Detailplaneering

From: Maa- ja planeeringunõunik <[email protected]> Sent: 10 January 2024 11:13:26 To: RMK Cc: Subject: Detailplaneeringu esitamine arvamuse avaldamiseks

Tere Lähtudes planeerimisseaduse § 133 lg 1 teavitame Teid võimalusest avaldada arvamust Kuivastu küla Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneeringu osas. Teid on kaasatud detailplaneeringu menetlusse, kuna planeeringuala piirneb põhjas Jõevälja (tunnus 47801:008:0722) kinnisasjaga, mille riigivara valitseja Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kuivastu küla Kaurasalu ja Uue-Ankru detailplaneeringu pindala on ca 15,31 ha ja see hõlmab Kuivastu küla Kaurasalu (47801:001:1070), Uue-Ankru (47801:008:0142) ning osaliselt Kaura (47801:001:1069) katastriüksusi. Detailplaneeringu eesmärgiks on maaüksustele päikeseelektrijaama ja selle toimimiseks vajalike ehitiste rajamine. Detailplaneeringuga soovitakse osaliselt muuta Muhu Vallavolikogu 16.11.2022 otsusega nr 72 kehtestatud Kaura detailplaneeringut.

Sisuliselt on Kaurasalu ja Uue-Ankru detailplaneeringu eesmärk laiendada Kaura maaüksusele rajatud päikeseelektrijaama. Läbi planeerimise muudetakse katastriüksuste sihtotstarve osaliselt tootmismaaks, määratakse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused päikeseelektrijaama rajamiseks, liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukohad, rajatiste ja haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatus ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Detailplaneeringu materjalid on lisatud kirjale.

Käesoleval hetkel on detailplaneering esitatud ametkondadele kooskõlastamiseks ning puudutatud isikutele arvamuse avaldamiseks (sealhulgas planeeringualaga piirnevate maaüksuste omanikele ja tehnovõrkude haldajatele). Palume omapoolne arvamus esitada kirjalikult 30 päeva jooksul. Arvamuse võib edastada nii e-posti teel ([email protected]) kui ka toimetades see paberkandjal vallamajja (Keskuse, Liiva küla, Muhu vald, 94701). Kui Te nimetatud aja jooksul ei ole arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldame, et Te ei soovi selle kohta arvamust avaldada.

Juhul kui Te ei soovi saada planeeringu kohta teavitusi või soovite neid saada mõnel muul viisil (näiteks postiga või mõnele teisele meiliaadressile), palume sellest teavitada aadressil [email protected] või telefonil 4530680. Juhul kui Teil tekib küsimusi detailplaneeringu ja/või selle menetluse kohta, võite pöörduda Muhu Vallavalitsuse poole aadressil [email protected] või telefonil 4530680 Lugupidamisega

Pille Tamm maa- ja planeeringuspetsialist Muhu vald | Keskuse, Liiva küla 94701 Tel: +372 453 0680 [email protected] | www.muhu.ee

Planeeringuala piir

Tingmärgid

Väljavõte Maa-ameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (oktoober 2023)

Olemasolev juurdepääsutee

Olemasolev keskpingekaabel

Planeeritav päikesepark

Olemasolev alajaam (llitumispunkt)

Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 28.11.2023

Situatsiooni skeem

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

Muhu Vallavalitsus

Janika Jürgenson

Kuivastu küla, Muhu vald, Saare maakond

Planeeringu koostamise korraldaja

Töö nimetus ja aadress

Joonise nimetus

Töö nr

02-23-DP

Staadium

eskiis

Joonis

DP1

Jooniseid

3

detailplaneering

Perspektiivne keskpingekaabel Kuivastu sadamasse

Teeservituudi seadmise ettepanek Vana-Ivardi kinnistule

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

PROJEKT BÜROO

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 3 Töö nr Joonis Jooniseid

02-23-DP

Töö nimetus ja aadress

Muhu vald, Kuivastu küla, Saare maakond

Detailplaneeringu koostamise korraldaja

1:1000 Staadium

eskiis

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 28.11.2023

Janika Jürgenson

detailplaneering Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste

Muhu Vallavalitsus

4,72 ha

4,0

OE 60%, MM 40%

-

2,68 ha -

Uue-Ankru

9,92 ha

4,0

-

6,81 ha -

Kaurasalu

X= 6491500

Y =

4 6 3

4 0

0

X= 6491900

Y =

4

6 3 5 0

0

X= 6491300

Y =

4

6 3

5 0

0

X= 6491100

Y =

4

6 4

0 0

0

PÄIKESEPANEELIDE RAJAMISE ALA

KRUNDI PIND EHITISE MAX KÕRGUS MAAPINNAST

HOONETE ARV KRUNDILEHITISE MAX KORRUSELISUS

SIHTOTSTARVE 1

NIMETUS

KRUNDI EHITUSÕIGUS

4,72 ha

-

-

4,0 m

2,68 ha

OE

EHITISE MAA

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA JAOTAMISE

OE 75%, MM 25%

8,19 ha

4,0

-

6,75 ha

Kaura

OE 95%, MM 5%

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Märkus

Uue-Ankru 47801:008:0142 Energia Kapital OÜ digitaalallkiri volikiri

Kaurasalu 47801:001:1070 Energia Kapital OÜ digitaalallkiri volikiri

Kaura 47801:008:0636 Energia Kapital OÜ digitaalallkiri omanik

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

jrk n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(h a)

pä ik

es ep

an ee

lid e

ra ja

m is

e al

a (h

a)

eh iti

st e

kõ rg

us m

aa pi

nn as

t ( m

)

Eh iti

st e

ar v

kr un

di l

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u%

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve ja

os ak

aa lu

%

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

ja se

rv itu

ud id

1 Uue-Ankru 4,72 2,68 4,0 ei hoonestata

elektrienergia tootmise ja jaotamise

ehitise maa OE60%,

metsamaa MM40%

T60%, M40% TP3 1. Kuivastu merikotka elupaik

2 Kaurasalu 9,92 6,81 4,0 ei hoonestata

elektrienergia tootmise ja jaotamise

ehitise maa OE75%,

metsamaa MM25%

T75%, M25% TP3 1. Kuivastu merikotka elupaik

3 Kaura 8,19 6,75 4,0 ei hoonestata

elektrienergia tootmise ja jaotamise

ehitise maa OE75%,

metsamaa MM25%

T95%, M5% TP3 1. Madalpingekaabli kaitsevöönd 2 m 2. Kõrgepingekaabli kaitsevöönd 2 m 3. Alajaama kaitsevöönd 2 m

MM METSAMAA

OE 60%, MM 40%

DP Projektbüroo OÜ Töö nr. 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering

DP Projektbüroo OÜ

Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Detailplaneeringu koostamise korraldaja:

Muhu Vallavalitsus

Vallamaja, Liiva küla, Muhu vald 94701

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik:

Energia Kapital OÜ

Sõnajala, Easte küla, Saaremaa vald 93212

Detailplaneeringu koostaja:

DP Projektbüroo OÜ

Rohu tn 5, Kuressaare Saare maakond 93819

SAARE MAAKOND, MUHU VALD

KUIVASTU KÜLA KAURASALU JA UUE-ANKRU

KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING

TÖÖ NR 02-23-DP

Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

Versiooni kuupäev: 18.12.2023

KURESSAARE 2023

DP Projektbüroo OÜ e-post: [email protected]

Rohu tn. 5, Kuressaare 93819 tel. +3724545491

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 2

SISUKORD

MENETLUSDOKUMENDID

SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3

1. LÄHTESITUATSIOON ...................................................................................................................................... 3

1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid .............................................................................................. 3 1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid ..................................................................................................... 3 1.3. Olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................................................................................................ 4

1.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid .................................................. 5

1.5. Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus ........................................... 6

2. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM ................................................................................ 7

2.1. Üldlahendus .................................................................................................................................................. 7

2.2 Maakonna- ja üldplaneeringu vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ………………...……..7

2.2.1 Saare maakonnaplaneering 2030+………………………………………………………………………...7

2.2.2 Saare maakonna planeering 2030+ lisaks olev teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ ………………………………………………………………………………………….7

2.2.3 Planeeringu vastavus Muhu valla üldplaneeringule ……………………………………………………...8

2.2.4 Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud ..………………………………………………………..... 10

2.3. Krundijaotus ............................................................................................................................................... 11

2.4. Kinnistu projekteerimispõhimõtted ja ehitusõigus ..................................................................................... 11 2.5. Teedevõrk ja liikluskorraldus ..................................................................................................................... 11

2.6. Tehnovõrgud ja -rajatised ………………………………………………………………………..……….12 2.7. Piirded, haljastus ja heakord ....................................................................................................................... 13 2.8. Keskkonnakaitselised tingimused ............................................................................................................... 13 2.9. Tuleohutusnõuded ...................................................................................................................................... 14

2.10. Piirangud ja servituudid ……………..…………………………………………………………………..15

2.11 Kuritegevuse riskide ennetamine …………….……………………………………………….……….…15

3. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ................................................................................................................ 15

3.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude analüüs .............................................................................. 15

3.2. Planeeringu elluviimiskava ......................................................................................................................... 16

4. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ....................................................................................................................... 17

LISAD

Eksperthinnang Kaura päikesepargi mõjust piirnevale merikotkale (asutusesiseseks

kasutamiseks)

Kaurasalu ja Uue-Ankru kinnistute detailplaneeringu KSH eelhinnang (asutusesiseseks

kasutamiseks)

Planeerimislahenduse ruumiline illustratsioon

Detailplaneeringu kooskõlastuste kokkuvõte

JOONISED

DP1 Situatsiooni skeem M 1:10000

DP2 Geodeetiline alusplaan M 1:1000

DP3 Põhijoonis M 1:1000

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 3

SELETUSKIRI

1. LÄHTESITUATSIOON

Planeeringu nimetus: Kuivastu küla Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste

detailplaneering

Huvitatud isik: Energia Kapital OÜ

Planeeringuala suurus: ca 15,31 ha

1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid

Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid:

 Detailplaneeringu algatamise taotlus

 Muhu Vallavolikogu otsus 16. august 2023 nr 107 „Kuivastu küla Kaurasalu ja Uue-

Ankru katastriüksuste detailplaneeringu algatamine, keskkonnamõjude strateegilise

hindamise algatamata jätmine ning lähteseisukohtade kinnitamine“

 Muhu Vallavolikogu otsuse 16. august 2023 nr 107 lisa 1,

detailplaneeringu lähteseisukohad

 Saare maakonnaplaneering 2030+

 Saare maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“

 Muhu valla üldplaneering

 Muhu valla jäätmehoolduseeskiri

 DP Projektbüroo OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr 15-23-G

 Planeerimisseadus

 Ehitusseadustik

 Asjaõigusseadus

 Maakatastriseadus

 Looduskaitseseadus

 Elektriohutusseadus

 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded

1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid

 Päikeseelektrijaama (PEJ) ja selle toimimiseks vajalike ehitiste rajamine.

 Läbi planeerimise muudetakse katastriüksuste sihtotstarve osaliselt tootmismaaks,

määratakse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused päikeseelektrijaama rajamiseks,

liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukohad, rajatiste

ja haljastuse põhimõtted ja ulatus, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kitsenduste ja servituutide ulatus ning seatakse keskkonnatingimused planeeringuga

kavandatu elluviimiseks.

 Sisuliselt on Kaurasalu ja Uue-Ankru detailplaneeringu eesmärk laiendada Kaura

maaüksusele rajatud päikeseelektrijaama.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 4

1.3. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Planeeringuala suurusega 15,31 ha asub Muhu valla Kuivastu küla lõunapoolses osas.

Planeeringualale pääseb munitsipaalomandis olevalt Võiküla munakiviteelt läbi Vana-Ivardi,

Aassaare, Reinu ja Kaura kinnistutele rajatud juurdepääsutee. Kaurasalu ja Uue-Ankru

planeeringuala piirneb ja kattub osaliselt Muhu Vallavolikogu 16.11.2022 otsusega nr 72

kehtestatud Kaura detailplaneeringu alaga. Kaura kinnistu päikeseelektrijaam ja sellega seonduv

taristu on käesoleva planeeringu koostamise ajaks osaliselt rajatud.

Kaurasalu katastriüksus sihtotstarbega 100% maatulundusmaa, kat.tunnusega 47801:001:1070

ja pindalaga 9,92 ha, on kõlvikuliselt koosseisult 0,06 ha haritav maa, 9,71 ha metsamaa ja 0,15

ha muu maa. Kaurasalu katastriüksus piirneb põhja poolt Uue-Ankru (47801:008:0142)

katastriüksusega, lõuna poolt Uue-Tamme ( 47801:008:0215), Kaldamäe (47801:008:0225) ja

Jaanimetsa (47801:008:0447) katastriüksustega, ida poolt Kaura (47801:001:1069), Reinu

(47801:008:0637) ja Aassaare (47801:008:0638) katastriüksustega ning lääne poolt Kõrgetalu

(47801:008:0581) katastriüksusega. Uue-Ankru katastriüksus sihtotstarbega 100%

maatulundusmaa, kat.tunnusega 47801:008:0142 ja pindalaga 4,72 ha, on kõlvikuliselt

koosseisult 0,01 ha looduslik rohumaa, 4,55 ha metsamaa ja 0,16 ha muu maa. Uue-Ankru

katastriüksus piirneb põhja poolt Jõevälja (47801:008:0722) ja Peedu (47801:008:0490)

katastriüksustega, lõuna poolt Kaurasalu (47801:001:1070) ja Kaura (47801:001:1069)

katastriüksustega, ida poolt Sooääre (47801:008:0061) katastriüksusega ja lääne poolt

Kõrgetalu (47801:008:0581) katastriüksusega. Uue-Ankru kinnistul asub ulukite sööda

hoiustamiseks kuur, mis kuulub likvideerimisele.

Lähim elamu paikneb planeeritavast päikesepargist ca 570 m kaugusel (Kuivastu küla, Ankru

kinnistul, kat.tunnus 47801:008:0670).

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid

loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Planeeringuala läheduses asuv ringikujuline Kuivastu merikotka püsielupaik Kaurasalu ja Uue-

Ankru katastriüksustele ei ulatu. Osaliselt ulatub planeeringualale merikotka elupaik, kus tuleb

raietööd ja ehitutööd teostada väljaspool merikotka pesitsusaega (01.08-14.02).

Absoluutkõrgused planeeringualal jäävad vahemikku 5,8-8,9 m.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 5

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver, oktoober 2023)

1.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala ja selle kontaktvööndit iseloomustab metsamaade, looduslike rohumaade ja

soostunud aladega hajaasustus. Piirkonna katastriüksuste sihtotstarbed on valdavalt

maatulundusmaad. Ajaloolistelt on planeeringualal valdavas osas asunud lagedad rohumaad,

mis olid kasutusel karja- või heinamaana. Metsamaa osakaal oli väike. Hiljem on ala kasutusest

välja langenud ning metsastunud. Vastavalt KSH eelhinnangule on valdav osa detailplaneeringu

ala ökosüsteemide seisund ja sidusus vilets. Mõnevõrra paremas seisus on planeeringuala

põhjaosa, kus metsaökosüsteemi seisund on keskmine, kuid sidusus vilets. Kavandatava

tegevusega piirkonna ökoloogilist väärtust ei halvendata, kuna taastatakse kunagine

pärandkooslus ja võimaldatakse nii looma kui ka taimestiku liigirikkuse teke. Tartu Ülikoolis on

koostatud uuring „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele

ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“. Uuringu on muuhulgas

välja toodud positiivne mõju päikeseparkide rajamisel metsamaadele: võsastunud või

metsastunud endistele niidualadele PEJ rajamisel on rajamise mõju olemasolevale kooslusele

küll suhteliselt suur, kuid kui tegemist on ajalooliselt avatud alaga ja eriti kui tegu on ajaloolise

pärandniiduga, siis võib PEJ rajamine kombinatsioonis avatud elupaiga taastamisega ja

edasise pärandiidu elustikku soosivate hooldamisvõtete rakendamisega olla elurikkust

soodustav.

Lisaks aitab planeeringuala ökoloogilise väärtuse tõstmisele kaasa arendaja soov tegeleda

paneelidest vabal maa-alal koduloomade karjatamisega. Koostatud teadusuuringutest on

selgunud, et päikesepaneelide vahel elavad lambad saavad kasu mahlasemast rohust ja on

vähem stressis võrreldes lageda taeva all elavate lammastega. Planeeringuala saab kasutada

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 6

sisuliselt karjamaana, kus hein on pügatud ja maa-ala väetatud. Seega on kooslus vastastiku

kasulik.

Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala lisaks tootmismaale metsamajandusliku

tegevusega maa-alaks. Metsamajandamist võimaldatakse päikesepaneelide maa-alast vabal

territooriumil. Metsanduslikest õigusaktidest ei tulene otsest metsamaale rajatiste püstitamise

keeldu. Võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel kui metsamajandamine, on vajalik metsa

raadamine. Puude raieks sellel otstarbel tuleb esitada Keskkonnaametile raadamise metsateatis

koos alusdokumendiga, mis annab aluse metsamaa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa

majandamine. Metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohaselt saab metsa raadamist teha muudest

õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks maa

kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

Planeeringuala lähiümbruses ei asu sellise funktsiooniga hoonestust, mida kavandatav

taastuvenergia tootmine võiks häirida. Puuduvad eluhooned, tootmis- ja äritegevus.

Lähipiirkonnas asuvad hoonestamata maatulundusmaad, Kaura päikesepark, kesk- ja

kõrgepingeliinid, Võiküla 35-110 kV alajaam. Tehnovõrkude lähedus võimaldab vähimate

kulutustega päikesepargi liitumise elektrivõrku. Avalikest kohtadest planeeritava päikesepargi

vaadeldavus puudub.

Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka

oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Euroopa Liit on otsustanud võtta ette mastaapse reformi Euroopa rohelise kokkuleppe

(roheleppe) nime all, mille eesmärgiks on muuta Euroopa aastaks 2050 esimeseks

kliimaneutraalseks maailmajaoks. Kõige suuremad muutused ootavad energiatootmise sektorit,

kus seisab ees täielik üleminek taastuvenergiaallikatele, kaasa arvatud päikeseenergeetika.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus toetab riiklikke eesmärke vähendada süsinikuheidet ja

suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

1.5. Olemasoleva maaüksuse struktuur, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Tabel 1.

Kü aadress Omandivorm Kü

pindala

Kü sihtotstarve Katastriüksuse

tunnus

Kinnistu

registriosa

Kaurasalu Eraomand 9,92 ha Maatulundusmaa

100% 47801:001:1070 2454234

Uue-Ankru Eraomand 4,72 ha Maatulundusmaa

100% 47801:008:0142 3201334

Kaura Eraomand 8,19 ha Tootmismaa 100% 47801:001:1069 22686650

Maa-alal kehtivad kitsendused

Kuivastu merikotka elupaik (KLO9129809).

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 7

2. PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM

2.1. Üldlahendus

Detailplaneeringu üldlahendus näeb ette päikeseelektrijaama (PEJ) ja selle toimimiseks vajalike

ehitiste rajamise. Hoonestust ei planeerita.

Käesolev detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev.

2.2. Maakonna- ja üldplaneeringu vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

2.2.1. Saare maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 on kehtestatud Saare

maakonnaplaneeringu 2030+. Vastavalt maakonnaplaneeringule on Saare maakonnas

keskmisest väiksemast pilvisusest ja suuremast albeedost tingituna Eesti parim potentsiaal

päikeseenergia tootmiseks. Määravaks teguriks üle 50 kW võimsusega päikeseparkide rajamisel

on piisava tugevuse ja võimsusega elektriliinide ning alajaamade olemasolu ja kaugus neist.

Päikeseparkide rajamiseks sobilikena tuleb käsitleda elektriliinide ja alajaamade vahetus

läheduses asuvaid lagedaid ja vähemetsaseid alasid. Kavandatav päikesepark toetab Saare

maakonnaplaneeringu eesmärki taastuvenergia osakaalu suurendamise osas. Läheduses asuvad

kesk- ja kõrgepinge õhuliinid, Võiküla alajaam ning Kaura kinnistule päikesepargi liitumiseks

rajatud alajaam. Samas on PEJ planeeritud metsamaale ja kavandataval tegevusel on

kokkupuude planeeringus määratud rohevõrgu ja väärtusliku maastikuga, mis on potentsiaalsed

konfliktiallikad.

2.2.2. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks olev teemaplaneering „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud Saare

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474

kehtestatud teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" jäetud

kehtima Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena. Vastavalt Saare maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” asub

planeeringuala rohelise võrgustiku tuumalal. Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja

maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest

ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem tuumaladest ja neid ühendavatest

rohekoridoridest. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku

terviklikkuse/sidususe tagamine. Vältida tuleks olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamist.

Maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus,

vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed. Teede ja

liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid,

elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Rohevõrgustiku toimimiseks ja metsloomade

vaba liikumise tagamiseks on paneelideala ja kraavide ning kiviaedade vahele planeeritud

minimaalselt 4 m laiune puhverala. Olemasolevaid kraave ja kiviaedasid ei likvideerita. Nende

säilitamine ja korrashoid tagatakse võsa eemaldamisega ja vajadusel kraavide puhastamisega.

Maakasutuse kavandamine rohevõrgustikul:

- Vältida olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist.

- Planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada

looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või

kompenseerivad meetmed.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 8

- Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore– teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

Planeeringuala jääb osaliselt maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku maastiku alale.

Väärtusliku maastikuna on määratletud alad, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-

ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.

Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks on järgmised:

- Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega

pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja

vajadusel taastamine. Põllu- , heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

- Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade

struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

- Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

Päikesepargi planeerimisel arvestatakse teemaplaneeringus esitatud maakasutuse tingimustega.

Energiatootmine integreeritakse planeeringualal loodussõbraliku põllumajandusega.

Päikesepaneelid rajatakse nii, et seal on võimalik taastada kunagine pärandkooslus ja seda

edaspidi ka hooldada. Paneeliridade vahele ja ümber tuleb jätta ruumi loodusele ning

kariloomade karjatamisele.

2.2.3. Planeeringu vastavus Muhu valla üldplaneeringule

Vastavalt Muhu valla üldplaneeringu (ÜP) maakasutuse kaardile asub planeeringuala põllu-

/metsamajandusmaa (taustainfo), raskesti ligipääsetaval alal, rohelise võrgustiku tugialal ja

osaliselt Võiküla väärtusliku maastiku servaalal. Planeeritavale alale üldplaneeringuga

kavandatud maa kasutamise juhtotstarvet määratud pole. ÜP määrab maakasutuse juhtotstarbed

ning kasutus- ja ehitustingimused ehitustegevuseks. Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud

ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale või alale perspektiivse

maakasutuse põhisuunad. Ehitustegevus planeeringualal määratakse vastavalt ÜP seletuskirja

peatükis 5.7 ja 6.8.3 sätestatud kasutus- ja ehitustingimusi arvestades.

Väärtuslike maastike puhul on tegemist põhiliselt loodusmaastikuga, milles hinnatakse

kadastikke, rannaniite ja geobotaaniliselt väärtuslikke alasid.

Enamus Muhu valla väärtuslikke maastikke kujutab endast põllumajandus- ja loodusmaastike

kombinatsiooni. Need on maastikud, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline,

esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslike maastike määratlemisel ei

vaadata maastike tunnuseid ja väärtust selle üksikute kaitstavate elementide kaupa, vaid oluline

on kaitsta maastikke kui tervikuid.

Arvestades planeeringuala asukohta raskesti ligipääsetaval alal ning vähest mõju

maastikuvaadetele aga ka kavandatava tegevuse pööratavust (päikeseelektrijaama

amortiseerumisel ja tegevuse lõpetamisel on võimalik rajatiste alust maad kasutusele võtta

uuesti täies mahus pärandkooslusena), ei avalda kavandatud tegevus eeldatavalt olulist mõju

maastiku väärtustele.

Üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks.

1. Saare traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega

pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine

ja vajadusel taastamine. Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

2. Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine asustusmuster, külade struktuur,

teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 9

3. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

Vastavalt ÜP p.6.4 Roheline võrgustik, asub planeeringuala rohelise võrgustiku tugialal.

Tegemist on ligi 30 km 2 suuruse alaga, mis hõlmab suurema osa Muhu saare kaguosast.

Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev

süsteem tuumaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohelise võrgustiku eesmärk

ökoloogilise võrgustikuna on sidusa elurikka looduskeskkonna hoidmine. Rohelise võrgustiku

tugialade säilitamiseks peab arvestama, et võrgustik jääks sidusana toimima. Maakasutuse

kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel

kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed. Teede ja

liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid,

elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Planeeringualale päikesepaneelide rajamisel

arvestatakse tingimusega, et säilitatakse avatud ruum (st piirdeid ei rajata), võimaldatakse

ulukite vaba liikumine päikesepaneelide ridade vahel ja ümber päikesepargi. Elurikkuse

seisukohast ja ulukite liikumisvabaduse tagamiseks on soovitav paneeliridade vahekaugused

määrata min 10 m. Selle lahendusega tagatakse paneelidest vabal territooriumil pärandkoosluse

levik ja rohelise võrgustiku sidusus. Arvestades planeeringualale kavandatavat päikeseparki ja

seda ümbritsevat keskkonda, jääb roheline võrgustik piirkonnas toimima.

ÜP p.3 Maa- ja ruumikasutuse määramine kohaselt on ehitustegevus üldjuhul välistatud

avalikult kasutatavatelt teedelt raskesti ligipääsetavatel aladel. Kohalik omavalitsus võib

põhjendatud juhul lubada ehitamist (nt tee rajamine, väljakujunenud ajaloolise asustusmustri ja

külamiljööga arvestava üksikelamu ehitamine, jm põhjendatud juhtudel ehitiste rajamine)

ehitustegevust välistavatel aladel. Vastavalt ÜP maakasutusplaanile asub planeeringuala raskesti

ligipääsetaval alal. Planeeringualaga piirnevale Kaura katastriüksusele on rajatud juurdepääs

ning paigaldatud on elektri maakaabelliin, mistõttu on langenud ära peamised argumendid, mis

muudavad ala raskesti ligipääsetavaks. Kuna päikeseelektrijaam ei vaja igapäevast hooldust, siis

on kavandatava tee kasutus eeldatavalt väike ja sellega kaasnevad sotsiaalsed mõjud vähesed.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 10

Väljavõte Muhu valla üldplaneeringust.

Planeeringualale rajatav päikesepark ei avalda olulist survet looduskeskkonnale ning ei põhjusta

elustiku mitmekesisuse vähenemist, kui päikesepargi rajamisel tagatakse paneelidevahelistel

aladel pärandkoosluse levik ja võimaldatakse ulukite vaba liikumine. Planeeringualal väljaspool

päikesepaneelide maa-ala võimaldatakse ka pärast detailplaneeringu realiseerumist

metamajanduslikku tegevust.

Päikesepargi võimalikul amortiseerumisel ja tegevuse lõpetamisel on võimalik rajatistealust

maad kasutusele võtta uuesti täies mahus metsamajandusmaana.

Tootmismaa kavandamisel ja päikesepargi planeerimisel juhindutakse Muhu valla

üldplaneeringu p.5.7 Äri- ja tootmise maa-ala esitatud tingimustest, mis puudutavad

planeerimis- ja ehitustegevust äri- ja tootmise maa-aladel. Päikesepargi rajamise tingimuseks on

säilitada juhtotstarbeta maa-alal ümbritsev keskkond. Päikesepargi rajamisel juhinduda ÜP p.

6.8.3 Päikeseparkide püstitamisel esitatud tingimustest. Muhu vallas, on keskmisest väiksemast

pilvisusest ja suuremast albeedost tingituna Eesti parim potentsiaal päikeseenergia tootmiseks.

Määravaks teguriks üle 50 kW võimsusega päikeseparkide rajamisel on piisava tugevuse ja

võimsusega elektriliinide ning alajaamade olemasolu ja kaugus neist. Kaurasalu ja Uue-Ankru

kinnistutele planeeritakse päikeseelektrijaam eelnevalt planeeritud Kaura kinnistu päikesepargi

laiendusena.

2.2.4. Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud

Planeeringuala piirneb ja kattub osaliselt Muhu Vallavolikogu 16.11.2022 otsusega nr 72

kehtestatud Kaura detailplaneeringuga. Kaurasalu ja Uue-Ankru detailplaneeringuga

muudetakse kehtivat Kaura detailplaneeringut päikesepargi ehitusõiguse osas. Muudatus

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 11

tuleneb kotkaeksperdi poolt koostatud merikotka eksperthinnangust, kus soovitatakse

päikesepark rajada merikotkast vähemalt 330 m kaugusele. Kavandatav metsapuhver ulatub

Kaura kinnistu läänepoolsele osale, kuhu eelnevalt oli planeeritud päikesepaneelide ala.

Tänaseks on Kaura katastriüksusele väljastatud ehitusluba päikeseelektrijaama rajamiseks, mis

ei hõlma kõnealust ala. Planeeringust huvitatud isik on kinnitanud, et Kaurasalu ja Uue-Ankru

detailplaneeringu valmimisel on ta valmis loobuma nimetatud alasse päikeseelektrijaama

kavandamisest.

Kaura detailplaneeringu tulemusel moodustatud Kaurasalu katastriüksusele ehitusõigust ei

määratud. Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Kaura detailplaneeringut ja

määratakse ehitusõigus ka Kaurasalu katastriüksusele.

2.3. Krundijaotus

Käesoleva detailplaneeringuga Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksusi ei jagata ja piire ei

muudeta.

2.4. Kinnistu projekteerimispõhimõtted ja ehitusõigus

Päikesepargi toimimiseks vajaliku taristu koosseisu kuuluvad päikesepaneelid koos inverterite,

jaotuskilpide ja kaablitega, lisaks alajaam ja liitumiskilp.

Päikesepaneelid paigaldatakse maapinnale teraskonstruktsioonidele ja asetatakse ridadena

omavahelise kaugusega ca 10 m, arvestusega et read üksteist ei varjutaks. Arvestatud on nii

paneelide kaldenurga kui ka ümbritsevate looduslike takistustega. Juhul kui mõnele

päikesepaneelile ühes reas tekib varjutus elektriliini, puu või muu objekti tõttu, alaneb kogu

päikesepaneeli rea energiatoodang. Just selle tõttu on vajalik vältida varjutust nii palju kui

võimalik. Päikesepaneelid on soovitav rajada sarnase kaldenurgaga, mis varem rajatud Kaura

päikesepargis ja suunatakse asimuudiga 180 kraadi lõunasse, et maksimeerida paneelide

energiatoodangut.

Päikesepaneelide ühendamiseks võrguga rajatakse alalisvoolu kaabeldus paneelidest

inverteriteni. Edasi rajatakse vahelduvvoolu kaabeldus läbi päikesepargi jaotuskilpide

olemasolevasse Kaura päikesepargi alajaama. Ühenduseks Võiküla alajaamaga on rajatud

juurdepääsuteega paralleelselt keskpingekaabel. Planeeritava päikeseelektrijaama ühendus

Kuivastu sadamaga on võimalik perspektiivse keskpingekaabliga (vt situatsiooni skeem, DP1).

Päikesepaneel neelab 90-95% langevast valguskiirgusest ehk peegeldusoht päikesepaneelidelt

sisuliselt puudub. Paneelid on kaetud poolmati klaasiga. Päikesepargi teenindamiseks vajalikud

trafoalajaamad viimistletakse helehalli tooniga. Päikesepargile ehitusloa taotlemiseks

koostatakse eraldi tehniline projekt.

2.5. Teedevõrk ja liikluskorraldus

Juurdepääs planeeringualale võimaldatakse 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare riigimaanteelt

läbi munitsipaalomandis Võiküla munakivitee ja Vana-Ivardi, Aassaare ning Reinu kinnistutele

rajatud eratee. Aassaare ja Reinu kinnistutele on seatud teeservituut Kaura ja Kaurasalu

kinnistute kasuks. Vana-Ivardi kinnistule esitatakse ettepanek teeservituudi seadmiseks.

Parkimine on lahendatud olemasoleva parkimisala baasil Kaura kinnistul.

Juurdepääsutee peab omama päikesepargi detailide kohaletoimetamiseks ning edaspidiseks

ekspluatatsiooniks vastavat kandevõimet ja võimaldama korraldada hooldus-, avarii- ja

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 12

päästetegevust. Päikesepargi detailide kohaletoimetamiseks kasutatakse Võiküla munakiviteed,

mille puhul on tegemist kinnismälestisega (reg. nr. 27286). Tegevuste kavandamisel tuleb

vajadusel teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Võiküla munakivitee osas tuleb arvesse võtta

tee kandevõimet ja koormuspiiranguid, et vältida liiga raskete munakiviteed lõhkuda võivate

transpordivahendite liikumist. Tee halb seisukord ei või halveneda. Päikesepargi rajamiseks

vajalikud detailid ja muud seadmed tuleb toimetada kohale sobilikke ilmastikuolusid arvestades

(suvel kuival perioodil või talvel külmunud pinnasega) või transportida ehitusmaterjal

planeeringualale väiksemates kogustes, mis jäävad kindlasti alla Võiküla munakivitee

kandevõimet. Kuna päikesepaneelid ja nende lisaseadmed on kergkonstruktsioonid, siis nende

kohaletoimetamine ei eelda rasketehnika kasutamist. Detailplaneeringu huvitatud isiku ja tee

omaniku vahel tuleb sõlmida leping, et vajadusel oleks tagatud tööde ajal ja pärast tööde

lõppemist munakivitee taastamis- ja korrastustööd. Vajadusel tuleb huvitatud isikul korraldada

geodeetilised mõõtmised munakivitee kahjustuste ulatuse hindamiseks.

Sademeveed juurdepääsuteedel suunata kalletega tee teljest eemale ja immutada pinnasesse.

Planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamise kohustus on detailplaneeringu huvitatud isikul.

2.6. Tehnovõrgud ja -rajatised

Elekter

Planeeritava päikesepargi ühendus ja liitumine teostatakse varem rajatud Kaura alajaamas nr

AJ13634. Alajaama teenindamiseks on rajatud juurdepääsutee ja parkimisala. Alajaamale peab

võimaldama vaba juurdepääsu ööpäevaringselt. Ühendus Võiküla alajaamaga on teostatud

keskpinge maakaabelliiniga AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV. Olemasolevatele ja planeeritud

maakaabelliinidele kehtib trassikaitsevöönd 1 m ulatuses mõlemale poole kaabli teljest.

Kaabeldus rajatakse UV kaitsega. Alalisvoolu kaabeldus veetakse laiali päikesepaneelide

konstruktsioonidel ning osaliselt maakaablitega. Kõik kaablid peavad olema rajatud

kaablikaitsekõris. Vahelduvvoolu kaabli pinnasesse paigaldusel peab selle paigaldussügavus

olema piisav, et vältida selle edaspidist mehhaanilist kahjustamist. Kaablid paigaldada lahtisel

meetodil 0,7 m sügavusele maapinnast kui projekti asendiplaanil ei ole näidatud teisiti. Eriti

paese pinnase puhul, mis on antud piirkonnas eeldatav, on lubatud kaablite paigaldus 0,5 m

sügavusele maapinnast. Kaablikõri tugevusega 450N kaetakse pehme pinnasega ning 20 cm

kõrgusele asetatakse ohutuslint. Võrguvaldajaga liitumiseks tuleb esitada liitumistaotlus,

sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Elektritööde teostamiseks päikesepargis

koostatakse eraldi tehniline projekt.

Planeeritava päikeseelektrijaama ühendus Kuivastu sadamaga on võimalik perspektiivse

keskpingekaabliga (vt situatsiooni skeem, DP1). Kaablite projekteerimisel Võiküla

munakiviteel peab jääma munakividest tee osa, vahetu teepeenar ja tee kehand puutumata.

Munakividest tee osa on valdavalt laiusega 3 m ja teemaa laius ning kaitsevööndi ulatus

valdavalt 8 m. Võiküla munakiviteest läbiviik teostada kinnisel meetodil. Kaabli rajamiseks

Võiküla munakiviteel koostada eraldi tehniline projekt ja kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Side

Sidevarustus lahendatakse mobiilsidevõrgu baasil.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Vajadus puudub. Ehitustegevuse käigus kasutatakse ajutisi lahendusi - joogiveepaagid ja

kuivkäimlad.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 13

2.7. Piirded, haljastus ja heakord

Planeeritav maa-ala lõunapoolses osas on tasase reljeefiga ja ühtlase langusega põhja-lõuna

suunaliselt. Põhjapoolses osas on reljeef vahelduv. Uue-Ankru kinnistul asuv ulukite sööda

hoiustamise kuur kuulub likvideerimisele. Planeeringualal säilitatakse maksimaalselt

päikesepaneelide asukohtadest väljapool olemasolev planeeringueelne looduslik keskkond.

Sademeveed immutatakse pinnasesse planeeritavate kinnistute piires.

Päikesepargi ja seda teenindava taristu rajamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb käidelda

sorteeritult. Demonteerimisel peab koostama nõuetele vastava ja kooskõlastatud

lammutusprojekti, mille alusel väljastatakse ehitusluba rajatise lammutamiseks.

Olemasolevad kiviaiad planeeringualal säilitatakse ja uusi piirdeid ei kavandata, kuna need

võivad takistada ulukite vaba liikumist. Kariloomade karjatamiseks võib kasutada

elektrikarjuseid.

Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Muhu valla jäätmehoolduseeskirjale.

Pärast ehitustegevuse lõpetamist teostada ehitusmõjuga piirkonna korrastamine ja haljastamine,

et oleks tagatud planeeringualal võimalikult ligilähedane planeeringueelne olukord.

2.8. Keskkonnakaitselised tingimused

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid

loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Planeeringuala läheduses asuv ringikujuline Kuivastu merikotka püsielupaik Kaurasalu ja Uue-

Ankru katastriüksustele ei ulatu. Osaliselt ulatub planeeringualale merikotka elupaik, kus tuleb

raietööd ja ehitutööd teostada väljaspool merikotka pesitsusaega (01.08-14.02).

Muhu Vallavolikogu otsuses 16. august 2023 nr 107 on esitatud, et kavandatav tegevus ei kuulu

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 kohaselt

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kohustusega tegevuste hulka, kuid sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS-e § 6 lõikes 2

nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tegevuse korral, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või

koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju (sh mõju merikotkale)

olulisuse väljaselgitamiseks on Muhu Vallavalitsus tellinud keskkonnamõjude eelhinnangu,

mille raames koostati ka eksperthinnang päikeseelektrijaama rajamisega kaasneda võiva mõju

hindamiseks merikotka elupaigale. Eelhinnangu koostamisel lähtuti KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5

toodud kriteeriumitest. Töö käigus hinnati võimalikke mõjusid keskkonnale ning nähti ette

leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks.

Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse kohta ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks ei ole vaja algatada KSH-d.

Eelhinnangu koostamisel toodi välja meetmed, tingimused ja soovitused, mida tuleb

detailplaneeringu elluviimisel mõjude leevendamiseks rakendada. Üks oluline leevendav meede

on kotkaeksperdi poolt väljatoodud metsapuhvri säilitamise nõue. Nimetatud puhver hõlmab

osaliselt ka Kaura katastriüksust, kuhu on varasemalt Kaura katastriüksuse detailplaneeringu

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 14

raames kavandatud päikeseelektrijaama rajamine. Käesoleva detailplaneeringu lahendus

metsapuhvrile päikepaneelide rajamist ega muud ehitustegevust ette ei näe. Päikesepaneelide

maa-ala on planeeritud kotkapesast vähemalt 330 m kaugusele. Olemasolevad kiviaiad

planeeringualal säilitatakse ja uusi piirdeid ei kavandata. Ehitustegevusest tulenevate võimalike

juurdepääsude rajamisel üle kiviaedade, tuleb need hiljem endisel kujul taastada. Kariloomade

karjatamiseks võib kasutada elektrikarjuseid. Planeeringualal tuleb energiatootmine integreerida

loodussõbraliku põllumajandusega. Päikesepaneelid tuleb rajada nii, et seal on võimalik

taastada kunagine pärandkooslus ja seda edaspidi ka hooldada. Paneeliridade vahele ja ümber

tuleb jätta ruumi loodusele (ja vajadusel ka kariloomadele). Elurikkuse seisukohast on

otstarbekas paigutada paneeliread hõredamalt (soovitatavalt vähemalt 10 meetrit, eelistatult

rohkemgi), tagades, et paneeliridade vahele jääb päikeselist ala. Vältida tuleb paneelide aluse

pinnase koorimist ja eemaldamist, rohttaimede mürgitamist, paneelide ümbruse kruusa või

geotekstiiliga katmist. Kasutada vajadusel päikeseelektrijaama rajamise käigus hävinenud

taimestiku taastamisel ja avatud alale omase koosluse kujundamisel vastavatesse

mullatingimustesse ja piirkonda sobivaid liigirikkaid seemnesegusid. Päikeseelektrijaama

ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada elurikkuse kava, milles pannakse paika täpsemad

tingimused, mis tagaks rajatavas päikesepargis elurikkuse tõusu, lähtudes pargi asukohast ja

sealsetest tingimustest.

Planeeringu elluviimisega seotud ehitustegevused jms potentsiaalselt suuremat häiringut

tekitavad tööd tuleb korraldada väljaspool lindudele tundlikku pesitsusperioodi (kõige

tundlikum pesitsusperiood kestab orienteeruvalt 15. aprillist kuni 30. juunini).

Keskkonnaamet on 12.07.2023 kirjas nr 6-5/23/12879-2 andnud seisukoha, et algatatava

detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH

algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeeringumenetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme ega avariilisi riske.

Planeeringualal ei esine üldist ega lokaalset keskkonnareostust. Kavandatud tegevusega ei

kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega

transporti. Soovitav on teha müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid ainult tööpäevadel

ajavahemikus kell 8.00 kuni 18.00. Kuival perioodil tuleb vältida tolmuheidet.

Päikesepargi ja sellega kaasnevate seadmete töös hoidmine ei põhjusta läbiviidud avalike

uuringute tulemusel kahjulikku mõju inimese tervisele. Päikesepargi rajamisel on kogu

tehnoloogia kooskõlas tervisekaitse nõuetega ja vastab Euroopa Liidu standarditele.

Rajatiste ekspluatatsiooni perioodil ei kasutata taastumatuid loodusressursse ega saastata

keskkonda. Materjali ja energiakasutus toimub peamiselt ehitustegevuse käigus. Jäätmeid tekib

eeskätt rajatiste demonteerimisel nende eluea lõppemisel. Päikesepargi ekspluatatsioon sisaldab

paneelide ja alajaama pisemaid hooldustöid.

Päikeseelektrijaama amortiseerumisel tuleb näha ette päikesepargi likvideerimine,

katastriüksuse sihtotstarbe muutmine maatulundusmaaks ning ala edasine kasutus

pärandkooslusena.

2.9. Tuleohutusnõuded

Minimaalseks tulepüsivusklassiks on TP3. Rajatiste projekteerimisel tuleb arvestada

projekteerimisnormidega vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 812-7:2018 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.“

Päästetehnikaga juurdepääs planeeringualale tagatakse Kuivastu-Võiküla teelt läbi olemasoleva

juurdepääsutee Vana-Ivardi, Aassaare, Reinu ja Kaura kinnistutel.

Lähim avalik tuletõrje veevõtukoht asub Kuivastu sadamas.

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 15

2.10. Piirangud ja servituudid

Alajaama kaitsevöönd 2 m rajatise välispiirist väljapoole, kesk- ja madalpingekaabli

kaitsevöönd 1 m liinirajatise keskjoonest mõlemale poole kaablit.

Juurdepääsu tagamiseks Kaura ja Kaurasalu kinnistutele on seatud teeservituut Aassaare

(47801:008:0638) ja Reinu (47801:008:0637) kinnistutele. Planeeringuga esitatakse

teeservituudi seadmise ettepanek Vana-Ivardi kinnistule (47801:008:0189) Kaura ja Kaurasalu

kinnistute kasuks.

2.11. Kuritegevuse riskide ennetamine

Planeeringualal on soovitav arvestada järgmiste kuritegevuse riske vähendavate meetmetega:

 planeeritavate rajatiste ning piirkonna hea nähtavus ning jälgitavus

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine päikesepargis

 päikesepargi ja komplektalajaama ümbruse korrashoid

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste koostamisel on lähtutud Eesti standardist

EVS 809-1:2002. Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine

3. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

3.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude analüüs

Planeeringu elluviimisel kaasnevate tegevuste mõju planeeringualal ja selle mõjualal võib

tinglikult jagada kahte ossa: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitamisaegsed

mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitise valmimisega. Käesoleva planeeringu

ehitamisaegsed tegevused, mis mõjutavad lühiajaliselt ümbritsevat keskkonda, on

päikeseelektrijaama ja sellega seotud taristu rajamine. Nimetatud tegevustega kaasneb

ehitusmüra, ehitustegevusega seotud veoste liikumine, liiklussageduse ajutine kasv.

Ehitusjärgsed mõjud on ligilähedased planeeringueelsele olukorrale- päikesepargi töös hoidmise

ja selle ekspluatatsiooniga ei kaasne müra, õhusaastet, liiklustiheduse kasvu ega muid

keskkonnahäiringuid. Sellest tulenevalt ei kaasne planeeringu elluviimisel ka piirkonna

võimalikke negatiivseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Looduskeskkonnale

avaldavad mõju planeeringu elluviimisel rajatavad päikesepaneelid. Leevendavate meetmetena

saab paneelidest vabal maa-alal karjatada loomi, koguda rohttaimi ja taastada kunagine

pärandkooslus ning seda edaspidi ka hooldada.

Planeeringu realiseerumisel kasvab vähesel määral liikluskoormus Võiküla munakiviteel.

Päikesepargi ekspluatatsioon eeldab vähemalt kord kuus objektil viibimist. Vajalike tööde

koosseisu kuuluvad paneelide, alajaama, inverterite ja muu taristu tehnilised hooldustööd,

suvisel perioodil rohttaimede niitmine, kogumine või loomade karjatamine, talvisel perioodil

paneelipindade lumest puhastamine. Rajatud kruuskattega tee Võiküla munakiviteelt

planeeringualale võimaldab loodusturismi harrastajatel lihtsamat juurdepääsu loodusmaastikele

ja üldplaneeringuga määratud raskesti ligipääsetavale alale. Planeeringu elluviimise tulemusel

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 16

piirkonna elanike arv ei kasva ja sellest tulenevalt ei muutu oluliselt ka liiklustihedus Võiküla

munakiviteel.

Detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, kuna planeeringualal ja selle mõjualas

puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja muud vaatamisväärsused.

Planeeringu elluviimine avaldab mõju olemasolevale looduskeskkonnale tulenevalt

kavandatavast ehitustegevusest. Mõjud seisnevad võimalikus rohevõrgustiku sidususe

vähenemises või maastikuväärtuste langemises. Leevendavate meetmetena nähakse ette

päikesepaneelide paigutamine selliselt, kus on võimalik tegeleda rohttaimede kogumisega,

karjatamisega ja pärandkoosluse taastamisega. Tulemuseks on taimeliikidele sobiva

kasvukeskkonna säilimine ja rohevõrgustiku sidususe toimimine. Planeeringuala ökoloogilise

väärtuse tõstmist kirjeldatakse ptk 1.4.

Kotkaeksperdi poolt koostatud Kuivastu merikotka eksperthinnangus on esitatud päikesepargi

mõjud merikotkale. Suuri ega väiksemaid päikeseparke ei ole Eestis (meri)kotkaste pesade

lähedale rajatud, mistõttu nende mõjud (meri)kotkastele on teadmata. Päikesepark on

merikotkastele tõenäoliselt samaväärse maastikulise mõjuga, kui tööstusmaastik või

tiheasustusalad, sest nende lähedal nad pesitseda ei taha. Pesad on tavaliselt üksiktaludest ja

teedest vähemalt 150-200 meetri kaugusel, aga tiheasustusaladest vähemalt 0,5 km kaugusel.

Detailplaneeringu elluviimisel jääb päikesepark kotkapesast ca 330 m kaugusele, vähendades

negatiivseid mõjusid merikotka tegevusele.

Päikesepaneelide amortiseerumisel või nende eluea lõppemisel need demonteeritakse või

vahetatakse välja uuemate vastu. Päikesepaneelide demonteerimise järgselt tuleb katastriüksuste

sihtotstarve muuta kogu ulatuses maatulundusmaaks ning ala edasine kasutus näha ette

pärandkooslusena.

Detailplaneeringu eesmärkide elluviimine annab piirkonnale lisaväärtusi elektrienergia

tootmiseks ja tarbimiseks, teenides olulisel määral avalikke ja erahuve.

3.2. Planeeringu elluviimiskava

Pärast käesoleva planeeringu kehtestamist teostatakse tööd vastavalt järgmisele kavale:

 katastriüksuste sihtotstarvete muutmine osaliselt tootmismaaks

 ehitusprojekti ja selle koosseisus elurikkuse kava koostamine, ehitusloa taotlemine

päikesepargi ja sellega seotud vajaliku taristu rajamiseks, pärandkoosluse taastamiseks

ja koduloomade karjatamiseks

 päikesepargi ja sellega seotud vajaliku taristu rajamine, pärandkoosluse taastamine ja

selle hooldamine

 kasutuslubade taotlemine planeeritavatele rajatistele

 päikesepargi amortiseerumisel ja võimalikul paneelide likvideerimisel taastuvenergia

tootmine lõpetatakse ning maakasutus taastatakse planeeringueelsele olukorrale

sihtotstarbega maatulundusmaa

DP Projektbüroo OÜ Töö nr 02-23-DP

Muhu vald, Kuivastu küla, Kaurasalu ja Uue-Ankru katastriüksuste detailplaneering 17

4. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

Uue-Ankru:

- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 2,68 ha;

- Ehitiste arv krundil: ei hoonestata (päikesepaneelid)

- Ehitise maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 4,0 m;

- Sihtotstarve ja osakaal - OE 60% elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa,

MM 40% metsamaa (detailplaneeringu liikide kaupa),

T 60% tootmismaa, M 40% maatulundusmaa (katastriüksuse liikide kaupa)

Kaurasalu:

- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 6,81 ha;

- Ehitiste arv krundil: ei hoonestata (päikesepaneelid)

- Ehitise maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 4,0 m;

- Sihtotstarve ja osakaal - OE 75% elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa,

MM 25% metsamaa (detailplaneeringu liikide kaupa),

T 75% tootmismaa, M 25% maatulundusmaa (katastriüksuse liikide kaupa)

Kaura:

- Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 6,75 ha;

- Ehitiste arv krundil: ei hoonestata (päikesepaneelid)

- Ehitise maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: 4,0 m;

- Sihtotstarve ja osakaal - OE 95% elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa,

MM 5% metsamaa (detailplaneeringu liikide kaupa),

T 95% tootmismaa, M 5% maatulundusmaa (katastriüksuse liikide kaupa)