Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Nimekirja alusel

16.01.2024 nr 14-6/24/240

Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse korralduse

eelnõu kohta

AS TREV-2 Grupp esitas Keskkonnaametile 10.08.2017 Jägala uuringuruumi üldgeoloogilise

uurimistöö loa taotluse, 20.10.2017 Jägala VII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ja 28.03.2018 Jägala III uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse.

Osaühing Ruu Küla Kaevandajate Selts esitas 06.11.2017 Keskkonnaametile Jägala VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse.

EMG Karjäärid OÜ esitas Keskkonnaametile 29.05.2018 Jägala IX uuringuruumi üldgeoloogilise

uurimistöö loa taotluse, 15.06.2018 Jägala X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ja 15.06.2018 Maardu V uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse.

Jõelähtme Vallavolikogu ei olnud 27.06.2018, 12.10.2018, 14.12.2018, 15.03.2019 ja 28.06.2019 kirjades esitatud seisukohtadest lähtuvalt nõus geoloogilise uuringu lubade andmisega Jägala III,

Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogilise uurimistöö lubade andmisega Jägala ja Jägala IX uuringuruumides. Osaühing Ruu Küla Kaevandajate Selts tegi 05.07.2018, AS TREV-2 Grupp 26.11.2018, EMG Karjäärid OÜ

18.01.2019, 15.04.2019 ja 29.07.2019 ning Veski Paas OÜ 30.07.2019 kirjaga Keskkonnaametile ettepaneku taotleda geoloogilise uuringu lubade ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade andmise

nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Kliimaministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, millega Vabariigi

Valitsus annab nõusoleku geoloogilise uuringu lubade andmiseks Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogilise uurimistöö lubade

andmiseks Jägala ja Jägala IX uuringuruumides.

Käesolevaga esitame Teile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja arvamuse

avaldamiseks. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister

Lisad: 1. Korralduse eelnõu

2. Korralduse eelnõu seletuskiri

Kaur Kõue, 625 6338

[email protected]

1

03.01.2024

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Nõusolek geoloogilise uuringu lubade andmiseks Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII,

Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogilise uurimistöö

lubade andmiseks

Jägala ja Jägala IX uuringuruumides“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek geoloogilise uuringu lubade andmiseks Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogilise

uurimistöö lubade andmiseks Jägala ja Jägala IX uuringuruumides“ (edaspidi ka korraldus) annab Vabariigi Valitsus nõusoleku:

• üldgeoloogilise uurimistöö loa (edaspidi uurimistöö loa) andmiseks AS-le TREV-2 Grupp Jägala uuringuruumis ning geoloogilise uuringu lubade andmiseks AS-le TREV-2 Grupp Jägala III ja Jägala VII uuringuruumides;

• üldgeoloogilise uurimistöö loa andmiseks EMG Karjäärid OÜ-le Jägala IX uuringuruumis ning geoloogilise uuringu lubade andmiseks EMG Karjäärid OÜ-le

Jägala X ja Maardu V uuringuruumides;

• geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) andmiseks osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts Jägala VIII uuringuruumis;

• geoloogilise uuringu loa andmiseks OÜ-le Veski Paas Maardu uuringuruumis. Nimetatud ettevõtted taotlevad uuringulubasid ja uurimistöö lubasid tarbevaru tasemel ehituslubjakivi uurimiseks.

Korraldus võetakse vastu, sest Jõelähtme Vallavolikogu 27. juuni 2018. a, 12. oktoobri 2018. a, 14. detsembri 2018. a, 15. märtsi 2019. a ja 28. juuni 2019. a Keskkonnaametile esitatud

seisukohtade kohaselt ei ole Jõelähtme vald nõus uuringulubade andmisega Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning uurimistöö lubade andmisega Jägala ja Jägala IX uuringuruumides, kuid Vabariigi Valitsus leiab, et

uuringulubade ja uurimistöö lubade andmiseks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik uuringuluba anda vaid Vabariigi Valitsuse

nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Kaur Kõue

(tel. 625 6338, [email protected]) ja õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Elin Liik (tel 626 0725, [email protected]).

Uuringulubade ja uurimistöö lubade menetlusi puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/ ja

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil https://kotkas.envir.ee/.

2. Eelnõu koostamise eesmärk

MaaPS-i § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. MaaPS-i § 35 lõike 3 kohaselt võib loa

2

andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.

Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Uuringuloa andmisest keeldumise osas ei ole kehtiva

MaaPS-i § 35 lõike 1 punkt 10 ja lõige 3 võrreldes korralduses käsitletud uuringulubade taotluste esitamise ajal kehtinud MaaPS-i samade sätete osas muutunud. Korralduses käsitletud

üldgeoloogilise uurimistöö lubade taotluste esitamise ajal kehtinud MaaPS-i § 35 lõike 1 punkt 10 ja lõige 3 sisaldas, võrreldes kehtiva MaaPS-i samade sätetega, uuringulubadega samasugust regulatsiooni ka üldgeoloogilise uurimistöö lubadele.

MaaPS nimetatud sätted võivad riivata kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust

ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on tagada, et riigil oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist, kui rahvusliku rikkuse säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Maapõueseaduse regulatsiooni abil välditakse

maavarade osas lõpliku otsustusõiguse kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele, kes ei arvesta riigi kui terviku, vaid üksnes konkreetse omavalitsuse huvidega.

Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis

võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta

lõplik otsus. Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringulubade andmiseks

Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning uurimistöö lubade andmiseks Jägala ja Jägala IX uuringuruumides. Korralduse eelnõus on

pikemalt käsitletud Jõelähtme valla seisukohti ning vastuväiteid neile. Korralduses on käsitletud põhjalikult ka riigi huvi lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest ning kaalutud riigi huvi võrreldes kohaliku omavalitsuse tasandi huvidega.

3. Eelnõu sisu

Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringulubade ja uurimistöö lubade haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused

uuringulubade ja uurimistöö lubade andmisest keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. Kliimaministeerium valmistas ette Vabariigi Valitsuselt uuringulubade ja uurimistöö

lubade andmiseks nõusoleku küsimise korralduse, kuna osaühing Ruu Küla Kaevandajate Selts tegi 5. juulil 2018. a, AS TREV-2 Grupp 26. novembril 2018. a, EMG Karjäärid OÜ 18. jaanuaril 2019. a, 15. aprillil 2019. a ja 29. juulil 2019. a ning Veski Paas OÜ

30. juulil 2019. a ettepaneku taotleda uuringulubade ja uurimistöö lubade andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.

Seejärel esitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikud alused ja tuuakse välja kaalutlused otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest,

millega põhjendatakse uuringulubade ja uurimistöö lubade andmisega mittenõustumist. Jõelähtme vald on vastu uuringulubade ja uurimistöö lubade andmisele peamiselt põhjusel, et

ei soovita taotletavates uuringuruumides kaevandamistegevust. Jõelähtme vald ei toeta uuringulubade ja uurimistöö lubade andmist, sest uuringulubade ja uurimistöö lubade taotlused

3

on esitatud eesmärgiga tulevikus kaevandada ehituslubjakivi. Jõelähtme vald hindab

uuringulubade ja uurimistöö lubade taotlusi seetõttu koosmõjus hilisemate võimalike kaevandamislubade andmisega. Seejärel on välja toodud vastuväited Jõelähtme valla

seisukohtadele. Antud juhul ei ole tegemist kaevandamisloa taotlusega, vaid uuringuloa ja uurimistöö loa taotlusega. Geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistöödega ei kaasne keskkonnaohtusid ja avariiriske ning geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd ei

kahjusta kohalike elanike elukeskkonda ega piirkonna rohevõrgustikku. Geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd on lühiajalised tegevused, mille välitööd kestavad

Keskkonnaameti andmetel keskmiselt 14 päeva1 ja maa-ala korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad

vähe aega.

Edasi käsitletakse riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka sisustada riigi huvi konkreetsetes uuringuruumides uuringuloa ja uurimistöö loa andmiseks.

Maapõue valdkond oli kuni 30. juunini 2023. a jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahel. Riigikogu

võttis 20. juunil 2023. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega muu hulgas korraldati KeM ümber Kliimaministeeriumiks (edaspidi KliM). KliM-i valitsemisalasse liideti lisaks seni KeM-i valitsemisalas olnud ülesannetele

osaliselt MKM-i valitsemisalas olnud ülesanded. MKM-i valitsemisalast läksid KliM-i valitsemisalasse muu hulgas üle maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline

kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. Muudatused jõustusid 1. juulil 2023. a. Seega on MKM-i ülesanded maavarade vastutusvaldkonnas alates 1. juulist 2023. a viidud täielikult üle KliM-i.

Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtuti kuni 30. juunini 2023. a muu hulgas

KeM-i ja MKM-i arvamustest. MaaPS-i § 35 lõike 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest, kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub. KeM-i ja MKM asusid seisukohale, et geoloogiliste

uuringute tegemine Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogiliste uurimistööde tegemine Jägala ja Jägala IX

uuringuruumides on vajalik, sest uuringud annavad riigile Harjumaal leviva kõrgemargilise ehituslubjakivi otsingu ja uuringute seisukohalt olulist informatsiooni, mis aitab hinnata edasiste tegevuste võimalikkust ning tegevustega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ja

nende ulatust. Maavarade valdkonna eest vastutab alates 1. juulist 2023. a KliM, kuhu liideti kokku MKM-i ja KeM-i ülesanded. KliM-i hinnangul on MKM-i ja KeM-i antud arvamused

aja- ja asjakohased ning uute seisukohtade kujundamiseks puudub vajadus. Korralduses käsitletakse põhjalikumalt Jõelähtme Vallavolikogu, KeM-i ja MKM-i seisukohti,

kaalutakse omavahel riigi huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust.

Kaalumise tulemusel selgub, et uuringulubade ja uurimistöö lubade andmisel kaalub riigi huvi üle kohaliku kogukonna huvi. Jõelähtme vald on põhjendanud oma seisukohti peamiselt

asjaoluga, et juba geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistöödega kaasnevad keskkonnaohud ja avariiriskid ning et geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd

1 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/maapou/uuringuluba

4

kahjustavad kohalike elanike elukeskkonda ja piirkonna rohevõrgustikku. Vabariigi Valitsus

on seisukohal, et geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad

vähe aega. Uuringulubade ja uurimistöö lubade andmine on riigi huvi aspektist ülekaalukas ja põhjendatud, sest geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde tegemine võimaldab riigil teada saada taotletavates uuringuruumides lasuva maavara lasumistingimused, koostised,

kvaliteedinäitajad ja kaevandamistingimused ning samuti keskkonnakaitselised ja hüdrogeoloogilised tingimused, mis on olulised edasiste otsuste tegemisel. Ülekaalukas riigi

huvi seisneb antud juhul maapõuealase informatsiooni kogumises, et riik saaks Harju maavarade teemaplaneeringu kaudu ruumiliselt hinnata erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust .

Geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde majandusliku ja sotsiaalse mõjuna

mõistetakse maavara uurimisega otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde puhul

läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogilistel uuringutel ja üldgeoloogilistel uurimistöödel on sotsiaalsed mõjud vähesed.

Makse (füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaks) küll ei laeku, sest uuring selle tegijatele majanduslikku tulu ei too. Kuid geoloogiliste uuringutel ja üldgeoloogilistel uurimistöödel on

vaieldamatult tulevikku suunatud positiivne majandusmõju, eeskätt nimetatud geoloogiliste tööde tulemusena kogutud informatsiooni näol, mis võimaldab riigi majanduslikku arengut läbi

mitmete sektorite oluliselt paremini planeerida ja juhtida.

Kuna geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde puhul läbiviidavad tööd on

väikesemahulised ja lühiajalised, siis geoloogilise uuringuga ei kaasnev keskkonnamõju on minimaalne.

Järgneb korralduse resolutiivosa, milles otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek uuringulubade andmiseks Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V

uuringuruumides ning uurimistöö lubade andmiseks Jägala ja Jägala IX uuringuruumides.

Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks tehakse.

4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringulubade ja uurimistöö lubade andmise üle Jägala, Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala IX, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides.

Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.

5. Korralduse kooskõlastamine

Korralduse eelnõu ja seletuskiri saadetakse arvamuse avaldamiseks Jõelähtme vallale, AS-le TREV-2 Grupp, EMG Karjäärid OÜ-le, Veski Paas OÜ-le, Osaühingule Ruu Küla

Kaevandajate Selts, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Maa-ametile,

5

Põllumajandus- ja Toiduametile, Muinsuskaitseametile, MTÜ-le Jägala Külaselts, MTÜ-le Ruu

Küla Heakorra Selts, eraisikule T.V. ja uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikele.

6. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

EELNÕU 03.01.2024

KORRALDUS

Nõusolek geoloogilise uuringu lubade andmiseks Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII,

Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogilise uurimistöö lubade

andmiseks Jägala ja Jägala IX uuringuruumides

Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1 AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362) esitas Keskkonnaametile alljärgnevad õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavad geoloogilise uuringu loa (edaspidi ka uuringuluba)

ja üldgeoloogilise uurimistöö loa (edaspidi ka uurimistöö luba) taotlused: 1.1.1. 10. augusti 2017. a kirjaga nr T800-1/3629 Jägala uuringuruumi uurimistöö loa taotluse; 1.1.2. 20. oktoobri 2017. a kirjaga nr T800-1/4063 Jägala VII uuringuruumi uuringuloa taotluse;

1.1.3. 28. märtsi 2018. a kirjaga nr T800-1/4815 Jägala III uuringuruumi uuringuloa taotluse.

1.2. Osaühing Ruu Küla Kaevandajate Selts (registrikood 14361003) esitas 6. novembril 2017. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Jägala VIII uuringuruumi uuringuloa taotluse.

1.3. EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, taotluse esitamise ajal ärinimega Maavarade

OÜ ja hiljem EMG Arendus OÜ, mille õigusjärglane on EMG Karjäärid OÜ) esitas Keskkonnaametile alljärgnevad õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavad uuringuloa ja uurimistöö loa taotlused:

1.3.1. 29. mai 2018. a kirjaga nr 18-31 Jägala IX uuringuruumi uurimistöö loa taotluse; 1.3.2. 15. juuni 2018. a kirjaga nr 18-32 Jägala X uuringuruumi uuringuloa taotluse;

1.3.3. 15. juuni 2018. a kirjaga nr 18-35 Maardu V uuringuruumi uuringuloa taotluse. 1.4. Veski Paas OÜ (registrikood 14510905) esitas 23. juulil 2018. a Keskkonnaametile

õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Maardu uuringuruumi uuringuloa taotluse.

1.5. Jägala III uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala külas eraomandisse kuuluval kinnistul Tamme (kinnistu registriosa nr 5373602, katastritunnusega 24505:002:0031). Kinnistu omanik on taotleja ise ehk AS TREV-2 Grupp. Jägala III

uuringuruumi teenindusala pindala on 8,43 ha.

1.6. Jägala VII uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala külas eraomandisse kuuluval kinnistul Kuriste (kinnistu registriosa nr 13938902, katastritunnusega 24505:002:0170). Kinnistu omanik Metsaelu OÜ (registrikood 11546529) on 17. oktoobri

2017. a kirjaga andnud AS-le TREV-2 Grupp nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ja geoloogilise uuringu tegemiseks. Jägala VII uuringuruumi teenindusala pindala on 8,75 ha.

2

1.7. Jägala VIII uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Ruu külas eraomandisse

kuuluval kinnistul Tammiku (kinnistu registriosa nr 10877002, katastritunnusega 24504:008:0082). Kinnistu omanik OÜ Coreen Invest (registrikood 11014086) on 30. oktoobri

2017. a kirjaga andnud osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ja geoloogilise uuringu tegemiseks. Jägala VIII uuringuruumi teenindusala pindala on 15,73 ha.

1.8. Jägala X uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Ruu külas riigile kuuluval

kinnistul Katku (kinnistu registriosa nr 14597502, katastritunnusega 24501:001:2455). Riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (kuni 30. juunini 2023. a oli riigivara valitseja Keskkonnaministeerium) ja riigivara valitseja volitatud asutus Maa-

amet. Jägala X uuringuruumi teenindusala pindala on 17,25 ha.

1.9. Maardu uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Untaugu (kinnistu registriosa nr 9471102, katastritunnusega 24504:003:0133) ja Kivinuka tee 12 (kinnistu registriosa nr 2498602, katastritunnusega

24504:003:0780). Untaugu kinnistu omanik OÜ Aatmaa (registrikood 10418812) on 11. juuli 2018. a kirjaga andnud Veski Paas OÜ-le nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks. Kinnistu

Kivinuka tee 12 kuulub Veski Paas OÜ-le. Maardu uuringuruumi teenindusala pindala on 36,11 ha.

1.10. Maardu V uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas riigile kuuluval kinnistul Raadiku (kinnistu registriosa nr 8807002, katastritunnusega

24504:003:0065). Riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (kuni 30. juunini 2023. a oli riigivara valitseja Keskkonnaministeerium) ja riigivara valitseja volitatud asutus Maa-amet. Maardu V uuringuruumi teenindusala pindala on 15,26 ha.

1.11. Jägala uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala külas riigile kuuluval

kinnistul Anija metskond 19 (kinnistu registriosa nr 16206450, katastritunnusega 24505:002:0115). Riigivara valitseja on Kliimaministeerium (kuni 30. juunini 2023. a oli riigivara valitseja Keskkonnaministeerium) ja riigivara valitseja volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus (edaspidi ka RMK). Jägala uuringuruum koosneb kahest lahustükist, uuringuruumi teenindusala kogupindala on 135,71 ha.

1.12. Jägala IX uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala külas riigile kuuluvatel kinnistutel Anija metskond 15 (kinnistu registriosa nr 14996250, katastritunnusega

24505:002:0112), Anija metskond 17 (kinnistu registriosa nr 15381250, katastritunnusega 24501:001:1567) ja Anija metskond 198 (kinnistu registriosa nr 14633002, katastritunnusega

24505:002:0061). Riigivara valitseja on Kliimaministeerium (kuni 30. juunini 2023. a oli riigivara valitseja Keskkonnaministeerium) ja riigivara valitseja volitatud asutus RMK. Jägala IX uuringuruum koosneb kahest lahustükist, uuringuruumi teenindusala kogupindala on 52,8

ha.

1.13. Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides kavandatavate geoloogiliste uuringute eesmärk on lubjakivi tarbevaru uuring järgnevatel tingimustel:

1.13.1. Jägala III uuringuruumis rajatakse kuni 12 puurauku ja kuni 12 uuringukaeveõõnt sügavusega kuni 30 meetrit. Uuringuluba taotletakse kaheks aastaks ning uuringu tegija oleks

AS TREV-2 Grupp;

3

1.13.2. Jägala VII uuringuruumis rajatakse kuni 20 puurauku ja kuni 20 uuringukaeveõõnt

sügavusega kuni 30 meetrit. Uuringuluba taotletakse viieks aastaks ning uuringu tegija oleks AS TREV-2 Grupp;

1.13.3. Jägala VIII uuringuruumis rajatakse kuni kaheksa puurauku sügavusega kuni 20 meetrit. Uuringuluba taotletakse kaheks aastaks ning uuringu tegija oleks Maavarauuringud OÜ (registrikood 14346587);

1.13.4. Jägala X uuringuruumis rajatakse kuni 20 puurauku sügavusega kuni 25 meetrit. Uuringuluba taotletakse kaheks aastaks ning uuringu tegija oleks EMG Karjäärid OÜ;

1.13.5. Maardu uuringuruumis rajatakse kuni 17 puurauku sügavusega kuni 11 meetrit. Uuringuluba taotletakse viieks aastaks ning uuringu tegija oleks OÜ J. Viru Markšeideribüroo (registrikood 11644539);

1.13.6. Maardu V uuringuruumis rajatakse kuni 20 puurauku sügavusega kuni 25 meetrit. Uuringuluba taotletakse kaheks aastaks ning uuringu tegija oleks EMG Karjäärid OÜ.

1.14. Jägala ja Jägala IX uuringuruumides kavandatavate üldgeoloogiliste uurimistööde eesmärk on maavarade otsing, mille käigus otsitakse võimalikku ehituslubjakivile vastava

kvaliteediga maavara. Maavara otsingu eesmärgil tehtava üldgeoloogilise uurimistöö käigus uuritakse uuringuruumi piires maavara levikut ja omadusi, milleks rajatakse kaevandeid ja

puurauke ning võetakse proove laborimääranguteks, piiritletakse ja arvutatakse olenevalt uuringuvõrgu tihedusest maavara tarbevaru, reservvaru ja prognoosvaru ning antakse soovitusi uuringutöödeks. Jägala uuringuruumis rajatakse kuni 50 puurauku sügavusega kuni 20 meetrit.

Uurimistöö luba taotletakse viieks aastaks ning uuringu tegija oleks AS TREV-2 Grupp. Jägala IX uuringuruumis rajatakse kuni 30 puurauku sügavusega kuni 30 meetrit. Uurimistöö luba

taotletakse viieks aastaks ning uuringu tegija oleks EMG Karjäärid OÜ. 1.15. Keskkonnaamet avaldas maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) § 30 lõike 2 alusel

uuringulubade ja uurimistöö lubade taotluste esitamise kohta teated väljaandes Ametlikud Teadaanded ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Teated avalikustati järgmistel

kuupäevadel: 1.15.1. 21. augustil 2017. a Jägala uurimistöö loa taotlus; 1.15.2. 30. novembril 2017. a Jägala VII ja Jägala VIII uuringulubade taotlused;

1.15.3. 3. mail 2018. a Jägala III uuringuloa taotlus; 1.15.4. 2. juulil 2018. a Maardu V uuringuloa taotlus;

1.15.5. 9. juulil 2018. a Jägala IX uurimistöö loa ja Jägala X uuringuloa taotlused; 1.15.6. 14. septembril 2018. a Maardu uuringuloa taotlus.

1.16. Keskkonnaamet teavitas 21. augusti 2017. a kirjaga nr 12-1/17/9312-3 Jägala uurimistöö loa taotluse menetlusse võtmisest AS-i TREV-2 Grupp, Jõelähtme Vallavalitsust,

Transpordiametit, RMK-d, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust, Maa-ametit ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke.

1.17. Keskkonnaamet teavitas 5. detsembri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/12345-4 Jägala VII uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest AS-i TREV-2 Grupp, Jõelähtme Vallavalitsust,

Transpordiametit ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke. 1.18. Keskkonnaamet teavitas 6. detsembri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/12614-5 Jägala VIII

uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest Osaühingut Ruu Küla Kaevandajate Selts, Jõelähtme Vallavalitsust, Maa-ametit, Transpordiametit ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate

kinnistute omanikke.

4

1.19. Keskkonnaamet teavitas 3. mai 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5054-4 Jägala III uuringuloa

taotluse menetlusse võtmisest AS-i TREV-2 Grupp, Jõelähtme Vallavalitsust, Transpordiametit, RMK-d ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke.

1.20. Keskkonnaamet teavitas 2. juuli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/10627-4 Maardu V uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest EMG Karjäärid OÜ-d, Jõelähtme Vallavalitsust, Maa-ametit,

RMK-d ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke.

1.21. Keskkonnaamet teavitas 9. juuli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/10623-5 Jägala IX uurimistöö loa taotluse menetlusse võtmisest EMG Karjäärid OÜ-d, Jõelähtme Vallavalitsust, Transpordiametit, Maa-ametit, RMK-d ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute

omanikke.

1.22. Keskkonnaamet teavitas 9. juuli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/10629-4 Jägala X uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest EMG Karjäärid OÜ-d, Jõelähtme Vallavalitsust, Transpordiametit ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke.

1.23. Keskkonnaamet teavitas 14. septembri 2018. a kirjaga nr 12-2/18/12462-11 Maardu

uuringuloa taotluse menetlusse võtmisest Veski Paas OÜ-d, Jõelähtme Vallavalitsust, Maa- ametit, RMK-d, Transpordiametit ja uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke.

1.24. MTÜ Jägala Külaselts esitas 6. septembril 2017. a Keskkonnaametile seisukoha Jägala

uuringuruumi uurimistöö loa taotluse menetlusse võtmise osas. MTÜ Jägala Külaselts ei poolda üldgeoloogilise uurimistöö tegemist ajaloolisel Jägala laagri asukohal. Jägala küla elanikud soovivad laagriala taastada ajaloo säilitamiseks ja tutvustamiseks ning ka terviseradade

kompleksi loomiseks ja õuesõppe läbiviimise võimaluste suurendamiseks.

1.25. Keskkonnaamet selgitas 26. septembri 2017. a kirjas nr 12-1/17/9312-14 MTÜ-le Jägala Külaselts, et üldgeoloogiline uurimistöö ei takista Jägala küla elanike soovi ajaloolist ala taastada ajaloo säilitamiseks ja tutvustamiseks ning ka terviseradade kompleksi loomiseks ja

õuesõppe läbiviimise võimaluste suurendamiseks, kuna üldgeoloogilise uurimistöö käigus rajatavad puuraugud likvideeritakse koheselt peale proovide võtmist ning antud tegevus ei

mõjuta maapinna reljeefi säilitades antud ala maastiku. 1.26. Transpordiamet jõudis 6. detsembri 2017. a kirjades nr 15-5/17-00038/130 ja 15-5/17-

00038/131, 4. mai 2018. a kirjas nr 15-5/18/21835-2 ja 24. juuli 2018. a kirjas nr 15- 5/18/33460-2 seisukohale, et vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 2 puudub Jägala VIII,

Jägala VII ja Jägala III uuringulubade ning Jägala IX uurimistöö loa taotlustel puutumus riigi põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn-Narva teekaitsevööndiga. Lisaks nõustus Transpordiamet 24. juuli 2018. a kirjaga nr 15-5/18/32384-2 ja 17. septembri 2018. a kirjaga nr 15-5/18/43901-2

Maardu V ja Maardu uuringulubade taotlustega. Transpordiamet palus enda kaasamist nimetatud taotluste edasisse menetlusse.

1.27. Jõelähtme Vallavalitsus saatis 15. detsembri 2017. a kirjaga nr 10-9/5015-1, 11. juuli 2018. a kirjadega nr 10-9/2464-1 ja 10-9/2458-1 ning 26. septembri 2018. a kirjaga nr 10-

9/3633-1 Keskkonnaametile seisukoha Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X ja Maardu uuringulubade taotluste ning Jägala IX uurimistöö loa taotluse menetlusse võtmise osas.

Jõelähtme Vallavalitsus palus Keskkonnaametil menetlused lõpetada, sest uuritavatele aladel kaevandamine ei ole valla arengudokumentide järgi ette nähtud ning vald seda ei toeta.

5

1.28. Eraisik T.V. saatis 24. augustil 2018. a Keskkonnaametile pöördumise, mille kohaselt eraisik T.V. ei nõustu uuringuloa andmisega Maardu V uuringuruumis. Pöördumises on

kokkuvõtlikult esile toodud, et Jõelähtme vald ei vaja uusi „kaevandusi“, mistõttu ei ole vaja teha ka geoloogilisi uuringuid ning et soovitakse elada puhtas ja looduslikus keskkonnas, mit te „kaevanduste“ rikutud alal.

1.29. Keskkonnaamet vastas 10. jaanuari 2018. a kirjaga nr 12-2/17/12345-8 ja 12. juuli 2018.

a kirjaga nr 12-2/18/10623-10 Jõelähtme Vallavalitsusele, et MaaPS ja haldusmenetluse seadus ei näe võimalust Keskkonnaametil lõpetada uuringuloa või uurimistöö loa taotluse menetlust avalikustamise käigus saadud arvamuste või ettepanekute põhjal.

1.30. Jägala ja Ruu külade külavanemad ning MTÜ Jägala Külaselts ja MTÜ Ruu Küla

Heakorra Selts saatsid 8. novembril 2018. a Keskkonnaametile pöördumise seoses hoogustunud geoloogilise uuringu lubade taotluste esitamisega Jägala ja Ruu külades. Pöördumises on kokkuvõtlikult esile toodud, et Jägala ja Ruu külade metsaalad kuuluvad rohevõrgustikku ja

Tallinna rohevööndisse, mis ei ole ainult kohalike inimeste metsad, vaid meie kõigi roheline ala. Pöördumise esitajad on seisukohal, et uute kaevanduste loomine rohealade arvelt on

perspektiivitu. Jõelähtme valla territooriumil on juba mitmeid kaevandusi ja maardlaid, samuti ei näe uute asukohtadega kaevanduste teket ette valla üldplaneering ega arengukava ega ei soosi ka kohalik kogukond.

1.31. Keskkonnaamet saatis 25. augusti 2017. a kirjaga nr 12-1/17/9312-6 Jägala uurimistöö

loa, 5. detsembri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/12345-5 Jägala VII uuringuloa, 3. mai 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5054-5 Jägala III uuringuloa ja 9. juuli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/10623-7 Jägala IX uurimistöö loa taotlused MaaPS 27 lõike 5 alusel arvamuse avaldamiseks

Kaitseministeeriumile, sest Jägala, Jägala III, Jägala VII ja Jägala IX uuringuruumid asuvad riigikaitselise ehitise Jägala linnak piiranguvööndis.

1.32. Kaitseministeerium ei esitanud 22. septembri 2017. a kirjaga nr 12-1/17/3725 Jägala uurimistöö loa taotluse kohta märkuseid ning asus 6. märtsi 2018. a kirjas nr 12-1/18/489 ja 1.

juuni 2018. a kirjas nr 12-1/18/2019 seisukohale, et geoloogiliste uuringute tegemine Jägala VII ja Jägala III uuringuruumides ei mõjuta riigikaitselise ehitise Jägala linnak töövõimet.

Jägala IX uurimistöö loa taotluse kohta Kaitseministeerium arvamust ei avaldanud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 16 lõike 2 kohaselt, kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise

haldusorgani arvamuseta.

1.33. Keskkonnaamet küsis 24. augusti 2017. a kirjaga nr 12-1/17/9312-5, 3. juuli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/10627-5 ning 9. juuli 2018. a kirjadega nr 12-2/18/10623-6 ja 12- 2/18/10629-5 5 riigivara valitseja volitatud asutustelt Maa-ametilt ja RMK-lt MaaPS § 27 lõike

3 alusel nõusolekut riigile kuuluvate kinnisasjade kasutamiseks üldgeoloogilisteks uurimistöödeks Jägala ja Jägala IX uuringuruumides ning geoloogilisteks uuringuteks Maardu

V ja Jägala X uuringuruumides. 1.34. RMK andis 22. septembri 2017. a kirjaga nr 3-1.1/3120 Jägala uuringuruumi asukoha

riigivara valitseja volitatud asutusena nõusoleku üldgeoloogilise uurimistöö tegemiseks tingimusel, et uuringu tegija kooskõlastab uurimistöö läbiviimise RMK-ga.

6

1.35. Keskkonnaministeerium (edaspidi ka KeM) andis 6. augusti 2018. a kirjaga nr 13-

1/18/4782-2 Maardu V uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja Raadiku (katastritunnus 24504:003:0065), 27. augusti 2018. a kirjaga nr 13-

1/18/4789-2 Jägala X uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluva kinnisasja Katku (katastritunnus 24501:001:2455) ning 13. novembri 2018. a kirjaga nr 13- 1/18/5342-2 Jägala IX uuringuruumi asukoha riigivara valitsejana nõusoleku riigile kuuluvate

kinnisasjade Anija metskond 15 (katastritunnus 24505:002:0112), Anija metskond 17 (katastritunnus 24501:001:1567) ja Anija metskond 198 (katastritunnus 24505:002:0061)

kasutamiseks järgmistel tingimustel: 1.35.1. geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö tegijal tuleb teavitada Maa-ametit või RMK-d e-posti teel välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette;

1.35.2. kui geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib uuringu või uurimistöö tegijaga kasvava

metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu; 1.35.3. geoloogiline uuring Maardu V uuringuruumis tuleb läbi viia väljaspool

vegetatsiooniperioodi. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada Raadiku kinnisasja rentnikku OÜ-d Aatmaa;

1.35.4. Raadiku kinnisasjal paikneva elektriõhuliini kaitsevööndi alale uuringupunkte rajada ei tohi. Välitööde käigus ei tohi kahjustada maaparandussüsteemide nõuetekohast toimimist; 1.35.5. Katku kinnisasjal paiknevale elektriõhuliini kaitsevööndi alale uuringupunkte rajada ei

tohi; 1.35.6. uuringu tegijal tagada, et uuringu käigus ei kahjustataks Katku ja Paemurru

(katastritunnus 24504:008:0321) kinnisasjade piirile Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt rajatud elektroonilise side võrku.

1.36. Keskkonnaamet küsis 8. aprilli 2019. a kirjadega nr 12-2/19/313 ja 12-2/19/314, 25. aprilli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/3207-2 ja 3. mai 2018. a kirjaga nr 12-2/18/5054-6 Põllumajandus-

ja Toiduameti kooskõlastust maaparandussüsteemi alal geoloogiliste uuringute tegemiseks Jägala III, Jägala VII, Maardu ja Maardu V uuringuruumides.

1.37. Keskkonnaamet saatis 8. aprilli 2019. a kirjaga nr 12-2/19/313-2 MaaPS 27 lõike 6 alusel Maardu uuringuruumi uuringuloa taotluse arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile, sest

Maardu uuringuruum asub Rebala muinsuskaitsealal. 1.38. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 18. aprilli 2019. a kirjadega nr 14.2-1/9868 ja

14.2-1/9885 Maardu ja Maardu V uuringuruumides geoloogiliste uuringute tegemise tingimusel, et uuringute tegemisel tagatakse maaparandussüsteemi toimimine vastavalt

maaparandusseaduse nõuetele. Geoloogiliste uuringute tegemise Jägala III ja Jägala VII uuringuruumides kooskõlastas Põllumajandus- ja Toiduamet vaikimisi.

1.39. Muinsuskaitseamet asus 30. aprilli 2019. a kirjas nr 1.1-7/974-2 seisukohale, et arheoloogiamälestiste kaitse ja Rebala muinsuskaitseala väärtuste säilimise seisukohast ei

kujuta geoloogiline uuring Maardu uuringuruumis suuremat ohtu arheoloogiapärandi säilimisele.

1.40. Keskkonnaamet saatis 27. märtsi 2018. a kirjaga nr 12-2/18/4602, 26. aprilli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/3207-3, 17. mai 2018. a kirjaga nr 12-2/18/7777, 28. augusti 2018. a kirjaga

nr 12-2/18/5054-12, 23. oktoobri 2018. a kirjaga nr 12-2/18/10629-9, 29. jaanuari 2019. a kirjaga nr 12-2/18/10623-17, 8. aprilli 2019. a kirjaga nr 12-2/19/314-2 ja 10. aprilli 2019. a

7

kirjaga nr 12-2/19/313-4 MaaPS-i § 27 lõike 7 alusel Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala

X, Maardu ja Maardu V uuringulubade taotlused, Jägala ja Jägala IX uurimistöö lubade taotlused, nende kohta antavate haldusaktide eelnõud ning samuti keskkonnamõju hindamise

(edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõud Jõelähtme Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Maardu ja Maardu V uuringulubade taotlused ja vastavad eelnõud saadeti teadmiseks ka Veski Paas OÜ-le, EMG Karjäärid OÜ-le, OÜ-le Aatmaa, US TradingHouse

OÜ-le, OÜ-le Melanell, Põllumajandus- ja Toiduametile, Maa-ametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile ning eraisikutele A.K., M.H. ja T.V.

1.41. Jõelähtme Vallavolikogu saatis 27. juuni 2018. a kirjaga nr 10-9/1597-1, 12. oktoobri 2018. a kirjadega nr 10-9/1315-1, 10-9/3159-3 ja 10-9/3159-4, 14. detsembri 2018. a kirjaga nr

10-9/4125-3, 15. märtsi 2019. a kirjaga nr 10-9/352-3 ning 28. juuni 2019. a kirjadega nr 10- 9/1133-4 ja 10-9/1165-4 Keskkonnaametile seisukohad, mille kohaselt Jõelähtme

Vallavolikogu ei ole nõus uuringulubade andmisega Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning uurimistöö lubade andmisega Jägala ja Jägala IX uuringuruumides. Jõelähtme Vallavolikogu seisukohad ja nende käsitlus esitatakse

käesoleva korralduse punktis 2.

1.42. Transpordiamet nõustus 9. aprilli 2019. a kirjaga nr 15-5/18/32384-4 ja 12. aprilli 2019. a kirjaga nr 15-5/18/43901-5 Maardu ja Maardu V uuringulubade taotlustega, nende kohta antavate haldusaktide eelnõudega ning KMH algatamata jätmise otsuse eelnõudega.

1.43. Eraisik T.V. esitas 12. mail 2019. a ja 29. mail 2019. a seisukoha Maardu ja Maardu V

uuringulubade taotluste, nende kohta antavate haldusaktide eelnõu ning KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta. Eraisik T.V. ei nõustu uuringulubade andmisega Maardu ja Maardu V uuringuruumides. Eraisik T.V. arvab, et kuna kaevandamisloa taotlemisel täiendavat

KMH läbiviimist Keskkonnaamet ei nõua, siis peab geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses koostatud KMH eelhinnang käsitlema erinevaid alternatiive mõjudele-tegevustele

ja andma hinnangu asjaoludele, mis puudutavad kaevandamist. 1.44. Keskkonnaamet selgitas 3. juuni 2019. a kirjas nr 12-2/19/314-9 ja 26. juuni 2019. a kirjas

nr 12-2/19/313-15 eraisikule T.V., et uuringuloa ja kaevandamisloa taotluse menetlused on eraldiseisvad ning KMH eelhindamine viiakse läbi mõlema menetluse käigus, kusjuures

käsitletakse vaid konkreetset menetlust puudutavaid asjaolusid. Kõiki asjaolusid kaaludes jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et geoloogiliste uuringutega Maardu ja Maardu V uuringuruumides ei kaasne olulist keskkonnamõju.

1.45. Keskkonnaamet teavitas 28. juuni 2018. a kirjas nr 12-2/18/7777-4 Osaühingut Ruu Küla

Kaevandajate Selts, 15. oktoobri 2018. a kirjas nr 12-2/18/5054-17, 19. oktoobri 2018. a kirjas nr 12-2/18/3207-8 ja 22. oktoobri 2018. a kirjas nr 12-2/18/4602-3 AS-i TREV-2 Grupp, 18. detsembri 2018. a kirjas nr 12-2/18/10629-14, 18. märtsi 2019. a kirjas nr 12-2/19/39-5 ja 1.

juuli 2019. a kirjas nr 12-2/19/314-12 EMG Karjäärid OÜ-d ning 11. juuli 2019. a kirjas nr 12- 2/19/313-17 Veski Paas OÜ-d Jõelähtme Vallavolikogu seisukohtadest ning küsis nimetatud

ettevõttete seisukohtasid kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuste ja menetluste edasise käigu kohta.

1.46. Osaühing Ruu Küla Kaevandajate Selts tegi 5. juuli 2018. a kirjas nr 18/0705-1K Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS-i § 35 lõike 3 alusel Jägala VIII uuringuloa

andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi ka VV).

8

1.46. AS TREV-2 Grupp tegi 26. novembri 2018. a kirjas nr T800-1/6543 Keskkonnaametile

ettepaneku taotleda MaaPS-i § 35 lõike 3 alusel Jägala III ja Jägala VII uuringulubade ning Jägala uurimistöö loa andmise nõusolekut VV-lt.

1.47. EMG Karjäärid OÜ tegi 18. jaanuari 2019. a kirjas nr 19-59, 15. aprilli 2019. a kirjas nr 19-68 ja 29. juuli 2019. a kirjas nr 19-128 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS-i § 35

lõike 3 alusel Jägala X ja Maardu V uuringulubade ning Jägala IX uurimistöö loa andmise nõusolekut VV-lt.

1.48. Veski Paas OÜ tegi 30. juuli 2019. a kirjas nr 2 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS-i § 35 lõike 3 alusel Maardu uuringuloa andmise nõusolekut VV-lt.

1.49. Keskkonnaamet pöördus 10. juuli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/7777-7, 10. jaanuari 2019. a

kirjaga nr 12-2/18/5054-18, 14. jaanuari 2019. a kirjadega nr 12-2/18/3207-12 ja 12-2/18/4602- 5, 29. jaanuari 2019. a kirjaga nr 12-2/18/10629-16, 17. juuni 2019. a kirjaga nr 12-2/19/39-8, 27. augusti 2019. a kirjaga nr 12-2/19/314-14 ning 28. augusti 2019. a kirjaga nr 12-2/19/313-

20 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ka MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V

uuringulubade ning Jägala ja Jägala IX uurimistöö lubade taotluste menetlustes. 1.50. MKM asus 6. augusti 2018. a kirjas nr 17-1/18-0148/6747, 4. novembri 2019. a kirjades

nr 17-1/18-0148/8129, 17-1/18-0148/8132, 17-1/18-0148/8133, 17-1/18-0148/8134, 17-1/18- 0148/8135 ja 17-1/18-0148/8136 ning 15. novembri 2019. a kirjas nr 17-1/18-0148/8494

seisukohale, et geoloogiliste uuringute tegemine Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogiliste uurimistööde tegemine Jägala ja Jägala IX uuringuruumides vastab riigi huvidele.

1.51. Keskkonnaamet pöördus 3. oktoobri 2018. a kirjaga nr 12-2/18/7777-10, 6. veebruari

2020. a kirjaga nr 12-2/19/313-22, 21. aprilli 2021. a kirjadega nr DM-110859-4, DM-110892- 3, DM-110896-3 ja DM-110992-3 ning 23. aprilli 2021. a kirjadega nr DM-110895-3 ja DM- 110991-3 KeM-i poole riigi huvi väljaselgitamiseks Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala

X, Maardu ja Maardu V uuringulubade ning Jägala ja Jägala IX uurimistöö lubade taotluste menetlustes.

1.52. Keskkonnaminister asus 13. novembri 2018. a kirjas nr 14-6/18/6423-2, 3. märtsi 2020. a kirjas nr 13-1/20/570-2, 20. mai 2021. a kirjades nr 13-1/21/1951-2 ja 13-1/21/1988-2 ning 25.

mai 2021. a kirjades nr 13-1/21/1958-2, 13-1/21/1987-3, 13-4/21/2017-2 ja 13-1/21/2018-2 seisukohale, et uuringulubade andmine Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja

Maardu V uuringuruumides ning uurimistöö lubade andmine Jägala ja Jägala IX uuringuruumides on riigi huviga kooskõlas.

1.53. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikesse 1

lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus tugevdas MKM-i pädevust sotsiaal- majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse

suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides.

9

1.54. Vabariigi Valitsuse seaduse § 1 lõike 2 kohaselt teostab VV täidesaatvat riigivõimu

vahetult või valitsusasutuste kaudu. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatustest tulenevalt saatis Keskkonnaamet 29. juuli 2020 kirjaga nr 14-6/20/3364, 23. aprilli 2021. a kirjaga nr 12-

1/21/8686 ja 16. septembri 2021. a kirjaga nr 12-1/21/19782 MKM-le VV poole pöördumiseks Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringulubade ning Jägala ja Jägala IX uurimistöö lubade taotluste materjalid.

1.55. Riigikogu võttis 20. juunil 2023. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse, millega muu hulgas korraldati KeM ümber Kliimaministeeriumiks (edaspidi ka KliM). KliM-i valitsemisalasse liideti lisaks seni KeM-i valitsemisalas olnud ülesannetele osaliselt MKM-i valitsemisalas olnud ülesanded. MKM-i

valitsemisalast läksid KliM-i valitsemisalasse muu hulgas üle maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine.

Muudatused jõustusid 1. juulil 2023. a. Seega on MKM-i ülesanded maavarade vastutusvaldkonnas alates 1. juulist 2023. a viidud täielikult üle KliM-i.

1.56. KliM valmistas ette VV-lt Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringulubade ning Jägala ja Jägala IX uurimistöö lubade andmiseks nõusoleku küsimise

korralduse ning saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja …………. 2023. a kirjaga nr … arvamuse avaldamiseks Jõelähtme vallale, AS-le TREV-2 Grupp, EMG Karjäärid OÜ-le, Veski Paas OÜ-le, Osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Maa-ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile,

Muinsuskaitseametile, MTÜ-le Jägala Külaselts, MTÜ-le Ruu Küla Heakorra Selts, eraisikule T.V. ja uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikele.

2. JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAMINISTEERIUMI NING

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD

SENISES MENETLUSES

2.1. Jõelähtme Vallavolikogu 27. juuni 2018. a, 12. oktoobri 2018. a, 14. detsembri 2018.

a, 15. märtsi 2019. a ja 28. juuni 2019. a seisukohad

2.1.1. Jõelähtme Vallavolikogu saatis 27. juuni 2018. a kirjaga nr 10-9/1597-1, 12. oktoobri 2018. a kirjadega nr 10-9/1315-1, 10-9/3159-3 ja 10-9/3159-4, 14. detsembri 2018. a kirjaga nr 10-9/4125-3, 15. märtsi 2019. a kirjaga nr 10-9/352-3 ning 28. juuni 2019. a kirjadega nr 10-

9/1133-4 ja 10-9/1165-4 Keskkonnaametile seisukohad, mille kohaselt Jõelähtme Vallavolikogu ei ole nõus uuringulubade andmisega Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala

X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning uurimistöö lubade andmisega Jägala ja Jägala IX uuringuruumides (edaspidi ka taotletavad uuringuruumid).

2.1.2. Kirjades toodud seisukohtade kohaselt ei toeta Jõelähtme Vallavolikogu uuringulubade ja uurimistöö lubade andmist, sest uuringulubade ja uurimistöö lubade taotlused on esitatud

eesmärgiga kaevandada tulevikus ehituslubjakivi. Jõelähtme Vallavolikogu hindab uuringulubade ja uurimistöö lubade taotlusi seetõttu koosmõjus hilisemate võimalike kaevandamislubade andmisega.

2.1.3. Jõelähtme Vallavolikogu hinnangul ei ole uuringulubade ja uurimistöö lubade andmine

koosmõjus hilisemate võimalike kaevandamislubade andmisega kooskõlas Jõelähtme valla ja kohaliku kogukonna huvidega. Lisaks kohaliku kogukonna argumentidele esitas Jõelähtme

10

vald veel mitmeid argumente, miks ei peaks uuringulubasid ja uurimistöö lubasid andma. Valla

argumendid on kokku võetavad järgmiselt:

2.1.4. MaaPS § 17 lõike 4 kohaselt võib üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba, kuid Maavarauuringud OÜ-l, AS-il TREV-2 Grupp, EMG Karjäärid OÜ-l ja OÜ-

l J. Viru Markšeideribüroo vastav tegevusluba puudub.

2.1.5. Osaühing Ruu Küla Kaevandajate Selts on asutatud sissemakset tegemata ning puuduvad andmed selle kohta, et nimetatud äriühingul oleks töötajaid või et ta oleks tasunud riiklikke makse. Seetõttu esineb oht, et kui maavara geoloogilise uuringu käigus mistahes põhjusel peaks

kaasnema kahjulikke tagajärgi, siis võib loa taotlejalt kahjuhüvitise saamine olla keeruline.

2.1.6. Geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde (edaspidi koos nimetatud ka kui geoloogilised tööd) tegemine ja tõenäoline hilisem lubjakivi kaevandamine on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga. Lubjakivi

saamiseks on kõige otstarbekam kasutada Põhja-Eesti rekonstrueeritavate ja/või rajatavate teede alla jäävat lubjakivi. Olukord, kus teede alla jääv lubjakivi jäetakse kasutamata ning selle

asemel tehakse geoloogilisi uuringuid ning rajatakse mujale karjääre lubjakivi kaevandamiseks, on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga.

2.1.7. On teadmata, kas Kuriste kinnistu omanik on nõus geoloogilise uuringu tegemisega

Jägala VII uuringuruumis, mis asub Kuriste kinnistul. 2.1.8. Jõelähtme vallale on esitatud taotlus kohaliku kaitseala moodustamiseks alal, mis

muuhulgas hõlmab Jägala, Jägala III, Jägala VII, Jägala IX uuringuruume. Jõelähtme Vallavolikogu ei ole nõus andma nõusolekut uuringulubade ja uurimistöö lubade andmiseks

senikaua, kuni ei ole valminud ekspertiis lähtuvalt looduskaitseseaduse § 8 lõikest 3. Juhul, kui ekspertiisi tulemusena peaks selguma, et kohaliku kaitseala moodustamine on põhjendatud, siis soovib Jõelähtme vald tõsiselt kaaluda kaitseala moodustamist. Juhul, kui Jõelähtme vald peaks

ekspertiisist lähtudes otsustama kaitseala moodustamise ning kui sellel kaitsealal peaks olema keelatud maavarade kaevandamine, siis puudub tarvidus geoloogiliste tööde tegemiseks.

2.1.9. Geoloogiliste tööde tegemine ja sellele järgnev võimalik lubjakivi kaevandamine avaldab taotletavate uuringuruumidele lähedalasuvatele kinnistutele kodu rajanud inimestele negatiivset

mõju. On ilmne, et perspektiiv elada tulevikus lubjakivikarjääri vahetus läheduses ei ole ühelt poolt meeldiv ja avaldab eelkõige lähedalasuvatele kinnistutele olulist negatiivset mõju.

Geoloogiliste tööde teostamine võib halvendada ka sportimise võimalusi. 2.1.10. Taotletavad uuringuruumid asuvad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seetõttu esineb

märkimisväärne oht, et mistahes keskkonnareostuse puhul võib põhjavesi reostuda. Geoloogiliste tööde tegemise käigus esineb reaalne oht, et tekib keskkonnareostus seonduvalt

näiteks geoloogilise töö käigus kasutatavast masinast õli või mõne muu aine lekkimisega. 2.1.11. Geoloogiliste tööde käigus puuraukude ja/või uuringukaeveõõnte rajamisega seonduvalt

võivad saada kahjustatud maaparandussüsteemid ning maaparandussüsteemide kahjustada saamisest johtuvad negatiivsed tagajärjed võivad olla ulatuslikud ning ilmneda mõnel muul

maaüksusel. Samuti pärsib puuraukude tegemiseks vajaliku tehnika liikumine ja puuraukude rajamine põllumajanduslikku tegevust.

11

2.1.12. Geoloogiliste tööde tegemise käigus halveneb uuringualadel paikneva metsa puhkamiseks kasutamise potentsiaal (sh väheneks sportimise võimalused), sest välitööde

tegemine tähendaks puude maha võtmist ja metsas tehnikaga liikumist võimaldavate juurdepääsuteede rajamist. Lubjakivi kaevandamine tähendaks aga seda, et kogu metsamassiiv tuleks maha raiuda. Nii Jõelähtme valla kui ka kohaliku kogukonna huvides on, et väärtuslik

mets säiliks.

2.1.13. Geoloogilise uuringu tegemine Maardu uuringuruumis ning sellele järgnev võimalik kaevandamine halvendavad Rebala muinsuskaitseala seisukorda. Muinsuskaitseamet on 30. aprilli 2019. a kirjas nr. 1.1-7/974-2 märkinud, et ei pea otstarbekaks geoloogilise uuringu

läbiviimist Maardu uuringuruumi alal, kuna muinsuskaitseala saaks kaevandamise tagajärjel pöördumatult kahjustada.

2.1.14. Maardu V uuringuruumi alal asub arheoloogiamälestis (kulutuurimälestiste registri nr 27432). Kultuurimälestiste registri andmetel on tegemist endise asulakohaga, mille puhul

esineb teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Jõelähtme Vallavolikogu soovib, et mälestisteks olevad endised asulakohad säiliksid, kuivõrd need lisavad

Jõelähtme vallale eripära ja on olulised nii kulutuuri, hariduse kui ka teaduse seisukohalt. Geoloogilise uuringu tegemine ning sealhulgas puuraukude rajamine võib oluliselt halvendada arheoloogiamälestise seisukorda.

2.1.15. Kinnistut Anija metskond 19, millel asub Jägala uuringuruumi uurimistöö loa taotlus,

läbivad kaks gaasitorustikku. Mitmed puuraugud on kavas puurida gaasitorustike kaitsevööndi piirile, millega seondub märkimisväärne oht. Juhul, kui puuraukude puurimise käigus peaks midagi valesti minema (näiteks liiga suure vibratsiooni tekkimine, maapinna ära vajumine

tingituna puuraukude rajamisest, puurmasina süttimine või plahvatamine puuraugu rajamise käigus jne), siis võivad halvemal juhul gaasitorustikud plahvatada. Kuna kaks gaasitorustikku

paiknevad teineteise lähedal, siis nende gaasitorustike plahvatamisest tekivad negatiivsed tagajärjed võivad kumuleeruda. Sellise õnnetuse tagajärjed võivad olla ulatuslikud ja rasked.

2.1.16. Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumide geoloogiliste uuringute käigus on kavas rajada puuraugud elektripaigaldise ja sideehitise kaitsevööndite vahetusse lähedusse. Seeläbi

võivad kaasneda olulised negatiivsed tagajärjed, kui puuraugu või puuraukude rajamise käigus elektripaigaldis ja/või sideehitis kahjustada saavad.

2.1.17. Geoloogilise uuringu teostamise tagajärjel võetakse maavara arvele MaaPS-i § 22 tähenduses. Maavara arvele võtmise tagajärjel hakkavad kehtima MaaPS §-s 15 sätestatud

piirangud sellele maaüksusele, millel maavara arvele võeti. Jõelähtme valla huvides on, et vald oleks võimalikult vaba ja sõltumatu teostama planeerimisdiskretsiooni ja korraldama kohalikku elu. Valla huvides ei ole olukorra tekkimine, kus maaüksuse, millel maavara arvele võeti,

katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks, ehitusloa andmiseks, detailplaneeringu kehtestamiseks jmt oleks vajalik Kliimaministeeriumi eelnev luba.

2.1.18. Jõelähtme valla üldisemad kogemused näitavad, et pärast ehituslubjakiviga seonduva geoloogilise uuringu tegemist tekib maavara kaevandamisega tegelevatel ettevõtjatel

intensiivne huvi kaevandamisloa saamiseks konkreetse maa-ala suhtes, kus geoloogilised uuringud on tehtud ja ehituslubjakivi maavarana arvele võetud. Eesti Vabariigi positsioon

kaevandamislubade andmisega seonduvalt on sageli kaevandamisettevõtjat õigustava-soosiva

12

alatooniga. Jõelähtme vald soovib ennast säästa järjekordsest mahukast vaidlusest

ehituslubjakivi kaevandamiseks kaevandamisloa andmise ja selle loa tingimuste üle.

2.1.19. Tulenevalt kaevandamise spetsiifilisusest vallaelanike tööhõive kaevanduste tõttu üldjuhul ei suurene, küll kaasnevad kaevandamisega sageli mitmesugused keskkonnaalased probleemid. Kaevandamisega seonduvalt Jõelähtme vallale laekuv keskkonnatasu ei

kompenseeri kaevandamise negatiivseid tagajärgi. Samuti näitavad Jõelähtme valla kogemused, et kui kaevandamisloa saanud ettevõtja peaks ära kaduma, kaevandamine peaks

jääma pooleli ja/või kaevandusala korrastamata, siis on riik olnud suutmatu neid probleeme lahendama.

2.1.20. Geoloogiliste tööde tegemine ja sellele järgnev lubjakivi kaevandamine on otseses vastuolus riigihalduse ministri 9. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi Harju maakonnaplaneering) lisaks nr 4 oleva Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (edaspidi teemaplaneering)1. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti

2.1.1 järgi täiendab roheline võrgustik kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks tervikuks. Rohevõrgustiku tuumalad (antud juhul tuumala T8, mis on

piirkondliku tasandi tuumala) on piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tuumalad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega alad. Tuumalade käsitlemisel tuleb arvestada, et nende lahutamatuks osaks on äärealad. Seletuskirja punktis 2.2.1 on sätestatud

nõue, mille kohaselt rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrk jääks toimima. Seletuskirja punktis 2.2.2.1 on

selgitatud, et konfliktid võivad tekkida seonduvalt erinevate infrastruktuuride konkureerimisega ühele ja samale territooriumile. Seletuskirjas on sätestatud nõue, mille kohaselt „konfliktsetes piirkondades on vajalik välistada riigimetsamaa sihtotstarbe muutmine

ning hoiduda muuviisilisest rohevõrgustiku toimimist ohustavast maakasutuse sihtotstarbe muutmisest“. Seega välistab Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ punkt 2.2.2.1 tuumalas paiknevale maaüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe andmise. See omakorda tähendab, et lubjakivi kaevandamine taotletavates uuringruumides, mis jäävad tuumalasse T8, on välistatud, kuna ilma maaüksusele

mäetööstusmaa sihtotstarvet määramata ei ole võimalik kaevandamistegevusega alustada. Kuna kehtiv teemaplaneering lubjakivi kaevandamise taotletavates uuringuruumides välistab, siis ei

ole otstarbekas teha kulutusi seonduvalt geoloogiliste tööde tegemisega. 2.1.21. Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringu2 kohaselt ei ole ette nähtud, et taotletavate

uuringuruumide territooriumi maakasutuse sihtotstarbeks on mäetööstusmaa. Jõelähtme Vallavolikogu kinnitab, et ta ei ole nõus Jõelähtme valla üldplaneeringusse muudatuse

tegemisega, mis võimaldaks lubjakivi kaevandamist taotletavatel uuringuruumides. Lisaks on üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud, et Jõelähtme valla territooriumil on detailplaneerimiskohustusega alaks muuhulgas hajaasustuses paiknev ala, kuhu kavandatakse

tootmisüksust. Jõelähtme vald on seisukohal, et kavandatavad lubjakivikarjäärid on vaadeldavad tootmisüksustena ning seega on uute lubjakivikarjääride rajamise eeltingimuseks

karjääride ettenägevate detailplaneeringute kehtestamine. Kuna Jõelähtme Vallavolikogu ei ole nõus valla üldplaneeringu muutmisega ja detailplaneeringute kehtestamisega, mille tõttu on lubjakivi kaevandamine taotletavates uuringuruumides välistatud, siis ei ole ka otstarbekas teha

kulutusi seonduvalt geoloogiliste tööde tegemisega.

1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 2 https://joelahtme.ee/uldplaneering-kehtiv-

13

2.1.22. Samuti on oluline, et käesoleval ajal toimub Jõelähtme valla uue üldplaneeringu

koostamine3. Jõelähtme valla uues üldplaneeringu eelnõus on piirkonda, kus paiknevad Jägala, Jägala III, Jägala VII, Jägala IX, Jägala X uuringuruumid, käsitletud hajaasustusalana, mis on

täies ulatuses kaetud rohevõrgustikuga. Jõelähtme valla uue üldplaneeringu projekti seletuskirja punktist 5.5 ilmneb, et seonduvalt rohevõrgustike aladega on sätestatud muuhulgas järgmised nõuded:

2.1.22.1. rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima;

2.1.22.2. tugialadele ja koridoridele on üldjuhul vastunäidustatud teatud taristute (nt kiirteed, prügilad, jäätmehoidlad ja teised kõrge keskkonnariskiga objektid) rajamine. Juhul, kui uute taristute rajamine on vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning

läbi viia keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid (nt ulukiläbipääsud);

2.1.22.3. kaevandussoovi ja rohelise võrgustiku koridori kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimimine, töötades välja leevendavad meetmed.

2.1.23. Vaadeldes Jägala III ja Jägala VII uuringulubade taotlusi ning Jägala ja Jägala IX

uurimistöö lubade taotlusi koosmõjus hilisema lubjakivi kaevandamisega, leiaks aset tuumala T8 oluline kahjustamine. Samuti halvendab rohelise võrgustiku toimimist geoloogilise uuringu läbiviimine Jägala X uuringuruumis koosmõjus hilisema kaevandamisega. Kaevandamine võib

põhjustada ulatuslikku veerežiimi muutust, mis omakorda mõjutab rohevõrgustiku ökoloogilist tasakaalu ning võib tuua endaga kaasa olulisi maastiku muutusi ja liigilise mitmekesisuse

vähenemiseni. See tähendab, et geoloogiliste tööde tegemine Jägala, Jägala III, Jägala VII, Jägala IX ja Jägala X uuringuruumides koomõjus lubjakivi hilisema kaevandamisega on otseselt vastuolus Jõelähtme valla uue üldplaneeringu projektist tuleneva nõudega tagada

rohelise võrgustiku toimima jäämine.

2.1.24. Jõelähtme valla uues üldplaneeringu projektis on piirkonda, kus paiknevad Maardu ja Maardu V uuringuruumid, käsitletud väärtusliku põllumajandusmaana. Jõelähtme Vallavolikogu on seisukohal, et geoloogiliste uuringute läbiviimine Maardu ja Maardu V

uuringuruumides koosmõjus hilisema kaevandamisega hävitab väärtusliku põllumajandusmaa.

2.1.25. Kuigi Jõelähtme valla uut üldplaneeringut ei ole veel kehtestatud, siis on Riigikohus 20. märtsi 2014. a haldusasja nr 3-3-1-87-13 tehtud kohtuotsuse punktis 12 asunud seisukohale, et kuigi HMS § 60 lõike 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult

kehtiv haldusakt, ei ole samas kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme

planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lõige 2). Sama kohtulahendi punkti 13 kohaselt tuleb ühe asjakohase kriteeriumina ruumilisel

planeerimisel võtta arvesse piirkonnas juba väljakujunenud olustikku (planeerimisseaduse § 1 lõiked 2 ja 3). Olustikuga tuleb arvestada nii täpsemate alusdokumentide puudumise kui ka

nende olemasolu korral. Jõelähtme Vallavolikogu leiab, et Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3- 1-87-13 tehtud kohtuotsuse punktides 12 ja 13 toodud suunistest lähtudes, on põhjendatud see, et seisukoha avaldamisel esitatud uuringulubade ja uurimistöö lubade taotluste kohta peab

vallavolikogu silmas pidama ka Jõelähtme valla menetletava uue üldplaneeringuga kavandatavat.

3 https://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneerin_alg_2012%2F2023.12.01_kooskolastamisele

14

2.1.26. Lubjakivi kaevandamise taotletavate uuringuruumide territooriumil välistab ka Jõelähtme valla arengukava aastateks 2017-20254. Nii on arengukava leheküljel 9 punktis 3.1

selgitatud: „Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine: Rohetaristu strateegia seab eesmärgiks säilitada või taasluua toimivate rohealade ja ­rajatiste süsteem, mis on erinevatel geograafilistel tasanditel sidusad ja piisavalt kompaktsed, võimaldavad liikidel rännata ja

kliimamuutustega kohaneda, rikastavad inimese elukeskkonda ning toetavad ökosüsteemseid teenuseid ja hüvesid.“. Samuti on arengukava punktis 4.3 leheküljel 32 märgitud: „Uute

kaevanduste loomine ei ole valla arenguperspektiivis oluline, pigem tuleb lõpuni viia olemasolevad kaevandused (olemasolev varu välja kaevandada) ning need alad korrastada, et neid oleks võimalik kasutada kui täiendavate rekreatsioonialadena. Uute kaevandusalade

tekitamine on perspektiivitu, sest seda ei soosi ei kohalik omavalitsus ega kohalik kogukond. Maavarade säästlik kasutus ja keskkonnavaenuliku kaevandamise vältimine ning valla

territooriumile jäävate maavarade aktiivvarude muutmine passiivvarudeks aitab tagada parema elukeskkonna säilimise.“.

2.1.27. Jõelähtme Vallavalitsus on algatanud 6. oktoobri 2003. a korraldusega nr 694 Tammiku maaüksusel detailplaneeringu. Jõelähtme Vallavolikogu arvates ei ole põhjendatud geoloogilise

uuringu loa andmine olukorras, kus taotletava geoloogilise uuringu loaga hõlmatava maa-ala osas on algatatud detailplaneeringu menetlus. Lisaks toob Jõelähtme vald välja, et geoloogiliste tööde tegemine ja sellele järgnev võimalik lubjakivi kaevandamine võib kaasa tuua selle, et

taotletavate uuringuruumide lähialade kehtestatud ja koostamisel detailplaneeringuid ei hakata ellu viima. Seda põhjusel, et raske on leida huvilisi, kes sooviksid asuda elama tulevase

lubjakivikaevanduse vahetusse lähedusse. Samas on Jõelähtme valla huviks, et menetletavad detailplaneeringu menetletaks lõpuni ning kehtestatud detailplaneeringud tegelikkuses ka realiseeritaks.

2.1.28. Tammiku maaüksusega seonduvalt on juba taotletud geoloogilise uuringu luba. Kuna

Jõelähtme Vallavolikogu ei olnud nõus uuringuloa andmisega, siis vaidlustas taotleja valla otsuse. Sellest tulenevalt on nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-12-2075 lugenud Jõelähtme Vallavolikogu keeldumise õiguspäraseks.

2.1.29. Jõelähtme Vallavolikogu ei nõustu uuringulubade ja uurimistöö lubade taotluste kohta

koostatud KMH algatamata jätmise otsuste eelnõudega. Leiame, et uuringulubade ja uurimistöö lubade taotluste kohta tuleks läbi viia KMH-d, uurimaks muuhulgas järgmiseid küsimusi: 2.1.29.1. kui tõenäoline on põhjavee saastumine geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste

uurimistööde teostamise käigus, kui ulatuslikuks võib areneda põhjavee reostus ning milliseid abinõusid tuleks tarvitusele võtta põhjavee reostumise vältimiseks ning reostuse tekkimise

korral selle leviku piiramiseks ja reostuse likvideerimiseks; 2.1.29.2. millist mõju keskkonnale ja uuringualadel paiknevatele maaparandussüsteemidele avaldab puuraukude ja uuringukaeveõõnte tegemine ning millist negatiivset mõju keskkonnale

võib põhjustada uuringualadel paiknevate maaparandussüsteemide kahjustada saamine geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde teostamise käigus;

2.1.29.3. millist mõju keskkonnale avaldab see, kui aset peaks leidma Anija metskond 19 maaüksust läbivate gaasitorude plahvatus ning milliseid ettevaatusabinõusid tuleks kasutusele võtta plahvatuse ohu vähendamiseks ja plahvatuse tagajärgede likvideerimiseks.

4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4191/0201/7003/Lisa.pdf

15

2.2. Vastuväited Jõelähtme Vallavolikogu 27. juuni 2018. a, 12. oktoobri 2018. a, 14.

detsembri 2018. a, 15. märtsi 2019. a ja 28. juuni 2019. a seisukohad

kirjades esitatud seisukohtadele

2.2.1. Taotletavate uuringuruumide uuringulubade ja uurimistöö lubade taotlemise eesmärk on välja selgitada maavarade levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade

keskkonnahoidlikuks väljamiseks. Tegemist on uuringulubade ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade taotlustega, kuid Jõelähtme Vallavolikogu on praktiliselt kõik oma nõusoleku andmisest

keeldumise argumendid esitanud, nagu oleks tegemist kaevandamisloa taotlustega. Geoloogiline töö (geoloogiline uuring või üldgeoloogiline uurimistöö) ja kaevandamine on oma iseloomult, eesmärkidelt ja tagajärgedelt täiesti erinevad tegevused ning geoloogilise uuringu

loa või üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlemine ning maavara kaevandamise loa taotlemine on kaks täielikult eraldiseisvat menetlust. Kaevandamisloa taotlemise menetluses küsib

kaevandamisloa andja kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust kaevandamisloa taotluse kohta (MaaPS § 49 lõige 6), seega antakse seisukoht võimaliku kaevandamistegevuse kohta kaevandamisloa menetluses. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse

üksus on andnud geoloogilise uuringu või üldgeoloogilise uurimistöö tegemiseks nõusoleku, ei ole omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks.

Riigikohtu halduskolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt „Eeltoodud regulatsioonist ei ole võimalik järeldada, et nõustumine uuringuloa andmisega piiraks mingilgi moel kohaliku omavalitsuse võimalust kaevandamisloa kooskõlastamisest

keelduda.“. Siit järelduvalt ei piiraks kohaliku omavalitsuse üksuse nõustumine ka uurimistöö loa andmisega kohaliku omavalitsuse üksuse võimalust hiljem kaevandamisloa

kooskõlastamisest keelduda. Riigikohus on viidatud otsuse punktis 16 leidnud, et „Väärad on ka vastustaja argumendid, et uuringuloaga nõustumine tekitaks loa saajal õiguspärase ootuse kaevandamisloa saamiseks ja et kohalikul omavalitsusel poleks uuringuloaga nõustumise järel

võimalik hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.“. Seetõttu ei tekita uuringuloa või uurimistöö loa andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Jõelähtme

Vallavolikogu 27. juuni 2018. a, 12. oktoobri 2018. a, 14. detsembri 2018. a, 15. märtsi 2019. a ja 28. juuni 2019. a keeldumise põhjendused pole enamasti seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid kaevandamisloa andmisega ning on ennatlikud ja seetõttu asjakohatud.

2.2.2. Kui geoloogiliste tööde käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis

kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole geoloogilisi töid tegemata võimalik hinnata, kas üldse on võimalik ja otstarbekas taotletavatel uuringualadel kunagi kaevandada ning milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Maavara kaevandamisloa menetluse alustamisel peab loa

andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et

kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka Jõelähtme Vallavolikogu seisukohtades toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda, kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada

ja kas kaevandamisluba saab anda.

2.2.3. Geoloogiliste tööde käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond endisesse olukorda. Tööde korrektsel planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatavate geoloogiliste töödega olulist keskkonnamõju ja see on minimaalne. Geoloogiline uuring ja

üldgeoloogiline uurimistöö on lühiajalised tegevused ja kavandatavate geoloogiliste tööde mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi piiresse) ja ajutine. Tööde käigus ei kasutata keskkonda

saastavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Geoloogiliste töödega ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega

16

ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist.

Lühiajalise mõjuna võib esineda vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu, sarnaselt veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisega.

2.2.4. Puurtööde tegemisel puudub üldjuhul otsene vajadus raieks, sest puuraugud ja kaeveõõned rajatakse olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Juhul, puurtööde raames

on vaja teha raiet, tuleb see tegevus kooskõlastada maaomanikuga. Puurtööde läbiviimseks teostatav raie tähendab üksikute puude mahavõtmist, mitte suuremas mahus raiet. Kõik

puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu puuraugud ja kaeveõõned likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringute eelse olukorra. MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt peab uuritud maa olema korrastatud enne üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruande

esitamist, või kui aruannet ei esitata, enne üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtivuse lõppemist. MaaPS § 86 lõike 3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui

Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise akti heaks kiitnud. Sellest tulenevalt ei piira kavandatavad geoloogilised tööd senist maakasutust. Seetõttu ei ole alust ka Jõelähtme Vallavolikogu väidetel, et geoloogiliste tööde tegemine avaldab uuringuruumidele

lähedalasuvatele kinnistutele kodu rajanud inimestele negatiivset mõju ja halvendab uuringualadel paikneva metsa puhkamiseks kasutamise potentsiaali (sh halvendada sportimise

võimalusi). Samuti ei kahjustata geoloogiliste töödega maaparandussüsteeme ega pärsita kuidagi põllumajanduslikku tegevust. Ülaltoodust lähtuvalt ei ole õige väide, nagu geoloogiliste uuringute läbiviimine Maardu ja Maardu V uuringuruumides hävitaks väärtusliku

põllumajandusmaa.

2.2.5. Geoloogiliste tööde puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Geoloogilised tööd on lühiajalised tegevused, mille välitööd kestavad Keskkonnaameti andmetel keskmiselt 14 päeva5

ja ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks

kasutama tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Eelnevast tulenevalt on geoloogiliste töödega kaasnev keskkonnareostuse, sh põhjaveereostuse oht minimaalne. Samuti ei kujuta geoloogiliste tööde raames puuraukude rajamine gaasitorustiku, elektripaigaldise või

sideehitise kaitsevööndi piirile või selle lähedusse ohtu ega tekita negatiivseid tagajärgi nimetatud taristu toimimisele.

2.2.6. Jõelähtme Vallavolikogu arvamused on antud enne MaaPS-i 8. aprillil 2023. a jõustunud versiooni, mistõttu ei ole Jõelähtme Vallavolikogu viited varasemale MaaPS redaktsioonile

enam ajakohased. Kehtiva MaaPS-i § 17 lõike 21 kohaselt geoloogiliseks uuringuks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta veeseaduse § 208 punkti 1 alusel tehtavaid hüdrogeoloogilisi

uuringuid ja nende tegijalt ei nõuta geoloogilise uuringu luba ning lõike 4 kohaselt võib üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel hüdrogeoloogilisi uuringuid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punkti 1 kohane tegevusluba. Jõelähtme Vallavolikogu eksib, väites,

et geoloogilise uuringu tegijal Maavarauuringud OÜ-l puudub nimetatud tegevusluba. Majandustegevuse registri andmetel on Maavarauuringud OÜ-le antud 31. jaanuaril 2018. a

hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba, mis hõlmab hüdrogeoloogiliste uuringute tegemist, hüdrogeoloogilist kaardistamist ning puurkaevude ja -aukude projekteerimist. Seega on Maavarauuringud OÜ-l tegevusluba, mis vastab ka Jõelähtme Vallavolikogu arvamuse ajal

kehtinud MaaPS-i § 17 redaktsioonile. Majandustegevuse registri andmetel AS-il TREV-2 Grupp, EMG Karjäärid OÜ-l ja OÜ-l J. Viru Markšeideribüroo küll hüdrogeoloogiliste tööde

5 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/maapou/uuringuluba

17

tegevusluba puudub, kuid see ei tähenda, et nad teeksid vastavaid töid ilma loata, eeldatakse, et

nad hangivad hüdrogeoloogilisi töid ettevõtetelt, kellel vastav luba on olemas.

2.2.7. Jõelähtme Vallavolikogu toob veel välja, et Osaühingul Ruu Küla Kaevandajate Selts puudub majandustegevus, ja kui peaks kaasnema kahjulikke tagajärgi, siis võib Osaühingult Ruu Küla Kaevandajate Selts kahjuhüvitise saamine olla keeruline. Uuringuloa või uurimistöö

loa taotlemisel esitatud andmete õigsust kontrollib enne loa andmist Keskkonnaamet loa andjana. Loa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. Juhul, kui esineb

maapõueseaduses sätestatud alus loa andmisest keeldumiseks, siis Keskkonnaamet keeldub loa andmisest. Jõelähtme Vallavolikogu poolt kirjeldatud alusel ei saa Osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts uuringuloa andmisest keelduda. Jõelähtme Vallavolikogu poolt viidatud

võimalikke kahjulikke tagajärgi ei saa eeldada. Samuti tuleb rõhutada, et nagu eelpool viidatud, ei tekita geoloogilised tööd nende iseloomu arvestades piirkonnale olulisi mõjusid ega kahju.

2.2.8. Jõelähtme Vallavolikogu pakutud lahendus, et kõige otstarbekam oleks kasutada Põhja- Eesti rekonstrueeritavate ja/või rajatavate teede alla jäävat lubjakivi, ei lahenda kõrgemargilise

lubjakivi vajakajäämise probleemi. Arvestama peab, et kõrgemargilist lubjakivi leidub ainult kindlates kohtades, mistõttu valla toodud lahendust kõikidel juhtudel kasutada ei saa.

Asukohtades, kus leidub kõrgemargilist lubjakivi, on enamikul juhtudel tee alt lubjakivi kaevandamine vastuolus maapõue majanduslikult otstarbeka kasutamisega, sest teede alt lubjakivi kaevandamine eeldab uue tee ehitamisel kvaliteetse maavaraga, sh kõrgemargilise

lubjakiviga, uuesti täitmist, mistõttu teeb see tee ehitamise projekti tunduvalt kallimaks. Oluline on esile tuua, et teede ehitamisel, kus geoloogiliselt ja tehniliselt on võimalik kõrgemargilist

lubjakivi tee alt ära kaevandada, seda juba ka tehakse. Sellist lahendust kasutati Jõelähtme vallas Tallinna−Narva maantee km-te 17,2−18,7 kõrvale rajatud kogujatee, mis ühendab Loovälja lõunaringi ja Maardu−Raasiku maanteed, ehitamise käigus. Siinkohal tuleb arvestada,

et teede alt kaevandatava maavara kogus on aga väga väike ja ei suurenda Harju maakonna kõrgemargilise lubjakivi varustuskindluse tagatust.

2.2.9. Mis puudutab seda, kas Kuriste kinnistu omanik on nõus geoloogilise uuringu tegemisega Jägala VII uuringuruumis, siis kinnistu omanik Metsaelu OÜ on 17. oktoobri 2017. a kirjaga

andnud AS-le TREV-2 Grupp nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ja geoloogilise uuringu tegemiseks.

2.2.10. Mis puudutab Jõelähtme Vallavolikogu seisukohta, et ei ole otstarbekas uuringulubade ja uurimistöö lubade andmine olukorras, kus Jägala, Jägala III, Jägala VII, Jägala IX

uuringuruume hõlmatava maa-ala osas on tehtud vallale taotlus kohaliku kaitseala moodustamiseks, siis õigusaktidest tulenevalt ei ole tegemist asjaoluga, mille tõttu

uuringulubade ja uurimistöö lubade andmisest saaks keelduda. Siinkohal tuleb arvestada, et juhul kui uuringute tulemusena võetakse maardlas uus varu arvele või luuakse uus maard la, siis looduskaitseseaduse § 9 lõike 101 kohaselt, kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku

kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Kliimaministeeriumiga.

2.2.11. Geoloogiliste uuringute tegemine Maardu ja Maardu V uuringuruumides ei halvenda Rebala muinsuskaitseala ega Maardu V uuringuruumi alal asuvat arheoloogiamälestise

seisukorda. Muinsuskaitseamet on küll 30. aprilli 2019. a kirjas nr 1.1-7/974-2 märkinud, et muinsuskaitseala saaks kaevandamise tagajärjel pöördumatult kahjustada, kuid samas asunud

seisukohale, et arheoloogiamälestiste kaitse ja Rebala muinsuskaitseala väärtuste säilimise seisukohast ei kujuta geoloogilised uuringud suuremat ohtu.

18

2.2.12. Jõelähtme Vallavolikogu on uuringulubade ja uurimistöö lubadele andmisele vastu ka seetõttu, et maavara arvele võtmise tagajärjel hakkavad kehtima MaaPS-i §-s 15 sätestatud

piirangud. On tõsi, et maardla moodustamise tulemusena võivad rakenduda MaaPS §-s 15 sätestatud piirangud. Siinkohal tuleb arvestada, et taotletavad uuringuruumid asuvad kinnistutel, mis kuuluvad riigile või eraomandisse, mitte Jõelähtme vallale. Osaliselt on loa

taotlejaks kinnistu omanik ise (Jägala III, osaliselt Maardu uuringuruum). Lisaks on kinnistute omanikud antud menetlustes andnud nõusolekud geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste

uurimistööde tegemiseks. Planeeringute kooskõlastamisel või katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel lisandub kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenev kooskõlastamise kohustus. Kuivõrd aga kohaliku omavalitsuse üksus on seadusega avaliku halduse ülesandeid

täitma kohustatud isik, on haldusmenetluse läbiviimine, sealhulgas selle raames erinevate kooskõlastuste küsimine, üks kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesannetest. 2.2.13. Kuna geoloogilised tööd on lühiajalised ning minimaalse keskkonnamõjuga tegevused, mille välitööd kestavad keskmiselt kuni 14 päeva, ei kahjusta geoloogilised tööd piirkonna

rohelist võrgustikku ega hävita väärtuslikku põllumajandusmaad. Jõelähtme Vallavolikogu seisukohtades puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogiliste tööde tegemine ohustaks rohevõrgustikku ja väärtuslikku põllumajandusmaad. Uuringulubade

ja uurimistöö lubade andmine ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ega Jõelähtme valla

üldplaneeringuga. Jõelähtme valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud 29. aprillil 2003. a) kohaselt on Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus esitatud roheline võrgustik analoogne üldplaneeringus antuga. Teemaplaneering ei välista täielikult ei geoloogiliste tööde

tegemist ega ka kaevandamist. Teemaplaneeringu p 2.1.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatusliku „rohelise pinna“ määratlemine ja selle majandustegevusest

välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuri paiknemise ja vajaduste analüüsile6. Kuigi riigihalduse minister on Harju maakonnaplaneeringu kehtestanud 9. aprillil

2018. a, pärineb teemaplaneering aastast 2003. Seda, kas teemaplaneering välistab kaevandamise tuumalas T8, on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-

1-35-13 tehtud otsuse punktis 17, asudes seisukohale, et lähtudes seletuskirja sõnastusest, ei välista teemaplaneering kolleegiumi hinnangul täielikult maardla rajamist.

2.2.14. Riigihalduse ministri 9. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju maakonnaplaneering 2030+ ja tunnistati eelmises punktis nimetatud teemaplaneering

kehtetuks. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad kehtetuks tunnistatud teemaplaneeringule. Harju maakonnaplaneeringu 2030+

kohaselt kaalub maavara kaevandamise loa andja kaevandusloa menetluses kaevandussoovi

rohelise võrgustiku koridori kattuvusel vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajaduse korral välja leevendavad meetmed. Vajaduse korral tuleb teha

keskkonnamõju hindamine. Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida võimaluse korral alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Geoloogilised tööd aitavadki välja selgitada, kas üldse on võimalik ja otstarbekas taotletavatel uuringualadel hiljem kaevandada ning milline oleks

sellega kaasnev keskkonnamõju. Seega ei ole uuringulubade ja uurimistöö lubade andmine vastuolus ka Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

6 https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering

19

2.2.15. Jõelähtme vald on asunud koostama Jõelähtme valla uut üldplaneeringut. Uue üldplaneeringu koostamisel on muuhulgas lähtutud Harju maakonnaplaneeringu 2030+

tingimustest. Uue üldplaneeringu eelnõus (seisuga november 2023. a) on lisaks Jõelähtme valla poolt esile toodud tingimustele (punkt 2.1.22.) märgitud, et kaevandamisel tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja rakendada leevendusmeetmeid.

Seega ei välista Jõelähtme valla uue üldplaneeringu eelnõu ei geoloogiliste tööde tegemist ega täielikult ka kaevandamist.

2.2.16. Jõelähtme valla arengukava aastateks 2017-2025 (kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu 12. oktoobri 2017. a määrusega nr 121) ei keela taotletavaid geoloogilisi uuringuid ja

üldgeoloogilisi uurimistöid. Jõelähtme Vallavolikogu 11. oktoobri 2018. a määrusega tunnistati vallavolikogu 12. oktoobri 2017. a määrus nr 121 „Jõelähtme valla arengukava aastateks 2017-2025“ kehtetuks. Hetkel kehtiv Jõelähtme valla arengukava 2023-20357 ei keela

samuti geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde tegemist. Uuringuloa ja uurimistöö loa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist ei saa vastandada

kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest

mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5.

Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe.

Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse

üksuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on Vabariigi Valitsuse nõusolek. Samasugustele järeldustele saab asuda ka uuringuloa ja uurimistöö loa andmisel.

2.2.17. Geoloogilistel töödel on iseseisev väärtus ka siis, kui geoloogilistele töödele

kaevandamist ei järgne. Saadud teabe alusel tehakse vajaduse korral muudatused maavarade registris, milles talletatud infot saab edaspidi kasutada näiteks uute planeeringute ja arengukavade koostamisel. Nii taotlejal kui ka kohaliku omavalitsuse üksusel on pärast

geoloogiliste tööde tegemist võimalikus kaevandamisloa menetluses varasemast rohkem teavet kaevandamistegevuse tegelike mõjude kohta.

2.2.18. Mis puudutab Jõelähtme Vallavolikogu seisukohta, et ei ole põhjendatud geoloogilise uuringu loa andmine olukorras, kus taotletava uuringuloaga hõlmatava maa-ala osas on

algatatud detailplaneeringu menetlus, siis õigusaktidest tulenevalt ei ole tegemist asjaoluga, mille tõttu uuringuloa andmisest saaks keelduda. Kinnistu omanik OÜ Coreen Invest on 30.

oktoobri 2017. a kirjaga andnud Osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks temale kuuluval kinnistul. See, kas taotletavate uuringuruumide lähialade koostamisel olevad detailplaneeringud saavad kehtestatud ja juba

kehtestatud detailplaneeringud ellu viidud, on Jõelähtme valla pädevuses ja seda ei mõjuta

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/429062023007

20

geoloogiliste tööde tegemine. Detailplaneeringute koostamise korraldaja on kohaliku

omavalitsuse üksus.

2.2.19. Jõelähtme Vallavolikogu toob keeldumise alusena veel välja, et Tammiku maaüksusega seonduvalt on juba taotletud geoloogilise uuringu loa andmist. Jõelähtme Vallavolikogu keeldus 31. augusti 2012. a kirjaga nr 10-11/1908 Avermont Invest Osaühingu poolt 28. aprillil

2009. a esitatud Jägala II uuringuloa taotlusele nõusoleku andmisest. Haldusasjas nr 3-12-2075 on nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus lugenud Jõelähtme

Vallavolikogu keeldumise õiguspäraseks, kus anti hinnang Jõelähtme Vallavolikogu poolt 31. augusti 2012. a uuringuloa nõusoleku andmisest keeldumise õiguspärasusele. Muid käsitletud geoloogilise uuringu loa andmisega seotud küsimusi haldusasjas ei käsitletud. Siinkohal tuleb

arvestada, et tegemist on kahe erineva uuringuloa taotluse menetlusega, mis on mõlemad täielikult eraldiseisvad. Jägala VIII uuringuloa taotlusega on tegemist uue menetlusega, mille

osas ei kehti ükski 28. aprillil 2009. a Avermont Invest Osaühingu poolt taotletud Jägala II uuringuloa taotluse menetlusega seoses tehtud otsus. Lisaks ei tähendaks vallavolikogu keeldumise õiguspäraseks tunnistamine kohtu poolt seda, et Vabariigi Valitsusel ei oleks

kohustust kaaluda riigi ja kohalikke huve ja otsustada loa andmiseks nõusoleku andmise küsimus lähtuvalt sellest, kas selleks on ülekaalukas riigi huvi.

2.2.20. Jõelähtme Vallavolikogu on lisaks viidanud uute kaevandusalade tekitamise perspektiivitusele, lähtudes kehtetust „Jõelähtme valla arengukavast aastateks 2017-2025“, sest

seda ei soosi ei kohalik omavalitsus ega kohalik kogukond. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-3-1- 37-15 tehtud otsuse punktis 14 leidnud, et kohaliku omavalitsuse üksus saab oma seisukohta,

et kaevandamine ei osutu tõenäoliselt võimalikuks, väljendada ka uuringuloa kooskõlastamisel. Viidatud kohtuasja punkti 14 kohaselt: „Selline tegevus on kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega (haldusmenetluse seaduse § 5 lõige 2). Seejärel

on uuringuloa taotlejal võimalik ise otsustada, kas ta peab uuringute tegemist sellises olukorras otstarbekaks või loobub uuringuloa taotlemisest. Riigikohus märgib, et ka juhul, kui kohalik

omavalitsus on uuringuloaga reservatsioonideta nõustunud, on tal õigus kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda.“.

2.2.21. Jõelähtme Vallavolikogu on oma seisukohtades toonud veel välja, et uuringulubade ja uurimistöö lubade taotluste kohta tuleks läbi viia KMH-d. KeHJS-i § 6 lõike 2 punkti 2 ning

Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ KMH eelhinnangute tegemise ajal kehtinud § 3 punktide 1 ja 2 kohaselt tuli anda KMH eelhinnang

geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Keskkonnaamet on uuringulubade ja uurimistöö lubade taotluste kohta

koostanud KMH eelhinnangute eelnõud ja jõudnud järeldusele, et planeeritavate geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistöödega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Geoloogiliste uuringute üldgeoloogiliste uurimistööde

mõju ei ole märkimisväärne ja ei välju uuringuruumi piiridest. Seetõttu ei ole praeguseks algatatud mitte ühtegi KMH-d geoloogilise uuringu loa ja üldgeoloogilise uurimistöö loa

taotluse menetluses. Tulenevalt eeltoodust ei ole KMH-de algatamine ja läbiviimine planeeritavate geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde raames põhjendatud ega vajalik.

2.2.22. Kokkuvõtvalt ei ole Jõelähtme Vallavolikogu vastuseisu põhjendused geoloogiliste

tööde tegemisele õiguspärased aga asjakohased. Jõelähtme Vallavolikogu on oma otsuste tegemisel lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Põhjendust ei

21

leidnud ka geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde väidetav vastuolu kohaliku

kogukonna huvidega. Kui taotletavate alade kohta esitatakse edaspidi kaevandamisloa taotlusi, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse välja nendes menetlustes

ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. 2.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi

seisukohad senises menetluses

Kuivõrd riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, tuleb hinnang riigi huvi olemasolu ja selle ülekaalukuse kohta võrreldes kohalike huvidega anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetsete juhtumite põhiselt ülekaaluka riigi huvi hindamisel

ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtuti kuni 30. juunini 2023. a muu hulgas MKM-i ja KeM-i arvamustest. Maavarade valdkonna eest vastutab alates 1. juulist 2023. a KliM, kuhu

liideti kokku MKM-i ja KeM-i ülesanded. KliM-i hinnangul on MKM-i ja KeM-i antud arvamused aja- ja asjakohased ning uute seisukohtade kujundamiseks puudub alus ja praktiline vajadus.

2.3.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2018. a ja 2019. a arvamused

MKM on 6. augusti 2018. a, 4. novembri 2019. a ja 15. novembri 2019. a kirjades asunud seisukohale, et geoloogiliste uuringute tegemine Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X,

Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogiliste uurimistööde tegemine Jägala ja Jägala IX uuringuruumides vastab riigi huvidele, ja nõustus uuringulubade ja uurimistöö lubade

andmisega järgmistel põhjustel: 2.3.1.1. MKM tellis Eesti Geoloogiateenistuselt (edaspidi EGT) 2018. aastal uurimistöö

„Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“8 (edaspidi EGT Harjumaa uurimistöö). Nimetatud töö alusel kinnitatakse, et kuna Tallinna idaosa põhiliselt

ehituslubjakiviga varustavas Väo maardlas on kaevandatav varu ammendumas, siis on oluline lähiajal avada Jägala maardla kaevandamiseks. Samuti on vajalik maardlas teha täiendavalt geoloogilisi uuringuid aktiivse reservvaruga aladel, et võtta arvele täiendavat

kaevandamisväärset aktiivset tarbevaru. Pikemaajaline varustuskindluse perspektiiv aastani 2050 eeldab Jägala maardla laiendamist lõuna ja edela poole, kuhu praegu on esitatud taotlused

üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu lubade saamiseks. Saadud informatsiooni alusel tuleb hakata ruumiliselt planeerima Harju maakonnas ehituslubjakivi kaevandamist, uute karjääride avamisi ja olemasolevate laiendamisi;

2.3.1.2. lisaks saab EGT Harjumaa uurimistöö alusel väita, et Maardu maardla piirkond on olulise tähtsusega Harjumaa ja eriti Tallinna idaossa planeeritavate taristuobjektide ehituse

varustamisel vajaliku ehituskillustikuga ning seetõttu on riigi jaoks oluline kasutada seal ära kõik võimalused lubjakivivaru maksimaalseks kaevandamiseks. Maardu maardlas tuleb kaevandamise jätkamiseks vähemalt aastani 2030 lähtuda geoloogilise uuringu loa taotluste

menetlemisel riigi huvist ning varustuskindluse kriitilisest seisust Harjumaal, võttes täiendavalt arvele kaevandamisväärset varu maardlate nimistus ning kindlustada ehituslubjakivi

kaevandamise jätkumine. Kaevandamise laiendamine on võimalik maardlast lõuna poole, kuni mäetehnilised tingimused seda võimaldavad; 2.3.1.3. geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde tulemustel on iseseisev väärtus

ka siis, kui uuringutele kaevandamist ei järgne, sest uuringud annavad riigile olulist geoloogilist, hürdogeoloogilist ning keskkonnaalast informatsiooni.

8 https://www.egt.ee/sites/default/files/content-

editors/maavarad/harju/harjumaa_varustuskindluse_aruanne_egt_032019.pdf

22

2.3.2. Keskkonnaministeeriumi 2018. a, 2020. a ja 2021. a arvamused

KeM on 13. novembri 2018. a, 3. märtsi 2020. a, 20. mai 2021. a ja 25. mai 2021. a kirjades

asunud seisukohale, et geoloogiliste uuringute tegemine Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogiliste uurimistööde tegemine Jägala ja Jägala IX uuringuruumides on riigi huviga kooskõlas järgmistel põhjustel:

2.3.2.1. kavandatavad geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd võimaldavad

teada saada taotletavates uuringuruumides lasuva maavara paksuse ja kvaliteedi ning võimalikud kaevandamistingimused; 2.3.2.2. üldgeoloogilise uurimistööde ja geoloogilise uuringute läbiviimisel saadud

informatsioon on vajalik Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu9 koostamisel määramaks ruumiliselt Harju maakonnas ehituslubjakivi kaevandamist, uute karjääride avamisi

ja olemasolevate karjääride laiendamisi; 2.3.2.3. oluline on märkida, et uuringute ja uurimistööde tegemine ning varu arvele võtmine maavarade registris ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile Harjumaal leviva

kõrgemargilise ehituslubjakivi otsingu ja uuringute seisukohalt olulist informatsiooni, mis aitab hinnata edasiste tegevuste võimalikkust ning tegevustega kaasnevat võimalikku

keskkonnamõju ja nende ulatust. Saadud informatsioon aitab samuti paremini planeerida riigile oluliste infrastruktuuriobjektide ehitamist ning annab infot selleks vajalike ehitusmaavarade ressursi osas arvestades siinkohal, et uuringuluba ja uurimistöö luba ei anna taotlejale õigust

kaevandamiseks.

3. RIIGI HUVI GEOLOOGILISTE UURINGUTE TEGEMISEKS JÄGALA III,

JÄGALA VII, JÄGALA VIII, JÄGALA X, MAARDU, MAARDU V

UURINGURUUMIDES NING ÜLDGEOLOOIGLISTE UURIMISTÖÖDE

TEGEMISEKS JÄGALA JA JÄGALA IX UURINGURUUMIDES

3.1. Õiguslikud alused

3.1.1. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega.

3.1.2. MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi

huvi.

3.1.3. HMS § 5 lõike 5 kohaselt kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal.

3.1.4. MaaPS § 1352 kohaselt enne 2020. aasta 1. jaanuari maavara otsinguks esitatud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlusele kohaldatakse enne 2020. aasta 1. jaanuari selle loa

taotlemise ja andmise kohta kehtinud õigusnorme.

9 https://www.riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/harju-maakonna-maavarade-teemaplaneering/harju-

maakonna-maavarade

23

3.2. Riigi huvi määratlemise alused

3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik

rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9- 09 tehtud otsuse punktis 25, et „maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa

põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul

omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et

maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Riigikohus leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuse

enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse

omavalitsusüksuse territooriumi kohta (punktid 32 ja 33).

3.2.3. MaaPS ei ava mõiste riigi huvi sisu. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada

maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna

tuleb selgitada ka riigi huvi mõistet. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, KliM-i arvamusest (kuni 30. juunini 2023. a KeM-i ja MKM-i arvamustest), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Muinsuskaitseameti ning teiste asjakohaste

ametkondade arvamustest. Riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus.

3.2.4. Riigi huvi käsitatakse riigi stabiilsearengu seisukohalt vajaliku, sh riigikaitselise vm huvina, mis on mh väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu

6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada

maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus.

3.2.5. Riigi huvi on eelkõige maavarade varustuskindluse tagamine, jälgides, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse.

Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde käigus kogutud informatsioon võimaldab otsustada, kas, kus ja millises ulatuses

esineb riigi huvi kaevandamiseks. Geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni ning on

juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga. 3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue

ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Seejuures

peab maapõuealase informatsiooni kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine olema järjepidev, sest ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimalustest kui

24

ka ohtudest teada saamiseks ja nendest lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste

iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktis 13. Riigikohus leidis kokkuvõtlikult, et

uuringutulemustel on iseseisev väärtus sõltumata sellest, kas uuringule kaevandamine järgneb või mitte, kuna saadud teavet saab kasutada näiteks erinevate planeeringute ja arengukavade koostamisel, aga ka hilisemas võimalikus kaevandamisloa taotluse menetluses. Riigikohus

leidis, et „Kohalikul omavalitsusel on võimalik hüpoteetilistele riskidele tuginemise asemel rajada oma arvamus uuringuga tõendatud teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks

kaalutluseks, mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel arvestada.“.

3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogiliste uuringute tegemiseks Jägala III, Jägala

VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogiliste

uurimistööde tegemiseks Jägala ja Jägala IX uuringuruumides

3.3.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul,

kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade

kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju

hindamine.

3.3.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside tulemusena on tekkinud, kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maavarana arvele võetud ning kus mäetehnilised tingimused on kaevandamiseks sedavõrd soodsad, et kaevandamine on

majanduslikult otstarbekas. Ehituskivina kasutatav karbonaatkivim peab olema vastupidav ilmastikutingimustele, s.t hea külmakindlusega, hea survetugevusega, vastupidav löökidele ja

kulumisele. Igasugune lubjakivi ehituskiviks ei sobi, kuna on tihti lõheline, kavernoosne või savikas. Eesti kvaliteetseim Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi avamusala jääb põhiliselt Harju maakonna piirkonda10. Eestis ongi seepärast kujunenud piirkonnad (sh Jõelähtme vallas),

kus uuringulubasid, uurimistöö lubasid ja kaevandamislubasid taotletakse lähestikku paiknevatele aladele.

3.3.3. EGT Harjumaa uurimistöö annab ülevaate Harju maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes

ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. Uurimistöös on välja toodud, et Harjumaa tähtsamates

lubjakivimaardlates (Harku, Väo, Maardu ja Jägala maardlad), kus tööstuslikult kasuliku kihi moodustab valdavalt Väo kihistu kõrgemargiline ehituslubjakivi, olevate mäeeraldiste kaevandatav kõrgemargilise ehituslubjakivi varu on kriitilises seisus ning varu jätkub vaid

kolmeks kuni kaheksaks aastaks.

3.3.4. EGT Harjumaa uurimistöös on esile tõstetud piirkonnad, kus loodusliku maavara omaduste järgi on võimalik eeldada kvaliteetse kõrgemargilise lubjakivikillustiku nõuetele vastava ehitusmaavara uurimist. Taotletavad uuringuruumid kattuvad nimetatud uurimistöös

määratud aladega, mis on hinnatud perspektiivseteks aladeks geoloogiliste uuringute tegemiseks. Lisaks kattuvad taotletavad uuringuruumid ka EGT 2022. a uurimistöös „Väo

10 Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/RU5pdcR

25

kihistu avamuse täpsustamine 1 : 50 000 geoloogilisel kaardil ja perspektiivse ala ulatuse

hinnang“11 määratud Väo kihistu perspektiivaladega. Toodud aladel levib Väo kihistu lubjakivi, mis on väga hea kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi ja millest saab toota suurema

purunemiskindlusega (LA30) killustikku, mis vastab kõrgema kvaliteediga (III klassi) ehituskillustiku nõuetele. Taotlevad uuringud ja uurimistööd võimaldavad teada saada, kui palju kõrgema kvaliteediga ehituslubjakivi varu taotletavates uuringuruumides paikneb.

3.3.5. Iga edukalt tehtud geoloogiline uuring väljendab riigi huvi, sest lisaks uuringu

tulemusena arvele võetud varule esitatakse uuringu aruandes andmed ka uuringuruumi geoloogilise ehituse ja kivimite või setete omaduste kohta. Nende andmete põhjal on EGT-l võimalik täiendada ja parandada geoloogilise kaardistamise andmeid ning määrata maavarade

kaevandamise perspektiivi. Seetõttu tuleb uuringulubade andmisel kindlamalt esikohale seada riigi huvist tulenev vajadus maavarade uurimiseks.

3.3.6. Kvaliteetse maapõuealase informatsiooni kogumine ja omamine riigi tasandil on vajalik, et hinnata erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning

konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust. VV algatas 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 447 Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ning selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise. Maavarade teemaplaneeringu koostamise eesmärk on Harjumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine.

Geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde tegemine taotletavates uuringuruumides annab riigile maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks

väga olulist sisendit nii maavara kvaliteedi kui ka kaevandamistingimuste kohta. EGT Harjumaa uurimistöö on Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu peamisi alusdokumente, mille alusel koostatakse vajalikud uuringud ja hinnangud. Ülekaalukas riigi

huvi seisneb antud juhul maapõuealase informatsiooni kogumises, et riik saaks Harju maavarade teemaplaneeringu kaudu ruumiliselt hinnata erinevatesse piirkondadesse maardlate

rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust . 3.3.7. Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava12 toob välja, et hetkel menetluses

olevate uuringulubade taotluste puhul tuleb lähtuda kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandatava varu varustuskindluse kriitilisest seisust ning riigi huvist võtta arvele täiendavat

varu. Nimetatud kava rõhutab samuti, et uuringute tegemine annab riigile Harjumaa maavarade teemaplaneeringu koostamiseks ja alade hindamiseks väga olulist informatsiooni nii maavarade kohta kui ka riigi huvist lähtuva geoloogilise ehituse (geoloogilise kaardistamise andmete)

täpsustamiseks.

3.3.8. Oluline on rõhutada, et geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde tegemine ning maavaravaru arvele võtmine maavarade registris ei anna taotlejale kaevandamise õigust, kuid annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa

taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldaks saada ja kas selle

kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et taotletavatel aladel kaevandamine ei ole uuringute tulemusi arvestades põhjendatud.

3.3.9. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

11 https://fond.egt.ee/fond/egf/9621 12 https://kliimaministeerium.ee/ehitusmaavarad

26

eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 punktide 1 ja 2 kohaselt tuli KMH eelhinnangute tegemise

ajal kehtinud õigusaktide versioonide järgi anda KMH eelhinnang geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel maismaal. Jägala

VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringulubade ning Jägala ja Jägala IX uurimistööde lubade menetluses on Keskkonnaamet koostanud KMH eelhinnangute eelnõud, mille kohaselt planeeritavate geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistöödega ei kaasne olulist

keskkonnamõju.

3.3.10. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse huvidega, on Vabariigi Valitsus seisukohal, et geoloogilise uuringu lubade andmine Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogilise

uurimistöö lubade andmine Jägala ja Jägala IX uuringuruumides on põhjendatud ja vajalik ning võrreldes Jõelähtme Vallavolikogu poolt esitatud kohaliku tasandi huvidega esineb ülekaalukas

riigi huvi saada maapõuealast informatsiooni, et riik saaks Harju maavarade teemaplaneeringu kaudu hinnata erinevatesse piirkondadesse maardlate rajamise vajalikkust ja võimalikkust ning konkreetse maardla kasutuselevõtu otstarbekust.

4. OTSUS

Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja arvestades ülekaalukat riigi huvi maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus geoloogilise uuringu lubade andmisega Jägala III, Jägala VII, Jägala VIII, Jägala X, Maardu ja Maardu V uuringuruumides ning üldgeoloogilise uurimistöö lubade

andmisega Jägala ja Jägala IX uuringuruumides. Uuringulubade ja uurimistöö lubade andmise otsused teeb ja lubade tingimused seab Keskkonnaamet.

5. VAIDLUSTAMISVIIDE

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Kliimaministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, AS-le TREV-2 Grupp, EMG Karjäärid OÜ-le, Veski Paas OÜ-le, Osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts, Jõelähtme

vallale, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Maa-ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Muinsuskaitseametile, MTÜ-le Jägala Külaselts, MTÜ-le Ruu Küla Heakorra

Selts, eraisikule T.V. ja uuringuruumide teenindusaladega piirnevate kinnistute omanikele.

Kaja Kallas Peaminister

Taimar Peterkop Riigisekretär