Kiili alevis Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering_täiendav kooskõlastus - Lääne-Harjumaa

From: Taimi Kirs <[email protected]> Sent: 05 November 2023 19:15:34 To: Andrus Kevvai; Ida-Harjumaa Cc: Subject: Kiili alevis Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering

Tere.

Paluks kooskõlastada detailplaneeringu lahendus ning tuua välja tingimused kuivenduskraavi hooldamiseks Padi tn 15 ja Padi tn 13 maaüksuste suurusel lõigul.

Lugupidamisega

Ruumilise keskkonna planeerija TAIMI KIRS tel. 5203279 e-post [email protected]

RMK Ida-Harjumaa metskond

Metsaülem Andrus Kevvai

Rohuneeme tee 29/1, Haabneeme alevik,

Viimsi vald, 74001 Harjumaa

e-post [email protected], [email protected] Meie /kuupäev vastavalt digitaalallkirjale/

Kiili alevis Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering

Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) nõustus 10.11.2023 nr 3-1.1/2023/6854 kirjaga sõlmima

servituudi Kiili Vallavalitsuse kasuks Padi tn 15 ja Padi tn 13 maaüksuste ja kuivenduskraavi vahelisele alale

kraavi regulaarse hooldamise korraldamiseks.

Juurdepääsu servituudi sõlmimise vajadus tuleneb sellest, et maaüksused Padi tn 15, Padi tn 15a ja Padi tn

13 piirnevad RMK hallatava kinnistuga Viimsi metskond 261 (30401:001:2433), millel paiknevasse

kuivenduskraavi juhitakse Kiili aleviku tiheasustusalalt vihmavett.

Detailplaneeringu seletuskirja P.5.5. on kirjas, et detailplaneeringu joonisele on kantud juurdepääsu

servituut Kiili valla kasuks RMK hallataval Viimsi metskond 261 katastriüksusel (katastritunnusega

30401:001:2433) oleva kuivenduskraavi hoolduseks ning P.5.3. on välja toodud, et seoses kuivenduskraavi

hooldamisega Viimsi metskond 261 katastriüksusega piirile piirdeaia rajamine on keelatud.

Seoseas Kiili alevis Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneeringu edasiseks menetluseks soovib Kiili vald

RMK poolset kinnitust, kas detailplaneeringuga määratud servituudi ala on piisav kraavi hoolduseks,

milleks on 6,78-8,0 m kraavi pervest.

Lisad: detailplaneeringu joonis ja seletuskiri.

/allkirjastatud digitaalselt/

Taimi Kirs

Ruumilise keskkonna planeerija

OÜ HIRUNDO

Reg.nr. 11220970

Sõpruse pst 218-13

13416 Tallinn

Mob. 5203279

E-POST [email protected]

Padi tn 15 ja Padi tn 15a

DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, KIILI VALD, KIILI ALEV PlanID:

HUVITATUD ISIK: KUNO TOOL (allkirjastatud digitaalselt

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs

Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7

E-post: [email protected]

Tel: +372 5203279

/digitaalselt allkirjastatud/

TÖÖ NR.: HDP-04/2022

2023

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 2

SISUKORD

S E L E T U S K I R I 3

1. SISSEJUHATUS 3

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 3

2.1. ASUKOHT 3

2.2. PINNAS 4

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS 4

2.4. HOONESTUS 5

2.5. TEED 5

2.6. TEHNOVÕRGUD 5

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD 5

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 6

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 7

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 8

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 8

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS 9

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 9

5.4. VERTIKAALPLANEERING JA SADEMEVESI 10

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 10

5.5.1. VEEVARUSTUS 10

5.5.2. KANALISATSIOON 10

5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED 11

5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS 11

5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON 11

5.5.6. SOOJAVARUSTUS 11

6. HALJASTUSE JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 12

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 12

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 13

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 13

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 13

II DETAILPLANEERINGU JOONISED 14

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 3

S E L E T U S K I R I

1. SISSEJUHATUS

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 13.01.2022);

• Ehitusseadustik (jõustunud 13.01.2022);

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”;

• Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26);

• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78)

• Kiili Vallavalitsuse korraldus „Kiili alevis Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneeringu koostamise

algatamine“.

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2016-2027 (Vastu võetud

28.06.2016 määrus nr 17);

• Kiili valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 19.aprill 2012.a määrusega nr

5);

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud täiendavad tööd:

• Topo-geodeetiline alusplaan (Geodeesiakeskus G.E.POINT töö nr 22-G150 19.04.2022);

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on külgnevate maaüksuste, Padi tn 15 ja Padi tn 15a,

vahelise piiri muudatus vastavalt maaomanike vahelisele kokkuleppel. Lisaks täpsustatakse Padi tn 15

hoonestusala ja arhitektuurseid tingimusi.

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Planeeritav ala, suurusega 6475m², paikneb Kiili alevi ida piiril.

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Kiili vallas Kiili alevis alljärgnevaid maaüksusi:

Maaüksuse aadress

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu nr.

Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik

Padi tn 15 30401:001:1016 9608802 1371 m² Elamumaa 100% Kuno Tool

Padi tn 15a 30401:001:1595 9609002 5094 m² Üldkasutatav maa 100%

PADI ARENDUS OÜ

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 4

Maa-ala piirnevad maaüksused on: 30401:001:1015 Padi tn 13 ELAMUMAA

30401:001:1001 Padi tänav TRANSPORDIMAA

30401:001:1596 Mesika tänav // Padi tänav TRANSPORDIMAA

30401:001:1609 Padi tn 17 ELAMUMAA

30401:001:0506 Reinu MAATULUNDUSMAA

30401:001:2526 Tedremäe MAATULUNDUSMAA

30401:001:2433 Viimsi metskond 261 MAATULUNDUSMAA

2.2. PINNAS

Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on :

• 80% Sügav madalsoomuld (M´´´). Mulla lõimiseks on hästi lagunenud turvas ( t3 );

• 20% Leostunud gleimuld (Go). Mulla lõimiseks on veeriseline saviliiv 30cm, millele järgneb

tugevalt rähkne liivsavi (v°₁sl30/r₃ls₁). Huumushorisondiks on 22-25cm turvast;

Joonis 1 Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Planeeringu ala asukoht

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Detailplaneeringuala paikneb kergelt lainjal moreentasandikul, maapinna absoluutkõrgused jäävad

39.00–38.43 m piiresse. Maa-ala on kaldega põhjast lõunasse.

Padi tn 15 katastriüksus (katastritunnus 30401:001:1016) suurusega 1371m², sihtotstarbega 100%

elamumaa. Padi tn 15a katastriüksus (katastritunnus 30401:001:1595) suurusega 5094m²,

sihtotstarbega 100% üldkasutatav maa.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse

radoonisisaldusega alal. Põhjavesi planeeringu alal on nõrgalt kaitstud alal.

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 5

2.4. HOONESTUS

Padi tn 15 ehitisregistrisse kantud kõrvalhoone paikneb Padi tn 15 ja Padi tn 15a ühisel piiril.

Nr Ehitisregistrikood Nimetus Pindala m²

1 120760392 Abihoone 59,5

2.5. TEED

Juurdepääs planeeritavale alale toimub kõrvalmaantee Sausti-Kiili (nr 11157) ristumisel Ristiku tänavaga (nr 304006), Ristiku tänavat mööda kuni Padi tänava (nr 3040519) ristmikuni ning seeläbi mööda Padi tänavat.

2.6. TEHNOVÕRGUD

Padi tänaval paiknevad piirkonda teenindavad vee- ja kanalisatsiooni torustikud, elektrikaablid,

liitumiskilbid. Padi tn 15a maaüksusel paikneb survekanalisatsiooni pumpla.

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Planeeritav ala ei asu Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus (kehtestatud Harju maavanema

11.02.2003 korraldusega nr 356-k) määratud rohevõrgustiku rohekoridoris.

Planeeringu ala piirneb ALASOO maaparandussüsteemi maa-alaga (maaparandussüsteemi/ehitise

kood 4109450020120/002) ning maaparandussüsteemi ALASOO eesvooluga Raba piirdekraav.

Vastavalt „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ (maaeluministri määrus nr

64) § 3 ulatub tiheasustusega alal avatud eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal seitsme meetri kaugusele.

Määruse nr 64 § 2 lg 2 kohaselt määratakse avatud eesvoolu kaitsevööndi ulatus mõlemal kaldal Eesti

topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast.

Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 2 peab eesvoolu kaitsevööndis hoiduma tegevusest, mis võib

kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või

maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning

tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.

Vastavalt Maaparandusseaduse § 48 lg 3 tohib eesvoolu kaitsevööndis ehitada muud ehitist, mis ei ole

maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on ehitusloa menetluse või

ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga kooskõlastatud. Kui muu ehitise

ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes

Põllumajandus- ja Toiduameti loal.

Veeseadus¹ § 118 lg 1 p 3 kohaselt on peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena

kasutatavatel kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri kalda veekaitsevöönd üks meeter.

Planeeringualal paikneb osaliselt Sausti maardla nr M240

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.

Pärandkultuuriobjekte pole maa-ameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega piirnevatele

katastriüksustele registreeritu.

Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71

ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning

kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Padi

tänava kaitsevöönd on 10m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 6

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

(kehtestatud 11.02.2003 korraldusega nr 356-k) alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik

(rohekoridorid ega tuumalad).

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks võimalik arenguala Väikeelamumaa (EV). Kiili valla üldplaneeringus on seatud alljärgnevad ehitustingimused:

• tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide minimaalsuuruseks 2000m²;

• üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;

• üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitisealune pind lubatud kuni 300m²;

• ehitisealuse pinna suuruses teeb põhjendatud juhtudel erandi Kiili vallavalitsus;

• üksikelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m;

• teede poolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad, kui 1,4

meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m;

• üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete

ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil);

• parkimine lahendada krundi siseselt;

• planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa;

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall,

katusekivi). Tuleks vältida traditsioonilise ehitusviisiga maamajadel plastaknaid ning naturaalseid

materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid jms). Puithoonete piirkonda eelistada uute puithoonete

rajamist. Samuti eelistada viilkatustega hoonete piirkonda uusi viilkatusega hooneid. Palkmaju on

lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele tuleks

rajada kivi- või karkass-kandekonstruktsiooniga puit- või kivivoodriga hooneid.

VÄLJAVÕTE KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Planeeringu ala asukoht

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 7

Padi tn 15 ja Padi tn 15a maaüksuste detailplaneeringu kehtestamisel muutub Kiili Vallavolikogu

14.09.2004 otsusega nr 41 kehtestatud Kiili vallas Sausti külas Põlde III kinnistu detailplaneering

kehtetuks Padi tn 15 katastriüksuse osas ning Kiili Vallavolikogu 16.01.2007 otsusega nr 2 kehtestatud

Kiili vallas Sausti külas Põlde III kinnistu detailplaneering Padi tn 15a osas.

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja

perearstid, asuvad kõik Kiili alevis.

Planeeringu ala kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud on:

• Väike-Reinu ja Reinu kinnistute detailplaneering, kehtestatud 11.06.2009 otsusega nr 38

• Vana-Reinu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 22.11.2005 otsusega nr 83

• Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneering, kehtestatud 16.01.2007 otsusega nr 2

• Põldmäe III kinnistu detailplaneering, kehtestatud 14.09.2004 otsusega nr 41

• Kiili alevis Ristiku 33 detailplaneering, algatatud 03.08.2021 korraldusega nr 327

• Aaviku kinnistu osa (lõuna) detailplaneering, kehtestatud 09.08.2007 otsusega nr 48

• Maksima V maaüksuse osaline detailplaneering (osa II), kehtestatud 11.06.2002 otsusega nr 24

• Maksima V maaüksuste detailplaneering (osa III), kehtestatud 11.06.2002 otsusega nr 42

• Aaviku maaüksuse osa detailplaneering, kehtestatud 11.01.2002 otsusega nr 1

• Aaviku kinnistu osa (põhja) detailplaneering, kehtestatud 14.02.2006 otsusega nr 9

• Ristiku 2 detailplaneering, kehtestatud 09.08.2007 otsusega nr 49

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 8

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Planeeringu ülesandeks on:

• määrata maaüksuse taotletavad sihtotstarbed ja hoonestamise põhimõtted;

• lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust;

• töödelda välja planeeringuala juurdepääs;

• määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused.

Planeeritavad krundid

Pos nr

Krundi kasutusotsta rve DP liigi järgi

Krundi planeeritud suurus m²

Moodustatakse katastriüksusest m² liites, lahutades (+/-)

Liidetavate/ lahtutavate osade pindala m²

Osade senine sihtotstarve katastriüksuse liikide järgi

1 HP 4967 30401:001:1595 -4967 Üldkasutatav maa

2 EP 1497 30401:001:1595

30401:001:1016

-126

1371

Üldkasutatav maa

Elamumaa

EP- üksikelamu maa; HP- haljasala maa

Antud detailplaneeringu krundile pos. 1 on Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneeringus (kehtestatud

16.01.2007 otsusega nr 2) planeeritud haljasalale laste mänguplats, jõumasinate ala, rajad jooksmiseks

ja talvel suusatamiseks.

Väljavõte Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneeringust

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 9

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Näitajad kruntide kohta P

o s.

n r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

m ²

Su u

ri m

e h

it is

e al

u n

e p

in d

m ²

H o

o n

es tu

sa la

s u

u ru

s

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s-

el

am u

/a b

ih o

o n

e

Su u

ri m

h o

o n

e te

k õ

rg u

s- kõ

rg u

s

m aa

p in

n as

t (m

) El

am u

/a b

ih o

o n

e

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il (e

la m

u /a

b ih

o o

n e)

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d et

ai lp

la n

ee ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

K it

se n

d u

se d

ja s

e rv

it u

u d

id

1 4967 - - - - - HP Üm - 10m tänava kaitsevöönd Survekanalisatsiooni pumpla 20m kuja 12m kalda kaitsevöönd

2 1497 300 802 II (II/I) 9/5 2

(1/1)

EP E 500 10m tänava kaitsevöönd Survekanalisatsiooni pumpla 20m kuja 12m kalda kaitsevöönd 0,4kV kaabeliini 1m servituut kaabli teljest

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, Üm- ühiskondlik maa

Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on

ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev

osad).

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete

projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust.

Hoonete planeerimisel arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega.

Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded krundil pos.2:

• Hoonestusviis lahtine.

• Elamu projekteerida kahe korruselisena, kõrgusega kuni 9m

• Abihooned võib projekteerida ühe korruselistena, kõrgusega maapinnast 5 m.

• Katusekalle: 20°-45º

• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi

kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida

erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.

• Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.

• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.

• Piirdeaia välisilme tee ääres peab moodustama ühtse terviku. Tänavapoolsete piirdeaedade

rajamisel kivi võib kasutada aia sokliosas või postidel. Teede poolsed piirdeaiad on osaliselt

läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad, kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 10

võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m. Seoses kuivenduskraavi hooldamisega Viimsi

metskond 261 katastriüksusega piirile piirdeaia rajamine keelatud.

Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged ehitised:

• Ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

• Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.

Teed ja platsid

Juurdepääs planeeritavale alale toimub kõrvalmaantee Sausti-Kiili (nr 11157) ristumisel Ristiku

tänavaga (nr 304006), Ristiku tänavat mööda kuni Padi tänava (nr 3040519) ristmikuni ning seeläbi

mööda Padi tänavat.

Padi tn 15 sissesõidu tee all olevale kraavile paigaldada truup läbimõõduga minimaalselt DI 400. Teede

katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa. Sõiduautode 3

parkimiskoht tuleb lahendada omal krundil.

Padi tn 15 maaüksusele on lisatud on juurdepääsu servituut Kiili valla kasuks kuivenduskraavi

hoolduseks.

5.4. VERTIKAALPLANEERING JA SADEMEVESI

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Kruntide maapind tasandatakse ja

vertikaalplaneerimine lahendatakse teede ja hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides

nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee

valgumine naaberkinnistutele. Elamukruntide maapinda on lubatud tõsta kuni 0,5m hoonestusalal,

kuid mitte kõrgemale kui hoonestatud naaberkinnistu pind.

Elamumaa krundi sademevesi lahendatakse pinnasesse immutamisega omal kinnistul. Hoonete katuse

sademeveed juhtida rennide ja torustikega maapinnale, kus see haljasaladel immutatakse. Võttes

arvesse viimastel aastatel täheldatud äärmuslikke ilmastikunähtusi nagu pikaajalised põuad, siis on

vihmavee kogumine muutunud eriti oluliseks, seega ette näha sademevee kogumine kastmisveeks.

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja

hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Detailplaneeringuga on määratud tehnovõrkude servituudi alad. Lisaks on detailplaneeringu joonisele

kantud juurdepääsu servituut Kiili valla kasuks RMK hallataval Viimsi metskond 261 katastriüksusel

(katastritunnusega 30401:001:2433) oleva kuivenduskraavi hoolduseks.

5.5.1. VEEVARUSTUS

Planeeritava ala ööpäevane veevajadus on Q =0,3 m³/d. Planeeritav ala asub Kiili KVH vee-

ettevõtluspiirkonnas. Padi tn 15 maaüksus omab liitumist Kiili KVH-ga.

5.5.2. KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni 0,3

m³/d. Padi tn 15 maaüksus omab liitumist Kiili KVH-ga. Pinnase- ja sadevett on keelatud juhtida

reoveekanalisatsiooni.

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 11

5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritava elamu maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu

alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim

tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et

oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.

(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui

rajatis võimaldab tulelevikut.

(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks

hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-

klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800

ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

(5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata

lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab:

1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;

2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale

konkreetsele hoonele või rajatisele.

Vajalik tulekustutusvesi kvartali väliseks tulekustutuseks Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse Padi tänaval

paiknevast tuletõrjehüdrandist Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav

juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS

Padi tn 15 maaüksus omab elektrienergia liitumist Eesti Energia AS-ga.

5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON

Antud detailplaneeringuga pole kavandatud liitumist Telia sidekaabliga. Telekommunikatsioon

detailplaneeringu alal on tagatud mobiilside baasil.

5.5.6. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas

elektrikütet, pelletikütet, gaasikütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms. Eesmärgiga kasutada

võimalikult keskkonnasõbralikku ning madalate kasutamis- ja hoolduskuludega küttesüsteeme.

Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et

müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM

määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

Kuna Kiili vald on kinnitatud põhjaveevaruga alal, siis antud piirkonda

võib raja vaid kinnise soojussüsteemiga puurauke. Kinnise

süsteemiga soojuspuuraugu max sügavus võib olla 80m.

Soojuspuurauku on võimalik puurida majast 2m kaugusele, krundi

piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m. Kuna soojuspuurauk

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 12

on lõpuni tamoneeritud ning temast vett ei võeta, seetõttu sanitaarkaitseala või veevõtukoha

hooldusnõudeid ei määrata.

Enne puuraukude rajamist tuleb Kiili Vallavalitsuselt taotled puuraukude asukoha kooskõlastus.

Päikesepaneelide kavandamisel tuleb need projekteerida hoone konstruktsiooni osana.

Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

6. HALJASTUSE JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks

kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond

on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Kinni pidada kehtestatud kaitsevöönditest

ja kujadest.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on

kindlasti oodata elamu, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga

konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja

tervisekaitsenõuetest. Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning

hoone ja rajatiste ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja

headest tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud

tingimusi.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinerit variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteineri koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse

vastavuses Jäätmeseadusega ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjadega. Krundi valdajal lasub kohustus

tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida nende

regulaarne äravedu. Väikeelamus tekkivate bioloogiliste jäätmete komposteerimine on lubatud oma

kinnistu piires, kuid selleks ette nähtud kinnistes kompostrites.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, nõuetekohaste jäätmemahutite paigaldus

jne. hoone ja haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri

soovituslik asukoht.

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all

olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab

radooni imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast,

kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast,

elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi,

puurkaevud, ehitusmaterjalid.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse

radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti

Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja

selle allikad järgi teha elamutele pinnase mõõtmised.

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 13

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Üldkasutatava maaga seonduvad kohustused ja üldkasutatava maaga seonduvate rajatiste

väljaehitamine (krundid pos nr 1):

1. Arendaja ehitab omal kulul välja detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad alad (vastavalt

Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneeringus planeeritud haljasalale laste mänguplats,

jõumasinate ala, rajad jooksmiseks ja talvel suusatamiseks) või tagab nende väljaehituse

kolmandate isikute poolt.

2. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud üldkasutatava maa või ühiskondlike ehitiste

maa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu

üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud mänguväljaku, puhkeala jms

väljaehitamise eest.

3. Üldkasutatavale maale või ühiskondlike ehitiste maale planeeritud avalikult kasutatavate

mänguväljakute jms valmimisel on Arendaja nõus antud maa-ala tasuta võõrandama Vallale,

misjärel tekib alles Vallale kohustus neid hooldada.

4. Üldkasutatavatel maade ja nendel asuvate mänguväljakute sihtotstarbeline kasutamine ei tohi

olla mitte kuidagi takistatud ning peab olema tasuta kasutatav kõigile.

5. Avalikult kasutatavate aladele piirdeaedade rajamine pole lubatud va kui see on mänguväljaku

projektiga lubatud.

Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid): 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.

2. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.

3. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu.

4. Valmisehitatud avalikult kasutatavate alade üleandmine omavalitsusele.

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 14

II DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3

Joonis_3_Tugiplaan_460x670

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_460x810

Taimi Kirs Teie 19.01.2024

OÜ HIRUNDO

[email protected] Meie 12.02.2024 nr 3-1.1/2023/6854

Vastus pöördumisele Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneeringu küsimuses

Austatud Taimi Kirs

Pöördusite RMK poole seoses Kiili alevis Padi tn 15 ja Padi tn 15a detailplaneeringu

koostamisega, milles on planeeritud juurdepääsu servituut Kiili valla kasuks RMK hallataval

Viimsi metskond 261 katastriüksusel (katastritunnusega 30401:001:2433) oleva kuivenduskraavi

hoolduseks.

Viidates Kiili valla soovile küsite, kas RMK kinnitab, et detailplaneeringuga määratud servituudi

ala (laiusega 6,78-8,0 m kraavi nõlva ülemisest servast) on piisav kraavi hoolduse korraldamiseks.

Käesolevaga kinnitame, et enamikel juhtudel kraavide hooldamisel RMK hallatavates metsades

on kraavi perved laiusega 6 kuni 8 meetrit olnud piisavad kraavidel vajalike hooldustööde

läbiviimiseks.

Lugupidamisega

Jaan Schults

Lääne-Harjumaa metsaülem

metsaosakond

5282363 [email protected]