku huvi maastikuilme ja

virgestusvõimaluste säilimise vastu, on piirang mõõdukas.

Kõik sellised tegevused, mis on ohuks ala metsakoosluste pakutavate baas-, kultuuriliste- ja

reguleerivate hüvede kvaliteedile tuleks sellel kaitsealal keelata.

Kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang

Vastavalt LKS § 8 lg-le 3 korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud

loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute

otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Eelnevast tulenevalt

kaasnevad kaitse alla võtmisega kaitseala valitsejale ekspertiisikulutused.

Kaitse korraldamisega, arvestades ennekõike ala loodusväärtuste säilitamisvajadust, ei ole

märkimisväärseid kulutusi ette näha, sest pigem tuleks ala kooslustel lasta kujuneda looduslikul

viisil. Kulu võib kaasneda seoses sellega, et mõnel pool võib olla vajalik eemaldada tormimurdu

teeradadelt ja hooldust vajavad ilmselt ka ala suusa- ning kettagolfi rajad. Kulud kaasnevad ilmselt

ka puhkemajanduse suunamisega kaitsealal (vajalikud rajatised selleks, et alal puhkavate inimeste

koormus ei ületaks looduskoosluste taluvust), aga nii selle kui ka teiste sarnaste kaitse-

eesmärgiliste tegevustega seotud kulutuste kalkulatsioon tuleb ette näha kaitseala esimeses

kaitsekorralduskavas.

10

Eelnõu koostas: Karen Katri Voll

keskkonnakorralduse peaspetsialist,

Kastre Vallavalitsus

Kaitse-eeskirja ekspertiisi on läbi viinud: Lauri Klein

Lisa 1. Vooremäe kaitseala paiknemine

Joonis 1. Vooremäe kaitseala piiritletud punase joonega. Aluskaardiks on ortofoto Maa-ameti avalikust teenusest.

KASTRE VALLAVALITSUS

Kastre Vallavalitsus

Vallamaja, Kurepalu küla,

Kastre vald

62113 Tartumaa

Reg. kood 77000370

Tel: 7 446 524

E-post: [email protected]

http://www.kastre.ee

Konto:

EE531010102034612006

SEB Pank

Ametiasutused Meie: 31.01.2024 nr 5-2/150

Vooremäe kaitseala moodustamine

Lähtuvalt looduskaitseseaduse § 9 lõikest 2 on Kastre Vallavalitsus 26. jaanuari 2024

korraldusega nr 48 Vooremäe maastikukaitseala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse.

Esitame teile arvamuse avaldamiseks määruse eelnõu „Vooremäe kaitseala moodustamine ja

kaitse-eeskiri.

Palume teil esitada eelnõu kohta arvamus hiljemalt 29.02.2024. a e-posti aadressile

[email protected]

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Annika Pajumaa-Murov

Vallavanem

Lisa 1: Vooremäe kaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Lisa 2: Vooremäe asendiplaan

Lisa 3: Korraldus nr 48

Karen Katri Voll, [email protected]