Surf nr 1 läbindusprojekt

VKG KAEVANDUSED OÜ

VERTIKAALŠURF NR 1

PROJEKT

UUS KIVIÕLI KAEVANDUS

TÖÖ NR. 002 VKG kaevandused OÜ MTR nr. KKP000003 19.08.2004 Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve Juhatuse liige Margus Loko Peamarkšeider Sergey Orekhov Vastutav spetsialist Viktor Tšupik Peatehnoloog Vladimir Mazin Töökeskkonna spetsialist Nikolai Malõšev Jaoskkonna juhataja Vadim Ivanov

oktoober 2023.a.

Kohtla-Järve

Sisukord:

1. Üldandmed. 2. Mäe-geoloogilised tingimused. 3. Kaeveõõne ja toestuse iseloomustus. 4. Veekõrvaldamise meetmed. 5. Läbindamine ja toestamine. 6. Tööde tehnoloogia ja töö organiseerimine. 7. Lõhketööde teostamine. 8. Tuulutuse arvutus ja skeem. 9. Tööohutuse meetmed. 10. Transpordiskeem. 11. Elektrivarustusskeem. 12. Keskkonnakaitse.

. Joonised: Lisa 1. Asukoha skeem. Lisa 2. Maapinna plaan osa koos puurkaevu skeem. Lisa 3. Kaeveõõnte plaan (allmaaosa). Lisa 4. Šurfi vertikaalne läbilõige. Lisa 5. Surfi ülemise osa betoneerimisskeem (ehitusosa). Lisa 6. Inimeste ohutus-ja kaitseseadmete skeemid šurfi läbindamisel. Lisa 7. Lõhketööde projekt.

1. Üldandmed. Ventilatsioonišurf nr 1 ehitatakse Uus Kiviõli – II kaeveväljale ja on ettenähtud värske õhu andmiseks kaevandusse Uus Kiviõli – II kaevevälja varude kaevandamisel. Etteandešurfi parameetrid on arvestatud värske õhu andmiseks kaevandusse mahus, mis on vajalik 5 milj. aastatoodanguga kaevanduse tuulutamiseks. Šurfi ehituse aluseks on käesolev projekt ja Uus Kiviõli detailplaneering (SWECO PROJEKT, töö nr.13410-0045, 2014.a.). Juurdesõidutee on olemas ( Arvila-Savala maantee). Pinnase ja kivimite veesisaldus võib olla suur. Šurfi kaugus eluhoonetest on 680 meetrit. Ventilaatorid paigaldatakse maa-alla, sellega hoitakse ära müra levik. Šurfi ekspluatatsiooniiga – kogu kaevanduse ekspluatatsiooniiga. Vajalike tegevuste järjekord: - kooskõlastada ehitusplatsi ehitus; - raadada mets ehitusplatsil, jättes müratõkkeks metsariba; - pinnase eemaldamine ja ehitusplatsi juurdesõidutee täitmine aherainega; - tsentraalse tehnoloogilise puuraugu Ø495 mm ja puuraukude Ø112 mm puurimine ümber šurfi perimeetri (tsenttraalse puuraugu ülesanne on aheraine laskmine kaevandusse ja tuulutuseks.Väiksema diameetriga puuraugud on mõeldud eelnevaks tamponeerimiseks) - kaevata süvend ja süvendada ekskavaatoriga kuni kõvade lubjakivikihtideni; - betoonist šurfi piirete ehitamine ja kaitseresti paigaldamine; - šurfi läbindamine ülevalt alla, seinte betoneerimine ja veehorisontide isoleerimine. 2. Mäe-geoloogilised tingimused

Kivimite geoloogiline iseloomustus

Näitaja Iseloomustus 1 Kivimid lubjakivid 2 Kaeveõõnte seinte püsivus püsivad 3 Geoloogiliste rikete olemasolu On olemas vettsisaldavad

kihid 4 Kivimite ohtlikkus (tolm, gaas, mäeloogid) ohutu 5 Kihindi kaldenurk 0 6 Maapinna absoluutne kõrgus

Absoluutne kõrgus setete all Kihindi põhja absoluutne kõrgus Kaeveõõne sügavus kihindi põhjani

+47,3 m +46,1 m +18,6 m 28,7 m

7 Lae kõrgus kaeveõõnes 3,28 m 8 Kvaternaarsetete paksus 0,40 – 1,20 m 9 Purustatud kihindi paksus setete all

kuni 8,0 m

10 Kivimite tugevus prof. Protodjakonovi järgi 5-6

Geoloogilised tingimused Paekihtide väljumisel kvaternaarsetete alla on täheldatavad vertikaalsed lõhed koos purunenud paekihtidega. Kvaternaarsetete all on murenenud lubjakivid vertikaalsete lõhedega. Mittepüsivate lubjakivide paksus šurfi ülemises osas võib ulatuda 8,0 meetrini. Vettsisaldavaid kihte millest voolab vett võib leida maapinnalt kuni põlevkivikihini. Peab rakendama spetsiaalseid abinõusid vee surfi sattumise ärahoidmiseks, et ära hoida surfi seinte ja kaitseresti jäätumise, kui väljas on miinustemperatuurid. Šurfi keskmises osas on tihedad ja tugevad paekihid. Šurfi alumine osa lõikub keskmise püsivusega tootuskihiga, milles on põlevkivi vahekihid. Šurfi külje kivimid on püsivad, kuid nõuavad pidevat puhastamist lahtikihistunud kivimitest šurfi läbindamise ajal.

3. Kaeveõõne ja toestuse iseloomustus.

3.1. Projekteerimisandmed. 1 Kaeveõõne otstarve Värske õhu etteandešurf. 2 Mäemassi väljamine Puur-ja lõhketööd 3 Mäemassi laadimine Oma raskuse mõjul läbi vertikaalse

puuraugu, seejärel laaditakse kopplaaduriga kalluritesse ja viiakse kaevanduse väljatöötatud alasse.

4 Kopplaaduri tüüp, kalluri tüüp Kopplaadur SCHOPF, Scooptram ST-1030, kallur Scania võI analoogid

5 Ajutine toestik Ei kasutata 6 Alaline toestus Betoonist piirded maapinnal.

Betoontoestus - šurfi seinad (vettsisaldavate kihtide sulgemine). Ilma toestuseta – püsivates lubjakivides. Ankurtoestus šurfi alumises osas, kaeveõõntega ühinemiskohas.

8 Kaeveõõne kaldenurk, kraadi 90º 9 Kaeveõõne sügavus, m 19,35 m - kaeveõõne lae ühinemiskohani 10 Ava ristlõige ,(peale

betoneerimist) m2 23,7 m2

3.2. Ristlõikepindalad

Diameeter, m Ristlõikepindala, m2

Läbindamisel Peale betoneerimist Läbindamisel Peale betoneerimist Betoneeritav osa:

6,0 5,5 28,26 23,7 Tugevates lubjakivides (ilma toestuseta):

5,5 5,5 23, 7 23,7

4. Vee kõrvaldamise meetmed. 4.1. Maapealne osa. Šurfi maapealse osa betoonist tõkke ehitab ehitusfirma. Projektis on toodud järgmised lahendused: 4.1.1. Šurfi maapealse tõkke ülemise osa kõrgus on 1,5 m ehitusplatsi pinna absoluutsest kõrgusmärgist. 4.1.2. Šurfi ristlõikepindala on ümmargune (korrapärane hulknurk). 4.1.3. Kasutatav betoon - mark C30/37 armeerimisega. 4.1.4. Betoonist tõkke alla tugevate lubjakivide peale valatakse betoonist vöö (tasanduskiht), mille ülesanne on konstruktsiooni tugevdamine arvestusega, et betoonist vöö peab vastu järgnevatele lõhketöödele šurfi läbindamisel. 4.1.5. Šurfi sisemine diameeter on 5,5 m, lubatud maksimaalse õhuliikumiskiiruse järgi tuulutuskaeveõõntes (15 m/sek) . 4.1.6. Šurfi ehitusplatsi lõplikul planeerimisel ei tohi kasutada savikat pinnast, sest külmumisel savi ruumala suureneb. Ettenäha pinnavete eemalejuhtimine šurfi seintest. 4.2. Šurfi maaalune osa. 4.2.1. Ülemistes kihtides vettsisaldavate kihtide olemasolu korral puurida drenaažipuuraugud ja juhtida vesi veekõrvaldussoonde.

5. Läbindamine ja toestamine Šurfi ehitamise peamised etapid: 5.1. Juurdepääsuteede ettevalmistus ja tehnoloogilise ehitusplatsi täitmine. 5.2. Aheraine kaevandusse allalaskmiseks tehnoloogilise keskpuuraugu puurimine. 5.3. Lehtri ettevalmistus, kvaternaarsetete eemaldamine (kuni lubjakivideni), transpodi juurdesõiduteede formeerimine ja aheraine tihendamine. 5.4. Ehitusosa. Arvestades geoloogilisi iseärasusi ehitatakse šurfi betoonist tõke spetsiaalse projekti järgi. Betoonist tõkkele ehitatakse kaitserest, mis katab šurfi ristlõike. Kaitserest valmistatakse metallprofiilist (karpraud, H-tala). Kaitseresti avade suurus 0,5 х 0,5 m. Kaitserestile paigaldatakse lava ja mehhanism materjalide tõsteks ja allalaskmiseks. Kaitserestile tehakse ava materjalide tõsteks ja allalaskmiseks ja paigaldatakse redelid inimeste liikumiseks üles ja alla.

6. Tehnoloogia ja tööde organiseerimine. Läbindamine koos betoonist toestuse kasutamisega toimub tsüklitena. Süvendamine. Kaeveõõs kaevatakse 1,5 m sügavuseni. Kaeveõõne diameeter valitakse võimalusel suurem, kui projektmõõt (arvestades betoneerimistöödega). Šurf läbindatakse ülevalt alla puur-ja lõhketöödega, puuritakse käsielektripuurmasinatega. Purustatud kivimid laaditakse käsitsi läbi puuraugu maaalla. Aheraine laadimine maa-all puuraugu alt toimub kopplaaduri ja kalluritega. Aheraine viiakse väljatöötatud alasse. Läbinduse käigus võivad avaneda veerikkad kihid. Kui toimub vee juurdevool, siis läbindustööd peatatakse, kaeveõõne põhi ja seinad tasandatakse betoneerimistööde jaoks.

Vee kõrvalejuhtimine ja šandorite paigaldamine. Valitakse suure vee juurdevooluga koht kaeveõõne seinas. Selles kohas paigaldatakse šandor (kanal vee eemalejuhtimiseks) ja tehakse väline raketis. Kohtades, kus vett pole on välimiseks raketiseks kaeveõõne seinad. Paigaldatakse armatuurvõrk ja sisemine raketis. Seejuures kaetakse osaliselt varem paigaldatud betoontoestuse vöö. Šandorid valmistatakse selliselt, et kindlustada vee eemalejuhtimine kaeveõõnte seinte betoneerimisel, võimaldavad vee lukustada ja pumbata tamponeerimissegu betoontoestuse taha läbi spetsiaalse toru. Betooni valamine seina. Betooni valamine raketisse toimub maapinnalt läbi torude. Šandorid on betooni pumpamise ajal avatud ja mööda neid dreneerib vesi. Tamponeerimine. Pärast betooni kõvenemist monteeritakse vertikaalne toru spetsialsete otsakute kaudu šandoriga tamponeerimissegu paigaldamiseks. Šandori väljalaskeavad suletakse ja läbi torude šandoris, läbi vee ärajuhtimiskanalite, pumbatakse tamponeerimissegu. Sellega kindlustatakse lõplik vee eemalejuhtimine. Peale segu kõvenemist võetakse raketis maha. Sellega tsükkel lõpeb. Enne uue tsükli algust peab andma aega betooni ja tamponeerimissegu kõvenemiseks vastavalt projekti soovitustele.

Läbindusseadmete loetelu:

- elektripuurmasinSER-1 (või perforaator) = 2 - käiviti APŠ elektripuurmasina ühendamiseks (või kompressor) = 1 - puurvarras diameetriga 38 – 40 mm = 2 - laadurveok Scooptram ST-1030 (SCHOPF) või analoogid = 1 - kallurid (Scania) või analoogid = 1 - vints käsijuhtimisega (materjalide tõsteks ja allalaskmiseks, inimeste julgestamiseks redelil üles ja alla liikumisel.) = 1 - kirka = 1 - labidas = 1 - käpp = 1 - vasar = 1

Inimeste liikumisel mööda šurfi vertikaalseid seinu kasutatakse redelit, inimene kinnitatakse julgestuseks vintsi trossi külge, maapinnal olev töötaja juhib vintsi tööd ja jälgib ohutust. Tööde organiseerimine – üks või kaks 8 tunnist vahetust ööpäevas. Lõhketöid šurfi maaaluses osas öisel ajal ei tehta.

Materjalide kulu kaeveõõne 0,6 j.m. kohta

Element Materjal Toestuse mõõtmed,mm

Kogus tk/kg

Materjali tüüp

Pikkus Diameeter Ümarmets Saematerjal Metall kg

Puurvardad puurteras 800 25 Betoon C35/40 5,5–6,0 m 4,5 m3 Armatuur Ст 3 Ø10 125 kg Lõhkematerjalid

LA Senatel Powerfrag 33,6 kg 2,00 kg/m3 detonaatorid TMED, MMSED 56 tk 3,30 tk/m3

Tööde organiseerimine.

Töid tehakse kahekesi järelevalveisiku juhtimisel. Brigaadi koosseisus on 2 kogenud läbindajat, ühel läbindajal peavad olema lõhkemeistri load. Läbindustsükkel algab julgestusvintsi paigaldamise, paigaldamise kinnituse kontrollimise ja vintsi korrasoleku kontrollimisega vastavalt valmistajatehase kasutusjuhendile. Üks läbindaja paneb selga rippsüsteemi, kinnitab ennast julgestusvintsi külge ja laskub mööda redelit šurfi. Laskumise ajal vaatab üle kaeveõõne seinad ja eemaldab lahtikihistunud kivimitükid, viib kaeveõõne seinad ohutusse seisukorda. Teine läbindaja on seejuures vintsi juures ja julgestab esimest läbindajat, aeglaselt kerib lahti vintsi trossi. Pärast esimese läbindaja laskumist šurfi eeni vabastab ta rippsüsteemist vintsi trossi, teine läbindaja kerib vintsi trossi üles ja alustab vajalike materjalide ja tööriistade allalaskmist šurfi ette, laseb alla geotekstiilist šurfi ristlõike katte. Seejärel laskub analoogselt šurfi läbindaja nr 2. Vintsi juures on julgestajaks järelevalveisik. Enne teiste operatsioonide algust paigaldavad läbindajad enne ettevalmistatud kinnituskohtadele šurfi ristlõike geotekstiilist katte (või võrgu) Aherainet, mis koguneb puuraugu alla tuleb perioodiliselt ära viia. Purustatud aheraine laadimine toimub käsitsi läbi puuraugu. Aheraine kukub kaevandusse šurfi ja maa-aluse kambri ühinemiskohta. Pärast šurfi ee põhja puhastamist toimub lõhkeaukude puurimine. Lõhkeaukude puurimine toimub käsielektripuurmasinatega või pneumaatiliste perforaatoritega vastavalt lõhkeaukude asetsemise skeemile puur-ja lõhketööde passis. Pärast lõhkeaukude puurimise lõpetamist lastakse šurfi ette lõhkematerjalid ja laetakse lõhkeaugud. Enne lõhkeaukude laadimise algust tõstetakse elektripuurmasinad, perforaator, puurvardad ja puurkaablid vintsiga üles ja paigutatakse ohutusse kohta. Enne lõhkamist toimub töölava demontaaž. Töölava montaaži ja demontaaži ajal peavad läbindajad kõrgustes töötamise ohutusvööde ja ohutusköite abil olema kindlalt kinnitatud betoontoestuse külge. Betoneerimistöid teostab konkursi alusel alltöövõtja.

Ühe tsükli näidisplanogramm: №№

Tsükli operatsioon

Ööpäev

10

1

1

2

1

1

1

1

1

2

1. Läbindus 1.1. Šurfi süvendamine, 1,5 м 10 2. betoneerimine 2.1. Šandori paigaldamine, vee

eemalejuhtimine 1

2.2. Armeerimine 1 2.3. Raketise ehitamine 2 2.4. Betooni valamine 1 2.5. Betooni kuivamine 1 2.6. Tamponeerimistorude

paigaldamine 1

2.7. Šandori sulgemine ja tamponeerimissegu pumpamine

1

2.8. Segu kuivamine 1 2.9. Raketise eemaldamine,

torustiku demontaaž 2

7. Lõhketööde teostamine.

Lõhketöid tehakse lõhketööde projekti alusel (Lisa 7). Esi pole tolmu- ja gaasiohtlik. Lõhkematerjalidena kasutatakse lõhkeainet Senatel Powerfrag ja elektridetonaatoreid TMED, MMSED. Magistraaljuhtmena kasutatakse juhet mark VP-0,7. Kuigi lõhkamine toimub šurfi süvendatud osas betoonist tõkke sees võivad šurfist maapinnale väljalennata aheraine tükid. Lõhketööde projektis on ettenähtud kõigi isikute viimine ohutusse kaugusesse – vähemalt 200 m. Magistraaljuhtme pikkus peab olema vähemalt 200 meetrit (vastavalt lõhkemeistri varjekohale). Elektridetonaatorite ühendamisviis - järjestikune. Laengute initseerimise meetod – vastuinitseerimine, suunaga šurfi põhjast šurfi suudme poole. Kontroll-mõõteriist - ООМ-3, vooluallikas - lõhkemasin МАRS. Lõhkeaukude suudmete vahekaugus ja lõhkeaukude pikkus võib erineda passis toodust ± 10%. Elektrienergiat lõhkamise ajal šurfi ei anta. Lõhkevõrgu takistus lõhkamise iga korra puhul on toodud lõhketööde passis arvestades magistraaljuhtme pikkust - 200 m. Topisena kasutatakse liiva ja savi segu. Topise pikkus 100 mm. Lõhkejaama, valvepostide, juurdepääsu piiravate tõkete ja inimeste varjekohtade asukohad paigaldatakse vastavalt lõhketööde projekti skeemile. Signaallampe šurfi läbindamisel ei kasutata. Samuti ei tohi lõhketöid läbiviia äikese ajal. Ei tohi kasutada mobiiltelefone laadimisala ohtlikus tsoonis.

8. Tuulutuseks vajaliku õhuhulga arvutus šurfi läbindamisel aheraines ja tuulutusskeem.

8.1. Arvutus töötavate inimeste arvu järgi. Õhuhulga arvutus toimub järgmise valemi järgi :

Q esi = n q m3/min; kus : n - maksimaalne ees üheaegselt töötavate inimeste arv ; n = 2 q - normatiivne õhuhulk ühe inimese kohta, võetakse q= 6 m3/ min . Q esi = 2 x 6 = 12 m3/min; 8.2. Õhuhulga arvutamine lõhketöödel eralduvate gaaside järgi. Lõhkeaine kulu alusel arvutatakse vajalik õhuhuk järgmise valemi järgi: S 3 В b φ l2

Q evk = 2,25 ---- -------- , m3 / min t P2 S kus: S - kaeveõõne ristlõige pärast läbindamist, S = 23,75 m2 ; t - ettevalmistuskaeveõõne tuulutuseks vajalik aeg, t  30 min ; B – üheaegselt lõhatava lõhkeaine kogus, B = 33,6 kg; b - LA gaasilisus, võetakse valmistajatehase karakteristika järgi, b= 22,0 l / kg ; l - ee pikkus, l = 20,0 m ; φ - koefitsient, mis arvestab kaeveõõne veesisaldust. - kaeveõõntele, mis osaliselt läbindatakse vettsisaldavates kihtides ( märjad kaeveõõned ) , φ = 0,6 Р - õhutoru õhukadude koefitsient pikkusel l ( või lkr ),

kui l = väiksem 50 m võtame tinglikult Р=1,02 Painduvate tuulutustorude koefitsientide P suurused on toodud tabelis 2.3 " Tulutusplaani koostamise juhend V4_01.08.2023 ". Таблица 2.3. L , м 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 1200 1400 Р 1,02 1,05 1,10 1,17 1,24 1.34 1.45 1.59 1.74 1.93 2.39 3.02 23,75 3 33,6 х 22,0 х 0,6 х 202 Q evk = 2,25 х ---- ---------------------------- = 34,0 м3 / мин 30 1,022 х 23,75 Otsus: Šurfi läbindamisel lõhketöödega toimub tuulutus depressiooni arvelt, mis on tekitatud kohaliku tuulutuse ventilaatoritega (surfi maapinnale väljumise kohas on väike depressioon, mis on suunatud kaevandusse). Lõhkegaasid imetakse kaevandusse läbi tsentraalse tehnilise puuraugu ja läbi kambri surfi ja I paneeli vahel I paneelstrekki ja sealt edasi kaevanduse kaldšahtidesse. Kui üldine kaevanduse depressioon kohaliku tuulutuse ventilaatoritega on ebapiisav, siis surfi ja I paneeli vahelisse kambrisse paigaldatakse oma kohaliku tuulutuse ventilaator. Lisatud ventilaatori korral tuulutuse skeem jääb samaks, tuulutustoru ei kasutata.

9. Tööohutuse abinõud.

9.1. Enne tööde algust tuleb lahtised kivimitükid kaitserestilt ja eest ära koristada. 9.2.Šurfi laskumine ja väljaronimine peab toimuma mööda kaeveõõne seina külge

kinnitatud redelit. Vintsi julgestustross pea olema kinnitatud töölise ohutusvöö külge. 9.3.Töölava montaažil ja demontaažil peavad töölised kasutama ohutusvöösid, mis

spetsiaalsete köite abil kinnitatakse betoontoestuse vundamendi külge. 9.4.Šurfi läbindustöödel peab šurfi ja kaevanduse kaeveõõne ühinemiskoha nišš olema

piiratud spetsiaalse tõkkega, mis hoiab ära inimeste vaba ligipääsu šurfile ja millel on kirjad, mis hoiatavad šurfist allakukkuvate kivimite eest.

9.5.Kui šurfi külastavad tehnilise kontrolli isikud tehtud tööde ülevaatamiseks, siis

peatatakse ülevaatamise ajaks töö šurfis. Signaal töö peatamiseks ja töö alustamiseks antakse häälega.

9.6.Pärast laskumist šurfi vertikaalsesse ossa peavad läbindajad enne tööde algust

paigaldama šurfi ristõikele ee pinnast vähemalt 2 m kõrgusele tõkke, mis on geotekstiilist või tekstiilist võrgust.

Pärast šurfi läbindamist toimub materjali osaline laadimine, seejärel puhastatakse hoolikalt lae üleminekukoht, mis toestatakse täiendavalt ankrute ja alustaladega. Lõplik materjali laadimine toimub pärast tekkinud lae ülemineku puhastamist ja toestamist. 10. Aheraine transport. Pärast lõhketöid laaditakse aheraine käsitsi läbi puuraugu kaevandusse, šurfi ja kaevanduse kaeveõõne ühinemiskohta. Ühinemiskoha kambris purustatud aheraine koguneb koonuse kujul. Kambrist aheraine äravedu toimub vastavalt kogunenud aheraine hulgale kalluritega või kopplaaduri kopaga. Aheraine transporditakse kamberplokkide väljatöötatud alasse. 11. Elektrivarustus. Vertikaalse šahti läbindamise elektrivarustus toimub 380 V vahelduvvoolu generaatoriga. Kantav generaator ühendatakse käiviti APŠ transformaatoriga 380/127 V, käsipuurmasinate ühendamiseks.

12. Keskonnakaitselised tegevused. 12.1. Tegevused müra mõju vähendamiseks. Peamiseks müra vähendamise abinõuks on peaventilaatorite paigaldamine maa-alla. Peale selle on surfi suue piiratud betoonist seinaga ja surfi ehitusplats on piiratud metsaga. 12.2. Õhureostuse vähendamise meetmed. Tuulutusšurf nr 1 on etteandešurf ja on ettenähtud värske õhu andmiseks kaevandusse. Heitmed atmosfääri puuduvad. Šurfi kasutamise eesmärk ei muutu kaevanduse ekspluatatsiooniaja jooksul. 12.3. Veehorisontide kaitse. Vettsisaldavad horisondid on kaitstud betoonist vettisoleeriva toestusega. 12.4. Abinõud maastiku rikkumise vältimiseks. Ehitusplats on metsamassiivis, kaugel hoonetest. Ümber ehitusplatsi on planeeritud metsane müratõkketsoon, mis samal ajal parandab ehitise väljanägemist. Maapind ümber šurfi platsi tasandatakse ehitusperioodil. Betoonist väljaulatuva osa kõrgus on ainult 1,5 m, mis hoiab ära kõrvaliste isikute ja loomade sattumise šurfi. Pärast kaevanduse ekspluatatsiooniaja lõppu šurf likvideeritakse spetsiaalse projekti järgi, vastavalt kaevanduse sulgemise projektile. Projektis nähakse ette šurfi täitmine aherainega, betoonist väljaulatuva osa lammutamine, šurfi platsi tasandamine.

43801:001:0126

44901:003:0106

44901:003:0164

44901:003:0528

44901:003:0179

44901:003:0315 T.šurf 1

43801:001:0126

Raadamise pindala 802 m2

Tehnoloog Koostas

Järveküla 14, 30328 Kohtla-Järve

Tellija:

Mõõtkava:

STAAD:

Uus-Kiviõli kaevevälja

VKG Kaevandused OÜ

Puurauk ∅495 surf nr.1

KKP000003,EEG000182

1:2000

V. Mazin S. Orekhov

projekteeritav tee ja plats

olemasolev krundipiir

raadamine

Konveier Auto

Peatranspordi strekk

šurf nr 1 (värske õhu)

elektrikam ber

Peakonveieri strekk

Transpordi strekk (taga liiklus)

autopesula

settebassein

parkla

elektrialajaam

Põhja pum bajaam

Auto

водоотлив

õhukütte tsoon

õhukütte tsoon

Külgstrekk 2.1.

7,5

7,5

5,4

5,4

6,9

2.1. kogumisstrekk

1.1. kogumisstrekk

õhukütte tsoon

õhukütte tsoon

õhukütte tsoon

õhukütte tsoon

Lisa 3 _ Allmaa ventilatorikambrid s eem

Sf nr 1

A

G

H

F2

J

412

398

1 553

1 340

70

172

40

70 200 128

128

4 60

0

70 302

40

412

40 412 70 40

40

7040

1 50

0

500500500500500500500500500

500500500262 500

2 500

2 588 2 588

5 176

2 500

23 350

0 50

0 26

2 50

0

6 10

0

800

80 0

800

80 0

R 2 828 R 2 628

Арм.сетка Ø6 А500HW 150/150

Бетон С35/45

Арм.сетка Ø6 А500HW 150/150

Выпуск воды S=0,25 м2 с задвижкой и трубопроводом для нагнетания тампонажного раствора(изготовит заказчик)

Предохранительная решётка (установить выше уровня воды)

Швеллер №10

Выравнивающий слой бетона

Быстрое соединение на бетононасос

Труба PN10 D=110мм

Быстрое соединение на бетононасос

Труба PN10 D=110мм

Выравнивающий слой бетона

Выпуск воды S=0,12 м2 с задвижкой и трубопроводомдля нагнетания тампо- нажного раствора(изготовит заказчик)

1:50

Tellija

Projekteerija Vladimir Fjodorov

Projekteerija 21.08.2015

tel. 3376759 e-mail. [email protected], reg. nr 10003608 Joonise nimetus

Kuupäev

Mõõtkava

Joonise nr. Staadium Tööprojekt

EK-3

OÜ Consulting Engineer Proffsistem OÜ Бетонирование верхней части шурфа

A A

1 - 1 А - А

Примечания

1) Привязку и монтаж конструкций осуществить по месту

3) Марка применяемого бетона С35/45( для ХС4, ХF4)

2) Экспозиционный класс окружающей среды соответствует ХС4,ХF4

4) Длина заанкеривания арматуры Ø6A500HW в бетоне - 300мм

7) Схему армирования выравнивающего слоя бетона см. на чертеже ЕК-2

Спецификация на материалы

2)Бетон С35/45- 42,1м3

1)Арм. сетка Ø 6A500HW 150/150 - 210м2 2844п.м(632кг)

3) Швеллер №10 - 74п.м(636кг)

6)Швеллер № 10 (защитная решётка)замонолитить в бетонном кольце не менее чем на 100мм

8)При проведении взрывных работ в шурфе, прочность бетона кольца шурфа должна быть не менее 80% проектной.

Разрезы 1-1, А-А. Спецификация

Töö nr T-18-08-15

Бетонное кольцо шурфа

Выравнивающий слой бетона 1)Арм. сетка Ø 6A500HW 150/150 - 38м2 530п.м(118кг) 2)Арм. Ø 6A500HW L=2,9м - 52 шт. 151п.м(34кг) 3)Арм. Ø 12A500HW 110п.м(98кг)

5) Длина заанкеривания арматуры Ø12A500HW в бетоне -550мм

4)Бетон С35/45 - 12,0м3

Läbindus projekti lisa nr 7

VKG KAEVANDUSED OÜ

UUS KIVIÕLI KAEVANDUS

TUULUTUSŠURF NR 1

LÕHKETÖÖDE PROJEKT

VKG kaevandused OÜ Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve

Lõhkematerjali käitlemise korraldaja Margus Loko Peatehnoloog Vladimir Mazin Töökeskkonna spetsialist Nikolai Malõšev Projekti juht Viktor Tšupik “ “ oktoober 2023.a.

Kohtla-Järve

Sisukord:

1. Seletuskiri 2. Peamised näitajad 3. Peamised ohutusnõuded 4. Lõhkevõrgu arvutus 5. Valvepostide ja ohtliku tsooni märkide paigaldamine lõhketöödel 6. Lõhkeaukude asetuse skeem ja laengute spetsifikatsioon 7. Elektrisüütevõrgu montaaži skeem 8. Laengu konstruktsioon lõhkeaugus

SELETUSKIRI

1. Käesolevas projektis on määratud lõhketöödega šurfi läbindamise ohtliku tsooni piirid ja

inimeste varjekoht. 2. Lõhkamisel valvepostid, inimeste varjekoht, ohtliku tsooni märgid ja tõkkeseadeldised

paigaldatakse vastavalt skeemile. 3. Lõhkemeister määrab ja tähistab laadimistsooni piirid lõhkeaukude laadimise ja

lõhkevõrgu monteerimise ajaks. 4. Tuulutusšurfi maaalusesse kambrisse paigaldatakse tõkked, mis takistavad inimeste vaba

pääsu tsooni, kuhu võivad kukkuda kivimid surfi vertikaalsest osast. 5. Šurfis lõhketööde teostamisel võib elektrienergiat mitte väljalülitada, kui lekkerelee

töötab, ja on kontrollitud.

Tingmärgid.

-

Lõhkekoht

-

Valvepost – paigaldatakse värskele õhujoale mitte ligemale kui 200 m lõhkekohast

-

Lõhkamisseadmete ühendamise koht – asub värskel õhujoal mitte ligemal kui 200 m lõhkekohast

-

Inimeste varjekoht - asub värskel õhujoal mitte ligemal kui 210 m lõhkekohast

Põhinäitajad:

Põhinäitajad Mõõtühik Kogus Kihi iseloomustus Kaevanduse kategooria

gaasi suhtes tolmu suhtes

mittegaasiline eri režiim

Puurimisvahendid Mehhanismide tüüp

Puurkrooni tüüp ja läbimõõt SER-19, perforaator

pobediit D=40÷42 mm Lõhkeaine ja

lõhkevahendid Lõhkeaine tüüp Detonaatorite tüüp Detonaatori juhtmete pikkus Elektridetonaatorite takistus

Senatel Powerfrag TMED, MMSED

5,0 m 2,65 oom

Magistraaljuhe Magistraaljuhtme pikkus Magistraaljuhtme läbilõige Magistraaljuhtme takistus Magistraaljuhtme tüüp

m mm2

oom x mm2/m VP-0,7

≥200 0,385

0,0175-cupr

Sisetopis Liivsavi topis Liivsavi topise pikkus puuraugu kohta

savi:liiv 3:1 (KF36-52) mm 100

Kontrollmõõteriist ad

Juhtivuse kontrollimiseks Takistuse mõõtmiseks

OOM-3

Kasutatavad süütemasinad MARS - 2

Täiendavad ohutustehnilised nõuded. 1. Magistraaljuhtme pikkus ≥ 200 m. 2. Elektridetonaatorite ja ete süütevõrgu omavaheline lülitus – jadalülitus. 3. Puuraukude pikkus ja suuete vahekaugus võivad erineda puur-lõhketööde passi nõuetest

mitte üle 5% ning puuraukude kalle üle 5o. 4. Kui lõhketööde läbiviimisel hõljetolmu niiskusesisaldus ≤ 15%, siis kasutatakse veega

niisutamine. Süütevõrgu arvutus.

Rüld = Rmag + r x n + 5 x S x √ n ; Rmag = p x 2 x l /s kus:

l - magistraaljuhtme pikkus (в расчетах принимается двойной провод)

p - magistraaljuhtme eritakistus s - magistraaljuhtme läbilõige n - elektridetonaatorite arv r - keskmine elektridetonaatori takistus S - keskmine elektridetonaatori takistuse ruuthälve

Rüld, oom

Eesi arv

56 el. detonaatorit

32 el. detonaatorit

24 detonaatorid

1 164 oom 102 oom 82 oom

Erilised ohutusabinõud lõhkamisel surfis nr 1. Lõhketöid tehakse allpool maapinda ja lõhkekoht on igast küljest piiratud kivimitevalli ja betoonist piirdega. Kivimite lõhkamine toimub süvendatud osas. Territoorium, mis piirneb surfi platsiga kujutab endast metsast kohta, hea ülevaatega töötsoonile. Kaugus lõhkekohast lähima eluhooneni on 680 m (Sauli, Rääsa küla, Lüganuse vald). Lõhkamise mõju suund – ülesse. Ohtliku tsooni raadiuse arvutus kui tööd toimuvad šurfi süvendatud osas. 1. Võimaliku mõju järgi hoonete klaasitud osadele: rв = 100 x 3√ Q2 = 100 x 3√ 7,2 2 = 373 m ; kus Q – lõhatava välislaengu mass (7,2 kg - 60 ms, 120 ms, 180 ms); Määrus nr 64 „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“ lisa: - p. 12.6 – lühiviitlõhkamisel loetakse korraga lõhatavaks laenguks vähem kui 50 ms vahemikus plahvatav lõhkematerjali kogus; - p. 12,7 – kui kaitstav objekt paikneb vahetult õhulööklaine levimise teel oleva tõkke (tihe metsatukk, küngas jms) taga, võib arvutuslikku ohutut kaugust vähendada kuni kaks korda. rв võib võtta (373/2) - 186 m Selles tsoonis klaasitud hooneid pole. 2. Inimesele mõjuva õhulööklaine järgi: rmin = 15 x 3√ Q = 15 x 3√7,2 = 29 m ;

3. Lõhkamisel tükkide laialilendamise järgi.

Esimestel lõhkamistel võtame ohtliku tsooni kauguseks 200 m - §§ 13.1 ja 13.5. «Lõhketööde projektile esitatavad nõuded». Edaspidi võib lõhketööde eest vastutav isik korrigeerida ohliku tsooni piire.

Ohutu töö tegemise abinõud. Lõhketööde teostamist juhib lõhketööde eest vastutav isik, kes on määratud käskkirjaga. Lõhketööde eest vastutava isiku kohustuseks on ohutult läbi viia lõhketõid.

1. Organiseerib vastavalt lõhketööde projektile lõhkeaine ja elektridetonaatorite kohaleveo. 2. Vastavalt lõhketööde projektile kontrollib lõhkekoha valmisolekut lõhkeaine laadimiseks

ja lõhkamiseks. 3. Instrueerib kõiki isikuid, kes on kaasatud lõhketöödel ja vastutab valvepostide ja ohtliku

tsooni märkide paigaldamise eest lõhketöödel. 4. Organiseerib ohtiku tsooni kaitse.

Lõhketöid tehakse ainult valgel ajal. Äikese ajal on lõhketööd elektridetonaatoritega keelatud. Elektrisüütevõrgu monteerimise ajal ei tohi laadimistsooni piirides kaasas kanda ja kasutada mobiiltelefone. Enne lõhketööde alustamist pannakse ohtliku tsooni ala piirile instrueeritud töötajatest valvepostid, vastavalt valvepostide paigaldamise skeemile. Valvepostide paigaldamise kord: Lõhketööde juhi korralduse peale lähevad valvepostidele määratud isikud üheaegselt oma määratud kohtadele. Savala – Arvila maanteel peatatakse liiklus autoga, millel põlevad ohutuled ja mis on paigutatud liiklemissuunaga risti, vastavalt valvepostide paigaldamise projektile. Seejuures kontrollitakse et ohtlikus alas ei oleks kõrvalisi isikuid. Lõhketööde ohutu läbiviimise eest vastutav isik kontrollib valvepostide asumist määratud kohtadele ja alles pärast seda annab loa lõhkamiseks. Lõhkamise signaalid: Signaalid antakse lõhkemeistri vilega. Esimene signaal - hoiatav (üks pikk, mitte lühem kui 3 sekundit) antakse peale lõhkevõrgu monteerimist ees. Pärast seda signaali vastutav lõhkemeister paigaldab piirded, viib inimesed, kes ei osale lõhketöödel ohutusse kohta väljapoole ohtliku tsooni ala ja paigaldab valvepostid või signaallambid. Teine signaal - lõhkesignaal ( kaks pikka, mitte lühemat kui 3 sekundit mõlemad) antakse enne magistraaljuhtme ühendamist lõhkemasinaga. Enne signaali andmist vastutav lõhkemeister peab veenduma, et kõik inimesed on ohtlikust alast väljaviidud, paigaldatud läbipääsu tõkked, samuti valvepostid. Pärast seda signaali vastutav lõhkemeister ühendab lõhkemasina magistraaljuhtmega, kontrollib lõhkevõrgu terviklikkust, vajadusel takistust ja teostab lõhkamise. Kolmas signaal – lõhkamise lõpp (kolm lühikest kestvusega vähem kui 2 sekundit mõlemad) antakse pärast lõhkekoha ülevaatust ja tähendab lõhketööde lõppu.

Lõhkeaukude asetuse skeem ja laengute spetsfitseerimine vertikaalse šurfi nr 1 läbindamisel. Lisa 8.

h= 5,5 Ee nimi:

b= 5,5 6,5º aheraines Характеристика шпуров и спецификация зарядов: Показатели буровзрывных работ : (Lõhkeaukude iseloomustus ja laendute spetsifitseerimine) Lõhketööde näitajad msek kg

Шпуры /Lõhkeaugud/ Laengud, kg Elektridetonaatorid Näitajate 0 4,8 K №№ Läbi Pik- Nurgad Suu- Kokku Tüüp Vii- Vii- Hulk Näitajate nimetus Kvaliteedi 60 7,2

I pur. mõõt kus rus vitus vitus iseloomustus 120 7,2 H Horis. Vertik. grupp aeg Ee pindala Läbind. käigus 0,00 180 7,2 T mm m kg kg m / sek tk m2 Pärast läbindust 0,00 240 2,4

Puur- Nimetus SER-19 300 4,8 masinate Üheaegselt töötavate masi-

tüüp nate arv ees, tk 2

Kõvaduse tegur Proto- põlevkivi - 33,6 0 djakonoviskaala järgi kivimite 6

Soone tüüp Lõhkamine

Löhkeaine tüüp Senatel Powerfrag

41- 44 40 0,6 90 90 0,6 2,4 MMSED 6 180 4 Elektridetonaatorite tüüp TMED, MMSED 37- 40 40 0,6 90 90 0,6 2,4 MMSED 4 120 4 33- 36 40 0,6 90 90 0,6 2,4 MMSED 6 180 4 Mäemassi arv - 29- 32 40 0,6 90 90 0,6 2,4 MMSED 4 120 4 m3 14,25

V 25 - 28 40 0,6 90 90 0,6 2,4 MMSED 6 180 4 K Tsükli LA, kg 33,6 21- 24 40 0,6 90 90 0,6 2,4 MMSED 4 120 4 U kohta detonaatorid, tk 56

L topis, kg 11,2 U 1 m3 mäe- LA, kg 2,358

IV 9 - 20 40 0,6 90 90 0,6 7,2 MMSED 2 60 12 D massi detonaatorid, tk 3,930 kohta topis, kg 0,786

Lõhkeaukude kasutuse tegur 1 III 1 - 8 40 0,6 90 90 0,6 4,8 TMED 0 0 8 -

Ee edasinihe ühe lõhkamisega, m 0,6 II 49 - 56 40 0,6 90 90 0,6 4,8 MMSED 10 300 8 Elektrisüütevõrgu takistuse arvutus :

I 45 - 48 40 0,6 90 90 0,6 2,4 MMSED 8 240 4 R1 üld = R mag + ( r x n ) + 5 x S x √ ( n ) = 164,0 oom R mag = 18,2

0,0175 200 (r x n) = 141,68 0,7 0,385 2,53 Kokku : LA = 33,6 kg ED= 56 5xSx√(n)= 4,12

Uus Kiviõli tuulutusšurf nr 1, Lõhkeaukude iseloomustus ja laengute spetsifitseerimine, lõhketööde näitajad

20 0

200

T.šurf 1

Valvepostide ja ohtliku tsooni märkide paigaldamine lõhkamisel šurfi nr 1 suudmes (väljumine maapinnale).

Valvepostid paigaldatakse lõhketöödest 200 m raadiuses.

Skeem nr 1

Maanteele valvepostide juurde paigaldatakse seade, mis tõkestab liikluse Savala-Arvila maanteel - "Auto, millel on sisselülitatud ohutuled, paigaldatakse risti liiklemissuunaga"!.

200

10

Valvepost 1

Valvepost 3

Valvepost 2

Valvepost 4

200

In

10

LT

Lisa 8.1.

Ave Aadumäe

projekti koordinaator / Uus-Kiviõli projektigrupp / +372 5667 1323 [email protected]

VKG Kaevandused Järveküla tee 14 30328 Kohtla-Järve www.vkg.ee

From: [email protected] Sent: To: Cc: Subject: Ed: Raadamise taotlus UK Rebu

From: Ave.Aadumae <[email protected]> Sent: Tuesday, January 9, 2024 3:26 PM To: Alar Süda <[email protected]> Subject: Fw: Raadamise taotlus UK Rebu Lp. Alar Süda, Saadan Uus-Kiviõli kaevandus kinnistul esitatud raadamise taotluse juurde järgmised täiendused:

1. Raadamise skeem pdf ja jpg fail. 2. Vertikaalšurf nr 1 projekt. Projektis lk 14 on parandatud raadamise ala. 3. HP 2555 Puurkaevu ehitusprojekt. Projekti lk 9 on lisatud raadamise ala. 4. HP 2555T, Side-ja telekommunikatsiooni puuraugu ehitusprojekt. Projekti lk 8 on lisatud raadamise ala.

Vabandan, et antud täienduste saatmisega läks kaua aega. Parimat,

From: Ave.Aadumae <[email protected]> Sent: Tuesday, December 5, 2023 09:17 To: [email protected] <[email protected]>

Ave Aadumäe

projekti koordinaator / Uus-Kiviõli projektigrupp / +372 5667 1323 [email protected]

VKG Kaevandused Järveküla tee 14 30328 Kohtla-Järve www.vkg.ee

Helen Jegorova

Cc: HelenJegorova <[email protected]> Subject: Re: Raadamise taotlus UK Rebu Tere VKG Kaevandused OÜ poolt 01.12.2023 saadetud raadamise taotluse nr KA.01-06/261 manusest jäi ekslikult välja lisa nr 5. HP 2555 Puurkaevu ehitusprojekt (manuses). Palun registreerige lisa nr 5. HP 2555 Puurkaevu ehitusprojekt VKG Kaevandused OÜ taotluse juurde. Parimat

From: HelenJegorova <[email protected]> Sent: Friday, December 1, 2023 08:57 To: [email protected] <> Cc: Ave.Aadumae <[email protected]> Subject: Raadamise taotlus UK Rebu

Tere

Manusena lisatud raadamise taotlus koos lisadega.

Lugupidamisega

juhatuse assistent / Administratsioon +372 334 2782 / +372 520 0042 [email protected]

VKG Kaevandused Järveküla tee 14 30328 Kohtla-Järve www.vkg.ee