RMK Sagadi metsakeskuse keskkonnaseire dokumentide kinnitamine



RMK juhatuse 19.01.2010. a otsusega nr 1-32/5 kinnitatud „RMK Sagadi metsakeskuse põhimääruse“ punktide 2.2.5., 4.3.9. ja 4.4. alusel

1. kinnitan RMK Sagadi metsakeskuse keskkonnaseire korra ja seiretabeli vormi;

2. kohustan keskkonnaseire korras määratud töötajatel seiretabeli täitmist metsakeskuse serveris tagasiulatuvalt 2010. aastal.





Lisad: keskkonnaseire kord (lisa 1) seiretabel (lisa 2)









Krista Keedus
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja


Jaotuskava: Sagadi metsakeskus


Mari Kreintaal
Sagadi metsakeskuse infospetsialist
27.05.2010

Lisa 1
KINNITATUD
RMK Sagadi metsakeskuse juhtaja
27.05.2010 käskkirjaga nr 1-5/6

RMK Sagadi metsakeskuse keskkonnaseire toimimise kord ja seirevaldkonnad



Keskkonnaseirega seotud ülesannete täitmiseks Sagadi metsakeskuses on määratud valdkonniti vastutajad, kes:
• Koguvad ise või organiseerivad ettenähtud seireandmete kogumise;
• Haldavad seirealast dokumentatsiooni;
• Informeerivad metsakeskuse juhatajat normidest kõrvalekallete korral.

Keskkonnaseirega kogutud näitajad sisestatakse vastava seirevaldkonna eest vastutaja poolt RMK Sagadi R-kettal paiknevasse seiretabelisse või säilitatakse seiredokumentidena paberkandjal.

Sagadi metsakeskuse haldamisel seiratakse järgmisi näitajaid:
1. Jäätmete teket
2. Elektrikulu
3. Joogivee kvaliteeti
4. Joogivee kulu
5. Mõõteaparatuuri korrasolekut
6. Loodusharidusprogrammides ja koolitustel osalejate arvu
7. Muuseumikülastajate arvu
8. Majutusteenuste kasutajate arvu.

Eraldi tabelina seiratakse teenuste/toodete mittevastavusi.

RMK Sagadi metsakeskuse hoonete haldamine, sh jäätmete kogumise ja äraveo, elektrisüsteemide korrasoleku, andmete kogumise ja edastuse, joogivee hulga ja kvaliteedi seire ja andmete edastuse ning heitvee seirega hoonete halduse osakond.
RMK Sagadi metsakeskus seirab oma tegevusi ning kasutab hoonete halduse osakonnalt saadud algandmeid oma tegevuste keskkonnamõjude analüüsiks.



1. JÄÄTMETE TEKE
Infospetsialist peab seiretabelis igakuist arvestust olmejäätmete äravedu korraldava ettevõtte esitatud arvete põhjal.


2. ELEKTRIKULU
Infospetsialist peab seiretabelis igakuist arvestust Eesti Energia poolt esitatud arvete põhjal.


3. JOOGIVEE KVALITEET
Restorani joogivee kvaliteedi uuringu viib 1 kord aastas läbi toitlustusjuht, võttes selleks ettenähtud tingimustel veeproovi restorani joogiveest. Proovi analüüsib Rakvere Veterinaaria- ja Toidulaboratoorium, tulemused säilitab toitlustusjuht.


4. JOOGIVEE KULU
Haldur peab igakuist arvestust kasutatud joogivee koguse kohta ning edastab andmed raamatupidamisse. Infospetsialist sisestab hotelli, hosteli ja restorani joogivee kulu näitajad seiretabelisse.


5. MÕÕTEVAHENDITE TAATLEMINE
Vastavalt Mõõteseadusele (10.02.2004) ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2006. a määrusele nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ taadeldakse järgmised tehingutes kasutatavad mõõtevahendid:
Restoranis kasutatavad kaalud – taatluskehtivusaeg 1 aasta
Metallist baarimõõdunõud – taatluskehtivusaeg 10 aastat, kui enne seda ei toimu sündmust, mis võib mõjutada nõu geomeetriat.
Elektrienergia ja veekasutuse seire vahendite taatlemine ja kontroll on hoonete halduse osakonna pädevuses.


7. LOODUSHARIDUSPROGRAMMIDES JA KOOLITUSTEL OSALEJAD
Looduskooli metoodik peab igakuist arvestust loodusharidusprogrammidel ja koolitustel osalejate kohta ning kannab andmed seiretabelisse.


8. MUUSEUMIKÜLASTAJAD
Muuseumi teenindajad täidavad iga päeva külastuste kohta muuseumipäeviku (muuseumipäeviku vorm). Muuseumi juht peab igakuist arvestust muuseumikülastajate kohta ning kannab andmed seiretabelisse.


9. MAJUTUSTEENUSTE KASUTAJAD
Administraatorid peavad arvestust kõigi majutusteenuste kasutajate kohta eri teenuste lõikes. Iga kuu lõpus teeb hotelli müügiassistent kogutud andmete põhjal kokkuvõtte hostelis ja hotellis ööbimiste kohta, mis kantakse seiretabelisse ning edastatakse ka Statistikaametile.


MITTEVASTAVUSED
Mittevastavuseks loetakse olukorrad, kus kliendile on tekitatud kahju, mille likvideerimine ei ole võimalik jooksva töö käigus, eeldades eraldi sekkumist või mille likvideerimise maksumus ületab 3000 krooni.
Avastatud mittevastavused fikseerib seiretabelis mittevastavuse avastaja, määrates lahenduse, vastutaja ja tähtaja ning teavitades sellest vastutajat. Kui mittevastavuse avastaja ei ole pädev lahendust ja vastutajat määrama, edastab ta info vahetule juhile.
Kord kuus kontrollib mittevastavuste tabelit metsakeskuse juhataja, kes jälgib mittevastavuste kõrvaldamiseks rakendatud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust.