Taastamiskava

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee

Registrikood 77001458

Maa-amet

[email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Meie 24.01.2024 nr 6.1-1/1761-3

Projekteerimistingimuste eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) algatas 22.01.2024 projekteerimistingimuste

andmise menetluse Maima peakraavi REK 2024 rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

vastavalt OÜ INSENERIBÜROO STEIGER (registrikood 11206437) esitatud

projekteerimistingimuste taotlusele nr 6.1-1/1761.

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev Maima peakraavi 6112210020000/001 lõik

asub Pärnu maakonnas Pitsalu külas Lavassaare turbatootmisala 18801:003:0164 ja Audru

metskond 57 18801:003:0169 katastriüksusel. Projekti eesmärk on suunata ümber Maima

peakraav vastavalt Eestimaa Looduse Fondi poolt koostatud Lavassaare ümbruse soode

taastamiskavale tagades taastamisalast ülesvoolu jäävate maaparandussüsteemide toimimine.

(Lisa 1 Lavassaare ümbruse soode taastamiskava ja asendiplaan).

Maaparandusseaduse § 13 lõige 5 punkti 6 kohaselt kaasab PTA projekteerimistingimuste eelnõu

andmise menetlusse kinnisasja omanikud, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust

ei ole esitanud omanik ja vajaduse korral taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva maa omaniku.

Seoses eeltooduga saadame Teile projekteerimistingimuste eelnõu (toimiku nimi: Maima

peakraavi REK 2024).

Teie arvamust ootame hiljemalt 08.02.2024 e-posti aadressile [email protected]

Maaparandusseaduse § 13 lõike 7 kohaselt loeb PTA projekteerimistingimuste eelnõu vaikimisi

kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile arvamust esitatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Erismaa

Juhtiv spetsialist

PTA Lääne regioon

Lisa 1: Lavassaare ümbruse soode taastamiskava ja asendiplaan

Lisa 2: Projekteerimistingimuste otsuse eelnõu

Marge Siimer

peaspetsialist

PTA Lääne regioon Pärnu esindus

e-post: [email protected]

LAVASSAARE ÜMBRUSE SOODE

TAASTAMISKAVA Restoration plan for mires around Lavassaare

Droonifoto Lavassaare taastamisalast, 2022. Marko Kohv

Tartu-Lavassaare 2023

2

Sisukord

1. Sissejuhatus 4

1.1. WaterLANDS projekt 4

1.2. Projekti kaasatud eksperdid 4

2. Taastamisala kirjeldus 5

2.1. Asukoht, staatus, infrastruktuur ja maaomand 5

2.2. Kultuurilooline taust ja senine ala kasutus 9

2.3. Hüdroloogia ja kuivendussüsteemid 11

2.4. Elupaigatüüpide kirjeldus 15

2.5. Kaitsealused liigid 18

2.5.1. Kaitsealused liigid - floora 18

2.5.2. Kaitsealused liigid - fauna 18

2.6. Ökosüsteemiteenused 21

2.7. Kalastik 21

2.8. Taastamisala seisundi halvenemise iseloomustus 21

3. Taastamise võimalused 23

3.1. Taastamisala kasutus tänapäeval ja lähitulevikus 23

3.2. Maakasutusega seotud väljakutsed 25

3.3. Maakasutuse visioon 26

3.3.1. Lavassaare taastamisala omavalitsuse planeeringudokumentides 26

3.3.2. Lavassaare taastamisala maakonna planeeringudokumentides 31

3.3.3. Lavassaare taastamisala kliimakavade kontekstis 33

4. Kohalik kogukond ning teised sihtrühmad 36

4.1. Lavassaare taastamisala kogukondade ja sihtrühmade kaardistamine 36

4.2. Milliseid sihtgruppide kaasamise tegevusi on siiani tehtud? 36

4.3. Kaevandusjärgse kasutuse majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne panus 37

4.4. Huvigruppide soovid ja soovitused alade taastamisel 38

4.5 Plaan tulevaseks koostööks kohalike elanikega 40

5. Taastamise võimalused märgalaks 41

5.1. Taastamistööde eesmärk 41

5.2. Taastamistööde eeldatavad tulemused 41

5.3. 0-variant 42

5.4. Võimalike taastamisvõtete kirjeldus ja seostamine kohalike oludega 43

5.5. Taastamistööde ajakava 50

5.6. Taastamistööde tulemused lühi- (3-5 aastat pärast taastamistööde lõppu) ja pikaajalises

perspektiivis (üle 30 aasta) 50

3

5.7. Taastamistööde järgsed tegevused 53

5.8. Riskianalüüs ja leevendusmeetmed 53

5.9. Taastamistööde maht, maksumus ja ajakava 53

5.10. Huvigruppide kaasamine taastamistööde läbiviimisel 54

6. Tööde kooskõlastamine 55

7. Taastamistööde seirekava 55

7.1. Veeseire 55

7.2. Taimestiku seire 57

7.3. Loomastiku seire 57

7.4. Süsiniku seire 61

7.5. Ökosüsteemiteenuste seire 65

7.6. Sotsiaalmajanduslik seire 65

8. Tegevused pärast taastamistöid 67

LISAD 68

Lisa 1. Kaitsealused liigid Lavassaare taastamisalal ja selle lähiümbruses 68

Lisa 2. Lavassaare jääksoo taastatavalt alalt 2022.a. eelinventuuri ja varasemate vaatluste käigus leitud

kaitsealused loomaliigid ning potentsiaalne taastamistööde mõju 77

Lisa 3. Lavassaare jääksoo taastatavalt alalt 2022.a. eelinventuuri ja varasemate vaatluste käigus leitud

kaitsealused taimeliigid ning potentsiaalne taastamistööde mõju 82

Lisa 4. Lavassaare jääksoo taastatava ala ümbrusest varasemate vaatluste käigus leitud kaitsealused

loomaliigid ning potentsiaalne taastamistööde mõju 83

Lisa 5. WaterLANDS projekti raames toimunud tutvustus- ja kaasamistegevused 2022. aastal 84

Lisa 6. Lavassaare taastamiskava avaliku arutelu protokoll, 23.11.2023 84

Lisa 7. Ametkondade kooskõlastused taastamiskavale 89

4

1. Sissejuhatus

1.1. WaterLANDS projekt

WaterLANDS on 2021. aastal Eestis ja veel 13 Euroopa riigis alanud projekt, mille eesmärk on taastada

kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid. Lisaks otsesele taastamistegevusele Eesti (jääk)soodes,

arendatakse projekti käigus seniseid taastamisvõtteid. Need on omakorda sisendiks märgalade

taastamisse tulevikus. Projekti raames tehakse tihedat koostööd kohalike inimeste, ettevõtete,

vallavalitsuste ja huvigruppidega, et lisaks paranenud looduskeskkonnale pakuks märgalade taastamine

ka sotsiaalset ja majanduslikku tuge kogukondadele.

Eestis viivad projekti ellu Tartu Ülikooli (TÜ), Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Riigimetsa Majandamise

Keskuse (RMK) ja AS Tootsi Turvas (TT). Lisaks osalevad projekti tegevustes Keskkonnaamet, kohalikud

omavalitsused, Põllumajandus- ja Toiduamet.

Projekti WaterLANDS (nr 101036484) rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni

programm. Taastamiskavas esitatud teave kajastab autorite vaated ja Euroopa Komisjon selle eest ei

vastuta.

1.2. Projekti kaasatud eksperdid

Ants Animägi, RMK – taastamistööde kavandamine

Liina Hints, TÜ – taastamisala seosed planeeringutes ning EL ja riiklike strateegiate vahel

Mihkel Järveoja, RMK – taastamistööde kavandamine

Edgar Karofeld, TÜ – botaaniline inventeerimine, muutuste prognoosimine jääksoos, seire

Kuno Kasak, TÜ – ökosüsteemiteenuste, kasvuhoonegaaside bilansi hindamine ja seire

Marko Kohv, TÜ – hüdroloogiline modelleerimine, taastamistööde kavandamine, seire

Evelin Krekker, TT – taastamistööde kavandamine

Ain Kull, TÜ – ökosüsteemiteenuste, kasvuhoonegaaside bilansi hindamine ja seire

Kadri Leetmaa, TÜ – taastamisala seosed planeeringutes ning EL ja riiklike strateegiate vahel

Mari Palolill, ELF – kaasamine, teavitustegevus, koostöö kogukondadega

Piret Pungas-Kohv, ELF – kultuuripärand, teavitustegevus, koostöö kogukondadega

Garri Raagmaa, TÜ – sotsiaalmajandusliku hinnangu koostamine

Jüri-Ott Salm, ELF – taastamiskava koostamise koordineerimine, taastamistööde kavandamine,

ökosüsteemiteenuste hindamine, seosed EL ja riiklike strateegiatega

Elin Soomets-Alver, TÜ – fauna inventuurid ja seire

Kai Vellak, TÜ – floora inventuurid, muutuste prognoosimine, seire

5

2. Taastamisala kirjeldus

2.1. Asukoht, staatus, infrastruktuur ja maaomand

Lavassaare taastamisala, pindalaga 1624 ha, asub Pärnu maakonnas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa ja

Pärnu linna omavalitsuse halduspiirides Lavassaare asulas ja Õepa ning Pitsalu külades (Joonis 1).

Taastamisala on riigi omandis, millest osa haldab RMK ja osa AS Tootsi Turvas.

Taastamisala läänepoolne osa paikneb Lavassaare looduskaitsealal (lka), Õepa ja Lavassaare

sihtkaitsevööndites (skv).

Joonis 1. Lavassaare taastamisala paiknemine, sh RMK haldusala ja AS Tootsi Turvas maakasutus / Location of

Lavassaare restoration area, incl land management by RMK and AS Tootsi Turvas

6

Projektiala paikneb enamasti riigi omandis oleval maal (Joonis 2), millest osa haldab RMK katastriüksuste

tunnused 33404:003:0249, 33404:003:0160, 33404:003:0159, 18801:003:0166, 18801:003:0164,

18801:003:0169, 18801:003:0170, 18801:003:0171, 18801:003:0168, 18801:003:0173, 18801:003:0167,

18801:003:0233, 16001:001:0120, 62401:001:0558, 39501:001:0034, 39501:001:0035,

39501:001:0173). Maa-ameti haldusalas on turbatööstusmaa (katastriüksus 18801:003:0164), kus

tegutseb AS Tootsi Turvas.

Joonis 2. Lavassaare taastamisala kinnistud, ümbruses paiknevad maaparandusobjektid ja mäeeraldised /

Cadastral map, melioration objects and active mining area with exiting permits

7

Taastamisalal asub Maima peakraav (maaparandussüsteemi kood 6112210020000), mis on

ühiseesvooluks Pitsalu (6112210020210), Sepaküla (5111470021140), Laaso (6112210020240) ja Uus-

Anni (6112210020170) maaparandusehitiste veetaset reguleerivale võrgule.

Taastamisalal on teeregistri andmetel järgmised teed:

- Audru-Lavassaare-Vahenurme tee (riigitee, tee nr 19103, katastriüksused 39501:001:0127,

18801:003:0040);

- Uus asula-Vana asula (eratee, tee nr 3951001, katastriüksus 33404:003:0251), asub Lavassaare

väljavoolu ääres.

Lisaks läbivad taastamisala turbatootmisala väljaveoteed ja nende kuivenduskraavid, mida kasutatakse

tõenäoliselt vähemalt kuni kaevandamise lõpuni (kaevandusluba KMIN-070 alusel kuni 2049. aastani).

Samuti paiknevad taastamisalal tänapäeval kasutusest väljas olevad teed, mida kasutati turba

kogumiseks ammendatud kaevandusalal.

Lavassaare asulast läänes asuvad RMK kõrgendatud avaliku huviga metsaalad e KAH-alad (Joonis 3).

Maakasutuse ja paiknemise põhiselt jaguneb taastamisala kolmeks ja sõltuvalt senisest maakasutusest

on ka taastamistööde eesmärgid ning teostusviis teatud määral erinevad (Joonis 3):

● Lavassaare järve ümbrus (1) – parandatakse Lavassaare lka koosluste ja nendega seotud liikide

seisundit; tegevus lähtub mh Lavassaare lka kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast 2017-2026;

● Turbatootmisväljakud (2a) – korrastatakse viimase 30 aasta jooksul ammendatud

turbakaevandusalad taassoostuvaks alaks (AS Tootsi Turvas maakasutuse ala Joonisel 1). See plaan

toetub keskkonnaameti poolt AS-le Tootsi Turvas väljastatud Lavassaare turbatoomisala

korrastamistingimustele (06.01.2023 nr DM-119452-13); samuti on eesmärk taastada või parandada

märgaladega seotud liikide elupaikaiku;

● Vanemad turbatootmisalad (2b ja 3) – korrastatakse enam kui 30 aastat tagasi maha jäetud

turbakaevandusalad, et vähendada jääklasundi lagunemisest tingitud süsinikuheidet ja stabiliseerida

märgaladele iseloomulikud tingimused juba välja kujunenud või väljakujunemisjärgus olevatel aladel.

8

Joonis 3. Maakasutuse ja paiknemise põhiselt on taastamisala jaotatud kolmeks, joonisel on ka kohalike

omavalitsuste piirid ja nimed / Subareas of the Lavassaare restoration area together with borders and names of the

local municipalities

9

2.2. Kultuurilooline taust ja senine ala kasutus

Ajalooliselt jäävad Lavassaare küla ja seda ümbritsevad sood kolme kihelkonda: Mihkli, Pärnu-Jaagupi ja

Audru (Joonis 4). Lavassaare küla on Eesti kohanimekartoteegi andmetel (NR 748285) vanasti kutsutud

ka Laukasoo külaks. Info pärineb Jaan Pikklaanelt (70. a), kes 1962. aastal jagas folkloristidele teavet

Lavassaare küla kohta. Põhjalikuma elu-olu kirjelduse leiab kohanimekartoteegist kohalikus murdes

Audru kihelkonna sedelitelt nr 46-55. Toetudes erinevatele andmeallikatele (kohapärimuse andmebaas

“Koobas”, kohanimekartoteek ja Rein Aasperega tehtud intervjuu) jääb taastamisala ümbrusesse nii

pelgupaiku kui ka hiiekoht.

Ajalooliselt on Lavassaare küla südameks olnud kruusaseljandik, mida ümbritsesid suured sooalad.

Lavassaare elanikud jagavad oma asulat Vanaks ja Uueks Lavassaareks.

Joonis 4. Lavassaare piirkonna jaotus kolme kihelkonna vahel (mustjas-lillakat tooni pidevjooned); valla piire

tähistavad roosakat tooni pidevjooned / Former administrative borders in the Lavassaare area

10

Lisaks 19. sajandist ning varasemastki ajast kujunenud kultuuripärandi kihtidele, leidub kultuuriloolise

andmebaasi põhjal taastamisalade vahetus läheduses küllaldaselt turbakaevandusega seotud

pärandkultuuriobjekte, mille teke ja kasutus jääb üldjuhul 20. sajandi teise poolde. Otseselt

taastamisalale jääb üks pärandkultuuriobjekt – turbakaevandusaugud (395:TVK:003). Arvestades

turbaaukude rohkust ning puuduvat teavet just nende kaevandusaukude erilisuse kohta, on soov säilitada

tingimused, mis aitaks neis kujuneda madalaveelisteks märgaladeks koos vastava elustikuga.

Lavassaare lka taastamisalal paiknev kuivendusvõrk rajati tõenäoliselt selleks, et sooala saaks kasutada

heinamaana ja/või hakkaks seal kasvama mets. Lavassaare järve lõuna otsast voolab välja Audru jõgi

(Vana-Karja, Naba oja), mida süvendati 19. sajandil1 ja mis kaevati sirgeks 20. sajandi algul ühes idapoolse

kraavituse rajamisega. 1936. aasta kaardil on esmakordselt märgitud ka turbakaevanduste asukohad

Lavassaare asula vahetus ümbruses ja tee ääres, mis suundub Pitsalu külast lõunasse (Joonis 5).

Joonis 5. 1936. a EV topograafiline kaart (1:50 000), kollasega on märgitud taastamisalad. Allikas: Maa-amet /

Topographic map from 1936., restoration areas are coloured in yellow. Source: Estonian Land Board

1 Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=1525238488

11

1959. aasta ortofotolt on näha Lavassaare ja Pitsalu küla vahel asuvale lagerabale esimese kaevandusala

rajamise jäljed ja Pitsalu tee äärse kaevanduse laiendus (Joonis 6). Ligi 2/3 praeguseks ammendatud

kaevandusalast arendati välja 1970ndate lõpuks (vastavalt Maa-ameti 1978. aasta fotoplaanile), samuti

rajati Maima peakraav. Taastamisalale jäävaid kaevandusi laiendati 1980ndate lõpuni. Hetkel toimub

aktiivne kaevandamine taastamisalalt Lavassaare järve suunas jääval alal, kuhu kaevandusala laiendati

21. sajandi esimesel kümnendil. Ümbritseva maastiku suhtes kõrgemal asuvatele jääksoo aladele on

osaliselt kujunenud puistu (metsamaa), madalamatele aladele veekogud ja märgalad. Taastamisalale

jäävat metsa on majandatud ja seda on plaanis ka edaspidi teha (metsakvartalid HA134, HA 137, HA146,

HA147, HA2020). Metsa majandamist ei kavandata kvartalil HA133, põhjuseks ligipääsu puudumine

kaevandusala keskosas paiknevatele metsaeraldistele.

Joonis 6. 1959. a ortofoto Lavassaare asula ümbrusest. Maa-amet / Ortophoto around Lavassaare village from

1959. Estonian Land Board

2.3. Hüdroloogia ja kuivendussüsteemid

Lavassaare lka-l (ala 1, Joonis 3) paiknev Lavassaare järv on väljavoolu süvendamise tõttu selle

looduslikust tasemest ligi 1 m allpool. Seda saab öelda reljeefianalüüsi põhjal, mis näitab kunagiste

kaldajärsakute ülemist osa tasemel 17,5-18 m. Samas on pikaaegse kuivenduse tõttu osa kaldast alla

vajunud ning veetaseme tõstmine looduslikule tasemele tähendaks küllalt ulatuslike alade üleujutamist

järve lõunaosas. Väljavoolu on kaevatud sirgeks ja süvendatud alates 19. sajandist. Tänapäeval on koprad

ehitatud väljavoolusängi mitu koprapaisu, mis on veetaset järves hoidnud 16,3–16,5 m tasemel (Maa-

ameti lidar-andmed).

Ülejäänud kahel Lavassaare taastamisalal (alad 2 ja 3) on ulatuslik kuivendusvõrk, mis on rajatud eri

aegadel ja meetoditega peamise eesmärgiga kaevandada turvast. Kõige olulisem kunstlik eesvool

taastamisaladel on Maima peakraav, mis suubub Audru jõkke. Peakraavi voolusuund on põhjast lõunasse

(Joonis 7). Selle kaudu toimub ka ammendatud ja aktiivsete turbaväljakute kuivendamine, kusjuures

12

osaliselt toimub see pumpamise abil, sest turbaväljakute põhjad on eesvoolust madalamal. Seega ka

kaevandusaladelt liikuva kuivendusvee üldine voolusuund on põhjast lõunasse (Joonis 7). Lavassaare-

Audru maanteest lõuna poole jääval alal kogunev vesi jõuab lõpuks Audru jõkke Ridalepa oja kaudu

(Joonis 8).

Joonis 7. Lavassaare taastamisala ja lähiümbruse veejuhtmed, turbaväljakute sisemist kuivendust pole näidatud /

Drainage network, inner drainage of the peat extraction sites are not presente

13

Joonis 8. Voolukanalite võrk ja valgalade piirid / Flowlines and catchment borders

14

Lavassaare asula lähedal on ulatuslikud alad, kus veetaset on ilmselt pikka aega tõstnud koprad. Neist

kõige olulisem on asulast edela poole jääva vana turbaaugu väljavoolul, sest koprapaisude kaskaad hoiab

seal veetaset vähemalt 0.5–1 m kõrgemal. Samas on need koprapaisud maha jäetud ja lagunemas (Joonis

9).

Joonis 9. Koprapaisude kaskaad / Beaver dam cascade

15

2.4. Elupaigatüüpide kirjeldus

Lavassaare lka (ala 1)

Lavassaare lka Õepa ja Lavassaare sihtkaitsevööndites (skv) paikneval taastamisalal ja selle

mõjupiirkonnas asuvad järgnevad Natura 2000 elupaigad: raba (Natura 2000 kood 7110*); rikutud, kuid

taastumisvõimeline raba (7120), siirdesoo- ja rabamets (91D0*), järv (3160), õõtsiksoo (7140) ja 38 ha

Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsa (9080) (EELIS, vaadatud 2023, Joonis 10).

Lavassaare järve lõuna otsas paiknev õõtsik on kujunenud osalt veetaseme alandamise tagajärjel.

Rabametsad, vähemal määral siirdesoometsad ning rabad on osaliselt kuivenduse mõjuga, veerežiimi

taastamise järel nende elupaikade seisund eeldatavalt paraneb. Elupaigalaikude looduskaitseliseks

seisundiks on enamasti 2012. aastal tehtudinventuuri põhjal määratud B või C.

Metsaregistri andmetel (vaadatud 15.03.2023) paiknevad alal jänesekapsa-kõdusoo, mustika kõdusoo,

raba- ja siirdesoometsad.

LK-väärtus

(kaitse-

eesmärk)

Sihtkooslus

Taastamise

mõju kaitse-

väärtustele

Märkused

3160 3160 A2 Lavassaare järve veetaseme ja väljavoolu

stabiliseerumine

7110* 7110* A1

Suletakse dreenivad kraavid, kuid alles jäävate

kuivendussüsteemide, eelkõige ida suunas paikneva

kaevanduse ja alla lastud veetasemega Lavassaare

järve mõju säilib

7120 7110 A1

Suletakse dreenivad kraavid, kuid alles jäävate

kuivendussüsteemide, eelkõige ida suunas paikneva

kaevanduse ja alla lastud veetasemega Lavassaare

järve mõju säilib

7140 7140 A2 Lavassaare järve veetaseme ja väljavoolu

stabiliseerumine

91D0 91D0 A2

Suletakse dreenivad kraavid, kuid alles jäävate

kuivendussüsteemide, eelkõige ida suunas paikneva

kaevanduse ja alla lastud veetasemega Lavassaare

järve ning Audru jõe süvendatud sängi mõjud

säilivad

Tabel 1. Eeldatav mõju Natura elupaikadele

Mõju koodid: A1 - nõrk mõju, avaldumise tõenäosus väike; A2 - nõrk mõju, avaldumise tõenäosus suur;

B1 - tugev mõju, avaldumise tõenäosus väike; B2 - tugev mõju, avaldumise tõenäosus suur.

16

Vähem kui 30 aastat tagasi ammendatud kaevandusalad (ala 2a)

Ammendatud kaevandusaladel paiknev jääksoo on mitmekesine, mida mõjutab reljeef, jääkturbakihi

paksus, veetaseme sügavus maapinnas ja ka aeg, mil lõpetati turba kaevandamine. Veerežiim sõltub alalt

väljapumbatava vee mahust. Osa alasid on kaevandatud mineraalkihist mõnekümne cm kauguseni ja

aladele on kujunenud madalaveelised märgalad. Samuti on alale tekkinud allikasood.

Õhukese turbakihiga (20-80 cm) väljakute pindmine turbakiht on kuival aastaajal läbi kuivanud, sageli ka

külmakohrutuse ja vee-erosiooni jälgedega, vähesel määral taimestunud, peamiselt taimestikuta. Kohati

on turba pinnal kive ja mineraalaineterikka põhjavee aurustumisest tekkinud laike. Väljakutel on

tavalisemaks soo-õisluht (Triglochin palustre L) ning niiskematel aladel alpi-jänesvill (Trichophorum

alpinum), ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) ja harilik pilliroog (Phragmites australis) ning

mitmed ruderaaltaimeliigid (kiirekasvulised, tõhusa seemnelise uuenemisega uusi kasvukohti kiirelt

asustavad taimeliigid) (täpsemalt E. Karofeldi ja K. Vellaku 2022. a koostatud ülevaates „Lavassaare

jääksoo taimestikust“, leitav WaterLANDS projekti kodulehel elfond.ee/waterlands). Veidi paremini on

taimestunud paremate niiskustingimustega väljakute vahelised kraavid ja kraavikaldad, kus peamiselt

kasevõsa all kasvavad pilliroog, hundinuia ja tarna- ning mitmed samblaliigid.

Reljeefi kõrgemates osades asuvad puistangualad (endised turba auna alused alad, teeäärsed tsoonid,

kaevandamata teenindusmaa osad), mis osalt on taimestunud ja kohati ka puistunud; osa aladest on

taimestumata. Ühel alal on tegu kase kõdusoometsaga mõne paju, paakspuu, kuuse ja tammega.

Enam kui 30 aastat tagasi ammendatud kaevandusalad (alad 2b ja 3)

Ammendatud kaevandusaladel paiknev jääksoo on mitmekesine, mis on suuresti tingitud kujunenud

reljeefist. Veerežiim sõltub alalt väljapumbatava vee mahtudest. Osa alasid on kaevandatud

mineraalkihist mõnekümne cm kauguseni ja aladele on kujunenud madalaveelised märgalad. Samuti on

alale tekkinud allikasood. Osa alast, sh alad väljaspool madalaveelisi märgalasid, on taimestumata.

Reljeefi poolest kõrgematel aladel on puistangualad (endised turba auna alused alad, teeäärsed tsoonid,

teenindusmaa osad), mis osalt on taimestunud ja kohati ka puistunud, osa aladest on taimestumata.

Osal alast paikneb mets (metsakvartalid HA133, HA134, HA 137, HA146, HA147, HA2020). Metsaregistri

andmetel (vaadatud 15.03.2023) paiknevad alal turbase puistangu, jänesekapsa-kõdusoo, mustika

kõdusoo, raba ja siirdesoo metsad. Osalt on need määratletud kuivendatud aladeks, osalt mitte.

Paikvaatlusel tuvastati, et turbakaevanduste toimimiseks rajatud kuivendusvõrk juhib endiselt vett alalt

ära ning kuivenduse mõju jätkub. Enamasti pole metsastunud aladel turvas lõpuni kaevandatud. Metsade

vanus on mõnekümnest aastast kuni 60 aastani, osal eraldistel on teostatud raieid.

Ümbritsevatest aladest madalamates jääksoo osades on kujunenud paremad niiskustingimused ja seal

on sootaimestiku spontaanse taastumise järgselt tekkinud siirdesoo-ilmelised alad või madalad

veekogud. Need on kohati õõtsikulised alad, turbakihi paksusega ka üle 2 m, kus domineerivad pilliroog,

vesiroos, ubaleht, soopihl ja mitmed tarnaliigid. Mõnele alale on kujunenud ka soomets (metsakvartal

HA146, eraldisest 16 lõuna poole jääv ala), mis pole metsamaana arvele võetud. Samuti on osaliselt

puistunud ammendatud alade keskele jäänud kõrgemad turbalasundi jäänukid.

EELISe põhjal on raba (7110*) elupaigatüübina määratletud üksnes idaosas, metsakvartali HA135

eraldised 31 ja 32, looduskaitselise väärtusega C.

17

Joonis 10. Natura 2000 elupaigatüübid (EELIS andmebaas, 23.08.2023) / Natura 2000 habitat types according to

EELIS database

18

2.5. Kaitsealused liigid

2.5.1. Kaitsealused liigid - floora

Lavasaare lka-l (ala 1) paiknevad taastamisalade kõrval kaks vääriselupaika: VEPL00767 ja VEPL00768.

Mõlemad elupaigad paiknevad kõrgemal mineraalsaarel ja taastamistööd neile otsest mõju ei avalda.

Toetudes EELISele, ei ole kaitsealuseid samblikke ega taimi alalt leitud. Välitööde käigus leiti alalt

looduskaitse (LK) III kaitsekategooria taimeliik vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kes on Eesti

orhideeliikidest üks levinuimaid ja kasvab sageli inimmõjulistes niisketes kohtades – ka sedapuhku leiti

isendeid inimeste ja ATVde liikumisrajalt.

Lavassaare korrastatavatelt aladelt 2 ja 3 on leitud kokku kuus kaitsealust taimeliiki (kõik LK III

kaitsekategooria), millest viis liiki – harilik porss (Myrica gale), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza

incarnata), hall käpp (Orchis militaris), kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia) ja soo-neiuvaip

(Epipactis palustris) kasvavad looduslikult soodes või niisketel aladel ning jääksoo korrastamisega kaasnev

veetaseme tõus võib nende kasvutingimusi pigem parandada ja laiendada kasvupinda. Harilik ungrukold

(Huperzia selago) kasvab kõrgematel ning kuivematel aladel ja veetaseme mõningane tõus neid

kasvukohti negatiivselt ei mõjuta.

2.5.2. Kaitsealused liigid - fauna

Varasemad liigileiud

Lavassaare jääksoo taastamisalast lääne ja põhja suunas asub kõrge looduskaitselise väärtusega

Lavassaare looduskaitseala (sh Lavassaare linnuala EE0040325), mis on moodustatud järgnevate

looduskaitseliste objektide põhjal: Lavassaare hoiuala, Laisma metsise püsielupaik, Laisma kaljukotka

püsielupaik, Kiisamaa kaljukotka püsielupaik, Lavassaare metsise püsielupaik ja Virussaare rabasaar.

Lavassaare jääksoo ja Lavassaare järve ümbruse taastamine aitab täita Lavassaare looduskaitseala

kaitsekorralduskava 2017-2026 eesmärke: looduslikum veerežiim suurendab eelkõige soo- (sh

kahlajatele) ja veelinnustikule sobiva elu- ja sigimisala territooriumi pindala.

Andmeid Lavassaare jääksoo ja järve ümbruse varasemate liigileidude kohta otsiti erinevatest

andmebaasidest (EELIS, e-elurikkus), arvesse võeti ekspertide ja kohalike looduseuurijate kogutud

andmeid. Taastatavalt alalt ja selle lähiümbrusest leitud kaitsealused loomaliigid ja nende väärtus

Lavassaare taastamisala kontekstis on välja toodud Lisas 1.

Kaitsealustest linnuliikidest on Lavassaare jääksoost ja Lavassaare järve ümbrusest varem leitud järgmisi

kaitsealuseid linnuliike: väikeluik (Cygnus columbianus), sookurg (Grus grus), soopart (Anas acuta),

raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), öösorr (Caprimulgus europaeus), tuuletallaja (Falco

tinnunculus), herilaseviu (Pernis apivorus), täpikhuik (Porzana porzana), kodukakk (Strix aluco),

hoburästas (Turdus viscivorus), liivatüll (Charadrius hiaticula), nõmmelõoke (Lullula arborea), teder

(Lyrurus tetrix), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus), laululuik (Cygnus cygnus) (Lisa

1).

Lisaks on Lavassaare jääksoo taastamisala ümbruskond (Lavassaare järv, Kõima raba) väga väärtuslik

linnuala ja rände peatuspaik, kus varasematel aastatel on kohatud kaitsealuste linnuliikide seas

kaljukotkast (Aquila chrysaetos), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), hüüpi (Botaurus stellaris),

väikekajakat (Hydrocoloeus minutus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), sarvikpütti (Podiceps auritus),

metsist (Tetrao urogallus), väikeluike (Cygnus columbianus), sookurge (Grus grus), valgepõsk-lagle

(Branta leucopsis), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), välja-loorkulli (C. cyaneus), vööt-põõsalindu

(Curruca nisoria), väike-kirjurähni (Dryobates minor), väike-kärbsenäppi (Ficedula parva), hallõgijat

(Lanius excubitor), suurkoovitajat (Numenius arquata), väikekoovitajat (N. phaeopus), rüüti (Pluvialis

19

apricaria), vöötkakku (Surnia ulula), laanepüüd (Tetrastes bonasia), mudatildrit (Tringa glareola), soo-

loorkulli (Circus pygargus) ja hänilast (Motacilla flava) (Lisa 1).

Kuigi taastamisalal on varasemate leidude seas arvukamalt avamaa linnuliike, pööratakse jääksoo

taastamisel rohkem tähelepanu looduslikele soomaastikele omastele kaitsealustele liikidele nagu teder

ja metsis – viimast on leitud taastamisala lähiümbrusest. Metsise ja tedre seisund ning elupaiga kvaliteet

paranevad, kui likvideerida kuivenduskraavid, sest siis saab hakata taastuma looduslähedane veerežiim,

mis omakorda aitab muuta jääksoo ilmet looduslikumaks.

Erilise tähelepanu all on ka soos pesitsevad kaitsealused kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja,

rüüt, mudatilder, punajalg-tilder ning LK I kaitsekategooriasse kuuluv niidurüdi (Lisa 1).

Lavassaare jääksoo märjutamine ja järve ümbruse kraavide sulgemine parandab Lavassaare kaitseala

terviklikkust ja toimimist. Lavassaare jääksoost põhja poole jääva Maima jääksoo taastamine on juba

parandanud veelindude toitumis- ja sigimistingimusi.

Lavassaare jääksoo alalt varasemad kiilide leiuandmed puuduvad, kuid Lavassaare asulast on varem

leitud EL loodusdirektiivi lisa II ja IV liiki suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), kelle ohustatuse tase on

soodsas seisundis ning arvukus on Eestis laienemas. Suur-rabakiil vajab puhtaveelisi madalaid päikesele

avatud veekogusid, mis Lavassaare jääksoo taastamisel kindlasti tekivad.

Kahepaiksete kohta varasemad andmed Lavassaare jääksoost ja selle lähiümbruskonna aladelt

puuduvad. Varem laialdaselt siginud kahepaiksete liikidest on nt rohukonna (Rana temporaria) ja

rabakonna (Rana arvalis) arvukus kõikjal Eestis hakanud langema. Viimase kümnendi jooksul on eriti

märgatavalt langenud rabakonna sigimisedukus, mille peamiseks põhjuseks on sobivate sigimisalade

kadumine. On väga tõenäoline, et kui sulgeda Lavassaare jääksoo kraavid ja tõsta veetaset, tekivad alale

madala veega avatud alad, mis loovad rabakonnale, aga ka rohukonnale sobivaid sigimispaiku ja

pidurdavad seeläbi kohaliku populatsiooni hääbumist. Kuigi eelinventuuri käigus leiti alalt üksikuid

isendeid, siis taastatavate alade vahele jäävates looduslikuma ilmega tsoonides on nii rohu- kui ka

rabakonna kohalik doonorpopulatsioon olemas.

Taastamisalalt on varem leitud ka LK III kaitsekategooria liiki põldkimalast (Bombus agrorum).

Taastatava ala eelinventuuri liigileiud

Eelinventuurid viidi läbi jääksoodes väljaspool Lavassaare looduskaitseala. Lavassaare looduskaitsealale

jääval taastamisalal täiendavaid inventuure ei teostatud ja toetutakse EELISes esitatud andmetele.

Kiilid

2022. aasta suvise kiiliinventuuri käigus leiti 17 liiki kiile. Kaitsealustest liikidest olid esindatud

Leucorrhinia albifrons (valgelaup-rabakiil) ja L. Pectoralis (suur-rabakiil) (Lisa 1). Tavalisematest liikidest

aga järgnevad: Aeshna cyanea (metsa-tondihobu), Coenagrion puella (sadulliidrik), C. pulchellum

(sarvikliidrik), Enallagma cyathigerum (seenliidrik), Lestes dryas (tumekõrsik), Lestes sponsa (luhakõrsik),

Lestes virens (väikekõrsik), Leucorrhinia dubia (väike-rabakiil), Libellula quadrimaculata (harilik vesikiil),

Orthetrum cancellatum (harilik sinikiil), Somatochlora sp. (läikkiil), Sympetrum danae (must-loigukiil), S.

flavoleum (kollatähn loigukiil), S. sanguineum (punane loigukiil), S. vulgatum (harilik loigukiil).

Leiukohtade täpsed andmed ja koordinaadid on leitavad aruandest „Lavassaare jääksoo loomastiku

eelinventuur“ (leitav projekti kodulehel: elfond.ee/waterlands).

Kahepaiksed

2022. aasta kahepaiksete inventuuri käigus leiti taastamisalal paiknevatest järvede-mõõtu veekogudest

ja ala sisekraavidest nelja liiki kahepaikseid: Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik), Rana arvalis (rabakonn),

R. temporaria (rohukonn) ja Pelophylax kl. esculentus (veekonn). Roomajatest olid esindatud Zootoca

20

vivipara (arusisalik) ja Natrix natrix (nastik). Kõik kahepaiksete ja roomajate liigid on Eestis looduskaitse

all.

Leiukohtade täpsed andmed ja koordinaadid on kirjas aruandes „Lavassaare jääksoo loomastiku

eelinventuur“.

Linnud

Kaitsealustest liikidest leiti 2022. aasta suvise eelinventuuri käigus 15 linnuliiki: öösorr (Caprimulgus

europaeus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (C. hiaticula), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik

(Cygnus cygnus), tikutaja (Gallinago gallinago), sookurg (Grus grus), suitsupääsuke (Hirundo rustica),

punaselg-õigija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), hänilane (Motacilla flava), jõgitiir (Sterna

hirundo), teder (Lyriurus tetrix), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus).

Teistest liikidest olid esindatud: kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus), tiigi-roolind (A.

scirpaceus), põldlõoke (Alauda arvensis), piilparkt (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

sookiur (Anthus pratensis), metskiur (Anthus trivialis), piiritaja (Apus apus), hõbehaigur (Ardea alba),

tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kanepilind (Carduelis cannabina), karmiinleevike

(Carpodacus erythrinus), rohevint (Chloris chloris), kaelustuvi (Columba palumbus), hallvares (Corvus

cornix), kägu (Cuculus canorus), talvike (Emberiza citrinella), rootsiitsitaja (Emberiza schoeniclus),

punarind (Erithacus rubecula), metsvint (Fringilla coelebs), käosulane (Hippolais icterina), hõbekajakas

(Larus argentatus), naerukajaks (Larus ridibundus), võsa-ritsiklind (Locustella naevia), linavästrik

(Motacilla alba), rasvatihane (Parus major), väike-lehelind (Phylloscopus collybita), salu-lehelind (P.

trochilus), kaldapääsuke (Riparia riparia), kadakatäks (Saxicola rubetra), mustpea-põõsalind (Sylvia

atricapilla), pruunselg-põõsalind (S. communis), vainurästas (Turdus iliacus), musträstas (T. merula),

laulurästas (T. philomelos).

Leiukohtade täpsed andmed ja koordinaadid leiab aruandest „Lavassaare jääksoo loomastiku

eelinventuur“.

Lendavate putukate biomassi ja sooalale omaste mardikate ja ämblike inventuur

Kaitsealuseid liike 2022. aasta suvise lendavate putukate ja sooalale omaste maapinna putukate

inventuuri käigus ei leitud. Lavassaares leidus jooksiklaste kõrval palju teiste mardikaliste sugukondi, seda

nii arvukuse kui ka liigirikkuse poolest. Transektilt, mis oli paigutatud täiesti tühjale freesturbaalale, leiti

vaid mõned üksikud jooksiklased. Osaliselt metsasema ribaga (kõdu, lehed, varis) kaetud aladel oli

esindatud pigem metsasemale alale iseloomulikud liigid nt metsa-süsijooksik (Pterostichus

oblongopunctatus), teojooksik (Cychrus caraboides) ja suur-süsijooksik (P. niger).

Suunisliiki raba-ketasjooksikut (Agonum ericeti) Lavassaare jääksoost ei leitud. Huvitava leiuna saab välja

tuua vask-süsijooksiku (Poecilus cupreus), keda varem pole nii suurel hulgal (neljal transektil kuuest,

kokku 116 isendit) freesturbaaladelt leitud.

Aukpüünistega püüti Lavassaare jääksoost kokku 34 liiki mardikaid: läik-ketasjooksik (Agonum

sexpunctatum)), A. thoreyi, Amara nitida, A. similata, punalaik-ehmesjooksik (Anisodactylus binotatus),

Bembidon sp x4, mügrijooksik (Broscus cephalotes), (kuiva-käävikjooksik) (Calathus erratus), liivajooksik

(Carabus arcensis), C. cancellatus, silejooksik (C. glabratus), sõmerjooksik (C. granulatus), aiajooksik (C.

nemoralis), C. nitens, Chlaenius nigricornis, Ch. tristis, teojooksik (Cychrus caraboides), lai-ehmesjooksik

(Harpalus latus), H. rufipes, Harpalus tardus, Nebria brevicollis, Platynus assimilis, P. livens, vask-

süsijooksik (Poecilus cupreus), P. versicolor, Pterostichus aethiops, soo-süsijooksik (P. diligens), põllu-

süsijooksik (P. melanarius), väike-süsijooksik (P. minor), suur süsijooksik (P. niger), lodu-süsijooksik (P.

nigrita), metsa-süsijooksik (P. oblongopunctatus), P. strenuus, Syntomus truncatellus.

Lisaks sattusid aukpüünistesse ka teetigu (Arion sp.) ja suunisliik hiidämblik (Dolomedes fimbriatus).

21

Leiukoha täpsed andmed ja koordinaadid on kirjas aruandes „Lavassaare jääksoo loomastiku

eelinventuur“.

2.6. Ökosüsteemiteenused

Lavassaare taastamisalade ökosüsteemiteenuste hinnangu koostamisel toetutakse Tartu Ülikooli

maastike elurikkuse töörühma uuringu “Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine,

sh metoodika väljatöötamine” tulemustele. Uuring valmib eeldatavalt 2023. aasta lõpuks.

2.7. Kalastik

Hetkel paikneb Audru jõe keskjooksul Ridalepa pais, mis on kalade jaoks ületamatuks rändetõkkeks ning

suurem osa jõe kesk- ja ülemjooksust on isoleeritud jõe alamjooksust ning merest. Sellele vaatamata on

oluline säilitada kalade liikumisvõimalus jõe ja Lavassaare järve vahel, seda ka juhuks, kui olukord

Ridalepa paisul peaks muutuma (hetkel teadaolevalt selle suunalisi arenguid siiski ei ole). Tõenäoliselt

liiguvad praegugi mitmed liigid (nt ahven, särg, haug) Audru jõest Lavassaare järve ja vastupidi. Rände

intensiivsus eeldatavasti kasvab, kui tingimused ühes või teises veekogus muutuvad ajutiselt

ebasoodsaks. Samamoodi toimub seal tõenäoliselt ka kudeaegne liikumine. Kuna kalastikule mõjuks jõe

isoleerimine järvest kindlasti negatiivselt, tuleb looduskaitselistel eesmärkidel rajatava paisu ehitusega

järve väljavoolule tagada ka liikumisvõimalused kaladele. Paralleelselt tehnilise projekti koostamisega on

kavas väikesemahuline eeluuring, kus proovipüükidega hinnatakse kalade liigilist koosseisu ja arvukust.

Eeluuringualaks on Audru jõe ülemjooks ja Lavassaare järve suudmepoolne osa. Püügid võiksid toimuda

ühel korral kevadel (märts-aprill) ning teisel korral suvel (juuni-juuli). Püügivahenditena kasutaks

nakkevõrke, elektripüügi agregaati ning vajadusel lõkspüüniseid.

2.8. Taastamisala seisundi halvenemise iseloomustus

Ala 1. Lavassaare lka-l paiknevad rabametsad, vähemal määral siirdesoometsad ning rabad on osalt

kuivenduse mõjuga, veerežiimi taastamise järel nende elupaikade seisund eeldatavasti paraneb.

Elupaigalaikude looduskaitseline seisund on enamasti 2012. aastal teostatud inventuuri põhjal B või C.

Lavassaare järve seisundit on hinnatud problemaatiliseks, põhjuseks eelkõige suur settehulk ja tugev

väljavool.

Alad 2-3 üldiselt. Jääksoodel on looduslik ökosüsteem hävinud ja neil on suur negatiivne keskkonnamõju.

Turba kaevandamisega on hävinud ala algne taimestik ning loomastik. Jääksoo vaesunud looduslik

mitmekesisus talitleb loodusalade killustaja ja barjäärina, takistades mitmete taime- ja loomaliikide

levikut. Looduslik veerežiim on rikutud: veetase kõigub suures ulatuses ning põuaperioodidel on

turbapind läbi kuivanud, samas lumesulamise ja suurte sadude järel on jääksood osaliselt üle ujutatud.

Vähese taimestiku tõttu on jääksoode fotosüntees, CO2 sidumine ning süsiniku akumulatsioon turbasse

väga väike või olematu, sügava veetaseme ning turba mineraliseerumise tõttu on see pigem asendunud

CO2 eraldumisega. Mahajäetud jääksood tuleks korrastada ja (taas)märjutada, et vähendada negatiivset

keskkonnamõju.

Ala 2a. Jääksoode, eriti kraavide vaheliste väljakute iseeneslik taimestumine toimub väga aeglaselt ja

fragmentaarselt (Triisberg jt, 20112, 20133), ka 20-30 aastat pärast turba kaevandamise lõppemist võib

2 Triisberg, T.; Karofeld, E.; Paal, J. (2011). Re-vegetation of block-cut and milled peatlands: an Estonian example.

Mires and Peat, 8, 1−14. 3 Triisberg, Triin; Karofeld, Edgar; Paal, Jaanus (2013). Factors affecting the re-vegetation of abandoned extraxted

peatlands in Estonia: a synthesis from field and greenhouse studies. Estonian Journal of Ecology, 62 (3), 192−211. DOI: 10.3176/eco.2013.3.02.

22

taimestiku üldkatvus ulatuda vaid mõne protsendini ning suur osa väljakute pinnast on üldse

taimestumata. Taimestiku spontaanset taastumist takistavad mitmed tegurid. Kuna turba tootmise

käigus on aladelt pikka aega turvast freesitud ja eemaldatud kuni mitme meetri paksune turbakiht, siis

võib jääksoo pindmine turbakiht olla mitme tuhande aasta vanune ja sinna ei ole pikema aja jooksul

kogunenud idanemisvõimelisi taimeleviseid. Jääksoo spontaanseks taastaimestumiseks peavad

taimelevised jõudma jääksohu mujalt, seejärel idanema ning hakkama kasvama. Jääksohu jõuavad

levised eelkõige tuulega, väiksemal määral loomade või teiste levitajatega. Just seetõttu on üheks

esimeseks jääksoodel massiliselt kasvama hakkavaks taimeliigiks tupp-villpea, mille lennukarvadega

seemned levivad kaugele. Turbakaevandusalad piirnevad sageli soodega, kust levik saab toimuda.

Jääksoodele jõudnud leviste idanemist takistab samas palja turbapinna kuivus, kuni 50°C kraadine

temperatuur suvel ning üleujutused ja külmakohrutus, mõne taimeliigi puhul ka substraadi liialt madal st

happeline pH. Pindmise turbakihi ebasoodsad ning kõikuvad niiskustingimused ongi peamiseks jääksoode

spontaanse taimestumise takistajaks (Triisberg jt, 2013). Idanema hakanud leviseid kahjustavad kuiva

turbakihi tuuleerosioon ning eriti varakevadine ja sügisene külmakerge, mis kergitab taimejuured turbast

välja ja lõhub neid.

Aja jooksul täituvad väljakutevahelised kuivenduskraavid turbatolmuga ja vajuvad kinni, kuid dreenivad

edasi ja tingimused ei muutu taimestumiseks soodsaks ka veel mitmekümne aasta jooksul. Tüüpiliste

sootaimeliikide kasvu ja püsimist takistab peamiselt ebasoodne niiskusrežiim, mineraalmaa taimeliike

hulk, aga ka toit- ja mineraalainete vähesus. Selle võimaluse kasutavad ära võõrliigid, nt. võõr-kõverharjak

(Campylopus introflexus), mida Eestis ongi leitud peamiselt jääksoodest. Turbapinda tiheda vaibana

kattes takistab see liik soodele iseloomuliku taimestiku taastumist. Sügav veetase ja läbikuivav turbapind

muudavad korrastamata jääksood pikaks ajaks tuleohtlikuks ning fragmenteerivad looduslikke alasid.

Alad 2b ja 3. Ümbritsevast madalamad jääksoo osad kattuvad kiiremini siirdesoole sarnase taimestikuga,

kuna seal on veetase juba praegu kõrge (kohati on tegemist õõtsikuga) ning turba kaevandamise ala ei

ole mineraliseerumise või külmakohrutuste tõttu muutunud taimeleviste tärkamiseks ebasoodsaks.

Mitmed alad on juba muutunud siirdesoo taoliseks, kohati õõtsikuliseks, kus domineerivad pilliroog,

ubaleht, soopihl ja mitmed teised soodele iseloomulikud taimeliigid. Osa alast on kõrgematel

puistangutel ja metsastunud, kuid seal on vähe märgaladele iseloomulikke liike - seda on põhjustanud

madal pinnaveetase ja jätkuv kuivendus ning selle tagajärjel jätkub turbalasundi mineraliseerumine.

23

3. Taastamise võimalused

3.1. Taastamisala kasutus tänapäeval ja lähitulevikus

Lavassaare lka (ala 1)

Lavassaare lka taastamisalal paiknevate Lavassaare ja Õepa skv-te kaitse-eesmärk on kaitsta soo- ja

metsaökosüsteeme, säilitada ja taastada looduslikkust ning hoida kaitsealuste liikide elupaiku. Hinnang

elupaikade mõjuteguritele on koostatud Lavassaare kaitsekorralduskava 2017-2026 (KKK) põhjal:

- huumustoitelised järved ja järvikud (3160) – Lavassaare järv. 2016. a koostatud KKK-s on järve

seisukord hinnatud heaks, kuid suure setete hulga ja tugeva väljavoolu tõttu on vähenenud järve

maht ja halvenenud vee kvaliteet, hapnikurežiim ja ökoloogiline seisund. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskavas 2022-2027 on järve ökoloogilist seisundit hinnatud 2019. aastal halvaks –

hinnangu aluseks on fütoplanktoni, kalda- ja põhjataimestiku, suurselgrootute põhjaloomade ja

kalastiku seisund ning füüsikalis-keemilised üldtingimused;

- rabasid (7110*) mõjutavad negatiivselt piirdekraavid ja ala piiril paiknevad freesturbaväljad, mis

soodustavad puude kasvu ja metsapiiri aeglast nihkumist Lavassaare järve ümbritsevate rabade

keskosade suunas;

- rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120) veerežiimi on võimalik parandada, selle järel saavad

hakata looduslikud tingimused taastuma;

- siirde- ja õõtsiksoid (7140) mõjutab kuivenduskraavide võrk;

- siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) on kujunenud lage- või puisraba metsastumisel, millele on kaasa

aidanud rabaservade kuivendus ja selle jätkuv mõju;

- soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) on soid ümbritseva kraavivõrgu jätkuva kuivendava mõju all

ning see põhjustab nende seisundi halvenemist ja soometsade kõdusoostumist.

Ala 1 elupaikade (v.a 3160) seisundi parandamiseks tuleb KKK kohaselt taastada looduslik veerežiim –

sulgeda kaitsealal asuvad ja siiani toimivad kuivenduskraavid. Lavassaare järve (3160) seisundit aitab

parandada see, kui rajada pais, mis tõstab ja stabiliseerib vee taseme. Ka veemajanduskavas on märgitud,

et Lavassaare järve ökoloogilist seisundit aitab parandada see, kui hoida ja stabiliseerida järve looduslik

veetase.

Vähem kui 30 aastat tagasi ammendatud kaevandusalad (ala 2a)

Lavassaare ammendunud turbatootmisväljakud asuvad Pärnu maakonnas Halinga vallas Lavassaare

turbamaardlas riigimaal (katastriüksuse tunnus 18801:003:0164). Osaliselt ammendunud tootmisala

asub u 18 km Pärnust loodes ja 3 km Lavassaare asulast põhjas. Mäeeraldisest itta jääb Audru-Lavassaare-

Vahenurme tee (katastritunnus 18801:003:0040) ja Pitsalu küla. Läänest külgneb ala Audru metskonna

hallatava maatulundusmaaga (katastritunnus 18801:003:0166). Tootmisalast ligi 0,7 km läänes asub

Lavassaare järv (vt ala 1).

Tootmisala teenindamiseks on mäeeraldisele rajatud teed, piirdekraavid ning settetiigid. Mäeeraldise

keskosas on AS Tootsi Turvas Lavassaare jaoskonnahoone, turbatootmismasinate hooldusplats ja

töökoda.

Turbatootmisalal on väljakuid, kus viimase, 2018. aastal koostatud Lavassaare turbamaardla Lavassaare

ja Elbu turbatootmisala jääkvaru uuringu aruande kohaselt (varu seisuga 1.12.2017.a, töö nr 17/1833,

Inseneribüroo Steiger) on veel märkimisväärne kaevandatav turbavaru (Tabel 2). Geoloogiline uuring

tehti vastavalt kehtivale metoodikale, mis näeb ette sondeerimist 200 m võrguna, kuid see ei anna

24

tegelikku ülevaadet turbaaladest, kus turbalasund on väga õhuke või puudub. Seega on osadel aladel

tegelikkuses turbavaru ainult kohati, osal alast on kruus ja savi väljas ning kaevandamine pole võimalik

ilma masinaid ja tehnikat rikkumata.

Ploki nr Ploki pindala Hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru kogus

tuh / t

73 141,67 489

74 140,76 350

75 110,52 268

76 90,07 395

77 217,22 444

78 218,74 506

Tabel 2. Hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru jäägid 01.12.2017 seisuga

Kaevandamisest on loobutud kõrgematel säilinud osadel, kuna seal on ainult must hästilagunenud turvas,

mis sobib kütteks, kuid kütteturba järele nõudlus puudub.

Teede äärtes on kõrgemad kitsad ribad, aunatamisalad, kust kogutud turba kvaliteet on kohati halb, kuna

turbasse on kruusateelt sattunud palju kive, liiva ja tolmu. Tootmisala keskel, kruusateedest eemal

asuvad aunaalad on kitsad ning nende freesimine, pööramine ja vallitamine on väga keeruline ja

aeganõudev, lisaks puuduvad juurdepääsuteed, et turvast sealt välja tuua. Kitsaste aunaalade ümber

töötamine võtaks aega mitukümmend aastat, kuna ühes tsüklis saab freesida ca 1-1,5 cm turbapinnast

ning ühte hooaega mahub sõltuvalt ilmast 10-15 tsüklit, st et 1 m turba freesmeetodil rabast välja

toomine võtab aega ca 10 aastat.

Praegu on plaan ala kiiremini korrastada. Kavas on ekskavaatoriga turvas osaliselt veidi madalamale alale

laiali laotada ja ala märjutada, see vähendab või katkestab turba edasise mineraliseerumise ja sellest

lähtuva CO2 emissiooni. Teoreetiliselt on võimalik korrastatud aladel asuv turbavaru hiljem uuesti

kasutusele võtta, kui alalt vesi ära pumbata, kuid see ei ole majanduslikult ega ökoloogiliselt otstarbekas.

Plaanitavad tegevused on kooskõlas keskkonnaameti poolt AS-le Tootsi Turvas väljastatud Lavassaare

turbatoomisala korrastamistingimustega (06.01.2023 nr DM-119452-13), mille kohaselt:

- tuleb korrastada kaevandatud maa taassoostuvaks alaks;

- korrastatud ala reljeef peab olema võimalikult looduslähedane.

Samuti tuleb taastamistööde tehnilise projekti koostamise raames välja selgitada, kas tasandatud

mäeeraldis ja selle teenindusmaa on vaja katta kasvukihi ja/või mullaga, pakkuda välja bioloogilise

korrastamise lahendus, esitada andmed kaevandamata maavara hilisema kaevandamise võimalikkuse

kohta ning põhjendada kaevandamisväärsuse minetanud kaevandamata maavara mahakandmine

(vastavaid andmeid korrigeeritakse mäeeraldise viimase markšeiderimõõdistuse andmete alusel).

Enam kui 30 a tagasi ammendatud kaevandusalad (alad 2b ja 3)

Alale kujunenud metsamaadel toimub metsa majandamine ja RMK kavatsuste kohaselt sellega

jätkatakse. Sügavama säilinud turbalasundiga aladel toimib kuivendus, misläbi jätkub turba

mineraliseerumine ning süsiniku väljakanne.

25

Metsastunud alade vahele on kujunenud madalaveelised märgalad ja lodud. Sealsed tingimused

soodustavad märgaladele tüüpiliste liikide levikut ning turba taasteket, lisaks aitavad need alad siduda

ümbritsevast maastikust lähtuvaid toitaineid ja toimivad veereservuaarina.

Audru jõe lähtest, sh Lavassaare järvest ja Maima rabast (Maima peakraav) Laisma pkr-ni kulgevat

vooluveekogumit käsitletakse Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas tugevasti muudetud

veekogumina (TMV)4. Koondseisund on 2019. aasta hinnangu kohaselt hea. Täiendavaid meetmeid pole

ette nähtud.

Kohalike elanike huvi Lavassaare taastamisala suhtes uuriti 08.06.2022 Lavassaare rahvamajas toimunud

projekti tutvustaval koosolekul. Koosolekul esitatud küsimustest ja võimalikest lahendustest koostatud

lühikokkuvõtet saab lugeda peatükist 4.4. Samuti tutvus osa töögrupist kohaliku elu-oluga

poolstruktureeritud intervjuu käigus, kus küsitleti üht külaseltsi asutajaliiget. Uurimistöö jätkub tulevaste

kaasamiskoosolekute ja intervjuudega, plaanis on ka väike matk.

Arvestades inimeste aktiivset osavõttu Lavassaare taastamisala tutvustaval koosolekul, annab see aimu

soo ja taastamise protsessi tähtsusest kohalike elanike jaoks. Kohtumise pisut kahtlev meelsus

taastamistegevuse suhtes muutus koosoleku jooksul toetavamaks. Taastamisalasid on Lavassaare ümber

kolm, kõige vähem on laiemal avalikkusel kokkupuudet aktiivse turbatootmisalaga (ala nr 2), mis asub

suletud territooriumil. Pärast taastamistööde lõppu on plaan see ala avada, mis võtab paraku aastaid

aega. Kalamehed ja marjulised kasutavad aktiivselt Lavassaare järve ja selle ümbrust (ala 1), millele

juurdepääsu soovitakse parandada. Samuti on Lavassaare lähiümbrusesse jääv ala (ala 3) oluline

rekreatiivses mõttes – et oleks koht/teid, kus jalutada.

Taastamisalade kasutamise täpsemate eesmärkide organiseerimise muudab pisut keerukamaks

administratiivne asjaolu, et Lavassaare elanikud, kui peamised taastamisalade potentsiaalsed kasutajad,

elavad ühes vallas, Lavassaare järv jääb teise valda ning suured jääksooalad koos osa asula lähiümbruse

taastamisaladega jäävad kolmandasse valda. Samas suunab see suuremale koostööle taastamise

planeerimisel ja elluviimisel.

3.2. Maakasutusega seotud väljakutsed

I Ala 1

Lavassaare lka-l paiknevat taastamisala mõjutab kuivendus. Osaliselt säilivad kuivendusmõjud ka peale

taastamistöid, kuna kaevandamine ümbruskonnas jätkub. Kuivendamise mõjude vähendamiseks

rakendatakse juba praegu leevendavaid meetmeid, nt osaline veetõke looduskaitseala idaküljel. Säilib

tuleoht, kuna kuival ajal sõidavad alal ATVd ning jätkub kaevandustegevus. Väljakutseks on ka Lavassaare

järve külastatavuse ohjamine lindude pesitsusajal ja ATVdega sõitjate tekitatavad pinnasekahjustused.

II Alad 2 ja 3

Metsandus – ala on riigimaana RMK haldusalas. Hetkel uuritakse Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli

teadlaste poolt erinevaid võimalusi, kuidas jääksoid kasutada metsanduslikult ning ühest lahendust ei ole

välja pakutud. Lavasaare taastamisala tulundusmetsaga alal (ala 3 kõrgemad metsastunud osad) on

alternatiivideks senise olukorra jätkumine või ala märjutamine. Viimase osas pakuti WaterLANDS projekti

raames lahenduseks, et osal alal tõstetakse veetaset nii palju, et eeldatav aastane veetase jääb 30-50 cm

alla maapinna. See peaks tagama piisavad tingimused kasvanud metsa säilimiseks ja paralleelselt

4 Tugevasti muudetud veekogum (TMV) – veekogu iseloomus on püsiva inimtegevusega seotud füüsilise muutmise

tagajärjel toimunud oluline muutus. Seetõttu ei saa veekogum saavutada head ökoloogilist seisundit ja seisundit pole võimalik inimtegevuse jätkumise tõttu taastada. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, Keskkonnaministeerium.

26

sookoosluste taastekkeks või seisundi paranemiseks. Tulundusmetsamaadel plaanitakse ka seiret

(hüdroloogia, metsa takseerimine ja laserskaneerimine LIDAR tehnoloogia abil, hindamaks puistus

veetaseme tõstmisega kaasnevaid muutusi), mis annab teavet, kuivõrd kasvutingimused neil aladel

muutuvad võrreldes aladega, kus säilib senine olukord, st kuivenduskraavid jäävad toimima. Otsuste

tegemisel lähtuti mh metsaseaduses antud juhistest, mis pole aga piisavalt selged soo taastamise osas.

Eelkõige oli otsuse tegemise aluseks metsaseaduse § 42. Omaniku kohustused metsa majandamisel. § 42

lg 1 p 2 kohaselt on metsaomanik, keda esindab RMK, kohustatud majandama ja lubama oma metsa

majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi,

metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas

ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis

on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste

halvenemise ees.

Teiseks lähtuti metsaseaduse §-st 24, mis käsitleb metsa uuendamist. Nimelt on metsaomanik § 24 lg 3

kohaselt kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo,

siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või

metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. RMK metsakasvatuse eest vastutavad ametnikud leidsid, et soo

taastamine viiks metsa kasvutingimuste halvenemiseni, misläbi oleks taastamistööd vastuolus

seadusega, metsa hukkumine märgade olude tõttu seaks kahtluse alla võimalused uuendamise nõude

täitmiseks. Samas toetavad mitmed teised antud paragrahvi punktid soode taastamist, näit metsamulla

kahjustamise ärahoidmine (kuivendus põhjustab soomuldade ja turba lagunemist, mis võib viia soomulla

hävimiseni).

Arutelude tulemusel jäädi lahenduse juurde, kus osal tulundusmetsa aladel tõstetakse veetaset sedavõrd,

et kasvama jääb juba alale kujunenud metsakooslus, samas luuakse piisavad niiskustingimused

soo(metsa)koosluste taastekkeks või seisundi paranemiseks. Teistes taastamisalale jäävates

tulundusmetsa osades veerežiimi ei muudeta.

Turba kaevandamine – AS Tootsi Turvas jätkab taastamisala kõrval turba kaevandamist veel

paarkümmend aastat ja selle, peamiselt kuivendav, mõju taastamisalale säilib.

Senised madalaveelised märgalad aladel 2b ja 3 on kujunenud tänu suletud väljavooludele või kobraste

tegevusele. Juhul, kui mingil põhjusel plaanitakse ala kuivendussüsteemide uuendamist või rajamist, võib

tekkinud koosluste olukord halveneda. Sama võib põhjustada kobraste väljapüük.

Kohalikud elanikud – kohalike elanike tõstatatud küsimused, mida taastamisaladel silmas pidada ja/või

millele soovitakse lahendusi, on detailsemalt kirjeldatud peatükis 4.

3.3. Maakasutuse visioon

3.3.1. Lavassaare taastamisala omavalitsuse planeeringudokumentides

Lavassaare taastamisala paikneb kolmes omavalitsuses. Pindalalt suurim, taastamisala idapoolne osa

kuulub Põhja-Pärnumaa valda (endine Halinga vald). Läänepoolne, Lavassaare järve hõlmav osa asub

Lääneranna vallas (endine Koonga vald) ning Lavassaare asulaga piirnev osa jääb Pärnu linna piiridesse

(enne viimast haldusreformi: endine Lavassaare, seejärel Audru vald) (Joonis 3). Taastamiskava valmimise

hetkel on kõigi kolme valla üldplaneeringud koostamisel, mistõttu lähtub omavalitsuste planeeringute

ülevaade eelkõige vana haldusjaotuse ajal kehtestatud üldplaneeringutest, mida täiendavad uute

omavalitsuste hilisemad arengukavad.

27

Taastamistegevusi toetavad Põhja-Pärnumaa vallas, endise Halinga valla piirides kehtiv üldplaneering,

mis sätestab vajadust kaevandusalade rekultiveerimiseks. Samuti on üheks arengusuunaks märgitud

loodusliku mitmekesisuse säilitamine ja arendamine, külakogukondade kaasamine ja nende soovidega

arvestamine ning maardlate muutmine puhkealadeks. Valla üheks tuleviku rolliks on saada intensiivseks

väljasõidupiirkonnaks, mille peamisteks vaatamisväärsusteks on rabamaastikud.

Lääneranna vallas, endise Koonga valla piirides kehtivas üldplaneeringus rõhutatakse vajadust

rekultiveerida kaevandustegevusest rikutud maa-alad ning taastada nende roll Pärnumaa

rohevõrgustikus. Et Koonga valla piirides asub Lavassaare looduskaitseala, lähtutakse seal eelkõige

kaitseala eeskirjast, teisalt on leida selge toetus taastamistööde teostuseks.

Pärnu linnas, endise Lavassaare valla piirides kehtivas üldplaneeringus hinnatakse kõrgelt asula

edelaossa jäävaid, endisesse turbakarjääri tekkinud miljööväärtuslikke tiike, mille ümbrus soovitakse

muuta meeldivaks puhkealaks. tekkinud või tulevikus tekkivad ammendunud kaevandusalad plaanitakse

kasutusele võtta kas tootmisaladena või üldkasutatava maana, kusjuures erinevaid lahendusi

kaevandusalade üldkasutatavaks maaks ümberkujundamiseks pole üldplaneeringus pakutud. Samuti on

rõhutatud turbamaardlate lähedusest tulenevat tuleohtu Lavassaare asulale, mistõttu võiks olla

eelistatud sellised taastamislahendused, mis tuleohtu vähendavad.

WaterLANDS projekti tegevused toetavad käsitletud üldplaneeringutes nimetatud eesmärke ega ole

nendega vastuolus. Täpsem käsitlus on esitatud allpool.

A) Põhja-Pärnumaa vald

Uusim taastamisala puudutav üldplaneering on selle idaosa hõlmav 2012. aastal kehtestatud Halinga

valla üldplaneering (RT IV, 10.11.2012, 48). Juba selle üldplaneeringu põhieesmärgid toetavad otseselt

taastamistegevusi Lavassaares. Planeeringus rõhutatakse korduvalt suletavate karjääride või nende

osade rekultiveerimise vajadust. Varem vallas kasutuses olnud maardlatest on tänaseks rekultiveeritud

Maima ja Pitsalu küla kruusamaardlad. See näitab, et vald on endiste kaevandusalade taastamist oluliseks

pidanud. Endiste turbamaardlate taastamine märgalana on ära märgitud ka Põhja-Pärnumaa valla uue

koostatava üldplaneeringu eskiislahenduses, näiteks nähakse väärtuslike maastike peatükis ette endise

Maima raba taastamist ning peetakse vajalikuks väärtuslikele maastikele vastavate hoolduskavade

koostamist.

Praegu kehtiva üldplaneeringu kohaselt on valla arengusuundadeks mh säilitada ja arendada looduslikku

mitmekesisust, kaasata külakogukondi ja arvestada nende soovidega. Seega mitmed valla kehtivas ja

koostatavas üldplaneeringus toodud põhimõtted toetavad ka WaterLANDS projekti suuremahulisi

taastamistegevusi ning aitavad leida kõigile osapooltele sobiliku taastamise suuna. Samuti on märgitud

suurte taristuobjektide puhul koostöö naaberomavalitsustega. Üldplaneeringu eskiisist, mida koostab

praegu Põhja-Pärnumaa vald, leiab soovituse kasutada endist turbatootmise taristut. Näiteks kehtiv

üldplaneering toetab põhimõtteliselt nii tuule- kui ka päikeseparkide rajamist piirkondadesse, kus ei esine

selleks vastunäidustusi ning kus projektiga kaasnev negatiivne keskkonnamõju on suhteliselt väiksem

võrreldes kohalikest taastuvatest energiaallikatest saadava tuluga. Praegu koostatavas valla

üldplaneeringus lähtutakse juba Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringust (RT IV, 08.07.2016,

29) ning need lahendused võetakse teemaplaneeringutest otse üle valla uude üldplaneeringusse. Ka

Lavassaare ümbruse jääksoodes energeetika tootmise laiendamine on olnud arutuse all, näiteks

päiksepargi rajamisel märjutatud jääksoosse - sarnane projekt on algatatud Tootsi asula lähistel paikneval

alal.

Kehtivas üldplaneeringus on ette nähtud maardlate muutmine puhkealadeks ning valla üheks tuleviku

rolliks on saada intensiivseks väljasõidupiirkonnaks, mille peamisteks vaatamisväärsusteks on

28

rabamaastikud. Väga tähtsaks peetakse ka maakonnaplaneeringus sätestatud rohevõrgustike säilimist,

mistõttu ollakse seisukohal, et neil aladel tuleks turbatootmise laiendamisest loobuda. Osa hetkel

aktiivses kasutuses olevast Lavassaare turbamaardlast kuulub planeeringu järgi Pärnumaa

rohevõrgustikku. Et luua suuremat mõistmist omavalitsuse ja elanike vahel, peetakse oluliseks

keskkonnaalase teadlikkuse tõstmist. Kliima- ja keskkonnateadlikkuse tõstmise võimalustele on mõeldud

ka Lavassaare taastamistegevuste planeerimisel.

2018. aastal võeti vastu Põhja-Pärnumaa valla esimene üldine alusdokument Põhja-Pärnumaa valla

arengukava aastani 2030 (RT IV, 24.09.2021, 1). Arengukava keskendub eelkõige valla demograafiliste

probleemide analüüsile ja mustrite prognoosile. Valla nõrkusena tuuakse välja suurettevõtjate vähest

huvi piirkonna vastu, valda ohustavate teguritena nähakse ühelt poolt turbakaevanduste liigset

keskkonnamõju, teisalt ettevõtete sulgemist.

2019. aastal avaldati uue valla, Põhja-Pärnumaa üldplaneeringu lähteseisukohad, millest nähtub, et

ammendunud kaevandusalade taastamise põhimõte kajastub tõenäoliselt ka tulevases üldplaneeringus.

Olulisimaks lähteseisukohaks on, et kasutusest väljalangenud maa-aladele tuleb leida uusi kasutusviise

ning need keskkonnad tuleb võimalusel tagastada loodusele (märgaladena, väärtuslike maastikena).

Lihtsustamaks uuenduslike kasutusviiside leidmist mingile kindlaksmääratud juhtotstarbega maale,

peetakse vajalikuks määrata ühes juhtotstarbega ka kõrval- või toetavad otstarbed.

Veel on üldplaneeringu lähteseisukohtades kirjas, et soodustada tuleb säästvate (energia)lahenduste

kasutuselevõttu, määratleda tuule- ja päikeseparkide alad ja nende kasutamise põhimõtted ning vaadata

üle rohealade piirid. Lavassaare ümbruse konteksti on WaterLANDSi projekti raames toimunud aruteludel

käsitletud nii tuule- kui ka päikeseenergia kontekstis, kuid tingimused kummakski pole hetkel sobivad -

päikeseenergeetika arenduse takistuseks on turbakaevandusaladelt lähtuv tolm, linnustiku kaitse poole

pealt ei sobi seniste ja uute avaveeliste alade rohkus tuuleenergeetika arendusteks.

Toetust taastuvenergia lahenduste arendamisele Põhja-Pärnumaa vallas, sh osaliselt endistel

turbatootmisaladel, näitab ka 2020. aastal algatatud eriplaneering elektrituulikute pargi asukoha

eelvalikuks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks [“Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus” (algatatud Põhja-

Pärnumaa Vallavolikogu 16.12.2020 otsusega nr 41)]. Osa Lavassaare taastamisalast jääb küll ametliku

asukohavaliku piiridesse (joonisel 11 ala 3), ent ala lähedus Lavassaare asulale välistab eriplaneeringus

taastamisala kui tuulepargi arenduseks sobiliku koha. Taastamisala on perspektiivika tuuleenergeetika

arenduspiirkonnana toodud välja ka Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetikat puudutavas lisas

(joonisel 11 ala P7) (vt ptk 3.3.2. “Lavassaare taastamisala maakonna planeeringudokumentides”), millest

ilmneb, et erinevates planeeringutes käsitletud alad ei kattu. Koostatava üldplaneeringuga paralleelselt

toimuva keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne nimetab ära mitmed valla turbamaardlad ning

nende võimaliku kasutamise tuuleenergia tootmise aladena. Lavassaare taastamisala nimetatud alade

hulgas ei ole.

29

Joonis 11. Põhja-Pärnumaa eriplaneeringu alad ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering koos

elektrituulikute arenduspiirkondadega / Planning documents for wind energy development have foreseen

potential also in restoration areas located at P7 and 35

B) Lääneranna vald

Taastamisala lääneosa, sh Lavassaare järve hõlmab 2016. aastal kehtestatud Koonga valla üldplaneering

2016-2025 (RT IV, 02.07.2016, 14) (ala tuli Lääneranna valla koosseisu haldusreformiga). Üldpildis

kattuvad Koonga valla üldplaneeringus sätestatud taastamistegevusega seotud eesmärgid Halinga valla

vastavate eesmärkidega. Üheselt rõhutatakse vajadust rekultiveerida kaevandustegevusest rikutud maa-

alad ning taastada nende roll Pärnumaa rohevõrgustikus. Otseselt Lavassaaret puudutavat

kaevandustegevust ja kaevandusjärgset taastamistegevust üldplaneeringus mainitud ei ole.

Tõenäoliselt käsitletakse ammendunud turbaalasid dokumendis vähe seetõttu, et peaaegu kogu

Lääneranna vallas asuv Lavassaare turbamaardla ala jääb Lavassaare looduskaitsealale. Lavassaare lka

jaguneb seitsmeks sihtkaitsevööndiks, kusjuures taastamisala jääb Lavassaare sihtkaitsevööndisse.

Lavassaare skv kaitse-eesmärk on Lavassaare looduskaitseala kaitse-eeskirja (RT I, 10.05.2016, 23)

põhjal „sooökosüsteemide looduslikkuse säilitamine ja taastamine ning kaitsealuste liikide elupaikade

kaitse“. Sihtkaitsevööndis on keelatud igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Kaitse-

eesmärgi saavutamiseks tuleb kuivenduskraavid sulgeda, sest see aitab taastada kaitseala metsa- ja

sookoosluste loodusliku veerežiimi. Väiksemahuline rekreatiivtegevus (sh korilus ja ujumis- ning

kalastusvõimalused Lavassaare järves) on sihtkaitsevööndis lubatud. Kui osades Lavassaare lka

sihtkaitsevööndites on liikumine kevadperioodil piiratud, siis Lavassaare järv on avaliku veekoguna

kasutatav aastaringselt, mistõttu peab sellele olema tagatud ka aastaringne avalik ligipääs. Samas on

Lavassaare kaitsekorralduskava visiooniks piirata võimalikku külastatavuse kasvu, et minimeerida

häiringuid, eelkõige kevadisel pesitsusperioodil.

5 Põhja-Pärnumaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsus (algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.12.2020 otsusega nr 41)

30

Taastuvenergia eesmärkidele on Koonga valla üldplaneeringus antud kaalu Halinga valla üldplaneeringust

veidi vähem. Sealjuures on ruumilise arengu põhimõtete juures mainitud seisukoht: “Tuuleparke Koonga

valda ei planeerita”. Üldplaneeringu kohaselt võib valda teatud aladele rajada vaid üksikuid tuulikuid,

kusjuures tuulikute omavaheline kaugus peab olema vähemalt 1 km. Tuuleenergeetika vältimise

tagamaid üldplaneeringus ei täpsustata.

2018. aastal võeti vastu uue, Lääneranna valla esimene ühine arengudokument, Lääneranna valla

arengukava 2018-2028 (RT IV, 06.10.2018, 4), mis moodustavad aluse hetkel valmivale Lääneranna valla

üldplaneeringule. Kui Koonga valla üldplaneering tähtsustas üleüldist kaevandusalade rekultiveerimist,

siis Lääneranna arengukavas on uue olulise tegevussuunana välja toodud konkreetselt märgalade

taastamine ja rekultiveerimise toetamine KOV-i menetlustes. See seisukoht toetab otseselt Lavassaare

ammendunud turbaalade taastamist. Üldplaneeringust enam keskendutakse uues arengukavas

looduskaitselistele eesmärkidele nt taastada elupaiku ja suurendada elurikkust. Väärib rõhutamist, et

arengukavas on öeldud, et loodusliku mitmekesisuse säilimisega tuleb kaevandustegevuse puhul

arvestada ka väljaspool kaitsealasid.

Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja arendamise seisukohalt on Lääneranna arengukava endise

Koonga valla üldplaneeringust oluliselt ambitsioonikam. Lisaks päikeseparkidele otsitakse nüüd valda ka

sobivaid alasid tuuleparkide rajamiseks (“Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha

eelvaliku ja keskkonnamõju strateegiline hindamine” (algatatud Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020

otsusega nr 197). Samas ühtki tuuleparki ei planeerita endisesse Koonga valda ega seetõttu ka Lavassaare

taastamisalale endise Koonga valla piires. Valdade endist, tagasihoidlikku joont taastuvenergia

arendamisel peetakse arengukavas Lääneranna valla nõrkuseks. Tulevikus nähakse siiski võimalust

koostööks taastuvenergiatootjatega, mis aitaks valla tuule- ja päikeseenergia potentsiaali edaspidi ära

kasutada. Nii 2016. kui ka 2018. aastal oli üldine Eesti kliimaeesmärkide ja energiasõltumatuse raamistik

veel teistsugune. Seetõttu ongi kehtivates dokumentides märgalade taastamine ja taastuvenergeetika

kajastatud veel üsna ettevaatlikult. Taastamistööde head näited annavad loodetavasti omakorda sisendi

järgmistele planeerimisvaldkonna dokumentidele, sealhulgas käimasolevale üldplaneeringu protsessile.

Lavassaare lka kaitse-eeskirja järgi saaks Lääneranna valda jääva taastamisala loodusliku veerežiimi

taastamise siduda näiteks loodusturismi ja -haridusega, vähe perspektiivi nähakse taastuvenergia

lahenduste kasutuselevõtul.

C) Pärnu linn

Lavassaare taastamisala lõunaosa paikneb haldusreformi järgselt Pärnu linna piires, kuid uusim piirkonna

kohta kehtiv üldplaneering on 2011. aastal kehtestatud Lavassaare valla üldplaneering (kehtestatud

Lavassaare Vallavolikogu 15.11.2011 otsusega nr 33). 2013. aastal liitus Lavassaare vald Audru vallaga,

ent ühist üldplaneeringut ei koostatud. Hetkel koostatakse Pärnu linna kogu territooriumi hõlmavat uut

üldplaneeringut, mille ülesanne on ruumiliselt ühendada haldusreformiga ühinenud omavalitsuste

ruumilised tulevikuperspektiivid.

Vanem Lavassaare valla üldplaneering keskendub kaevandusalade loodusliku taastamise asemel

kaevandusjärgse maastiku miljööväärtuse suurendamisele – näiteks hinnatakse kõrgelt asula edelaossa

jäävaid, endisesse turbakarjääri tekkinud miljööväärtuslikke tiike, mille ümbrus soovitakse muuta

meeldivaks puhkealaks. Tootsi Turvas on asulas suurim tööandja, mistõttu nähakse 2011. aasta

üldplaneeringus ette turbakaevandamise jätkumist üheskoos turbatoodete suurema väärindamisega.

Juba tekkinud või tulevikus tekkivad ammendunud kaevandusalad plaanitakse kasutusele võtta kas

tootmisaladena või üldkasutatava maana, kusjuures erinevaid lahendusi kaevandusalade

üldkasutatavaks maaks ümberkujundamiseks pole üldplaneeringus pakutud. Looduskaitsealasid ja

nendega seotud piiranguid haldusreformi järgselt Pärnu linna jääval taastamisala osal ei ole. Küll aga

31

rõhutatakse üldplaneeringus turbamaardlate lähedusest tulenevat tuleohtu Lavassaare asulale, mistõttu

võiks olla eelistatud sellised taastamislahendused, mis tuleohtu vähendavad.

Pärnu linna arengukavas aastani 2035 (RT IV, 11.10.2018, 9) on lühidalt käsitletud uue, koostamisel oleva

haldusreformi järgse Pärnu linna üldplaneeringu 2035 põhilisi arengusuundi, millest üks olulisemaid on

looduskeskkonna hoidmine. Keskkonnasäästlikum suhtumine hõlmab üldplaneeringu kohaselt nii

rohevõrgustiku säilitamist ja arendamist, haridustegevust kui ka rohelist ja innovatiivset

energiamajandust – kõik põhimõtted, mis potentsiaalselt toetavad märgalade taastamist ja vastupidi.

Otseselt märgalade taastamist endistel turbamaardlatel ei ole esile tõstetud ei 2018. aasta, ega ka mitte

äsjases, 2023. aasta, arengukava versioonis. Üldplaneeringu järgi on linna jaoks oluline valmidus

kohaneda kliimamuutustega: niisiis tuleb planeeringuprotsessides teha valikud selliste meetmete kasuks,

mis leevendavad kliimamuutusi ja aitavad kliimamuutustega kohaneda.

3.3.2. Lavassaare taastamisala maakonna planeeringudokumentides

Kogu taastamisala katab täiendavalt veel 2018. aastal kehtestatud Pärnu maakonna planeering

(riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkiri nr 1.1-4/74). Planeeringus tõdetakse, et Pärnu on kõrge metsa-

ja rabatulekahjuriskiga piirkond, kusjuures suurim tuleoht on nendel turbaaladel, kus toimub

turbatootmine. Samuti sätestab maakonnaplaneering, et turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba

kuivendusest rikutud alasid, tootmisala ammendumise järel tuleb tootmisala taastada või rekultiveerida

ning korraldada järelhoole.

Maakonna arengu alusena on planeeringus esitatud kohalikele loodusressurssidele toetuvat

teadmistepõhist majandust, mille üheks keskkonnasõbralikuks lahenduseks on arendada välja kohalikel

kütustel ning tuule- ja päikeseenergial põhinev energeetika tootmiskompleks.

WaterLANDSi projekti toel taastatavatest aladest, on maakonnaplaneeringus välja toodud Lavassaare

järve tähtsus. See veekogu on üks maakonna suurimaid avalikult kasutatavaid järvi. Kuna tegu on avaliku

veekoguga, peab sellele olema tagatud avalik ligipääs, sest veekogu on erinevate puhketegevuste (sh

veesport, kalastamine, suplemine, jääl liikumine) harrastamiseks mõeldud kõigile. Planeering rõhutab

vajadust väärtustada avalike veekogude ümbrust, täiendades seda puhkekohtade ja -alade ning piisavas

mahus kallasradadega. Siiski tuleb märkida, et Lavassaare looduskaitseala eeskiri ja kaitsekorralduskava

vastavaid tegevusi ette ei näe ning eesmärgiks on hoida häiringud võimalikult väiksena.

Maakonnaplaneeringu lisadokumendis “Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika

teemaplaneering” (praegune maakonnaplaneeringu lisa: koostatud eraldi planeeringuna 2013. aastal)

on Lavassaare taastamisala Põhja-Pärnumaa valda jääv osaliselt ammendunud ja osaliselt aktiivne

turbamaardla määratletud potentsiaalse tuuleenergeetika arendusalana (P7). Lavassaare on

perspektiivikatest tuuleenergeetika arendusaladest üks maakonna ulatuslikumaid: sealse arendusala

pindala on 1228 hektarit (Joonis 12). Teemaplaneeringus rõhutatakse asukoha suhteliselt keerukaid

ehitustingimusi: arvestada tuleb aktiivse kaevandustegevusega ja väärtusliku maastiku ilme ja veekogude

säilitamise nõudega. Neile kitsendustele vaatamata on selge, et Pärnu maakond sooviks osaliselt

taastamisalale jääval arendusalal näha tulevikus taastuvenergia lahendusi, sest hetkel on tegemist

kasutusest väljas olevate maastikega.

32

Joonis 12. Tuuleenergeetika arendusala P7 Põhja-Pärnumaa vallas (Pärnu maakonna planeering) / Wind energy

development area in Põhja-Pärnumaa municipality based on Pärnu County Plan

Samuti nähakse Lavassaare taastamisalal potentsiaali päikeseenergia lahenduste arendamises – nimelt

tuleb päikeseparkide kavandamisel maakonnaplaneeringu kohaselt eelistada väheväärtuslikke või

kasutusest väljalangenud alasid. Mainitud on endisi tööstusparke, kuid ka Lavassaare maardlat, mis on

kantud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja (maapõueseaduse § 45 lg 6 ja lg 7)

ning kujutab endast energiatootmiseks sobivat jäätmaad. Märgalade taastamise ja tuuleenergeetika

omavahelisi seoseid maakonnaplaneering ei käsitle.

Pärnu maakonna planeeringu lisadokumendis “Lisa 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud” on

määratletud maastikud, millel on mõnest aspektist vaadatuna kõrgendatud väärtus ning mis väärivad

“säilitamist, hooldamist ja meie kõrgendatud tähelepanu”. Väärtuslikel maastikel kehtivad kõrgendatud

piirangud suure keskkonnamõjuga tegevustele. Lisaks kehtib nõue korrastada kaevandustegevuse

lõppedes ala selliselt, et selle väärtused säiliksid ja sobituksid ülejäänud väärtusliku maastikuga. Osa

Lavassaare taastamisalast asub väärtuslikuks maastikuks määratletud alal – Lavassaare-Virussaare

turbamaal, kus soovitatakse ammendatud kaevandusalad taastada märgaladena, et väärtusliku maastiku

33

staatus säiliks. 5-aasta taguses planeeringudokumendis räägitaksegi jääksoo taastamisest ennekõike

väärtuslike maastike kontekstis ning vähem kliimaeesmärkidele ja süsiniku sidumisele viidates.

3.3.3. Lavassaare taastamisala kliimakavade kontekstis

Kliimaeesmärgid on maakondade ja valdade planeeringutesse jõudnud konkreetsemalt alles viimastel

aastatel. Seetõttu on paslik kliimaga seotud ruumiplaneerimise käsitlusi otsida värskelt vastu võetud

kliimakavadest. Kliimakavade koostamine Eesti omavalitsustes sai tõuke Euroopa Liidu Linnapeade Pakti

liikumisest (EU Covenant of Mayors for Climate & Energy: https://eu-

mayors.ec.europa.eu/et/home?etrans=et), mille nn SECAP (Sustainable Energy and Climate Action Plan)

metoodikat organisatsiooniga liitujad kasutasid. See metoodika pööras proportsionaalselt rohkem

tähelepanu transpordi- ja soojamajanduse valdkondadele. Praeguseks on kliimakavade koostamiseni

jõudnud juba paljud Eesti omavalitsused või omavalitsused ühiselt ning viimaste kavade metoodika

hõlmab ka maastike süsiniku emiteerimist ja sidumist. Pärnu linna kliimakava on koostatud viimastel

aastatel ning puudutab seetõttu ka kõigist piirkonna varasematest arengudokumentidest rohkem

märgalade taastamist ja sellega seotud kasvuhoonegaaside arvestust.

Hiljuti valminud Pärnu linna kliimakava 2030 (RT IV, 21.09.2022, 14) seab mitmeid eesmärke, mis

toetavad otseselt nii Lavassaare märgala taastamist kui ka potentsiaalsete taastuvenergia lahenduste

arendamist taastataval alal. Olulisim neist eesmärkidest on süsinikuheite vähendamine: Pärnu linn soovib

2030. aastaks vähendada oma süsinikuheidet 40% ehk 100 000 tonni võrra. Eesmärgi saavutamiseks

planeeritakse suurendada looduslikku süsiniku sidumist, suunates suure süsinikuheitega muldade

maakasutust süsinikku siduva kasutusviisi poole. Suure süsinikuheitega alade hulka kuuluvad kliimakava

järgi eelkõige kuivendatud turvasmuldadega alad, iseäranis nii kasutusel olevad kui ka ammendunud

taastamata turbamaardlad. Süsinikuheite vähendamisel nähakse kliimakavas olulist rolli WaterLANDSi

märgalade taastamise projektil ning projekti lõppedes soovitakse saadud märgalade planeerimise

kogemust rakendada laiemalt ka muudele analoogsetele aladele Pärnu linnas.

Teine oluline 2030. aastaks seatud kliimaeesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ning minna

Pärnu linna piires üle valdavalt taastuvenergia tarbimisele: otsitakse võimalusi päikese- ja tuuleenergia

laiemaks kasutuselevõtuks ning tugineda sealjuures piirkonna enda energiatootmise võimalustele.

Samuti on linnal soov ja valmisolek siduda päikese- ja tuuleenergeetika arendusprojekte

vesinikuenergeetika projektidega.

Kolmandaks kliimaeesmärgiks, mis puudutab ka Lavassaare taastamisala, võib pidada põhimõtteid, mille

eesmärgids on suurendada looduslike alade osakaalu, väärtustada loodusalasid ja nende kasutamist

puhkamiseks ning edendada kliima- ja keskkonnahariduse põhimõtteid. Keskkonnaharidust saab edukalt

edendada erinevate õuesõppe võimaluste, sh. hariduslike loodusradade loomisega.

Pärnu maakonna kliimakava 2030 (koostatud aastatel 2021-2022) langeb Lavassaare ammendunud

turbaalade taastamise plaanidega hästi kokku. Sarnaselt Pärnu linnaga soovitakse kümnendi lõpuks

oluliselt (30%) vähendada maakonna omavalitsuste süsinikuheidet. Selleks plaanitakse suurendada

süsiniku looduslikku sidumist, mida saab teha muutes maakasutust ning taastades looduslikke maastikke,

sh märgalasid. Kliimakavas arvestatakse ka juba WaterLANDS-projekti plaanidega. WaterLANDSi projekti

tegevustel nähakse Pärnumaa süsinikuheite vähendamises olulist osa – tuginedes WaterLANDS projekti

käigus koostatavatele märgalade taastamise näidislahendustele, on võimalik neidsamu põhimõtteid ja

metoodikaid tulevikus rakendada ka teiste märgalade taastamisel Pärnumaal ja mujal Eestis.

Riiklikul tasandil kehtivatest kliima arengudokumentidest puudutab märgalade taastamise vajadust ja

võimalusi kõige põhjalikumalt „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (RT III,

07.03.2017, 2), kuid ka see pole hilisemaid Euroopa kliimaeesmärke ja energiaülemineku plaane

34

arvestades praeguseks enam ajakohane. Arengukava sedastab, et kliimamuutused tingivad teiste

tagajärgede seas turvasmuldadest lähtuva süsinikuheite kasvu, kusjuures enim mõjutab temperatuuri

tõus just kuivendatud turbaalasid. Lisaks suureneb kuivendatud turbaaladel tuleoht. Arengukava viitab

vajadusele taastada ammendunud turbaaladel märgalad, ent ei anna edasisi juhtnööre

taastamismeetmete osas ning ka alade kaevandusjärgsete kasutusviiside edukuse kohta puudub

arengukavas piisav alusteave. Kõigi märgalade taastamise projektide kestel ja pärast nende lõppu tuleb

teha põhjalikku taastamise edukuse seiret, et suureneks praktikas kasutatav erialane teave.

Arengudokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” lisa „Metsanduse, maakasutuse ja selle

muutuste valdkonna mõjude hindamine“ (RT III, 07.04.2017, 1) viitab põgusalt ammendunud

turbakaevandusaladel märgala taastamisele kui süsiniku heitkoguste vähendamiseks hädavajalikule

protsessile. Täpsemalt on turvasmuldade teemat käsitletud peatükis „Metsandus ja maakasutus“

järgnevalt: „suurendatakse sooalade turbas seotud süsinikuvaru, taastades degradeerunud märgalad ja

vältides soode edasist kuivendamist.“ Paraku ei kajasta ei see ega ükski teine Eesti kliimapoliitikat juhtiv

dokument põhjalikumalt märgalade taastamise meetmeid. See erialane teadmine tuleb

taastamisprojektide käigus luua ja tagada selle jõudmine ka uutesse regulatsioonidesse. Samas on

mõlemas arengudokumendis turbaalade süsiniku säilitamise eesmärk üldise sihina välja toodud.

Eesti 2035 arengustrateegia alusel kinnitatud 2022. a Vabariigi Valitsuse tegevuskava (28.05.2022) andis

suunise parandada kohaliku ja riikliku tasandi ruumiotsuste abil looduskeskkonna kvaliteeti, säilitada ja

suurendada elurikkust, sh taastada elupaiku ja parandada liikide seisundit ühes selleks vajalike

investeeringutega.

Ka Eesti looduskaitse arengukava aastani 20208 ja riigi maaelu arengukavad tunnistasid vajadust

vähendada turvasmuldade intensiivset kasutust ja suurendada nende kaitset. Koostatava

Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 raames alles hinnatakse turba kaevandamise ja looduslike soode

kaitsega seonduvat, kuid siiski on välja toodud järgnev:

• kaitsta ja taastada ohustatud ja tähelepanu väärivatele liikidele ja elupaikadele olulisi alasid ning

maastikke, pöörates seejuures tähelepanu kaitsealade ja elupaikade maastikulisele sidususele.

Vastavalt EL elurikkuse strateegiale peab aastaks 2030 olema selgelt paranenud vähemalt 30% üle-

euroopaliselt ohustatud (mittesoodsas seisundis) loodus- ja linnudirektiivi liigi seisund ning ühegi liigi

seisund ei tohi olla inimmõju tõttu halvenenud. Eesti peab panustama EL elurikkuse strateegia

eesmärkidesse, kaitstes ELis vähemalt 30% maismaast ja 30% merest ning tagades range kaitse

vähemalt 10% maismaast ja 10% merest;

• maavarade kaevandamisel ei ületata keskkonna taluvuse piire ja tagatakse kaevandatud alade

korrastamine.

Metsanduse arengukavas aastani 2020 oli rõhk puidu tootmisel ja tootmiseks vajalike

kuivendussüsteemide hooldamisel ja rekonstrueerimisel. Koostamisel olev metsanduse arengukava

aastani 2030 märgib, et senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata kuivendatud turvasmuldadest

lähtuvale kasvuhoonegaaside heitele ning rakendada mehhanisme kuivendamise negatiivsete kliima- ja

elurikkuse mõjude maandamiseks.

Kõik eelnimetatud arengukavad on uuendamisel, seetõttu puudub selgus, kuivõrd kooskõlalised

lahendused turvasmuldade edasisele kasutusele erinevates arengudokumentides leitakse. Näiteks

koostatava Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030 eelnõus (seisuga 4.08.2023) on võetud sihiks

soosida loodussõbralikku maakasutust ja integreerida elurikkuse säilitamine ning taastamine ja looduse

hüvede piisava pakkumise põhimõtted erinevatesse maakasutuse valdkondadesse. Soodustatakse

rekreatiivse taristu loomist väljaspoole kaitsealasid, eeskätt tiheasumite lähiümbrusesse, elurikaste

rohealade taastamist, loomist ja säilimist tiheasustusaladel.

35

Euroopa Liidu tasandil on taastamisega seotud tegevused kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega

(kinnitatud Euroopa Komisjoni poolt 11.12.2019) ja selles antud suuniste põhjal koostatud EL bioloogilise

mitmekesisuse strateegiaga aastani 2030 (kahjustatud ja süsinikurikaste alade taastamine), EL

Metsastrateegiaga aastani 2030 (ökosüsteemipõhiste majandamisviiside juurutamine, mis pakuvad

kaitset tulekahjude eest ning aitavad säilitada süsinikuvarusid ja süsiniku sidumise funktsiooni), EL

Kliimaseadusega (2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine, sh looduskeskkonna kaitsmise kaudu).

Kinnitatud on maakasutuse ja metsanduse kliimamõjusid reguleeriv nn LULUCF (Land Use, Land Use

Change and Forestry) määrus, millega antakse suunised maakasutusest tulenevate kasvuhoonegaaside

heitmete vähendamiseks.

Praegu toimuvad arutelud EL Looduse taastamise määruse üle, milles on kesksel kohal kuivendatud

turbaalade degradeerumise peatamine ja veerežiimi taastamine. Eesti regulatsioonidesse ning

omavalitsuste arengut suunavatesse ametlikesse dokumentidesse jõuavad nende regulatsioonide ja

visioonide põhimõtted ajalise nihkega. Omavalitsustel puudub ka võimekus rakendada ilma riiklike

juhisteta Euroopa tasandi looduse kasutamise ja taastamise printsiipe oma maakasutuse kujundamisel.

Paljud omavalitsused on praegu selliste üleriigiliste juhtnööride ootuses, et paremini mõista ja kaasa

aidata Eesti ja Euroopa tasandi kliimaeesmärkide saavutamisele Eesti ja Euroopa tasandil.

36

4. Kohalik kogukond ning teised sihtrühmad

4.1. Lavassaare taastamisala kogukondade ja sihtrühmade kaardistamine

Projekti alguses kaardistati võimalikud sihtrühmad, kellel on Lavassaare taastamisaladega kokkupuuteid.

Kaardistamine toimus Quip-keskkonnas ning see täieneb jooksvalt kogu projekti vältel.

Ühe suurima huvigrupi esindajaks on riik, mille maid haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Kuna

RMK on ka WaterLANDSi projekti partner, toimuvad arutelud nii taastamistööde planeerimisel kui

otsustusprotsessis.

Turbakaevandajate huvigrupi esindajaks on AS Tootsi Turvas, mis kuulub 2002. aastast Neova Gruppi

(Soome). Tootsi Turvas on pakub kohalikele elanikele tööd ning on mõningal määral toetanud külaseltsi

ettevõtmisi.

Piirkonna elanikke koondab aktiivselt tegutsev Lavassaare külaselts, mille esinaine Merle Lillak oli

peamiseks kontaktiks ka projektimeeskonna ning kohalike elanikega kohtumisel (08.06.2022).

Projekti meeskond kohtus kohalike elanikega 2022. aasta juunis. Koosolekul osales 14 inimest, valdavalt

kohalikud elanikud ja aktiivsed kogukonnaliikmed. Kaks inimest esindasid ka turbatööstust. Kuna

tegemist oli esimese tutvustava koosolekuga, käsitleti Lavassaaret ümbritsevate soode taastamistöid

üldisemalt, mis ei võimaldanud veel kohalikel elanikel põhjalikku tagasisidet taastamistööde osas anda.

Siiski tulid välja mitmed mureküsimused, mille lahendamisega on taastamismeeskond tegelenud ja

püüdnud taastamistöid kavandades leida lahendusi (vt täpsemalt ptk 4.4).

Kohalike elanike kokkupuude kolme Lavassaare taastamisalaga on väga erinev. Kaitsealune Lavassaare

järv (ala 1) ning sinna viiv tee on kohalikele olulised ja sobilikud nii matka-, jahi- kui ka kalapüügikohana.

Jääksoo taastamisala (2) on siiani olnud tuleohu tõttu kinnine territoorium ja vahetu kokkupuude asula

elanikel on selle alaga tagasihoidlik (v.a turbatootmisalal töötavatel inimestel). Vahetult Lavassaare asula

ümbrusse jääv taastamisala on osaliselt kasvanud metsa ja vahel on käidud seal jalutamas (ala 3).

Asulasiseselt on suur murekoht, et kohalikud pelgavad suuri turbatootmismasinaid ning vajavad

kergliiklusteed, et asulas mugavamalt liikuda. Kohalike suhestumine kolme taastamisalaga täpsustub veel

projekti jooksul.

4.2. Milliseid sihtgruppide kaasamise tegevusi on siiani tehtud?

Teguloo 2022. aasta jooksul toimunud tutvustus- ja kaasamistegevusi kajastab LISA 5.

Esmane kohtumiste ring projekti tutvustamiseks on hõlmanud näiteks Pärnumaa omavalitsuste liitu,

Pärnumaa omavalitsuste planeerimisosakondi, piirkondlikke haridusasutusi, kõiki kohalikke omavalitsusi,

sealhulgas eraldi ka haldusreformi järgse osavaldade tasemel. 2022. aasta juunis toimunud

tutvustusüritusele oodati inimesi eelkõige Lavassaare asulast. Samuti olid esindatud mõned praegused ja

endised Tootsi Turba töötajad. Projekti tutvustus on saadetud LEADER- tegevusgrupile levitamiseks ning

tehtud ettepanek tegevusgrupi strateegiaprotsessi käigus tutvustada ka WaterLANDSi tegevusi. Eraldi on

tehtud poolstruktureeritud intervjuu (3 h) kohaliku elaniku Rein Aasperega, et saada parem ülevaade

kohalikust elu-olust ning kultuuriloost. Rein Aaspere on üks külaseltsi asutajaliikmetest.

2023. aastal käisid Jüri-Ott Salm ja Marko Kohv koos Tootsi Turba ning RMK esindajatega ala läbi ja

tutvusid probleemsemate kohtadega. Selle teabega on arvestatud ka taastamiskava esialgse versiooni

koostamisel.

37

2023. ja 2024. aastal on plaanis tutvustada täpsemat taastamiskava nii kohalikele omavalitsustele kui

Lavassaare elanikele. Koosolekul saame arutada taastatavate aladega seotud soove ja võimalusi. Plaanis

on teha veel paar täiendavat intervjuud ja n-ö jalutuskoosolek, et taastatavate aladega vahetult tutvuda.

Koostöiste tegevuste jooksul arvestatakse WaterLANDS projektitaotluses kajastatud meetodeid.

Mõneti eriilmelisena on projektis WaterLANDS avatud kunstiresidentuur, kuhu osutus valituks skulptor

ja installatsioonikunstnik Elo Liiv. Kunstniku loometöö kontseptsioon valmib 2023. aasta hilissügiseks, kus

selgub ka Lavassaare võimalik roll selles.

4.3. Kaevandusjärgse kasutuse majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne panus

Ammendunud kaevandusalade taastamine on mitme-etapiline ja keerukas protsess. Taastamistegevuste

mõistlik suunamine ning erinevate ekspertide ja kohalike kogukondade kaasamine tagab paremini, et

taastamisprotsess aitab endaga kaasa tuua piirkonnas soovitud positiivseid majanduslikke, kultuurilisi ja

sotsiaalseid muutusi. Looduse taastamise kaudsemat majanduslikku kasu piirkonna arengusse ei osata

sageli veel näha, sest kogu Eesti ja Euroopa rohemajanduse siirdes on veel palju ebaselget.

Majanduslik panus

Majanduslikult saab märgala taastamine Lavassaare ammendunud turbaväljadel olla neutraalse või

positiivse mõjuga, sest aktiivse maavara kaevandamist, millele on juba kaevandusload antud, ei plaanita

lõpetada. Taastatakse vaid ammendatud alad, millel kaevandamine pole enam võimalik või mõttekas.

See tähendab, et töökohtade arv Lavassaare turbasektoris taastamistegevuste tõttu ei vähene, küll võib

aga töökohti lisanduda märgala taastamise ajal või pärast seda. Potentsiaalselt loodavate töökohtade arv

sõltub kuivõrd märgala taastamine seotakse ka taastuvenergeetika- või näiteks loodusturismi ja -

haridusprojektidega.

Taastamisega kaasnevad võimalused ja majanduslikud mõjud on igal taastamisalal veidi erinevad. Kui

taastamisalast saab turismisihtkoht (selline perspektiiv on välja toodud varasemas Halinga valla

arengukavas), luuakse piirkonnas eeldusi turismiteenuseid pakkuvate väikeettevõtete tekkimiseks.

Taastuvenergeetika arendamise ja märgala taastamisega seotud lahendused meelitaksid piirkonda

potentsiaalselt suurettevõtteid, mis aitaks nt leevendada Põhja-Pärnumaa arengukavas mainitud muret

ettevõtjate madalat huvi piirkonna vastu.

Suurettevõtete ja nende projektidega käsikäes käivad ka taristu (teede, energia- ja sidevõrkude)

arendamine ja investeeringud. Kuna senised ääremaalised maapiirkonnad võivad hakata uues

kliimamuutustega arvestavas majanduses ja taastuvenergeetikale üleminekul mängima suuremat rolli,

siis sagenevad järgmistel aastatel tõenäoliselt ka arutelud loodusmaastike muutusest, sealhulgas selle

üle, kuidas maastike muutus mõjutab kohalikku majandusarengut (rekreatsioon, põllumajandus ja

toidutootmine, maaline elukeskkond kui väärtus, energiatootmine, süsinikumajandus).

Kultuuriline panus

Kultuuriliselt võib turbamaardla taastamine märgalaks aidata säilitada ja edendada kohalikku

kultuuripärandit. Märgalad on sageli seotud kohaliku ökosüsteemi, looduslike elupaikade ja haruldaste

liikidega ning Eesti loodusalade väärtustamine on osa meie kultuurist. Taastamisel peab kindlasti

kaasama kohaliku kogukonna: tõstma keskkonnateadlikkust, et enam tajutaks enda rolli

kliimamuutustes. Ühine arusaam kogukonda ümbritseva keskkonna eripärast ja sellega seotud

kliimaprobleemidest aitab tugevdada kohalikke traditsioone, teadmisi ja identiteeti ning võib soodustada

loodus- ja kultuuriturismi, mis pakub külastajatele võimalust kogeda piirkonna väärtusi.

38

Siinkohal tuleb meeles pidada, et turba kaevandamine on väga oluline osa Lavassaare ja selle lähiümbruse

identiteedist ning taastamistegevus ei peaks jääma muljet, justkui sooviks keegi seda enam kui 100 aastat

kestnud traditsiooni kustutada. Endise Lavassaare valla üldplaneeringus on märgitud, et kohalikud

hindavad mõningaid neid ümbritsevaid tööstusliku tekkega maastikke: näiteks väärtustatakse Lavassaare

asula külje all paiknevaid turbakarjääri tekkinud tiike ning kunagist Lavassaare-Tootsi turbaveoraudteed

võimalike kohalikku puhkemajandust ja turismi toetavate objektidena. Ehkki tegu on juba suhteliselt vana

dokumendiga ning arvamused muutuvad ajas, on turba kaevandamine jätnud vaieldamatu jälje piirkonna

kultuuripärandisse.

Sotsiaalne panus

Sotsiaalselt võib taastamistegevus parandada ümbritseva piirkonna elanike elukvaliteeti ja heaolu, seda

ennekõike turvatunde kasvu läbi. Looduse taastamine ammendatud maardlates vähendab

maastikutulekahjude riski ning turbatolmu lendumist. Lisaks kaasatakse kogukond taastamisprotsessi,

lisandub võimalusi taastamistööde koosloomeks, paranevad taastajate teadmised kohalikest oludest

ning suureneb huvigruppide loodushoiuteadlikkus. See võib omakorda tugevdada sotsiaalset

ühtekuuluvustunnet ja kogukonna sidusust, aidates kaasa maaelu väärtustamisele ja maapiirkondade

elanikkonna vaimsele heaolule. Mõne pilootlahenduse väljatöötamine, näiteks märgalade ja

taastuvenergia kasutamise sidumine jätaks Lavassaarest mulje kui innovatiivsest ja hea elukeskkonnaga

piirkonnast ning kasvataks selle populaarsust.

Ülalmainitust lähtuvalt võib väita, et Lavassaares on märgala taastamine pigem positiivse majandusliku,

kultuurilise ja sotsiaalse mõjuga. Küll aga sõltuvad taastamisprotsessi kultuuriline ja sotsiaalne panus väga

palju sellest, kuidas aktsepteerivad kohalikud elanikud taastamistegevusi ning kuidas õnnestub leida

kohalike huvide ja taastamistegevuste vahel võimalikult suur ühisosa.

4.4. Huvigruppide soovid ja soovitused alade taastamisel

Lavassaare kolm taastamisala kuuluvad valdavalt riigile, sellest osa haldab RMK ning osa aladest haldab

taastamistegevuste lõpuni Tootsi Turvas. Kohalikel kogukondadel on riigimaal asuvate taastamisalade

maakasutuse osas, va planeeringute kinnitamine, tagasihoidlikum kaasarääkimise võimalus. Sellele

vaatamata on taastamismeeskond küsinud ja püüab leida lahendusi erinevatele kohalike elanike

küsimustele ning muredele. Nagu mitmes taastamiskava varasemas peatükis kirjeldatud, kasutatakse

Lavassaare taastamisala nr 1 puhkamiseks-jalutamiseks-koriluseks ning nende võimaluste jätkumist ning

paranemist peetakse oluliseks. Viimast eriti Lavassaare järve juurde.

Vahetult Lavassaare asula ümbruses asuv taastamisala (3) on ka kõrgendatud avaliku huviga (KAH) ala

(Joonis 3), kus tuleb täiendavalt arvestada kogukonna huvidega. Neid huvisid soovime järgnevatel

koosolekutel täpsustada. Taastamistegevustest on KAH-alale (taastamisala nr 3) plaanitud rajada üks

pinnaspais ja kaks ülevoolupaisu, et stabiliseerida seal kujunenud märgalade praegune veetase, ning

tõsta turba kaevandamisest jäänud üksikud kõrgemad turbalasundi jäänukid ümbritsevale õõtsiksoole

(Joonis 18 lõkkekoha ümbrus). Sõltuvalt projekti võimalustest ja kogukonna soovidest rajatakse KAH-

aladele ka ligipääsuvõimalused. Veerežiimi stabiliseerimine ei muuda sealsete tulundusmetsade

veerežiimi.

8. juunil 2022. toimunud esimesel kohtumisel, esitasid kohalikud elanikud mitmeid taastamistöödega

seotud küsimusi, nt:

Küsimus: Kus te siis täpsemalt veetaset tõsta soovite? See on endiselt segane.

39

Vastus: Enne järgmist taastamistegevust tutvustavat koosolekut koostame oluliselt täpsema

taastamiskava, mille abil saab ka veetaseme muutused ära selgitada ning küsida kooskõlastust nii

kohalikelt omavalitsustelt kui kohalikelt elanikelt.

Mure: Kohalikud elanikud pelgavad Lavassaare järve veetaseme tõstmist, mis tapab ära osa metsamaast

ning kaob õõtsik, kus kasvab palju jõhvikaid. Kuna õõtsik on tugevasti kaldas kinni, ei tõuse see koos veega

pinnale, vaid jääb vee alla.

Lahendus: Veetaset reguleerivad paisud järves tehakse selliselt, et veetase ei tõuse kõrgemale

praegusest. Pigem kindlustatakse olemasolev veetase.

Mure: Lavassaare järve ääres käivad peamiselt kalamehed ja jahimehed ning marjulised. Rada (ca 3,5

km), mis viib järveni, on soine ja kehvas seisus, samuti muudavad ATVd (kaitsealuse!) maastiku

läbimatuks. “Lavassaare Raudteemuuseumis käib hooajal väga palju külastajaid ja see matkarada annaks

lisandväärtust juurde. Samuti kohalikel võimalus minna raba imetlema. Kuidas seda olukorda

lahendada?” (väljavõte Merle Lillaku, Lavassaare külaseltsi esinaise, e-kirjast)

Lahendused:

1) Lahendus, pidades silmas kohalikke elanikke: olukord 2023. aastal enne taastamistöid - rada on

märjemal aastaajal või peale vihma keerukas läbida nii ATVde tõttu tekkinud aukude tõttu liikumisteel

kui ka rajale vajunud puude tõttu. Üldiselt on rajal liikumine võimalik kummikutega. Järve ääres on

kala- või jahimehed teinud kaks lõkkekohta, mille rajamine ei ole kooskõlastatud. Lavassaare järv ja

selle ümbrus on looduskaitse all. Kaitsekorralduse eeskirjas

(https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=1525238488) puudub viide raja tegemiseks järveni, samas on

Lavassaare järve rekreatiivne tähtsus välja toodud Pärnu maakonna planeeringus (vt taastamiskava

ptk 3.3). Kuna rada võib muutuda taastamistööde järgselt märjemaks, halveneb rajal

liikumisvõimalus. Üks lahendus on koostöös RMK, KOVi ja külaseltsi esindajatega määrata ära kõige

märjemad tee vahemikud, mida puistematerjali, laudade vms n-ö tõsta WaterLANDSi projekti

rahastuse toel. Taoline ehitustöö on võimalik, kui keskkonnaametilt saadakse vastav kooskõlastus,

projekti rahastaja lubab taastamistööde sisse arvata ka raja paranduse ning pärast raja parandustöid

võtab RMK või KOV vastutuse rada hooldada, eramaaomanik on lõpliku lahendusega (esmase suulise

tagasiside põhjal) nõus. Samas peame arvestama võimalusega, et sellise ehitustöö läbiviimiseks on

vajalik täiendav keskkonnamõjude hindamine. Sõltumata raja parandamisest, on vaja raja alguses

selgelt keelustada ATV-ga sõitmine ning lõkketegu, sest tuleoht on väga suur.

2) Lahendus kohalike elanike ning sise- ja välisturistide jaoks: arvestades kohalike elanike soovi

jalutada ning pakkuda lisaks turbamuuseumi külastamisele veel vaatamisvõimalusi ümbritsevast

loodusest, pakume Lavassaare järve äärde viiva tee asemel välja lühema ringraja loomise. Rada saab

luua nagu Lavassaare järve äärde viiva tee parandamistki juhul, kui rahastaja seda tööd võimaldab

ning RMK või KOV on nõus raja hooldamise raja valmimise järel võtma enda kanda.

Vt 3. lahendust peatüki 4.5 lõpus, mille ühiselt 23.11.2023 toimunud avalikul koosolekul koos

erinevate huvigruppide esindajatega välja mõtlesime6.

Mure: Lavassaare asula põhjaosas on suured turbaveomasinad, mis ohustavad kergliiklejaid. Kohalikel on

suur soov kergliiklustee järele: “Oleme unistanud kergliiklusteedest Pärnu suunal. Esialgu nt Jõõpreni,

sest meie lapsed käivad seal koolis ja 5 km ühes suunas liikumiseks on väga hea. Oluline, et turvaliselt

saab liikuda nii rattaga kui ka jalgsi. Lavassaare alevis on see mure, et rekkad sõidavad nii Pärnu suunal

kui ka üle raba otse teed Pärnu-Jaagupi suunal. Siin on nii Biolan Baltic OÜ tootmine kui ka toimetab AS

6 Kollasega on siin ja edaspidi märgitud tekst, mida on võrreldes taastamiskava avalikustamisele saadetud versiooniga muudetud, täiendatud või lisatud.

40

Tootsi Turvas. Kõik veod toimuvad rekkadega, mis läbivad alevit. Eriti kriitiline on olukord, kui toimub

Pärnu sadamas laeva laadimine või siis kevadel kui läheb teele kasvuturvas jne. Sellises olukorras puudub

soov minna Pärnu suunal jalutama või rattaga sõitma, sest see on ellujäämise küsimus.” (väljavõte Merle

Lillaku, Lavassaare külaseltsi esinaise, e-kirjast).

Lahendus: Paraku ei mahu kergliiklustee tegemine ei alevi sees ega selle ümbruses WaterLANDSi

eelarvesse ei sisuliselt (ei ole taastamisala sees) ega ka rahaliselt. Edastame kergliiklusteid puudutavad

mured KOVidele ning palume nendele küsimustele ka ametlikku vastust, mille lisame taastamiskava

juurde.

9. novembril 2023 toimus projekti meeskonna ja Pärnu linna Audru osavalla esindajatega kohtumine, kus

vald andis teada, et Jõõpre-Lavassaare kergliiklustee on juba varasemalt tõstatatud teema ja hetkel selle

jaoks paraku raha ei ole. Võimalikuks maksumuseks on hinnatud u 1,5 miljonit eurot, tegu ka

riigimaanteega. Vald on senini proovinud piirata masinate sõidukiirust piirata, aga ka see häiring ei ole

paraku siiani kadunud. Taastamismeeskonna poolt püüame sellele murele pakkuda osalist leevendust

jalutusraja korrastamisega Mäe tänavast Saari teeni.

Probleem: Mis saab taastuvenergeetika arendusega? Et on linnud jne.

Lahendus: Tuulegeneraatorite paigutuse määravad paljuski erinevad planeeringud (vt ptk 3), mis

toetuvad kohaliku omavalitsuse varasematele otsustele. Hea, kui generaatorid ei jää Lavassaare

ümbruses avaveega alale, kuna Lavassaare paikneb lindude rändeteel ja avamaastike (- märgalade)

lindude pesitsusalal. Samuti on vaja läbi planeerida tuuleenergeetika tootmiseks vajalik infrastruktuur (nt

alajaamad, nende võimsus jms). Päikeseenergia lahenduste arendamist ei ole planeeringutes käsitletud.

Teadaolevalt ei kavandata Lavassaare kolmele taastamisalale ühtegi tuulegeneraatorit.

Päikesepaneelide rajamine oli projekti alguses kõne all ja tingimused, mis taastamisjärgselt tekivad, on

osal taastamisala sobivad vastavaks arendustööks. teisalt pärsib selle realiseerumist kaevandusaladelt

lähtuv turbatolm. Konkreetset lahendust taastuvenergeetika arendamiseks siiski ei pakuta.

4.5 Plaan tulevaseks koostööks kohalike elanikega

2023. aasta sügisel on kavas korraldada taastamiskava kooskõlastusring nii kohalike omavalitsuste kui

laiema avalikkusega. Taastamiskavade teise tutvustusringi jooksul selguvad täpsemalt kohalike elanike

ootused taastamistegevuse suhtes, mida, kui vähegi võimalik, arvestatakse ka taastamistöödes.

Võimalikke plaane on kirjeldatud ka peatükis 5.1, aga kõige tihedamat kokkupuudet Lavassaare asula

ümber olevate taastamisaladega näeme juurdepääsu- ja liikumistingimuste loomises ja/või hoidmises.

Koosolek kohalike elanikega toimus 23.11.2023, kus kõige enam tekitasid küsimust turvalised

liikumisteed. Koosolekul osalejad aktsepteerisid looduskaitsenõudeid Lavassaare järve ümbruses ning

läheme edasi kompromisslahendusega:

Hakkame edasi arendama rada, mis asub endisel raudteetammil. Rada saab alguse Mäe tänavast ja jõuab

Saari teeni (vt JOONIS lisas 6). Kevad-talvel on KOVi esindaja soovitusel plaanis teha nn “rajakoosolek”,

kus saame huvilistega rajal kokku ning käime selle ühiselt läbi. Rajakoosolekul otsustame edasise täpsema

hooldustegevuse, planeerime eelarvet ning sisutegevusi (nt vaateplatvorm taastamisalal, mis võimaldaks

paremini vaadelda linde), teeme koostööd külaseltsi ja kohaliku omavalitsusega. Tootsi turvas lubas raja

korrastamisel aidata tehnikaga.

Koosoleku täpsemat protokolli vt LISA 6.

41

5. Taastamise võimalused märgalaks

5.1. Taastamistööde eesmärk

Lavassaare lka taastamisala (ala 1) taastamistööde eesmärkideks on kaitsta soo- ja metsaökosüsteeme,

säilitada ja taastada alade looduslikkus, kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku ja parandada Lavassaare järve

seisundit. Samuti on plaanitud koristada Lavassaare idapoolne külg sinna toodud prügist ja ära viia

põlenud onni metallkonstruktsioonid.

Taastamisaladel paiknevad jääksood (ala 2 ja 3) korrastatakse, et luua tingimused soo taastumiseks:

soodustada märgaladele iseloomuliku taimestiku taastumist ja turba tekkimist või luua tingimused, mis

vähendavad turba hävimist.

Samuti luuakse tingimused, et jälgida korrastamise järgseid muutusi, sh mõõdetakse kasvuhoonegaaside

vooge.

5.2. Taastamistööde eeldatavad tulemused

Tegemist on ühe suuremapinnalise taastamistööga Eestis ja Euroopas, eesmärgiga luua soodsad

tingimused märgalade taastekkeks endistel kaevandusaladel. Saadav kogemus on väärtuslik, kuna aitab

sarnaseid tööd paremini läbi viia ka teistel ammendatud kaevandusaladel nii Eestis, mujal Euroopas kui

ka maailmas.

Taimestik

Kavandatud korrastamistööde järgselt peaks veetase alal tõusma ning niiskustingimused muutuma

stabiilsemaks, mis soodustab sootaimede kasvu ja suurendab katvust. Jääksoo taimestumine vähendab

sealt tuuleerosiooni ning tuleohtu, taimede fotosünteesi käigus seotakse CO2 ning taimejäänuste

mittetäielikul lagunemisel kõrgema veetasemega aladel hakkab süsinik akumuleeruma turbana.

Lavassaare korrastatavalt alalt on leitud kuus kaitsealust taimeliik, kõik LK III. Neist viis liiki (harilik porss,

vööthuul-sõrmkäpp, hall käpp, kaheleheline käokeel ja soo-neiuvaip) kasvavad looduslikult soodes või

niisketel aladel ning veetaseme tõus võib nende kasvu pigem parandada ja laiendada kasvupinda (vt ka

lisa 3). Harilikku ungrukolda kasvab kõrgematel ning kuivematel aladel ja veetaseme mõningane tõus neid

kasvukohti negatiivselt ei mõjuta.

Loomaliigid

Lavassaare jääksoo taastamise mõju kaitsealustele liikidele on pigem positiivne. Jääksoo veerežiimi

muutmisel tekivad suured üleujutatud alad, mis soodustavad nii soo- kui ka veelindude (nt metsis, teder,

niidurüdi, sookured jt.) pesitsemist, pakkudes suuremal määral madalaveelisi toitumiskohti nii

täiskasvanud lindudele kui ka nende tibudele.

Täpsemalt on teadmata, kas ja kuidas mõjub taastatud ala läbival kruusateel sõitvate suurte

turbatootmismasinate tekitatud müra näiteks lindude sigimisedukusele. Samuti võivad lindude sigimist

häirida alal liikuvad inimesed (sh linnuvaatlejad).

Veetaseme tõus taastamisaladel tekitab avatud madalaveelisi sigimispaiku raba- ja rohukonnale ning

kiilidele, mis tõstab ala looduskaitselist väärtust. Sobivad doonorpopulatsioonid on olemas Lavassaare

taastamisala vahele jäävatel looduslikuma ilmega lodualadel.

Lavassaare taastamisala looduslikumaks muutumine mõjub soodsalt ka suunisliigist raba-ketasjooksikule,

kelle arvukus on suurem loodusliku ilmega rabades, kus on kõrgem veetase, paks turbakiht, madal

42

puurinne ning rabataimestik. Madalate ajutiste veekogudega rabaelupaikade teke võiks soodustada ka

hiidämbliku arvukuse kasvu.

Lavassaare taastamisalale ja selle lähiümbrusse jäävate kaitsealuste liikide nimekiri ja taastamistööde

oodatav mõju on toodud Lisades 2 ja 4.

5.3. 0-variant

Kui Lavassaare lka taastamisalal (ala 1, Joonis 3) taastamistöödest loobuda ja rajatud kuivendusvõrk või

süvendatud Lavassaare väljavool jäävad toimima, ei saa kujuneda soodsaid tingimusi sookoosluste

seisundi paranemiseks ja Lavassaare järve ökoloogiline seisund võib edasiselt halveneda. Seniste

tingimuste jätkumisel ei ole täidetavad ka lka kaitse-eesmärgid.

Vähem kui 30 aastat tagasi ammendatud kaevandusaladel (ala 2a) seniste olude säilimisel on järgnevad

arengusuunad:

- sinna, kus on reljeefi tõttu kujunenud madalad veekogud, jätkub madalaveeliste märgalade areng;

- õhema turbakihiga kohtades, kus veekogusid pole kujunenud, jätkub jääklasundis turba

mineraliseerumine ja sellest johtuv süsiniku heide. Teiste sarnaste ammendatud alade käekäigu

põhjal võib öelda, et taolised kohad lähimatel aastakümnetel ei taimestu. Näitena saab tuua Tootsi

asula lähedal paikneva jääksoo, mis ka 40 aastat pärast ammendumist on enamikus osas taimestikuta

(Joonis 13). Samuti on taolised kohad jätkuvalt väga tuleohtlikud.

- kaevandamisega ammendatud alade vahel asuvad kõrgemad n-ö osad (aunaalused, teede alused

alad), mis saaksid taimestuda juhul, kui nendel aladel masinatega ei liiguta, samuti võib senini

toimunud arengute põhjal eeldada puistumist. Jätkub jääklasundis turba mineraliseerumine ja sellest

johtuv süsiniku heide. Ka taolised kohad jääksoos on jätkuvalt väga tuleohtlikud.

Joonis 13. Pööravere jääksoo, kus kaevandamine lõpetati 1985. a. Foto: Jüri-Ott Salm / Abandoned peat mining

field where mining was stopped in 1985. Photo: Jüri-Ott Salm

43

Vajab märkimist, et 2049. aastal, mil Tootsi Turbal lõppeb kaevandusluba, tuleb see ala kaevandusloas

esitatud tingimustel korrastada nii, et seal hakkaks kujunema märgala.

Enam kui 30 aastat tagasi (alad 2b ja 3) ammendatud kaevandusaladel arenevad sinna kujunenud

märgalad edasi, kuid veetase ei pruugi püsida neis stabiilsena ja ala seisund võib muutuda. Näiteks juhul,

kui ehitatakse ümber kõrvalasuvad kuivendussüsteemid või purunevad kobraste rajatud paisud. Senini

metsastatud aladel jätkub metsa areng ja turba mineraliseerumine.

5.4. Võimalike taastamisvõtete kirjeldus ja seostamine kohalike oludega

Ala 1. Lavassaare lka-l rajatakse ülevoolupaisud Lavassaare järve väljavoolule, mille tulemusel järve

veetase stabiliseerub ja tõuseb ka väljavoolu ümbruse sooveetase. Kõige järvepoolsem pais rajatakse

võimalusel nõnda, et selle kõrgust saab vajadusel reguleerida. Taastamistööde käigus rajatava

ülevoolupaisu kõrgus on ligikaudselt sama, mis hetkel toimivate koprapaisude tekitatud paisutusel. See

tagab, et järveäärsed väärtuslikud õõtsikud säilivad. Täpse õõtsikute kõrguse saab määrata kõrge

veeseisu ajal tehnilise projekteerimise käigus. Ülevoolupaisud peavad tagama ka kaladele liikumistee ja

tehnilises lahenduses tuleb need vastavalt kavandada.

Järve väljavoolust ida pool looduskaitseala sees paiknevad kraavid suletakse pinnaspaisudega (Joonis 14).

Kraavide sulgemise paisudega muudab keeruliseks hetkel järve äärde viiva jalgraja kasutus – selle

olukorra lahendamisel püütakse arvestada kogukonna soove ja leida lahendus ühiselt (vt ptk 4.4).

Kaitseala lõunaserval paiknevasse ligi 2 m sügavusse piirikraavi on plaanitud rajada põhjapaisud, et tõsta

pinnaveetaset ümbritseval maastikul. Kraav on rajatud turbakaevandusest vee väljajuhtimiseks, kuid

hetkel juhitakse vesi ära, kasutades selleks teisi kraave.

44

Joonis 14. Taastamistööde kavatsus Lavassaare lka-l (ala nr 1) / Restoration plans at Lavassaare Nature

Conservation Area (Area 1)

45

Ala 2a. Kuivendussüsteemi sulgemiseks ehitatakse veetaseme hoidmiseks lävendid või ülevoolupaisud

ning pinnaspaisud (Joonis 15). Lävendite või ülevoolupaisude eesmärgiks on hoida veetaset paisu kõrguse

tasemel, pikendada vee viibeaega paisust ülesvoolu ja suunata vett erinevate alade vahele. Reljeefi

silumiseks paigutatakse pinnast kõrgematelt aladelt madalamatele aladele, et tagada ühtlaselt kõrge

pinnaveetase ja vähendada erosiooniohtu (Joonis 16). Samuti tuleb ala 2 ja 3 piiridel (Joonis 17)

laugemaks muuta hetkel kohati vertikaalsed turbajärsakud. See vähendab turba edasist lagunemist ja

võimalikku erosiooni, samuti soodustab see märgalakooslustele ja soometsadele omase niiskusrežiimi

kujunemist. Pinnaspaisud rajatakse eelkõige nendele kraavidele, mis jäävad lävendite mõjualadest

kõrgemale.

Ühtlasi on kavas suunata ümber Maima peakraav, mis annaks taastamisalale lisavett ja toimiks toitainete

ning sette kinni püüdmisel märgalapuhastina (Joonis 16).

46

Joonis 15. Ammendatud turbaväljakute (ala 2) veerežiimi reguleerimiseks plaanitavad tööd / Plan for soil works at area 2

47

Joonis 16. Ammendatud turbaväljakute (ala 2) veerežiimi reguleerimiseks plaanitavad tööd / Plan for soil works at area 2

48

Joonis 17. Näidis pinnasetööde skeemist / Example of the soilworks design

49

Alad 2b ja 3. Lavassaare asula lähiümbruses on paisude rajamise ja ülevooluliste alade eesmärk

stabiliseerida turbavõtuaukude veetase praegusel tasemel (Joonis 18). Praegune veetase on kujunenud

truupide ummistumisel ja kobraste tegevuste tulemusel. Taastamistööde käigus stabiliseeritakse

väljakujunenud veetase ja seeläbi säilivad võimalused kujunenud märgalade soodsaks arenguks. Sarnane

eesmärk on ka ala 2b sees asuvatel turbavõtuaukudel (Joonis 15). Samuti saab ülevoolupaisude abil vee

taset reguleerida nii, et ei tekiks täiendavaid mõjusid tulundusmetsadele või taristule.

Kõige paremini taastunud, asulast edelasse jääva turbaaugu keskele on jäetud kitsad ja kõrged (1-2 m)

turbalasundi jäänukid. Osa neist ribadest on plaanitud ujuvkopa abil ajada laiali ümbritsevasse õõtsikusse

(Joonis 19). See ühendaks hetkel eraldatud lageda õõtsiksoo osad ja muudaks ala soolindudele veelgi

atraktiivsemaks. Samuti hoiaks tasandustöö ära jäänukites oleva turba (aeglase) hävingu. Samas tuleb

arvestada, et see taastamistöö toob kaasa visuaalse häiringu - lühiajaliselt pinnasetööde käigus turvas

paljandub, tasandatud pind peaks aga suhteliselt kiiresti (3-5 aastaga) taastaimestuma ning tööde jäljed

kaoksid. Esialgset kavatsust ribade likvideerimiseks on vähendatud, kuna kohalike sõnul on need loomade

pelgupaigaks jahihooajal ja samuti peljati visuaalse häiringu ulatust.

Joonis 18. Pinnaspaisude ja ülevoolupaisude esialgsed asukohad Lavassaare asula juures. Ülevoolude kõrgus tuleb

määrata tehnilise projekteerimise käigus. Võrreldes taastamiskava esialgse versiooniga on vähendatud

tasandatavate alade mahtu / Preliminary locations of soil dams and overflowing thresholds near the Lavassaare

settlement. The height of the overflows must be determined during the technical design

50

Joonis 19. Vanade turbaaukude pinna silumine, näidatud on kõrguste erinevus "enne-pärast" ja liigutatava

pinnase maht igas polügoonis. Miinusmärgiga maht tähendab, et pinnast on vaja lisada. Taastamiskava esialgse

versiooniga on vähendatud tasandatavate alade mahtu / Levelling the surface of peat pits, irelative height is

difference "before-after" and the volume of soil to be moved in each polygon. A volume with a minus sign means

that soil needs to be added

5.5. Taastamistööde ajakava

Taastamistööde läbiviimise eelduseks on taastamiskava ja tehniliste projektide kooskõlastused RMKlt,

keskkonnaametilt ning Põllumajandus- ja Toiduametilt.

Esmalt saadetakse huvigruppidele (ülal viidatud asutused, kohalikud omavalitsused) tutvumiseks

taastamiskava esialgne versioon. Samuti jagatakse kohalike elanikega taastamiskava lühikokkuvõtet koos

kutsega osaleda avalikustamise koosolekul. Peale kooskõlastusringi ning arvamuste vahetust

kohandatakse vajadusel taastamiskava, mis omakorda on sisendiks tehnilise projekteerimisele.

Taastamistööd jagunevad kolme etappi: I raie, et tagada masinate ligipääs taastamisaladele; II paisude

ehitus; III võimaluse korral bioloogiline taastamine (seemnete külv, taimede istutamine vms) alal 2a.

Täiendavalt rajatakse võimaluse korral liikumisteed või loodusrajad ning parandatakse olemasolevaid

ligipääse.

Kraavide sulgemistööd tuleks teha võimaluse korral ajaperioodil august-oktoobri keskpaik, s.o väljaspool

kahepaiksete sigimis- ja talvitumisperioodi, et vältida sigivate või veekogus talvituvate (nt rohukonn)

kahepaiksete hukkumist.

Samuti tuleb taastamistööde tegemist vältida lindude ja paljude teiste loomarühmade aktiivse

paljunemise perioodil, s.o aprillist augustini (va endistel kaevandusaladel).

5.6. Taastamistööde tulemused lühi- (3-5 aastat pärast taastamistööde lõppu) ja

pikaajalises perspektiivis (üle 30 aasta)

Alal 1. Kui kavandatud taastamistööd saab kõik ellu viia, muutub taastamisala märjemaks, mis loob

soodsad tingimused sealsete soode seisundile. Vahetult paisude ümbruses või soonikukohtades võib

väiksematel aladel ette tulla puistu suremist. Taastamistööde jaoks rajatud liikumistrassid on hakanud

51

taimestuma ja puistuma, samuti on taimestunud suurem osa pinnaspaisudest (aeglasemalt taimestuvad

turbast rajatud paisud). Lavassaare järve seisund on stabiliseerumas.

Loodusliku veerežiimi taastumisel ning majanduslike võtete puudumisel paraneb 30 aasta perspektiivis

juba praegu alal esinevate Loodusdirektiivi kriteeriumidele vastavate elupaikade seisund. Lavassaare

järve seisund on stabiliseerunud.

Ala 2 ja 3. Endised turbakaevandamisalad või väljakud muutuvad märjemaks mõne aasta jooksul pärast

korrastamist, sh kraavide paisutamise ja turbaga täitmise järgselt. Praegu peamiselt kraavides, kraavi

servadel ja niiskemates kohtades kasvama hakanud sootaimed saavad oma kasvupinda suurendada ning

ruderaaltaimed taanduvad. Turbasammalde katvuse taastumisel paraneb soo võime hoida ühtlast

niiskusrežiimi, Samuti muudavad turbasamblad kasvukeskkonna happelisemaks. Soodsate olude

(eelkõige piisav sademete hulk just vegetatsiooniperioodil) korral võivad jääksoode väljakud taimestuda

juba kümne aastaga ja hakata meenutama siirdesood. Näiteks on nii toimunud Kõrsa jääksoo kirdeosas

pärast veetaseme kiiret tõusu peale kaevandamise lõpetamist. Alale tekkivate madalate veekogude

servadele kujunevad eeldatavasti roostikud (pilliroog saab kasvada ainult madalas vees (< 1,0 m) ja

pilliroog on valdav alla 0,3 meetri sügavuses vees (Roostike…20087), sügavamad kui 1 m alad jäävad

pikemaks ajaks avaveelisteks (taastamistegevuste tulemusel tekkivate 0,7-1,2 m sügavuste alade

kogupindala on 83,7 ha, Joonis 20).

Praeguseks kujunenud madalaveelised veekogud ning õõtsikulised alad (Joonis 20) on vee- ja

sootaimestiku kasvuks juba praegugi soodsad ja ka sademetest vähem sõltuvad, sest pindmine turbakiht

saab kerkida või vajuda koos veetaseme muutustega. Nõnda püsivad niiskustingimused sootaimestiku

kasvuks suhteliselt stabiilse ja soodsana. Põhjareljeefi ebatasasuse tõttu erineb vee sügavus ning

kaldavööndi iseloom ka ühe ala piires, mis loob eeldused erinevate taimeliikide kasvuks ja elupaikade

tekkeks. Osaliselt lagunemata taimejäänustest tekkiv uus turbakiht stabiliseerib veetaset veelgi ning

sootaimestiku kasvuks ja märgala toimimiseks vajalikud tingimused püsivad soodsad nii 5 kui ka 30 aasta

perspektiivis. Aja jooksul väheneb vabaveeliste alade pindala ning suureneb vee- ja sootaimestikuga ala.

Samuti kiireneb turba teke ning kujunevad sookooslused.

Ümbritsevast maastikust kõrgemale jäävatel tervikutel säilib kuivenduse mõju. Olenevalt nende alade

edasisest kasutusest (näit päikseenergiaarendus või metsandus), kujunevad sinna kas madala

taimestikuga puudeta alad, niidud või männi ja kase enamusega kõdusoometsad. Niite on võimalik

kasutada ka päikesepargi aladena, kuid see eeldaks alade niitmist8.

Metsastunud aladel jätkub metsade areng, kuid selle kasvu mõjutavad veetase ja ilmastikuolud ning RMK

haldusalas olevatel maadel toimuv metsade majandamine. Metsades toimuvaid muutusi on kavas

seirata, mh RMK korraldatava regulaarse metsakorralduse abil.

7 Roostike strateegia Väinamere piirkonnas 2008-2018, 2008. Tallinna Tehnikaülikool, Riiklik Looduskaitsekeskus,

Tartu Ülikool, TTÜ Kirjastus, 55 lk 8 vt ka Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja

peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel. ISBN 978-9949-582-59-4 (pdf)

52

Joonis 20. Taastamistööde sihtkooslused ammendatud turbaväljakutel ja naabruses (ala 2 ja 3) / Post-restoration

target habitats

53

5.7. Taastamistööde järgsed tegevused

Taastamistööde järel tuleb vähemalt esimese paari aasta jooksul üle vaadata rajatud paisud ja hinnata

nende toimivust ja püsivust ning vajadusel viia läbi parandustööd.

Regulaarselt tuleb üle vaadata Lavassaare järve väljavoolule rajatud ülevoolupaisud ja vajadusel neid

hooldada. Paisude olukorda on hea hinnata peale lumesulaperioodi või suuremaid sadusid 2 korda

aastas.

Taastamistööde edukust seiratakse Lavassaare aladele paigutatud seirealadel (vt allpool).

5.8. Riskianalüüs ja leevendusmeetmed

Enne töödega alustamist tuleb üle vaadata looduskaitse andmebaasid, et välistada häiringuid liikidele,

mille elupaigad pole mingil põhjusel olnud projekti meeskonnale teada. Uute leidude korral hinnatakse

taastamistööde potentsiaalset mõju neile liikidele ja vajadusel korrigeeritakse tööde plaani.

Masinatele, millega taastamistöid tehakse, paigaldatakse asukoha tuvastusseadmed, et välistada

eksimusi (näit trassiraie vales kohas) ja liikumine keelatud või mittekokkulepitud aladel. Taastamistöid

tegevate masinate liikumisteed täpsustatakse teostusjooniste koostamise käigus.

Raiutud puitu ei tohiks tõsta suletavatesse kraavidesse, sest sellel on negatiivne mõju kahepaiksetele,

kuna raiejäätmete lagunemine põhjustab vee eutrofeerumist, mille tulemusel hapniku tase vees langeb

ning kahepaiksete kullestel ei ole võimalik areneda. Seetõttu tuleb vältida puude paigutamist kraavidesse

ja paigutada need kas turbavõtuaukudesse, suruda turbasse või alalt ära viia.

Kultuuripärandi objektide (näit piirimärgid) leidmisest tuleb viivitamata teavitada tööde tellijat ja leppida

kokku tööde teostus nõnda, et objekt jääks puutumata.

5.9. Taastamistööde maht, maksumus ja ajakava

Täpne tööde maht ja hinnanguline maksumus selgub pärast taastamiskava kooskõlastamist, mis on

sisendiks tehnilisele projektile. Lõplik tööde maksumus selgub taastamistööde avaliku hanke tulemusel.

Ala 1 (Lavassaare järve ümbrus, kaitseala). Lavassaare lka piires tuleb rajada 33 pinnaspaisu, 9

ülevoolupaisu järve väljavoolule ja 5 põhjapaisu kaitseala lõunapiiril paiknevale piirdekraavile. Järve

väljavoolul paiknevad paisud peavad tagama läbipääsu ka kaladele. Kraavide sulgemine järve ja asula

vahelises soometsas muudab järve juurde viiva raja tõenäoliselt senisest raskemini läbitavaks. Ligipääsu

säilitamiseks tuleb koostöös kogukonna ja huvilistega välja töötada uus rada või tõsta olemasolevat rada

mõningates lõikudes. Järve väljavoolule rajatavate ülevoolupaisude konstruktsioon ning kõrgus pannakse

paika tehnilise projekteerimise käigus. Looduskaitseala sees tuleb rajada paisudele ligipääsuks trassid

laiusega 6 m, kogupikkusega 3 km. Samuti on kavas eemaldada ühe kraavi ümbrusesse kasvanud mets

ligi 1 ha suuruselt alalt, et taastada kraavi ümbritseval alal lagerabale iseloomulikud tingimused ja ala

terviklikkus.

Ala 2 (ammendunud turbaväljakud). Reljeefi tasandamiseks ja lävendite rajamiseks on vaja liigutada ca

117 000 m3 pinnast ja vertikaalsete nõlvade laugemaks muutmiseks on vaja teisaldada ca 21 000 m3

pinnast. Selleks, et lävendite mõjualast kõrgemal veetaset üleval hoida ja stabiliseerida, tuleb rajada ca

720 pinnaspaisu ja kümmekond ülevoolupaisu. Vajadusel tuleb paisud kindlustada geotekstiiliga.

Pinnaspaisude rajamiseks kulub hinnanguliselt 7 500 m3 pinnast. Lävendite puhul võib kaaluda lahtiste

nõvade asendamist truupidega, et säilitada masinatega liikumise võimalused. Enamasti ei ole neil aladel

vaja liikumisteid lahti raiuda, kuid metsasemates piirkondades tuleb liikumistrasse laiusega 6 m lahti

raiuda kokku 1 km ulatuses.

54

Bioloogilise taastamismeetmena saab külvata seemneid või istutada istikuid. Selleks sobivad hästi

soometsadele iseloomulikud liigid nagu sanglepp või kask. Madalamatel aladel, mis jäävad peale

pumpamise lõpetamist sügavamale vee alla, võib kohati proovida olemasoleva taimestiku, näiteks pilliroo

risoomide teisaldamist tekkivate veekogude kaldavööndisse, et kiirendada taimestumist ja vähendada

taimestumata maapinna erosiooni. Maastiku mosaiiksust ja taastaimestumist kiirendab soostunud

niiduala(de) rajamine, milleks saab kasutada märgadelt niitudelt kogutud heina või seemneid.

Tasandatavatel nõlvadel tuleks eemaldatud mättad paigutada tekkivate veekogude veetaseme

kõrgusele, et vähendada erosiooni.

Bioloogilised taastamisviisid ja asukohad pannakse paika tehnilise projekteerimise käigus peale esialgseid

maksumuse arvutusi.

Ala 3 (Lavassaare asula ümbrus). Mahukaimaks tööks on siluda vanade turbaaukude põhjad. Kavas on

liigutada ca 30-40 tuhat m3 turvast. Võrreldes algse plaaniga viiakse see tegevust läbi osaliselt - eesmärk

on luua võimalused ikkagi võimalikult sidusa õõtsiksoo tekkeks. Lisaks tuleb välja ehitada fikseeritud

kõrgusega lävendid, et stabiliseerida sekundaarsete märgalade veetase. Asula ümbruses tuleb rajada

vanade turbaaukude väljavooludele lävendid. Lävendite (kokku 9) täpne lahendus ja kõrgus fikseeritakse

tehnilise projekteerimise käigus koostöös erinevate osapooltega, sh kohaliku kogukonnaga.

Ühel alal on plaan rajada majandusmetsas väiksematele kraavidele turbast põhjapaisud (kokku 37), et

selgitada välja sellise meetme mõju metsa kasvule. Tegu on väikeste kraavidega ja nende rajamiseks

vajaliku liigutatava pinnase kogumaht on ca 500 m3. Samuti kavandatakse sarnast lahendust ala idaosas

paiknevas majandusmetsas, kuhu on veetaseme tõstmiseks kavandatud 16 põhjapaisu rajamine. Tavalisi

pinnaspaise tuleb rajada 51, selleks kulub hinnanguliselt samuti ca 500 m3 turvast. Enamik neist paisudest

(36) paikneb ala äärmises idapoolses küljes vastu Maima raba. Asula ümbruses tuleb trasse raiuda ca 0,9

km ulatuses.

Tööde kogumaksumuseks on arvestatud ühes projekteerimisega ligikaudu 0,8 mln eurot. Tööde

läbiviimist korraldab aladel 1 ja 3 ELF, alal 2 AS Tootsi Turvas. Töödega plaanitakse alustada 2024. aasta

teises pooles.

5.10. Huvigruppide kaasamine taastamistööde läbiviimisel

Osa huvigruppidest oli aktiivselt kaasatud taastamistööde protsessi projekti partnerite valikul (Tartu

Ülikool, RMK, ELF, Tootsi Turvas), kui koostati WaterLANDSi rahastustaotlust Horizon 2020 programmi.

Projektipartneritega koostöös planeeriti teguloo tegevusi nii mikro- kui makroskaalal. Peale projekti

rahastamist ja käivitamist hõlmas esimene inforing kohalikke omavalitsusi ja kogukonda erinevat

vaatenurka pidi, mil koguti esmast teavet taastamisalade, koostöövõimaluste ja suhtumise kohta

taastamistöödesse ning ümbritsevatesse soodesse.

Taastamiskava koostamise institutsionaalne reeglistik eeldab kooskõlastusi erinevate asutuste vahel

(Keskkonnaamet, RMK, KOVid), millele on lisandunud kohalike elanike mured ja küsimused (vt ptk 4.4).

Selleks, et oleks tagatud taastamiskava ning taastamisprojekti järgimine, teevad taastamistööde käigus

ühist järelevalvet ELF ja Tootsi Turvas (tööde teostuse koordinaatorid, WaterLANDS projekti partnerid),

RMK (maa haldaja ja WaterLANDS projekti partner), PTA (seotud eelkõige maaparandussüsteemidega ja

vajadusel teostab ehitusjärelevalvet).

Teostusprojektis märgitakse täiendavalt eraldi ära ka need paisud, mida saab teha käsitsi talgute korras

või nt õpilasmaleva kaasabil. Samuti võimaldavad taastamistegevused läbi viia seiretalguid.

2023. aasta jooksul selgub ka WaterLANDSi kunstiresidentuuri valitud kunstniku, Elo Liivi loometöö

kontseptsioon, millest üks osa võib olla seotud just Lavassaare ning ka kohalike elanike lugudega.

55

Planeeritavate kaasamiskoosoleku(te) käigus saame täpsustada veel kohalike elanike soove ning

valmisolekut ühistegevuse läbiviimiseks. Kuigi terviklikku jalutusraja tegemist Lavassaare asulast järveni

projekti toel ei kavandata, parandatakse võimaluse korral olemasolevat rada. Ühiselt saab välja mõelda

lahenduse alternatiivse raja väljaehitamiseks või aidata selle koostamisel edasi liikuda ja vahendada

kohalike elanike soove omavalitustele.

6. Tööde kooskõlastamine

Tööde läbiviimise aluseks on kooskõlastused Keskkonnaametilt, Riigimetsa Majandamise Keskuselt ja

Põllumajandus- ja Toiduametilt, mõjutatud eramaaomanikult ning avalikustamise käigus laekunud

ettepanekud. Samuti räägitakse tööd läbi kohalike omavalitsustega. Vajadusel täiendatakse

taastamiskava.

Tehnilise projekteerimise käigus selgub, kas lisaks on vajad küsida kooskõlastused taastamisalal

paiknevate teede- ja elektritaristu valdajatelt.

7. Taastamistööde seirekava

7.1. Veeseire

Vee taset seiratakse automaatmõõtjatega (Joonis 21). Selleks paigaldatakse soopinda perforeeritud

plastkaev, mille sees on nööri otsas automaatne rõhumõõtja. Rõhumõõtja andmetest saadakse peale

õhurõhu maha lahutamist veesamba kõrgus. Kuna mõõtja asukoht soo pinna suhtes on teada, siis saab

rõhuandmetest arvutada ka vee taseme soopinna suhtes. Veetaseme mõõturid paigaldati alale 2023.

aasta kevadel. Veetaseme graafikud on head indikaatorid taastamistegevuse tulemuslikkuse kohta ning

annavad vajalikku taustinfot taimestiku ja kasvuhoonegaaside (KHG) uuringutele. Seetõttu on

veemõõdupunktid paigutatud taimestiku ja KHG seiretransektide juurde.

Lisaks kaartidel näidatule on Tootsi Turbal automaatne vooluhulga ja mõningate veeparameetrite

mõõtejaam enne nendele kuuluvast pumplast pärineva vee suubumist Maima peakraavi. Täiendavalt

mõõdetakse kogumistopsidega turbatootmisala perimeetris kevadsuvest sügiseni sademete hulka.

56

Joonis 21. Taastamisaladel 1, 2 ja 3 kavandatavad seired / Monitoring actions at restoration area

57

7.2. Taimestiku seire

Taimestiku seire eesmärk on selgitada, kas, millised ja kui kiired muutused toimuvad taimestikus

võrreldes korrastamise-eelse seisundiga erineval meetodil korrastatud aladel. Seiret on otstarbekas teha

eri tasanditel:

1) suuremaid muutusi taimestiku üldkatvuses uuritakse aero- ja droonifotode abil, 2) teatud alade kohta

tehakse taimestiku üldkirjeldused (üldkatvus, taimeliigid ja nende katvus jms), 3) väiksemate muutuste

täpsemaks ja võrreldavaks fikseerimiseks tehakse taimestiku püsiruutude analüüs (taimestiku üldkatvus,

liikide nimestik, liikide katvused, soole tüüpiliste liikide osatähtsus, veetaseme sügavus jms sarnaselt juba

RMK poolt korrastatud jääksoodes tehtuga). Taimestiku üldkirjeldused ja püsiruutude analüüs tehakse

korrastamistööde eelselt ning seejärel korratakse uuringut kaheaastase sammuga erineval meetodil

korrastatud ja korrastamata aladel. Projektijärgne seire sõltub ka rahastusest.

Veetaseme erinevuse mõju selgitamiseks paigutatakse 1x1 m suurused vaiadega märgistatud püsiruudud

transektile alade kuivematest osadest niiskemateni. Jälgitakse taimestiku, sh märgaladele iseloomulike

taimeliikide katvuse, arvukuse ning liigilise koosseisu muutusi. Taimestiku seire püsiruutudest ning

iseloomulikematest taimekooslustest tehtud fotosid aitavad n-ö tõlkida drooniseirel saadavad andmed.

Eraldi kirjeldatakse taimestik, mis asub kasvuhoonegaaside mõõtmise n-ö kraedes. Kaitsealused

taimeliigid (kokku 6), mille leiukohad jäävad taastamisaladele ei ole nii esinduslikud, et need alad veel

eraldi kaitse alla võtta. Samas võib kaaluda mõne taimeliigi kasvukoha lisamist riikliku seireprogrammi.

7.3. Loomastiku seire

Loomastiku seires kasutatakse BACI (before-after-control-impact) metoodikat, kus seiret viiakse läbi nii

enne kui ka pärast taastamistöid. Taastamiseelne liikide inventuur viidi läbi 2022. aasta kevad-suvel

üksnes ammendatud kaevandusaladel (vt ptk 2.5. taastatava ala eelinventuuri ja liigileidude kohta).

Vahetult pärast taastamistöid korratakse huvialuste taksonite seiret samadel aladel, et mõõta taastamise

vahetut mõju loomaliikidele. Lühiajalise mõju uurimiseks viiakse liigistiku seire läbi viimase suve jooksul,

mil projekt veel kestab, st 2026. aastal. Et selgitada välja Lavassaare jääksoo taastamise pikemajalisem

mõju, on vaja jätkuprojekte, kuna taastamistööde mõju ei pruugi täiel määral avalduda projekti

elluviimiseks plaanitud aastate jooksul.

Loomastiku seire käigus mõõdetakse kolme laia bioloogilise mitmekesisuse näitajat:

(i) spetsiaalselt valitud suunisliikide (focal species) levik ja arvukus. Suunisliigid valitakse nii, et need

katavad erinevaid sihtelupaiku. Näiteks raba jaoks raba-ketasjooksik (Agonium ericeti); madalates

ajutistes veekogudes hiidämblik (Dolomedes fimbriatus), rabakonn (Rana arvalis; loodusdirektiivi lisa IV),

kiivitaja (Vanellus vanellus; linnudirektiiv); madalaveelistes püsiveekogudes tiigikonn (R. lessonae;

loodusdirektiiv, lisa IV), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis; loodusdirektiiv, lisad II ja IV), piilpart (Anas

crecca; linnudirektiiv), rände-, puhke- ja peatuspaikades sookurg (Grus grus; linnudirektiiv); endistel

turbaväljadel lagedate soode ja suktsessiooniliste märgalade puhul teder (Lyrurus tetrix tetrix;

linnudirektiiv).

(ii) soodele iseloomuliku rühmana seiratakse kiilikooslust, mis näitab erinevaid häiringu ja soo

taastumise faase.

(iii) kevad-suvel mõõdetakse lindudele toidubaasi võtmekomponendiks olevat putukate biomassi õhus

ja maapinnal, mis iseloomustab ka ökosüsteemi terviklikkust ja selle kujunemist taimestiku

rekoloniseerumisel endistel turbakaevandusväljadel.

58

Kiilide seiremetoodika

Kiilide elupaigakasutuse ja leviku väljaselgitamiseks otsitakse veekogudest vastseid ning vaadeldakse

valmikuid. Kiilivastseid seiratakse rabakiilide arengu lõppjärgus (juuni alguses) ehk ajal, mil neid on lihtne

määrata, kuid enamasti pole nad veel läbinud moonet läbinud ega väljunud veekogust. Kokku

planeeritakse Lavassaarde 10x40 m pikkune transekt. Kiilivastete ja vastsekestade leidmiseks tehakse 20

1-meetrist kahvatõmmet (vähese vee korral vähem tõmbeid) 40 m vaatluslõigu kohta. Kaks kiilivastsete

transekti paikneb alal olemasolevate veekogude ääres ja kolm transekti planeeritakse taastamisala

veetaseme modelleerimise alusel taastamistööde järgselt ilmselt tekkivate veekogude äärde.

Samaaegselt kiilivastsete välitöödega loendatakse samadel transektidel ka juhuslikult lendavaid

täiskasvanuid kiile.

Kiilivastsete seires kasutatakse kolmnurkset kahva, 40 cm küljepikkusega ja 1x1 mm silmaga võrguga.

Püütud kiilivastsed fikseeritakse 70% etanoolis ning määratakse laboris mikroskoobi all. Nii kohapeal kui

laboris määratud vastsed loendatakse. Juhul kui taastamistööde (kraavide sulgemise) järel transekti kohal

kaob veekogu või ei teki veemudeli poolt ennustatud madalaveelist ala, kuid üleujutus tekib transekti

kõrvale , tuleb transekt nihutada üleujutusalale.

Täiskasvanud kiilide kesksuvine seire viiakse läbi juuli esimeses poolel. Kirja pannakse leitud liigid, sugu,

kas nähti paaris lendavaid isendeid. Abivahenditena kasutatakse putukavõrku ja binoklit. Kiilitransektide

planeerimisel võetakse arvesse, et need looklevad, kas piki kraave või veekogude olemasolul piki nende

ääri. Juulis päikselise tugeva tuuleta päeval kella 11 ja 18 vahel läbitakse vaatluskäiguna eelnevalt

märgitud 4 km marsruut ja pannakse GPS punktina kirja nähtud kiilid.

Kõik kiiliseirega seotud andmed digitaliseeritakse ja liikide leiuandmed lisatakse PlutoF andmebaasi.

Lindude seiremetoodika

Lindude seires kasutatakse transektloendust, mis on sama klassikalise soode haudelindude seire ja

inventeerimise metoodikaga. Seire toimub pesitsevate liikide kaardistamise ja loendamise teel

(ühekordne loendus), kus kaardistatakse kõik peatuvad ja pesitsevad linnuliigid. Loendusriba laius on

tinglikult 150-250 m. See tähendab, et vaatlusala läbitakse piki etteantud transekti. Lavassaares on

loendustransekti kogupikkuseks 10 km.

Lavassaare alal viiakse välitööd läbi juuni alguses (katab nii soo- kui ka rabade linnustiku, sest

haudelinnustiku seire loendused rabades viiakse läbi vahemikus 1.05–10.06 ning loendused madal- ja

siirdesoodes 20.05–15.06). Välitööd algavad päikesetõusul ja lõppevad enne lõunat ehk ketsavad kokku

4.5 h jooksul alates päikesetõusust. Soolinnustiku seiremetoodika kasutamine Lavassaare taastamisalal

annab võimaluse võrrelda siinse linnustiku koosseisu teiste sooalade linnustikega, kus seired on

toimunud juba viimased 20 aastat. Linnustiku enne-pärast võrdlev seire annab võimaluse hinnata, kas

Lavassaare jääksoo alal tehtud looduslikkuse taastamise tegevused soodustavad lagesoo liikide

tagasitulekut, kui taastatav ala muutub kraavide sulgemise tõttu avatumaks ja märjemaks.

Kõik linnuseirega seotud andmed digitaliseeritakse ja liikide leiuandmed lisatakse PlutoF andmebaasi.

Lendavate putukate biomassi ja soo-alale omaste mardikate ja ämblike seiremetoodika

Mardikate püünislõksud

Loodusliku veerežiimiga rabakoosluste (kõrge veetase, paks turbakiht, madal puurinne ning

rabataimestik) iseloomulikeks putukateks on ketasjooksikud, eelkõige raba-ketasjooksik, kelle

püüdmiseks kasutatakse pinnase- ehk aukpüüniseid (Joonis 22).

59

Aukpüünis on pinnasesse kaevatud ja maapinnaga tasa oleva servaga tops, mille põhjas on konserveeriv

vedelik (küllastunud soolalahus: ligikaudu 200 g keedusoola liitri vee kohta, millele vee pindpinevuse

vähendamiseks lisatud veidi lõhnatut nõudepesuvahendit). Selline vedelik surmab loomad kiiresti,

säilitab neid hästi ja vedeliku maha sattumise korral ei põhjusta olulist keskkonnakahju. Püünise tarbeks

kasutatakse plastikust 200 ml topse, mille serva diameeter oli 70 mm. Püünistopsid kaetakse vihmavee

kaitseks ühekordsest plastiktaldrikust kattega (ca 2-3 cm kõrgusele topsi kohale) ja kinnitatakse maasse

taldrikust läbi surutud grilltikkudega. Topsid paigutatakse igas püügikohas 5 kaupa ritta 1 m vahega, seega

ühe transekti pikkus on 5 m (Joonis 22).

Lavassaare uuringualale on kokku planeeritud 5 transekti (5x5 topsi) eri kohtades ja eri kaugustel

kraavidest:

● 1 transekt kohe kraavi ääres (max 5 m kaugusel kraavist/veekogust)

● 1 transekt palja turbapinnaga alal

● 1 transekt võimalikult kaugel kõigist kraavidest

● 1 transekt kõrgemal turbasel ja võimalikult looduslikul alal

● 1 transekt potentsiaalselt tekkiva veekogu ääres

Kõiki püünised tühjendatakse 14 päeva möödumisel paigaldamisest (püüniste tühjendamise välp on iga

14 päeva järel). Kokku vahetatakse püünistopse 3 korda ehk püünised on maas 6 nädalat. Seireperiood

kestab mai lõpust juuli alguseni.

Hiidämbliku transektid

Madalate ajutiste veekogudega rabaelupaiga kvaliteetsust peegeldavaks indikaatorliigiks sobib

hiidämblik (Dolomedes fimbriatus), keda otsitakse visuaalse vaatluse teel eraldi transektidelt. Kokku on

Lavassaare uuringualal 6 transekti, millest 3 asuvad praeguste kraavide/veekogude servas ja kuhu ka

tulevikus jääb vesi ning 3 on paigutatud kohta , kuhu tulevikus tekib veekogu serv. Ühe transekti pikkus

on 20m. Hiidämblike seire viiakse läbi juuni alguses.

Akenpüünised lendavate putukate püüdmiseks

Lavassaare uuringualale paigaldatakse 5 akenpüünist (Joonis 23), mille paiknemine ühtib mardikate

püünislõksude asukohtadega.

Modifitseeritud akenpüünised kinnitatakse tugevalt puu tüve külge või lagedamates kohtades

kasutatakse kinnitamiseks maasse surutud 2m keermelatte. Jälgitakse, et püünise akende alumine serv

oleks vähemalt 1,5 m kõrgusel maapinnast. Püünisteni ulatuv püünisealune taimestik eemaldatakse.

Akenpüünise komponendid on: ülemine katusega kaetud vähemalt 1 L kogumismahuti; püügiaknad, mis

omakorda moodustuvad kahest teineteisega risti olevast 50x25 cm pleksiklaasist; kaks lehtrit (suudme

diameeter 25 cm) ja alumisest kogumismahutist (1 L pudel). Ülemises kollektoris kasutatakse atraktandiks

70% alkoholi + 5% auto jahutusvedelikku, alumises seebilahust.

Lendavate putukate biomassi kogumisperiood jääb ajavahemikku mai lõpp-juuli algus, mis lisaks

aukpüünistega maas liikuvate putukate püügile langeb kokku ka lindude seire ja aktiivse sigimise ajaga.

Püüniste tühjendamise välp on iga 14 päeva ja püük toimub kokku 6 nädalat.

60

Joonis 22. Mardikate püüdmiseks kasutatav pinnasepüünistest koosnev 5 m transekt / A 5 m transect of ground traps used to catch beetles

Joonis 23. Modifitseeritud akenpüünis (Knuff jt., 20199) / Modified window trap (Knuff et al., 2019)

Kõik putukate seirega seotud andmed digitaliseeritakse ja liikide leiuandmed lisatakse PlutoF

andmebaasi.

Kahepaiksete seiremetoodika

Raba- ja rohukonna seire

Raba- ja rohukonna (edaspidi pruunide konnade) seire jaguneb kolmeks osaks, kus esmase visuaalse

kudupallide transekt- ja ruutloendusega selgitatakse välja kahepaiksetele sobivad sigimiskohad.

Kudupallide loenduseks tehakse läbi maastiku kogupikkusega 4km pikkune transekt (8x500m lõigud), mis

on paigutatud maastikus ringikujuliselt. Igal lõigul pannakse kirja kõik leitud kudupallide ja täiskasvanud

(nähtud ja häälitsevad) isendite arv ning määratakse liigini.

Lisaks transektloendusele loendatakse pruunide konnade kudupalle ja sigivaid täiskasvanud isendeid ka

100x100m seireruutudes. Uuringuruudud on alale paigutatud eeldusega, et tulevikus tekivad nendesse

kohtadesse madala veega üleujutusalad, mis võiksid pruunidele konnadele olla sobivateks

sigimisveekogudeks. Vaatlusruudu sisse jäetakse vähemalt osaliselt ka praegu Lavassaare alal

olemasolevad veekogud. Seireruutude omavaheline kaugus on enamasti 400-500 m, kuid mitte vähem

kui 250 m. Nii transekt- kui ka ruutloendusel kirjeldatakse seiratavate veekogude omadusi (nt pikkus,

laius, keskmine vee sügavus kudupallide all, varjulisus). Kudupallide ja sigivate täiskasvanud isendite seire

toimub olenevalt õhutemperatuurist ja kevade saabumisest aprilli lõpp kuni mai algus.

Pruunide konnade sigimisedukus selgitatakse välja juuni alguses, mil kahvatakse kulleseid nendel

transektilõikudel ja seireruutudes, kus mai alguses leiti kudupalle, kohati (sigivaid) isendeid või kus

9 Knuff, A. K., Winiger, N., Klein, A.-M., Segelbacher, G & Staab, M. 2019. Optimizing sampling of flying insects using

a modified window trap. Methods in Ecology and Evolution 10: 1820-1825)

61

veekogu omadused võiksid olla pruunidele konnadele sigimiseks sobivad (isegi juhul kui kevadel konni ei

leitud). Lisaks kirjeldatakse veekogu omadusi, sh hinnatakse ja mõõdetakse vee keemilisi ning füüsikalisi

omadusi (nt vee pH, elektrijuhtivus, värvus, settesügavus). Kulleste kahvamiseks kasutatakse

kolmnurkset 40 cm küljepikkusega ja 1x1 mm silmase võrguga kahva (sama kahv, mis kiilivastsete seires).

Tiigi- ja veekonna seire

Tiigi- ja veekonna (edaspidi rohelised konnad) täiskasvanud isendeid seiratakse juuni alguses. Roheliste

konnade seire viiakse läbi 100x100m seireruutudes (kokku viis seireruutu). Ruudud on Lavassaare jääksoo

alale paigutatud arvestusega, et võimalikult palju oleks kattumist uuringualadel paiknevate veega

täidetud kanalite, tiikide ja/või bageriaukudega, kuna rohelised konnad eelistavad sigimiseks sügavama

veega püsiveekogusid. Täiskasvanud roheliste konnade isendeid loendatakse nähtud ja häälitsevate

isendite järgi, abistava vahendina kasutatakse binoklit. Samuti loetakse kokku leitud kudupallide arv.

Olenevalt veekogu suurusest, kulub ühe veekogu seiramiseks kuni 20 minutit.

Roheliste konnade seire kattub pruunide konnade kulleste ja kiilivastsete seirega nii ajaliselt kui osaliselt

ka seirepunkti põhiselt.

Kõik kahepaiksete seirega seotud andmed digitaliseeritakse ja liikide leiuandmed lisatakse PlutoF

andmebaasi.

Kalastik

Kalastiku järelseire on sarnane eeluuringule (vt ptk 2.7), kuid veidi suuremahulisem ning keskendub

kalade läbi kalapääsu või ülevoolupaisu liikumise uurimisele.

7.4. Süsiniku seire

Mõõteseadmed

Lavassaare turbatootmisala katastriüksusel 18801:003:0164 (Pitsalu küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu

maakond), kus turba kaevandamine on lõppenud, seati 08.09.2022 üles mõõteseadmed (58.5623,

24.3699), mis mõõdavad turbulentsete kovariatsioonide (Eddy Covariance) meetodil CO2, H2O ja CH4

kontsentratsioone õhus (Joonis 24). CO2 ja H2O kontsentratsiooni mõõdab LI-7500DS avatud süsteemiga

(Open-Path) analüsaator ja CH4 kontsentratsiooni mõõdab LI-7700 avatud süsteemiga (Open-Path)

analüsaator. Lisaks mõõdetakse pidevalt tuule, päikesekiirguse, õhuniiskuse, õhurõhu, temperatuuri,

sademete, maapinna niiskuse ja temperatuuri jt. parameetreid. Kõik seadmed koonduvad ühe

SmartFlux3 süsteemi alla. Sisuliselt on tegemist arvutiga, mis olemasolevate mõõteandmete põhjal

arvutab näiteks gaaside kontsentratsioonidest gaasivoo pindalaühiku kohta.

Paralleelselt turbulentsete kovariatsioonide (Eddy Covariance) meetodil CO2 ja CH4 voo mõõtmisele,

toimub jääksoo korrastamisalal kasvuhoonegaaside (CO2, CH4 ja N2O) mõõtmine ka transektipõhiselt

kambermeetodil portatiivsete gaasianalüsaatoritega, mis võimaldavad gaasivoo hindamist

komponentide lõikes: mullahingamine, ökosüsteemihingamine, ökosüsteemi gaasivahetus atmosfääriga

(NEE) ning eelnevate näitajate põhjal saab arvutada biomassis seotud süsiniku kogust (GPP).

Turbulentsete kovariatsioonide (Eddy Covariance) meetod

Selle meetodiga mõõdetakse gaasi (näiteks CO2, H2O ja CH4, N2O) kontsentratsiooni infrapuna

gaasianalüsaatorite ja ultrahelianemomeetriga, võttes arvesse maalähedastes kihtides toimuva õhu

turbulentset liikumist ehk pööriseid (eddy). Need pöörised kannavad kaasa endaga erinevate ainete

osakesi, mille kontsentratsiooni ja tasakaalu on turbulentsete kovariatsioonide meetodiga võimalik

määrata. Lähemal maapinnale, transpordivad aineosakesi väiksemad kõrgsageduslikud pöörised ja

62

kõrgemal maapinnast suuremad, kuid madalama sagedusega pöörised. Teades näiteks, kui palju

gaasimolekule liigub ühel ajahetkel pöörisega üles ja mitu molekuli teisel ajahetkel alla, saab teada

uuritava gaasi koguvoo. Turbulentsete kovariatsioonide meetodi tulemusel moodustub nn. jalajälg

(sõltuvalt seadmete kõrgusest maapinnast, tuule suunast võib ulatuda mitmesaja meetrini), mille sees

saab mõõta gaasivoogusid pikema aja jooksul10.

Joonis 24. Lavassaare kasvuhoonegaaside mõõtejaam / GHG measurement station in Lavassaare

Mõõtmistega käivad kaasas alati erinevad probleemid ja vead, mis on kas juhuslikud või süstemaatilised

ning mida on võimalik erinevate meetoditega korrigeerida. Juhuslikud vead on tingitud, kui

mõõteseadmed (gaasianalüsaatorid, anemomeetrid, andmesalvestus jt) on mõjutatud ilmaoludest või

elektrikatkestustest .11 Süstemaatilised vead on põhjustatud näiteks turbulentsete kovariatsioonide

meetodi eelduste mittetäitmisest; instrumentide disainist ja kalibreerimise vigadest, andmete töötlusest

tulenevatest vigadest.12 Turbulentsete kovariatsioonide meetodi eelduste mittetäitmist võivad

põhjustada näiteks keskkonnatingimuste stabiilsus ja pinnareljeefi tasasus.13 Süstemaatilisi vigu võivad

tekitada ka erinevad gaasianalüsaatorite tüübid: suletud süsteemiga (Closed-path) ja avatud süsteemiga

(Open-path) analüsaatorid. Suletud süsteemiga analüsaatorite eelis on väiksem andmekadu, kuid

tulemuste väljendamiseks vajavad nad rohkem korrektsioone14. Lavassaare uurimisalal kasutame Open-

path analüsaatoreid CO2/H2O ja CH4 mõõtmiseks. Nende eelisteks on väike voolutarve ja pole vaja pikka

voolikut õhu juhtimiseks analüsaatorisse. Samas on need analüsaatorid tundlikumad välistele teguritele

10 Burba, G., 2022. Eddy Covariance Method for Scientific, Regulatory, and Commercial Applications. LI-COR

Biosciences, Lincoln, USA, Hard- and Softbound, 702 pp 11 Kessomkiat, W., Franssen, H. J. H., Graf, A. and Vereecken, H. 2013. Estimating random errors of Eddy covariance data: An extended two-tower approach. Agr Forest Meteorol, 171: 203-219 12 Richardson, A. D., Aubinet, M., Barr, A. G., Hollinger, D. Y., Ibrom, A., Lasslop, G., Reichstein, M. Uncertainty Quantification. In: Aubinet, M., Vesala, T., and Papale, D. (Editors). 2012. Eddy covariance: a practical guide to measurement and data analysis. Springer. pp 173-209. 13 Baldocchi, D. D. 2003. Assessing ecosystem carbon balance: problems and prospects of the Eddy covariance technique. Glob Change Biol, 9: 478-492 14 Foken, T., Leuning, R., Oncley, S. R., Mauder, M., Aubinet, M. Corrections and Data Quality Control. In: Aubinet, M., Vesala, T., and Papale, D. (Editors). 2012a. Eddy covariance: a practical guide to measurement and data analysis. Springer. pp 85-131.

63

nagu tolm, vihm, lumi jt15. Lisaks analüsaatorile, võib vigu tekitada ka helianemomeeter. Näiteks kui pole

arvestatud domineeriva tuule suunaga ja helianemomeetri kaldega horisontaalsest tasapinnast.16 Tähtis

on ka õigeaegselt gaasianalüsaatoreid kalibreerida.17

Kasutades programmi EddyPro on võimalik mõõdetud gaaside (antud juhul CO2, CH4, H2O)

kontsentratsioonide ja muude parameetrite põhjal leida gaasivoog (jalajälje suurus ala kohta, Joonis 25).

Mõõdetud gaasivoogude tulemustest võib leida mitmeid lünki ja ebaloogilisi gaasivoogude väärtusi

(Joonis 26). Need võivad olla tekkinud näiteks siis, kui algandmetes on puudujääke, mis on põhjustatud

näiteks voolukatkestustest, hooldusest, ilmastikuoludest (vihm, lumi, jäätumine jt). Seda on võimalik

korrigeerida nn lüngatäite (gap-filling) meetodiga, kus olemasolevate kvaliteetsete andmete põhjal

täidetakse lüngad.18 Lünkade täitmine on oluline, et anda uurimisala kohta täpne aastane

kasvuhoonegaaside bilanss.

Joonis 25. Lavassaare mõõtejaama keskmine mõõtejalajälg (footprint) perioodil september-aprill. Uurimisala süsinikubilansi hindamiseks filtreeritakse idasuunast kogutud voog, et vältida naaberalal asuva märgala/puittaimestiku mõju / Average footprint of the Lavassaare GHG measurement station for the period September-April. To estimate the carbon balance of the study area, the stream collected from the east is filtered to avoid the influence of wetland/woodland vegetation in the adjacent area

15 Burba, G. 2013. Eddy covariance method for scientific, industrial, agricultural, and regulatory applications: A field book on measuring ecosystem gas Exchange and areal emission rates. LI-Cor Biosciences, Lincoln, NE, USA, 331. 16 Munger, J. W., Loescher, H. W., Luo, H. Measurement, Tower, and Site Design Considerations. In: Aubinet, M., Vesala, T., and Papale, D. (Editors). 2012. Eddy covariance: a practical guide to measurement and data analysis. Springer. pp 21-58. 17 Richardson, A. D., Aubinet, M., Barr, A. G., Hollinger, D. Y., Ibrom, A., Lasslop, G., Reichstein, M. Uncertainty Quantification. In: Aubinet, M., Vesala, T., and Papale, D. (Editors). 2012. Eddy covariance: a practical guide to measurement and data analysis. Springer. pp 173-209. 18 Falge, E., Baldocchi, D., Olson, R., Anthoni, P., Aubinet, M., Bernhofer, C., Burba, G., Ceulemans, R., Clement, R., Dolman, H., Granier, A., Gross, P., Grünwald, T., Hollinger, D., Jensen, N., Katul, G., Keronen, P., Kowalski, D., Lai, C. T., Law., B. E., Meyers, T., Moncrieff, J., Moors, E., Munger, J. W., Pilegaard, K., Rannik, Ü., Rebmann, C., Suyker, A., Tenhunen, J., Tu, K., Verma, S., Vesala, T., Wilson, K. and Wofsy, S. 2001. Gap filling strategies for defensible annual sums of net ecosystem exchange. Agr Forest Meteorol, 107(1): 43-69.

64

Joonis 26. Mõõtejalajälje alale jääva ökosüsteemi CO2 (NEE, A) ja metaani (B) voog perioodil September 2022 –

Aprill 2023 / Total ecosystem CO2 (NEE, A) and methane (B) emissions from September 2022 to Aprill 2023

Kambermeetodil gaasivoogude mõõtmine

Kambermeetodil kasvuhoonegaaside (CO2, H2O, CH4, N20) voo mõõtmine põhineb konstantse

põhjapindala ja ruumalaga suletud kambris kindla ajavahemiku jooksul gaaside kontsentratsiooni

muutuse mõõtmisel, mille põhjal arvutatakse emissioon või sidumine pindalaühiku kohta (Joonis 27).

Joonis 27. Dünaamilise kambri meetodil CO2 (a), CH4 (b) ja N2O (c) voo mõõtmise näide 2022.a. sügisest, mis

iseloomustab ekspositsiooniperioodi jooksul gaasi kontsentratsiooni ajalist muutust kambris / Example of a

dynamic chamber flow measurement of CO2 (a), CH4 (b) and N2O (c) from autumn 2022, characterising the

temporal variation of gas concentration in the chamber during the exposure period

65

Gaaside kontsentratsioone mõõdetakse portatiivsete gaasianalüsaatoritega (Licor 7810 ja Licor 7820)

heterotroofse ning mullahingamise kambriga (Licor Smart Chamber 8200) ning suuremõõtmelise (50 cm

läbimõõduga) ökosüsteemihingamise pimekambriga ja fotosünteesi arvestava NEE voo puhul läbipaistva

(50 cm läbimõõduga) kambriga dünaamilisel ehk läbivoolulisel meetodil (Joonis 28). Kambrid on

varustatud õhu segunemist tagava ventilaatoriga ning temperatuuri, mullaniiskust ning läbipaistva

kambri puhul ka fotosünteetilist kiirgust (PAR) mõõtvate anduritega. Veega kaetud maapinna ja kraavide

puhul mõõdetakse gaasivoogu ujuvkambritega.

Joonis 28. Gaasivoo mõõtmine (ökosüsteemihingamise pimekamber) portatiivse analüsaatoriga dünaamilisel

meetodil (a), ökosüsteemi gaasivahetuse (NEE) mõõtmise dünaamiline kamber (b) ning mullahingamise Smart

Chamber mõõtesüsteem (c) / Gas flow measurement (ecosystem respiration blind chamber) with a portable

analyser using the dynamic method (a), a dynamic chamber for measuring ecosystem gas exchange (NEE) (b) and

a Smart Chamber measurement system for soil respiration (c)

Gaasivoo mõõtmisi kambermeetodil viiakse läbi transekti põhiselt vähemalt igakuiselt. Transektil

paiknevad mõõtealad on valitud nii, et need hõlmaks erineva veetasemega piirkondi (nii jääksoo kui

hilisema projekteeritava korrastatava ala mõistes) ja kataks peamisi olemasolevaid ning kujunevaid

taimestikukooslusi. Ülepinnalise gaasivoo hinnangu andmiseks seotakse mõõdetud gaasivooga kooslused

ja taimestumata alad pindalaliselt kaalutuna droonipõhiselt hinnatud taimestikukaardiga.

7.5. Ökosüsteemiteenuste seire

Seire kavandatakse lähtuvalt TÜ ökosüsteemi teenuste hindamise projekti metoodikast ja alal välitööde

käigus kogutavate andmete põhiselt (liikide seire, taimestumine ja süsinikubilansi hinnang madalaveelise

järve alal.

7.6. Sotsiaalmajanduslik seire

Kuna sotsiaalmajanduslik mõju on taastamistöödel pigem kaudne ja pikaajalise mõjuga, samuti

mõjutatud teistest samal ajal toimuvatest muutustest piirkonnas ja sellest väljaspool, siis ei ole otsene

sotsiaalmajanduslik seire projekti jooksul asjakohane. Sellega peaks tegelema omavalitsuste ja piirkonna

tasemel pikema ajaperioodi vältel. Sotsiaalmajanduslikku seiret oma arengusuundade üle teevad Eestis

peamisel omavalitsused ise. Igal aastal koos omavalitsuse eelarvestrateegia ülevaatamisega on

66

omavalitsused kohustatud koostama ka ülevaate kehtiva arengukava täitmisest, jälgima valla

arengutrende ning vajadusel tegema ettepanekud kehtiva arengukava ülevaatamiseks. Omavalitsuste

võimekus jälgida süstemaatiliselt arengutrende, ei ole reeglina väiksematele Eesti omavalitsustele

jõukohane. Suuremad linnad Eestis, sealhulgas Pärnu, omavad võimekust arengut jälgida kokkulepitud

arenguindikaatorite alusel. Põhjalikum arengutrendide analüüsimine toimub reeglina olulisemate

arengudokumentide (uus arengukava või üldplaneering) algatamise järel. Hiljutisel perioodil kattus see

2017. aasta haldusreformi järgse uute üldplaneeringute algatamisega, sest ühinenud omavalitsused

peavad vastu võtma uue, kogu omavalitsuse piirkonna arengut suunava üldplaneeringu. Sellesse töösse

kaasatakse üldreeglina ka välised arengukava või planeeringuprotsessi koordineerivad konsultandid, kes

tõstavad omavalitsuste endi võimekust sotsiaalmajandusliku seire teostamiseks. Riikliku tasandil on

võimalik omavalitsuste sotsiaalmajanduslikku arengut jälgida Eesti Statistikaameti regulaarstatistika

alusel. Lisaks on mitmeid üleriigilisi algatusi, mis omavalitsuste elukeskkonna kvaliteeti ja

valitsemisvõimekust monitoorivad. Näiteks portaal Minuomavalitsus (https://minuomavalitsus.ee/)

võimaldab jälgida peamisi arenguindikaatoreid ja omavalitsuse teenustasemeid ning võrrelda neid

näitajaid Eesti keskkonnas.

67

8. Tegevused pärast taastamistöid

Lavassaare lka äärealad on osaliselt endiselt kuivenduse mõjudega ja tõenäoliselt taastamistööd

kaitsealal jätkuvad. Etapiviisilised taastamistööd on kavas ka Lavassaare turbakaevanduse ammendumise

järel (käesoleva taastamiskava tehnilise projekteerimise üheks osaks on taastamistööde projekteerimine

aladel, mis ammendatakse eeldatavasti järgneva 10 a jooksul). Lisaks on RMK kavandamas taastamistöid

Pärnu jõe valgalal ning WaterLANDS projektis saadud kogemusi kasutatakse ka seal (Joonis 29).

Joonis 29. RMK taastamistööde plaanid Pärnu jõe valgalal / Restoration plans in Pärnu catchment by RMK

68

LISAD

Lisa 1. Kaitsealused liigid Lavassaare taastamisalal ja selle lähiümbruses

Liik Kaitsekategooria,

EL loodusdirektiiv

IUCN punase

nimestiku

kategooria

Liigi väärtus (regionaalne levik + ohutegurid)

Accipiter nisus

(raudkull) III kat

Soodsas

seisundis (LC)

Eestis üldlevinud väiksearvuline haudelind

(2000-3000 paari).

Elutseb paljudes metsatüüpides, kus nooremad

puud moodustavad tiheda kaitsevõra. Elupaiga

lähistel peab olema avatud maastikku, kus

linnud saavad pidada jahti.

Pesitsusterritooriumite hulka kuuluvad

lagendikega suured metsamassiivid,

tormimurrud, raiesmikud, metsastunud orud ja

mäenõlvad, väikesed kultiveeritud salud,

tuuletõkketihnikud, pargid ja surnuaiad.

Pesitsuskohad on sageli ranniku või jõgede

läheduses. Eelistab sageli okas- ja segametsi,

kuid võib pesitseda ka laialehistes metsades.

Talveperioodil liigub tavaliselt põldude ja

asulate ümbruses ning üksikute puudega

avamaastikul. Suurimaks ohuteguriks on

intensiivne metsamajandus ja põllumajanduses

kasutatavad taimekaitsevahendid.

Aegolius funereus

(karvasjalg-kakk)

II kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Soodsas

seisundis (LC)

Eestis paiguti levinud harv haudelind (200-400

paari), eriti Lääne- ja Põhja-Eestis. Arvukus

kõigub aastati palju. Pesitseb tihedas metsas,

tihedamini väikestel rabasaartel.

Anas acuta

(soopart)

II kat,

Linnudirektiivi III

lisa B osa,

Linnudirektiivi II

lisa A osa

Kriitilises

seisundis (CR)

Haudelinnuna on soopardi arvukus vähenenud

3 põlvkonna jooksul 80-87%, 2017.a. seisuga

loendati 10-20 paari. Rändel on kohati väga

arvukas. Pesitseb luhaniitudel ja madalsoodel

taimestikurohkete veekogude ääres, mõningal

määral ka rannaniitudel ja saartel. Kulustumine

ja rohumaade majandamise puudumine on

peamisteks ohuteguriteks.

Aquila chrysaetos

(kaljukotkas)

I kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Ohualdis (VU)

Kaljukotkas on Eesti rabades haruldane

haudelind. Asurkond on väga väike

(suguküpsete isendite arv <250), kuid arvukus

on Eestis vaikselt taastumas. Kõik teadaolevad

pesapaigad on kaitstud ja suure mõjuga

ohutegureid ei ole teada. Oluliseks ohuteguriks

on toitumisalade hävimine ning kvaliteedi

langus, mis tingib kaljukotka peamiste

saakobjektide metsakanaliste ja lagesoo

kurvitsaliste arvukuse vähenemist. Samuti on

69

aasta aastalt kasvanud inimese põhjustatud

pesitsusaegsed häiringud liigi elupaigas.

Botaurus stellaris

(hüüp)

II kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Soodsas

seisundis (LC)

Hüüp on Eestis väikesearvuline pesitseja, keda

leidub enamjaolt suurtes roomassiivides -

Lääne-Eesti ja Saaremaa lahtedes. Tegemist on

vähearvuka haudelinnuga (300-500 paari).

Peamisteks ohtudeks on rooalade liiga

intensiivne majandamine ning piisava

suurusega roomassiivide puudumine. Samuti

on ohuks hüüpide häirimine pesitsusperioodil.

Rahvusvaheliselt on hüüp küll soodsas

seisundis, kuid arvukus aina langeb.

Buteo buteo

(hiireviu) III kat

Soodsas

seisundis (LC)

Hiireviu on kõige tavalisem (5000-6000 paari) ja

üldlevinud röövlind Eestis. Meil on hiireviu

rändlind, kes saabub märtsi lõpul ja lahkub

septembris. Hiireviud võib Eestis kohata

praktiliselt kõikjal, eriti aga mosaiiksel

kultuurmaastikul, kus vähesed metsatukad

vahelduvad põllumaadega. Nimelt eelistab ta

pesitsemiseks niiskeid kuusemetsi, saagijahile

siirdub aga enamasti avamaastikule. Kuna

hiireviu on väga tundlik pesitsusaegsele

häirimisele, ei tohiks metsatöid teha asustatud

pesale lähemal kui 300-450 m. Lisaks ohustab

neid ka pestitsiidide kasutamine

põllumajanduses.

Calidris alpina

schinzii

(niidurüdi)

I kat,

EL Linnudirektiiv

Lisa 1 liik

Väljasuremis-

ohus (EN)

Niidurüdi on peamiselt Lääne-Eestis levinud

harv haudelind (180-230 haudepaari), kelle

populatsioon nii Läänemere ääres kui ka Eestis

on kiiresti kahanemas, haudelinnuna on

niidurüdi Põhja-Eesti rannikult peaaegu

kadunud. Peamised ohutegurid on niitude,

karjamaade jms avamaade võsastumine

niitmise või/ja karjatamise katkemisel.

Caprimulgus

europaeus

(öösorr)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

NA Mitte-

hinnatavad

Öösorr on Eestis üldlevinud ja suhteliselt

tavaline haudelind (10 000–20 000 paari). Eestis

pesitseb ta hõredapoolsetes nõmme- ja

rabamännikutes, mõnikord ka männi-

segametsade servaosades ja kuivadel

puisniitudel. Öösorri ohustab elupaikade

hävimine ja nende kvaliteedi langus, samuti

pestitsiidide kasutamine põllumajanduses,

kuna see kahandab öösorri toidu

kättesaadavust.

70

Charadrius dubius

(väiketüll) III kat

Soodsas

seisundis (LC)

Liivatüll on Eestis mererannikul üldlevinud

haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse 1000–

2000 paari. Sisemaal kohatakse liivatülli

enamasti vaid rändeperioodil aprillis ja juulist

septembrini. Euroopas pesitsevate väiketüllide

arvukus langeb järjepidevalt juba 1990-te

lõpust alates, selle peamiseks põhjuseks

peetakse kliimamuutusi ja sobivate

pesapaikade kadumist.

Charadrius

hiaticula

(liivatüll)

III kat Soodsas

seisundis (LC)

Liivatüll on Eestis mererannikul üldlevinud

haudelind, kelle arvukuseks hinnatakse 1000 –

2000 paari. Ohuteguriteks võib olla

merereostus, eriti Läänemeres, ja sobivate

elupaikade kadu.

Circus aeruginosus

(roo-loorkull)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Soodsas

seisundis (LC)

Roo-loorkull on Eestis väikesearvuline, aga

üldlevinud haudelind (800-1300 paari), kes

pesitseb roostikes. Inimteguritest ohustavad

teda elupaikade kadu märgalade kuivendamise

tõttu, pestitsiidide kasutamine ja pliimürgistus

saakloomade kaudu.

Circus cyaneus

(välja-loorkull)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Kriitilises

seisundis (CR)

Välja-loorkull on Eestis suhteliselt haruldane ja

ebaühtlaselt levinud haudelind (100-200 paari).

Ohuteguriteks on maaviljeluse meetodite

muutumine, ökosüsteemi ümberkujundamine

ning ka kliimamuutused ja erakordsed

ilmastikunähtused.

Circus pygargus

(soo-loorkull)

III, EL

Linnudirektiiv Lisa

1 liik

Ohualdis (VU)

Eestis on ta harv haudelind, tema pesitsusaegne

arvukus on 300–400 paari (Euroopas ca 7000-

10,000 paari), arvukus on stabiilne.

Curruca nisoria

(vööt-põõsalind)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

NA

Mittehinnatav

ad

Vööt-põõsalind on Lääne-Eestis tavaline, mujal

suhteliselt harv ja lokaalselt levinud haudelind

(5000-10000 paari). Elutseb kadastikes,

loopealsetel, põõsastunud niitudel,

põõsasluhtadel ja rabavõsades.

Cygnus

columbianus

(väikeluik)

II kat

NA

Mittehinnatav

ad

Läbirändaja, kes Eestis ei pesitse. Väikeluige

talvist arvukust Eestis hinnatakse 5–30 isendile.

Cygnus cygnus

(laululuik)

II kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Ohualdis (VU)

Sigiv asurkond on ohualdis, talvituv aga soodsas

seisundis (LC). Laululuik on Eestis harilik

läbirändaja, kuid eriti viimasel ajal ka haruldane

haudelind. Pesitseb rabajärvedel.

Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on

tegemist soodsas seisundis oleva liigiga, kuid

lähitulevikus võib neid siiski negatiivselt

mõjutada elupaikade kadu ja veekogude

reostus.

71

Dendrocopos

leucotos

(valgeselg-

kirjurähn)

II kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Soodsas

seisundis (LC)

Valgeselg-kirjurähn on Eestis kasvava

arvukusega sage haudelind (3000-6000 paari),

kes eelistab niiskeid lehtmetsi. Peamisteks

ohuteguriteks on eriti Euroopas elupaigaks

sobivate metsade pindala vähenemine,

lehtpuuliikide raieküpsuse vanuste alandamine,

okaspuukultuuride rajamine lehtpuu

kasvukohatüüpi ning vanade lehtpuude ja

seisvate surnud puude eemaldamine metsade

majandamisel.

Dryobates minor

(väike-kirjurähn) III kat

Soodsas

seisundis (LC)

Väike-kirjurähn on üks tavalisemaid Eesti rähne

(4000-7000 paari), kes elutseb peamiselt leht-

ja segametsades, aga ka parkides ja aedades.

Ohuteguriks on vanade leht- ja segapuistute

pindala vähenemine ning surnud puude

eemaldamine metsamajanduse käigus.

Dryocopus martius

(musträhn)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Soodsas

seisundis (LC)

Musträhn on üldlevinud ja üks arvukamaid

rähne Eestis (6000-9000 paari). Elutseb eri tüüpi

metsades. Ohuteguriks on vanade metsade

pindala vähenemine ning pesitsemiseks

sobivate jämedate puude eemaldamine

metsaraie käigus. Samas on tegu liigiga, kes

saab raiesmikel väga hästi hakkama.

Falco tinnunculus

(tuuletallaja) III kat

Soodsas

seisundis (LC)

Tuuletallaja siinset arvukust hinnatakse 700–

900 haudepaarini. Elupaigaks vajab lagedaid

alasid, eelistab elada põldude, soode ja rabade

läheduses, mis on tema peamised jahialad. Liigi

arvukus on stabiilne või mõõdukalt suurenev.

Kultuur- ja avamaastikuliigina on tuuletallaja

peamised ohutegurid seotud põllumajandu-

sega. Ühest küljest mõjutab liiki toitumiseks

sobivate avamaastike kadumine pestitsiidide

kasutamise või liiga intensiivse põllumajanduse

tõttu. Teisalt kahandab toidubaasi arvukust ja

kättesaadavust maaharimise puudumine ja

sellega kaasnev võsastumine.

Ficedula parva

(väike-kärbsenäpp)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Soodsas

seisundis (LC)

Väike-kärbsenäpp on Eestis segametsades, eriti

kuusikutes üldlevinud ja tavaline haudelind (60

000 – 100 000 paari), kelle arvukus on stabiilne.

Elupaigana eelistavad väike-kärbsenäpid vanu

puutumatuid okas- ja segametsi. Nii meil kui

teistes arenenud metsamajandusega riikides on

põhiliseks ohuteguriks vanade looduslike

puistute raie ning eriti kuusikute raieringi

lühendamine.

72

Gallinago gallinago

(tikutaja)

Linnudirektiivi III

lisa B osa,

Linnudirektiivi II

lisa A osa

Väljasuremiso

hus (EN)

Tikutaja on Eestis üldlevinud ja tavaline

haudelind (40 000 – 50 000 paari) soodes ning

luhtadel ja rannakarjamaadel. Liigi arvukus on

mõõdukas languses. Tikutaja ei kuulu

looduskaitse alla, kuid nende arvukus on

oluliselt langenud. Neid ohustab elupaikade

kadu (peamiselt kuivendamise tõttu).

Grus grus

(sookurg)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa liik

Soodsas

seisundis (LC)

Eestis üldlevinud haudelind. Eestis pesitseb

7000-8000 haudepaari (Euroopas pesitseb

umbes 74000-110 000 paari ning talvitub

umbes sama palju paare), arvukus

stabiilne/mõõdukas tõusus. Leitud pesade

koguarvult on esikohal madalsoo, millele

järgnevad raba, märg mets ning sisemaa

väikejärve elupaik. Kogu levila on peamisteks

ohtudeks elupaikade hävimine, pesitsusaegsed

häiringud.

Hirundo rustica

(suitsupääsuke) III kat

Soodsas

seisundis (LC)

Suitsupääsuke on Eestis üldlevinud ja arvukas

haudelind (100 000–200 000 paari), arvukus on

langustrendis. Pesitsusaladel ohustab

intensiivne põllumajandus, mille tõttu kaob

suitsupääsukeste toidubaas. Tänapäeval

koondub järjest enam loomakasvatusi suletud

farmidesse, seega kaovad sobivad elupaigad.

Hydrocoloeus

minutus

(väikekajakas)

II kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Ohulähedane

(NT)

Väikekajakas on Eestis ebaühtlase levikuga

väikesearvuline haudelind (500-1000 paari),

talvitub kuni 500 isendit. Talvitab avamerel,

kuid kasutab alasid, mis on välja valitud kui

avameretuuleparkide planeeringualad.

Lanius collurio

(punaselg-õgija)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa liik

Soodsas

seisundis (LC)

Euroopas üldiselt levinud. Eestis pesitseb 30

000-40 000 haudepaari. Rahvusvaheliste

ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis,

kuid langeva arvukusega. Ohuteguriks on

elupaikade killustumine ja kadu

intensiivpõllumajanduse tõttu ja toiduressursi

vähenemine pestitsiidide kasutamise tõttu.

Lanius excubitor

(hallõgija) III kat Ohualdis (NT)

Hallõgija on Eestis harv rabade haudelind (300-

500 paari). Suurimaks ohuks elupaikade

hävimine ja nende kvaliteedi langus

turbakaevandamise ja kuivendamise mõjul, ka

toidubaasi seisukohalt oluliste märgade

siirdesoo laikude hävimine. Kuna pesitsusvälisel

ajal on hallõgija seotud kultuurmaastikuga, siis

ohustavad liiki ka muutused ava- ja

poolavamaastikus.

Leucorrhinia

albifrons

(valgelaup-rabakiil)

III kat,

Loodusdirektiivi

lisa IV

Soodsas

seisundis (LC)

Levinud kogu Eestis, tavaline. Liik on arvukas.

73

Leucorrhinia

pectoralis

(suur-rabakiil)

III kat,

Loodusdirektiivi

lisa II,

Loodusdirektiivi

lisa IV

Soodsas

seisundis (LC)

Viimasel ajal tugevasti levilat laiendanud liik.

Veel kümmekond aastat tagasi teati vaid paari

elupaika. Soojalembesem kui teised rabakiilid.

Limosa limosa

(mustsaba-vigle)

II kat,

Linnudirektiivi II

lisa B osa liik

Ohulähedane

(NT) (2008),

2019.a.

hinnang

puudub

Eestis on ta ebaühtlase levikuga harv haudelind,

keda võib kohata peamiselt Lääne-Eestis ja

Emajõe-Peipsi vesikonnas. Eestis on 500-700

haudepaari (Euroopas pesitseb 99-144 tuhat

lindu, talvitub üle 64 tuhande linnu).

Lissotriton vulgaris

(tähnikvesilik) III kat

Ohuväline

(NT)

Võrreldes teiste Euroopa vesilikuliikidega on

tähnikvesilik rohkem maismaalise eluviisiga,

veetes veekogus vaid sigimisperioodi. Siiski

vajab ta ka kuival maal olles niiskemaid paiku,

milleks võivad muuhulgas olla ka

kultuurmaastikud, aiad, metsad, põlluservad,

kivikuhilad jne. Eestis võivad tähnikvesilikud ka

soid asustada. Liiki ohustab kuivendamine ja

metsamajanduse intensiivistumine.

Lullula arborea

(nõmmelõoke)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Väljasuremiso

hus (EN)

Nõmmelõoke on Eestis nõmme- ja loometsade

ning loopealsete lind. 2017. a hinnang oli 3000 -

6000 paari, kusjuures arvukuse vähenemine 3

põlvkonna jooksul on olnud 70%.

Lyriurus tetrix

(teder)

III kat,

Linnudirektiivi II

lisa B osa,

Linnudirektiivi I

lisa liik

Väljasuremiso

hus (EN)

Eestis üldlevinud haudelind, ca 4000-5000

haudepaari. Tetrede arvukus maailmas

väheneb. Peamiseks põhjuseks on elupaikade

(metsade) hävimine.

Motacilla flava

(hänilane) III kat

Kriitilises

seisundis (CR)

Alates 1980-te aastate algusest on sigiva

asurkonna arvukus kahanenud 98%.

Rohkemaarvuline Lääne-Eesti ranna- ja

luhaniitudel, kulustunud väikesaartel. Hänilane

on Eestis ebaühtlase levikuga suhteliselt

tavaline haudelind (10 000 – 20 000 paari), kes

elutseb peamiselt niitudel, karjamaadel,

luhtadel, põõsasniitudel, vähem madalsoodel.

Natrix natrix

(nastik) III kat

Soodsas

seisundis (LC)

Eestis on harilik nastik levinud rohkem Lõuna-

Eestis ja Lääne-Eesti saartel ning rannikul kuni

Pirita jõeni. Looduses on nastikul ohtralt

vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased,

nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka

rotid. Arvukust vähendavaks faktoriks on

loodusmaastike vähenemine seoses

inimtegevusega.

74

Numenius arquata

(suurkoovitaja)

III, Linnudirektiivi

II lisa B osa liik

hinnang

puudub

Eestis on suurkoovitaja levinud kõikjal, kuid

tema arvukus pole kusagil kõrge. Eestis on ca

800-1200 haudepaari (Euroopas 170-240 tuhat

paari). Suurkoovitaja peamisteks vaenlasteks

on suuremad kullilised ning väikekiskjad. Kõige

suuremaks ohuks on inimene, kes hävitab ta

pesitsuspaiku, kuivendades märgalasid.

Numenius

phaeopus

(väikekoovitaja)

III kat,

Linnudirektiivi II

lisa B osa

Soodsas

seisundis (LC)

Väikekoovitaja levinud elupaikadeks on

veekogude ümbruses olevad heinamaad ja

luhad, ka madala taimestikuga siirdesood ja

rabad. Arvukuse ja leviku trend on viimase 27

(kolm põlvkonda) aasta vältel püsinud stabiilne,

Eestis pesitseb 400-500 paari. Põhilised

elupaigad on hästi kaitstud.

Pelophylax kl.

Esculentus

(veekonn)

III kat Soodsas

seisundis (LC)

Eestis elutseb veekonn eelkõige Lõuna-Eestis

(levila kattub tiigikonna omaga, keda vajatakse

paljunemiseks). Elupaikadeks on neile leht- ja

segametsade veekogud, peamiselt tiigid või

väiksemad järved.

Pernis apivorus

(herilaseviu)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Soodsas

seisundis (LC)

Eestis on herilaseviu arvukuselt hiireviu ja

raudkulli järel kolmas kulliline. Pesitsevaid

paare on umbkaudu 800-1100. Levinud üle

kogu Eesti, kuid on küllalt hõreda asustusega (2-

3 paari 100 ruutkilomeeti kohta).

Pesitsuspaigana eelistab vanu kuuse-segametsi

või leht-segametsi. Meelispaigad on

mitmekesise metsastruktuuriga alad, kus on

avarust ja väikseid veekogusid.

Picus canus

(hallpea-rähn)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Soodsas

seisundis (LC)

Hallpea-rähn elutseb peamiselt sega- ja

lehtmetsades, aga ka parkides ja puisniitudel.

Hallpea-rähne pesitseb Eestis 3000-5000 paari,

talviseks arvukuseks hinnatakse meil 5000-10

000 isendit.

Pluvialis apricaria

(rüüt)

III kat,

Linnudirektiivi III

lisa B osa,

Linnudirektiivi II

lisa B osa,

Linnudirektiivi I

lisa liik

hinnang

puudub

Rüüt on levinud Põhja-Euroopas ja Lääne-

Aasias. Vaenlasteks on väikekiskjad ja

röövlinnud. Eestis pesitseb 3000-4000 paari,

Euroopas 460-720 tuhat paari. Arvukus on

kerges tõusutrendis. Eestis on ta ebaühtlaselt

levinud väikesearvuline haudelind, kes pesitseb

ainult rabades, toitu otsib ka põldudelt ja

niitudelt.

Podiceps auritus

(sarvikpütt)

II kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Ohualdis (VU)

Sarvikpütt on Eestis vähearvukas pesitseja

taimestikurohketel järvedel ja tiikidel (200-300

paari). Samuti väikesearvuline, kuid regulaarne

talvituja. Talvituv asurkond on soodsas

seisundis (LC). Sigiva asurkonna arvukus on 3

põlvkonna jooksul vähenenud 25-37%.

75

Porzana porzana

(täpikhuik)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Väljasuremiso

hus (EN)

Täpikuik on varjatud eluviisiga lind, keda võib

kohata soodes, luhtadel ja veekogude ääres

taimestikus. 2017. a arvukusehinnang oli 1000 -

5000 paari, liigi arvukus on 3 põlvkonna jooksul

vähenenud 50%. Suurimaks ohuteguriks on

luhtade ja roostikuservade kinnikasvamine, ka

märgalade muutmine inimese poolt ning

kliimamuutused.

Rana arvalis

(rabakonn)

III kat,

Loodusdirektiivi

lisa IV liik

Ohulähedane

(NT)

Eestis on levinud kõikjal. On hajusalt levinud,

arvukus on langustrendis. Rabakonna kudu ja

kullesed on tundlikud saastatusele ning

hukkuvad mistahes reostusega veekogudes. Ta

lepib kultuurmaastikuga kehvemini kui

rohukonn. Rabakonn on levinud kõikjal Eestis,

puudub kohati Edela-Eestis ja mõnel saarel.

Tartumaal, Läänemaal ja suurematel saartel on

rabakonna arvukus rohukonnast suurem.

Elupaikadeks on niisked heinamaad,

lamminiidud, sood, turbarabad, valgusküllased

metsad, aiad ja mitmed muud paigad. Sageli

asustab rabakonn samu elupaiku rohukonnaga,

kuid eelistab siiski märjemaid alasid.

Rana temporaria

(rohukonn)

III kat,

Loodusdirektiivi

lisa V liik

Soodsas

seisundis (LC)

Eestis elab peamiselt mandriosas, viimastel

aastatel on üksikud leiud ka Saare- ja

Muhumaalt. Tegu on levila piires üsna tavalise

kahepaiksega. Peamiseks ohuteguriks on

soodsate kudemispaikade vähenemine ja

veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel,

samuti hukkub palju rohukonni meie

maanteedel sügisel ja kevadel toimuvate

ulatuslike rännete ajal.

Sterna hirundo

(jõgitiir)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

hinnang

puudub

Eestis levinud põhiliselt väikesaartel, kuid võib

kohata ka sisevetel. Eestis pesitseb 5000 - 7000

haudepaari (Euroopas 270000-570000 paari).

Lisaks suurenenud väikekiskjate arvukusele

ohustavad tiire veel saagiga sissesöödavad

saasteained ning sobivate pesitsusalade roogu

kasvamine. Rahvusvaheliselt on jõgitiir soodsas

seisundis olev liik.

Strix aluco

(kodukakk) III kat

Soodsas

seisundis (LC)

Kodukakk on Eestis üldlevinud ja sage

haudelind. Põhiliselt asustab kultuurmaastikke -

parke, vahemaid lehtpuistuid, segametsi, on

õõnespesitseja (eelistatult pärnad). Väldib

suuremaid metsi ja okasmetsi . Eestis pesitseb

1000 – 2000 haudepaari (3000-6000).

Strix uralensis

(händkakk)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

Ohualdis (VU)

Händkakk on Eestis üldlevinud ja üks

tavalisemaid kakuliike (1000-1500 paari).

Eelistab sega- ja okasmetsi. Teda ohustab

elupaikade kadumine ja nende kvaliteedi

76

langus. Mida vähemaks jääb vanu metsi, seda

vähemaks jääb ka pesitsemiseks sobivad

tüügas- ja õõnepuud.

Surnia ulula

(vöötkakk)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa

NA

Mittehinnatav

ad

Pigem võib vöötkakke kohata meil

talveperioodil. Ta on Eestis juhuslik pesitseja -

vaid 9 korral on siin leitud pesitsemas.

Tetrao urogallus

(metsis)

II kat,

Linnudirektiivi III

lisa B osa,

Linnudirektiivi II

lisa B osa,

Linnudirektiivi I

lisa

Ohualdis (VU)

Eestis on metsis lokaalselt levinud harv

haudelind, kuid Lääne-Eesti saartel teadaolevalt

enam ei esine. Metsise arvukuseks Eestis

hinnatakse 2017. aasta seisuga 1300-1600

kukke. Arvukuse languse põhjusteks on

elupaikade killustumine suures ulatuses ja seda

just kuivendusest tingitud elupaiga muutuste ja

raietest tingitud sobiva elupaiga kao tõttu.

Samuti toimub kiire vanade metsade kadumine

intensiivse lageraiemajanduse tõttu, mida

kaitsealad ei suuda kompenseerida. Lisaks on

ohuks raskesti kompenseeritavad

infrastruktuuri arendused, mis killustavad seni

sidusaid metsise tuumalasid.

Tetrastes bonasia

(laanepüü)

III kat,

Linnudirektiivi II

lisa A osa,

Linnudirektiivi I

lisa

Ohualdis (VU)

Laanepüü on Mandri-Eesti metsades (eelistab

tiheda alusmetsaga kuusikuid või kuuse-

segametsi) üldlevinud ja tavaline haudelind

(30000-60000 paari). Laanepüüd ohustab enim

elupaikade kadumine.

Tringa glareola

(mudatilder)

III kat,

Linnudirektiivi I

lisa liik

Soodsas

seisundis (LC)

Eestis pesitseb ta hajusalt eeskätt rabades, sest

just sellised kohad meenutavad rohkem

tundrat. Mudatildri pesitsusaegset arvukust

Eestis hinnatakse 2000-3000 paarile.

Tringa totanus

(punajalg-tilder)

III kat,

Linnudirektiivi II

lisa B osa

hinnang

puudub

Pesitseb praktiliselt kogu Euroopas. Eestis

pesitseb 2500-3500 haudepaari. Läbirändajana

arvukam. Liiki ohustab peamiselt

pesitsuspaikade ning rändepeatuspaikade

hävimine ja saastumine. Siinsete

populatsioonide arvukuse languse tõttu on

Euroopas hinnatud ohualtiks liigiks (VU).

Looduslikeks vaenlasteks on suured röövlinnud,

põhiliselt kullilised, maapinnal ohustavad

rebane ja väikekiskjad.

Turdus viscivorus

(hoburästas)

III kat,

Linnudirektiivi II

lisa B osa

Soodsas

seisundis (LC)

Hoburästas on Eestis paigutise levikuga

suhteliselt tavaline männimetsade haudelind

(25 000 – 35 000 paari), kes eelistatult pesitseb

kuivades valgusküllastes männikutes, samuti

nõmme- ja rabamännikutes, männi-kuuse

segametsades ja Lääne-Eestis ka salu-

puisniitudel.

77

Vanellus vanellus

(kiivitaja)

Linnudirektiivi II

lisa B osa

Soodsas

seisundis (LC)

Kiivitaja (Vanellus vanellus) on Eestis üldlevinud

ja tavaline põldude, niitude ja soode haudelind

(40 000-60 000 paari). Kiivitaja ei kuulu Eestis

küll looduskaitse alla, kuid mujal Euroopas on

nende arvukus oluliselt langenud ja

rahvusvaheliste hinnangute järgi on tegu

ohulähedase liigiga. Teda ohustab peamiselt

põllumajanduslik reostus - erinevad

taimekaitsevahendid ja väetised -, aga ka

väikekiskjate arvukuse tõus.

Zootoca vivipara

(arusisalik) III kat

Soodsas

seisundis (LC)

Arusisalik on kõikjal Eestis levinud ja tavaline

liik. Vaenlasteks on rästik, nastik, pistrikud,

harvem ka rebased, siilid, mägrad ja

vareselised. Kui lähedal on inimasulad, siis

põhivaenlaseks on kodukassid.

Lisa 2. Lavassaare jääksoo taastatavalt alalt 2022.a. eelinventuuri ja varasemate vaatluste

käigus leitud kaitsealused loomaliigid ning potentsiaalne taastamistööde mõju

Mõju suurus: A-väike, B-suur, tõenäosus: 1-väike, 2-suur.

Liik IK Mõju

suund

Mõju

suurus Kommentaar

Andmete

päritolu

Accipiter nisus (raudkull) 100967 positiivne A1 PlutoF

Anas acuta (soopart) 1616072 positiivne B2 sigimisala

laieneb PlutoF

Buteo buteo (hiireviu) 1616085 puudub - PlutoF

Caprimulgus europaeus

(öösorr) 2309119 positiivne A1 PlutoF

Caprimulgus europaeus

(öösorr) 334610 positiivne A1 PlutoF

Caprimulgus europaeus

(öösorr) 2309118 positiivne A1 PlutoF

Charadrius dubius

(väiketüll) - puudub -

2022.a.

eelinventuur

Charadrius hiaticula

(liivatüll) - puudub -

2022.a.

eelinventuur

Charadrius hiaticula

(liivatüll) - puudub - PlutoF

78

Circus pygargus

(soo-loorkull) - positiivne A1

pesa- ja

toitumisala

tingimused

paranevad

2022.a.

eelinventuur

Cygnus columbianus

(väikeluik) 1616071 positiivne B2

pesitsus-

territoorium

laieneb

PlutoF

Cygnus columbianus

(väikeluik) 1616073 positiivne B2

pesitsus-

territoorium

laieneb

PlutoF

Cygnus columbianus

(väikeluik) 1616081 positiivne B2

pesitsus-

territoorium

laieneb

PlutoF

Cygnus columbianus

(väikeluik) 1616083 positiivne B2

pesitsus-

territoorium

laieneb

PlutoF

Cygnus columbianus

(väikeluik)

-

964170964 positiivne B2

pesitsus-

territoorium

laieneb

EELIS

(KLO9129166)

Cygnus cygnus (laululuik) - positiivne B2

pesitsus-

territoorium

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Cygnus cygnus (laululuik) 1616082 positiivne B2

pesitsus-

territoorium

laieneb

PlutoF

Dryobates minor

(väike-kirjurähn) - puudub - PlutoF

Falco tinnunculus

(tuuletallaja) 5557173 positiivne A1

toitumisala

laieneb PlutoF

Gallinago gallinago

(tikutaja) - positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga

tingimused

paranevad

2022.a.

eelinventuur

Gallinago gallinago

(tikutaja) 97880 positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga

tingimused

paranevad

PlutoF

Gallinago gallinago

(tikutaja) 104581 positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga PlutoF

79

tingimused

paranevad

Gallinago gallinago

(tikutaja) 106066 positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga

tingimused

paranevad

PlutoF

Grus grus (sookurg) - positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga

tingimused

paranevad

2022.a.

eelinventuur

Grus grus (sookurg) 97869 positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga

tingimused

paranevad

PlutoF

Grus grus (sookurg) 1616078 positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga

tingimused

paranevad

PlutoF

Grus grus (sookurg) 1616079 positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga

tingimused

paranevad

PlutoF

Grus grus (sookurg) 1628557 positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga

tingimused

paranevad

PlutoF

Grus grus (sookurg) 3552383 positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga

tingimused

paranevad

PlutoF

Grus grus (sookurg) 4489524 positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga

tingimused

paranevad

PlutoF

Grus grus (sookurg) 4489537 positiivne B2

elu- ja

sigimispaiga

tingimused

paranevad

PlutoF

Grus grus (sookurg) 4531815 positiivne B2 elu- ja

sigimispaiga PlutoF

80

tingimused

paranevad

Hirundo rustica

(suitsupääsuke) - puudub -

2022.a.

eelinventuur

Lanius collurio

(punaselg-õgija) - positiivne B2

(pool)ava-

maastiku liik,

elupaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Leucorrhinia albifrons

(valgelaup-rabakiil) - positiivne B2

elupaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Leucorrhinia pectoralis

(suur-rabakiil) - positiivne B2

elupaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Limosa limosa

(mustsaba-vigle) - positiivne A1

rände

peatumiskoht

(toitumisala)

2022.a.

eelinventuur

Limosa limosa

(mustsaba-vigle) - positiivne A1

rände

peatumiskoht

(toitumisala)

2022.a.

eelinventuur

Lissotriton vulgaris

(tähnikvesilik) - positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Lullula arborea

(nõmmelõoke) - puudub - -

2022.a.

eelinventuur

Lullula arborea

(nõmmelõoke) 104587 puudub - - PlutoF

Lyriurus tetrix (teder) - positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Lyriurus tetrix (teder) - positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

PlutoF

Lyriurus tetrix (teder) 96061 positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

PlutoF

Lyriurus tetrix (teder) 99601 positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

PlutoF

81

Lyriurus tetrix (teder) 104580 positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

PlutoF

Lyriurus tetrix (teder) 890450 positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

PlutoF

Lyriurus tetrix (teder) 890451 positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

PlutoF

Lyriurus tetrix (teder) 4477053 positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

PlutoF

Lyriurus tetrix (teder) 4477054 positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

PlutoF

Lyriurus tetrix (teder) 4707859 positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

PlutoF

Lyriurus tetrix (teder)

4707860

positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

PlutoF

Motacilla flava (hänilane) - puudub - 2022.a.

eelinventuur

Natrix natrix (nastik) - positiivne B4

elu- ja

sigimispaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Pelophylax kl. Esculentus

(veekonn) - positiivne B5

elu- ja

sigimispaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Pernis apivorus

(herilaseviu) - puudub - PlutoF

Porzana porzana

(täpikhuik) 104578 positiivne A1 PlutoF

Rana arvalis (rabakonn) - positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Rana temporaria

(rohukonn) - positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

82

Sterna hirundo (jõgitiir) - positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Sterna hirundo (jõgitiir) - positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

PlutoF

Strix aluco (kodukakk) 287122816 puudub - PlutoF

Tetrastes bonasia

(laanepüü) 101479 puudub - PlutoF

Tringa totanus (punajalg-

tilder) - positiivne B1

(pool)avamaas

tiku liik,

elupaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Tringa totanus

(punajalg-tilder) 97870 positiivne B1

(pool)avamaas

tiku liik,

elupaik

laieneb

PlutoF

Turdus viscivorus

(hoburästas) 104588 puudub - PlutoF

Turdus viscivorus

(hoburästas) 104589 puudub - PlutoF

Vanellus vanellus

(kiivitaja) - positiivne B2

elu- ja

sigimispaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Zootoca vivipara

(arusisalik) - positiivne B3

elu- ja

sigimispaik

laieneb

2022.a.

eelinventuur

Lisa 3. Lavassaare jääksoo taastatavalt alalt 2022.a. eelinventuuri ja varasemate vaatluste

käigus leitud kaitsealused taimeliigid ning potentsiaalne taastamistööde mõju

Mõju suurus: A-väike, B-suur, tõenäosus: 1-väike, 2-suur.

Taimeliik EELIS ID Mõju

suund

Mõju

suurus Kommentaar Andmed

Harilik porss

Myrica gale 583488956 Positiivne B 2

Kasvutingimused

paranevad

PlutoF

vaatlus

Harilik ungrukolda

Hyperzia selago 938150425 Neutraalne A 1 Mõju väheoluline

PlutoF

vaatlus

83

Hall käpp

Orchis militaris 915462666 Positiivne B 2

Kasvutingimused

paranevad

PlutoF

vaatlus

Kaheleheline käokeel

Platanthera bifolia 819695144 Positiivne B 2

Kasvutingimused

paranevad

PlutoF

vaatlus

Vööthuul sõrmkäpp

Dactylorhiza fchsii 1869074623 Positiivne B 2

Kasvutingimused

paranevad

PlutoF

vaatlus

Soo-neiuvaip

Epipactis palustris 504554766 Positiivne B 2

Kasvutingimused

paranevad

PlutoF

vaatlus

Lisa 4. Lavassaare jääksoo taastatava ala ümbrusest varasemate vaatluste käigus leitud

kaitsealused loomaliigid ning potentsiaalne taastamistööde mõju

Mõju suurus: A-väike, B-suur, tõenäosus: 1-väike, 2-suur.

Liik Mõju

suund

Mõju

suurus Kommentaar

Andmete

päritolu

Aquila chrysaetos

(kaljukotkas) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb EELIS

Calidris alpina schinzii

(niidurüdi) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb EELIS

Botaurus stellaris

(hüüp) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb EELIS

Hydrocoloeus minutus

(väikekajakas) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb EELIS

Limosa limosa

(mustsaba-vigle) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb EELIS

Podiceps auritus

(sarvikpütt) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb EELIS

Tetrao urogallus

(metsis) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb EELIS

Cygnus columbianus

(väikeluik) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb EELIS

Grus grus

(sookurg) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb EELIS

Branta leucopsis

(valgepõsk-lagle) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb PlutoF

Circus aeruginosus positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb PlutoF

84

(roo-loorkull)

Circus cyaneus

(välja-loorkull) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb PlutoF

Curruca nisoria

(vööt-põõsalind) puudub - PlutoF

Dryobates minor

(väike-kirjurähn) puudub - PlutoF

Ficedula parva

(väike-kärbsenäpp) puudub - PlutoF

Lanius excubitor

(hallõgija) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb PlutoF

Numenius arquata

(suurkoovitaja) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb PlutoF

Numenius phaeopus

(väikekoovitaja) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb PlutoF

Pluvialis apricaria

(rüüt) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb PlutoF

Surnia ulula (vöötkakk) puudub - PlutoF

Tetrastes bonasia (laanepüü) puudub - PlutoF

Tringa glareola

(mudatilder) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb PlutoF

Circus pygargus

(soo-loorkull) positiivne A1 potentsiaalne elupaik laieneb PlutoF

Motacilla flava (hänilane) puudub - PlutoF

Lisa 5. WaterLANDS projekti raames toimunud tutvustus- ja kaasamistegevused 2022.

aastal

Esitatud eraldi failina - https://www.elfond.ee/waterlands/lavassaare

Lisa 6. Lavassaare taastamiskava avaliku arutelu protokoll, 23.11.2023

PROTOKOLL

Protokollija Kärt Mell, märkmeid täiendasid meeskonnaliikmed

MATK

Kohtumispaik Mäe tänava ristis.

85

Algus kell 15

Suupistete ja helkurite jagamine, allkirjade kogumine osalejatelt

Matkal osaleb 1 külaline (kommunikatsiooni valdkonnaga tegeleja Lääneranna vallast, N~40) ning 6

projektiga seotud inimest.

Tutvumisring

Kohalike soove ning taastamistegevusi puudutavate teemade saatel jalutas grupp väikese lõkkeplatsini.

Jutuks tulevad teemad on kergliiklustee ja jalutusrada, karjäär kui alternatiiv Lavassaare järve äärde

viivale teele.

Väikese järve äärest, mis on tekkinud endisesse turbakaevanduse karjääri, liigutakse üle suure tee nn

pageriakudeni ning jätkatakse taastamisplaanide kirjeldamist, samuti tuleb juttu õhukvaliteedist (CO2).

TUBANE SEMINAR

Osalejaid 17, nende hulgas 7 projektiga seotud inimest.

Piret Pungas-Kohv juhatab sisse tubase seminari (päevakava ja tutvusmisring) ning küsib osalejatelt - kui

palju keegi ümberkaudsetes soodes on käinud? Mis on sohu viinud?

Kõik osalejad on soos käinud, peamine sohu viiv põhjus on marjad, matkamine, vaikus, rahu

Marko Kohv tutvustab WaterLANDSi projekti ning teeb ülevaate Lavassaares planeeritavatest

taastamistöödest.

● Lavassaare järv - vee tase on plaanis stabiliseerida ja oja väljavoolu põhja tõsta järk-järguliselt,

külgmised kraavid tõsta pinnaspaisudega.

● Rada - raja seisund peab jääma vähemalt samaks. Praegu on rada kehvalt läbitav võsa tõttu ning tee

on sõidetud ATVdega puruks. Raja väljaehitamise osas on Keskkonnaamet skeptiline, sest

kaitsealale ei tohiks inimesi ei juurde tuua, eriti kevadisel lindude pesitsemise ajal.

● Väljakute taastamine - vee liikumine on kavas lahendada lävenditega. Igal lävendil on oma mõjuala.

Maima peakraav teenindab lähedalolevaid põllumaid, selle vee taset me muuta ei saa ning seetõttu

peakraavist sõltub muude alade vee taseme kõrgus. Väljakute vee taset saab mõjutada

pinnaspaisudega. Sõltuvalt vee tasemest kujunevad alale erinevad sookooslused.

● Projektimeeskonnale on laekunud küsimus puude istutamise kohta.

Vastus: Kui veerežiim on stabiliseerunud, on puid võimalik istutada kõrgema reljeefiga aladele.

● Piret: Küsimus Tootsi Turbale - juurdepääs turbaaladele on siiani olnud suletud, kas pärast

taastamist saaks muuta ligipääsu avalikuks?

Vastab Evelin Krekker (TT): Niikaua, kui toimub tootmine, ei saa seda ala muuta avalikuks, sest meie

vastutame ala turvalisuse eest.

Piret: Mis on ajaline perspektiiv?

Evelin Krekker ja Urmas Reintar (TT): Ajalist perspektiivi ei oska öelda. Investeeringu mõttes on teed

väga kallis investeering, neid kasutame kindlasti veel.

● Asula ümbrus - tasandamine, lävendid, plaan veetase stabiliseerida ja väljavoolud korralikult välja

ehitada.

● Ebatasased jäänukid kaevandusest - reljeefi võiks osaliselt tasandada, et turvas saada tagasi vee

tasemele ega laguneks edasi ning et õõtsik oleks suurem, see meeldib soo lindudele. Kaugema ja

kõrgemate puudega ala võiks jätta nii nagu on.

86

● Raja loomine, lõkkeplats - asula lähedal oleva karjääri/järve ääres on juba rada, mida võiks

korrastada, kuid rada vajab hooldamist/haldamist, mida peaksid tegema kohalikud. Problemaatiline

on ligipääs rajale - Mäe tn nurga ja raja vahel on eramaa ning tee perv on väga kitsas. Tee on riigi

omandis, seal tehtavaid muudatusi peab hakkama kooskõlastama Transpordiametiga. Lõkkeplats

tuleb eraldi välja ehitada - praegu on see otse turba peal ja on seetõttu väga tuleohtlik. Mets on ka

KAH-ala.

Teine potentsiaalne raja kohandamise võimalus on vana raudtee.

Piret ja Marko toovad välja küsimused eelmisest korrast, selgitavad, kuhu nendega on jõutud ning

toimub arutelu koosolekul osalejatega.

1. Ligipääs Lavassaare järveni

Valida on lühem või pikem tee. Olemasolev rada on väga võsastunud.

Piret: Valiku tegemine sõltub sihtgrupist - kalamees soovib pikemat teed, kohalik jalutaja rahuldub

lühema teega. Lahendamist vajab ikkagi ka ligipääs rajale.

2. Taastuvenergia lahendused

Arhitekt N>40: Regionaalministeerium tundis huvi päikesepargi rajamise vastu, aga meie ei plaani

taastuvenergia lahendusi. Ministeeriumide poolne surve on suur.

Evelin Krekker: EE tundis ka meie alade vastu huvi, aga meie ei saa sood taastada taastuvenergia alaks,

seda ei ole seadusandlikult praegu võimalik teha.

Arhitekt N>40: Väga lihtsaks on muudetud soode metsastamise võimalus.

Evelin Krekker (TT): Maaoksjon tehakse enne, kui ala on taastatud. Aga seaduse järgi nii teha ei tohi.

Urmas (TT): Soomes rajatakse jääsoodesse päikesepargid ja meie omanik tundis selle vastu huvi.

Evelin Krekker: Eesti seadused on väga jäigad. Loodame kliimaseaduse ja maapõueseaduse muutmise

peale. Üritatakse leida lahendusi.

Marko: Projektis peame lähtuma olemasolevatest seadustest.

3. Kergliiklustee Lavassaare ja Jõõpre vahel

Külaseltsil on suur huvi turvalisema tee vastu.

Osavalla esindaja, M>40: Riigi põhiteede äärde peavad kergliiklusteed tulema, aga toetusmeetmetes

selleks praegu raha ei ole ning väga keeruline on öelda, millal see kergliiklustee valmis saaks.

Piret: Kas oleks võimalik mõelda kergliiklustee peale väikese nn karjäärijärve ja asula vahele?

Osavalla esindaja, M>40: See oleks veel mõeldav, koostöös WaterLANDSi projektiga. Vaja oleks selgust,

mille suhtes kohalikud huvi tunnevad?

Kohalik N>40: Oleme kaevandusteedest ümbritsetud ja pole head ümberkaudu liikumise võimalust.

Koosolekule on tulnud inimesed, kes kasutavad Lavassaaret magalana. Selle lahenduse valikusse tuleks

kohalikke rohkem kaasata.

Marko: Lahenduse valik sõltub sellest, kes on valmis seda hooldama.

Evelin Krekker (TT): Kas siin oleks lahenduseks kaasava eelarve projektid?

Osavalla esindaja, M>40: Täna oli esimene kaasava eelarve projektide koosolek. Hääletus toimub

detsembris. Jagamisele läheb 10 000 eurot.

Marko tuletab meelde, et võtmeküsimuseks on hooldus.

87

Osavalla esindaja, M>40: Omavalitsus võib leida hooldusraha, kas külaselts võtab hoolduse enda kanda?

N>40: Seda ei oska kohe niimoodi öelda. Noored ei tule enam külaseltsi tegevustega kaasa.

Piret: Kuidas suhtute vana raudtee raja taastamisse? Seal on korralik tee põhi olemas.

N>40: See rada on olnud varem ka kohalike seas kasutuses.

Marko: Vana raudtee rada on vaja võsast puhastada ja põhi vaja tugevdada.

Kohalikud: Vana raudtee raja taastamine tundub mõistlikum variant, hooldus on ka lihtsam.

Ants: Küsimuseks on külavaheline teejupp.

M>40: Küla vahel on halb kurv.

N>40: Raudtee raja ääres on ka ujumiskoht, talvel saab rajale suusarajad teha.

Marko: Rajalt saab teha hea vaatluskoha õõtsikule.

Piret: Vaatluskoha lähedalt on hea ligipääs jõhvikaalale.

N>40: Lavassaare elanikuna võin öelda, et see raudtee variant on igal juhul parem.

M>40: Sinna hakkavad tulema ka inimesed Pärnust või mujalt.

Marko: Meie oleme näinud seda pigem kohalike asjana, projekti kaudu me seda reklaamima ei hakka.

N>40: Kas sinna saaks ka linnuvaatlustorni teha? Siin on sookured, Lavassaare mägi on neile liikumise

orientiiriks.

M>40: Torn ei pea olema väga kõrge.

Marko: Probleemiks on taas hooldus. Võibolla piisab vaatluskohast, kuna sealt avaneb suur lage ala.

Teeme tee ja raja korda, teise poole stabiliseerime. Projektis on ette nähtud ka seire, kui linde tuleb, siis

saame koos külaseltsiga teha plaani torni rajamiseks.

M>40: Tee järve äärde on olnud aegade algusest Audru valla arengukavas sees ja kohalikud on sellest

väga huvitatud, aga kui looduskaitselised piirangud on ees, siis ei saa midagi teha.

Otsus: Läheme edasi raudteerajaga, rada saab alguse Mäe tn-st ja jõuab Saari teeni.

Mõtleme edasi eelarvele ja sisutegevustele, teeme koostööd külaseltsi ja KOViga. Tootsi turvas lubab

aidata tehnikaga.

Talvel võtta plaani teha üks “rajakoosolek” (otse rajal)

88

Joonis. Pinnastee, mida kavandatakse muuta jalgsi liiklejatele paremini läbitavaks. Pinnastee asukoht tähistatud

punase katkendjoonena

M>40: Saari tee ootab mustkatte alla saamist.

M>40: Ilmselt enne saab mustkatte Maima tee.

4. KeA kommentaarid taastamiskavale - kaitsealale ei tohiks inimesi ei juurde tuua, eriti kevadisel

lindude pesitsemise ajal

N>40: Raudteemuuseumis käib suve jooksul kuni 5000 turisti. Järv oleks suur lisaväärtus, aga kui KeA ei

saa anda nõusolekut, siis see võimalus jääb kasutamata.

5. PTA kommentaar taastamiskavale - Maima peakraav peab toimima peakraavina edasi

Projekteerija, N<40: PTA ei ole otseselt keeldunud Maima kraavi ümber juhtimisest, aga Steiger peab

esitama projekti uurimistegevuseks, selgitamaks, kuidas see mõjutab kinnistuid. Vastavalt uurimistöö

tulemustele tehakse kraavi ümberjuhtimise projekt, millele PTA annab ehitusloa.

Geodeet on esmased välitööd ära teinud - mis olukord kujuneb. Küsime projekteerimistingimused ja kui

see on tehtav, siis läheme sellega edasi.

6. Taastamistegevuse laiendus - Tootsi Turvas. Marko Kohv ja Evelin Krekker teevad ülevaate

taastamistööde laiendamisest

Tootsi turba projekteerimine hõlmab suuremat ala, praeguse projekti laiendust.

Lavassaare LK kaitsekorralduskava hõlmab kogu ala, kaitseala piires pannakse kõik kraavid kinni. Suuri

kuivendusobjekte kaitseala sees ei ole.

89

Osavalla juht, M>40: Tahame valla tasemel koos vaadata, mida teha kõigi valla alale jäävate

jääksoodega.

Arhitekt, N>40: Anelema taastatakse veekoguks. Sinna oleks saanud panna ka päikesepargi.

Kommenteerimise tähtaeg on novembris.

Kokkuvõte

Piret Pungas-Kohv võttis seminari kokku - üldine diskussioon

Piret: Raja kohtumine on kokku lepitud. Kas peale taastamistööde projekteerimist teha veel üks

kohtumine?

N<40: Mäeeraldise projekti tutvustus on kevadel.

Marko: Saame aidata liikide määramisega suve alguses või mõnel avalikul üritusel. Võime plaanida ka

retke, kuhu inimesed saavad tuua oma fotod ja me saame määrata.

Piret: Inimesed saavad rääkida ka oma lugu, mida soo tähendab kellelgi.

Marko: Hange, projekteerimine, tööd võiks alata järgmisel suvel. Tööd võiks valmis saada kahe suvega.

Lisa 7. Ametkondade kooskõlastused taastamiskavale

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Tarmo Tüür Eestimaa Looduse Fond [email protected]

Teie 13.10.2023 nr 198 Meie 14.11.2023 nr 7-9/23/20924-2

Lavassaare soode ümbruse taastamiskava kooskõlastamine

Austatud Tarmo Tüür Olete esitanud Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonna Pärnu linna, Lääneranna ja Põhja-Pärnumaa omavalitsuste halduspiiridesse jääva Lavassaare soode ümbruse taastamiskava. Taastamisala pindala on 1624 ha ja hõlmab osaliselt Lavassaare looduskaitseala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Lavassaare loodus- ja linnualana. Lavassaare kaitseala seisukohalt on kavandatu kaitsekorralduslik tegevus, toetades Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavaga 2017-2026 seatud eesmärke. Väljaspool kaitseala (kuid pikas plaanis kaitsealaga sisuliselt tervik ala) taastamine on Keskkonnaameti hinnangul samuti loodusmaastiku ja -väärtuste ning loodushüvede seisukohalt vajalik tegevus. Kokkuvõtvalt kiidab

Keskkonnaamet taastamiskava heaks ning vajadusel esitame täiendavaid tingimusi tehnilise

projekti ülevaatamisel.

Taastamiskava ülevaatamise järgselt esitame alljärgnevad seisukohad. 1. Kohalikel on soov, et Lavassaare asulast kuni järveni olemasolev rada oleks kasutatav ka pärast

taastamistööde läbiviimist, mille tagamine ilma ehituslikke võtteid kasutamata ei ole võimalik. Kõnealune rada on juba praegu märjal ajal keerukas läbida nii ATVde tekkinud aukude kui ka rajale vajunud puude tõttu. Nagu taastamiskavas ka juba viidatud, ei ole Lavassaare looduskaitseala kaitsekorralduskavas ette nähtud puhketaristu rajamist. Kava toob välja, et soo- ja veelinnustiku seisukohalt on pesitsusaegne häirimine oluline ohutegur, mida tuleb vältida. Visioon on, et valdav osa kaitsealast, eriti kaitsealuste lindude püsielupaigad, ei ole massilise külastuse objektiks ning Lavassaare järve ei külastata veelindude pesitsemis- ja sulgimisajal. Raja parendamine pärast taastamistöid loob koheselt eeldused ja võimalused veel enam rada kasutada ja seda suurema hulga inimeste poolt ja igal ajahetkel. Selline tulem ei ole kooskõlas kaitseala kaitse-eesmärkidega ega kavas seatud visioonidega.

2. Taastamiskavas viidatake projekti kodulehel leiduvale aruandele "Lavassaare jääksoo loomastiku eelinventuur". Kahjuks pole see aruanne sealt leitav. Palume tagada ka tulevaste liigiinventuuride andmete EELISesse jõudmine (kas saadab projekti liigiekspert ise Keskkonnaagentuuri või teeb seda Keskkonnaameti kaudu).

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kesküla juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Liis Sinijärv 5306 4783 [email protected]

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee

Registrikood 77001458

Eestimaa Looduse Fond

[email protected]

Teie: 13.10.2023 nr 198 Meie: 13.11.2023 nr 6.2-1/9143-1

Arvamuse avaldamine Lavassaare ümbruse soode taastamiskava kohta

Eestimaa Looduse Fond esitas Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) arvamuse avaldamiseks

Lavassaare ümbruse soode taastamiskava.

Lavassaare taastamisala paikneb kolmes omavalitsuses. Pindalalt suurim, taastamisala

idapoolne osa kuulub Põhja-Pärnumaa valda (endine Halinga vald). Läänepoolne, Lavassaare

järve hõlmav osa asub Lääneranna vallas (endine Koonga vald) ning Lavassaare asulaga piirnev

osa jääb Pärnu linna piiridesse.

WaterLANDS projekti raames tehtavaid töid on kavandatud kokku 1624 ha. Lavassaare

looduskaitsealal on taastamistööde eesmärkideks kaitsta soo- ja metsaökosüsteeme, säilitada ja

taastada alade looduslikkus, kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku ja parandada Lavassaare järve

seisundit. Taastamisaladel paiknevad jääksood korrastatakse, et luua tingimused soo

taastumiseks: soodustada märgaladele iseloomuliku taimestiku taastumist ja turba tekkimist või

luua tingimused, mis vähendavad turba hävimist.

Taastamisalal asub Maima peakraav (maaparandussüsteemi kood 6112210020000 ehitise kood

001), mis on riigi poolt korras hoitav maaparandussüsteemide ühiseesvool. Ühiseesvoolu

suubuvad veed Laaso, Sepaküla, Pitsalu ja Uus-Anni maaparandusehitistelt (11 ehitist, kokku

ca 341 ha).

2022. aastal projekteeriti Maima peakraavi uuendustööd pk 7,44- 13,21 (Meliorek OÜ „Maima

peakraavi uuendusprojekt pk 74,40-132,08“). Töödega alustamisest teavitas ehitaja

Põllumajandus- ja Toiduametit 08.11.2023.

Lavassaare ümbruse soode taastamiskava kohaselt on kavas suunata ümber Maima peakraav,

mis annaks taastamisalale lisavett ja toimiks toitainete ning sette kinni püüdmisel

märgalapuhastina. PTA ei välista Maima peakraavi ümbersuunamise võimalust.

Ümbersuunamise eelduseks on, et maaparandusehitistel, mille eesvool on Maima peakraav, ei

tohi kuivendusseisund halveneda. Tööd peavad toimuma projekti alusel ning projekteerimisele

peavad eelnema uurimistööd ka väljaspool taastamisala mahus, mis võimaldab nõuetekohase

projekti koostamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Erismaa

peaspetsialist-koordinaator

Kadri Prikk 444 3768 / [email protected]

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond

+372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank

EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764

Eestimaa Looduse Fond

[email protected]

Teie 13.10.2023 nr 198

Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 6-2/1925-3

Lavassaare ümbruse soode taastamiskava kooskõlastamine

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus olles tutvunud Lavassaare ümbruse soode taastamiskavaga ja

WaterLANDS projektiga, mille käigus taastatakse kahjustatud märgala Lavassaare

ammendunud turbatootmisaladel, kooskõlastab eelpool nimetatud taastamiskava.

Lavassaare taastamisala (ala 2) võiks tulevikus jääda avatud alaks, mis võimaldaks ala

kasutada loodusturismi- ja puhkealana säilitades looduslikku mitmekesisust ja toimivat

rohevõrgustikku. Soodustades säästvate energialahenduste kasutuselevõttu ei välistaks

tulevikus täielikult ka päikesepargi rajamist.

Soovime olla kaasatud projekti järgnevatesse etappidesse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Šorin

majandusvaldkonna abivallavanem

Reet Olev

[email protected]; +372 5622 4688

Kersti Tammiksaar

[email protected]; +372 51 995 337