| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/237 |
| Registreeritud | 16.01.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lääne-Harju Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääne-Harju Vallavalitsus |
| Vastutaja | Jaan Schults |
| Originaal | Ava uues aknas |
Töö nr 8422
Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja
Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste
detailplaneeringu liiklushinnang
Kersalu küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond
KOOSTAJA ViaVelo Inseneribüroo OÜ Valukoja tn 10, 11415 Tallinn Telefon +372 517 2182 E-post [email protected] Vastutav täitja: Roland Mäe Kutsetunnistus nr 155620 [email protected]
TELLIJA Optimal Projekt OÜ Keemia tn 4, Tallinn 10615 Esindaja: Meelis Kähri E-post: [email protected] Telefon: + 372 607 0035
Tallinn 2023
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
Sisukord
1. Üldosa .............................................................................................................................................. 3
1.1. Töö eesmärk ............................................................................................................................ 4
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................................................................................... 4
2.1. Rahvaarv ja liikumisnõudlus .................................................................................................... 4
2.2. Liiklussagedused ja teenindustase .......................................................................................... 4
2.3. Liiklusohutus ............................................................................................................................ 5
2.4. Ühistransport ........................................................................................................................... 6
3. Liiklussageduste prognoos ja liikuvuse korraldus............................................................................ 8
3.1. Metoodika ............................................................................................................................... 8
3.2. Genereeritud liiklus ................................................................................................................. 8
3.3. Nähtavus ristmikul ................................................................................................................... 8
3.4. Jalg- ja jalgrattaliiklus ............................................................................................................ 10
4. Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 11
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
1. Üldosa Detailplaneering, mille liiklusmõju käesolev töö uurib, on algatatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 16. augusti 2022. a korraldusega nr 860 „Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu algatamine.“
Aruanne hõlmab Lääne-Harju vallas Kersalu külas asuva u 16 ha suuruse maa-ala (katastritunnus
29501:009:0450, 29501:009:0363, 29501:009:0132, 29501:009:0259), mis asetseb riigitee nr 11199
Põllküla – Madise kõrval km 1,290 – 1,575 (vt Joonis 1).
Joonis 1 – Planeeringuala asukoht, Kersalu küla Lääne-Harju vald Harjumaa
Joonis 2 - Planeeringuala
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
1.1. Töö eesmärk Planeeringuga soovitakse luua eeldused üksikelamute rajamiseks.
Liiklusuuringu eesmärgiks on hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja
liikluskoosseisu. Samuti analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele.
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeringuala paikneb Harjumaal Lääne-Harju vallas Kersalu külas riigtee 11199 Põllküla – Madise
kõrval.
Planeeringuala asub väikeelamumaa piirkonnas, kus aktiivne elamute ehitus hetkel puudub.
Olemasolevalt on kasutusel mõned krundid elamutega ning naaberkinnistul on kehtiv
detailplaneering 10 elamukrundiga. Piirkonda katab hetkel üldiselt madal haljastus.
Planeeringuala on kagust piiratud maanteega 11199, pühjaosa läbib sidekaabel ja elektri õhuliin,
läänepool asuvad alad on kaetud kõrghaljastusega.
Riigitee nr 11199 Põllküla – Madise tee on liiklussaageduse põhjal V klassi kuuluv kõrvaltee. Lubatud
sõidukiirus planeeringuala lähimal lõigul on 90 km/h.
Suuremad keskused on paldiski linn 10 km ja Keila linn 15 km kaugusel. Lähimad sihtpunktid (kauplus,
kool, lasteaed jm) asuvad lahedal asuvates asumites Kloogaranna ja Klooga, mille kaugus on u 6 km.
Lähim bussipeatus „Põllküla jaam“ asub teiselpool kõrvalasuvat riigiteed u 50 m kaugusel
arendusalast. Puudub kergliiklustee ühendus peatustega ning busside graafik on hõre.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigiteelt 11199 Põllküla – Madise.
2.1. Rahvaarv ja liikumisnõudlus Aasta 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Lääne-Harju vallas elanikke 12 997, kellest 54 (31.12.2021)
elas Kersalu külas.
Peamisteks tõmbekeskusteks võib lugeda Paldiski ja Keila linna, kindlasti ka Tallinna linna, kuid
olulised on ka lähipunktid.
Tallinna pendelrände ulatus on ligikaudu 30 km linna keskusest. Arendusala jääb linnapiirist ligikaudu
35 km kaugusele, mis näitab, et pendelränne Tallinna suunas ei oma mastaapset mahtu.
2.2. Liiklussagedused ja teenindustase Iseloomustamaks liiklussagedust on alljärgnevas tabelis toodud riigitee nr 11199 Põllküla – Madise
liiklussageduse muutused ajavahemikus 2012 kuni 2021. Viimase 10 aasta jooksul aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus (edaspidi AKÖL) on suures plaanis jäänud samaks. Raskeliikluse maht on
samuti jäänud samaks, kuigi aastatel 2015 kuni 2020 on raskeliikluse maht olnud pea viis korda
suurem.
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
Tabel 1 - Liiklussageduse muutused Põllküla – Madise teel
Aasta AKÖL Raskeliiklus
2012 265 5
2013 278 6
2014 289 6
2015 165 25
2016 171 24
2017 178 25
2018 295 15
2019 323 16
2020 323 16
2021 293 6
Teenindustase on liikluse kvaliteedi näitaja, mida iseloomustatakse konkreetse liikleja
liikumistingimustega ja mis väljendub liiklusvoo tiheduse, kiiruse, ooteaja ja manööverdusvabaduse
kaudu. Kaherajalisel maanteel on teenindustaseme põhinäitajaks ajakulu suhteline pikenemine (%) ja
keskmine kiirus (km/h). Ristmike puhul reservläbilaskvus (foorita) ja fooriga ristmiku puhul ühe
sõiduki keskmine ooteaeg, sekundit ühe sõiduki kohta.
Alljärgnevas tabelis on toodud kaherajaliste maanteede suurim liiklussagedus Mi (sa/h) sõltuvalt tee
klassist ja teenindustasemest. Riigitee nr 11199 Põllküla – Madise kuulub liiklussageduse järgi V
klassi. Aastal 2021 oli sellel teel liiklussagedus 293 sõidukit ööpäevas.
Kui võtame eelduseks, et tipptunni liiklussagedus moodustab AKÖL-ist ligikaudu 10 %, siis on tabelis 2
toodud parameetrite ja liiklussageduse põhjal Põllküla – Madise tee liiklussageduse järgi
teenindustase A.
Tabel 2 – Teenindustasemed - koostatud tuginedes HCM-85
Maantee klass
Teenindustase II III IV V
A 380 320 270 250
B 700 600 500 450
C 1100 1000 800 700
D 1700 1500 1200 1100
E 2800 2600 2300 2200
2.3. Liiklusohutus Riigitee 11199 Põllküla – Madise teel ei ole viimase 5 aasta jooksul vaadeldavas piirkonnas e
vaadeldava arendusala lähistel ühtegi liiklusõnnetust toimunud.
Vaadates kergemaid liiklusõnnetusi Liikluskindlustusfondi (edaspidi LKF) andmebaasist, nähtub, et
liiklusõnnetusi vaadeldavas piirkonnas e vaadeldava arendusala lähistel ei ole viimase 5 aasta jooksul
toimunud.
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
Alljärgneval joonisel on toodud Liikluskindlustusfondi kaardirakenduse vaade piirkonnas toimunud
liiklusõnnetustest viimasel viiel aastal.
Joonis 3 - Liikluskindlustusfondi andmetel toimunud liiklusõnnetused 2018 – 2022
Et tagada liiklusohutus piirkonnaga seotud teedel tuleb hoida liikluskeskkond selline, et suuremate
liiklussageduste korral oleks piirkiirustest kinnipidamine tagatud ning läbivatel teedel ristumiste arv
minimaalne. Planeeringuala ümbruse teedel tuleks kujundada tänavavõrk, mis vastaks oma
funktsioonile ja tagaks liiklusohutuse.
2.4. Ühistransport Piirkonna lähialasse (u 500 m) jääb 1 bussipeatus – Põllküla jaam ja üks raudteejaam – Põllküla.
Bussipeatus asub planeeringualast teisel pool riigimaanteed raudtee peatuse lähistel. Peatus.ee
andmetel toimub Põllküla jaama peatusest 7 väljumist ööpäevas ja seda koolipäevadel. Tegemist on
peamiselt koolilaste veoks mõeldud transpordiga.
Lähim bussipeatus Kersalu, mis teenindab tavaliine, asub Tallinn – Paldiski mnt ääres u 1,6 km
kaugusel. Sellest peatusest toimub ühes suunas 36 ja teises suunas 33 väljumist.
Põllküla raudteejaamast (u 600 m kaugusel arendusala juurdepääsust) toimub 15 väljumist päevas
mõlemas suunas, mis teeb kokku 30 väljumist päevas.
Arvestades väljumiste arvu peatustest võiks öelda, et ühistranspordi vajadus on vaadeldava piirkonna
jaoks üldiselt tagatud. Siiski võib oletada, et planeeringuala elanikele on teenuste mugavaks
kasutamiseks peamine ligipääs siiski sõidukiga. Ühistranspordi kasutatavust saaks suurendada ja
sõidukite kasutamist vähendada, kui luua ühistranspordile paremad tingimused ja peatustega luua
mugav kergliiklustee ühendus. Areneva piirkonna jaoks oleks oluline bussiliikluse kasutuse
parandamiseks luua bussipeatused ja bussiliinid, mis teenindaks mugavamalt ümbritsevat piirkonda.
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
Joonis 4 - Lähimad ühistranspordipeatused
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
3. Liiklussageduste prognoos ja liikuvuse korraldus
3.1. Metoodika Liikluse kasvu ehk planeeringu genereeritud liiklust arvestatakse planeeringu võimaliku ja
normatiivse nõutud parkimiskohtade arvu ja potentsiaalselt teenindatavate sõidukite alusel.
Vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ on väike-elamute alal parkimisnormatiiv eramu
korral 3 parkimiskohta elamu kohta. Arvestades esitatud planeeringu eskiisil kajastatud kruntide
aruga oleks arendusala nõutav parkimiskohtade arv 117.
Sõidukite parkimine detailplaneeringualal on ette nähtud krundisiseselt. Parkimisalasid avalikult
kasutatavate teede äärde ei kavandata ning avalikult kasutatavate riigiteede ääres parkimist ette ei
nähta.
3.2. Genereeritud liiklus Hinnanguliselt võib arvestada, et elamupiirkonnas parkimiskohad hommikul tühjenevad ja õhtul
täituvad. Tõenäoliselt liiguvad sõidukid hommikul tööle ja õhtul tagasi. Planeeritud parkimiskohtade
arvu järgi võib hinnata, et liiklussagedus kasvab planeeringualaga seotult kokku 234 sõiduki võrra
päevas.
Arvestades kõige negatiivsema stsenaariumiga, kus kõik parkimiskohad täituvad ja tühjenevad
tipptunni jooksul eelpool toodud mahus, võib planeeritud parkimiskohtade arvu põhjal hinnata, et
ristmike koormus planeeringualaga seoses kasvab maksimaalselt 117 sõiduki võrra tipptunnis.
Raske liiklust planeeringuga seotult võiks tekkida suhteliselt vähe, vaid prügiveoauto jms. Sellest
tulenev liikluskoormus on marginaalne ning erilist mõju liiklusolukorrale ei oma.
Stsenaarium, kus planeeringuala liiklus hommikuse/õhtuse tipptunni jooksul on ligikaudu 117 autot,
on väga ebatõenäoline. Võttes arvesse olemasolevat maakasutust ja liiklust, siis teede ristmikud on
piisavad lisanduva liikluse teenindamiseks. Kui arvutada ristmiku läbilaskvust lisanduva liiklusega
koos, siis teenindustase jääks tasemele A, mis tähendab, et ristmikul läbilaskvusega probleeme ei
tekiks.
3.3. Nähtavus ristmikul Arenguala juurdepääsu ohutuse tagamiseks on vajalik ristmikul riigimaanteega nähta ette takistuste
vaba nähtavuskolmnurk. Vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele on ristmikul 90 km/h
piirkiiruse korral rahuldava projekteerimise taseme juures vähim peateele avanev nähtavuskaugus
320 m ja vähim kõrvalteele avanev nähtavuskaugus 7 m.
Nähtavus on tagatud planeeringualalt väljudes vaadates vasakule e Tallinn – Paldiski mnt poole.
Vajaliku nähtavuskauguse tagamiseks planeeringualalt väljudes vaadates paremale on vajalik puude
eemaldamine kinnistult Keila metskond 342 tunnusega 29501:001:0524 u 0,3 ha ulatuses.
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
Joonis 5 – Nähtavuskolmnurk ja nähtavus vasakule
Joonis 6 - Nähtavuskolmnurk ja nähtavus paremale
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
3.4. Jalg- ja jalgrattaliiklus Jalakäijatele ja jalgratturitele tuleb planeeringus näha ette jalg- ja jalgrattateed planeeringuala
tänavatel ning riigitee 11199 Põllküla – Madise tee äärde perspektiivse kergliiklustee
ruumieraldusena. Jalgrattaga liikumise võimaluste loomine seob arendusala lähedal asuvate
asumistega ning sihtpunktidega. Peamised suunad jalg- ja jalgrattatee rajamiseks on Põllküla raudtee
peatus ja Tallinn – Paldiski maantee. Selline meede mõjutab positiivselt liiklussageduse vähendamist
ja liiklusohutust. Vajadusel tuleb ette näha teeületuskohad sõltuvalt tulevaste planeeritud jalg- ja
jalgrattateede poolest maantee suhtes.
Töö nr: 8422
Töö nimetus: Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang
4. Kokkuvõte Käesolevas liiklusanalüüsis käsitleti Lääne-Harju vallas Kersalu külas asuva u 16 ha suuruse maa-ala
arenduse liikluse mõjusid.
Arendusala asub riigitee nr 11199 Põllküla – Madise tee vahetus läheduses.
Töös prognoositi arendustegevusest lisanduvat liikluskoormust ja liikluskoosseisu ning leiti
parkimisnormatiivse parkimiskohtade arvu põhjal, et ristmike koormus planeeringualaga seoses
kasvab maksimaalselt 117 sõiduki võrra tipptunnis ning kogu liiklus kasvab maksimaalselt 234 sõiduki
võrra ööpäevas.
Hinnati kuidas mõjutab lisanduvate autode hulk ristmike läbilaskevõimet. Leiti, et lisanduv liikluse
maht koos olemasoleva liiklussagedustega ei põhjusta riigitee 11199 ristmikel probleeme ning
tipptunnil oleks ristmiku teenindustase A.
Ohutuse tagamiseks arendusala juurdepääsu ristmikul on vajalik tagada vajalikud nähtavuskaugused
peateele.
Koostas:
Roland Mäe
10.01.2023
LÄÄNE-HARJU VALD, KERSALU KÜLA
KROONIPÕLLU, KRUUSAAUGU ROHUMAA 7, LEPIKU ROHUMAA 1 JA PÕLLU MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERING
SITUATSIOONISKEEM
M 1:10 000
DP
31.01.2023
Töö nr 526
AS-01
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Lääne-Harju Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht A. Anton
Tehnik K. Kuus
PLANEERINGUALA
KLEEM ETI TEE
VANARANNA TEE
5
4
3
1
2
6
11 19
9 P ÕLL
KÜ LA
-M ADISE
TE E (
M ADISE
TE E)
A
A
A
A
A
PLANEERINGUALA
ASUSTUSÜKSUSE PIIR
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
TEE KAITSEVÖÖND 20 m
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
PERSPEKTIIVNE BUSSITASKU
NAABERALAL PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
PLANEERITUD KÕNNITEE
PERSPEKTIIVNE KÕNNITEE
PLANEERITUD HOONESTUSALA
NAABERALAL PLANEERITUD HOONESTUSALA
OLEMASOLEV HOONE
KONTAKTVÖÖNDIS PAIKNEV KEHTESTATUD DETAILPLANEERING
KONTAKTVÖÖNDIS PAIKNEV MENETLETAV DETAILPLANEERING
OLEMASOLEV BUSSIPEATUS / RONGIPEATUS
PERSPEKTIIVNE BUSSIPEATUS
TINGMÄRGID
1
1
ELAMUMAA
PLANEERITUD ELAMUMAA
MAATULUNDUSMAA
PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV MAA
PLANEERITUD TOOTMISMAA
TOOTMISMAA
KRUNTIDE SIHTOTSTARBED
A
A
Jrk nr DP nimetus
1
PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSES ALGATATUD JA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD
2
Staadium
3
4
5
6
VANARANNA TEE 37 DETAILPLANEERING ALGATATUD 14.09.2016 korraldus nr 635
KLEEMETI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KEHTESTATUD 20.09.2006 korraldus nr 1041
KEILA-PALDISKI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSIKORIDORI DETAILPLANEERING
VASTU VÕETUD 28.06.2022 otsus nr 44
MADISE TEE 16 JA MADISE TEE 18 DETAILPLANEERING
KEHTESTATUD 01.06.2021 korraldus nr 553
SEPA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KEHTESTATUD 27.03.2008 korraldus nr 257
TOROPI DETAILPLANEERING KEHTESTATUD 26.04.2022 korraldus nr 414
LÄÄNE-HARJU VALD, KERSALU KÜLA
KROONIPÕLLU, KRUUSAAUGU ROHUMAA 7, LEPIKU ROHUMAA 1 JA PÕLLU MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERING
KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS
M 1:~
DP
20.11.2023
Töö nr 526
AS-02
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Lääne-Harju Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht A. Anton
Tehnik K. Kuus
VÄLJAVÕTE KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGU PÕHIJOONISEST
P
P
m²
m²
17
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
1
4
,
0
R=10m
5
,
0
5
,
0
1
1
1
9
9
P
õ
l
l
k
ü
l
a
-
M
a
d
i
s
e
t
e
e
R=18,5m
8
,
0
8
,
0
5
,
0
2
,
0
8
,
0
8
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
4
,
0
KERSALU KÜLAS ASUVA TOROPI MAATULUNDUSMAA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
4
,
0
5
,
0
2
4
,
0
TG-001
21.832
29501:009:0071 Vanaranna tee 13
29501:009:0091 Vanaranna tee 15
29501:009:0110 Vanaranna tee 1
29501:009:0131 Vanaranna tee 3
29501:009:0132 Lepiku rohumaa 1
29501:009:0146 Aaviku rohumaa 3
29501:009:0147 Aaviku rohumaa 4
29501:009:0255 Vanaranna tee 19
29501:009:0254 Vanaranna tee 25
29501:009:0259 Kruusaaugu rohumaa 7
29501:009:0297 Vanaranna tee 17
29501:009:0293 11199 Põllküla-Madise tee
29501:009:0363 Põllu
29501:009:0369 Kakupesa tee 2
29501:009:0375 Kakupesa tee 6a
29501:009:0371 Kakupesa tee 6
29501:009:0372 Kakupesa tee 8
29501:009:0373 Kakupesa tee 10
29501:009:0370 Kakupesa tee 4
29501:009:0368 Kakupesa tee
29501:009:0374 Kakupesa tee 8a
29501:009:0382 Vanaranna tee 5
29501:009:0394 Sepa põld 4
29501:009:0448 Toropi
29501:009:0450 Kroonipõllu
29501:001:0522 Pääsusaba
29501:001:0524 Keila metskond 342
29501:009:0189 Vanaranna tee 10
∅711x8.8
∅711x8.8
110kV
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
18
18
18
18
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
2121
21
21
21
20
W
S
N
E
21.59 19.29-19.21 ∅900BET
+1.2
+0.5
+0.6
+0.9
+1.4
+3.6
+0.7
+0.8
+0.5
17
1716
16
16
16
16
16
16
16
16
16
16
15
15
16
+0.9
+0.8
+0.8
+1.3
+0.4
+1.0 +0.7
+0.6
+0.5
SAUN
KEL DER
L-179 63
+0.6
W
S
N
E
110kV
X= 6577750
Y= 510150
X= 6577700
Y= 510300
X= 6577650
Y= 509950
X= 6577300
Y= 509850
X= 6577200
Y= 509950
X= 6577350
Y= 510050
X= 6577400
Y= 510200
X= 6577500
Y= 510050
29501:009:0147 Aaviku rohumaa 4
29501:001:0523 Keila metskond 341
Mad ise
tee
8 T alli
nn- Pal
dis ki t
eel e
Põl lkül
a
Põllküla
Kersalu küla
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
LK KAKUPESA 6/8
29501:009:0450 Kroonipõllu
29501:009:0450 Kroonipõllu
P
P
m²
m²
35
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
34
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
33
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
32
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
31
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
30
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
29
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
28
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
27
9m / 6m
2k / 1k
400
3177
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
26
9m / 6m
2k / 1k
400
3291
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
25
9m / 6m
2k / 1k
400
3870
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
²
40
6m / -
1k / -
20
923
1
OV 100%
P
P
m²
m²
14
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
13
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
12
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
43
-
-
-
10188
-
LT 100%
P
P
m²
m²
9
9m / 6m
2k / 1k
400
3097
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
10
9m / 6m
2k / 1k
400
3063
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
42
-
-
-
4010
-
LT 100%
P
P
m²
m²
41
-
-
-
3644
-
LT 100%
P
P
m²
m²
18
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
7
9m / 6m
2k / 1k
400
3012
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
15
9m / 6m
2k / 1k
400
3015
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
37
9m / 6m
2k / 1k
400
4488
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
36
9m / 6m
2k / 1k
400
4600
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
19
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
20
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
21
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
22
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
23
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
24
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
P
P
m²
m²
38
-
-
-
23 248
-
HP 100%
P
P
m²
m²
2
9m / 6m
2k / 1k
400
3050
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
8
9m / 6m
2k / 1k
400
3160
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
6
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
5
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
3
9m / 6m
2k / 1k
400
3117
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
4
9m / 6m
2k / 1k
400
3092
1+2
EP 100%
3
2
1
,
7
2
1
,
8
2
3
,
8
2
2
,
8
3
0
,
0
P
P
m²
m²
44
-
-
-
1460
-
LT 100%
4
,
0
4
,
0
4
,
0
5
,
0
4
,
0
BUS
BUS
A
A
5
,
0
1
8
,
0
1
8
,
0
8
6
,
0
3
,
5
3
,
5
3
,
0
5
,
0
N
Ä
H
T
A
V
U
S
K
O
L
M
N
U
R
K
7
x
3
2
0
m
P
P
m²
m²
1
9m / 6m
2k / 1k
400
3050
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
16
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
39
6m / -
1k / -
20
650
1
OV 100%
P
P
m²
m²
11
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
4,0
1
2
3
4
5
37
6
36
7
8
9
10
11
12
13
14
25
26
15
16
27
28
29
17
30
18
19
20
21
31
32
33
34
35
22
23
24
43
41
44
40
39
5
,
0
3
2
,
3
5
,
0
5
,
0
AJ
R=10m
1
4
,
0
1
4
,
0
2
,
0
2
,
0
38
4
,
0
4
,
0
8
,
0
PLANEERINGUALA PIIR
ASUSTUSÜKSUSE PIIR
TEE KAITSEVÖÖND 30 m
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV PINNASEKATTEGA TEE
PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
NAABERALAL PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
PLANEERITUD JALAKÄIJATE ALA
PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE
PERSPEKTIIVNE BUSSIPEATUS
PERSPEKTIIVNE BUSSITASKU
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
NAABERALAL PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS
PLANEERITUD HALJASTUS
PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV ROHEALA
PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD PUURKAEV JA SELLE HOOLDUSALA r=10 m
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS
NÄHTAVUSKOLMNURGAD
TINGMÄRGID
Kr
BUS
A
1 HOONETE ARV
KRUNDIL
nPnP
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
PIND EHITISEALUNE
KÕRGUS
KORRUSE- SUURIM
LISUS
KRUNDI SUURUS
MEETRITES
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
EHITISEALUNE PIND
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
PÕHIHOONE / ABIHOONE
PÕHIHOONE / ABIHOONE
10 kV MAAKAABEL
ALAJAAM
SIDE ÕHULIIN
110 kV ÕHULIIN
MADALPINGE ÕHULIIN
MAAKAABEL
GAASITORUSTIK
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
PLANEERITUD ELEKTRIVÕRGU TEHNORAJATISED JA VÖÖNDID
"Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering"
W3 330 kV ÕHULIIN
ÕHULIINI KAITSEVÖÖND
ÕHULIINI PUHVERALA (õhuliini ja selle kaitsevööndi nihutamisruum)
PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED
LÄÄNE-HARJU VALD, KERSALU KÜLA
KROONIPÕLLU, KRUUSAAUGU ROHUMAA 7, LEPIKU ROHUMAA 1 JA PÕLLU MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERING
PÕHIJOONIS
M 1:2000
DP
20.11.2023
Töö nr 526
AS-04
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Lääne-Harju Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht A. Anton
Tehnik K. Kuus
Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Osaühing KAROTAMMED, 07.11.2022, töö nr G2210–058; 2. perspektiivsete kergliiklustee ja bussipeatuste vajadus ning asukoht täpsustub edasise projekteerimise käigus.
Arhitektuurinõuded:
Katusekalle: 15 – 45°
Katuseharja suund: Paralleelselt või risti tänavaga
Maksimaalne kõrgus: maapinnast 9 m
Maksimaalne korruselisus: 2
Välisviimistluse materjalid: kasutada peamise fassaadimaterjalina puitu, mida võib kombineerida kivi, krohvi, tellisega ja ilmastikukindla ehitusplaadiga
Välisviimistluse toonid: eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone
Katusematerjal: rullmaterjal või plekk
Piire: piirdeaed on lubatud rajada läbipaistev puidust lattaed või võrkpiire hekiga. Piirete kõrgus võib olla kuni 1,5 m.
PLANEERINGUALA NÄITAJAD
Planeeringuala suurus 16,14 ha
Kavandatud kruntide arv 44
Krunditava ala maa bilanss:
Elamumaa 116082m² 73%
Üldkasutatav maa 23248m² 15%
Transpordimaa
19 302m² 11%
Tootmismaa 1 573m² 1%
Planeeritud parkimiskohtade arv
111
Krundi kasutamise sihtotstarbe leppemärgid
EP Üksikelamu maa LT Tee ja tänava maa HP Haljasala maa OV Vee tootmise ja jaotamise ehitiste maa
Katastriüksuse sihtotstarbe leppemärgid
E Elamumaa L Transpordimaa Üm Üldkasutatav maa T Tootmismaa
Servituudi seadmise vajadus:
Pos 1 - 4, 6 - 33, 35 · Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 5, 36 · Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Pos 34 · Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 38 · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
Pos 39 · Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
Pos 40 · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 41 · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Pos 42 - 43 · Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 44 · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool Suur-Tõnikse katastriüksust: Katastriüksus 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus 29501:009:0293): · maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Katastriüksus Kakupesa tee (katastritunnus 29501:009:0368): · maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Katastriüksus Toropi tee (katastritunnus 43101:001:2082): · Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
EHITUSÕIGUSE TABEL
Pos nr
Krundi aadress või
aadressi
ettepanek
Krundi
planeeritud
suurus
Suurim
ehitisealune
pind (m²)
Põhihoone
suurim
korruselisus
Abihoone suurim
korruselisus
Põhihoone kõrgus
maapinnast (m)
Abihoone kõrgus
maapinnast (m)
Põhihoone arv
krundil
Abihoone arv
krundil
Maa sihtotstarve
ja osakaalu %
(detailplaneeringu
liikide kaupa)
Maa sihtotstarve
ja osakaalu %
(katastriüksuse
liikide kaupa)
Suletud brutopind
katastriüksuse
sihtotstarvete
kaupa (m²)
Min.
tulepüsivusklass
Parkimiskohtade arv
Kitsendused
Normatiivne Kavandatud
1 3050 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
tänava kaitsevöönd;
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
2 3050 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
tänava kaitsevöönd;
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
3 3117 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
tänava kaitsevöönd;
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
4 3092 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
tänava kaitsevöönd;
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
5 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
6 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
7 3012 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
8 3160 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
9 3097 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
10 3063 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
11 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
12 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
13 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
14 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
15 3015 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
16 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
17 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
18 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
19 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
20 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
21 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
22 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
23 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
24 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
25 3870 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
26 3291 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
27 3177 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
28 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
29 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
30 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
31 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
32 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
33 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
34 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
35 3000 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
36 4600 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
37 4488 400 2 1 9,0 6,0
1 2 EP 100% E 100% 800 TP 3 3 3
tänava kaitsevöönd;
reovee kogumismahuti kuja 5 m;
38 23248 - - - - - - - HP 100% Üm 100%
- - - -
elektrivõrgu kaitsevöönd;
sidekaabli kaitsevöönd;
gaasivõrgu kaitsevöönd;
39 650 20 1 - 6,0
- 1 - OV 100% T 100% 20 - - -
puurkaevu hooldusala 10 m;
40 923 20 1 - 6,0
- 1 - OV 100% T 100% 20 - - -
puurkaevu hooldusala 10 m;
41 3644 - - - - - - - LT 100% L 100% - - - -
42 4010 - - - - - - - LT 100% L 100% - - - -
43 10188 - - - - - - - LT 100% L 100% - - - -
puurkaevu hooldusala 10 m;
44 1460 - - - - - - - LT 100% L 100% - - - -
Kokku: 160205 14840 29640 111 111
1
4
,
0
R=10m
5
,
0
5
,
0
1
1
1
9
9
P
õ
l
l
k
ü
l
a
-
M
a
d
i
s
e
t
e
e
R=18,5m
8
,
0
8
,
0
5
,
0
2
,
0
8
,
0
8
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
5
,
0
4
,
0
KERSALU KÜLAS ASUVA TOROPI MAATULUNDUSMAA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
4
,
0
5
,
0
2
4
,
0
TG-001
21.832
29501:009:0071 Vanaranna tee 13
29501:009:0091 Vanaranna tee 15
29501:009:0110 Vanaranna tee 1
29501:009:0131 Vanaranna tee 3
29501:009:0132 Lepiku rohumaa 1
29501:009:0146 Aaviku rohumaa 3
29501:009:0147 Aaviku rohumaa 4
29501:009:0202 Vanaranna tee 4
29501:009:0255 Vanaranna tee 19
29501:009:0254 Vanaranna tee 25
29501:009:0259 Kruusaaugu rohumaa 7
29501:009:0297 Vanaranna tee 17
29501:009:0293 11199 Põllküla-Madise tee
29501:009:0363 Põllu
29501:009:0369 Kakupesa tee 2
29501:009:0375 Kakupesa tee 6a
29501:009:0371 Kakupesa tee 6
29501:009:0372 Kakupesa tee 8
29501:009:0373 Kakupesa tee 10
29501:009:0370 Kakupesa tee 4
29501:009:0368 Kakupesa tee
29501:009:0374 Kakupesa tee 8a
29501:009:0382 Vanaranna tee 5
29501:009:0394 Sepa põld 4
29501:009:0448 Toropi
29501:009:0450 Kroonipõllu
29501:001:0382 Vanaranna tee 12
29501:001:0383 Vanaranna tee L1
29501:001:0522 Pääsusaba
29501:001:0524 Keila metskond 342
29501:009:0189 Vanaranna tee 10
∅711x8.8
∅711x8.8
110kV
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
20
18
18
18
18
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
21
2121
21
21
21
20
W
S
N
E
21.59 19.29-19.21 ∅900BET
+1.2
+0.5
+0.6
+0.9
+1.4
+3.6
+0.7
+0.8
+0.5
17
1716
16
16
16
16
16
16
16
16
16
16
15
15
16
+0.9
+0.8
+0.8
+1.3
+0.4
+1.0 +0.7
+0.6
+0.5
SAUN
KEL DER
L-179 63
+0.6
W
S
N
E
110kV
X= 6577750
Y= 510150
X= 6577700
Y= 510300
X= 6577650
Y= 509950
X= 6577300
Y= 509850
X= 6577200
Y= 509950
X= 6577350
Y= 510050
X= 6577400
Y= 510200
X= 6577500
Y= 510050
29501:009:0147 Aaviku rohumaa 4
29501:001:0523 Keila metskond 341
Mad ise
tee
8 T alli
nn- Pal
dis ki t
eel e
Põl lkül
a
Põllküla
Kersalu küla
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
LK KAKUPESA 6/8
29501:009:0450 Kroonipõllu
29501:009:0450 Kroonipõllu
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
W
3
2
1
,
7
2
1
,
8
2
3
,
8
2
2
,
8
3
0
,
0
4
,
0
4
,
0
4
,
0
5
,
0
4
,
0
BUS
BUS
A
A
5
,
0
1
8
,
0
1
8
,
0
8
6
,
0
3
,
5
3
,
5
3
,
0
5
,
0
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
2
W
2
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
S
1
S
1
S
1
S
1
W
1
W
1
W
1
S
1
S
1
S
1
S1
S
1
S
1
S
1
W
2
W
2
W2
W
2
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
4,0
1
2
3
4
5
37
6
36
7
8
9
10
11
12
13
14
25
26
15
16
27
28
29
17
30
18
19
20
21
31
32
33
34
35
22
23
24
43
41
44
40
39
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
W
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
5
,
0
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
3
2
,
3
5
,
0
5
,
0
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
2
W
2
W
2
2
W
2
W
2
AJ
HK
R=10m
1
1
1
4
,
0
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1 S
1
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
W
2
1
4
,
0
2
,
0
2
,
0
W
1
HK
38
W
1
W
1
W
1
W
1
4
,
0
4
,
0
8
,
0
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
S
1
PLANEERINGUALA PIIR
ASUSTUSÜKSUSE PIIR
TEE KAITSEVÖÖND 30 m
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
PLANEERITUD KRUNDI PIIR
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV PINNASEKATTEGA TEE
PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
NAABERALAL PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
PLANEERITUD JALAKÄIJATE ALA
PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE
PERSPEKTIIVNE BUSSIPEATUS
PERSPEKTIIVNE BUSSITASKU
JUURDEPÄÄS KRUNDILE
NAABERALAL PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS
PLANEERITUD HALJASTUS
PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV ROHEALA
PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT
PLANEERITUD PUURKAEV JA SELLE HOOLDUSALA r=10 m
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS
NÄHTAVUSKOLMNURGAD
TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI
TINGMÄRGID
SIDE ÕHULIIN
110 kV ÕHULIIN
MADALPINGE ÕHULIIN
MAAKAABEL
GAASITORUSTIK
OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
Kr
PLANEERITUD ELEKTRIVÕRGU TEHNORAJATISED JA VÖÖNDID
"Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering"
W3 330 kV ÕHULIIN
ÕHULIINI KAITSEVÖÖND
ÕHULIINI PUHVERALA (õhuliini ja selle kaitsevööndi nihutamisruum)
BUS
A
S1
W1
VEETRASS
MADALPINGE MAAKAABEL
TÄNAVAVALGUSTUSE MAAKAABEL JA POST
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
10 kV MAAKAABEL
ALAJAAM
SIDEKAABEL
REOVEE KANALISATSIOONITRASS
REOVEE KOGUMISMAHUTI JA SELLE KUJA 5 m
PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED
VEETRASS
MADALPINGE MAAKAABEL
PUURKAEV
VAREM PLANEERITUD TEHNORAJATISED
W2
W1
1 HOONETE ARV
KRUNDIL
nPnP
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
PIND EHITISEALUNE
KÕRGUS
KORRUSE- SUURIM
LISUS
KRUNDI SUURUS
MEETRITES
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
EHITISEALUNE PIND
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
PÕHIHOONE / ABIHOONE
PÕHIHOONE / ABIHOONE
P
P
m²
m²
35
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
34
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
33
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
32
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
31
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
30
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
29
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
28
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
27
9m / 6m
2k / 1k
400
3177
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
26
9m / 6m
2k / 1k
400
3291
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
25
9m / 6m
2k / 1k
400
3870
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
40
6m / -
1k / -
20
923
1
OV 100%
P
P
m²
m²
14
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
13
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
12
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
43
-
-
-
10188
-
LT 100%
P
P
m²
m²
9
9m / 6m
2k / 1k
400
3097
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
10
9m / 6m
2k / 1k
400
3063
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
42
-
-
-
4010
-
LT 100%
P
P
m²
m²
41
-
-
-
3644
-
LT 100%
P
P
m²
m²
7
9m / 6m
2k / 1k
400
3012
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
37
9m / 6m
2k / 1k
400
4488
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
36
9m / 6m
2k / 1k
400
4600
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
21
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
22
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
23
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
24
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
38
-
-
-
23 248
-
HP 100%
P
P
m²
m²
2
9m / 6m
2k / 1k
400
3050
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
8
9m / 6m
2k / 1k
400
3160
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
6
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
5
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
3
9m / 6m
2k / 1k
400
3117
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
4
9m / 6m
2k / 1k
400
3092
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
44
-
-
-
1460
-
LT 100%
P
P
m²
m²
1
9m / 6m
2k / 1k
400
3050
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
39
6m / -
1k / -
20
650
1
OV 100%
P
P
m²
m²
11
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
15
9m / 6m
2k / 1k
400
3015
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
16
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
18
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
19
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
20
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
P
P
m²
m²
17
9m / 6m
2k / 1k
400
3000
1+2
EP 100%
3
K R
U N
D I P
I I R
V 1
W 1
S 1
1,5m
0 , 5 m
3,5m
K R
U N
D I P
I I R
0 , 5 m
W 1
. 1
5,0m
5,0m
1,5m2,0m
2,0m
3,5m
14,0m
LÕIGE 1-1
W1 Planeeritud madalpinge maakaabel
S1 Planeeritud sidekaabli trass
W1.1 Planeeritud tänavavalgustuse maakaabel
V1 Planeeritud veetrass
W 2
0 , 5 m
0 , 5 m
2,0m
W2
Planeeritud 10 kV maakaabel
LÄÄNE-HARJU VALD, KERSALU KÜLA
KROONIPÕLLU, KRUUSAAUGU ROHUMAA 7, LEPIKU ROHUMAA 1 JA PÕLLU MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERING
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
M 1:2000
DP
20.11.2023
Töö nr 526
AS-04
Planeeringu koostamise korraldaja
Planeerija Optimal Projekt OÜ
Lääne-Harju Vallavalitsus
Arhitekt I. Punger
Projektijuht A. Anton
Tehnik K. Kuus
Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Osaühing KAROTAMMED, 07.11.2022, töö nr G2210–058; 2. perspektiivsete kergliiklustee ja bussipeatuste vajadus ning asukoht täpsustub edasise projekteerimise käigus; 3. detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.Krundi kasutamise sihtotstarbe leppemärgid
EP Üksikelamu maa LT Tee ja tänava maa HP Haljasala maa OV Vee tootmise ja jaotamise ehitiste maa
KRUNDI POS 2 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNTIDE POS 1 JA 2 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNDI POS 3 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNDI POS 3 LIITUMISPUNK
KRUNDI POS 4 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNTIDE POS 4 JA 5 LIITUMISPUNKTID Elektrivõrguga, sidevõrguga
KRUNTIDE POS 36 JA 37 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 4 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNDI POS 4 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNTIDE POS 6 JA 7 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 6 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNDI POS 7 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNTIDE POS 19 JA 20 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 19 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNDI POS 20 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNTIDE POS 21 JA 22 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 21 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNDI POS 22 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNTIDE POS 23 JA 24 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 24 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNDI POS 23 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNTDI POS 35 LIITUMISPUNKT
KRUNDI POS 35 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI
PLANEERITUD PUURKAEV
ÜHINEMISPUNKT ELEKTRIVÕRGUGA mastist M26
ÜHINEMISPUNKT ELEKTRIVÕRGUGA alajaamast Kersalu: (Harju-Risti)
PLANEERITUD 10-0,4kV ALAJAAM
KRUNTIDE POS 33 JA 34 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 34 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNDI POS 34 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNTIDE POS 31 JA 32 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 31 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNDI POS 32 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNTIDE POS 18 JA 19 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 18 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNDI POS 19 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNTIDE POS 16 JA 17 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 16 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
Veetrassiga KRUNDI POS 17 LIITUMISPUNKTID
KRUNTIDE POS 27 JA 28 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 27 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
Veetrassiga KRUNDI POS 28 LIITUMISPUNKTID
KRUNTIDE POS 25 JA 26 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 25 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
Veetrassiga KRUNDI POS 26 LIITUMISPUNKTID
PLANEERITUD 10-0,4kV ALAJAAM
PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE LIITUMISKILP
PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEE MAHUTI
PLANEERITUD PUURKAEV
KRUNTIDE POS 11 JA 12 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 11 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
Veetrassiga KRUNDI POS 12 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 13 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
KRUNTIDE POS 8 JA 14 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 8 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
Veetrassiga KRUNDI POS 14 LIITUMISPUNKTID
KRUNTIDE POS 9 JA 10 LIITUMISPUNKTID
KRUNDI POS 9 LIITUMISPUNKTID Veetrassiga
Veetrassiga KRUNDI POS 10 LIITUMISPUNKTID
PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT
PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT
KRUNDI POS 13 LIITUMISPUNKTID
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
Elektrivõrguga, sidevõrguga
KRUNDI POS 40 LIITUMISPUNKT Elektrivõrguga
KRUNTIDE POS 35 JA 39 LIITUMISPUNKTID Elektrivõrguga
ÜHINEMISPUNKT SIDEVÕRGUGA õhuliini mastist nr 17, ühinemine olemasoleva jaotuskapiga C1810
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Päästeamet
Kuupäev allkirjas nr 6-1/119-4
Kersalu küla Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1, Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §127 lõikele 1 kooskõlastamiseks Kersalu küla Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1, Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu Madise küla materjalid. Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavalitsuse 16.08.2022 korraldusega nr 860.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erki Ruben
abivallavanem
Lisa: 1. Seletuskiri
2. Situatsiooniskeem
3. Kontaktvööndi analüüs
4. Põhijoonis
5. Tehnovõrkude koondplaan
6. Liiklushinnang
Sama kiri Transpordiamet
Kaitseministeerium
Riigimetsa Majandamise Keskus
Motogate osaühing
Ado Pallase
Tallinn 2023
Töö nr 526 Harjumaa, Lääne-Harju vald, Kersalu küla
KROONIPÕLLU, KRUUSAAUGU ROHUMAA 7, LEPIKU ROHUMAA 1 JA PÕLLU MAAÜKSUSTE
DETAILPLANEERING
PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Lääne-Harju Vallavalitsus, registrikood 77000200 postiaadress: Rae 38, 76806, Paldiski linn, Harju maakond kontaktisik: Erki Ruben, tel: 679 0607 e-post: [email protected] HUVITATUD ISIKUD: Vangelis Vara OÜ, registrikood 10889428 Sihi tn 89, Tallinn 11621 kontakt: Olev Rei, tel: 501 5449; e-post: [email protected] Katri Kattel ja Siret Seeder Andrus Kattel Urmo Piigli PLANEERINGU KOOSTAJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger Keia Kuus, e-post [email protected] PROJEKTIJUHT: Arno Anton +372 56 983 389 e-post: [email protected]
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
2
KÖITE KOOSSEIS: I SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................................4 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE
NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ...................4 2.1. Vastavus Keila valla üldplaneeringule ................................................................................4 2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs .....................................................................5 2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...........................................................5 2.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .............................................5
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ....................................................................5 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ............................................................................5 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ..........................................................................5 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ...........................................6 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ..................................................................................6 3.5. Olemasolev tehnovarustus ................................................................................................6 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond .....................................................................................6 3.7. Kehtivad piirangud .............................................................................................................6
4. PLANEERINGU ETTEPANEK .................................................................................................7 4.1. Krundijaotus ja hoonestusala määramine ..........................................................................7 4.2. Krundi ehitusõigus .............................................................................................................7 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ................................................................................................8 4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .............................................9 4.5. Avalik ruum ........................................................................................................................9 4.6. Piirded ...............................................................................................................................9 4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................9 4.8. Nähtavuskolmnurgad ....................................................................................................... 10 4.9. Haljastuse ja heakorra põhimõtted................................................................................... 10 4.10. Tuleohutusnõuded ......................................................................................................... 11 4.11. Servituutide seadmise vajadus ...................................................................................... 11 4.12. Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................ 12
4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................. 12 4.12.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine ................................................... 13 4.12.3. Elektrivarustus ........................................................................................................ 13 4.12.4. Tänavavalgustus ..................................................................................................... 14 4.12.5. Sidevarustus ........................................................................................................... 14 4.12.6. Soojavarustus ......................................................................................................... 14
4.13. Jäätmete prognoos ja käitlemine ................................................................................... 14 4.14. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ............................................................................ 15 4.15. Planeeringuala tehnilised näitajad ................................................................................. 15
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE.................... 15 5.1. Eessõna .......................................................................................................................... 15 5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning
avariiolukordade esinemise võimalikkus .......................................................................... 16 5.3. Müra ja vibratsioon .......................................................................................................... 16 5.4. Radooniriski vähendamise võimalused ............................................................................ 16 5.5. Võimaliku keskkonnamõju hindamine .............................................................................. 17
6. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS ................................................................ 17 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ......................................... 17 8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA .................................................................................... 18 II JOONISED
AS-01 Situatsiooniskeem M 1:10 000 AS-02 Kontaktvööndi analüüs M 1:~ AS-03 Tugiplaan M 1:2000 AS-04 Põhijoonis M 1:2000
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
3
III LISAD Teostatud uuringud: topo-geodeetilise alusplaani koostas Osaühing KAROTAMMED, 07.11.2022, töö nr G2210-058; ViaVelo Inseneribüroo OÜ koostatud 2023. a Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Lepiku
rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnang. IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
4
I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Planeerimisseadus; Lääne-Harju vallavalitsuse 16.08.2022 korraldus nr 680 Detailplaneeringu algatamine; koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering, algatatud 25.09.2018 Lääne-Harju Vallavolikogu
otsusega nr 117; Keila valla üldplaneering, kehtestatud Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005; Lääne-Harju Vallavolikogu 27.12.2018 määrus nr 41 „Lääne-harju valla heakorraeeskiri”; Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrus nr 11 „Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri”; Lääne-Harju Vallavolikogu 30.09.2019 määrus nr 16 „Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019 – 2030”; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”; Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”; siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; katastriüksuse plaan; Maanteeameti 20.09.2022 kiri nr 7.2-2/22/19229-2 „Seisukohtade väljastamine Kroonipõllu,
Põllu, Lepiku rohumaa 1, Kruusaaugu rohumaa 7 detailplaneeringu koostamiseks”; Lääne-Harju Vallavolikogu poolt 31. august 2020 otsuse nr 60 alusel algatatud „Keila-Paldiski
330/110 kV trassikoridori detailplaneering”; muud õigusaktid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE
NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Planeeringu koostamise eesmärk on kinnistute elamumaa kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja -tingimuste määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste abinõude ning vajalike kitsenduste määramine. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. 2.1. Vastavus Keila valla üldplaneeringule Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005 kehtestatud Keila valla üldplaneeringu põhijoonise põhjal asub planeeringuala tiheasustuses väikeelamumaa juhtotstarbega alal. Joonis 1. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu põhijoonisest.
Antud detailplaneeringus on arvestatud Keila valla üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarbega.
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
5
2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs Planeeritav ala paikneb Lääne-Harju vallas Kersalu külas kõrvalmaantee 11199 Põllküla-Madise tee (Madise tee) vahetus läheduses jäädes 1,3 km kaugusele põhimaanteest 8 Tallinn-Paldiski tee (Tallinna maantee). Detailplaneeringuala piirneb maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. Planeeringualast itta jääb kehtestatud „Kersalu külas asuva Toropi maatulundusmaa kinnistu ja lähiala detailplaneering”, millega anti ehitusõigus 2-korruseliste üksikelamute ehitamiseks. Käesoleva detailplaneeringu koostamise hetkel on elamumaad hoonestamata. Kontaktvööndi põhja ja idasuunas asuvatel elamumaadel ja mõningatel maatulundusmaadel asuvad erinevatel ajaperioodidel püsitatud üksikelamud abihoonetega. Elamumaa kinnistute suurused jäävad vahemikku 2876 – 13 048 m². Elamud on peamiselt 2-korruselised ning katusetüübiks on viilkatus. Planeeritavale alale lähimad teenindusasutused (kauplus, postkontor, tankla, pank jne) asuvad Paldiskis ja Laulasmaal, mis jäävad planeeritavast alast ~9 km ja ~10 km kaugusele. Keila linn jääb ~15 km kaugusele planeeringualast. Lähimad koolid ja lasteaiad asuvad Paldiskis (Paldiski Ühisgümnaasium, Paldiski Lasteaed Naerulind, Paldiski Lasteaed Sipsik), Kloogal (Klooga koolimaja, Klooga lasteaed) ja Laulasmaal (Laulasmaa koolimaja, Laulasmaa lasteaed). Planeeringualal on ühendus olemas ka ühistranspordiga. Lähim rongipeatus asub lõunasuunas Madise tee ääres ca 460 meetri kaugusel planeeringualast. Lähimad bussipeatused asuvad lõunas Madise tee ääres ca 460 meetri kaugusel ja Tallinna maantee ääres 1,3 km kaugusel planeeringualast. Piirkond on sobilik elamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetus läheduses on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), on hea ühendus nii valla keskuse kui ka sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu (meri, puhke- ja virgestusalad, metsad). Järeldused kontaktvööndi analüüsist on, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva keskkonnaga. 2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Keila valla üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, mille maakasutuse juhtotstarbeks väikeelamumaa ala. Detailplaneeringu koostamisel jälgitakse kehtivas üldplaneeringus välja toodud nõudeid. Liikluskorralduse seisukohalt asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jääb kõrvalmaantee 11199 Põllküla-Madise tee. Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Hoonestus on planeeritud optimaalse kaugusega teest jälgides tee kaitsevööndi paiknemist. Planeeritud üksikelamud sobivad naaberalale, Toropi maaüksusele, planeeritud elamute kõrvale. Planeeritavate hoonete soovituslike asukohtade valikul on silmas peetud, et neile oleks võimalik rajada ligipääs ja oleks tagatud hoonete siseruumide valgustatus. Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks on looduslähedane keskkond ning Keila linna ja Paldiski linna lähedus. Lisaks on planeeringuala läheduses rongi peatus, kust pääseb lihtsalt Keila, Paldiski ja Tallinna linna. 2.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised: elanike ja töötajate vajadustele vastava kvaliteetse elu- ja töökeskkonna loomine; planeeringuala korrastamine ja planeeringuga planeeritud elamumaade, üldkasutatava maade,
tootmismaade ja transpordimaade kasutusse võtmine; keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja
ökoloogilist väärtust; teedevõrgu tervikliku lahenduse loomine ühendades planeeritud ja olemasolevaid sõiduteid.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Detailplaneering on koostatud ca 16,14 hektari suurusele alale. Planeeritav ala asub Kersalu külas kõrvalmaantee 11199 Põllküla-Madise tee (teeregistri nr 11199) vahetus naabruses. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Lepiku rohumaa 1 – (Maa-ameti andmetel 20.11.2023) katastriüksuse tunnus: 29501:009:0132; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%;
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
6
katastriüksuse pindala: 38 152 m². Põllu – (Maa-ameti andmetel 20.11.2023) katastriüksuse tunnus: 29501:009:0363; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; katastriüksuse pindala: 9325 m².
Kroonipõllu – (Maa-ameti andmetel 20.11.2023) katastriüksuse tunnus: 29501:009:0450; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; katastriüksuse pindala: 77 323 m².
Kruusaaugu rohumaa – (Maa-ameti andmetel 20.11.2023) katastriüksuse tunnus: 29501:009:0259; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; katastriüksuse pindala: 35 405 m².
Planeeringuala on hoonestamata. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb põhjast, kirdest, läänest ja lõunast maatulundusmaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Idast piirneb planeeringuala elamumaa ja transpordimaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad kinnistud.
Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve 11199 Põllküla-Madise tee 38255 m² 29501:009:0293 Transpordimaa 100%
Keila metskond 341 62,69 ha 29501:001:0523 Maatulundusmaa 100% Aaviku rohumaa 4 8365 m² 29501:009:0147 Maatulundusmaa 100%
Sepa põld 4 106317 m² 29501:009:0394 Maatulundusmaa 100% Aaviku rohumaa 3 10238 m² 29501:009:0146 Maatulundusmaa 100% Vanaranna tee 19 13848 m² 29501:009:0255 Maatulundusmaa 100% Vanaranna tee 15 6678 m² 29501:009:0091 Maatulundusmaa 100% Vanaranna tee 13 6318 m² 29501:009:0071 Maatulundusmaa 100% Vanaranna tee 10 55610 m² 29501:009:0189 Maatulundusmaa 100%
Toropi tee 11 6711 m² 43101:001:2080 Maatulundusmaa 100% Toropi tee 9 2876 m² 43101:001:2079 Elamumaa 100% Toropi tee 7 3655 m² 43101:001:2088 Elamumaa 100% Toropi tee 5 3798 m² 43101:001:2081 Elamumaa 100% Toropi tee 3 4138 m² 43101:001:2083 Elamumaa 100% Toropi tee 6300 m² 43101:001:2082 Transpordimaa 100%
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs avalikult teelt planeerida 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus 29501:009:0293) transpordimaalt. 3.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala põhjaosas asuvad 110 kV õhuliinid, madalpinge õhuliinid, sidekaabel ja gaasitrass. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala on suures osas haritav maa. Kõrghaljastust asub planeeringuala põhja- ja idaosas. Maa-ameti maakatastriandmete kohaselt on planeeringualast 115 616 m2 haritav maa, 23 758 m2
looduslik rohumaa, 10 837 m2 metsamaa ja 9994 m2 muu maa. 3.7. Kehtivad piirangud Planeeritaval alal kehtivad kitsendused: 11199 Põllküla-Madise tee kaitsevöönd, 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast; elektriõhuliini Keila-Paldiski 35 – 110 kV kaitsevöönd; elektriõhuliini Lepiku alla 1 kV kaitsevöönd; riigikaitselise ehitise piiranguvöönd.
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
7
4. PLANEERINGU ETTEPANEK 4.1. Krundijaotus ja hoonestusala määramine Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta olemasolevad maatulundusmaad elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringulahendusega on kavandatud moodustada nelikümmend neli krunti. Neljakümne neljast krundist kolmkümmend seitse määratakse elamumaaks, üks üldkasutatavaks maaks, kaks tootmismaaks ja neli transpordimaaks. Kruntidele pos 1 – 37 on planeeritud kolm hoonet, üks üksikelamu ja kaks abihoonet; krundile pos 38 on planeeritud üldkasutatava maa sihtotstarve, planeeritud on üks abihoone; kruntidele pos 39 – 40 on planeeritud tootmismaa sihtotstarve, planeeritud on üks hoone; kruntidele pos 41 – 44 on planeeritud transpordimaa sihtotstarve. Elamumaa krundi suuruseks on planeeritud vähemalt 3000 m2. Elamumaa sihtotstarbega kruntidel suurim ehitisealune pindala on 400 m2, mille hulka kuulub üksikelamu ja kaks abihoonet. Kruntide hoonestusala määratud kvartalisiseste teede poolt 5 meetri kaugusele krundi piirist. Kõrvalmaantee äärsetel kruntidel on hoonestusala määramisel lähtutud tee kaitsevööndist. Ülejäänud hoonestusalad on määratud 4 meetri kaugusele kruntide piirist. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke (nt elektri madalpingekaabel, veetorustik), parklat, piirdeaedu, juurdepääsuteed ja haljastust. Hoonete rajamine väljapoole hoonestusala on keelatud. Kõrvalmaantee 11199 Põllküla-Madise tee äärde on planeeritud 5 meetri laiune transpordimaa koridor perspektiivse kergliiklustee tarbeks. Planeeringualale on moodustatud olemasolevate ja planeeritud õhuliinide kohale planeeritud üldkasutatava maa krunt suurusega 24 541 m2 , kuhu on võimalik rajada laste mänguväljakuid ja palliplatse. Krundi moodustamisel on arvestatud Lääne-Harju Vallavolikogu poolt 28.06.2022 otsusega nr 44 vastu võetud planeeringuga „Keila-Paldiski 330/110 kV trassikoridori detailplaneering”. Moodustatud üldkasutatavale maale on jäetud piisav ruumivajadus planeeritud 330 kV õhuliinide nihutamiseks. Planeerimisel on lähtutud üldplaneeringuga kehtestatud nõuetest. Kruntide suurused on kavandatud vastavalt planeeritud kruntide sihtotstarbele. 4.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt: 1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis kruntide ehitusõiguse ja kruntide ehitusõiguse akendes. Tabel 2 Krundi ehitusõigus Pos nr
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed // katastriüksuse
sihtotstarve
Hoonete või olulise avaliku huviga
rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal
(põhihoone / abihoone)
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud
ehitisealune pind
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste
lubatud max kõrgus.
Põhihoone / abihoone
1 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 2 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 3 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 4 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 5 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 6 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 7 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 8 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
8
Pos nr
Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed // katastriüksuse
sihtotstarve
Hoonete või olulise avaliku huviga
rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal
(põhihoone / abihoone)
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud
ehitisealune pind
Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste
lubatud max kõrgus.
Põhihoone / abihoone
9 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 10 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 11 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 12 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 13 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 14 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 15 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 16 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 17 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 18 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 19 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 20 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 21 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 22 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 23 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 24 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 25 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 26 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 27 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 28 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 29 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 30 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 31 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 32 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 33 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 34 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 35 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 36 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 37 EP 100% // E 100% 3 (1 / 2) 400 m² 9 m / 6 m 38 HP 100% // Üm 100% - - - 39 OV 100% // T 100% 1 (1 / -) 20 m² 6 m / - 40 OV 100% // T 100% 1 (1 / -) 20 m² 6 m / - 41 LT 100% // L 100% - - - 42 LT 100% // L 100% - - - 43 LT 100% // L 100% - - - 44 LT 100% // L 100% - - -
Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, s.t selle alla lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Katusekalle: 15 – 45° Katuseharja suund: Pole määratud Maksimaalne kõrgus: maapinnast 9 m Maksimaalne korruselisus: 2 Välisviimistluse materjalid: kasutada peamise fassaadimaterjalina puitu, mida võib
kombineerida kivi, krohvi, tellisega ja ilmastikukindla ehitusplaadiga Välisviimistluse toonid: eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone Katusematerjal: rullmaterjal, plekk, kivi Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine, välja arvatud taastuvenergia tehnilisteks lahendusteks vajalikud materjalid, nagu
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
9
näiteks päikesepaneelina toimiv katuse- või fassaadikate. Detailplaneeringuga ei ole määratud arhitektuurilist kindlat stiili. Välisviimistluse osas on antud maksimaalselt valikuvariante. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. 4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid. Soovituslik on hoonete energialahenduste juures käsitleda ka päikeseelektri salvestusvõimalustega arvestamist. Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Hoonete planeerimisel lähtuda Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”. 4.5. Avalik ruum Üldkasutatavale maale rajada peremänguväljak, ehk atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele: väikelastele 0 – 7 a sobilikud atraktsioonid 5 tk (nt mängumaja, erinevad kiigud, batuut,
mängusein, labürint, muusikavahendid, liivakast, liumägi vms); koolilastele 7 – 14 a sobilikud atraktsioonid 5 tk (nt turnimiseks mõeldud atraktsioonid, takistus-
rada, tasakaaluvahend, rattapark, elusuuruses trips-traps-trull, keksumäng, mängulaud vms), teismelistele 14+ a ja täiskasvanutele sobilikud atraktsioonid 3 tk (nt väline lauatennise laud,
elusuuruses malemäng, korvpalli plats, võrkpalli plats, välijõusaal vms). Mänguväljaku katend tuleb lahendada vastavalt ohutusnõuetele ning ette näha sobiv turvakatend vastavalt atraktsioonide valikule ning kukkumiskõrgustele (nt valatav EPDM kummikatend). Planeeringus määratud haljasalal (krunt pos nr 38) on lisaks mänguväljakutele rajada haljasala, parkla, jalgrattahoidja ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvaid rajatisi. Lubatud on paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada jalgratta- ja jalgteid. Mänguväljakud projekteerida vastavalt EVS-EN 1176 järgi. Avaliku ruumi (krunt pos nr 38) ehitamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus, kes ehitab mänguväljaku vastavalt detailplaneeringus toodule välja ja annab seejärel tasuta vallale üle. 4.6. Piirded Piirdeaed on lubatud rajada läbipaistev puidust lattaed või võrkpiire hekiga. Piirete kõrgus võib olla kuni 1,5 m. Arvestada tuleb naaberkinnistute lahendusega. Piirde kujunduslaad ning värvivalik peavad visuaalselt sobima hoonete arhitektuuriga. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis. 4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Juurdepääs planeeringualale toimub asfaltkattega Madise teelt ja Toropi teelt. Toropi tee kinnistule ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel sõiduteed rajatud. Planeeringualale on kavandatud transpordimaade laiuseks 14 meetrit, millest sõidutee laiuseks on 5 meetrit ning kõnnitee laiuseks 2,0 meetrit. Tupikteede lõppu on ette nähtud nõuetekohased ümberpööramise platsid. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Parkimine on lahendatud krundi siseselt. Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti käigus. Tabel 3. Parkimiskohtade kontrollarvutus.
20.09.2022 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/22/19229-2 käesoleva detailplaneeringu koostamiseks. Seisukohtades soovitati käesoleva planeeringuga kavandatud
Elamu liik Normatiivne
parkimiskohtade arv Planeeritud
parkimiskohtade arv
Planeeritav üksikelamu 37 × 3 = 111 111
Planeeritaval maa-alal kokku 111 111
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
10
teed ühendada Toropi teega. Samuti jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning näha ette bussipeatused arendusalade teenindamiseks. Toropi tee ühendust planeeritud sõiduteega planeeringulahendus ette ei näe, sest see ei paranda oluliselt planeeritud kruntidele ligipääsetavust ning kaoks planeeritud elamute hoovialade privaatne õhkkond. Kõrvalmaantee 11199 Põllküla-Madise tee äärde on planeeringuga ette nähtud ruumivajadus perspektiivse kergliiklustee tarbeks. Lisaks on ette nähtud perspektiivsed bussitaskud ja bussipeatused. Kergliiklustee ja bussipeatuste vajadus täpsustub edasise projekteerimise käigus. Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Planeeringulahendusele on ViaVelo Inseneribüroo OÜ koostanud 2023.a Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1 ja Lepiku rohumaa 7 maaüksuste detailplaneeringu liiklushinnangu. Väljavõte liiklusuuringust: Liiklusuuringu eesmärgiks oli hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Samuti analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Parkimisnormatiivse parkimiskohtade arvu põhjal kasvab ristmike koormus planeeringualaga seoses maksimaalselt 117 sõiduki võrra tipptunnis ning kogu liiklus kasvab maksimaalselt 234 sõiduki võrra ööpäevas. Lisanduv liikluse maht koos olemasoleva liiklussagedustega ei põhjusta riigitee 11199 ristmikel probleeme ning tipptunnil oleks ristmiku teenindustase A. Arvestades väljumiste arvu peatustest võiks öelda, et ühistranspordi vajadus on vaadeldava piirkonna jaoks üldiselt tagatud. Ühistranspordi kasutatavust saaks suurendada ja sõidukite kasutamist vähendada, kui luua ühistranspordile paremad tingimused ja peatustega luua mugav kergliiklustee ühendus. Areneva piirkonna jaoks oleks oluline bussiliikluse kasutuse parandamiseks luua bussipeatused ja bussiliinid, mis teenindaks mugavamalt ümbritsevat piirkonda. Arvestades tänast ja perspektiivselt suurenevat liikluskoormust riigitee 11199 Põllküla-Madise tee lõigul Keila -Paldiski raudteest kuni Paldiski maanteeni, teeme ettepaneku vähendada täna kehtivat kiiruspiirangut 90 km/h, määrates uueks kiiruspiiranguks 70 km/h. Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks; riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet; Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest
ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks;
arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;
kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik. 4.8. Nähtavuskolmnurgad Arenguala juurdepääsu ohutuse tagamiseks on vajalik ristmikul riigimaanteega nähta ette takistuste vaba nähtavuskolmnurk. Vastavalt Maanteede projekteerimisnormidele on ristmikul 90 km/h piirkiiruse korral rahuldava projekteerimise taseme juures vähim peateele avanev nähtavuskaugus 320 m ja vähim kõrvalteele avanev nähtavuskaugus 7 m. Nähtavus on tagatud planeeringualalt väljudes vaadates vasakule ehk Tallinn-Paldiski mnt poole. Vajaliku nähtavuskauguse tagamiseks planeeringualalt väljudes vaadates paremale on vajalik puude eemaldamine kinnistult Keila metskond 342 tunnusega 29501:001:0524 u 0,3 ha ulatuses. Nähtavuskolmnurgad on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. 4.9. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeritav ala on suures osas haritav maa ning väiksemas osas looduslik rohumaa ja metsamaa. Säilitada tuleb väärtuslik kõrghaljastus vähemalt 50% ulatuses nendel kruntidel, kus esineb mets. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Planeeritud kruntide haljastamisel istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna.
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
11
Hoonete ja teede planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku kaitsevööndiga. Meetmed, mida saab rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel ja rakendamisel): kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb läbi viia kaevetöö
tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga puhtaks puhumist vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist;
puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Vajadusel peab puujuurte läbilõikamine toimuma risti juurega;
kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid;
puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (nt kasutades tugimüüre, palissaade, peenrapiirdeid jne);
pärast ehitustegevust on soovitav puude tervislikku seisundit jälgida vähemalt kahe aasta jooksul ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Puu hukkumisel on ehitajal või maaomanikul kohustus asendusistutuse rajamiseks.
4.10. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”. Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass on määratud TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Põhijoonisel on näidatud lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Madise teelt. Välise tulekustutusvee tarbeks on kruntidele pos 39 ja 40 planeeritud tulekustutusvee mahutid, mahtuvusega 36 m³, mis kindlustab 200 m raadiuses tulekustutuse vooluhulgaga 10,0 l/s. 4.11. Servituutide seadmise vajadus Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1 – 4, 6 – 33, 35 Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 5, 36 Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Pos 34 Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 38 maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
12
Pos 39 Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
Pos 40 maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 41 maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Pos 42 – 43 Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja
kasuks; planeeritud alajaamale, 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.
Pos 44 maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool Suur-Tõnikse katastriüksust: Katastriüksus 11199 Põllküla-Madise tee (katastritunnus 29501:009:0293): maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja
kasuks. Katastriüksus Kakupesa tee (katastritunnus 29501:009:0368): maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja
kasuks.
Katastriüksus Toropi tee (katastritunnus 43101:001:2082): Veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.
4.12. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel Tehnovõrkude koondplaan AS-05 ja Elektrivõrgu ühinemise skeem AS-06. 4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Kinnistute kanalisatsioon ja varustamine veevärgiga on kavandatud lokaalselt. Planeeritud elamumaa kruntidele on võimalik tagada veevarustus kahe ühise uue puurkaevu rajamise teel. Puurkaevud on ette nähtud paigutada tootmismaa kruntidele pos nr 39 ja 40. Puurkaevule on ette nähtud R = 10 m veehooldusala, kus ei või paikneda hooneid, rajatisi, teid, reovee kogumismahuteid ega muid potentsiaalseid reostusallikaid. Planeeritud veetrass on kavandatud transpordimaale. Moodustatava uue krundi piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee liitumispunkt. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Veetorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m. Puurkaevu rajamisel peab lähtuma keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
13
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid”. Puurkaevu hoolduse ja nõuetele vastavuse ning korrashoiu eest peavad tulevikus hoolitsema kõik kasutajad ühiselt. Selleks puhuks on soovituslik moodustada kohalik planeeringuala ühisveevärgiga tegelev MTÜ, mille liikmeteks on kõik planeeritud kruntide tulevased kinnistuomanikud. Krundid pos nr 39 ja 40 võõrandatakse MTÜ-le, et tegutsemine oleks tulevikus lihtsam. Sama MTÜ ülesandeks jääb ka tuletõrje veevõtukohtade hooldus ja korrashoid. Planeeritavate elamumaa kruntide reoveekanalisatsiooniks rajatakse reovee kogumismahutid ja kanalisatsioonitorustik igal krundil individuaalselt. Mahutite asukoht selgub ehitusprojekti koostamisel lähtuvalt hoonete projekteeritud asukohast. Kogumismahuti kujaks on 5 m ja see peab jääma krundi piirdesse. Planeeringuga on antud põhimõtteline lahendus puurkaevu ja kogumismahutite asukohade kohta. Kinnistusisene vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine peab toimuma koostatud ehitusprojekti alusel. Peale Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valmimist piirkonnas on igakordselt kinnistu omanikul võimalik liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 4.12.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Planeeringuala põhjavee kaitseks kasutada järgmisi meetmeid – mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele. Planeeringualal on ette nähtud sademevee kogumine kastmisveeks. Elamumaa kruntidele nähakse ette sademevee kogumiseks minimaalselt 5 m3 suurusega mahutid. Kogumismahutist üle jääv sademevesi immutatakse pinnasesse krundi piires. Sademevee maksimaalne eeldatav vooluhulk on eramukruntidel 4,5 l/s arvestades rohealade suurt osakaalu krundi suuruses ning kõvakatendite hajusust planeeritaval alal. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Peale elamu ehitamist krundi maapind tasandatakse ja krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. 4.12.3. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 02.01.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 434663. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on 3×100 A. Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Kersalu:(Harju-Risti) alajaamast ja Uusbergi:(Harju-Risti) Kersalu:(Harju-Risti) alajaamade vahelisel keskpinge õhuliini lõigul asuvast mastist M26. Planeeringuala kruntidele pos nr 34 ja 40 on kavandatud uued alajaamad. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaablist. Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Kruntidele on planeeritud paaris liitumiskilbid. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid.
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
14
Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Planeeritavate teede äärde on ette nähud välisvalgustus – metallpostidel LED valgustid toitega maakaablilt. Planeerida valguslahendus pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis ei avaldaks mõju elamualadele. Täiendavad tingimused: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
4.12.4. Tänavavalgustus Planeeritavate teede äärde on ette nähud välisvalgustus – metallpostidel LED valgustid toitega maakaablilt. Planeerida valguslahendus pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis ei avaldaks mõju elamualadele. 4.12.5. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Enefit Connect OÜ poolt koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr EC-JUH-7/300. Sidevõrgu liitumispunkt asub katastriüksusel 11199 Põllküla-Madise tee (umbes 810 meetri kaugusel planeeringualast). Ühinemispunktiks on õhuliini post nr 17. Ühinemine olemasoleva jaotuskapiga C1810. Moodustatud kruntide piirile on määratud liitumispunktid. Liitumispunktist on kavandatud maakaabliga sisestus planeeritavale hoonele. Sidetrass on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs. Sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Täiendavad tingimused: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
4.12.6. Soojavarustus Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Planeeritavale elamule soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki küttesüsteeme, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi. Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Tuleb kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginull energiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 4.13. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Iga jäätmevaldaja peab käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
15
Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. 4.14. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - nähtavus, - juurdepääsuvõimalus, - territoriaalsus, - vastupidavus, - valgustatus. Käesolev planeering soovitab: - kinnistu valgustada ja heakorrastada, - tagada hea nähtavus, - kasutada vastupidavaid materjale. Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine. 4.15. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala suurus 16,14 ha Kavandatud kruntide arv 44 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 116 082 m² 73% üldkasutatav maa 23 248 m² 15% transpordimaa 19 302 m² 11% tootmismaa 1 573 m² 1% 5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus oma iseloomult (üksikelamute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused: Planeeritavad katastriüksused on ehitisregistri andmetel hoonestamata; planeeringuala on looduslik rohumaa, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;
teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti; vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele
(seisuga 24.01.2023) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;
vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (06.09.2022) ei asu planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub.
Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele: kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade
esinemise võimalikkus; müra ja vibratsioon; radoon.
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
16
5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus
Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks: territooriumi korrashoid; territooriumile tagada juurdepääs; ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud
õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine; vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
5.3. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed: hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja
aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w
1+Ctr 2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad
heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüra tasemest) toodud piirväärtusest; akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;
planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;
arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
5.4. Radooniriski vähendamise võimalused Planeeritava ala pinnase radoonisisaldus on 30 – 50 kBq/m3 (Eesti pinnase radooniriski kaart, andmed 2020. aasta seisuga). Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases).
1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel
(s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
17
Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. 5.5. Võimaliku keskkonnamõju hindamine Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga ja planeeritaval alal ei ole looduskaitselisi piiranguid, siis ei ole nõutud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine. 6. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse üksik- ja kaksikelamud. Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Maapõueseadus (MaaPS) § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul, kui pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes Jäätmeseaduse § 74 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit. Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord”. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 l punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud elamute ja ühe ühiskondliku ehitise rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil.
Kroonipõllu, Kruusaaugu rohumaa 7, Lepiku rohumaa 1 ja Põllu maaüksuste detailplaneering
18
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned ja rohealad tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette üksikelamute ehitamist. Samuti on ette nähtud ala hooldamiseks ettevaatusabinõud. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks: planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide
seadmisega; juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine,
projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine; hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine; planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitada naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Erki Ruben Teie 16.01.2024 nr 6-1/119-4
Lääne-Harju Vallavalitsus
Meie 14.02.2024 nr 3-1.1/2024/237
Kersalu küla Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1, Kruusaaugu rohumaa 7 maaüksuste
ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Austatud Erki Ruben
Lääne-Harju vallavalitsus esitas Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK)
kooskõlastamiseks Kersalu küla Kroonipõllu, Põllu, Lepiku rohumaa 1, Kruusaaugu rohumaa 7
maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu Madise küla materjalid.
RMK tutvus esitatud detailplaneeringu materjalidega. Materjalidest nähtub, et arenguala
juurdepääsu ohutuse tagamiseks on vajalik ristmikul riigimaanteega (Madise tee, tee nr 11199)
näha ette takistuste vaba nähtavuskolmnurk. Vajaliku nähtavuskolmnurga tagamiseks on vajalik
puude eemaldamine RMK hallatavalt kinnistult Keila metskond 342 tunnusega 29501:001:0524
ligikaudu 0,3 ha ulatuses.
Käesolevaga RMK kinnitab esitatud detailplaneeringu järgmistel tingimustel:
* Kasvavate puude raie vajadusel tuleb pöörduda RMK Lääne-Harjumaa metsaülema poole raieks
vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks vähemalt kaks kuud enne
ehitustöödega alustamist. Arendaja tagab nähtavuskolmnurga tähistamise looduses ning korraldab
puittaimestiku raie omal kulul. Puit kuulub RMK-le.
* Nõutava nähtavuse edasiseks pidevaks tagamiseks nähtavuskolmnurgas tuleb tee omanikul
sõlmida kokkulepe tee piiranguvööndi omaniku ning maa haldajaga.
Lugupidamisega
Jaan Schults
metsaülem
metsaosakond
5282363 [email protected]