Kuuse-kooreüraski raied

Vastus pöördumisele Austatud härra Sepp

Pöördusite Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poole seoses raietega kuuse- kooreüraski kahjustuskolletes ning kuuse-kooreüraski ohjamise juhendit puudutavaga. Oma kirjas soovisite, et RMK täiendaks dokumenti „Kuuse-kooreüraski seire ja arvukuse vähendamise juhend.“ Lisaks juhtisite tähelepanu, et kuuse-kooreüraski kollete raiumine talvel soodustab hoopis kahjurite levikut ning selliste raietega on Teie hinnangul toime pandud metsaseaduse § 42 rikkumine. Esmalt soovime Teiega taustainfoks jagada mõningast teavet naaberriikidest Lätist ja Leedust. Mõlemas nimetatud riigis on sarnased probleemid nagu Eestis – kuuse-kooreüraski kahjustused on aastast aastasse võtnud järjest suuremad mõõtmed. Selleks on käesoleva kirja lisas 1 välja toodud Läti metsades möödunud aastal kuuse-kooreüraski tõttu hukkunud kuuskede osakaal ning lisas 2 on esitatud Leedu 2023. aasta üraski seire andmed. Mõlemad lisad näitavad väga ilmekalt, et kuuse-kooreüraski kahjustused on meie regioonis tõsiseks ning jätkuvalt progresseeruvaks ohuks kuuskedele. Seega võib vaid nentida, et selle kahjuri leviku põhjused on palju laiemad ning mitmetahulisemad kui pelgalt näiteks talvised raied kuusikutes. Tulles tagasi Teie pöördumise juurde, siis seda läbiv probleemipüstitus näib olevat RMK talviste lankide ja nende kuuse-kooreüraskiga seotus. Esmalt peame vajalikuks täpsustada, et kuna Teie kirjas puuduvad näited konkreetsete raiete näol, siis kahjuks ei pruugi me ka Teile ses osas võib- olla ammendavaid selgitusi anda. Kindel on aga see, et RMK ei teosta talvisel perioodil kuuse- kooreüraski kahjustuskollete ohjamist, justnimelt Teiegi poolt välja toodud metsakahjurite talvitumise tõttu. Samal põhjusel ei ole ka juhendis „Kuuse-kooreüraski seire ja arvukuse vähendamise juhend“ käsitletud talviseid raieid ning nende sellesse dokumenti lisamine ei ole seega ka põhjendatud. Talvel teostatakse külmunud pinnase esinemisel, pinnasekahjustuste vältimiseks, raieid kindlasti ka aladel, kus võib mingil määral esineda erinevas vanuses kuuse-kooreüraski kahjustusega puid, kuid tegemist on seega üldjuhtudel puudega, kust üraskid on lahkunud, sest kahjustus on juba sedavõrd vana. Omakorda tähendab see, et selliste puude raiega ei ole ka ohtu kuuse-

Hr Mati Sepp Hoiame Loodust MTÜ juhatuse liige

Teie 10.01.2024

Meie 07.02.2024 nr 3-2.1/2024/147

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XX

2

kooreüraskitest toituvatele entomofaagidele, sest ka neil pole toidubaasi puudumise tõttu olnud põhjust selliste kuuskede koore all möödunud vegetatsiooniperioodil elada ega veel vähem sinna talvituma jääda. Lisaks vajab ka mainimist, et tormimurru ja -heite, lumemurru, samuti tugevalt nõrgestatud kuuskede likvideerimine enne üraski lendluse algust (sh ka talvel) omab siiski ka kahjustusi ennetavat mõju, sest see vähendab kuuse-kooreüraski sigimisvõimalusi. Samuti on talvistel raietel võimalik jätta juba kevadiseks kuuse-kooreüraskite lendluse alguseks metsa püünispuud. Talvel raiutud püünispuu toimib kevadel raiutuga eeldatavasti võrreldava efektiivsusega, sest talvel varutud puu suudab veel kuni suveni säilitada üraskile piisaval määral niiskust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Erko Soolmann RMK juhatuse liige Lisad: 1. 2023 kuuse-kooreüraski kahjustused Lätis

2. 2023 kuuse-kooreüraski seire andmed Leedus 676 7500, [email protected]

MTÜ Hoiame Loodust Rüütli, Lümati küla, 49425 Peipsiääre vald, Tartu maakond

Lgp Erko Soolmann

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

MTÜ Hoiame Loodust sooviks saada selgust, miks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teostab

Eestimaa looduses talveperioodil kuuse-kooreüraski kolletes raieid ning mis põhjusel on koostatud

RMK üraski ohjamise juhend suurte puudustega RMK töötajate jaoks?

MTÜ Hoiame Loodust pöördub Teie poole heas usus, et saate meid aidata leidmaks küsimustele

vastuseid ja, et leiaksime olukorrale ka kiire ning toimiva lahenduse.

Juhime RMK tähelepanu, et on teaduslikult tõendatud, et valel ajal tehtud ja valesti tehtud raied

soodustavad kuuse-kooreüraski elutegevust, ega piira mingil moelgi üraski levikut. Heino Õunap

tõdes 2018 aastal järgnevat: “Kui kahjustuskolle ei ole suur, on parem seda üldse mitte torkida, kui

teha tõrjet valel ajal. Inimese sekkumiseta vaibub kahjustus enamasti ise paari aasta jooksul, inimese

kaasabil võib see kesta aastaid“. Heino Õunap on Eesti üks tuntumaid ja tunnustatumaid

kuuse-kooreüraski uurijaid Eesti ajaloos ja suuresti tema tähelepanekute najal on koostatud ka

riiklikud üraski ohjamise juhendid.

Juhime RMK tähelepanu alljärgnevatele punktidele:

1) Talvine kuuse-kooreüraski kollete raie oleks mõeldav juhul, kui koristatakse ainult tormimurdu või

siis proovitakse neutraliseerida teise põlvkonna noormardikaid, kes osaliselt talvituvad kuuse koore

all. Kuid tänavune talv on külmade poolest olnud erakordne, mistõttu külmad on teise põlvkonna

mardikat koore all ära võtnud.

2) „Talvine raie on otstarbekas vaid siis, kui kuuse-kooreüraski teise põlvkonna noormardikad on

jäänud talvituma arengukohale koore all. Muul juhul on kuuse-kooreüraski kahjustuse tõttu hukkunud

puude raie ja metsast väljavedu talvel reeglina kahjulik ja soodustab kuuse-kooreüraski kahjustuse

süvenemist. Kuusekooreürask ise talvitub reeglina mullas, aga tema käikudes elavad kasulikud

röövputukad ja parasitoidid jäävad talveks koore alla ja hukkuvad talvise raie korral.“

- Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et punkt kahe tekst on koostatud Keskkonnaministeeriumi,

Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti poolt. RMK on oma töötajatele töötanud välja eraldi

„Kuuse-kooreüraski seire ja arvukuse vähendamise juhendi“. RMK juhend algab alljärgneva

sissejuhatusega: „Juhend sätestab põhimõtted, kuidas RMK majandatavates metsades toimub

kuusekooreüraski (Ips typographus) kahjustuste seiramine ja likvideerimine ning lendluse seire.“

RMK tööjuhendist on MTÜ Hoiame Loodusele teadmata põhjusel välja jäänud aga talviseid raieid

puudutav peatükk, mis kahjuks ongi ilmselt viinud tänase olukorrani. RMK töötajad ei oma tööjuhendit

kuuse-kooreüraski talviste raiete osas ja tegutsevad oma teadmiste tasemel, mis võib viia ja ilmselt

ongi viinud juba eksimusteni.

MTÜ Hoiame Loodust Rüütli, Lümati küla, 49425 Peipsiääre vald, Tartu maakond

Metsaseaduses on § 42. Omaniku kohustused metsa majandamisel -

(1) Metsaomanik on kohustatud:

1) jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest;

2) majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui

ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja

uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste

tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise

põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest.

Seaduse eesmärk on ära hoida ja ennetada metsakasvatuslike vigu ka siis, kui need tekivad väheste

teadmiste najalt, aga kahjuks pole tänaseni keskkonnaameti järelevalve poolel vastavat juhendit, mille

alusel saaks jälgida ja vajadusel suunata eksijaid õigemale teele. See omakorda on tekitanud

kumulatiivse olukorra, et ei olda teadlikud, et oma tegevusega on nad läinud vastuollu kehtiva

seadusega. Kuuse-kooreüraski levitamine ebaõnnestunud raietega kvalifitseerub putukkahjurite leviku

soodustamise alla.

Kuuse-kooreüraskist Eestis on Heino Õunap korduvalt kõnelenud ja teinud tutvustavaid materjale, kui

ta töötas keskkonnaagentuuris peaspetsialistina. Üks tema silmapaistvamaid lauseid on olnud:

„Talvine üraskipuude raie suurendab kuuse-kooreüraski kahjustusi. Erandiks on üraski teise

põlvkonna poolt asustatud puud juhul, kui üraskid on jäänud koore alla talvituma.“ Teine põlvkond on

külma poolt see aasta ära võetud ja seda on kinnitanud nii RMK kui ka Eesti Maaülikooli dendroloogia

ja metsaentomoloogia kaasprofessori Ivar Sibul.

MTÜ Hoiame Loodust ettepanekud kuuse-kooreüraski ohjamiseks:

Soovime, et ettepanekud ka ellu viiakse võimalikult kiiresti, sest iga kaotatud päev ja tehtud raie võib

oluliselt olukorda halvendada ja kahjud võivad kanduda ka erametsaomanike metsadeni:

- 1) RMK peataks kohe kuuse-kooreüraski kolletes tehtavad talvised raied kuna talvine üraskipuude

raie suurendab kevadel ja järgnevatel aastatel kuuse-kooreüraski kahjustuste levikut. Meie ettepanek

põhineb teaduslikele faktidele, mida on korduvalt aastate jooksul ülekorratud ka Eesti Maaülikooli

poolt. Kahjustuste ennetavaks meetmeks on tormimurru ja -heite, lumemurru, samuti tugevasti

nõrgestatud kuuskede likvideerimine enne üraski lendluse algust. Aga mitte kuuse-kooreüraskite

kollete läbiraiumine puidu varumise eesmärkidel soistelt või kuivadelt metsaaladelt.

2) RMK on oma töötajatele töötanud välja eraldi: „Kuuse-kooreüraski seire ja arvukuse vähendamise

juhendi“. Soovime, et juhendisse viidaks sisse eelpool mainitud talvise raie põhimõtted seoses

kuuse-kooreüraskiga.

MTÜ Hoiame Loodust Rüütli, Lümati küla, 49425 Peipsiääre vald, Tartu maakond

3) Soovime, et RMK avaldaks ka omalt pooltki üles tahet ja kasutaks oma suhtluskanaleid, et

keskkonnaameti järelevalve pool saaks lõpuks endale vastava tööjuhendi, mille alusel nad saaks

jälgida Metsaseaduse § 42. Täitmist Eestimaa metsades.

MTÜ Hoiame Loodust tegutseb avalikult Eesti ühiskonna ja loodusväärtuse kaitsmise eesmärgi nimel

ning loodame, et RMK nägemus ühtib meie eesmärkidega, antud juhul siis kuuse-kooreüraski osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mati Sepp

MTÜ Hoiame Loodust

juhatuse liige

+372 53936991

[email protected]

Madis Messimas

MTÜ Hoiame Loodust

juhatuse liige

[email protected]

MTÜ Hoiame Loodust Rüütli, Lümati küla, 49425 Peipsiääre vald, Tartu maakond

Lgp Erko Soolmann

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

MTÜ Hoiame Loodust sooviks saada selgust, miks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teostab

Eestimaa looduses talveperioodil kuuse-kooreüraski kolletes raieid ning mis põhjusel on koostatud

RMK üraski ohjamise juhend suurte puudustega RMK töötajate jaoks?

MTÜ Hoiame Loodust pöördub Teie poole heas usus, et saate meid aidata leidmaks küsimustele

vastuseid ja, et leiaksime olukorrale ka kiire ning toimiva lahenduse.

Juhime RMK tähelepanu, et on teaduslikult tõendatud, et valel ajal tehtud ja valesti tehtud raied

soodustavad kuuse-kooreüraski elutegevust, ega piira mingil moelgi üraski levikut. Heino Õunap

tõdes 2018 aastal järgnevat: “Kui kahjustuskolle ei ole suur, on parem seda üldse mitte torkida, kui

teha tõrjet valel ajal. Inimese sekkumiseta vaibub kahjustus enamasti ise paari aasta jooksul, inimese

kaasabil võib see kesta aastaid“. Heino Õunap on Eesti üks tuntumaid ja tunnustatumaid

kuuse-kooreüraski uurijaid Eesti ajaloos ja suuresti tema tähelepanekute najal on koostatud ka

riiklikud üraski ohjamise juhendid.

Juhime RMK tähelepanu alljärgnevatele punktidele:

1) Talvine kuuse-kooreüraski kollete raie oleks mõeldav juhul, kui koristatakse ainult tormimurdu või

siis proovitakse neutraliseerida teise põlvkonna noormardikaid, kes osaliselt talvituvad kuuse koore

all. Kuid tänavune talv on külmade poolest olnud erakordne, mistõttu külmad on teise põlvkonna

mardikat koore all ära võtnud.

2) „Talvine raie on otstarbekas vaid siis, kui kuuse-kooreüraski teise põlvkonna noormardikad on

jäänud talvituma arengukohale koore all. Muul juhul on kuuse-kooreüraski kahjustuse tõttu hukkunud

puude raie ja metsast väljavedu talvel reeglina kahjulik ja soodustab kuuse-kooreüraski kahjustuse

süvenemist. Kuusekooreürask ise talvitub reeglina mullas, aga tema käikudes elavad kasulikud

röövputukad ja parasitoidid jäävad talveks koore alla ja hukkuvad talvise raie korral.“

- Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et punkt kahe tekst on koostatud Keskkonnaministeeriumi,

Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti poolt. RMK on oma töötajatele töötanud välja eraldi

„Kuuse-kooreüraski seire ja arvukuse vähendamise juhendi“. RMK juhend algab alljärgneva

sissejuhatusega: „Juhend sätestab põhimõtted, kuidas RMK majandatavates metsades toimub

kuusekooreüraski (Ips typographus) kahjustuste seiramine ja likvideerimine ning lendluse seire.“

RMK tööjuhendist on MTÜ Hoiame Loodusele teadmata põhjusel välja jäänud aga talviseid raieid

puudutav peatükk, mis kahjuks ongi ilmselt viinud tänase olukorrani. RMK töötajad ei oma tööjuhendit

kuuse-kooreüraski talviste raiete osas ja tegutsevad oma teadmiste tasemel, mis võib viia ja ilmselt

ongi viinud juba eksimusteni.

MTÜ Hoiame Loodust Rüütli, Lümati küla, 49425 Peipsiääre vald, Tartu maakond

Metsaseaduses on § 42. Omaniku kohustused metsa majandamisel -

(1) Metsaomanik on kohustatud:

1) jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest;

2) majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui

ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja

uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste

tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise

põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest.

Seaduse eesmärk on ära hoida ja ennetada metsakasvatuslike vigu ka siis, kui need tekivad väheste

teadmiste najalt, aga kahjuks pole tänaseni keskkonnaameti järelevalve poolel vastavat juhendit, mille

alusel saaks jälgida ja vajadusel suunata eksijaid õigemale teele. See omakorda on tekitanud

kumulatiivse olukorra, et ei olda teadlikud, et oma tegevusega on nad läinud vastuollu kehtiva

seadusega. Kuuse-kooreüraski levitamine ebaõnnestunud raietega kvalifitseerub putukkahjurite leviku

soodustamise alla.

Kuuse-kooreüraskist Eestis on Heino Õunap korduvalt kõnelenud ja teinud tutvustavaid materjale, kui

ta töötas keskkonnaagentuuris peaspetsialistina. Üks tema silmapaistvamaid lauseid on olnud:

„Talvine üraskipuude raie suurendab kuuse-kooreüraski kahjustusi. Erandiks on üraski teise

põlvkonna poolt asustatud puud juhul, kui üraskid on jäänud koore alla talvituma.“ Teine põlvkond on

külma poolt see aasta ära võetud ja seda on kinnitanud nii RMK kui ka Eesti Maaülikooli dendroloogia

ja metsaentomoloogia kaasprofessori Ivar Sibul.

MTÜ Hoiame Loodust ettepanekud kuuse-kooreüraski ohjamiseks:

Soovime, et ettepanekud ka ellu viiakse võimalikult kiiresti, sest iga kaotatud päev ja tehtud raie võib

oluliselt olukorda halvendada ja kahjud võivad kanduda ka erametsaomanike metsadeni:

- 1) RMK peataks kohe kuuse-kooreüraski kolletes tehtavad talvised raied kuna talvine üraskipuude

raie suurendab kevadel ja järgnevatel aastatel kuuse-kooreüraski kahjustuste levikut. Meie ettepanek

põhineb teaduslikele faktidele, mida on korduvalt aastate jooksul ülekorratud ka Eesti Maaülikooli

poolt. Kahjustuste ennetavaks meetmeks on tormimurru ja -heite, lumemurru, samuti tugevasti

nõrgestatud kuuskede likvideerimine enne üraski lendluse algust. Aga mitte kuuse-kooreüraskite

kollete läbiraiumine puidu varumise eesmärkidel soistelt või kuivadelt metsaaladelt.

2) RMK on oma töötajatele töötanud välja eraldi: „Kuuse-kooreüraski seire ja arvukuse vähendamise

juhendi“. Soovime, et juhendisse viidaks sisse eelpool mainitud talvise raie põhimõtted seoses

kuuse-kooreüraskiga.

MTÜ Hoiame Loodust Rüütli, Lümati küla, 49425 Peipsiääre vald, Tartu maakond

3) Soovime, et RMK avaldaks ka omalt pooltki üles tahet ja kasutaks oma suhtluskanaleid, et

keskkonnaameti järelevalve pool saaks lõpuks endale vastava tööjuhendi, mille alusel nad saaks

jälgida Metsaseaduse § 42. Täitmist Eestimaa metsades.

MTÜ Hoiame Loodust tegutseb avalikult Eesti ühiskonna ja loodusväärtuse kaitsmise eesmärgi nimel

ning loodame, et RMK nägemus ühtib meie eesmärkidega, antud juhul siis kuuse-kooreüraski osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mati Sepp

MTÜ Hoiame Loodust

juhatuse liige

+372 53936991

[email protected]

Madis Messimas

MTÜ Hoiame Loodust

juhatuse liige

[email protected]