Tartu maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise otsuse kättetoimetamine

Kliimaministri määruse

„Tartu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine”

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Kliimaministri määrus „Tartu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“ on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 alusel.

Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja 16 Tartu maakonnas asuvat looduse üksikobjekti, mis on minetanud oma looduskaitseväärtuse või hävinud. Loodusobjektide kaitse

alt väljaarvamisele ja vastavate kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohast menetlust.

Kliimaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]),

eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Sander Laherand

(tel 56927990; [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna vanemjurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308,

e-post [email protected]). Kliimaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880,

e-post [email protected]). Käesoleva määruse ettevalmistamisel töötati läbi teadaolevad loodusobjektide kaitse alla

võtmise dokumendid ning 2019. aasta aprillist augustini inventeeriti kõik 1. jaanuari 2019. aasta seisuga keskkonnaregistris (praegu keskkonnaportaal) olevad Tartu maakonna praegustes

piirides asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid, mille kohta on keskkonnaportaalis kaardimaterjal. Välitööd objektide seisundi ja olemasolu hindamiseks tegi Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju. Määruse koostamisel on tuginetud U. Timmi

tööle „Tartu maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide inventuur“ (2009) ja T. Aasma tööle „LKK Tartu-Jõgeva regiooni kaitstavate objektide kaitsekorra uuendamine“ (2009).

2. Eelnõu sisu, kaitse alt väljaarvamise põhjendus

Määruses käsitletud objektid on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Eesti NSV Ülemnõukogu

23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta“ kehtestamine“ punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta“

kehtivus. 9. juulil 1994. a jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse

üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt annab sama regulatsiooni ka kehtiva

looduskaitseseaduse § 91 lõige 1, mille kohaselt enne selle seaduse jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse alusel uue korra

kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2023. aasta

2

1. maini. Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 kohaselt võtab looduse üksikobjekti

kaitse alla kliimaminister ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti kliimaminister. Üksikobjektid

on kaitse alla võetud eri aegadel eri taseme otsustega, seega tunnistatakse kehtetuks kõik määruses nimetatud kaitse alt väljaarvatavate üksikobjektide kaitse alla võtmist puudutavate otsuste vastavad osad.

Tabel 1. Tartu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused.

KP – keskkonnaportaal, JRO – jätkuvalt riigi omandis olev maa

Nr Objekt KP kood, nimi ja

paralleelnimi KP-s

Asukoht Põhjendus

1. Jalakas

KLO4000197

Kastre vald Jalakas võeti kaitse alla 1964. aastal kohaliku

tähtsusega objektina, kuid puu on hävinud enne 2001. aastat ja selle täpne asukoht on teadmata.

KP-s puudub kirje.

Jalakas arvatakse riikliku kaitse alt välja.

2. Kask

KLO4000265

Kastre vald Kask võeti kaitse alla 1972. aastal kohaliku

tähtsusega objektina, kuid puu on hävinud enne

2001. aastat ja selle täpne asukoht on teadmata.

Keskkonnaportaalis puudub kirje.

Kask arvatakse riikliku kaitse alt välja.

3. Kask

(Mäletjärve kask; Annemäe kask) KLO4000204

Kastre vald

Mäletjärve küla

Kask võeti kaitse alla 1964. aastal kohaliku

tähtsusega objektina.

Veel 2014. aastal oli puul alles üks kidur oks,

kuid 2019. aasta ülevaatuse ajaks oli puust alles

vaid laialipudenenud pehastunud känd.

Kask arvatakse riikliku kaitse alt välja.

Kask kasvas eramaal (Annemäe kü, 50101:005:0009), selle piiranguvööndi ulatus

oli 0,77 ha.

4. Kurista sanglepp

(Sanglepp) KLO4000574

Kastre vald

Issaku küla

Sanglepp võeti kaitse alla 1966. aastal

vabariikliku tähtsusega objektina (nr 368).

Puu murdus 2018. aasta talvel, sest tüvi oli seest pehkinud. Järelejäänud tüükal puudub iseseisev kaitseväärtus ja objekt arvatakse kaitse alt välja.

Sanglepp kasvas eramaal (Lepa kü,

91501:001:0504), selle piiranguvööndi ulatus oli 0,77 ha.

3

5. Külmakindla pirnipuu seemik

KLO4000611

Tartu linn, Elva tänav

Pirnipuu võeti kaitse alla 1957. aastal kohaliku tähtsusega objektina.

2011. aastal lõhenes pirnipuu tüvi okste raskuse

all ning muutus elanikele ja nende varale ohtlikuks, mistõttu puu eemaldati KeA loal (JT 14-4/11/23820-2).

Pirnipuu kasvas eramaal (Elva tn 8 kü,

9504:048:0005), selle piiranguvööndi ulatus oli 0,77 ha.

6. Laane pärnad KLO4000218

Elva vallas, Tammiste külas

Pärnad võeti kaitse alla 1957. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Alates 1959. aastast olid puud vabariikliku tähtsusega objektide

nimekirjas (nr 33).

Puud on murdunud enne 2000. aastat. Nende täpne kasvukoht ei ole teada. Keskkonnaportaalis puudub kirje.

Puud kasvasid eramaal (Laane kü,

69403:002:0307). 7. Linnu pere pärn

KLO4001281

Tartu vald,

Voldi küla

Pärn võeti kaitse alla 1959. aastal vabariikliku

tähtsusega objektina (nr 77). Kaitse alla võtmise ajal oli puu ümbermõõt 300 cm ja

kõrgus 16 m. Puu hävis 1980-ndate alguses tormis ja selle

täpne asukoht on teadmata.

Puu kasvas eramaal (Linnu kü, 77301:002:1391; selle piiranguvööndi ulatus oli 0,9 ha).

8. Rõngu hiietamm KLO4000241

Elva vald, Kõduküla

Hiietamm võeti kaitse alla 1957. aastal kohaliku tähtsusega objektina (Tammed 2).

Alates 1959. aastast olid puud vabariikliku

tähtsusega objektide nimekirjas (nr 23).

Suurem puu hävis 1979. aasta tormis, teise puu hävimise aeg on teadmata. Keskkonnaportaalis

puudub piiranguvööndi kohta märge.

Puu kasvas eramaal (Kontorimetsa kü,

69402:003:0037)

9. Tamm KLO4000290

Kastre vald, Haaslava küla

Tamm võeti kaitse alla 1959. aastal vabariikliku

tähtsusega objektina (nr 240).

KP-s puudub kaardiobjekt ja objekti täpne

asukoht on teadmata, mistõttu objekt arvatakse kaitse alt välja.

4

10. Truuduse tamm Peipsiääre vald, Alatskivi alevik

Tamm võeti kaitse alla 1972. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Alates 17.03.1957 oli

tamm vabariikliku tähtsusega objekt (nr 253).

Tamm murdus 28.07.2020 ulatusliku

tüvemädaniku tagajärjel. Säilinud tüveköndil puudub iseseisev looduskaitseväärtus, mistõttu

tamm arvatakse riikliku kaitse alt välja.

Tamm kasvas Alatskivi maastikukaitseala

munitsipaalmaal (58601:001:0342).

Piiranguvööndi ulatus oli 0,77 ha.

11. Vehendi kadakas

(Kadakas) KLO4000676

Elva vald,

Vehendi küla

Kadakas võeti kaitse alla 1964. aastal kohaliku

tähtsusega objektina.

Kadaka võrast on üle 2/3 kuivanud. Kaheksast

tüveharust on säilinud viis, millel on elusad vaid ladvaosad. Kadaka suurima tüve

ümbermõõt on 44 cm. Puu kunagine esteetiline välimus on kadunud ja seetõttu ei ole otstarbekas selle edasine kaitse ning objekt

arvatakse riikliku kaitse alt välja.

Kadakas kasvab eramaal (Rässa kü, 66601:007:0144), selle piiranguvööndi ulatus

oli 0,77 ha.

12. Rändrahn

„Heavaimu kivi“ KLO4001249

Elva vald,

Vihavu küla

Kivi võeti kaitse alla 1972. aastal kohaliku

tähtsusega objektina. See on arheoloogiamälestis ohvrikivi (KmR nr 12930),

millel on 50 m raadiusega kaitsevöönd. Arvestades, et kivi ümbermõõt on vaid 8,5 m,

mistõttu see ei kvalifitseeru geoloog E. Pirruse süsteemile (Eestimaa suured kivid, 2009)

tuginedes suureks rändrahnuks ja seetõttu ei ole otstarbekas ega vajalik riiklik kaitse looduskaitseseaduse alusel. Kivi säilimine on

tagatud ka muinsuskaitselist piirangute tõttu.

Kivi asub eramaal (Kaldipõllu kü, 60501:001:0098 ja Jumika kü, 60501:001:0069), selle piiranguvööndi ulatus

oli 0,77 ha. 13. Jaani ja Linajärv

KLO4001069

Elva vald,

Metsalaane küla

Järved võeti kaitse alla 1972. aastal kohaliku

tähtsusega (paaris)objektina kui muistenditega seotud järved. ETAK-i andmetel on tegu

tiikidega. Järved on väljavooluta ja soiste kallastega. Neil puudub maastikuline väärtus ja juurdepääs. Järved ei ole veeregistri objektid,

ega kuulu loodus- või linnualade koosseisu. Kuna järvedel puudub ekspert T. Aasma

5

hinnangul iseseisvate objektidena üleriigiline looduskaitseväärtus, arvatakse need riikliku

kaitse alt välja.

Järvede pindala on kokku 0,9 ha ja need asuvad

eramaal (Peetso kü, 33101:003:0272 ja Vana-

Kanava kü, 333101:003:0698).

14. Kindralimägi

KLO4000609

Nõo vald,

Tamsa küla

Kindralimägi võeti kaitse alla 1972. aastal

kohaliku tähtsusega objektina. Geoloogiliselt tekkelt on tegu Mügramäe osaga. Tegu on

madala moreenkünkaga, mis pinnavormina ei ole Eestis haruldane ega ohustatud. Künkal puudub riiklikul tasandil esteetiline väärtus.

Objekti kaitse alla võtmise üheks ajendiks on olnud asjaolu, et sellel asub mälestusmärk II

maailmasõjas hukkunud vene kindralile, kes hukkus seal toimunud Tamsa lahingus. Kokkuvõtlikult puudub objektil üleriigilise

tähtsusega ajaloolis-kultuuriline väärtus. Tüüpilisi positiivseid pinnavorme kaitstakse

lähipiirkonnas esinduslikumal kujul (kuppelmaastikku element Pangodi mäed), samuti asub lähedal Pangodi maastikukaitseala,

mille üheks eesmärgiks on tervikuna kaitsta mõhnadega loodusmaastikku ja ala on väga esinduslik. Lisaks on moreenkünkaid riikliku

kaitse all palju nt Otepää ja Haanja looduspargis, Karula rahvuspargis.

Objekti pindala on 0,3 ha ja see asub eramaal

(Kindralimäe kü, 52801:001:0972).

15. Mäkumägi KLO1000538

Elva vald, Kalme ja Tammiste küla

Mäkumägi võeti kaitse alla 1964. aastal kohaliku tähtsusega maastiku üksikelemendina. Tegu on loode-kagusuunalise laugete

nõlvadega künkaga, mille suhteline kõrgus on 9 m. Mäe esteetilist väärtust on suuresti

kahjustanud selle kaguosas olev endisaegne karjäär (pindala ca 1 ha), mis on looduses selgelt tuvastatav. Kohalikul tasandil maastikku

ilmestav küngas ei ole ka pinnavormina Eestis haruldane ega ohustatud ning sellel puudub

üleriigilises ulatuses teaduslik ning ajaloolis- kultuuriline väärtus. Tüüpilisi moreenkünkaid on riikliku kaitse all palju nt Otepää ja Haanja

looduspargis, Karula rahvuspargis.

Objekti pindala on 4,1 ha ja see asub eramaal

(Mällona kü, 69403:003:0122).

6

16. Mügramägi KLO1000539

Nõo vald, Tamsa ja Enno küla

Mügramägi võeti kaitse alla 1966. aastal kohaliku tähtsusega maastikuliselt kauni

objektina. Tegu on madala (suhteline kõrgus 9 m) ovaalse põhiplaaniga moreenkünkaga, mis

ilmestab maastikku, kuid millel puudub esteetiline väärtus üleriigilisel tasandil. Vastav moreenküngas ei ole Eestis haruldane ega

ohustatud ning sellel puudub üleriigilise tähtsusega ajaloolis-kultuuriline väärtus.

Tüüpilisi positiivseid pinnavorme kaitstakse lähipiirkonnas esinduslikumal kujul (kuppelmaastikku element Pangodi mäed),

samuti asub lähedal Pangodi maastikukaitseala, mille üheks eesmärgiks on tervikuna kaitsta

mõhnadega loodusmaastikku ja ala on väga esinduslik. Lisaks on moreenkünkaid riikliku kaitse all palju nt Otepää ja Haanja

looduspargis, Karula rahvuspargis.

Objekti pindala on 1,2 ha ja see asub eramaal

(Mäe-Tiirike kü, 52801:012:0520).

Määruses käsitletavaid Tartu maakonnas asuvaid üksikobjekte on 16, sh asuvad/asusid

12 objekti eramaal ja üks objekt asus munitsipaalmaal ning kolmel objektil puudus asukoht. Piiranguvööndite kogupindala oli 12,02 ha, sh Kastre vallas 1, 54 ha, Elva vallas 6,54 ha,

Nõo vallas 1,5 ha, Peipsiääre vallas 0,77 ha, Tartu vallas 0,9 ha ja Tartu linnas 0,77 ha. Üks objekt asus kaitsealal.

3. Menetluse kirjeldus

Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaaministri 04.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/101 algatatud haldusmenetluses.

Määruse „Tartu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“ eelnõu avalik väljapanek toimus 21. mai kuni 11. juuni 2021. aastal COVID-19 leviku tõttu elektrooniliselt .

Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded, üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht (21.05.2021) ja maakondliku levikuga ajalehes Tartu Postimees (21.05.2021), samuti asjakohaste kohalike omavalitsuste kodulehel ning Keskkonnaameti

veebilehel.

LKS § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti 25-le kinnisasja omanikule avaliku väljapaneku kohta teade, millele oli lisatud määruse eelnõu, sh saadeti 22-le maaomanikule e-kiri nende rahvastikuregistris olevale e-aadressile ja kolmele

maaomanikule väljastusteatega kiri. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Elva, Kastre, Nõo, Peipsiääre ja Tartu Vallavalitsusele ning Tartu Linnavalitsusele,

Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks ja Eesti Erametsaliidule. Keskkonnaamet tegi kirjas ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta, lisatud oli märge, et vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata ja kui

Keskkonnaamet ei ole tähtaja jooksul postitatud vastust saanud, loetakse menetluseosaline eelnõuga nõusolevaks.

7

Maaomanikud ning teised asjasse puutuvad isikud ja asutused märkusi ja vastuväiteid ei esitanud ning avalikku arutelu ei soovinud. Üks kodanik palus selgitust kunagiste kaitseväärtuste kohta.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Sellega korrigeeritakse kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu

suurust. Kuna määrusega arvatakse nimetatud 16 objekti kaitse alt välja, siis määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad nende kinnistute omanikud maamaksu

maksma vastavalt üldisele korrale. Praegu kehtib maamaksusoodustus ka nende loodusobjektide kohta, mis on hävinud juba aastaid tagasi. Eelnimetatud omavalitsuste eelarvesse lisanduv maamaks on marginaalne ega mõjuta oluliselt valdade tulubaasi, sest välja

arvatavate objektide piiranguvööndite pindala kokku on vaid 12,02 ha, mis jaguneb kuue omavalitsuse vahel.

Määruse jõustumisel puudub mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu. Samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,

majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute

organisatsioonide moodustamist. Objektide kaitse alt väljaarvamisel ei teki maade riigile ostmise kohustust.

Vastavalt looduskaitseseadusele on üksikobjekti ümber 50 m (0,77 ha) ulatuses piiranguvöönd (kui ei ole määratud teisiti), kus kehtivad piirangud maaomanikule ning mitmed tegevused on

lubatud vaid üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul. Kui hävinud või looduskaitselise väärtuse kaotanud loodusobjektid on keskkonnaportaalist kustutatud, väheneb Keskkonnaameti töökoormus.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Määruse vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (toimik

nr 22-1285). Justiitsministeerium ja Kaitseministeerium on eelnõu kooskõlastanud . Teised ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4

kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu kooskõlastatuks.

MÄÄRUS

Tallinn

Kuupäev digiallkirjas

nr 1-1/24/1

Tartu maakonna kaitsealuste looduse

üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel. § 1. Kaitse alt väljaarvamine

Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse kaitse alt välja

järgmised Tartu maakonnas asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid: 1) Jalakas (KLO4000197)1; 2) Kask (KLO4000265);

3) Kask (Mäletjärve kask) (KLO4000204); 4) Kurista sanglepp (KLO4000574);

5) Külmakindla pirnipuu seemik (KLO4000611); 6) Laane pärnad (KLO4000218); 7) Linnu pere pärn (KLO4001281);

8) Rõngu hiietamm (KLO4000241); 9) Tamm (KLO4000290);

10) Truuduse tamm (KLO4000417); 11) Vehendi kadakas (KLO4000676); 12) Rändrahn „Heavaimu kivi“ (KLO4001249);

13) Jaani- ja Linajärv (KLO4001069); 14) Kindralimägi (KLO4000609); 15) Mäkumägi (KLO1000538);

16) Mügramägi (KLO1000539).

§ 2. Kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine

Paragrahvis 1 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse

kehtetuks järgmised kaitse alla võtmise otsused: 1) Elva rajooni TSN Täitevkomitee 10. juuli 1957. a otsuse nr 198 „Looduskaitse korraldamisest

Elva rajoonis” lisa nr 2 „Looduskaitse alla võetud objektid. ” alajaotuse „Põlised puud” punkt 12 Tammed 2 (keskkonnaregistris Rõngu hiietamm) ja 18 Pärnad 2 (keskkonnaregistris Laane pärn);

2) Kallaste Rajooni TSN Täitevkomitee 31. juuli 1957.a otsuse nr 52 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks rajoonis“ lisa punkt 7 Tamm (keskkonnaregistris Truuduse tamm);

3) Tartu linna TSN Täitevkomitee 4. oktoobri 1957. a otsuse nr 306 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Tartu linnas” punkt 1 alajaotus a loetelus nimetatud seemikpirnipuu Elva tn 8 aias;

4) Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirja nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude

nimekirjade kinnitamisestˮ lisa nr 2 „Riikliku kaitse alla kuuluvate põliste puude loeteluˮ punktid 23 Tammed (keskkonnaregistris Rõngu hiietamm), 33 Pärnad (keskkonnaregistris Laane pärn), 77 Pärn (keskkonnaregistris Linnupere pärn), 240 (Tamm) ja 253 Tamm

(keskkonnaregistris Truuduse tamm); 5) Tartu rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsuse nr 99 „Looduse kaitsest Tartu

rajoonis” lisa nr 1 „Riikliku kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega loodusobjektide loetelu“ alajaotuse I „Maastiku üksikelemendidˮ punkt 18 Mäkumägi; alajaotuse III „Põlised puudˮ punktid 62 Jalakas, 64 Kask (keskkonnaregistris Mäletjärve kask), 67 Kadakas

(keskkonnaregistris Vehendi kadakas), ja lisa nr 2 „Riikliku kaitse alla võetud vabariikliku tähtsusega loodusobjektide loetelu” alajaotuse V „Põlised puudˮ punkt 29 2 hiietamme

(keskkonnaregistris Rõngu hiietamm); 6) Eesti NSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 30. aprilli 1966. a käskkiri nr 84 „Muudatustest looduskaitsealuste üksikobjektide nimekirjades“

lisa nr 3 „Looduskaitse alla võetavate vabariikliku tähtsusega objektide täiendav nimekiri” alajaotuse „Põlised puud” punkt 368 Sanglepp (keskkonnaregistris Kurista sanglepp);

7) Tartu rajooni TSN Täitevkomitee 22. juuni 1966. a otsuse nr 143 „Looduse- ja kultuurimälestiste kaitsest Elva ja Rõngu külanõukogu piirkonnas” lisa nr 1 „Riikliku kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega looduslike objektide loetelu Elva ja Rõngu külanõukogu piirkonnas“

punkt 1 Mügramägi; 8) Tartu linna TSN Täitevkomitee 21. aprilli 1967. a otsuse nr 114 „Looduskaitse olukorrast Tartu linnas” lisa alajaotuse „Viljapuuaiad ja viljapuud” punkt b loetelus nimetatud

seemikpirnipuu Elva t. 8 aias; 9) Jõgeva rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuli 1968. a otsuse nr 113 „Looduse kaitsest

Jõgeva rajoonis“ lisa nr 2 „Riikliku kaitse all olevad vabariikliku tähtsusega looduskaitseobjektid“ alajaotise B. „Põlispuud“ punkt 12 Pärn (keskkonnaregistris Linnupere pärn); 10) Tartu rajooni TSN Täitevkomitee 29. novembri 1972. a otsus nr 378 „Tartu rajooni kohaliku

tähtsusega ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuurimälestistele ning looduskaitsealatele objektidele täiendavast kaitse kehtestamisest ning mõnede ajaloo-, arhitektuurimälestiste ning looduskaitse

objektide kaitse alt mahavõtmisestˮ lisa nr 3 nimekiri „Tartu rajoonis täiendavalt kaitse alla võetud looduskaitse objektide kohta (kohaliku tähtsusega)ˮ punktid 1 Kindralimägi, 2 Kask, 8 Jaani ja Linajärv ja 18 „Heavaimu” kivi;

11) Tartu linna RSN Täitevkomitee 29. juuli 1986. a otsuse nr 186 „Looduse kaitsest Tartu linnas” lisa 1 „Tartu linna riikliku looduskaitse alla võetud kohaliku tähtsusega objektid” punkt 23

külmakindla pirnipuu seemik Elva t. 8 aias. § 3. Otsuste kehtetuks tunnistamise põhjendus

Põhjendused üksikobjektide kaitse alt välja arvamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas2.

§ 4. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 5. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 4. märtsi 2021. aasta käskkirjaga nr 1-2/21/101

algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 6. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused

ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1 Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaportaali kood.

2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel www.kliimaministeerium.ee

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal Minister

(allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets

Kantsler

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel

26.01.2024 nr 7-4/24/1601

Tartu maakonna kaitsealuste looduse

üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise otsuse

kättetoimetamine

Austatud kirja saaja

Teatame, et kliimaminister kinnitas 24.01.2024 määrusega nr 1 Tartu maakonna kaitsealuste

looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise. Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvati kaitse alt välja

järgmised Tartu maakonnas asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid: 1) Jalakas (KLO4000197)1;

2) Kask (KLO4000265); 3) Kask (Mäletjärve kask) (KLO4000204); 4) Kurista sanglepp (KLO4000574);

5) Külmakindla pirnipuu seemik (KLO4000611); 6) Laane pärnad (KLO4000218);

7) Linnu pere pärn (KLO4001281); 8) Rõngu hiietamm (KLO4000241); 9) Tamm (KLO4000290);

10) Truuduse tamm (KLO4000417); 11) Vehendi kadakas (KLO4000676);

12) Rändrahn „Heavaimu kivi“ (KLO4001249); 13) Jaani- ja Linajärv (KLO4001069); 14) Kindralimägi (KLO4000609);

15) Mäkumägi (KLO1000538); 16) Mügramägi (KLO1000539).

Määrus on avaldatud Riigi Teataja I osas 26.01.2024 ning see jõustub 05.02.2024. Edastame kinnitatud määruse ja seletuskirja (lisa). Nimetatud dokumentidega saab tutvuda ka Riigi

Teataja vahendusel (www.riigiteataja.ee) ja Keskkonnaameti kodulehel.

2 (2)

Kui Teil tekib määruse ja seletuskirjaga seoses täiendavaid küsimusi, palume võtta ühendust

Keskkonnaametiga, kus käesoleva väljaarvamise kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kaidi Erik (tel: 5666 4780; e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Sander Laherand juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: Tartu maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine.asice

Kaidi Erik 56664780

[email protected]