Loode-Peipsi hoiuala (Loode-Peipsi linnuala) kaitsekorralduskava kinnitamine

„Vaade Mustvee ranna põhjakaldale“ Kaisa Triin Tomak.

Keskkonnaamet 2023

Loode-Peipsi hoiuala (Loode-Peipsi

linnuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 10.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/8

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.1. Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 5

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 11

4. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ja külastuskorraldus .......................................................... 12

Kasutatud kirjandus....................................................................................................................... 13

Lisad.............................................................................................................................................. 15

Lisa 1. Majandustegevuse piirangud......................................................................................... 15

Lisa 2. Vaatlusplatvormide asukohad kaardil ........................................................................... 17

Lisa 3. Huvigrupid .................................................................................................................... 18

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

HA – hoiuala

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

1. Ala iseloomustus

Loode-Peipsi hoiualale jääb rahvusvahelise tähtsusega veeala, mis keskendub lindude kaitsele.

Sügiseti peatub linnualal nt 1000–1500 väikeluike, mis moodustab olulise osa kogu rändetee

asurkonnast. Kaitsekorralduslikult on oluline kaardistada ära piirkonnad, kus roostiku säilitamine

on kindlasti vajalik ning kus on vajalik roostikku eemaldada.

Kaitstavate alade nimed Loode Peipsi hoiuala

Linnuala nimi Loode-Peipsi linnuala (EE0080112)

Pindala 1715,1 ha

Asukoht ja piirid Loode-Peipsi linnuala - Rahvusvahelise tähtsusega alad

(keskkonnaportaal.ee)

Kaitsekord

Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas

https://www.riigiteataja.ee/akt/896471?leiaKehtiv

Hoiualade kaitse alla võtmine Jõgeva maakonnas

https://www.riigiteataja.ee/akt/896471?leiaKehtiv

Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas

https://www.riigiteataja.ee/akt/119112019014?leiaKehtiv

Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kaisa Triin Tomak

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Loode-Peipsi hoiuala loodi Peipsi järvele rändlindude kaitseks. Hoiuala piirneb kaldaga ja valdava

osa moodustab järve vabaveeala.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Loode-Peipsi hoiuala (Loode-Peipsi linnuala) KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle

ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt

tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

1.1. Uuritus ja seire

Hoiuala haudelinnustiku liike ja haudepaare loendati 2008. aasta kevadsuvise inventuuri käigus A.

Kuresoo ja L. Luigujõe poolt. 2019. aastal viis linnualade inventuuride projekti raames

haudelinnustiku ja rändel peatuvate lindude inventuuri läbi Tarvo Valker.

Peipsi järvel viiakse regulaarselt läbi hüdrobioloogilist seiret. Viimane seire viidi läbi 2021. aasta

märtsist oktoobrini Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi poolt. Uuriti

erinevaid järve seisundit mõjutavaid tegureid: fütoplanktonit (sh vetikapigmente), meta- ja

protozooplanktonit ning suurtaimestikku ja fütobentoosi1.

Hoiuala kalafaunat on inventeeritud 2004. aastal Eesti Loodushoiu Keskuse poolt. Seirepunkte oli

kokku 24, need ulatusid Vasknarvast Värskani. Uuritud seirepunktidest 5 asus käsitletava hoiuala

territooriumil, teaduspüükide käigus tabati 17 kalaliiki – haugi, särge, teibi, säinast, turba, rünti,

viidikat, latikat, nurgu, hõbekokre, hinku, trullingut, lutsu, luukaritsat, ahvenat ja kiiska2.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia roostiku inventuur, mis keskendub roostike levikule ning sellest sõltuvatele

liikidele. Uuringuga hinnatakse, milliseid roostikualasid on vaja säilitada ning milliseid hooldada

vastavalt rannikuniitude tingimustele, arvestades kaitse-eesmärgiks olevate liikide vajadustega.

Vajalik oleks ka läbi viia kaitse-eesmärgiks olevate lindude inventuur, sest hetkel puuduvad

täielikud andmed liigi hallpõsk-pütt kohta. Liikide info on oluline ka eelmise kaitsekorralduskava

tulemlikkuse hindamiseks.

1 Keskkonnaseire infosüsteem. KESE (envir.ee). (7.07.2022); 2 Loode-Peipsi hoiuala KKK 2011-2020;

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

Tabelis 1 võetakse kokku Loode-Peipsi HA (Loode-Peipsi linnuala) kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa

looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist ohustavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad

meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Kavad on leitavad KeA kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate

nimekirja.

Tabel 1. Kaitseväärtuste koondtabel (liigid)3

4Kaitseväärtus5 Seisund Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus

Märkused

Viupart (Anas penelope) KE – jah LKS – ei LiD – III, II LiA – jah

2004. a seisuga teada ca 2000 isendit läbirändel7. 2019. aasta kevadel loendati läbirändel 32 isendit ja sügisel 1340 isendit. Riikliku punase nimestiku kategoorias on külalisasurkond ohualdis.

Linnuala on sobiv rändepeatusala vähemalt 2000 viupardile.

Jaht; häirimine; Vältida jahipidamist linnualal. Kaaluda hoiuala tüübi muutmist kaitsealaks, et jahipidamist ja häirimist looduskaitseseaduse alusel reguleerida.

Läbirändel loendatakse linnualal vähemalt 2000 isendit.

3 Loode-Peipsi hoiuala KKK 2011-2020; 4 Loode-Peipsi linnuala haudelinnustiku ja rändel pea tuvate lindude inventuur 2019. aastal; 5 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

LiD – linnudirektiivi lisa number

LiA – linnuala kaitse-eesmärgiks olemine 6 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 7 Natura standardandmebaas. https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0080112

Suur-laukhani (Anser albifrons) KE – jah LKS – ei LiD – III LiA – jah

2004. a seisuga teada ca 2600 isendit läbirändel8 2019. aasta kevadel loendati läbirändel maksimaalselt 1800 isendit ja sügisel 3 isendit. Riikliku punase nimestiku kategoorias soodsas seisundis.

Linnuala on sobiv rändepeatusala vähemalt 2600 suur-laukhane isendile.

Jaht; häirimine; roolaamade

eemaldamine.

Vältida jahipidamist linnualal. Kaaluda hoiuala tüübi muutmist kaitsealaks, et jahipidamist ja häirimist looduskaitseseaduse alusel reguleerida; niitude hooldamine ja kaitse.

Läbirändel loendatakse linnualal vähemalt 2600 isendit.

Rabahani (Anser fabalis) KE – jah LKS – ei LiD – II LiA – jah

2004. a seisuga teada ca 2000 isendit läbirändel11. 2019. aastal hinnati rabahane arvukuseks 2000 isendit. Riikliku punase nimestiku kategoorias soodsas seisundis.

Linnuala on sobiv rändepeatusala vähemalt 2000 rabahane isendile.

Läbirändel loendatakse linnualal vähemalt 2000 isendit.

Sõtkas (Bucephala clangula) KE – jah LKS – ei LiD – II LiA – jah

2004. a seisuga teada ca 1500 isendit läbirändel11. 2019. aasta kevadel loendati läbirändel maksimaalselt 126 isendit ja sügisel 580 läbirändavat isendit. Riikliku punase nimestiku

Linnuala on sobiv rändepeatusala vähemalt 1500 sõtka isendile.

Veekogude reostus ja eutrofeerumine; kaaspüük (kalastus ja jaht).

Ida-Eesti vesikonna seire ja meetmeprogrammi jätkamine9; linnualal jahipidamise keeld.

Läbirändel loendatakse linnualal vähemalt 1500 isendit.

8 Natura standardandmebaas. https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0080112 9 Ida_Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027.pdf

kategoorias soodsas seisundis.

Väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) KE – jah LKS – II LiD – I LiA – jah

2004. a seisuga teada ca 1500 isendit läbirändel10.

2019. aasta kevadel loendati läbirändel maksimaalselt 24 isendit ja sügisel 422 läbirändavat isendit. Juhuvaatluste kohaselt peatub hoiualal sügisrändel 1400 isendit. Riikliku punase nimestiku kategoorias ohualdis.

Linnuala on sobiv rändepeatusala vähemalt 1500

väikeluige isendile.

Plii jäätmed; veekogude reostus ja eutrofeerumine

Tõhustada kontrolli pliihaavlite kasutamise üle kui hoiualal peatub rohkearvuliselt isendeid; jahipidamise keeld linnualal; roostiku eemaldamine ja niitude taastamine; Ida-Eesti vesikonna seire ja meetmeprogrammi jätkamine.

Läbirändel loendatakse linnualal vähemalt 1500 isendit.

Muuta andmeid SDF-is, sest liigi arvukus on 20

aastaga langenud, mistõttu on linnualal

vähetõenäoline loendada kokku maksimaalselt

6000 läbirändavat

isendit.

Laululuik (Cygnus cygnus) KE – jah LKS – II LiD – I LiA – jah

2004. a seisuga teada ca 500 isendit läbirändel13.

2019. aasta sügisel loendati maksimaalselt 105 läbirändavat isendit. Riikliku punase nimestiku kategoorias ohualdis.

Linnuala on sobiv rändepeatusala vähemalt 500 laululuige isendile.

Läbirändel loendatakse linnualal vähemalt 500 isendit.

Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena)

Inventuuride andmed puuduvad

Linnuala on sobiv rändepeatusala vähemalt 60

Kaaspüük

Jahipidamise keeld linnualal; Ida-Eesti vesikonna seire ja

Läbirändel loendatakse linnualal

10 Natura standardandmebaas. https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0080112

KE – jah LKS – II LiD – ei LiA – jah

ja liigi seisund ei ole hoiualal teada. Riikliku punase nimestiku kategoorias väljasuremiseohus.

hallpõsk-püti isendile. Andmete täpsustamine.

meetmeprogrammi jätkamine.

vähemalt 60 isendit.

Kaaluda määrusesse lisamist

Roo-loorkull (Circus aeruginosus) KE – ei LKS – III LiD – jah LiA – ei

2019. aasta kevadel ei leitud hoiualalt ühtegi haudepaari. Riikliku punase nimestiku kategoorias soodsas seisus.

Andmete täpsustamine.

Roolaamade eemaldamine

Roostiku kaitse

Kaaluda määruse täiendamist ja korraldusse lisamist.

Hänilane (Motacilla flava) KE – ei LKS – III LiD – jah LiA – ei

2019. aasta kevadel loendati 2 haudepaari. Riikliku punase nimestiku kategoorias kriitilises seisus.

Andmete täpsustamine.

Kaaluda määruse täiendamist ja korraldusse lisamist.

Hüüp (Botaurus stellaris) KE – ei LKS – II LiD – jah LiA – ei

2019. aasta kevadel loendati 1 haudepaari. Riikliku punase nimestiku kategoorias ohulähedases seisus.

Andmete täpsustamine.

Roolaamade eemaldamine

Roostiku kaitse Kaaluda määruse täiendamist ja korraldusse lisamist.

Väiketüll (Charadrius dubius) KE – ei LKS – III LiD – jah LiA – ei

2019. aasta kevadel loendati läbirändel maksimaalselt 15 isendit ja sügisel 15 läbirändavat isendit. 2019. aasta

Andmete täpsustamine.

Kaaluda määruse täiendamist ja korraldusse lisamist.

kevadel loendati 14 haudepaari. Riikliku punase nimestiku kategoorias soodsas seisus.

Jõgitiir (Sterna hirundo) KE – ei LKS – III LiD – jah LiA – ei

2019. aasta sügisel loendati läbirändel maksimaalselt 15 isendit. Riikliku punase nimestiku kategoorias soodsas seisus.

Andmete täpsustamine.

Kaaluda määruse täiendamist ja korraldusse lisamist.

Täpikhuik (Porzana porzana) KE – ei LKS – III LiD – jah LiA – ei

Inventuuride andmed puuduvad ja liigi seisund ei ole hoiualal teada. Riikliku punase nimestiku kategoorias väljasuremisohus.

Andmete täpsustamine.

Kaaluda määruse täiendamist ja korraldusse lisamist.

Mustviires (Chlidonias niger) KE – ei LKS – III LiD – jah LiA - ei

2019. aasta sügisel loendati läbirändel maksimaalselt 60 isendit. Riikliku punase nimestiku kategoorias väljasuremisohus.

Andmete täpsustamine.

Kaaluda määruse täiendamist ja korraldusse lisamist.

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Tabelis 2 on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele

ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele.

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuuri, seired, uuringud

1.

Oluliste pilliroo ja niidualade

kaardistamine 1 tk Uuring KeA

I 2024

2.

Linnuliikide inventuur (kaitse-

eesmärgid) 1715,1 ha Uuring KeA

I

Üks kord kümne aasta

jooksul

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3. Ranniku hooldus

Vastavalt p 1

tehtud inventuurile

Liigi elupaiga

hooldustöö KeA, RMK ja KOV

I Üle aasta

Kavad, eeskirjad

4.

Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tulemusseire KeA

I 1 kord kümne aasta jooksul

5.

Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide

muutmine Kaitsekorra muutmine KeA

I 2025

4. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ja külastuskorraldus

Loode-Peipsi hoiuala (Loode-Peipsi linnuala) puhul on tegemist alaga, mille

külastuskoormus on suur. Linnuala piirneb maismaa poolt linnade, külade, eramaade,

sadamate, matkaraja ja suplusrandadega, mistõttu ei külasta ala üksnes kohalikud vaid

ka turistid. Linnualal on 7 sadamat (Valmaküla sadam, Mustvee sadam, Raja

väikesadam, Sassukvere sadam, Kallaste rannasadam, Kallaste sadam, Otsa väikesada),

mis viitavad linnualal toimuvale tavapäraselt tihedamale paadiliiklusele. Peipsi järve

äärsel ranna-alal on suur turismi potentsiaal. Tegevust ja teadlikkust järveäärsest alast

arendab MTÜ Peipsimaa Turism11, mis hõlmab kõikide Peipsit ümbritsevate valdade

koostööd ja tutvustab Peipsiäärseid alasid huvilistele läbi kodulehekülje ja

korraldatavate projektide. Linnuala ümbritsev tihe inimtegevus mõjutab ka kaitstavate

liikide elutegevust.12

Tahvleid, mis tutvustavad hoiuala ja teisi Peipsi järvega seotud haruldasi liike, on

planeeritud lisada olemasolevate ja planeeritavate vaateplatvormide juurde. See hoiaks

huvilised lindude peatus- ja pesitsuspaigast eemal, samal ajal harides külastajaid Peipsi

järve mitmekesisuse ja ohustatuse kohapealt. Vaatetorn on olemas Kallaste linna

sadama lõunapoolsel kaldal ning vaatetornid on planeeritud veel Mustvee linna sadama

lõunapoolsele kaldale (vt Lisa 4).

11 Avaleht - Visitpeipsi, 2022;

12 Loode-Peipsi hoiuala KKK 2011-2020;

13

Kasutatud kirjandus

EELIS, Eesti looduse infosüsteem. (30.06.2022).

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111,

1758) Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri–Riigi Teataja

(30.06.2022).

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium.

file:///C:/Users/497073~1/AppData/Local/Temp/MicrosoftEdgeDownloads/1e9d93da

-94ca-43b6-99fd-0bb9050a53c4/Ida-

Eesti%20vesikonna%20veemajanduskava%202022-2027.pdf

Kallaste hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022. Keskkonnaamet. GetFile.aspx

(eelis.ee). (5.10.2023).

Keskkonnaportaal. Jahiaastate küttimisstatistika, andmed alates 2011. Jahiaastate

küttimisstatistika | Keskkonnaportaal. (22.09.2022).

Keskkonnaseire infosüsteem. KESE (envir.ee). (7.07.2022).

Linnudirektiiv. 26.1.2010. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta

(europa.eu). (14.07.2022)

Loode-Peipsi hoiuala kaitsekorralduskava 2011-2020. Keskkonnaamet. Microsoft

Word - Loode-Peipsi HA KKK_070910.doc (eelis.ee). (30.06.2022).

Looduskaitseseadus. RT I 2004, 38, 258. Looduskaitseseadus–Riigi Teataja.

(30.06.2022).

Natura 2000 – Standard data form. Site. EE0080112; Sitename Loode-Peipsi. N2K EE0080112 dataforms (europa.eu). (15.07.2022).

Peipsimaa. 2023. https://visitpeipsi.com/uudised/ . (5.10.2022).

Vabariigi Valitsuse 14. märtsi 2005. a määrus nr 49 Hoiualade kaitse alla võtmine

Jõgeva maakonnas. Allikas: Hoiualade kaitse alla võtmine Jõgeva maakonnas–Riigi

Teataja. (30.06.2022).

Vabariigi Valitsuse 5. mai 2005. a määrus nr 93 Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru

maakonnas. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/896471?leiaKehtiv. (30.06.2022).

Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määrus nr 129 Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu

maakonnas. Allikas: Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas–Riigi Teataja.

(30.06.2022).

Valker, T. 2019. Loode-Peipsi linnuala haudelinnustiku ja rändel peatuvate lindude

inventuur 2019. Aastal. Natura linnualade inventuurid. Koostas Tarvo Valker, MTÜ

Naaskelnokk. Eesti Ornitoloogiaühing. 1303_Loode-

Peipsi_linnuala_linnustiku_inventuuri_aruanne_2019.pdf (eoy.ee). (7.07.2022).

14

I ja II kaitsekategooria liigid. 2004. I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate

liikide loetelu. RT I 2004, 44, 313. I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide

loetelu–Riigi Teataja (27.07.2022)

III kaitsekategooria liigid. 2004. III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine. RT I

2004, 69, 1134. III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine–Riigi Teataja

(27.07.2022).

15

Lisad

Lisa 1. Majandustegevuse piirangud

Otseselt looduskaitseseadusest tuleneb ka rida piiranguid majandustegevusele13. Ilma

valitseja nõusolekuta on keelatud:

• muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet;

• koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

• kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

• anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

• anda projekteerimistingimusi;

• anda ehitusluba;

• rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei

ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise

ehitamiseks.

Ka olemasolevate paadikanalite hooldamisel tuleb see kooskõlastada

Keskkonnaametiga. Järgmiste tegevuste kavandamisel tuleb esitada hoiuala valitsejale

teatis14:

• teede rajamine;

• loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine;

• veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;

• biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine;

• loodusliku ja poolloodusliku rohumaa kultiveerimine ja väetamine;

• puude raiumine puisniiduilmelisel alal;

• maaparandussüsteemide rajamine ja rekonstrueerimine;

• roo varumine.

Ranna piiranguvöönd 15

Peipsil on ranna piiranguvööndi laius 200 m ning sellest tulenevalt on seal keelatud:

• reoveesette laotamine,

• matmispaiga rajamine,

• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja

laiendamine, välja arvatud sadamas,

• maavara kaevandamine,

• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning

maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala

hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul

kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal

metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.

13 LKS §14. Üldised kitsendused. Looduskaitseseadus–Riigi Teataja . (21.09.2022); 14 LKS §33. Hoiuala teatis. Looduskaitseseadus–Riigi Teataja. (21.09.2022); 15 LKS §37. Ranna ja kalda piiranguvöönd. Looduskaitseseadus–Riigi Teataja. (21.09.2022);

16

Ranna ehituskeeluvöönd 16

Ehituskeeluvööndi laius on Peipsil 100 m ning tiheasustusaladel 50 m.

Ehituskeeluvööndis ei või ehitada uusi hooneid ega rajatisi. Lautrite ja paadisildade

ehitamine kaldale on lubatud, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega ja

vastavalt Veeseadusele on vajadusel võetud vee‐ erikasutusluba.

Veekaitsevöönd

Veeseadusest (§29) tuleneb Peipsi veekaitsevöönd 20 meetrit17, kus on keelatud18:

• maavarade ja maa‐ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine;

• puu‐ ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie

maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel;

• majandustegevus, välja arvatud heina niitmine ja roo lõikamine;

• väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning

sõnnikuhoidla või ‐ auna paigaldamine. Keskkonnaameti igakordsel loal on

lubatud taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite

puhanguliste kollete likvideerimisel.

Keskkonnamõju hindamise kohustus

Hoiualal (samuti väljaspool seda) kehtib nõue, et loa taotlemisel tegevusele, millega

eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju, on kohustuslik korraldada kavandatud

tegevuse keskkonnamõju hindamine. Eeldatava olulise keskkonnamõjuga tegevused ja

tegevusvaldkonnad on loetletud Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (§ 6 lõiked 1 ja 2). Kui kavandatav tegevus võib

eeldatavalt oluliselt mõjutada hoiualal kaitstavaid loodusväärtusi, tuleb keskkonnamõju

hindamise protsessi kaasata hoiuala valitseja. Hoiuala valitsejaga tuleb kooskõlastada

järgmised dokumendid: KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu, keskkonnamõju

hindamise aruanne, aruande heakskiitmise otsus ja esitatud keskkonnanõuded.

Kuna Loode‐Peipsi hoiuala puhul on tegemist Natura 2000 võrgustikku kuuluva

alaga, tuleb arvestada ka väljaspool hoiuala kavandatavate tegevuste

planeerimisel, kas ja kuidas need mõjutaksid hoiuala loodusväärtuste seisundit,

sh tegevused, mis mõjutaksid oluliselt veekvaliteeti järve valglas.

16 LKS §38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd. Looduskaitseseadus–Riigi Teataja . (21.09.2022); 17 LKS §118. Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd. Looduskaitseseadus–Riigi Teataja .

(21.09.2022); 18 LKS §119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis. Looduskaitseseadus–Riigi Teataja. (21.09.2022)

17

Lisa 2. Vaatlusplatvormide asukohad kaardil

Joonis 2. Mustvee linna planeeritav vaatlustorn

18

Lisa 3. Huvigrupid

Loode-Peipsi hoiualaga (Loode-Peipsi linnuala) seotud olulisemad huvigrupid ja nende

huvid on alljärgnevad:

• Keskkonnaamet – linnuala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala

eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund, mis võimaldab ökosüsteemide

jätkusuutliku arengu.

• RMK – praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel ja ala külastuse

korraldamine kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning

tutvustamiseks, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja.

• Kalurid, jahimehed ja harrastuskalastajad – on huvitatud linnuala

kalaressursside kasutamisest ning linnujahist.

• Kinnisvaraettevõtjad – kinnisvara‐arendus järveäärsetel kruntidel.

• Kohalikud omavalitsused ja külade külaseltsid – järveäärse elu‐ ja

majanduskeskkonna kasutamine ja arendamine.

• MTÜ Peipsirannik – Peipsi kandi kultuuri ja traditsioonilise elulaadi

säilitamine neljas Peipsi järvega piirnevas maakonnas – Ida‐Virumaal, Jõgeva‐

, Tartu‐ ja Põlvamaal, mitte‐eestlastest elanikkonna teavitamine kalanduse,

turismi, ökoloogia arengust.

• Peipsi Koostöö Keskus – Peipsi järve piirkonna ja Euroopa Liidu piirialade

tasakaalustatud arengu teadmistepõhine toetamine.

• Turismitalude pidajad ning teised turismiettevõtted – Peipsi äärse turismi ja

puhkemajanduse arendamine, järveäärse puhkepiirkonna arendamine ning

vaatamisväärsuste olemasolu ning kerge ligipääsetavus.

• Ümbruskonna elanikud ja külastajad – järveäärse elukeskkonna kasutamine,

sh nt kalapüük, supelrandade ja puhkekohtade kasutamine, roostiku tõrjumine

ja järve kaldavööndi puhastamine, vaadete avamine järvele, paadikanalite

loomine ja hooldamine, jms. Järveäärsete, seni riigile kuuluvate maade

erastamine.

• Teadlased ja loodusvaatlejad – huvitatud uurimustööde teostamise ja

loodusväärtustega tutvumise võimalustest.

KOR R A L D U S

10. jaanuar 2024 nr 1-3/24/8

Loode-Peipsi hoiuala (Loode-Peipsi linnuala)

kaitsekorralduskava kinnitamine

OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 20.10.2009 määruse nr 60

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 ja 3 ning keskkonnaministri 20.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Loode-Peipsi hoiuala (Loode-Peipsi linnuala) kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse

korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Kaisa Triin Tomak

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond