Vasalemma loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

K O R R A L D U S

12. jaanuar 2024 nr 1-3/24/12

Vasalemma loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Vasalemma loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Anna Krete Kangur

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2023

Vasalemma loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 12.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/12

2

SISUKORD 1. Ala iseloomustus .................................................................................................................... 4

1.1. Uuritus ja seire................................................................................................................. 6 2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 8 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused..................................................................... 12

3.1. Hoiuala tähistamine ....................................................................................................... 13 3.2. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 13

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Loodusala nimi ja kood Vasalemma loodusala EE0010155

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Vasalemma jõe hoiuala (KLO2000007); Vasalemma jõgi (KLO3002599)

Pindala 15,3 ha

Asukoht ja piirid Harju maakond, Lääne-Harju vald, Klooga alevik ning Langa, Laoküla, Madise ja

Põllküla küla

Kaitstavad loodusobjektid (keskkonnaportaal.ee)

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnasˮ

Looduskaitseseadus

Koostaja nimi Anna Krete Kangur

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Vasalemma loodusala peamiseks loodusväärtuseks on Vasalemma jõgi suudmest kuni Kloogajärve oja suudmeni. Vasalemma jõgi suubub Paldiski lahte ning voolab Põhja-Eesti lavamaa lääneservas looduslikus sängis. Tegemist on olulise lõhejõega, mis on mitmetele

kaitsealustele liikidele elupaigaks. Loodusala kaitse tagatakse elupaikade looduslikule arengule jätmisega.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Vasalemma loodusala (Vasalemma jõe hoiuala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult.

Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Vasalemma loodusala (piirid: EELIS, august 2023; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus, august 2023).

6

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Natura veeprojekti raames on 2000ndate alguses Vasalemma jõele määratud elupaigatüüp jõed

ja ojad (3260)1. Hilisemal ajal elupaiga inventuure läbi viidud ei ole.

2017. aasta uuringu „Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016‒2017” osa 2 „Ojasilmu

ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016‒2017” andmete põhjal on Vanaveski paisust ülesvoolu

erinevatel aastatel registreeritud nii silmuvastseid kui ka ojasilmu valmikuid . Vasalemma jõel

on jõesilmu elupaigana suur potentsiaal. Potentsiaali rakendumine sõltub eelkõige Vanaveski

paisu rändeid taksitavast mõjust jõesilmule. 2017. aastal teostati väitöid, et kontrollida väikest

võimalust, et teatud mõõduka veeseisuga on Vanaveski kalapääs jõesilmule läbitav. Torbikud

asetati Vanaveski paisust 1,2 km ülesvoolu. Püügi tulemusena saab väita, et kalapääs pole

silmule ülesvoolu rändel läbitav. Vanaveski pais eemaldati 2023. aasta oktoobris.

2018. aasta inventuuri „Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017‒2018ˮ ja

varasemate uuringuandmete põhjal on hink ja võldas Vasalemma jõe hoiualal tavaline liik ning

liigi kaitseseisund hinnatakse heaks (sobivaid elupaiku piisavalt, levik lai, olulised ohu- ja

survetegurid puuduvad).

Riiklik seire

Loodusalale jäävas Vanaveski seirejaamas (SJA8926000) teostatakse jõgede hüdrobioloogilist

seiret. Ämari lennuvälja heitveelasust allavoolu paiknevas seirejaamas (SJA8793000)

teostatakse jõgede ohtlike ainete seiret. Vanaveski seirejaamas (SJB4082000) ja Räime talu

seirejaamas (SJB4081000) teostatakse kalanduse riiklikku andmekogumise programmi.

Saarma riiklikku seiret on teostatud alates 1995. aastast riikliku seireprogrammi „Eluslooduse

mitmekesisuse ja maastike seire” raames läbi erinevate alamprogrammide. Praeguseks on

loodusalal olevad seirejaamad arhiveeritud.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Vasalemma jões lõhe ja forelli asustustiheduse

hindamiseks teinud seirepüüke alates 1992. aastast. Lõhe on Vasalemma jões kudenud

enamikel seiratud aastatel, kuid tähnikute arvukus on olnud varieeruv. Üldse ei leitud lõhe 0+

tähnikuid 1997, 1998, 2003 ja 2004 a. Peale 2009. a on lõhe põlvkonnad olnud valdavalt

arvukamad. 2018. – 2020. a oli lõhe arvukus Vanaveski paisust allavoolu jäävatel koelmutel

üle keskmise. Vanaveski paisust ülesvoolu tabati lõhe noorjärke esimest korda 2020. a, mil. See

viitab sellele, et 2018. a alla lastud Vanaveski paisjärve kohal on jõe algne ilme taastunud ning

1 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale.

7

lõhele sobivaid koelmuid on lisandunud. 2021. ja 2022. a tabati 0+ lõhet kõikidest

seirepunktidest ning keskmine asustustihedus on eelmiste aastatega sarnane.2

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia Natura elupaiga inventuur, et täpsustata elupaigatüübi jõed ja ojad

seisund.

2 Eesti kalandussektori tiikliku töökava täitmine 2022.-2024. aastal (riigihanke viitenumbriga 240365). Osa_Lõhe

ja meriforell. Tartu Ülikool. Eesti Mereinstituut.

8

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2002. aasta

korraldusega 3 ja hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2005 aasta määrusega 4 . Vasalemma

loodusala ning Vasalemma jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

II lisas nimetatud liikide hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio),

jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja

paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede

ja ojade (3260) kaitse. Vasalemma jõe hoiuala kaitse-eesmärkidesse tuleb lisada loodusala

kaitse-eesmärgiks oleva III kaitsekategooria liigi saarma (Lutra lutra) kaitse.

Vasalemma jõgi Ruila paisust suubumiseni mere kuulub keskkonnaministri 15. juuni 2004. a

määruse nr 73 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.5

Veemajanduskava 2022‒2027 järgi on loodusala vooluveekogu koondseisund 2019. aasta

andmetel kesine.6

Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Vasalemma loodusala kaitseväärtuse hoidmisega seotud kaitse-

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning

nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad

tulemused.

3 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 4 Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnasˮ 5 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu–Riigi Teataja 6 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022‒2027.

9

Tabel 1. Vasalemma loodusala (hoiuala) kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus 7

Seisund

(pindala(ha)/e

sinduslikkus)8

Kaitse eesmärk9 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused Panus

üldpindalasse

/SDFi (%)10

Jõed ja ojad

(3260)

LoA – ja, KE – ja, LoD ‒ I

15,3 ha/A Andmed vanad, vajavad täpsustamist

Elupaigatüübi säilitamine 15,3 ha suurusel alal Andmete täpsustamine 15,3 ha suurusel alal

Vananenud info elupaiga seisundi kohta Ehitustegevus kallastel, kaldajoone muutmine Põllumajandusest tulenev hajureostus

Inventuur Järelevalve õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja põllumajandus like tegevuste keskkonnanõu ete täitmise osas

Heas seisus elupaika on säilinud 15,3 ha-l Andmed on täpsustunud 15,3 ha-l

SDF-is 15,2 ha, täpsustada pindala ja seisund pärast inventuuri

0,08/0,23

7 KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number 8 Elupaigatüübi pindala hektarites ja esinduslikkus EELISesse kantud inventuuride alusel 2023. a seisuga. Esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 9 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 10 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/) Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide

osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Tabel 2. Vasalemma loodusala (hoiuala) kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus11 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Harilik võldas (Cottus gobio)

LKS III, KE – ja, LoA – ja, LoD – II

Esineb arvukalt (2018. aasta inventuuri andmetel)

Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine Kloogajärve ojast 700 m allavoolu kuni suudmeni

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis Kloogajärve ojast 700 m allavoolu kuni suudmeni

Saarmas (Lutra

lutra)

LKS III, KE – ei, LoA – ja, LoD – II

Esineb Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine 15,3 ha suurusel alal

Lisada hoiuala kaitse- eesmärkidesse

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis 15,3 ha-l Liik on hoiuala kaitse-eesmärgiks

EELISesse Vasalemma loodusalale jäävaid saarma leiukohti kantud ei ole SDF-is märgitud arvukuseks 1‒5

Harilik hink

(Cobitis taenia)

LKS III, KE – ja, LoA – ja, LoD – II

Esineb arvukalt (2018. aasta inventuuri andmetel)

Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine Kloogajärve ojast 700 m allavoolu kuni suudmeni

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis Kloogajärve ojast 700 m allavoolu kuni suudmeni

11 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD (ja/ei) –

loodusdirektiivi lisa number

11

Jõesilm (Lampetra

fluviatilis)

LKS – ei, KE – ja, LoA – ja, LoD – II

Esineb12 Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine 15,3 ha suurusel alal

Vanaveski paisu varasem mõju jõesilmu rändele

Looduslik areng (elupaiga taastumine paisu lammutamise järgselt)

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis 15,3 ha-l

Lõhe (Salmo salar)

LKS – ei , KE – ja, LoA – ja, LoD – II

Esineb Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine 15,3 ha suurusel alal

Vanaveski paisu varasem mõju Röövpüük

Looduslik areng (elupaiga taastumine paisu lammutamise järgselt) Järelevalve teostamine

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis 15,3 ha-l

2020 oli lõhe paisust ülesvoolu olemas

Rohe-vesihobu

(Ophiogomphus

cecilia)

LKS III, KE – ja, LoA – ja, LoD – II, IV

Liik esineb (2017. aastal registreeriti 3 isendi esinemine)

Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine Kloogajärve ojast 700 m allavoolu kuni suudmeni

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis 15,3 ha suurusel alal

Viimane kinnitatud vaatlus aastal 2017

Paksukojaline

jõekarp (Unio

crassus) LKS II, KE – ja, LoA – ja, LoD – II, IV

Liik esineb (2017. aastal registreeriti 1 isendi esinemine)

Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine Kloogajärve ojast 700 m allavoolu kuni suudmeni

Põllumajandusest tulenev hajureostus13

Järelevalve põllumajanduslike tegevuste keskkonnanõuete täitmise osas

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis Kloogajärve ojast 700 m allavoolu kuni suudmeni

Liigi jaoks piiratud levialaga jõgi Viimane kinnitatud vaatlus aastal 2017

12 „Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016‒2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016‒2017ˮ projekti lõpparuanne. Koostaja: Eesti Loodushoiu

Keskus. Tartu 2018. 13 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 19.09.2017 käskkirjaga nr 1 -1/17/327.

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites 1

ja 2 seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse

prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine

planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva

ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja

potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa

väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid,

külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp

Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Jõgede ja ojade inventuur

15,3 ha

Inventuur KeA I 2033

Taristu, tehnika ja loomad

2 Hoiuala tähistamine 2 tk

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste paigaldamine

RMK II 2025

3 Hoiuala tähiste hooldamine

2 tk

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste paigaldamine

RMK II

Pärast paigaldamist igal aastal vastavalt vajadusele

Kavad, eeskirjad

4

Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA II 1 kord kümne aasta jooksul

5 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

6 Hoiuala kaitse- eesmärgi muutmine

Kaitsekorra muutmine

KeA I 2025

13

3.1. Hoiuala tähistamine

Loodusala on tähistamata või ei ole tähiste asukoht registreeritud. Hästi ligipääsetavasse ja käidavasse kohta tuleb paigaldada kaks hoiuala tähist. Tähiste

planeeritud asukoht on nähtav külalistaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

3.2. Külastuskorraldus

Alal puudub külastustaristu ning käesoleva kaitsekorralduskavaga seda ka ei planeerita.

14

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti kalandussektori tiikliku töökava täitmine 2022.-2024. aastal (riigihanke viitenumbriga 240365). Osa_Lõhe ja meriforell. Tartu Ülikool. Eesti Mereinstituut

Eesti Looduse Infosüsteem. (EELIS). (2010). Keskkonnaagentuur.

Kaitstavate soode tegevuskava aastateks 2016-2023 (kinnitatud 18.01.2016).

Looduskaitseseadus. (2004).

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. (2022). Keskkonnaamet.

Natura Standardandmebaas

Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti

peadirektori 19.09.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/327.

„Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016‒2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu

leviku täpsustamine 2016‒2017ˮ projekti lõpparuanne. Koostaja: Eesti Loodushoiu

Keskus. Tartu 2018.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ.

Vabariigi Valitsuse 16.06.2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju

maakonnasˮ.