Geoloogilise uuringu aruanne (Raja IV)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla

Raja IV uuringuruumi

geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

Töö nr 23/4529

Tallinn 2023

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

2

Kinnitan:

Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/

Juhatuse liige

Geoloogilise uuringu tegid:

Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/

Geoloogiainsener

Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/

Joonestaja

Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/

Geoloogiainsener

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

3

ANNOTATSIOON

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga

01.10.2023).

Aruanne ühes köites, teksti 28 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 4 elektroonilist lisa.

OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2023.

Geoloogiline uuring tehti AS-i Tariston tellimisel. Raja IV uuringuruum teenindusala

pindalaga 24,67 ha asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Linnaaluste külas

katastriüksusel Vahastu metskond 40 (katastritunnus 29202:002:1240). Geoloogilise

uuringu eesmärk oli Rail Baltica (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva

täitematerjali otsing ja geoloogiline uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara

aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale keskkonnaluba maavara

kaevandamiseks.

Tööde käigus rajati uuringuruumi 25 kaevandit sügavusega kuni 5,0 m. Võeti kokku 30

proovi setete terastikulise koostise ja 2 proovi filtratsioonimooduli määramiseks.

Raja IV uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad limnoglatsiaalsed seted – mitmesuguse

terajämedusega liiv ja peenkruus. Katendiks on keskmiselt 0,3 m paksune kasvukiht, mis

koosneb valdavalt mullast. Kasuliku kihi paksus kaevandite järgi varieerub vahemikus

0,8 - 4,7 m, keskmine paksus on mudelite järgi 2,6 m. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavi,

moreen, savi või Siluri paekivi. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb Raja IV uuringuruumis

1,5 - 3,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 65,4 - 67,1 m (keskmine 66,3 m).

Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis lasuv liiv täiteliiva nõuetele.

Töö tulemusena arvutati varu 17,17 ha pindalal aktiivse tarbevaruna (plokk 8 ja plokk 9)

kogumahus 439 tuh m3:

- veepealse ploki 8 aT (pindala 17,17 ha) maht on 328 tuh m3 ja kasuliku kihi keskmine

paksus on 1,9 m. Ploki peenosiste sisaldus on keskmiselt 17,0% ja osakesi

läbimõõduga üle 31,5 mm on 9,9%. Ploki maavara vastab täiteliivale.

- veealuse ploki 9 aT (pindala 17,17 ha) maht on 111 tuh m3 ja kasuliku kihi keskmine

paksus mudelite järgi on 0,7 m. Ploki peenosiste sisaldus on 12,7% ja osakesi

läbimõõduga üle 31,5 mm on 5,0%. Ploki maavara vastab täiteliivale.

Maa-ametile tehakse ettepanek võtta eeltoodud liivavaru plokkides 8 ja 9 arvele Raja

liivamaardlas seisuga 01.10.2023. a.

Võtmesõnad: geoloogiline uuring, AS Tariston, Rapla maakond, Kehtna vald, Raja küla,

täiteliiv, aktiivne tarbevaru, Rail Baltica, kaevandid, Raja liivamaardla.

Koostas: Kadri Mikkelsaar

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

4

SISUKORD

ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 6

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS .............................. 8

3. GEOLOOGILINE UURITUS............................................................. 11

4. UURINGU METOODIKA JA MAHT .............................................. 13

4.1. Kaevandite rajamine ja proovide võtmine ......................................................... 13

4.2. Laboratoorsed tööd .............................................................................................. 14

4.3. Topograafilised tööd ............................................................................................. 14

4.4. Kameraaltööd ....................................................................................................... 14

4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ................................................................ 15

5. GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................... 16

6. MAAVARA KVALITEET .................................................................. 19

7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 21

8. VARU ARVUTUS ................................................................................ 24

9. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 27

10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 28

TEKSTILISAD

1. Raja IV geoloogilise uuringu luba L.MU/518501 ................................................... 29

2. Uuringupunktide kataloog ....................................................................................... 31

3. Uuringuaukude kirjeldused...................................................................................... 32

4. Plokkide ja uuringuruumi piiripunktide koordinaadid ja pindalad .......................... 34

5. Plokkide ja uuringuruumi keskmised kvaliteedinäitajad ......................................... 35

6. Varu arvutuse tulemused ......................................................................................... 37

7. Labori protokoll (OÜ Inseneribüroo STEIGER) ..................................................... 38

8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri (OÜ Inseneribüroo STEIGER) ............... 44

9. Raja IV kaevandite likvideerimisakt ....................................................................... 45

10. Raja IV uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine ..................... 47

11. PTA kooskõlastus Raja IV uuringuruumi tarbevaru arvele võtmiseks ................... 50

12. RMK teekooskõlastus .............................................................................................. 50

13. Tellija arvamus ........................................................................................................ 51

Maa-ameti käskkiri varu kinnitamise kohta

GRAAFILISED LISAD

1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000

2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava H 1 : 2000, V 1 : 100

ELEKTROONILISED LISAD

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

5

1. Varuploki ruumikuju. Ploki piir (Raja IV GU).dgn

2. Maapinna isojooned. Isojooned_Maapind EH

3. Kasuliku kihi lasumi isojooned. Isojooned_Lasum EH.dgn

4. Kasuliku kihi lamami isojooned. Isojooned_Lamam_EH.dgn

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

6

1. SISSEJUHATUS

Geoloogiline uuring Raja IV uuringuruumis tehti AS-i Tariston tellimisel. AS Tariston

on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigi-

maanteede aastaringse hooldusega ja erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide

ehitamisega. Keskkonnaameti 29.05.2023 korralduse nr DM-123316-20 alusel väljastati

AS-ile Tariston Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/518501

kehtivusajaga 3 aastat (lisa 1).

Geoloogilise uuringu eesmärk oli suuremate teede ehitusobjektide sh Rail Baltica (RB)

raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring. RB raudtee

kavandatav trassikoridor jääb Raja IV uuringuruumist linnulennult ~8 km kaugusele

(joonis 1.1). Karjääri lähedus ehitusobjektile hoiab kokku ehituskulusid ning vähendaks

oluliselt transpordist tekkivat keskkonnamõju trasside ehitusel.

Joonis 1.1. Raja IV uuringuruumi teenindusala asukoht RB ja tugimaantee suhtes

(aluskaardiks on Maa-ameti WMS rakenduse kaart).

Välitööl 2023. a augustis kaevati geoloogilise uuringu raames kokku 25 kaevandit.

Kaevanditest võeti 30 proovi, milles määrati setete terastikuline koostis ning 2 proovist

filtratsioonimoodul. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud

ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel

koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000.

Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir ja aruande koostas

geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar. Graafilised lisad vormistas ja arvutas maavaravaru

joonestaja Kaja Paat.

Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise

uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

7

metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,

liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

8

2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS

Raja IV uuringuruumi teenindusala pindalaga 24,67 ha asub Rapla maakonnas Kehtna

vallas Linnaaluste külas ning jääb katastriüksusele Vahastu metskond 40 (katastritunnus

29202:002:1240), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Katastriüksuse omanik

on Eesti Vabariik - valitseja Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus (RMK). Katastriüksuse kasutusalaks on valdavalt metsamaa

(107,07 ha, s.o ~95%), ülejäänud osa on muu maa (4,84 ha), looduslik rohumaa (0,36 ha)

ja haritav maa (0,37 ha). Uuringuruumi teenindusala jääb 112,64 hektarilise pindalaga

katastriüksuse lääneossa ja hõlmab maaüksusest 22%.

Joonis 2.1. Raja IV uuringuruumi teenindusala ülevaateplaan uuringupunktidega

(aluskaardiks on Maa-ameti WMS rakenduse kaart)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

9

Uuringuruumi ümbritseb põhjast katastriüksus Vahastu metskond 292 (katastritunnus

29201:001:0444), Lepiku (29202:002:1773) ja Kunglapõllu (29202:002:1574) ning

lõuna suunas Männisalu (29202:002:0076) (joonis 2.1.).

Raja IV uuringuruumi teenindusala jääb Rapla linnast ~4,3 km kaugusele kagu suunda,

Keava alevikust ~1,4 km kaugusele kirde suunda ning on Keava-Hõreda kõrvalmaantee

nr 20120 6ndast kilomeetripunktist ~535 m kaugusel edela suunas. Lähim asula on Keava

alevik edelas ning Linnaaluste küla 1,4 km kaugusel kagus. Raja IV uuringuruumi

teenindusala on peamiselt metsa- ja rohumaa (foto 2.2.).

Foto 2.2. Uuringualal kasvab keskealine harvendatud mets (K-23) (foto S. Siir,

25.08.2023, N 58°57′30.665″, E 24°56′10.532″).

Uuringuruumi pinnamood on künklik, kesk- ja idaosas paiknevad mõne meetri kõrgused

looduslikud kõrgendikud. Välitööde käigus mõõdistatud maapinna absoluutkõrgused jäid

vahemikku 66 m kuni 74 m.

Uuringuruumi teenindusalale on tagatud ligipääs Kasahstani tee (nr 2921023, lisa 13)

kaudu, mis on kuni katastriüksuse Vahastu metskond 40 piirini avaliku kasutusega tee.

Kõige lähimad majapidamised asuvad ~150 m kaugusel kagus katastriüksusel Sihiotsa

(29202:002:0860) ja ~460 m kaugusel lõunas katastriüksusel Söödi (29202:002:1657).

Raja IV uuringuruum piirneb põhjas maaparandussüsteemiga Keava-Verevainu2 (tunnus

5111040310010001) ning lõunas maaparandussüsteemiga Keava-Verevainu1 (tunnus

5111040040130001). Uuringuruumi põhjapiirist ~150 m kuni 225 m kaugusel asub

maaparandussüsteemi Keava-Verevainu2 eesvool (tunnus 51110403100100011M).

Ligikaudu 345 m kaugusele lõunasse jääb Keava peakraav (tunnus VEE1110500_), mis

on ka maaparandussüsteemi Keava-Verevainu1 eesvool (tunnus 51110400401300011M).

Raja IV uuringuruumi teenindusala põhjaserv kattub kuni 7 m ulatuses maaparandus-

süsteemiga Keava-Verevainu2 ja lõunaserv kattub kuni 1 m ulatuses maaparandus-

süsteemiga Keava-Verevainu1.

Raja IV uuringuruumi teenindusala ümbruses asub kolm puurkaevu, millest lähim on

uuringuruumi kaguosast ~150 m kaugusel (tunnus PRK0050915) katastriüksusel Sihiotsa

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

10

(29202:002:0860). Teised kaks puurkaevu (tunnused PRK0013795 ja PRK0009241)

asuvad vastavalt 890 m ja 950 m kaugusel kagu suunas.

Raja IV uuringuruumist kulgevad edelas ~260 m kaugusel gaasitrass T450 Lokuta LKS

- Rapla LKS (tunnus T450) ja ~270 m kaugusel sidekaabel SK450 Lokuta LKS - Rapla

LKS (vid tunnus SK450). Nii gaasitrass kui ka sidekaabel kuuluvad ettevõttele

Elering AS.

Raja IV uuringuruumi kagunurgast jääb ~85 m kaugusele elektrimaakaabelliin Sihiotsa

(tunnus MKL197698910), mille kaitsevöönd on 1 m kummalegi poole telge. Ligikaudu

435 m kaugusel lõunas asuvad elektri alajaam Allikamäe:(Rapla) (tunnus M197544441),

elektriõhuliin 1-20 kV KEAVA:RAP (tunnus K6038611) ja elektriõhuliin alla 1 kV

Söödi, Männisalu (tunnus M197698911).

Uuringuruumi ei jää keskkonnakaitselisi piiranguid. Samuti pole uuringuruumi alal

Natura 2000 võrgustikuala ega mõnda teist looduskaitsepiirangutega ala. Uuringuruumi

teenidusala idapiirist 25 - 50 m kaugusele jääb Kõnnumaa maastikukaitseala

(KLO1000505), mis on osa Natura 2000 Kõnnumaa-Väätsa linnualast (registrikood

RAH0000086) ning Kõnnumaa loodusalast (registrikood RAH0000562). Kõnnumaa

maastikukaitsealal asub Keava Mägede piiranguvöönd (registrikood KLO1101852).

Uuringuruumist ~270 m kaugusele jääb osa üle-eestilisest projekteeritavast metsaelu-

paikade looduskaitsealast (registrikood 977800148). Uuringuruumist ~930 m kaugusel

kagu suunas asub Kõnnumaa MKA Keava sihtkaitsevöönd (registrikood KLO1100222).

Kõnnumaa maastikukaitsealal, Raja IV uuringuruumist ~210 - 475 m kaugusel asuvad

vääriselupaik VEP209504, millel kasvab III kaitsekategooria taimeliik Sulgjas õhik

(Neckera pennata, registrikood KLO9403032). Uuringuruumist ~410 m kaugusel asub

vääriselupaik VEP101065. Ligikaudu 670 m kaugusele jääb looduskaitsealune Keava

kahar mänd (tunnus 2009247).

Raja IV uuringuruumi teenindusala ei kattu keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel

oleva maavaravaruga. Uuringuruumist jääb ~795 m kaugusele ida suunda Keava

turbamaardla (registrikaart nr 113), kus AS Rapla Turvas kaevandab Keava

turbatootmisalal (keskkonna luba nr Rapm-024, kehtiv kuni 03.04.2029) turvast. ja

liivamaardlas (registrikaart nr 454), mis jääb ligikaudu 1,2 km kaugusele kirdesse,

kaevandab OÜ Sokkel Karjäärid Raja kruusakarjääri mäeeraldisel (keskkonnaluba nr

Rapm-084, kehtiv kuni 01.11.2030). Uuringuruumist ligikaudu 1,4 km kaugusel kagu

suunas asub Keava dolokivimaardla (registrikaart nr 589).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

11

3. GEOLOOGILINE UURITUS

Raja IV uuringuruum asub Harju lavamaa kaguosas. Eesti Geoloogiteenistuse 1 : 400 000

geoloogilise kaardi andmetel moodustavad pinnakate pealmise kihi jääjärvelised setted

(klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi).

Raja IV uuringuruumi piiris pole eelnevalt tehtud geoloogilisi ega hüdrogeoloogilisi

uuringuid. Uuringuruumist ligikaudu 1,2 km kaugusel asuval Raja liivamaardlal on tehtud

mitmeid geoloogilisi uuringuid.

Raja maardlat uuris esimest korda Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus 1976. a Põhja-

Eestis kruusliiva ja liiva uuringu (T. Saadre, EGF 3420) käigus. Puuriti 11 puurauku

üldmetraažiga 83,0 m ja võeti 15 proovi. Puuraukudest võeti proovid (välja arvatud PA-

583) ja mõõdeti veetasemed. Andmed puuraukude koordinaatide ja puuraugu suudme abs

kõrguste kohta puuduvad.

1977. a koostas RPI Eesti Põllumajandusprojekt Esku kruusa-liivakarjääri mäeeralduse

kohta seletuskirja (E. Mardla), mille kohta andmed puuduvad.

1994. a tegi AS Valing Esku kruusliiva karjääri jääkvaru arvutuse (V. Nõlvak, EGF

4747). 25.05.1994. a kinnitati Esku karjääri mäeeraldise (3,63 ha) piires ehituskruusliiva

aktiivne tarbevaru 60 tuh m3.

2013. a tegi Raja uuringuruumi geoloogilise uuringu OÜ Mäebüroo Nord (M. Kukk, EGF

8535). Uuringus rajati kokku 17 šurfi, mille sügavused olid vahemikus 1,2 - 6,7 m

(keskmine 4,4 m), üldmetraažiga 75,1 m. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustas vähese

munakate sisaldusega kruus-liiv, mille keskmine paksus 3,8 m. Katendi moodustas

peamiselt kasvukiht, mille keskmine paksus oli 0,5 m. Lamamiks oli saviliivmoreen ja

savi. Kogu varu arvutatu põhjavee tasemest kõrgemal. Varu esitati Keskkonna-

ministeeriumile kinnitamiseks ja keskkonnaregistrisse kandmiseks järgmiselt:

- plokk 2 pindala 8,85 ha veepealse ehituskruusa aktiivne tarbevaru 397 tuh m³;

- plokk 3 pindala 2,20 ha veepealse ehitusliiva aktiivne tarbevaru 44 tuh m³;

- plokk 4 pindala 0,42 ha veepealse ehitusliiva aktiivne tarbevaru 17 tuh m³;

- plokk 5 pindala 0,34 ha veepealse ehitusliiva aktiivne tarbevaru 13 tuh m³.

2017. a teostas Mäebüroo Nord Raja II uuringuruumis geoloogilise uuringu (V. Valling,

M. Kukk, EGF 8875), mille tulemusel hinnatu varu seisuga 31.12.2017. Uuringu eesmärk

oli selgitada Raja mäeeraldise lamamis ja lähiümbruses lasuva maavara kvaliteet, kogus

ja kaevandamistingimused. Välitööde käigus rajati uuringuruumi piiresse 21 uuringu-

punkti (18 šurfi ja 3 puurauku) ja kokku võeti 32 proovi lõimise määramiseks.

Uuringuruumi kasuliku kihi moodustas erineva terajämedusega kruus-liiv ning

saviliivmoreen. Saviliivmoreen võeti arvele täitepinnasena. Lamam määrati abs kõrgusel

63,8 kuni 67,9 m. Aruandega esitati Maa-ametile kinnitamiseks ja registrikande

tegemiseks varu järgmiselt:

- plokk 2 pindala 8,85 ha ehituskruusa aktiivne tarbevaru suurenes 26 tuh m³ võrra (ülal-

pool keskmist põhjavee taset);

- plokk 3 pindala 2,20 ha ehitusliiva aktiivne tarbevaru suurenes 20 tuh m³ võrra (ülal-

pool keskmist põhjavee taset);

- plokk 4 pindala 0,54 ha ehitusliiva aktiivne tarbevaru suurenes 3 tuh m³ võrra (ülalpool

keskmist põhjavee taset);

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Raja liivamaardla Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne

12

- plokk 5 pindala 0,34 ha ehitusliiva aktiivne tarbevaru suurenes 7 tuh m³ võrra (ülalpool

keskmist põhjavee taset);

- plokk 6 pindala 10,30 ha täiteliiva aktiivne tarbevaru mahuga 273 tuh m³ (allpool

keskmist põhjavee taset);

- plokk 7 pindala 0,50 ha ehitusliiva aktiivne tarbevaru mahuga 15 tuh m³ (ülalpool

keskmist põhjavee taset);

Raja liivamaardla täielikud detailandmed seisuga 23.11.2023 maardla registrikaardist on

toodud tabelis 3.1.

Tabel 3.1. Raja liivamaardla detailandmed (seisuga 23.11.2023)

Registrikaardi nr 454

Nimetus Raja

Seisund maardla

Maavara liiv

Liik kohaliku tähtsusega

Asukoht Rapla maakond Kehtna vald

Põhimaavara

kasutamine looduslikul kujul on kasutatav ehitustöödel ja täitematerjalina

Kaasneva maavara

kasutamine

looduslikul kujul reede kruusakatete ja aluskihtide rajamiseks,

täiteliiva kasutatakse täitematerjalina või ala korrastamisel

Geoökoloogilised

tingimused

Seotud kaitsealad

keskkonna- ja looduskaitselisi kitsendusi ei ole.

Mäeeraldised 1284 - Raja kruusakarjäär (aktiivne)

PLOKID

Ploki

nimi Kasutusala Uuringuviis

Ploki

liik

Varu suurus,

tuh m3 Mäeeraldis

1 plokk ehitusliiv 2005. a määrus nr 44 aT 21,6 -

2 plokk ehituskruus 2005. a määrus nr 44 aT 156,8 1284

3 plokk ehitusliiv 2005. a määrus nr 44 aT 36,1 1284

4 plokk ehitusliiv 2005. a määrus nr 44 aT 13,75 1284

5 plokk ehitusliiv 2005. a määrus nr 44 aT 12,7 1284

6 plokk täiteliiv 2005. a määrus nr 44 aT 272,7 1284

7 plokk ehitusliiv 2005. a määrus nr 44 aT 15 1284

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

13

4. UURINGU METOODIKA JA MAHT

Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruses nr 52 „Üldgeoloogilise

uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,

metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-

võtmiseks” toodud nõuetest.

4.1. Kaevandite rajamine ja proovide võtmine

Välitööd tehti 25. augustil 2023. a, mil rajati 23-tonnise roomikekskavaatoriga

KOBELCO SK230SR 25 kaevandit sügavusega 1,0 - 5,0 m (üldmetraaž kokku 64,6 m).

Uuringuvõrgu tihedus oli ligikaudu 100 × 200 m.

Kaevandid likvideeriti samal päeval vahetult peale läbilõike kirjeldamist, veetaseme

mõõtmist ja proovide võtmist. Kaevandid taastäideti sealt samast väljatõstetud

materjaliga (muld, turvas, liiv ja savi). Likvideeritud kaevandite maapind tasandati ja

viidi võimalikult lähedasse uuringueelsesse seisukorda (foto 4.1). Kaevandite

likvideerimise kohta koostati Raja IV uuringuruumi kaevandite likvideerimisakt (lisa 9),

mille Keskkonnaamet kinnitas oma korraldusega 30.10.2023 nr DM-126034-2 (lisa 10).

Foto 4.1. Kaevandid rajati ja likvideeriti 23-tonnise roomikekskavaatoriga KOBELCO

SK230SR (kaevand K-20) (foto S. Siir, 25.08.2023, N 58°57′34″, E 24°55′59″).

Välitööde käigus võeti igast kaevandist proovid setete terastikulise koostise

määramiseks. Proovide pikkus oli 0,5 - 3,2 m, keskmiselt 1,5 m. Proovid võeti kogu

kasuliku kihi ulatuses ilma vahedeta.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

14

4.2. Laboratoorsed tööd

Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide

laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1

vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40; 31,5; 20;

16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm.

Lisaks lõimisele määrati 2 proovis filtratsioonimoodul. Vajaliku proovikoguse

saamiseks segati kokku sarnase terastikulase koostisega setted:

- koondproov K-10-1 + K-15-2 + K-22-1 (keskmiseteraline liiv kruusaga);

- koondproov K-4-2 + K-5-1 + K-24-1 (peeneteraline aleuriitne ja/või savikas liiv).

Filtratsioonimoodul määrati standardi EVS 901-20 järgi, sealhulgas täitematerjali

kuivtiheduse ja veesisalduse määramine Proctor-teim katsel (EVS-EN 13286-2).

4.3. Topograafilised tööd

Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2023. a

septembris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan

mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneeri-

misega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS

Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgu-

sed EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide

koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020).

Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise

mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 8).

4.4. Kameraaltööd

Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata

ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:

- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%;

- peenosiste (savi- ja tolmuosakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%;

- purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)

(standardi EVS-EN 1097-2 järgi).

Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele:

- peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%;

- osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%.

Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse vastavalt

täitekruusaks või täiteliivaks.

Kameraaltööde käigus töödeldi läbi välitöödel saadud materjal (lisa 4) ja laboriuuringute

andmestik (lisad 5 ja 7). Koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan (mõõtkava

1 : 2000), plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu

aruanne sh tekstilisad. Graafilised lisad on koostatud programmiga Bentley PowerCivil

V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud

triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad

varuplokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

15

Varu plokke ei moodustatud uuringuruumi edela- ja kaguosas (K-6, K-11, K-12, K-13,

K-14, K-16, K-17, K-21) pindalal 7,50 ha, kus uuringu tulemusena selgus, et kasulik

materjal seal puudub. Varu arvutuse plokid eraldati vertikaalses läbilõikes vastavalt

keskmise uuringuaegse põhjavee taseme alusel, abs kõrgus 66,3 m.

Ülal- ja allpool põhjavee taset kasuliku kihi kvaliteedi iseloomustamiseks on proovide

intervallid vastavalt vajadusele poolitatud lähtuvalt veetasemest ning selle alusel on

tehtud kaalutud keskmiste näitajate ümberarvutus.

4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale

Raja IV uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri

17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan-

datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise

projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta

aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”.

Geoloogilised välitööd (kaevandite rajamine) tehti tehniliselt korras ekskavaatoriga.

Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki

keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud

keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Uuringu käigus

lähedalasuvate kaitsealuste liikide kasvukohti, elupaikasid ja vääriselupaikasid ei

kahjustatud.

Pärast uuringupunktide rajamist kaevandid likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati

uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud.

Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. Uuringuala korrastamise

kohta koostati uuringuruumi kaevandite likvideerimisakt (lisa 9), mille Keskkonnaamet

kinnitas oma korraldusega 30.10.2023 nr DM-126034-2 (lisa 10).

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

16

5. GEOLOOGILINE EHITUS

Raja IV uuringuruum paikneb Harju lavamaa kaguosas. Geoloogilise kaardi mõõtkavas

1 : 400 000 andmeil levivad uuringualal Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu jää-

järvelised setted (veerised ja munakad, kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi) ja ala

idaosas liustikujõesetetest (veerised ja munakad, kruus, liiv) koosnev Keava oos.

Geomorfoloogiliselt paikneb Raja IV uuringuruum Keava oosi läänepoolsel otsal. Oosi

laius jalamil on selles osas 350 m ja suhteline kõrgus kuni 5 m. Uuringuruumist

lõunapool levivad liustikusetted ehk moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad).

(joonis 5.1).

Joonis 5.1. Piirkonna kvaternaarisetete geoloogiline kaart 1 : 400 000 (aluskaardina on

kasutatud Maa-ameti WMS rakenduse kaarti)

Uuringuruumi geoloogiline ehitus on uuringu andmetel muutlik.

Kattekihi moodustab peamiselt kasvukiht (v.a inimtekkeline prügi kaevandi K-19

ümbruses), mille paksus on 0,2 - 1,0 m (keskmine 0,3 m).

Kasulik kiht on esindatud limnoglatsiaalsete setetega – mitmesuguse terajämedusega liiv

ja kruus. Peeneteraline aleuriitne liiv läheb põhja ja ida suunas üle liivaks ja kruusaks.

Kruus on keskmiselt ümardunud ja valdavalt lubjakivi koostisega. Üle 70 mm munakaid

sisaldus on alla 10%. Kagu ja edela suunas kasuliku kihi paksus väheneb ja asendub

liivsaviga, saviga või moreeniga. Kasuliku kihi koostis muutub vertikaalselt kindla

seaduspärasuse järgi muutudes sügavuse suunas peenemaks.

Kasuliku kihi lamamiks on liivsavi, moreen, savi või Siluri lubjakivi.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

17

Foto 5.1. Kasulik kiht (kruus)

kaevandist K-3 (foto S. Siir, 25.08.2023,

N 58°57′30.665″, E 24°56′10.532″).

Foto 5.1. Kasulik kiht (liiv) kaevandist

K-23 (foto S. Siir, 25.08.2023, N

58°57′30.665″, E 24°56′10.532″).

Raja IV uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on koondatud alljärgnevasse

tabelisse 5.1.

Tabel 5.1. Raja IV uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel

Nimetus Geoloogiline

indeks

Kihi paksus (kaevandites fikseeritud), m

min max keskmine

Muld Q2_s 0,2 1,0 0,3

Liiv, beež, peen- kuni

keskmiseteraline, koos

klibuga

Q1jrVr_lg 0,5 3,2 1,6

Liiv, tume beež, väga

peeneteraline, aleuriitne,

savikas

Q1jrVr_lg 0,2 2,3 1,1

Rähkne saviliivmoreen Q1jrVr_g 0,0 0,1+ -

Lubjakivi S1rk - 0,1+ -

Uuringruumis esineb varu nii ülalpool kui ka allpool keskmist põhjavee taset.

Hüdrogeoloogilistest töödest tehti Raja IV uuringuruumi piires veetasemete mõõtmisi

kaevandites. Veetase mõõdeti kaevandite rajamise päeval (lisa 2). Kaevandites

mõõdetud veetasemed on toodud tabelis 5.2 ja tekstilisas 2.

Tabel 5.2. Raja IV uuringuruumi kaevandites mõõdetud veetasemed

Kaevandi

nr

Kaevandi

suudme abs

kõrgus, m

Veetase

maapinnast, m

Veetaseme

abs kõrgus, m

Veetaseme mõõtmise

kuupäev

K-5 68,49 2,10 66,39 25.08.2023

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

18

Kaevandi

nr

Kaevandi

suudme abs

kõrgus, m

Veetase

maapinnast, m

Veetaseme

abs kõrgus, m

Veetaseme mõõtmise

kuupäev

K-8 69,20 2,50 66,70 24.08.2023

K-9 68,58 1,50 67,08 25.08.2023

K-10 69,81 3,50 66,31 25.08.2023

K-11 67,42 2,00 65,42 24.08.2023

K-15 68,86 3,40 65,46 25.08.2023

K-18 68,48 2,10 66,38 25.08.2023

K-23 69,37 2,50 66,87 25.08.2023

Keskmine 2,45 66,3

Kaevandite mõõtmiste andmete järgi on veetase 1,5 - 3,5 m sügavusel maapinnast

(keskmiselt ~2,5 m) absoluutkõrgusel keskmiselt 66,3 m (65,4 - 67,1 m). Augusti- ja

septembrikuus olid ümbritsevad kraavid kuivad, nende sügavus oli ligikaudu 1,0 m

maapinnast ehk ligikaudu 66 - 67 m abs kõrgusel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

19

6. MAAVARA KVALITEET

Raja IV uuringururuumi kasuliku kihi materjali iseloomustamisel lähtuti keskkonna-

ministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuetest:

- ehitusliiv: osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi

läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;

- ehituskruus: osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning

osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%; purunemiskindluse

kategooria Los Angelese katsel 35 või väiksem.

Materjal, mis ei vastanud eelnevatele nõuetele, loeti täiteliivaks või täitekruusaks.

Täitematerjalile tellija poolt kvaliteedi nõudeid ei esitatud.

Raja IV uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks käesoleva

uuringu 25 kaevandi proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning

nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 5 ja 7. Looduslik materjal

uuringuruumi piires on esindatud ehitusliiva, ehituskruusa ja täiteliivaga.

Raja IV uuringuruumi piires leviv looduslik materjal vastab kaalutud keskmiste näitajate

poolest täiteliiva nõuetele. Kruusa (fraktsioon >31,5 mm) sisaldus on 8,9%, liiva

(fraktsioon 0,063 - 31,5 mm) sisaldus on muutlik jäädes 14,4 - 98,9% piiresse (kaalutud

keskmine 74,0%) ja savi- ja tolmuosakeste (fraktsioon <0,063 mm) sisaldus on

0,5 - 84,6% (kaalutud keskmine 17,1%).

Maavara kvaliteet plokkides arvutati eraldi vastavalt keskmise põhjavee tasemest (abs

kõrgus 66,3 m). Selleks, et tagada õiged kaalutud keskmised kvaliteedi näitajad mõlema

plokki kohta, jagati osa proovide pikkustest.

Looduslik materjal ülalpool keskmist põhjavee taset

Looduslikus materjalis (kruus/liiv ja saviliivmoreen) ülalpool keskmist põhjavee taset

varieerub kruusafraktsiooni (>31,5 mm) sisaldus vahemikus 0,0 – 77,9% (kaalutud

keskmine 9,9%), liivafraktsiooni (0,063 – 31,5 mm) sisaldus varieerub vahemikus 14,4 –

98,9% (kaalutud keskmine 73,1%); looduslikus materjalis on savi- ja tolmusisaldus

(<0,063 mm) vahemikus 0,5 – 84,6% (keskmine 17,0%), liiv on väga peeneteraline.

Ülalpool keskmist põhjavee taset leviv looduslik materjal uuringruumi piires vastab

kaalutud keskmiste näitajate poolest täiteliiva nõuetele.

Looduslik materjal allpool keskmist põhjavee taset

Looduslikus materjalis (kruus/liiv ja saviliivmoreen) allpool keskmist põhjavee taset

varieerub kruusafraktsiooni (>31,5 mm) sisaldus vahemikus 0,0 – 28,1% (kaalutud

keskmine 5,0%); liivafraktsiooni (0,063 – 31,5 mm) sisaldus varieerub vahemikus 41,7 –

97,7% (kaalutud keskmine 82,4%); looduslikus materjalis on savi- ja tolmusisaldus

(<0,063 mm) vahemikus 0,5 – 46,4% (kaalutud keskmine 12,7%). Liiv on peeneteraline.

Allpool keskmist põhjaveetaset leviv materjal vastab kaalutud keskmiste näitajate

poolest täiteliiva nõuetele.

Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.1.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

20

Tabel 6.1. Raja IV uuringuruumi setete põhinäitajate koondtabel

Plokk

Maavara kasutusala (määrus nr 52)

Maavara kruus liiv peenosis

≥31,5 0,063…31,5 <0,063

%

Plokk 8

(veepealne kiht)

0,0 – 77,9

(kaalutud keskmine 9,9) 14,4 – 98,9 (73,1) 0,5 – 84,6 (17,0) TL

Plokk 9

(veealune kiht) 0,0 – 28,1 (5,0) 41,7 – 97,7 (82,4) 0,5 – 46,4 (12,7) TL

Lisaks lõimisele määrati kahes proovis liiva filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul

määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse

määramine toimus Proctor-teim katsega (EVS-EN 13286-2). Proovid võeti litoloogiliste

erimite kaupa (tabel 6.2), võttes arvesse ka lõimiseanalüüside tulemusi.

Kaks koondproovi iseloomustavad kogu uuringuruumi läbilõiget:

- koondproov K-10-1, K-15-2, K-22-1 iseloomustab materjali, mis vastab ehitusliiva

nõuetele – keskmise teraline liiv kruusaga. Filtratsioonimooduli katse tulemus on

0,1 m/ööp.

- koondproov K-4-2, K-5-1 ja K-24-1 iseloomustab materjali, mis vastab täiteliiva

nõuetele – peeneteraline aleuriitne liiv. Filtratsioonimooduli katse tulemus on

<0,1 m/ööpäevas.

Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.2. Tehtud

laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste

toodete kvaliteeti.

Tabel 6.2. Raja IV uuringuruumi setete filtratsiooniomadused

Proov Filtratsioonimoodul,

m/ööpäevas

Savi- ja tolmusisaldus (<0,063 mm), %

(kaalutud keskmine)

K-10-1, K-15-2, K-22-1 0,1 3,9/0,5/3,3

(2,7)

K-4-2, K-5-1 ja K-24-1 <0,1 15,1/11,0/13,6

(13,0)

Geoloogilise uuringu eesmärk on RB raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva

täitematerjali otsing. Raja IV uuringuruumis lasuv liiv vastab RB ehituseks vajaliku

täitematerjali nõuetele. Liiv vastab QS2 ja QS3 („keskmised“ ja „head“ pinnased)

muldkeha nõutele. Pinnaserühma nõuded mullatöödel: alla 63 mm osakestest koosnevad

materjalid, mille orgaanilise aine sisaldus on alla 2% ning pinnased peenosiste

sisaldusega alla 15% (RB täitematerjalide nõuded). Madalakvaliteedilist täiteliiva saab

kasutada täitematerjalina või ala korrastamisel

Raja IV uuringuruumi liiv plokis 8 aT vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste

sisaldus (<0,063 mm) on keskmiselt 17,0% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on

9,9%. Liiv plokis 9 aT vastab samuti täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus

(<0,063 mm) on keskmiselt 12,7% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 5,0%.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

21

7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED

Mäetehnilised tingimused Raja IV uuringuruumis lasuva täiteliiva kaevandamiseks ei

ole keerulised. Uuringuruumile on ligipääs tagatud Kasahstani tee (nr 2921023) kaudu.

Maavara lasundi katendi paksus on õhuke 0,2 - 0,4 m. Keskmine katendi paksus mudelite

järgi on 0,3 m. Kasuliku kihi kogupaksus on 1,0 - 5,0 m, keskmiselt 2,6 m, katenditegur

on 0,12. Veepealse maavaravaru paksus on keskmiselt 1,9 m ja veealuse varu keskmine

paksus on 0,7 m. Kasuliku kihi lamam jääb 64,0 - 69,7 m abs kõrguste vahemikku.

Edela- ja lõunapool ning uuringuala keskel on jälgitav lamami tõus.

Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud,

seejärel koorida katend, mida saab vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m

kõrgustesse aunadesse. Katendit saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrasta-

misel. Karjääri teenindamiseks ei ole vaja rajada mäetööde teostamiseks lisa teenindus-

teed, sest läbi uuringuala lääne ja lõunapool lähevad metsateed. Karjääris on võimalik

maavara kaevandada ekskavaatoriga. Maavara saab laadida otse kalluritele ja

transportida karjäärist välja.

Uuringuala topograafilise mõõdistamise käigus mõõdeti veetasemed kuivenduskraavi-

des ja ka kraavide põhjad, et saaks hinnata liigvee ärajuhtimise võimalusi veetasemete

kõrgperioodil. Uuringuala põhjapoolsed kraavid kuuluvad KEAVA-VEREVAINU2

(kood 5111040310010) maaparandussüsteemi veerežiimi reguleerimise võrku. Maa-

parandussüsteemis rajatud kuivenduskraavid juhivad liigveed uuringualast 0,9 - 1,3 km

kaugusele põhja jäävasse Vigala jõgi, mis on maaparandussüsteemi eesvool.

Uuringuruumis oli uuringu andmetel põhjavee tase 1,5 - 3,5 m sügavusel maapinnast

(keskmiselt 2,5 m) absoluutkõrgusel keskmiselt 66,3 m (65,4 - 67,1 m). Kuna uuringu

ajal oli veetaseme madalperiood ja materjali filtratsioonikoefitsiendid on väikesed, siis

võib eeldada, et uuringuruumi setetes kaevandamise käigus veetase ei lange rohkem kui

~1,0 m võrra. Vihma- ja lumesulamisvee kogunemist karjääri takistavad ala igast ilma-

kaarest ümbritsevad ~1 m sügavused kraavid, mille põhjad kõrgused jäävad kasuliku

kihi lamamist ~0,5 m allapoole. Uuringu ajal olid ümbritsevad kuivenduskraavides

kuivad. Eeldatav veetaseme abs kõrgus pärast maavara ammendamist on ~65,5 m.

Kaevandamisejärgselt on võimalik kaevandatud ala korrastada metsamaaks tagasi-

täitmise teel ja/või osaliselt ka veekoguks. Veealuse varu keskmine paksus mudelite järgi

on küll 0,7 m, kuid kuna lamami reljeef on muutlik, siis veelause varu kihi sügavus

kaevandite järgi varieerub kuni 2,3 meetrini (joonis 7.1). Suurema nõuetekohase

veekogu tekkimiseks peaks tegema madalamate kohtade süvendamist. Ainus koht, mis

sobib looduslikult veekogu korrastamiseks, on uuringuruumi ida- ja kirdeosa, seal on

võimalik tagada eeldatav veekogu sügavus ~2 m (joonis 7.1).

Korrastatud metsa- ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui

0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Korrastamise võimalikuks variandiks on

karjääri täitmine, et tekiks alale metsamaa. Selleks saab kasutada uuringualal olevat

katendit. Uuringu tulemusena arvutati katendi mahuks 51 tuh m3, mis on piisav

hilisemaks tagasitäitmiseks sel tingimusel, kui põhjavee tase peaks jääma abs kõrgusele

~65,5 m.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

22

Joonis 7.1. Veealuse kasuliku kihi paksus (plokk 9 aT).

Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed,

pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Keskkonnaloa taotluse koostamise

etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks ja

hiljem ka korrastamiseks koostatakse vastav projekt.

Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang

Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Samuti puuduvad

teenindusalal siin kaitsealuste taimede kasvukohad ja loomade elupaigad. Raja IV

uuringuruum asub kehtiva Kehtna valla üldplaneeringu järgselt rohevõrgustiku

koridoris, siis soovituslikult tuleks koos kaevandamisloa taotlemisega läbi viia

rohevõrgustiku toimivuse uuringud ja analüüs.

Geoloogilise uuringuga ja maavara kaevandamisega Raja IV uuringuruumi piires ei

esine negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile, mis omakorda tekitaks pöördumatuid

muutusi senises või kavandatavas joogi- ja tarbevee kasutuses.

Kaevandamisel tuleb viia õhusaastamine tolmuga ja müratase vastavusse normatiivide

nõuetele ning vältida kütuse ja õli sattumist pinnasesse ja karjäärivette. Kuiva aja

probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

23

kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Keskkonnakaitse ja

ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt

piirkonna ökoloogilisi tingimusi.

Tulevases karjääris kaevandamisel keskkonnale kahjulikke jäätmeid ei teki – kogu

kasulik kiht kaevandatakse ja kaubastatakse. Mäeeraldiselt eemaldatud katend

kasutatakse vastavalt vajadusel ala korrastamisel.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

24

8. VARU ARVUTUS

Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000

(graafiline lisa 1), 2023. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete

määrangute andmed. Graafilised lisad, pindalade ja maavaravaru arvutused on tehtud

arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020).

Plokkide moodustamisel on lähtutud maavara kvaliteedist, litoloogiast ja põhjavee

tasemest. Kasuliku kihi moodustavad erineva terastikulise koostisega liivad.

Raja IV uuringuruumis on varu arvutatud 17,17 ha pindalal kahes plokis (veepealne

täiteliiva plokk 8 aT ja veealune täiteliiva plokk 9 aT). Varu arvutust ei tehtud

uuringuruumi edela- ja kaguosas (K-6, K-11, K-13, K-12, K-14, K-16, K-17, K-21)

pindalal 7,50 ha, kus uuringu tulemusena selgus, et kasulik materjal seal puudub.

Plokkide vertikaalseks vahepiiriks on keskmine uuringuaegne veetase abs kõrgus

66,3 m. Veealuse ploki pindalalised piirid on edasiste tööde lihtsustamiseks

moodustatud vastavalt veepealse ploki piiridele.

Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis

Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 6). Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama

programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid:

- maapinna mudel – kasutatud on alal 2023. a veebruaris teostatud topograafilise

mõõdistamise andmeid;

- kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on alale jäävate kaevandite

andmeid, mis on ära toodud kaevandite kataloogis (lisa 2) ja koondatud tabelisse 8.1;

Ploki koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1. Varu arvutus on esitatud lisas 6. Varu

esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.10.2023. a. Varu arvutuse piiripunktide

koordinaadid on toodud tekstilisas 2.

Tabel 8.1. Raja IV uuringuruumi katendi ja kasuliku kihi paksused kaevandites

Kaevandi Katend

(kasvukiht), m Kasulik kiht, m Veetase, m

nr

abs

kõrgus,

m

süga-

vus, m paksus

lamami

abs

kõrgus,

m

paksus

lamami

abs

kõrgus,

m

süga-

vus, m

abs

kõrgus,

m

mõõtmise

aeg

K-1 68,28 1,50 0,20 68,08 1,30 66,98 - - 25.08.2023

K-2 67,78 2,90 0,30 67,48 2,40 65,38 - - 25.08.2023

K-3 69,39 4,20 0,20 69,19 3,80 65,59 - - 25.08.2023

K-4 69,40 1,70 0,30 69,10 1,40 68,00 - - 25.08.2023

K-5 68,49 4,50 0,20 68,29 4,30 64,19 2,1 66,39 25.08.2023

K-6 67,56 2,10 0,30 67,26 - - - - 25.08.2023

K-7 68,72 2,30 0,30 68,42 1,70 67,02 - - 25.08.2023

K-8 69,20 4,00 0,30 68,90 3,70 65,50 2,5 66,70 25.08.2023

K-9 68,58 2,60 0,30 68,28 2,30 66,28 1,5 67,08 25.08.2023

K-10 69,81 5,00 0,30 69,51 4,70 65,11 3,5 66,31 25.08.2023

K-11 67,42 2,30 0,30 67,12 - - 2,0 65,42 25.08.2023

K-12 68,56 2,10 0,20 68,36 - - - - 25.08.2023

K-13 68,25 1,80 0,30 67,95 - - - - 25.08.2023

K-14 69,38 1,60 0,30 69,08 - - - - 25.08.2023

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

25

Kaevandi Katend

(kasvukiht), m Kasulik kiht, m Veetase, m

nr

abs

kõrgus,

m

süga-

vus, m paksus

lamami

abs

kõrgus,

m

paksus

lamami

abs

kõrgus,

m

süga-

vus, m

abs

kõrgus,

m

mõõtmise

aeg

K-15 68,86 4,80 0,30 68,56 4,50 64,36 3,4 65,46 25.08.2023

K-16 68,75 1,90 0,30 68,45 - - - - 25.08.2023

K-17 68,62 1,70 0,30 68,32 - - - - 25.08.2023

K-18 68,48 2,80 0,30 68,18 2,50 65,98 2,1 66,38 25.08.2023

K-19 69,73 1,00 1,00 68,73 - - - - 25.08.2023

K-20 69,66 1,60 0,20 69,46 1,40 68,26 - - 25.08.2023

K-21 69,31 1,70 0,30 69,01 - - - - 25.08.2023

K-22 69,86 3,90 0,30 69,56 3,50 66,36 - - 25.08.2023

K-23 69,37 2,50 0,30 69,07 2,20 67,17 2,5 66,87 25.08.2023

K-24 68,90 1,70 0,40 68,50 0,80 68,10 - - 25.08.2023

K-25 69,33 2,40 0,30 69,03 2,00 67,33 - - 25.08.2023

Kasvukihti leidub kogu alal, selle mudelite järgi arvutatud maht on 51 tuh m3 ja

keskmine paksus on:

51 tuh m3 ÷ 17,17 ha = 0,3 m.

Ploki 8 aT varu arvutus

Veepealse ploki 8 aT maavaraks on täiteliiv. Ploki pindala on 17,17 ha. Ploki 8 täiteliiva

aktiivne tarbevaru on 328 tuh m3. Ploki 8 aT kasuliku kihi keskmine paksus on:

328 tuh m3 ÷ 17,17 ha = 1,9 m.

Ploki 9 aT varu arvutus

Veealuse ploki 9 aT maavaraks on täiteliiv. Ploki pindala on 17,17 ha. Ploki 9 täiteliiva

aktiivne tarbevaru on 111 tuh m3. Ploki 9 aT kasuliku kihi keskmine paksus on:

111 tuh m3 ÷ 17,17 ha = 0,7 m.

Veealuse ploki piirid on lihtsustatud, veealune varu levib tegelikult 10,75 ha-l. Seega

reaalne veealuse kihi paksus on plokis 9 aT on:

111 tuh m3 ÷ 10,75 ha = 1,0 m.

Kokkuvõte

Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.10.2023

Ploki

nr

Ploki

pindala,

ha

Maavara

nimetus

Katendi

maht,

tuh m3

Katendi

keskmine

paksus, m

Maavaravar

u, tuh m3

Kasuliku kihi

keskmine

paksus, m

8 aT 17,17 täiteliiv

(veepealne) 51 0,3 328 1,9

9 aT 17,17 täiteliiv

(veealune) - - 111 0,7

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

26

Ploki

nr

Ploki

pindala,

ha

Maavara

nimetus

Katendi

maht,

tuh m3

Katendi

keskmine

paksus, m

Maavaravar

u, tuh m3

Kasuliku kihi

keskmine

paksus, m

Kokku 51 0,3 439 2,6

Maa-ametile tehakse ettepanek Raja IV uuringuruumi liivavaru arvele võtmiseks Raja

liivamaardla kooseisus. Palume varu arvele võtta järgmiselt (seisuga 01.10.2023, tabel

8.2):

- täiteliiva aktiivset veepealset tarbevaru 17,17 ha pindalal 328 tuh m3;

- täiteliiva aktiivset veealust tarbevaru 17,17 ha pindalal 111 tuh m3.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

27

9. KOKKUVÕTE

Geoloogiline uuring tehti AS-i Tariston tellimisel. Raja IV uuringuruum teenindusala

pindalaga 24,67 ha asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Raja IV külas katastriüksusel

Vahastu metskond 40 (katastritunnus 29202:002:1240).

Geoloogilise uuringu eesmärk oli RB muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali

otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning

võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba.

Tööde käigus rajati uuringuruumi 25 kaevandit sügavusega kuni 5,0 m. Võeti kokku 30

proovi setete terastikulise koostise ja 2 filtratsioonimooduli proovi. Raja IV

uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad limnoglatsiaalsed seted – mitmesuguse

terajämedusega liiv ja peen kruus. Katendiks on keskmiselt 0,3 m paksune kasvukiht.

Kasuliku kihi paksus kaevandite järgi varieerub vahemikus 0,8 - 4,7 m, keskmine paksus

mudelite järgi 2,6 m. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavi, moreen, savi või Siluri paekivi.

Kvaternaarisetete põhjavesi jääb Raja IV uuringuruumis 1,5 - 3,5 m sügavusele

maapinnast, absoluutkõrgustele 65,4 - 67,1 m (keskmine 66,3 m).

Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastab uuringuruumis lasuv liiv täiteliiva nõuetele.

Töö tulemusena arvutati varu 17,17 ha pindalal aktiivse tarbevaruna (plokk 8 ja plokk

9). Varu kogumaht 439 tuh m3.

Töö tulemusena arvutati varu 17,17 ha pindalal aktiivse tarbevaruna (plokk 8 ja plokk 9)

kogumahus 439 tuh m3:

- veepealse ploki 8 aT (pindala 17,17 ha) maht on 328 tuh m3 ja kasuliku kihi keskmine

paksus on 1,9 m. Ploki peenosiste sisaldus on keskmiselt 17,0% ja osakesi

läbimõõduga üle 31,5 mm on 9,9%. Ploki maavara vastab täiteliivale.

- veealuse ploki 9 aT ((pindala 17,17 ha)) maht on 111 tuh m3 ja kasuliku kihi keskmine

paksus mudelite järgi on 0,7 m. Ploki peenosiste sisaldus on 12,7% ja osakesi

läbimõõduga üle 31,5 mm on 5,0%. Ploki maavara vastab täiteliivale.

Maa-ametile tehakse ettepanek võtta eeltoodud liivavaru plokkides 8 ja 9 arvele Raja

liivamaardlas seisuga 01.10.2023. a.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Rapla maakonna Raja IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2023)

28

10. KASUTATUD KIRJANDUS

1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö

ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli-

toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa,

liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.

2. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1.

3. Nõlvak, V. 1994. Esku kruusliiva karjääri jääkvaru arvutus. EGF 4747.

4. Stumbur, H., Jõgi, S., 1967. Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest

kaardistamisest mõõtkavas 1 : 200 000 lehel O-35-VII. EGF 2943.

5. Suuroja, K., Kaljuläte, K., Morgen, E., Ploom, K., Karimova, M., Vahtra, T., Veski,

A., 2017. Baaskaardi Järvakandi (6312) lehe geoloogilise kaardikomplekti

koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Seletuskiri. EGF 8826.

6. Tuuling, T., 2022. Rapla maakonna Ilvese II uuringuruumi geoloogilise uuringu

aruanne (varu seisuga 01.08.2022). EGF 9619.

7. Rail Baltica täitematerjalide nõuded, 08.03.2019.

8. Kukk, M., 2013. Aruanne Raja liivamaardla uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde

kohta (varu seisuga 30.12.2013. a). EGF 8535.

9. Valling, V., Kukk, M., 2017. Aruanne Raja liivamaardlas Raja II uuringuruumis

tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2017). EGF 8875.

10. Saadre, T., 1976. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde

aruanne. EGF 3420.

11. Raja liivamaardla registrikaart nr 454. Maa-amet.

From: Kadri Mikkelsaar <[email protected]> Sent: 27 December 2023 10:09:14 To: Raplamaa; Margus Emberg Cc: Subject: Maavaravaru arvele võtmine Raja IV uuringuruumis

Tere Palume kooskõlastust maavaravaru arvele võtmiseks Raja IV uuringuruumis. Moodustatud varuploki keskosa läbib metsatee Kasahstani tee nr 2921023. Manusesse lisatud joonis. Lugupidamisega Kadri Mikkelsaar Geoloogiainsener OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Telefon: +372 5599 7538 www.steiger.ee