Kihid

KOR R A L D U S

12. jaanuar 2024 nr 1-3/24/11

Vardi loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan Vardi loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Anna Krete Kangur

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2024

Vardi loodusala (Vardi

looduskaitseala ja Vardi hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 12.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/11

2

SISUKORD

1. Ala iseloomustus .................................................................................................................... 4 1.1. Uuritus ja seired .............................................................................................................. 6

2. Kaitseväärtus ja kaitse eesmärgid .......................................................................................... 7 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused .................................................................... 10

3.1. Koosluste hooldustööd .................................................................................................. 12 3.2. Hoiuala tähised.............................................................................................................. 12 3.3. Külastuskorraldus ......................................................................................................... 12

Kasutatud allikad...................................................................................................................... 13

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik KE – kaitse-eeskiri Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava LKS ‒ looduskaitseseadus KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid) LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala) PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus EELIS – Eesti looduse infosüsteem SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng) Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstavate alade nimed Vardi hoiuala (KLO2000203), Vardi looduskaitseala (KLO1000156)

Loodusala nimi Vardi loodusala

Pindala 682,2 ha

Asukoht ja piirid Rapla maakond, Märjamaa vald, Lümandu, Purga, Põlli, Vaimõisa ja Varbola küla

(Joonis 1) Asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 17.05.2007 määrus nr 146 „ Vardi looduskaitseala kaitse-eeskiri”

Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla

maakonnas” Looduskaitseseadus

Koostaja nimi Anna Krete Kangur

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a

määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Vardi loodusala koosneb kolmest lahustükist. Loodusala peamiseks väärtuseks on

metsakooslused, kuid leidub ka poollooduslikke kooslusi. Loodusala seisundi andmed on puudulikud, seega on alal vajalik läbi viia Natura elupaiga inventuur. Samuti on alal vajalik läbi viia ekspertiis elupaigatüübi ja selle hooldamisviisi väljaselgitamiseks.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele. Vardi loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse

põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Vardi loodusala, Vardo hoiuala ja Vardi looduskaitseala. (piirid: EELIS, oktoober 2023; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, oktoober 2023).

Joonis 2. Vardi loodusalal kõige hilisemalt inventeeritud Natura elupaigad. (piirid: EELIS, oktoober 2023; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, oktoober 2023).

6

1.1. Uuritus ja seired

Inventuurid ja uuringud

Loodusalal on erinevat tüüpi loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe kokku 682,2 ha (Joonis 2. EELIS, 2023). Vardi loodusala eesmärkideks olevaid metsaelupaikasid inventeeriti Natura pilootprojekti ja Eestimaa Looduse Fondi inventuuri raames 2000ndate alguses.

„Vardi hoiuala metsaelupaigad” projekti raames inventeerisid 2018. aastal Sander Laherand,

Elle Puurmann ja Tõnis Ruber 3,3 ha suurusel alal rohunditerikkaid kuusikuid (9050) (esinduslikkusega C).

1995. aasta Eestimaa Looduse Fond poolt korraldatud inventuuris määrati loodusalale puisniidu (6530*) elupaigad. Natura pilootprojekti raames on aastal 2000 samale alale

määratud vanad laialehised metsad (9020*) ja puiskarjamaa (9070). Puiskarjamaa elupaika on alale inventeeritud ka 2008. aastal (inventeerijad Marko Vaino, Toomas Kukk, Eerik Leibak, esinduslikkusega A) ja 2014. aastal (inventeerija Meeli Mesipuu, esinduslikkusega A). (EELIS

2023)

Kaitsealustest liikidest on loodusalal registreeritud 10 taimeliigi, 6 loomaliigi ja 1 seeneliigi olemasolu, millest üheksa kuulub II ja kaheksa III kaitsekategooriasse (EELIS, 2023).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia Natura elupaikade inventuur (vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud, puisniit), et täpsustada elupaikade seisund.

Tegemist on I prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaamet.

7

2. Kaitseväärtus ja kaitse eesmärgid

Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2004. aasta korraldusega1, hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2006. aasta määrusega2

ja kaitseala omad 2007. aasta määrusega 3 . Vardi loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid puisniidud (6530*) 4 , vanad

loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Vardi hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – puisniitude (6530*), vanade laialehiste metsade (9020*) ja rohunditerikaste

kuusikute (9050) kaitse. Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta haruldasi metsakooslusi ja elupaigatüüpe vanad loodusmetsad (9010*) ning laialehised metsad (9020*).

Ühtegi liiki loodusala, hoiuala ega looduskaitseala eesmärgiks ei ole seatud. Hilisemate inventuuride põhjal on algselt kaardistatud elupaigatüübi puisniit (6530*) asemele

määratletud elupaigatüüp puiskarjamaa (9070) ja vanad laialehised metsad (9020*). On vajalik tellida ekspertiis, et selgitada puiskarjamaaks inventeeritud ala elupaigatüüp ja hinnata, kas ala

hooldamine puisniiduna oleks tulevikus võimalik. Kaitsealal on Vardi sihtkaitsevöönd (305,1 ha) ja Vardi piiranguvöönd (352,7).

Metsaelupaikade kaitse tagamiseks on vajalik muuta ala kaitsekorda. Loodusalale jäävad metsaelupaikade looduskaitseala planeeritavad alad.

Tabelites 1 on Vardi loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid ja soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid. Samuti on tabelites

toodud kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete tegurite ärahoidmise või leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 2 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” 3 Vabariigi Valitsuse 17.05.2007 määrus nr 146 „Vardi looduskaitseala kaitse-eeskiri” 4 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga

(*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

Tabel 1. Vardi loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus5 Seisund

(pindala/esinduslikkus)6

Kaitse

eesmärk7

Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus8

Märkused Panus

üldpindalasse/SDF- i (%)9

Poollooduslikud kooslused

Puisniidud (6530*)

HA – jah, LKA – ei, LoD – I, LoA – jah

3 ha / C SDF andmete põhjal

Elupaigatüübi seisundi parendamine 3 ha

Vale hooldamine

Ekspertiisi tellimine Taastamine ja seejärel hooldamine 3 ha

Heas seisus elupaiku on säilinud ja taastatud 3 ha

Hilisema inventuuri käigus on alale inventeeritud elupaigad 9020* ja 9070.

0,15‒0,075/0,15

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

HA – ei, LKA – jah, LoD – I, LoA – jah

60,9 ha /B 287,5 ha / C 4,3 ha teadmata seisundiga Andmed vanad, vajavad täpsustamist

Elupaigatüübi säilitamine 60,9 ha Elupaigatüübi seisundi parendamine 287,5 ha Andmete täpsustamine 4,3 ha

Aegunud andmed

Inventuur Heas seisus elupaika on säilinud 352,7 ha, sh andmed on täpsustunud 4,3 ha

Natura pilootprojekti raames inventeeritud SDF-is 351,8 ha, täpsustada pindala ja

0,5/0,6

5 HA (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk, LKA (jah/ei) – on või ei ole looduskaitseala kaitse-eesmärk, LoD – loodusdirektiivi lisa number, LoA (jah/ei) – on või ei

ole loodusala kaitse-eesmärk 6 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 7 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 8 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taggant. 9 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

9

seisund pärast inventuuri.

Vanad laialehised

metsad (9020*) HA – jah, LKA – jah, LoD – I, LoA – jah

5,9 ha / A 1,7 ha / B Andmed vanad, vajavad täpsustamist

Elupaigatüübi säilitamine 7,6 ha

Aegunud andmed

Inventuur Heas seisus elupaika on säilinud 7,6 ha

Natura pilootprojekti raames inventeeritud SDF-is 8,3 ha, täpsustada pindala ja seisund pärast inventuuri.

0,11/0,11

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

HA – jah, LKA – ei, LoD – I, LoA – jah

4,2 ha / C 3,3 ha suurune elupaik inventeeriti aastal 2018, 0,9 ha suurune elupaik inventeeriti Natura pilootprojekti raames

Elupaigatüübi säilitamine ja parendamine 4,2 ha suurusel alal

Aegunud andmed 0,9 ha suurusel alal

Inventuur 0,9 ha suurusel alal

Heas seisus elupaika on säilinud 4,2 ha

Valmiv mets mosaiiksel maastikul. Esinduslikkus paraneb aja jooksul läbi loodusliku arengu. SDF-is 9,4 ha, täpsustada pindala ja seisund pärast inventuuri.

0,05/0,06

10

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuste olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus

(inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Inventuur metsaelupaikadele (vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud, puiskarjamaa)

361,2 ha Inventuur KeA I 2025

2 Ekspertiis puisniidu elupaigale 3 ha Ekspertiis KeA I 2025 Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Vanade loodusmetsade seisundi parendamine

287,5 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu10

KeA I 205011

4 Rohunditerikaste kuusikute seisundi parendamine

4,2 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

10 Seniks jääb looduslikule arengule, kuni inventuur on tehtud ja selgub, kas taastamistegevused on vajalikud. 11 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

11

5 Pärandniidu hooldamine 2,2 ha Koosluse hooldustöö

KeA/MO I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

6 Looduskaitseala tähise hooldamine 9 tähist Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste paigaldamine

RMK II Vastavalt vajadusele

Kavad, eeskirjad

7 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

8 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

3.1. Koosluste hooldustööd 2022. aasta seisuga on Vardi hoiualal hoolduses (makstakse hooldustoetust) olevat poolooduslikku kooslust 2,1 ha (joonis 2) (EELIS 2023). Elupaiga piirid ei kattu

hoolduses oleva ala piiridega. Pärast elupaiga inventuuri muuta hoolduses oleva ala piire. Ekspertiisi käigus hinnata, kas edaspidi alal niitmine oleks võimalik.

Poollooduslike koosluste hooldamine on esimese prioriteedi töö, mille hooldajaks riigimaal on RMK, eramaadel toimub hooldus maaomaniku ja KeA koostöös.

Joonis 2. Vardi hoiualal hetkel hoolduses olevad poollooduslik kooslus (puiskarjamaa) (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga november

2023).

3.2. Loodusala tähised

Loodusala on tähistatud 9 tähisega, mille asukoht on nähtav külalistaristu

virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Tähiste paigaldamine ja hooldamine on II prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus.

3.3. Külastuskorraldus

Alal puudub külastustaristu ning käesoleva kaitsekorralduskavaga seda ka ei planeerita.

Kasutatud allikad Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur. Looduskaitseseadus (2004).

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ.

Vabariigi Valitsuse 17.05.2007 määrus nr 146 „Vardi looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas”.