Valgejõe loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

KOR R A L D U S

10. jaanuar 2024 nr 1-3/24/9

Valgejõe loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Valgejõe loodusala kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lissel Tanni

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Valgejõe loodusala (foto Imbi Mets)

Keskkonnaamet 2023

Valgejõe loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 10.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/9

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.1. Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 6

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid................................................................................................. 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ................................................................... 13

4. Külastuskorraldus, tähised .................................................................................................... 15

Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 16

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKS ‒ looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine, sh looduslik areng (seisund ei muutu halvemaks,

säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine kraavide

sulgemise, looduslikule arengule jätmise jms abil

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (nt pärandniidud ja sood)

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstava ala nimi Valgejõe hoiuala (KLO2000006), Pikkoja alamjooksu hoiuala (KLO2000004)

Loodusala nimi Valgejõe loodusala (EE0010156, RAH0000047) (joonis 1)

Pindala 30,1 ha

Asukoht ja piirid Harju maakond, Kuusalu vald, Koitjärve, Kolgu, Pala, Suru ja Valgejõe küla Asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 5. Augusti 2004. a korraldus nr 615 „Euroopa komisjonile esitatav

Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”, punkt 2 alapunkt 469 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”

Looduskaitseseadus, § 14 ja 32

Koostaja nimi Imbi Mets

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise

ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Valgejõe loodusalale jäävad kaks Valgejõe lõiku, mis paiknevad Lahemaa ja Põhja-Kõrvemaa loodusala ning Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu loodusala vahel, ning Pikkoja alamjooks. Suur osa loodusalast jääb kaitseväe keskpolügooni alale. Loodusala väärtuste kaitse

tagatakse läbi loodusliku arengu, kaitsekorralduskavaga planeeritakse inventuure.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Valgejõe loodusala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Valgejõe loodusala paiknemine Harju maakonnas Kuusalu vallas

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, juuli 2023).

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Natura veeprojekti raames 2000-ndate alguses on Valgejõele määratud elupaigatüüp jõed ja ojad

(3260). Hilisemal ajal elupaiga inventuure läbi viidud ei ole. „Valgejõe jõestiku lõhe, forelli, harjuse ja jõesilmu koelmualade kvaliteedi hinnangu” on

2019. aastal koostanud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut (Imre Taal, Martin Kesler, Roland Svirgsden, Jürgen Karvak). Eesmärgiks oli anda ülevaade kogu Valgejõe jõestiku koelmualade

kalanduslikust potentsiaalist ja seisundist ning esitada soovitusi kalade taastootmispotentsiaali parandamiseks. Töö käigus inventeeriti kogu Valgejõe jõestikku. Loodusala piires hinnati lõhe potentsiaalseid koelmu- ja elualasid kesiseks (C) ning forelli koelmu- ja elualasid rahuldavaks (B)

ja kesiseks.

Valgejõge käsitletakse vähesel määral „Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu” (Detailne lahendus. SKEPAST ja PUHKIM, 2020) 1 seletuskirjas lk-l 55. Eriplaneeringus leitakse, et regulaarse seirega tuleb hõlmata vooluveekogud, sh Valgejõgi, määrates täiendavad seirepunktid

või muutes olemasolevate seirepunktide asukohta. Kaitseväe keskpolügooniga seotud tegevuste seisukohast on lõheliste elupaikade veekvaliteedi nõuete osas oluline pöörata tähelepanu eeskätt

naftasaaduste sisaldusele. Valgejõe loodusala kaitse-eesmärgiks oleva saarma (Lutra lutra) lokaalasurkonnale on

2019. aastal eksperthinnangu andnud Nikolai Laanetu (vt kasutatud allikate nimekirja). Riigi eriplaneeringu kavandatava tegevuse tulemusena jääb keskpolügooni mõjualasse üks looduslikus

seisundis olev Valgejõe lõik ja mitmed selle väiksemad lisaharud, mis ei ole loodusala koosseisus. Jõekallaste puistute raadamine ja keskpolügooni kasutusega kaasnev häirimisfaktor võib avaldada

mõju siinsele saarmaasurkonnale. Keskpolügooni mõjualas võib elada kuni 4−5 saarmapesakonda,

koguarvukusega 15−20 isendit.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022−2027 lisa 22 kohaselt on Valgejõe ökoloogiline

seisund Niinemäe kraavist suudmeni (kood 1079200_2) hinnatud halvaks. Veemajanduskava lisa 4 kohaselt on Valgejõe halvas seisundiklassis olevaks põhjuseks ohtlikud ained. Meetmeid rakendatakse tulenevalt kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringust.

Riiklik seire

Valgejõe loodusala jääb mitmele seirealale, kus viiakse läbi riiklikku seiret kuue programmi

raames (tabel 1).

1 https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/Planeeringud/kvkp_rep-tekst_kooskolastamisele_2020-12-22.pdf. 2 https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do.

7

Tabel 1. Riiklik seire Valgejõe loodusalal

Seireprogramm Seirejaama

nimetus

Seirejaama

KR kood

Märkused

Päevaliblikate koosluste seire. Tolmeldajate

koosluste seire.

Liiapeksi (E520N413)

SJB3660000 Päevaliblikate ja kimalaste juhuseirealad.

Kalanduse riiklik andmekogumise

programm.

Valgejõgi: Sauepõllu talu

SJB4075000

Saarma seire MF28 SJA6435000

Kahepaiksete koosluste seire

MF37 SJB2628000

Jõgede

hüdrobioloogiline seire. Kalanduse riiklik

andmekogumise programm.

Valgejõgi: Sikka

sild

SJA1592000

Vooluveekogude

hüdroloogia. Meteoroloogiline seire.

Vanaküla HJ SJA8764000

Inventuuride ja uuringute vajadus

Hiljutisi kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide inventuure alal ei ole tehtud. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022‒2027 kohaselt on Valgejõe ökoloogiline seisund Niinemäe kraavist

suudmeni hinnatud halvaks. EELISe andmete kohaselt on elupaigatüüp B-esinduslikkusega.

Vajalik on hinnata Valgejõe tegelikku seisundit ja esinduslikkust ning läbi viia Natura elupaiga jõed ja ojad inventuur.

Muude tööde tellimist elustiku täiendavateks uuringuteks või kaitsekorralduslikeks töödeks käesoleva kaitsekorralduskavaga ei planeerita, kuivõrd nende tegemiseks puudub hetkel vajadus.

Oluline on jätkata riiklike seiretega. Riiklik seire kuulub I prioriteeti ning korraldajaks on Keskkonnaagentuur. Tegevus toimub riikliku

seirekava järgi.

8

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Valgejõe loodusala ja hoiuala eesmärgiks on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisas nimetatud

elupaigatüübi jõed ja ojad (3260), II ja IV lisas nimetatud liikide rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ning II lisas nimetatud hariliku võldase (Cottus gobio) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade kaitse. Pikkoja alamjooksu hoiuala eesmärgiks on

elupaigatüübi jõed ja ojad ja hariliku võldase elupaiga kaitse. Kuna Pikkoja alamjooksu hoiuala on elupaigaks ka paksukojalisele jõekarbile, tuleb liigi elupaiga kaitse lisada ka hoiuala kaitse-

eesmärgiks. Valgejõgi kuulub kogu ulatuses „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse”.

Valgejõe loodusala kattub Valgejõe hoiuala ja Pikkoja alamjooksu hoiualaga, oja suubub Valgejõkke.

Valgejõgi on 85 km pikkune, valgla suurus on 453 km². Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Porkuni järvest, voolab läbi Põhja-Kõrvemaa ning suubub Loksal Hara lahte. Valgejõgi kuulub

Harju alamvesikonda, veetüübiks on heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed (tüübid IB, IIB, IIIB).

Tabelis 2. on kokkuvõte loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks

või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused . Liigitegevuskavad on kättesaadavad Kliimaministeeriumi riigipilvest: Paksukojalise jõekarbi

(Unio crassus) kaitse tegevuskava 2017.

Tabel 2. Valgejõe loodusala kaitseväärtuste koondtabel (elupaigatüübid)

Kaitseväärtus3 Seisund, pindala,

esinduslikkus4 Kaitse-eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed

Oodatav

tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalasse/

SDFi (%)7

Elupaigatüübid

Jõed ja ojad

(3260)

HA – jah, LoD – I, LoA

– jah

30,1 ha

esinduslikkusega B.

Andmed vajavad

täpsustamist.

Elupaigatüübi

säilitamine

Andmete

täpsustamine 30,1 ha-l.

Reostus ohtlike

ainetega.

Andmed on

puudulikud ja aegunud.

Meetmeid

rakendatakse tulenevalt kaitseväe

keskpolügooni riigi

eriplaneeringust. Andmete

uuendamine, inventeerimine.

Heas seisus

elupaiku on säilinud 30,1 ha-l.

Andmed on

täpsustunud

SDF-is on

elupaiga pindala 30 ha, täpsustada

pärast inventuuri.

Pikkaojale elupaigatüüpi hetkel

kaardistatud ei ole.

0,32/0,92

3 KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number. 4 Elupaigatüübi pindala hektarites ja esinduslikkus EELISesse kantud inventuuride alusel 2023. a seisuga. Esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C – arvestatav. 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 7 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Tabel 3. Valgejõe loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Liigid

Rohe-vesihobu

(Ophiogomphus

cecilia)

LKS – III, HA –

jah, LoD − II ja

IV, LoA − jah

Liik kasutab loodusala Valgejõele jäävat

osa elupaigana.

Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea

seisundi säilitamine

29,7 ha-l.

Veekogude kuivamine. Vastsed on

tundlikud vee hapnikusisalduse

kõikumisele.

Looduslik tegur, meetmeid ei planeerita.

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud

heas seisundis 29,7 ha-l.

EELIS (2002): liik esineb.

Harilik võldas

(Cottus gobio)

LKS – III, HA – jah, LoD ‒ II,

LoA ‒ jah

Liik kasutab elupaigana Pikkojast

allavoolu jäävat Valgejõe lõiku.

Liik registreeriti 11-st seirelõigust 7-s: Kolgu sillast

allavoolu.8

Liigi esinemine ja elupaiga (jõed ja ojad) hea

seisundi säilitamine

Pikkojast allavoolu jääval Valgejõe lõigul.

Andmete täpsustamine 0,4 ha suurusel

alal

Võldase kõige väärtuslikumate elupaikade,

kärestike ja kiirevooluliste

kivise-kruusase põhjaga jõelõikude füüsiline

rikkumine.

Pikkoja alamjooksu hoiuala kohta liigi

esinemise andmed puuduvad.

Järelevalve

Inventuur

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) Pikkojast

allavoolu jääval Valgejõe lõigul on

säilinud heas seisundis.

Andmed on täpsustunud.

8 Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017‒2018.

11

Kaitseväärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Paksukojaline

jõekarp (Unio

crassus)

LKS – II, HA – jah, LoD ‒ II ja

IV, LoA ‒ jah

Liik kasutab

elupaigana kogu loodusala.

Liigi esinemine

ja elupaiga (jõed ja ojad) hea seisundi

säilitamine 30,1 ha-l.

Puuduvad

uuringud, mis võimaldaksid hinnata

asurkondade arvukuse trendi ja

ohutegurite mõju.

Jõekarpi ei mõjuta

mitte nii palju veereostus kui pigem veepuudus

kuivadel aastatel, kaevetööd ja

paisutamine

EELISe andmeid

korrigeeritakse peale KeA poolt tellitud

siseveekogude suurselgrootute

inventuuri tulemuste laekumist.

Looduslikele

teguritele meetmeid ei planeerita, rikkumiste osas

tuleb teha järelevalvet.

Liik esineb ja

elupaik (jõed ja ojad) on säilinud heas seisundis

30,1 ha-l.

Paksule jõekarbile

ei näi sobivat kiirevoolulised ja selgeveelised

lõigud forelli- ning harjuse jõgedes, nt

Valgejõe ülemjooks9.

Saarmas (Lutra

lutra)

LKS – III, HA –

jah, LoD − II,

LoA − jah

Liik kasutab elupaigana loodusala

Valgejõele jäävat osa.

Keskpolügoonil on

kuni 4−5 saarma

Vähemalt 5 pesakonna esinemine ja

elupaiga (jõed ja ojad) hea

seisundi säilitamine 29,7 ha-l.

Olulist mõju avaldavad tegurid puuduvad.

Liik esineb ja elupaik (jõed ja ojad) on säilinud

heas seisundis 29,7 ha-l.

SDF-is märgitud arvukuseks 1‒5 isendit.

9 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) tegevuskava 2017.

12

Kaitseväärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

pesakonda,

koguarvukusega

15−20 isendit10.

10 Eksperthinnang. Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu detailse lahendusega kavandatud tegevustega kaasnevatele mõjudele Valgejõe loodusala kaitse-eesmärgiks

oleva saarma (Lutra lutra) lokaalasurkonnale, 2019.

13

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne või

korduv tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

1 Kalanduse riiklik andmekogumise programm

Riiklik seire KAUR I Korduv tegevus

2 Saarma seire Riiklik seire KAUR I Korduv tegevus

3 Kahepaiksete koosluste seire Riiklik seire KAUR I Korduv tegevus

4 Jõgede hüdrobioloogiline seire. Kalanduse riiklik andmekogumise programm

Riiklik seire KAUR I Korduv tegevus

5 Vooluveekogude hüdroloogia.

Meteoroloogiline seire Riiklik seire KAUR I Korduv tegevus

7 Elupaigatüübi jõed ja ojad inventuur

30,1 ha Inventuur KeA I 2025

14

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne või

korduv tegevus)

8 Hariliku võldase inventuur Pikkoja alamjooksu hoiualal

0,4 ha Inventuur KeA I 2025

Taristu, tehnika ja loomad

9 Hoiualade tähistamine, tähiste

hooldamine

4 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II

Pärast paigaldamist igal

aastal vastavalt vajadusele

Kavad, eeskirjad

10 Pikkoja alamjooksu hoiuala

kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA, KliM I 2025

11 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA II 1 kord kümne aasta jooksul

12 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4. KÜLASTUSKORRALDUS, TÄHISED Valgejõgi on avalikult kasutatav vooluveekogu, välja arvatud alates Rauakõrve oja suudmest kuni Suru sillani ning kaitseväe keskpolügooni lõigus.

Valgejõe loodusalal puudub RMK poolt rajatav külastustaristu ning käesoleva

kaitsekorralduskavaga seda ka ei planeerita. Põhilised huvilised jõe ääres on harrastuskalastajad. Põhiosas piirneb jõgi ja lookleb läbi riigi omandis olevate katastriüksuste, jõe ääres on vähe õuealadega erakinnistuid.

Teadaolevalt ei ole loodusala tähistatud. Otstarbekas on paigaldada kaks piiritähist

Valgejõe külla ja Tallinn-Narva manatee juurde jõe äärde. Tähiseid tuleb regulaarselt kontrollida ning vajadusel asendada kulunud, lõhutud või amortiseerunud tähised uutega. Tähiste planeeritud asukoht on nähtav külalistaristu virtuaalkontoris

(haldusalasisene töökeskkond)

Tegemist on II prioriteedi tööga. Kaitseala tähistamist korraldab RMK.

16

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti looduse infosüsteem (EELIS) Keskkonnaagentuur, juuli 2023

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Vilbaste, K. (2004). Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn:

AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Loodushoiu Ühing „LUTRA” MTÜ (2019). Eksperthinnang. „Kaitseväe

keskpolügooni riigi eriplaneeringu (REP-i) detailse lahendusega kavandatud tegevustega kaasnevatele mõjudele Valgejõe loodusala kaitse-eesmärgiks oleva saarma (Lutra lutra) lokaalasurkonnale”.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut (2019). „Valgejõe jõestiku lõhe, forelli, harjuse ja

jõesilmu koelmualade kvaliteedi hinnang”. Natura standardandmebaas:

http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0010156

https://biodiversity.europa.eu/sites/natura2000/EE0010156