Eesti Maaülikooli arvamus

Arvamus Kikepera veerežiimi taastamise projekti kohta

Kikepera taastamisala, pindalaga 1789 ha, asub Pärnu maakonnas, Saarde omavalitsuse

halduspiirides, Kikepera looduskaitsealal Metsise ja Kikepera sihtkaitsevööndites.

Kaitseala valitseja – keskkonnaameti – nõusolekul on sihtkaitsevööndites lubatud loodusliku

veerežiimi taastamine, metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ning tegevused,

mis on vajalikud, et säilitada ja taastada kaitsealuste liikide elutingimusi (Kikepera looduskaitseala

moodustamine ja kaitse-eeskiri, 01.05.2017. https://www.riigiteataja.ee/akt/121042017003).

Kikepera veerežiimi taastamiskava lugedes tekkisid järgmised küsimused ja probleemid:

Kava lk. 10-11.

Intensiivsemalt hakati kraavivõrgustikku rajama 1950 ja 1960ndatel aastatel. Seda fakti toetavad

ka maaparandusobjektide ehitusaastad. Kuivenduse tulemusel on taastamisalal muutunud

valdavateks elupaigatüüpideks kõdusoometsad ja enamasti kuivenduse mõjuga soometsad 11 (SS,

RB, MDS). Teistest metsatüüpidest leidub alal arumetsi (MS, JMS, ND), sh rabastuvaid metsi (SN)

ja soovikumetsi (AN, TR).

Kommentaar ja probleemid:

Kuivenduse tulemusel on taastamisalal muutunud valdavateks elupaigatüüpideks kõdusoometsad

ja enamasti kuivenduse mõjuga soometsad. Kõdusoometsad on tootlikud kuuse- ja männi

enamusega metsad, mis on kasvanud praeguseks peaaegu 70 aasta vanuseks ning millede puistud

ja nende poolt kujundatud elukeskkond on juba hästi kohanenud kuivenduse järgsele

keskkonnatingimuste muutusele ning võimeline pakkuma hulgaliselt ökosüsteemi teenuseid.

Lk. 11.

Praegune taastamisala seisund võimaldab eeldada, et taastamisjärgselt kujunevad

elupaigatüüpidena välja vanad loodusmetsad (9010), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080) ja

siirdesoo ning rabametsa (91D0).

Taimeliikidest on taastamisaladelt leitud mitmed II kategooria liigid.

Eraldi on KKKs välja toodud väikese käopõlle arvukuse ohutegurina metsa-kuivendus, mille nn.

vastu meetmetena nähakse kraavide sulgemist ja jätmist looduslikule arengule.

KKKs on välja toodud väikese käopõlle arvukuse ohutegurina metsakuivendus, mille nn vastu

meetmetena nähakse kraavide sulgemist ja jätmist looduslikule arengule. Teiste liikide osas pole

ohutegureid ega konkreetseid meetmeid määratletud …

Väike käopõll kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, Euraasias ja Gröönimaal ka tundras. Väikese

käopõlle kasvukoht Eestis on soostuvates ja rabastuvates kuuse- ja männi-segametsades. Levik:

Hajusalt üle Eesti. Looduskaitseline seisund: LK II; Eesti Punase Raamatu (2018) ohukategooria:

VU – ohualdis. Allikas: https://eseis.ut.ee/efloora/Eesti-vte/species/Listera_cordata.html

Milles on siis üldse probleem ja kas on vajadus kogu Euroopas ja Aasias niisketel aladel laialdaselt

levinud liigi kaitseks meie muutunud tingimustes juba väljakujunenud puistute looduslikku arengut

üldse uuesti ümber pöörata ja viia metsi ulatuslikul pindalal veerežiimi uue muutmisega hävingule,

või halvendada oluliselt nende seisundit.

Lk. 13.

Taastamisala seisundi halvenemise iseloomustus.

Taastamisala seisund on oluliselt muutunud 20. sajandi keskpaigas toimunud kuivendustööde

tõttu, mis on viinud enamiku sealsete sookoosluste või (kunagiste) märgade metsade

degradeerumise või hävinguni.

Kavas ei kirjeldata konkreetselt märgade metsade degradeerumise ulatust ega täpsustata sellega

seotud ilminguid. Kas degradeerumise indikaatoriteks on metsade senisest parem kasv, nende

biomassi- ja selles sisalduva süsinikuvaru suurenemine, sobivaks elupaigaks kujundamine

paljudele taime- ja loomaliikidele.

Lk. 14.

Praeguse maakasutusega seotud väljakutsed.

Väljakutseks on ka turba lagunemise ja soomuldade hävimise jätkumine kuivendusest mõjutatud

soomuldadega aladel, ning sellest tulenev toitainete ja süsiniku väljaleostumine ning seotud CO2

heide. Ehkki lühiajalises vaates kompenseerib puistu juurdekasv mullastikust vabaneva süsiniku,

viib see aastasadade perspektiivis CO2 kontsentratsiooni suurenemisele atmosfääris.

Lk. 14.

Alternatiiv, kuidas majandada taastamisalasid piirnevaid turvasmuldadega alasid, on kasutada

püsimetsanduse võtteid. Sel juhul aitab puistu läbi võra toimuva aurumise kaasa veetaseme

hoidmisele puude kasvuks piisavalt sügaval pinnases ilma, et selleks oleks vaja rajada sügavaid

kuivenduskraave.

Püsimetsanduse võtete kasutamine võib leevendada ka põudadest tingitud mõjusid. …

Millistele uurimistulemustele need väited tuginevad?

Millistel katse- ja uurimis-aladel võiks saada positiivseid kogemusi näiteks kuuse- ja männi

kõdusoometsade püsimetsana majandamise ja neis valikraiete kasutamise kohta.

Huvitav oleks lugeda nende väidete tõestamiseks objektiivseid fakte?

Lk. 17.

Kikepera taastamisala kliimakavade kontekstis.

Lk. 18.

Dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050” lisa „Metsanduse, maakasutuse ja selle

muutuste valdkonna mõjude hindamine“ (RT III, 07.04.2017, viitab märgalade taastamisele kui

süsiniku heitkoguste vähendamiseks hädavajalikule protsessile.

Paraku ei kajasta see arengudokument ega ükski teine Eesti kliimapoliitikat juhtiv dokument

põhjalikumalt märgalade taastamise meetmeid – see erialane teadmine tuleb taastamisprojektide

käigus luua ja jagada uutesse regulatsioonidesse. Samas on tegemist arengudokumendiga, mis

toetab turbaalades süsiniku säilitamist.

See on positiivne, et tunnistatakse teadmiste ja kogemuste puudust märgalade taastamise meetmete

osas ja fakti et see erialane teadmine tuleb taastamisprojektide käigus alles luua. Kas ei tuleks

sellisel juhul kõigepealt alustada töödega mingil väiksemal testalal ja seejärel kogemuste alusel

tööd laiendada.

Lk. 19.

Kinnitatud on maakasutuse ja metsanduse kliimamõjusid reguleeriv nn LULUCF (Land Use, Land

Use Change and Forestry) määrus, millega antakse suunised maakasutusest tulenevate

kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks.

Kõigi Euroopa riikide sealhulgas Eesti siduvad kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja

metsanduse sektorist (LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry sector)) tuleneva

kasvuhoonegaaside heite või sidumise osas perioodiks 2021–2030 tulenevad LULUCF määrusest

(EL) 2018/841, mis võeti vastu 2018. aasta mais, millega antakse suunised maakasutusest

tulenevate kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks ja sidumise suurendamiseks.

Selle FIT for 55 paketis oleva ja EL Metsastrateegiaga seotud määrusega on Eesti riigile pandud

metsanduse- ja maakasutuse sektoris aastaks 2030 erakordselt kõrged ja varasemaga võrreldes

täiendavad kohustused kasvuhoonegaaside sidumiseks. Kasvuhoonegaaside sidumise 2030 aasta

järsu sidumise suurendamise ülesanded võrreldes perioodiga 2020-2025 sisalduvad määruse lisas

- Annex IIa to Regulation (EU) 2018/841.

Kahjuks on LULUCF määrust Kikepera veerežiimi taastamiskava dokumendi lõigus 3.3.3.

Kikepera taastamisala kliimakavade kontekstis käsitletud alles viimases lõigus ja väga põgusalt

ühe lausega, sealhulgas määruse sisu avamata ja eeldatavaid olulisi mõjusid üldse kirjeldamata.

Ometi on kliimamuutus, sellega seonduv rohepööre ning vajadus süsiniku-emissiooni

vähendamiseks sh. maakasutussektoris meile tänapäeval üheks peamiseks arengusuundumuseks,

millega projekti kavandamisel tuleks oluliselt arvestada.

Mitmed Kikepera veerežiimi taastamiseks kavandatud tegevused, sh trassiraied

sihtkaitsevööndites ja kraavide sulgemine, kaasnev veetaseme tõus ja metsade hukkumine võivad

sajanditesse ulatuvas perspektiivis küll tähendada süsinikuemissiooni summaarset vähenemist

tulenevalt turba lagunemise vähenemisest, kuid lähiaastakümnetel tähendab see eeskätt surevatest

metsadest nende biomassi lagunemisega kaasnevat kõrgenenud süsinikuemissiooni, mis ei

võimalda Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist LULUCF sektoris just lähiperspektiivis –

aastaks 2030.

Kindlasti tuleks arvestada ka erinevustega CO2 ja metaani dünaamikas, kusjuures metaani

eraldub teatavasti atmosfääri rohkem just liigniisketel turvasmuldadel. Märgalad on metaani

suurimad looduslikud allikad, sealt lendub umbkaudu 20% metaani koguemissioonist. Metaani

emissioon atmosfääri suureneb uuringute tulemusena oluliselt just juhul kui veetase tõuseb

kõrgemale kui 30 cm sügavusele maapinnast.

Kindlasti oleks niivõrd suuremahuliste tööde kavandamisel oluline eelnevalt detailselt uurida ja

töös arvestada kuivendatud metsaelupaikade CO2 ja metaani emissiooni ja sidumise erinevusi ja

dünaamikat, seda ka sootüüpide/metsaelu-paikade/metsatüüpide, kuivendusvõrgu tiheduse ja

intensiivsuse, valitseva puuliigi, puude vanuse ja muude erisuste kaupa.

Kindlasti oleks tööde võimalike mõjude osas eelnevalt vajalik konsulteerida Keskkonnaagentuuri

metsaosakonnas Eesti kliimaraporti LULUCF sektori raporteid koostavate ja rahvusvahelise

metsastatistika eest vastutavate asjatundjatega.

Vajalik on rajada muudetud veerežiimiga aladele seirevõrgustik kasvuhoone-gaaside emissiooni

trendide jälgimiseks ning muude kavandatud tööde keskkonnamõjude kompleksseks ja detailseks

hindamiseks.

Lk. 20 ja 22.

Milliseid sihtgruppide kaasamise tegevusi on siiani tehtud?

Kikepera taastamisala ja planeeritavate taastamistegevuste tutvustamiseks toimus taastamisalal

kaks jalutuskoosolekut … Retkede eesmärk oli tutvustada huvilistele ala loodusväärtusi ja samas

koguda küsimusi ning seisukohti, mis seostusid Kikepera taastamisega. Retkel osalesid mitmed

kohalike omavalitsuste töötajad ja ministeeriumide ning ametkondade esindajad. Paraku ei olnud

esindatud näiteks ühtegi erakinnistu omanikku (Kikepera KKK põhjal on neid 66).

2022. aasta septembris toimunud tutvustusretkel, kus arutati esialgseid planeeritavaid

taastamistegevusi, kohalikke elanikke ega eramaaomanikke ei osalenud. Seetõttu ei ilmnenud

ettepanekuid ega ka konkreetseid soovitusi kogukonnalt.

Erakinnistute sh. erametsaomanike teavitamine ning nende seisukoha teadasaamine ning sellega

arvestamine on kindlasti möödapääsmatu. Kindlasti oleks vajalik läbi viia eramaaomanike

personaalne teavitamine ning ära kuulata ka nende ettepanekud.

Lk.21.

Majanduslik panus.

Märgala taastamise majanduslik mõju Kikepera ümbruses on tõenäoliselt minimaalne, sest

piirkonnas on väga hõre asustus.

Siinkohal on täielikult analüüsimata fakt, et kuivendussüsteemid rajati peamiselt 1950ndatel

aastatel eesmärgiga tõsta metsade produktiivsust, mis tähendas nii puude biomassi ja süsinikuvaru

suurenemist kui ka võimalust saada tulevikus väärtuslikke puidusortimente.

Kikepera veerežiimi taastamise kava ei analüüsi erinevaid alternatiivseid võimalusi selles osas,

kas kavandatud trassi- ja muudel raietel raiutav puit, samuti üleujutuste tõttu hukkunud puude puit

jääb raiutud või hukkunud metsaga aladele, mis tähendab jälle olulist süsiniku-emissiooni allikat.

Kui raiutavat puitu kasutataks selle puruks sõitmise või pinnasesse tampimise asemel püsivate

puittoodete valmistamiseks võiks praeguses puude biomassis sisalduv süsinik akumuleeruda

puittoodetes aastakümneteks või isegi sajanditeks. Muidugi tundub absurdne mõte

sihtkaitsevööndis puitu püsivateks puittoodeteks varuda. Kuid samuti on absurdsed

sihtkaitsevööndites kavandatud ulatuslikud trassi jm. raied raske tehnikaga, nagu need on

kavandatud.

Kava lk. 28 on kirjutatud.

Raietest on alale kavandatud trassiraie (ligi 40 ha), mis on vajalik, et alal saaks masinatega liikuda,

samuti tehakse seda vajadusepõhiselt rajatavate paisude asukohtades. Trassiraie käigus raiutav puit

langetatakse trassi ümbritsevate puude vahele või surutakse pinnasesse, mida teevad taastamistöid

teostavad masinad.

See tähendab, et kui konsultatsiooniprotsessi või täiendavate uuringute alusel probleemi ei

lahendata, muutub praeguse metoodika kohaselt raiutav puit LULUCF sektori kasvuhoonegaaside

emissiooni hindamise seisukohalt koheselt täiendava emissiooni allikaks ja seda Eestile antud

kasvuhoonegaaside emissiooni kõrgendatud sidumiskohustuse rakendumise perioodil aastani

2030 ( LULUCF määrus (EL) 2018/841, Annex IIa to Regulation (EU) 2018/841).

Lk. 23.

Taastamistööde eesmärk.

Taastamistööde eesmärk on luua tingimused selleks, et paranda või taastada säilinud,

degradeerunud või hävinenud märgade metsade seisundit. Samuti võib eeldada, et

taastamistegevuste käigus paranevad taastamisaladega seotud märgade elupaikade liikide

tingimused.

Taastamistööde eeldatavad tulemused.

Kikeperas võib eeldada, et üksikutel väiksematel aladel (mõnekümnest mõnesaja ruutmeetrini)

võib mets hukkuda, seda siis soonikukohtades või mõne paisu lähiümbruses, kus tekib väiksem

üleujutusala.

Kavandatud tegevuste kirjeldust lugedes tekivad tõsised kahtlused selles osas, kas seni säilinud,

degradeerunud või hävinenud metsade seisundit projekti tulemusena ka tegelikult parandatakse.

Seni hävinenud metsade ulatuse ja paiknemise kohta puuduvad töös andmed?

Taastamistegevuste käigus ei parane taastamisaladel kindlasti metsa moodustavate peapuuliikide

mändide, kuuskede, sookaskede ja teiste peamiste metsa moodustavate puuliikide

kasvutingimused.

Tõsised kahtlused esinevad ka selles osas, kas Kikeperas võib mets hukkuda vaid üksikutel

väiksematel aladel (mõnekümnest mõnesaja ruutmeetrini) nagu lk. 23 kirjeldatakse..

Huvitav saab olema hävitatud kuivendussüsteemidega alade ülevaatamine ja tulemustest nii

spetsialistide kui ka üldsuse teavitamine 5-50 aastat peale eksperimendi lõppu. Võib juhtuda et

neid alasid saab kasutada hoiatava näitena võimalike tulevikus tehtavate vigade eest hoidumiseks.

Osadel objekti aladel kuivenduse ja looduslike protsesside koosmõjul juba välja kujunenud

jänesekapsa ja mustika kõdusoo kasvukohatüüpide metsi võib bio-produktsioonilt ja biomassi

süsinikuvarult lugeda lausa Eesti paremate metsade hulka.

Näiteks on monograafias ”Eesti sood” lk. 202 metsateadlase P. Kollisti poolt toodud näiteid

kõdusoo kuusikust vanusega 70 aastat kõrgusega 22,3 m ja puidutagavaraga 408 tm/ha. Samas on

toodud näited kõdusoo männikust vanusega 95 aastat kõrgusega 25,8 m ja tagavaraga 312 tm

(metsateadlaste V. Hainla ja E. Lõhmuse proovitükid).

Samas monograafias lk. 203 hinnatakse Eesti kuivendatud madal- ja siirdesoodes pikaajalise

kuivendamise tulemusena kujunenud kõdusoodes kuusikute puidutagavarana keskmiselt kuni 220-

240 ja männikutel 190-210 tm/ha.

Prof. Ivar Etvergi poolt on raamatus ”20. sajand Eesti metsanduses” tehtud üldistus, mille

kohaselt metsamaade kuivendamise tulemusena on Eestis puidu juurdekasv suurenenud keskmiselt

umbes 2 tm/ha kohta aastas.

Perioodil 1950-1970 rajatud kuivendusaladel on kõdusoometsades pikaajalise kuivendamise tõttu

reeglina juba moodustunud hästi lagunenud viljakas pindmine kõduturbakiht. Kõduturvas on

toitaineterikas ning tagab puude hea juurdekasvu. Kõdusoometsade alustaimestikus hakkavad

domineerima arumetsadele omased liigid. Sootaimed on asendunud enamasti palu-, laane- ja

salumetsadele omaste taimeliikidega. Seega on välja kujunenud kõdusoometsad. Üldiselt

valitsevad raba- ja siirdekõdusoo alltüübis männi, madal-kõdusoo alltüübis nii männi- kui kuuse

enamusega puistud.

Oleks väga kahetsusväärne, kui märgade metsaelupaigatüüpide taastamise käigus hävitataks 70

aasta eest rajatud metsakuivendussüsteemid ning keskealised ja vanemad, terved ja tootlikud

puistud, mis on vaatamata muutunud kasvutingimustele võimelised pakkuma tervet rida

ökosüsteemi teenuseid. Samuti on need kõdusoometsad väärtuslikuks elupaigaks paljudele

kaitsealustele liikidele.

Seega juhul kui kõdusoometsad on oma arengus juba looduslikust soometsast niivõrd palju

eemaldunud, et algse seisundi taastamise edukus on küsitav, tuleks sellest ka loobuda.

Juhul kui kaitseala sihtkaitsevööndisse on mingil põhjusel sattunud eelpool nimetatud varasema

tugeva inimmõjuga kõdusoometsad, sealhulgas kultuur-puistud, võiks need metsad jätta

looduslikule arengule, mitte aga hävitada „looduskaitsetööde„ käigus.

Metsaelupaigatüüpide säilitamis- ja taastamistöödel ei tohiks kasutada niisuguseid

taastamisvõtted, mille käigus tuleks maastikul kasutada rasketehnikat, seda eriti aladel mille

looduslik isetaastumise protsess on looduslikkuse suunas juba alanud.

Lk. 24.

Taastamistööde eeldatavad tulemused

Kavandatud taastamistööde mõju võib olla negatiivne neile linnuliikidele, kes on

kuivendusjärgselt asunud pesitsema kõdusoometsadesse (väike-kärbsenäpp, musträhn, hallpea-

rähn, laanerähn, händkakk, värbkakk, laanepüü) või raiesmikele (teisiti oleks raske selgitada

sookure territooriume metsaalal).

Kommentaarid puuduvad.

Lk. 29-30.

Taastamistööde järgsed tegevused

Taastamistööde järgselt puudub eeldatavasti vajadus inimesepoolse täiendava sekkumise järele.

Vajalik on seirata pinnaspaisude toimivust ja vajadusel viia läbi parendustööd – eelkõige on see

aktuaalne taastamistöödele järgneva aasta jooksul. Samuti on oluline viia läbi seiretöid, et hinnata

taastamistööde mõju nii kaitseala eesmärkide perspektiivis kui ka koguda teadmisi

metsaelupaikade taastamise kavandamise. Seire tulemusi saab kasutada nii Kikepera lka teistest

piirkondades kui ka mujal Eestis. Taastamistööde edukust seiratakse Kikepera aladele paigutatud

seirealadel, kus mõõdetakse veetaset, jälgitakse linnustikku, kahepaikseid ja kiile ning viiakse läbi

drooniseiret puistus toimuvate muutuste jälgimiseks (vt täpsemalt allpool).

Lk. 34.

Süsiniku seire

Spetsiifilist seiret ei ole kavandatud, kuid taimestiku seire (vt ptk 7.2) ja metsakorraldusandmete

põhiselt saab hinnata muutusi puistu tagavaras ja sellest lähtuvalt arvutada ka süsiniku bilanssi.

Kuna eeldatavate muutuste aeg on ligi 10 aastat, siis jääb see projekti perioodist välja ja selle

teostus on seega lahtine.

Taastamistööde keskkonnamõju seire läbiviimine pärast taastamistööde läbiviimist on muidugi

vajalik, kuid on äärmiselt hämmastav, et peatähelepanu on siinkohal pööratud vaid bioloogilise

mitmekesisuse üksikute komponentide seirele, mis moodustab teatavasti vaid killukese Eesti

riikliku keskkonnaseire programmist. Kas on võimalik, et seoses kliimamuutuse ja

kasvuhoonegaaside emissiooni kõrgendatud ülesannete täitmisega Eestis ja Elis ei pöörata

siinkohal lisaks veerežiimi seirele tähelepanu turba lagunemisekiirusele ja iseloomule ning

kasvuhoonegaaside emissioonile, mida on samuti hädavajalik jälgida, et saada kogemusi tulevaste

võimalike taastamistööde läbiviimiseks. Vajalikud oleksid sellekohased põhjalikud uuringud

erinevatel taastamisaladel soo- ja metsatüüpide kaupa ja nii biomassi kui turbapinnase osas.

Kava tekstis on õnneks kirjas, et lisaks otsesele taastamistegevusele Eesti (jääk)soodes,

arendatakse projekti käigus seniseid taastamisvõtteid. Need on omakorda sisendiks märgalade

taastamisse tulevikus.

See annab lootust, et tuleviku taastamistöödel õnnestub tööde kava põhjalikumalt ette valmistada,

vältides seniseid vigu, ühekülgset ja pealiskaudset lähenemisviisi, samuti projekti tegevuste

ühekülgsust ning kompleksse keskkonna, sotsiaalse ning majandusliku mõju arvestamata jätmist.

Arvamus on koostatud EMÜ metsanduse ja inseneeria instituudi teadlaste poolt.

Fr. R. Kreutzwaldi 5, 51006 Tartu, Estonia

Tel +372 731 3156

Saarde Vallavalitsus

Arvamus Kikepera veerežiimi taastamise projekti kohta

Vastuseks Teie 18.12.2023 kirjale edastame Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi arvamuse Kikepera veereziimi taastamise projekti kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marek Metslaid direktor

Teie 18.12.2023 nr 6-2/1843-1

Meie 19.12.2023 nr 5.1-14/7099-1

From: Heiki Ärm Sent: 16 January 2024 12:33:31 To: Malle Viiburg Cc: Subject: FW: Kikepera veerežiimi taastamise kava kooskõlastamine

From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, January 16, 2024 11:40 AM To: 'Jüri-O Salm' <[email protected]> Cc: 'Kaie Sakala' <[email protected]>; 'Jaanus Männik' <[email protected]>; 'Kadri-Aija Viik' <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Heiki Ärm <[email protected]> Subject: RE: Kikepera veere˛iimi taastamise kava kooskõlastamine Tere, Tagastame protokolli teks 03.01.2024 toimunud arutelul öeldud/tehtud meiepoolsete sisuliste täpsustuste ja kommentaaridega (tekss punase, sinise ja kollasega). Palume protokolli lisana kajastada Ees Maaülikooli metsateadlaste ekspertarvamuse. Palume protokollina käsitleda kogu tekst - nii lühiversioon kui pikem osa. Lugupidamisega, Raivo O Vallavanem Saarde Vallavalitsus Tel: +372 53 421 040 E-post: [email protected] From: Jüri-O Salm <[email protected]> Sent: Tuesday, January 9, 2024 11:27 AM To: [email protected] Cc: Kaie Sakala <[email protected]>; Jaanus Männik <[email protected]>; Kadri-Aija Viik <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Re: Kikepera veere˛iimi taastamise kava kooskõlastamine Tere! Edastan 3. jaanuaril toimunud koosoleku protokolli, mida olete oodatud lahkes toimetama. Vajadusel võime lisada selle tervenis või siis kokkuvõtva osana ka taastamiskavale. Protokoll on leitav lingil ja lisana. Peatse kohtumiseni, Jüri-O Salm On Thu, Dec 14, 2023 at 3:04 PM <[email protected]> wrote:

Tere, Olete oodatud tutvustama taastamiskavas olevaid tegevusi 03.01.2024.a. kl. 14.00 Saarde Vallavalitsuses Nõmme tn 22, Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald, Pärnumaa, II korruse seminariruumis. Meie poolt on kutsutud ja osalevad: vallavanem Raivo O, abivallavanem Mait Talvoja, haldusnõunik Mar Rooden, keskkonna- ja heakorraspetsialist Kaie Sakala, volikogu aseesinaine Kadri Aija-Viik, Eelarve- ja arengukomisjoni esimees Jaanus Männik, metsaülem Heiki Ärm ja metsahoiu spetsialist Peep Põlma. Lugupidamisega, Raivo O

Vallavanem Saarde Vallavalitsus Tel: +372 53 421 040 E-post: [email protected] From: Jüri-O Salm <[email protected]> Sent: Tuesday, December 12, 2023 2:41 PM To: Kaie Sakala <[email protected]> Cc: Jaanus Männik <[email protected]>; Kadri-Aija Viik <[email protected]>; [email protected] Subject: Re: Kikepera veere˛iimi taastamise kava kooskõlastamine Tere ja tänan! Oleme valmis tulema 3. jaanuaril eelistatult peale lõunat, näiteks kl 14 või 15. Millist aega eelistate? WaterLANDS projek poolt plaanivad osaleda Marko Kohv ja Elin Soomets-Alver Tartu Ülikoolist, Priit Voolaid RMKst ja allakirjutanu. Samu olen palunud osaleda Triin Amosil Keskkonnaamest. Võimalik, et keegi saab veel liituda. RMK esindaja Priit Voolaiul on eepanek tutvustada täiendavalt ka Maarjapeakse veere˛iimi taastamise projek II osa - kas see oleks sobiv? 10. jaanuaril kl 17 kavandame Surju rahvamajas ka taastamiskava avaliku arutelu, kuhu olete oodatud. Kõike paremat, Jüri-O Salm On Fri, Dec 8, 2023 at 3:01 PM Kaie Sakala <[email protected]> wrote:

Tere! Pakume kohtumiseks välja kuupäeva 03.01.2024 (kella aja täpsustaks jooksvalt) Saarde Vallavalitsuses Nõmme tn 22, Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald, Pärnumaa. Kõne alla võiks tulla ka ajavahemik 27.12 - 29.12.2023. Kuivõrd pühad ja aasta lõpp on kohe-kohe käes, on tegemist palju ja kõigile osapooltele sobiva aja leidmine keeruline. Avalik arutelu võiks toimuda õhtusel ajal Surju Rahvamajas, Surju külas, Saarde vallas. Rahvamaja kontaksik on Liis Juust, [email protected], tel 5343 4653. Parimat Kaie Sakala keskkonna- ja heakorraspetsialist Saarde Vallavalitsus Mob 53070296 E-post [email protected] From: Jüri-O Salm <[email protected]> Sent: Wednesday, December 6, 2023 3:11 PM To: [email protected] Subject: Fwd: Kikepera veere˛iimi taastamise kava kooskõlastamine Tere! Saatsime eile vallavalitsusse arvamuse avaldamiseks Kikepera taastamiskava. Oleme valmis tutvustama aastamiskavas kavandatud tegevusi ka kohapeal - palun andke, kas see on otstarbekas ja kui jah, siis millal võiksime seda teha. Ühtlasi annan märku, et üritasime valla poolt 24.1.2023 küsitule anda vastused taastamiskava erinevates osades. Jaanuari teisel nädalal kavandame läbi viia ka avaliku arutelu ja küsin nõu, kus oleks asjakohane selle läbiviimine - eesmärgiks oleks saada tagasisidet kohalikult kogukonnalt ja alal käijatelt. Ehk soovitate ka seda, millisel päeval ja kellaajal oleks kõige sobilikum selle arutelu läbiviimine. Teavituse korraldame ka enda poolt, kuid ehk saate vallavalitsuse poolt kaasa aidata info levitamisele.

Kõike paremat, Jüri-O Salm ---------- Forwarded message --------- From: Eesmaa Looduse Fond <[email protected]> Date: Tue, Dec 5, 2023 at 12:26 PM Subject: Kikepera veere˛iimi taastamise kava kooskõlastamine To: <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]> Cc: Jüri-O Salm <[email protected]>

Tere! Eesmaa Looduse Fond esitab kooskõlastusele Kikepera veere˛iimi taastamise kava. Palume teilt kommentaare ja tagasisidet 5. jaanuariks 2024 aadressile [email protected]. Lugupidamisega Kärt Mell sekretär

Eesmaa Looduse Fond [email protected] www.elfond.ee