Jõuga loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Kõnnu Pikkjärv. Foto: Triin Amos

Jõuga loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 25.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/23

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

Inv – inventeerija(d) KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus KliM ‒ Kliimaministeerium

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatu d

ala) RP – rahvuspark

SDF – Natura standardandmebaas

SKV – sihtkaitsevöönd Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Sisukord 1. Ala iseloomustus.....................................................................................................................4 1.1 Jõuga loodusala .......................................................................................................................4 1.2. Uuritus ja seire .......................................................................................................................4 1.3. Inventuuride, uuringute ja seirete vajadus..............................................................................5 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused .........................................................................9

1. Ala iseloomustus

1.1 Jõuga loodusala

Kaitstava ala nimi Alutaguse rahvuspark

Loodusala nimi Jõuga loodusala (EE0070108) (joonis 1)

Pindala 63 ha

Asukoht ja piirid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020 määrus nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri”

Koostaja nimi Triin Amos

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Jõuga loodusala on kaitse all osana Alutaguse rahvuspargist. Loodusala keskseks kaitse- eesmärgiks on Jõuga (Pesujärv, Liivjärv ja Linajärv) ning Kõnnu (Pikkjärv ja Ümmargune järv) järvede ning vanade metsakoosluste kaitse. Aktiivseid kaitsekorralduslikke meetmeid väärtuste

säilimiseks ei planeerita.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Jõuga loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue

inventuuri andmetest.

1.2. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

• 2003 – taimkatte inventuur Kõnnu Pikkjärve ja Ümmarguse järve piirkonnas (inv Ene Hurt ja Ülle Kukk)1

• 2008 – metsaelupaikade inventuur (inv Taimo Aasma)

• 2017 – loodusala järvede inventuur (Consultare OÜ, inv Margit Berg-Jürgens)2

• 2019 – Jõuga järvestiku kontseptuaalse mudeli koostamine hindamaks järvede seotust Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumiga3

• 2023 – soohiilaka ja sookäpa kasvukohtade inventuur (MTÜ Linnurohi, inv Iti Jürjendal)4

• 2023 – metsaelupaikade inventuur (MTÜ Puuseen, inv Indrek Sell)

1 Haruldaste ja kaitstavate taimeliikide leiukohtade inventuur, II . EPMÜ Keskkonnakaitse Instituut. Tartu, 2003. 2 Loodusdirektiivi järve-elupaikade inventuur 2016–2018. OÜ Consultare. Tartu, 2017. 3 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning

seirevõrgu kujundamine. TLÜ ökoloogia keskus. Tallinn 2019. 4 Valikuliste kaitstavate taimede inventuur Alutaguse rahvuspargis. MTÜ Linnurohi. Pirita-Kose 2023.

Riiklikud seired

Väikejärvede hüdrobioloogiline ja hüdrokeemiline seire toimus ühekordse seirena Jõuga Liivjärves, Pesujärves ja Linajärves 56 2013. aastal. Seire tulemuste põhjal oli Jõuga järvede

hüdrokeemiline ja -bioloogiline koondseisund Liivjärve ja Linajärve osas kesine ja Pesujärve osas halb. Viimane on pehmeveelisuse tõttu väga tundlik mõjutustele.

1.3. Inventuuride, uuringute ja seirete vajadus

Jõuga järvedes on vaja läbi viia hüdrobioloogiline ja hüdrokeemiline kordusseire kas riikliku seire osana või eraldi uuringuna.

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Jõuga loodusala kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid liiva-alade vähetoitelised järved (3110),

vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärkidena Jõuga loodusala territooriumil esinevate väärtuste

osas on lisaks eelnimetatud elupaigatüüpidele välja toodud kaitsealused liigid harilik sookäpp (Hammarbya paludosa), soohiilakas (Liparis loeselii) ja lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus).

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel.

2023. aastal toimunud inventuuril täpsustati metsaelupaigatüüpide esinemist ning vastavalt sellele

tuleb korrigeerida standardandmebaasi andmeid ja loodusala kaitse-eesmärke. Standardandmebaasi ja loodusala kaitse-eesmärgiks tuleb lisada elupaigatüüp rohunditerikkad

kuusikud (9050) pindalaga 9 ha ja eemaldada elupaigatüüp siirdesoo- ja rabametsad (vt tabel 1).

SDFi tuleb korrigeerida vanade loodusmetsade (9010*) ja okasmetsad oosidel (9060) esinemise osas (9010* SDF 30 ha → esineb 23 ha; 9060 SDF 1 ha → esineb 2 ha).

Tabelites 1 ja 2 võetakse kokku Jõuga loodusala ning Alutaguse rahvuspargi Ongassaare skv lahustüki kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi

saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava

perspektiivis.

5 Väikejärvede hüdrokeemiline seire 2013. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Tartu 2013. 6 Eesti väikejärvede seire 2013. EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus. Tartu 2013.

Joonis 2. Jõuga loodusala paiknemine ja inventeeritud elupaigad (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga september 2023).

Tabel 1. Jõuga loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus Seisund (pindala/esin-

duslikkus)

Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused Panus üldpindalasse

/ SDF-i (%)

Liiva-alade vähetoitelised järved (3110)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

Jõuga järved: Pesujärv,

Liivjärv, Linajärv

4,9 ha – C elupaigatüübi säilitamine 4,9 ha

• elupaigatüübi teisenemine looduslike protsesside mõjul

• rekreatiivne tegevus

• põhjaveerežiimi muutused (kavandatava

allmaakaevanduse7 võimalik

mõju)

• järelevalve

• seire

• külastuse suunamine

• leevendavate meetmete

rakendamine

kaevanduse rajamisel

Jõuga järved on säilinud 4,9 ha ulatuses

esinduslikkusega

vähemalt C

C→C: kaitsekorralduslike tegevustega, sh looduslikule

arengule jätmisega ei ole

võimalik looduslike protsesside

tagajärjel toimuvat elupaigatüübi

teisenemist (3110 → 3150, 3160) vältida.

0,35/0,36

Kalgiveelised järved (3140)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

Kõnnu järved: Pikkjärv ja

Ümmargune järv

3,5 ha – A elupaigatüübi

säilitamine

3,5 ha

põhjaveerežiimi muutused

(kavandatava

allmaakaevanduse võimalik

mõju)

• looduslikule arengule

jätmine

• leevendavate meetmete

rakendamine

kaevanduse rajamisel

heas seisus elupaika on

säilinud 3,5 ha

0,08/0,1

Liigirikkad madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

0,7 ha – C elupaigatüübi säilitamine

0,7 ha

• kinnikasvamine looduslike

protsesside mõjul

• veerežiimi muutused

(kavandatava allmaakaevanduse võimalik

mõju)

• looduslikule arengule

jätmine

• leevendavate

meetmete rakendamine

kaevanduse rajamisel

C→C: pikas perspektiivis võib elupaik metsastuda ja teiseneda

elupaigaks soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

0,00/0,00

Vanad loodusmetsad

(9010*) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

kokku 25 ha:

A – 11 ha B – 12 ha

p –2,4 ha

• elupaigatüübi säilitamine 23 ha

(A+B)

• elupaigatüübi

parendamine 2,4 ha (p→C)

looduslikule arengule

jätmine • heas seisus elupaika

on säilinud 23 ha

ulatuses

• kujunemise

potentsiaal 2,4 ha

korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 30 ha → 23

ha)

0,03/0,04

Rohunditerikkad kuusikud

(9050)

KE – jah, LoD – I, LoA – ei

Kokku 8,5 ha:

A – 3,6 ha

B – 4,9 ha

elupaigatüübi

säilitamine 8,5 ha

(A+B)

looduslikule arengule

jätmine • seada loodusala

kaitse-eesmärgiks

• heas seisus elupaika

on säilinud 8,5 ha

ulatuses

lisada SDFi pindalaga 9 ha 0,10/0,12

Okasmetsad oosidel (9060)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

A – 2,4 ha elupaigatüübi

säilitamine 2,4 ha

looduslikule arengule

jätmine

heas seisus elupaika on

säilinud 2,4 ha ulatuses

korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 1 ha → 2 ha)

0,06/0,06

Soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*)

KE – jah, LoD – I, LoA – ei

p – 2,7 ha elupaigatüübi parendamine 2,7 ha

(p→C)

looduslikule arengule jätmine

kujunemise potentsiaal 2,7 ha

Siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

0 ha puudub eemaldada loodusala

kaitse-eesmärkide

hulgast

Tegemist on teadusliku veaga.

Elupaigatüüpi alal ei leidu,

puuduvad selle määratlemise eelduseks olevad >30 cm

turbalasundiga metsa-alad.

7 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS, Estonia II põlevkivikaevanduse maavara kaevandamise taotlus

Tabel 2. Alutaguse rahvuspargi Jõuga lahustüki kaitseväärtuste koondtabel (siseriiklikud kaitse-eesmärgid)

Kaitseväärtus Seisund

(pindala/esinduslikkus) Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Soohiilakas (Lipalis loeselii)

KE – jah, LoD – jah, LoA – ei

üks elupaik:

2011: 4 isendit

2023: 8 isendit

(EELIS)

• vähemalt 5–10 isendit

• sobiva elupaiga

säilitamine

elupaikade kvaliteedi

halvenemine:

• kinnikasvamine

looduslike protsesside

mõjul

• veerežiimi muutused

(kavandatava

allmaakaevanduse

võimalik mõju)

• looduslikule arengule

jätmine

• leevendavate meetmete

rakendamine kaevanduse rajamisel

• vajadusel elupaikade

hooldamine

vähemalt 5–10 isendit

Harilik sookäpp

(Hammarbya paludosa)

KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

üks elupaik:

2011: 20 isendit

2023: 17 isendit

(EELIS)

• vähemalt 15–20 isendit

• sobiva elupaiga

säilitamine

vähemalt 15–20 isendit

Lääne-mõõkrohi (Cladium

mariscus)

KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

üks elupaik 0,23 ha:

kogu elupaiga piires

hajusalt (2016, EELIS)

• esineb hajusalt kogu

elupaiga piires

• sobiva elupaiga säilitamine

liik esineb hajusalt

kogu 0,23 ha elupaiga

piires

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks ning seda võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Jõuga järvede seire/uuring 3 tk Seire KeA I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Vanad loodusmetsad (9010*) 2,4 ha Koosluse seisundi parendamine loodusliku arengu teel

KeA I 2050

3 Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) 2,7 ha Koosluse seisundi parendamine loodusliku arengu teel

KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

4 Jõuga järvede lõkkekoha hooldamine 1 tk Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade hooldamine

RMK II Igal aastal

Kavad, eeskirjad

5 Loodusala kaitse-eesmärkide muutmine ja SDF uuendamine

Kaitse-eesmärkide muutmine KliM I 2024

6 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

7 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

10

Külastuskorraldus

Jõuga Pesujärve kaldal paikneb RMK külastusrajatis Jõuga järvede lõkkekoht8. Taristu sisaldab parklat, kuut kaetud lõkkeaset ja katusega laua- pingi komplekti, kuivkäimlat, kaevu, ujuvssilda ja treppi koos vaateplatvormiga. Rajatised on heas korras (rajatud 2022. aastal) ning nende abil on

külastajad suunatud Jõuga Pesujärve piirkonda, mis jätab ülejäänud järved külastusest vähe mõjutatuks. Siiski tuleb külastuskoormust ja selle mõju kaitseväärtustele jälgida, kuna rekreatsioon ja rajatiste rajamine võib vähetoiteliste järvede elupaigatüübile (3110) olla oluline mõjutegur. Uusi rajatisi ei planeerita. Kaitseala tähiste asukohad on Maa-ameti külastustaristu virtuaalkontoris.

8 https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/alutaguse-rahvuspark/1411

KOR R A L D U S

25. jaanuar 2024 nr 1-3/24/23

Jõuga loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan Jõuga loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Triin Amos

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond