Kinnitatud RMK Sagadi metsakeskuse juhataja 31. detsember 2015. a käskkirjaga
1-5/14
RMK Sagadi metsakeskuse
JÄÄTMEKORRALDUS
RMK Sagadi metsakeskuse jäätmekorralduse eesmärgiks on jäätmetekke vähendamine ning töötajate ja klientide teadlikkuse tõstmine.
1. JÄÄTMETEKKE KIRJELDUS
Sagadi metsakeskuses kehtib jäätmete sorteerimise süsteem aastast 2002.
Tegevusüksustes tekib jäätmeid enam toitlustuses.
Olulisemad jäätmeliigid on:
Toitlustamises
• Segapakendid
• Biojäätmed
Majutus- ja lisateenuse osutamisel
• Segapakendid
Looduskooli tegevuses, kontorites
• Paber
• Elektroonikajäätmed
Muuseumitegevuses
• Segajäätmed
Halduses
• Ehitusjäätmed
• Biojäätmed (haljastusest)
• Jääkmuda
2. TÖÖTAJATE JA KLIENTIDE TEADLIKKUSE TÕSTMINE
• Oleme teadlikud jäätmetekke vähendamise võimalustest
• Informeerime oma kliente - teave jäätmete kogumise kohta on kättesaadav hotelli ja võõrastemaja infokaustades
• Eriliigiliste jäätmete konteinerid on kättesaadavad ja vastavalt tähistatud
• Teavitame kliente teeninduse käigus ja eeskuju kaudu
3. JÄÄTMETEKKE VÄHENDAMINE
• Kasutame elektroonilist asjaajamist ja kirjavahetust, ei prindi asjatult
• Asutusesiseses infovahetuses kasutame paberit kahepoolselt (va personali- ja raamatupidamisdokumendid)
• Taaskasutame ühepoolse prindiga pabereid märkmepaberitena
• Kasutame ühekordseid nõusid ainult välitoitlustamise korral, sh programmidel. Eelistame keskkonnasäästlikke materjale (paberit, bioplasti, puitu)
• Restoranis ei kasuta ühekordseid koore-, moosi- või vms pakendeid
• Võimalusel eelistame suuremaid pakendeid
• Sorteerime ja võimalusel tagastame pakendeid (taara tootjale, pakendid Pakendikeskusele või pakendikonteinerisse)
• Hotelli tubades kasutame täidetavaid pesemisvahendite dosaatoreid
• Haljastuses taimejäätmed kompostime
• Hävitamisele kuuluvad paberdokumendid põletame sisemistes küttekolletes.
4. JÄÄTMETE SORTEERIMINE JA ÜLEANDMINE
Jäätmed sorteeritakse kaheksasse fraktsiooni:
1) Paber ja papp
• Ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid
• Vihikud, trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid
• Ümbrikud, kaanteta raamatud
• Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid
Paberikonteinerisse ei panda:
• Määrdunud või vettinud paberit ja pappi
• Majapidamispaberit
• Kasutatud pabernõusid
• Kartongist joogipakendeid, kilet
• Foolium- ja kopeerpaberit
Paberijäätmete äraveo korraldab KVO või põletatakse see sisemistes küttekolletes.
2) Segapakend
• Plastpakendid: puhtad jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid); plastnõud (ka karbid), kilekotid ja pakkekile ning muud puhtad plastpakendid
• Klaaspakendid: puhtad pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid
• Metallpakend: puhtad konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid
• Joogikartong: Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid
Pakendikonteinerisse ei panda:
• Toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt kodukeemia), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, hõõg-, säästu- ja halogeenlampe
• Pandipakendeid, st tagastatavat taarat – taara kogutakse eraldi restorani hoidlasse ning tagastatakse hankijale või Pakendikeskusesse.
Pakendikonteinerite sisu kogutakse KVO töötajate poolt ning viiakse suurde pakendikonteinerisse. Pakendite äraveo tagab omavalitsus, see on tasuta.
3) Biojäätmed
• Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, muud tahked toidujäätmed
• Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid
• taimejäänused.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei panda:
• Vedelaid toite ja toiduaineid (toiduõli, piim, hapupiim, supp, kastme jne)
• Vedelikke
• Suuri konte
• Bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid (kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed)
Biojäätmed kogutakse kokku KVO töötajate poolt ja komposteeritakse.
4) Ohtlikud jäätmed
• jääkõlid ja õlifiltreid, õliseid pühkmematerjalid
• värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed
• elavhõbedalambid
• aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimeid ja muud meditsiinilisi jäätmeid
• kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed
• elavhõbekraadiklaasid ja muid elavhõbedat sisaldavad jäätmed
• patareid ja akud
Patareide kogumiskastid asuvad hotelli fuajees ja puidutöökojas.
Ohtlikud jäätmed kogutakse ja antakse üle jäämejaama KVO töötajate poolt.
5) Ehitusjäätmed ja suurjäätmed
• Ehitusjäätmed on jäätmed, mis tekivad ehitamisel, remontimisel või lammutamisel.
• Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms.
Ehitusjäätmete kogumise ja äraveo korraldab üldjuhul ehituse peatöövõtja. Kui jäätmeid tekib Sagadi tegevuste käigus, korraldab nende äraveo jäätmejaama KVO ehitus- ja remondispetsialist.
6) Elektroonikajäätmed
• Kasutatud komplektne kontoritehnika.
Elektroonikajäätmete äraveo korraldab RMK IT-osakond.
7) Biomuda
Biopuhasti heitmuda äraveo korraldab KVO.
8) Segaolmejäätmed
Kõik jäätmed, mis on eelneval sorteerimisel üle jäänud, samuti
◦ Kaltsud ja vanad riided
◦ Hügieenisidemed ja tampoonid
◦ Suitsukonid
◦ Pudelikorgid
◦ Tikud, hambaorgid jm väikesed puidutükid
◦ Jahutatud tuhk, juhul kui seda ei lisata kompostile
Jäätmete kogumist hoonetes ja territooriumil asuvatest kogumisnõudest kogumiskonteineritesse, mida tühjendavad jäätmete äravedu korraldavad lepingupartnerid, korraldab KVO.
9) JÄÄTMESEIRE
Olmejäätmete kogused fikseeritakse seiretabelis kuude kaupa vastavalt äraveetud kogustele.
Ohtlike jäätmete üleandmisaktid ning jääkmuda teisaldamise aktid säilitab KVO remondi-haldusspetsialist.