Vääna jõe loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

K O R R A L D U S

10. jaanuar 2024 nr 1-3/24/10

Vääna jõe loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Vääna jõe loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Anna Krete Kangur

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2023

Vääna jõe loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 10.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/10

2

SISUKORD

1. Ala iseloomustus .................................................................................................................... 4

1.1. Uuritus ja seire ............................................................................................................. 6 2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 8 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused..................................................................... 12

3.1. Hoiuala tähistamine ....................................................................................................... 12 3.2. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 13

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKS ‒ looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Loodusala nimi ja kood Vääna jõe loodusala (EE0010187) (Joonis 1)

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Vääna jõe hoiuala (KLO2000346)1

Pindala 28,9 ha

Asukoht ja piirid Harju maakond, Harku vald, Liikva, Naage, Vahi, Vaila, Vääna ja Vääna-Jõesuu küla; Saue vald, Kiia küla

Rahvusvahelise tähtsusega alad (keskkonnaportaal.ee)

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus

nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnasˮ Looduskaitseseadus

Koostaja nimi Anna Krete Kangur

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Vääna jõe loodusala on moodustatud Vääna jõe kaitseks. Tegemist on olulise lõhejõega, mis

on mitmetele kaitsealustele liikidele elupaigaks. Loodusala kaitse tagatakse inventuuri käigus andmete uuendamisega ning looduslikule arengule jätmisega.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Vääna jõe loodusala (Vääna jõe hoiuala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil

lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

1 Ala piirneb teiste loodusobjektidega – Liikva kanakulli püsielupaik (KLO3002748), Vaila kassikaku püsielupaik

(KLO3001795) ja Sõrve looduskaitseala.( KLO1000758).

5

Joonis 1. Vääna jõe loodusala (piirid: EELIS, august 2023; aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus, august 2023).

6

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Natura veeprojekti raames aastal 2000 on Vääna jõele määratud elupaigatüüp jõed ja ojad (3260)2. Hilisemal ajal elupaiga inventuure läbi viidud ei ole.

2018. a inventuuri „Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017‒2018ˮ ja varasemate

uuringuandmete põhjal on hink ja võldas Vääna jõe hoiualal tavaliseks ning laialt levinud liigiks. Ohuteguriks on aegajalt Pääsküla jõe kaudu sissetulev reostus, mille tagajärjel on Vääna jões aeg-ajalt esinenud kalade suremist (reostus seotud praeguseks suletud Pääsküla prügila

nõrgvetega). „Pääsküla prügila sulgemisjärgne seire 2022. aasta tulemused ja koondülevaadeˮ3 kohaselt ei ületa Pääsuküla jõe seirepunkti pinnavee analüüsi tulemused vee saasteainesisalduse

piirväärtusi4 ega ole seda teinud eelneval aastal. 2017. aasta uuringu „Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016‒2017. Osa 2: Ojasilmu

ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016‒2017ˮ andmete põhjal oli katsepüükidel jõesilmu valmikuid registreeritud nii Vahiküla joastiku all (21,5 km merest) kui ka kaugemal allavoolu

kuni Vääna jõe suudmeni. Joastik pole silmule vastuvoolu rändel ületatav, seega tuleks ametlikku levila ulatust muuta, levila tegelik ulatus on väiksem (Vahiküla joastikust mereni).

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Vääna jões lõhe ja forelli asustustiheduse hindamiseks teinud seirepüüke alates 1992. aastast. Vääna jões on lõhe kudemist täheldatud ainult

veerikastel aastatel. Lõhele sobilikke koelmualasid on Vääna-Jõesuu maanteesilla ja Vääna vahelisel jõelõigul, Vahikülas. AS Saku maja heitvee pumpla avarii tõttu sattus 2012. a juulis Vääna ja Pääsküla jõkke suures koguses heitvett ning seetõttu langes hapniku sisaldus Vääna

jões teatud perioodil väga madalale ning esines kalade massilist suremist. Tõenäoliselt mõjus nimetatud avarii 2012. aastal negatiivselt lõhe ja forelli tähnikute arvukusele. 2012. – 2014. a

esines taas 0+ lõhet. 2015. ja 2016. a ei tabatud ühtegi 0+ lõhet. Alates 2017. a on 0+ lõhet igal aastal jõest tabatud, kuid keskmine asustustihedus on püsinud madalana.5

Riiklik seire

Loodusalal teostatakse jõgede hüdrokeemilist seiret ja ohtlike ainete seiret (SJA7837000) ning saarma seiret (SJA3437000). 2018. aasta seirenäitaja andmetel esineb liik loodusalal. Vahiküla kanali, sillast allavoolu seirejaamas (SJB4089000) ja Naage seirejaamas (SJB4183000)

teostatakse kalanduse riikliku andmekogumise programmi.

Inventuuride ja uuringute vajadus

2 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*)

on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 3 Pääsküla prügila keskkonnaseire 2022 koondaruanne ELLE 110123.pdf (teliahybridcloud.com) 4 Keskkonnaministri määrus 08.11.2019 nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainete

piirväärtusedˮ 5 Eesti kalandussektori tiikliku töökava täitmine 2022.-2024. aastal (riigihanke viitenumbriga 240365). Osa_Lõhe

ja meriforell. Tartu Ülikool. Eesti Mereinstituut

7

Vajalik on alal läbi viia Natura elupaiga inventuur, et täpsustata elupaigatüübi jõed ja ojad

andmeid. Veel on vajalik alal läbi viia kaitse-eesmärgiks olevate liigi paksukojaline jõekarp inventuur, et täpsustada praegu teadaolevaid andmeid. Liikide info on oluline ka elupaigatüübi

seisundi hindamiseks (indikaatorina).

8

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2002. aasta

korraldusega6 ja hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2005 aasta määrusega7. Vääna jõe loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärgid on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide ‒

saarma (Lutra lutra), hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse.

Vääna jõgi Saku paisust suubumiseni mere (VEE1094500) kuulub keskkonnaministri 15. juuni

2004. a määruse nr 73 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.8

Veemajanduskava 2022‒2027 andmetel on Vääna jõe koondseisund 2019. aasta seisuga kesine.9

Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Vääna jõe loodusala kaitseväärtuse hoidmisega seotud kaitse- eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning

nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

6 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 7 Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnasˮ 8 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistuˮ § 2 p 123 9 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022‒2027.

9

Tabel 1. Vääna jõe loodusala (hoiuala) kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus10 Seisund

(pindala(ha)/esindu

slikkus)11

Kaitse eesmärk12 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused Panus

üldpindalasse

/SDFi (%)13

Jõed ja ojad

(3260)

LoA – ja, KE – ja, LoD ‒ I

27,6 ha/C Andmed vanad, vajavad täpsustamist

Elupaigatüübi säilitamine ja parendamine 27,6 ha suurusel alal Andmete täpsustamine 27,6 ha suurusel alal

Vananenud andmed Asulatest pinnaveega tulev hajureostus Asulatest reoveega tulev reostus (reoveepuhasti PUH0370840 Kanama toimimine) Ehitustegevus kallastel, kaldajoone muutmine

Inventeerimine Meetmed vastavalt veemajandusk avale (teavitus) Meetmed vastavalt veemajandusk avale (reoveepuhasti toimimise uuring) Järelevalve õigusaktidest tulenevatele nõuetele

Heas seisus elupaiku on säilinud 27,6 ha-l Andmed on täpsustunud 27,6 ha-l

SDF-is 28,9 ha, täpsustada pindala ja seisund pärast inventuuri

0,29/0,85

10 KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number 11 Elupaigatüübi pindala hektarites ja esinduslikkus EELISesse kantud inventuuride alusel 2023. a seisuga. Esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 12 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 13 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide

osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Tabel 2. Vääna jõe loodusala (hoiuala) kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus14 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Harilik võldas

(Cottus gobio)

LKS – III, KE – ja, LoA – ja, LoD – II

Esineb arvukalt15 Liigi esinemine arvukalt ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine 27,6 ha suurusel alal

Pääsküla jõe kaudu sissetulev reostus

Keskkonnaseire Liik esineb arvukalt ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis 27,6 ha-l

Keskkonnaseiret korraldab Tallinna linn (ajavahemik 2004‒2034)16

Saarmas (Lutra

lutra)

LKS ‒ III, KE – ja, LoA – ja, LoD – II

2018. aasta seire andmetel esineb liik loodusalal

Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine 27,6 ha suurusel alal

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis 27,6 ha-l

Harilik hink (Cobitis taenia)

LKS ‒ III, KE – ja, LoA – ja, LoD – II

Esineb arvukalt Liigiarvukas esinemine arvukalt ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine 27,6 ha suurusel alal

Pääsküla jõe kaudu sissetulev reostus

Keskkonnaseire Liik esineb arvukalt ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis 27,6 ha-l

Keskkonnaseiret korraldab Tallinna linn (ajavahemik 2004‒2034)

14 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD (ja/ei) –

loodusdirektiivi lisa number 15 „Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017‒2018ˮ 16 Pääsküla prügila | Tallinn

11

Jõesilm (Lampetra

fluviatilis)

LKS – ei, KE – ja, LoA – ja, LoD – II

Olemas, levila tegelik ulatus on väiksem (Vahiküla joastikust mereni)17

Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine Vahiküla joastikust mereni

Illegaalne püük Kevadisel kudeperioodil kontrollreidid Vahiküla joastiku alla olevale sigimisalale

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud Vahiküla joastikust mereni heas seisundis

Ametlikku levila ulatust tuleks muuta – Vahikülajoastik pole silmule vastuvoolu rändel ületatav

Lõhe (Salmo salar) LKS – ei, KE – ja, LoA – ja, LoD – II

Esineb Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine 27,6 ha suurusel alal

Jõevee halb kvaliteet

Liigi esinemine on tagatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi täitmisega

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis 27,6 ha-l

Paksukojaline

jõekarp (Unio

crassus)

LKS ‒ II, KE – ja, LoA – ja, LoD – II, IV

Esineb alal, kuid andmed on aegunud (aastast 2002) ja puudulikud

Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi säilitamine 27,6 ha suurusel alal

Vananenud info liigi elupaiga seisundi kohta Asulatest reoveega tulev reostus (reoveepuhasti PUH0370840 Kanama toimimine)

Inventuur Meetmed vastavalt veemajanduskavale (reoveepuhasti toimimise uuring)

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis 27, 6 ha-l

Piiratud levilaga jõgi. Nende jõgede sängidest karbid ilmselt suuremat osa ei asusta.

17 „Pisitigude ja sõõrsuude levikud täpsustamine 2016‒2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016‒2017ˮ

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse

eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva

ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa

väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp

Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Jõgede ja ojade inventuur

27,6 ha

Inventuur KeA I 2033

2

Kaitse-eesmärgiks olevate liikide (paksukojaline jõekarp) inventuur

Inventuur KeA I 2033

Taristu, tehnika ja loomad

3 Hoiuala tähistamine 4 tk

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste paigaldamine

RMK II 2025

4 Hoiuala tähiste hooldamine

4 tk

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste paigaldamine

RMK II

Pärast paigaldamist igal aastal vastavalt vajadusele

Kavad, eeskirjad

5

Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA II 1 kord kümne aasta jooksul

6 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

3.1. Hoiuala tähistamine

13

Loodusala on tähistamata või ei ole tähiste asukoht registreeritud. Hästi ligipääsetavasse ja käidavasse kohta tuleb paigaldada neli hoiuala tähist. Tähiste

planeeritud asukoht on nähtav külalistaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Tähiste paigaldamine ja hooldamine on II prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus.

3.2. Külastuskorraldus

Alal puudub külastustaristu ning käesoleva kaitsekorralduskavaga seda ka ei planeerita.

14

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti kalandussektori tiikliku töökava täitmine 2022.-2024. aastal (riigihanke

viitenumbriga 240365). Osa_Lõhe ja meriforell. Tartu Ülikool. Eesti Mereinstituut Eesti Looduse Infosüsteem. (EELIS). (2010). Keskkonnaagentuur.

Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava. Kinnitatud keskkonnaameti

peadirektori asetäitja 09.05.2022 korraldusega nr 1-3/22/195

Looduskaitseseadus. (2004).

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022‒2027. (2022). Keskkonnaamet.

Natura Standardandmebaas

Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud keskkonnaameti

peadirektori 19.09.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/327

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ.

Vabariigi Valitsuse 16.06.2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju

maakonnasˮ.