Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine

EELNÕU

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla

km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Ave Kallo

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 261 alusel

3.2.Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 72703:002:0079

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald (Jõgisoo ja Tuula ja külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Põhimaantee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla kuulub

rahvusvahelise Trans-European Network Transport (TEN-T)

põhivõrku (core network).

Põhimaantee 4 km 19,0-26,7 asuv Kanama–Ääsmäe lõik on

neljarajaline (2+2).

Projekteerimistingimused antakse Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla

(Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0 - 44,0"

(edaspidi teemaplaneering) alusel rajatavate ehitiste

ehitusprojekti koostamiseks. Teemaplaneering on kehtestatud

Harju maavanema 14. novembri 2014. a korraldusega nr 2133

ja integreeritud kehtivasse Harju maakonnaplaneeringusse.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva

olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse

vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning

liiklusohutuse taseme tõstmine. Projekti koostamisel

arvestatakse, et lahendust on võimalik ellu viia kahes etapis:

1. Kanama-Jõgisoo lõik km 19,0-23,65

2. Jõgisoo-Ääsmäe lõik km 23,65-26,7

Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab uute

teerajatiste, teede ja kogujateede rajamist, tee katendi ning

muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud

ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi

kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Põhimaanteel 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 120 km/h

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Ristlõige/

Sõidurada

Põhimaanteel 4 Tallinn–Pärnu–Ikla 2+2

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

Lisa 3. Projekteeritava teelõigu eskiislahendus kättesaadav kuni 31.08.2024 aadressil:

https://pilv.mkm.ee/s/KKgZjwjlD7Tlmi4

5.2.1. Lähtuda Ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.2.2. Riigitee ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida teemaplaneeringus

kavandatud trassikoridori maa-alale (teemaplaneeringu väljavõte lisas 2). Tee

asukoha täpsustamisel võimalusel arvestada puudutatud kinnisasjade olemasoleva ja

planeeritud maakasutusega.

5.2.3. Projekti koostamisel lähtuda lisades 3 ja 4 toodud eskiislahendustest. Projektlahendus

täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.4. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike

rekonstrueerimine.

5.2.5. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima

arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).

5.2.6. Näha ette olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende

ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil

vastavalt lisades 3 ja 4 toodud eskiislahendustele.

5.2.7. Riigiteele täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.2.8. Juhul, kui ehitusprojekti tulemusena kaob mõnele kinnistule või kinnistu osale

juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada uus juurdepääs.

5.2.9. Vajadusel kavandada liikluskorralduslikud meetmed tee ohutuse parandamiseks (sh

kiirusrežiimi muutmine)

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Projekteerida bussipeatused lisades 3 ja 4 olevatel eskiislahendustel näidatud

ligikaudsetesse asukohtadesse. Bussipeatuste täpsed asukohad selguvad

projekteerimise käigus.

5.3.2. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada

bussipeatuste asukohad.

5.3.3. Kohalikku liiklust teenindavad bussipeatused viia vajaduse ilmnemisel riigiteelt nr 4

kogujateedele, kõrvalteedele ja rampidele.

5.3.4. Bussipeatused projekteerida vastavalt Transpordiameti juhenditele.

5.3.5. Projekteerida ooteplatvormid ja ootekodade paigaldamiseks vajalikud alused.

5.3.6. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad,

kergliiklustunnelid jmt).

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Projekteerida kergliiklusteed lisades 3 ja 4 olevatel eskiislahendustel näidatud

ligikaudsetesse asukohtadesse. Kergliiklusteede täpsed asukohad ja ulatus selguvad

projekteerimise käigus.

5.4.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Kergliiklustaristu

kavandamise juhend“.

5.4.3. Arvestada Saku ja Saue valla üldplaneeringutes ning teemaplaneeringus näidatud

põhimõttega, et kergliiklustee ja põhimaantee ristumised tuleb kavandada

eritasandiliselt.

5.4.4. Kergliiklusteede laiused tuleb täpsustada projekteerimise käigus võttes arvesse

eeldatavat kasutajate arvu ja võrgustikulist tähtsust.

5.5.Teega seotud rajatised

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud kergliiklejatele (tunnel/viadukt) ja eritasandilised ülepääsud

(tunnel/ökodukt) ulukitele ning muud loomade, sh kahepaiksete liikumisega seotud

rajatised.

5.5.2. Rajatised projekteerida lisades 3 ja 4 olevatel eskiislahendustel näidatud

ligikaudsetesse asukohtadesse. Projekteerimise käigus võib teha ettepanekuid

rajatiste asukoha täpsustamiseks või täiendavate rajatiste projekteerimiseks.

5.5.3. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.5.4. Põhimaantee liikluse alla jäävatel rajatistel arvestada koormustega: KM-1 ja KM-3

(3600 kN).

5.5.5. Pakkuda projekteerimise käigus välja rajatistele erinevaid lahendusi, mis

võimaldavad valida tehniliselt, majanduslikult ja liiklusohutuse seisukohalt

optimaalseimaid lahendusi.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt juhisele „Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Teemaalt sademevee ära juhtimiseks projekteerida looduslähedasi lahendusi, nagu

rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee

reostumist (VeeS § 129 lg 3). Seejuures arvestada, et suublasse juhitav sademevesi

peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) sätestatud sademevee saasteainesisalduse

piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4 ja 5).

5.7.4. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 19,0-26,7 asuva

Kanama–Ääsmäe lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste

korraldusele).

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti

juhenditele

☒ Mürauuring Teostada mürauuring, mis võimaldab

selgitada välja müraleevendusmeetmete

vajaduse ja asukohad.

☒ Ulukiuuring Teostada ulukiuuring, mis võimaldab

välja selgitada olemasoleva ja

kavandatava transpordi ja loomade

liikumisteede vahelisi konfliktalasid ning

esitada leevendavaid meetmeid

elupaikade sidususe tagamiseks.

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

Koostas: Kaarel Ilustrumm, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad:

1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Teemaplaneeringu väljavõte

3. Kanama–Jõgisoo lõigu eskiislahendus (https://pilv.mkm.ee/s/KKgZjwjlD7Tlmi4)

4. Jõgisoo–Ääsmäe lõigu eskiislahendus (https://pilv.mkm.ee/s/KKgZjwjlD7Tlmi4)

Lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

km 23,65-26,7

Jõgisoo-Ääsmäe lõik

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

km 19,0-23,65

Kanama-Jõgisoo lõik

Lisa 2. Teemaplaneeringu väljavõte

1

Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine,

koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Kinnisasja

omandamise menetlust reguleerib Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus

(KAHOS). Järgnevalt on toodud maade omandamise etappide kirjeldus.

1. Maade omandamise menetluse alustamine Transpordiamet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate.

Teatega soovime omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse

mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning

toetused jms. Samuti soovime kinnistuomaniku pangakonto numbrit. Lisaks määratakse

kinnisasja omanikule vastamise tähtaeg.

2. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras Kui kinnisasja eeldatav väärtus (äralõike väiksus, piirkond) on alla 0,3 kordse

Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine)

keskmisest brutokuupalgast (eeldavata maa väärtuse leiab maade omandamise menetluse

läbiviija), saadetakse omanikule pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras.

Kiirmenetluse tasu on fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust

(0,8 kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali

keskmine) keskmine brutokuupalk).

NB. Nimetatud summad muutuvad vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetele!

3. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks Transpordiamet tellib atesteeritud kinnisvara hindajalt (7.taseme vara hindaja kutse)

hindamisaruande kinnisasja väärtuse ja hüvitiste määramiseks. Hindajal on kohustus

tutvuda objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga

kinnistuga seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi-/üürilepingud, toetused

jms). Vajadusel on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale

hüvitisväärtusega seonduvat.

4. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised Transpordiamet esitab kinnistuomanikule hinnapakkumise (pakkumine koosneb kinnisasja

tasust, motivatsioonitasust ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest)

kinnistust vajaliku äralõike omandamiseks Eesti Vabariigile. Kui läbirääkimiste tulemusena

saavutatakse omandamise osas kokkulepe, vormistatakse sellekohane lihtkirjalik kokkulepe

või loetakse kokkuleppeks omanikupoolset kirjalikku vastust. Kokkuleppe alusel

koostatakse Transpordiameti peadirektori (või volitatud isiku) või Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri kinnisasja omandamise otsustamiseks.

5. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine Läbirääkimiste kokkuleppele järgnevalt sõlmitakse notaris võlaõiguslik leping, millega

tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse ära

kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib mõõdistamise

käigus, kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne „Eelmärge

kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks

2

Eesti Vabariigi kasuks“. PS: Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu

omanik Transpordiametile õiguse alustada äralõikel ehitustegevusega.

6. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks Kinnisasja omandamise menetluse alustamisega tellib Transpordiamet kooskõlas

riigihangete seadusega maakorraldustööd kinnistute jagamiseks. NB: Transpordiametil, kui

menetluse läbiviijal on õigus kinnisasja omaniku eest teha kõiki kinnisasja jagamisega

seotud toiminguid ja esitada avaldusi.

7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine Kui kinnistud on jagatud ja Maa-ameti katastribüroos registreeritud, sõlmitakse kinnistu

omanikuga asjaõiguslik leping. Lepinguga toimub kinnistu jagamine, omandi üleandmine

Eesti Vabariigile ja tasutakse ülejäänud 50% kokkulepitud müügihinnast.

Transpordiamet tasub kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise,

kinnistu jagamise maakorraldustööde ja muud võimalikud tee ehitamiseks vajaliku äralõike

Eesti Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevad kulud.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

18.01.2024 nr 8-1/22-057/903-1

Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 19,0-26,7

asuva Kanama–Ääsmäe lõigu

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste

menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste menetluse riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla

km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Projekteerimistingimused antakse Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Põhimaantee

nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0 - 44,0" (edaspidi

teemaplaneering) alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks. Teemaplaneering on

kehtestatud Harju maavanema 14. novembri 2014. a korraldusega nr 2133 ja integreeritud

kehtivasse Harju maakonnaplaneeringusse.

Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga

maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse

taseme tõstmine. Projekti koostamisel arvestatakse, et lahendust on võimalik ellu viia kahes etapis:

1. Kanama–Jõgisoo lõik km 19,0-23,65

2. Jõgisoo–Ääsmäe lõik km 23,65-26,7

Projekti eskiislahendus on kuni 31.08.2024 kättesaadav aadressil:

https://pilv.mkm.ee/s/KKgZjwjlD7Tlmi4

Ehitusseadustiku § 31 lg 3 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de) omanikule

teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Palume Teie

arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 31.01.2024 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

EhS § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta

arvamust avaldada.

Maantee ümberehitamine kavandatakse valdavalt olemasoleva teemaa (katastriüksuse) piirides,

kuid mõnes kitsamas kohas ei pruugi ümberehitatav teelõik mahtuda teemaale ja võib ulatuda ka

teega piirnevatele maaüksustele, sh Teile kuuluva(te)le kinnisasja(de)le. Võttes aluseks EhS § 26

lõike 5, teavitab Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus Teid kui kinnisasja

2 (2)

omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja

või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse

seadmise vajaduse. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur on kirjeldatud lisas 2.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise osakonna

projektijuhi Kaarel Ilustrumm (tel +372 5557 8458, e-post [email protected])

poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Kanama–Ääsmäe projekteerimistingimuste eelnõu

2. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

55578458, [email protected]