Kikepera veerežiimi taastamiskava arutelu Saarde Vallavalitsuses
3. jaanuar 2024

Protokolli koostasid: Piret Pungas-Kohv ja Jüri-Ott Salm

Osalejad:

Raivo Ott - Saarde vallavanem
Mait Talvoja - abivallavanem
Kadri Aija-Viik - Saarde vallavolikogu
Jaanus Männik - Saarde vallavolikogu
Martin Roode - Saarde VV haldusnõunik
Kaie Sakala - Saarde VV keskkonna- ja heakorraspetsialist
Heiki Ärm - RMK
Ants Animägi - RMK
Priit Voolaid - RMK (veebis)
Jüri-Ott Salm - ELF
Elin Soomets-Alver - Tartu Ülikool
Marko Kohv - Tartu Ülikool (veebis)
Triin Amos - keskkonnaamet
Piret Pungas-Kohv (veebis)


Päevakava
1) Küsimused
2) Avalik koosolek
3) Tegevuste edasine käik
4) Täiendava küsimusega käsitleti Maarjapeakse taastamistööde kavandamist RMK poolt

Peamised kerkinud küsimused või teemad ja antud vastused (protokolli lühiversioon):

Valla esindajate küsimus:
• Veerežiimi taastamistööd ja kuivenduse järgselt kasvanud metsa hukkumine ning sellest lähtuvalt süsiniku vabanemine. Vastavat hinnangut toetab ka EMÜ metsainstituudi teadlaste hinnang. Lisaks sellele täiendav metaani heide. Kuidas on see kooskõlas Euroopa Liidu maakasutuse (nn LULUCF) ja kliimapoliitika eesmärkidega ning Eestile seatud kohustustega?
Vastus:
Puistu lausalist hukkumist pole ette näha, seda prognoositakse üksnes väiksematel aladel - paisude ümbruses või voolunõvades. Veetaset ei tõsteta üle maapinna, vaid maapinna ligidale, mis säilitab puistule vajalikud elutingimused. Vanem puistu kuivendab maapinda ja puistu looduslik areng jätkub, mille ilminguks on ka väiksemate häilude-noorendike teke, surnud puude esinemine. Metsade vanuse suurenedes ei ole ette näha nendest lähtuvat täiendavat süsiniku heidet ja veerežiimi taastamisel suureneb süsiniku sidumise efekt turvasmuldades. Trassiraiete teostuseks on kavandatud raie ligikaudu 40 ha, kuid see täpsustatakse projekteerimise faasis. Raiutud puit jäetakse alale, kuna surnud puidu osakaal on puistus väike. Metaani heide ei pruugi taastamisalal suureneda, kuna ka hetkel toimivad kuivenduskraavid on olulised metaani allikad. On tõsi, et maakasutuse ja kliimapoliitika eesmärgid on lühiajalised ning eeldavad kiireid muutusi, mida senine kasvuhoonegaaside raporteerimise metoodika taastamistööde tulemuste kohta ei pruugi alati näidata - näiteks vajadus raporteerida kumulatiivselt metaani heidet.

Küsimus:
• Põhjendage veerežiimi muutuste mõju elurikkusele ja kuidas prognoosite edasisi arenguid? Kas alternatiiviks ei oleks senise olukorra jätkumine?

Vastus:
Vastus: kuivendatud metsi ühes nendel esinevate loodusväärtustega on Eestis väga laialdaselt, seevastu märgaladega seotud liikide ja elupaikade seisund on kesine või halvenemise trendis. Märjutamine loob tingimusi eelkõige märgaaladega seotud liikidele ja nende tööde põhjal kogutakse ka andmeid, mis annavad paremad teadmised mõjude kohta. Senised tööd Soomaal kui ka mujal on näidanud, et märgaladega seotud liikidele on tingimused soodsamaks muutumas. Taastamistööde kavandamine lähtub Kikepera kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast. Mõlema osas on samuti toimunud avalikud arutelud ja kaitsealal toimuv on juba kokku lepitud. Kikepera kaitsekorralduskava (Lisa 6) käsitleb kraavide sulgemist laiemalt kui käesolevas projektis.

Küsimus:
• Millised on veerežiimi taastamistööde tulemusel raiutava või hukkuva puidu majandusliku kasutuse võimalused.
Vastus:
Tegemist on sihtkaitsevööndiga, mille eesmärgiks ei ole majandustegevus vaid koosluste ja liikide kaitse ning vajadusel tingimuste parendamine, sh taastamistööd. Kaaluti trassiraiete käigus raiutava puidu väljavedu, kuid et alal on vähe surnud puitu, otsustati selle puuduse kompenseerimiseks jätta raiutav puit alale. Aladel, kuis väiksemas ulatuses toimub puistu hukkumine, ei plaanita ei raiet ega väljavedu.

Küsimus:
Kuidas on tagatud teede läbitavus, sh teeäärse puistu suremise tagajärjel.
Vastus:
Teede lähistel kavandatud kraavide sulgemine ei ohusta teeäärset puistut, kuna teeäärne kuivendus säilib. Paisude asukohtade kavandamisel vaadatakse eraldi, et ei tekiks teede lähedal ka väiksematel aladel puude hukkumiseks vajalikke üleujutusi.
Ühtlasi pakume välja, et saame ühiselt täpsustada teeäärsete paisude asukohti, et vältida olukordi, kuis teede läbitavus taastamisalal väheneb.

Küsimus-hinnang:
• Sotsiaal-majanduslik hinnang on taastamiskavas ebapiisav. Lisaks häirib liikumispiirangute mõju kaitsealal, mis takistab nii turismi kui ka korilust.
Vastus: hinnang koostati TÜ planeerijate, teiste hulgas Garri Raagmaa poolt. Uut infot see ei andnud. Liikumispiirangute osas on keskkonnaametil kavandatud nende leevendamine, mida on kavas käsitleda ka avalikustamise koosolekul.

Küsimus:
• Milline on metsise seisund ja erinevate projektide, sh RailBaltic kompensatsioonialad kogumõju.
Vastus: avalikul koosolekul tutvustab seda Agu Leivits. Hetkel arutelu all olev taastamiskava käsitleb kitsamalt Kikepera kaitsealaga seonduvat, lähtudes varasematest kinnitatud taastamistegevust suunavatest dokumentidest nagu kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava,

Küsimus-ettepanek:
• Taastamisalal on kirjas, et on kavas sulgeda kraave üksikutel aladel(näiteks Valgerabast idas). Kui põhjendatud on selline tegevus?
Vastus: algne plaan taastamistegevuste läbiviimiseks hõlmas töid ka piiranguvööndites, kuid sellele ei saadud RMK-poolset kooskõlastust. Eesmärk oli ja on toetada laiemalt kogu kaitseala või selle suuremates osades veerežiimi taastamist ja taastumist. Olemasolev ja säiliv taristu seda paraku ei võimalda. Eraldiseisvatel väiksematel aladel taastamistööde teostamine toetab siiski nende alade turvasmuldade hävimise ja sellest lähtuva CO2 emissiooni vähenemist ning loob väiksemal alal sobivamaid tingimusi märgade aladega seotud kooslustele ja liikidele.

Küsimus:
Kaitsealadel toimuv ei ole inimeste jaoks ikkagi selge - kaitse-eesmärkidest, kaitsealal toimuvatest tegevustest ja loodusväärtustest teavitamine on puudulik.
Vastus: vajadus on regulaarsete kohtumiste järele, kus tutvustatakse kaitsealadel toimuvat, selle kaitse-väärtusi ja eesmärke. Vastasel korral ollakse olukorras, kus suuremate ja varasemalt ka kokkulepitud tööde osas on taustainfo puudu.

Küsimus taastamistööde kavandamise esindajate poolt:
• Kas ja kuidas on seniste taastamistööde tulemusel halvenenud kohalike inimeste elukeskkond
Vastus: senini pole vastavaid küsitlusi tehtud, kuuldavasti on halvenenud jahimeeste ja metsakorraldajate liikumisvõimalused alal. Seevastu TÜ poolt anti hinnang, et välitöödel pole tingimused halvenenud - võimalik on liikuda piki suletud kraavide trasse. Esimestel aastatel peale taastamistöid võivad olud olla kehvad.


Edasisest:
Lepiti kokku, et Saarde VV ametlik seisukoht esitatakse nädal peale 10. jaanuaril toimuvat avalikku arutelu. Eraldi sõnavõttu valla esindajad ei soovinud.


—-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Protokoll

Jüri-Ott Salm: Kava tutvustus. Esmalt, kas vaja tutvustust või minna kohe küsimuste juurde?

KOVi esindaja: Omapoolse ekspertarvamuse oleme küsinud Maaülikoolist

Jüri-Ott Salm: Hakkame küsimustega pihta.
Taastamisala üldskeemi näitamine: Projektiala tervenisti sihtkaitsevööndis. Töö on planeeritud lähtuvalt KKKst ja kaitse-eesmärgist. Marko koostanud on koostanud hüdroloogilse modelleerimise - nii tänane kui tulevikuseis. Joonistel on ära toodud ka teised RMK varasemad taastamistööd.
Ümber projekteerida kavatseme neid kraave, mis teenindavad teid ja kus kraavide sulgemisega tekib vajadus vee liikumise muutmiseks. Taristu säilib ja piiranguvööndisse tööde mõju ei ulatu. Oleme üle vaadanud, kas mõju on eramaaomanikule või mitte. Ühe maaomanikuga on ka suheldud ja tegevused on plaanitud nõnda, et taastamistööd teda ei mõjuta. Mõrdapera oja - see on tõmmatud sirgeks ning soovime juhtida u 400 m lõigus endisesse voolusängi. See on ka piloottöö, sest seda siiani ei ole väga palju Eestis tehtud.
Seire - projekti raames ei plaanita ainult taastamistöid, vaid ka seirata seda, mis juhtub liikide ja taimestikuga - viimast eelkõige metsa struktuuri osas, kasutades LIDAR võimekusega drooni. Lisaks veel veeseire. Mis saab seirest projekti järgselt, sõltub edaspidisest riiklikest seiretest, täiendavatest projektidest jms.

Küsimustevoor:
Vald on saatnud ka oma seisukohad RMK poolt esitatud lähteülesandele ja püüdsime nii hästi kui oskasime ka lahti mõtestada.
Jaanus Männik - vald tegi küsimused algusest peale. Objekte on mitu (nt Saesaare ja Maarjapeakse). 50-70 aastase võimsa metsaga, valdavalt kuuseülekaal sh on valdavad elupaigatüüpideks kõdusoometsad. Kavast endast ei saanud vastuseid kapitaalsetele küsimustele. Siis pöördusime maaülikooli metsateadlaste poole. Nad tegid päris põhjaliku arvamuse ja ekspertiisi. Mis on kogu selle töö tulemus ja kas see on see, mida tahame. Nii liikide mõistes kui uus ökosüsteem on juba moodustunud. Taastamisest ei ole täpne rääkida, vaid kujundame olemasoleva uuesti ümber ja eesmärk on sajandipikkune. Arvestada tuleb hiiglaslikku metsatagavara taastamisalal. Olete ilmselt täpsustanud ja vähendanud, aga nii või teisiti on tegemist 200-300 tm/ha tagavaraga. Sisuliselt on küll SKV, aga projekt ise tekitab täiesti uue olukorra, kus on teadmata, mis ikkagi saab sellest raieküpsest metsast (majandamise mõttes). Mis peamine, ei ole teada, mis sellest süsinikuringest ikkagi saab. Hukkuv ja surev mets vabastab selle süsiniku, mis ta 70 aasta jooksul on sidunud. Probleem nr 1 on süsinikuringe+metaan.
Liigirikkus on teine probleem - need on peaaegu ühetähtsusega. Selles projektis on 20 km2 on tohutu ala. Metsatagavara ja selles väljakujunenud liigistiku mõttes. Kui niisugust vettpidavat prognoosi süsinikuringe osas ei ole. Siis nii suuri projekte on ikka väga suure vastutusega tegevus. Arvestades just kohustusi, mis on Eesti metsandusele pandud. Neid probleeme ei ole võimalik nõnda lahendada, jättes need prognoosimata. Maarjapeakse, millest oli juba juttu, siis Surju vallaga sai selle probleemiga pikalt tegeletud. Teie nagu nõustusite sellega, et teeme esialgu pool rehkendust ja jätaks kasvama. Kikepera on analoogse olukorraga. Mina olen hobitatasandil ja praktik, aga olemasoleva ökosüsteemi ümbermuutmine ja tähelepanuta on jäänud.

Jüri-Ott Salm: süsiniku võtmes, meil on sel teemal RMKs arutelu, kas suudame selle prognoosi panna paika, mis on siis kasvuparameetritega juhtub. See jäi selle taha, et meil ei ole võtta referentsväärtusi seonduvalt veetaseme tõstmisega ja tänu sellele me seda teed ei läinud. Toetume soomlaste vastavatele töödele. Siin on soomlased teinud pikaajalise hinnangu et vältida täiendavat süsiniku heidet kuivendatud turvasmuldadega metsamaadelt /vt allolev slaid/.


Süsinikuvaru dünaamika vähetoitelises rabamännikus kuivendusjärgselt 300 a kohta.
Puistu stsenaariumid (sts):
1 – süsinikuvaru raieta;
2 – süsinikuvaru raietega (harvendus- ja lageraied).
Süsinikuvaru muutus kuivendamata raba turbas (sinine joon) ja puistus (rohelise ja sinise joone vahe).
Joonis põhineb Laine & Minkkinen (1996) avaldatul.


Kui kuivendame endist sooala, siis turba lagunemise tõttu kaotame süsinikku. Samas puistukasv suureneb, kuid raiumise järel süsiniku viiakse välja. Pikaajaline vaade on vastuoluline EL poliitikatega, kus on lühikesed tähtajad - metsandusel on siin suur surve ja 10 aasta eesmärgis me ei näe mullakadu, kuna seda kompenseerib puistu juurdekasv.

Seeläbi looduslikul soo-alal toimub süsiniku täiendav sidumine ja akumuleerumine turbasse, puistu osakaal siin ei suurene. Oluline on mullastiku ja turba ning selles seotud süsiniku säilitamine, milleks on vaja hoida või taastada veerežiimi.
Ka metaani-küsimus on väga õigustatud, vastava teema kirjeldamiseks kasutame taaskord soomlaste uuringuid.


Vt vasakpoolne ülemine joonis - soo tekke algfaasis tekib täiendavat metaani atmosfääris. Siis metaaninivoo stabiliseerub. See lõhustub atmosfääris 10-11 aasta jooksul ja siis ta mõju lakkab. Kui soo pindala on teatud üksus, siis soost läbi sajandite ei teki enam kumuleeruvat metaani ja sellest tingitud soojendavat efekti. Samas seob soo CO2 ja naerugaasi (N2O).
See on pikk protsess, sest toimub paarisaja aasta jooksul. Kui see mõttekäik panna tänapäevasesse kliimaaruandluse konteksti, siis tekib mulje, et metaan on kumuleeruv, aga tegelikult ei ole.
Kas metaani tekib juurde peale taastamist - jah, aga see stabiliseerub.
Augustis käisime soomes püsimetsanduse aladel, kus turvasmuldadel katsetatakse püsimetsanduse võtteid. Samas uuritakse ka metaanivoogusid ja saadud andmete põhiselt on kuivenduskraavidest lähtuv metaan samas suurusjärgus looduslike soodega. Seeläbi nii looduslikud kui ka kuivendatud alad on metaaniallikad.



Kadri Aija-Viik: toodud joonis ei kajasta soode taastamisega tekkivat olukorda, eelkõige kasvava või häviva metsa kontekstis.

Jüri-Ott Salm - kui räägime metsa kujunemisest taastamistööde järgselt, siis ka puistu ise kuivendab maapinda aktiivselt edasi. Ühel hetkel saab mingil alal puude eluiga otsa, tekivad häilud jne. Puistus seotud süsiniku hulk on stabiilne suurema ala põhiselt, süsiniku sidumine toimub turbasse ladestuva orgaanilise ainena. Kuid ala ei ole üksnes turbaalad, vaid ka arumetsad. Siinkohal tuleb taaskord tõdeda, et erinevad teadusartiklid annavad tulemusi, kus mõnel juhul on ka vana mets emiteeriv või süsinikku talletav.

Kadri Aija-Viik: Vaidleks vastu, et metsa ei hävitata.

Jüri-Ott Salm: Väike osa metsast võib teatud aladel surra - endistes voolunõvades või ka paisude lähiümbruses. Me ei prognoosi lausalist suremust.

Jaanus Männik: Oleme olukorras, kus me ei suuda hoida soojenemist 1,5 kraadi piirides. Kui ignoreerime ja teeme seda, mida ei tea, Munamäe näide. Siin on astronoomilises koguses süsinikuringe - see on peamine probleem, mida on vaja teada ja prognoosida. Kui ei pane esimeseks, siis ei pane õiget teed.

Ants Animägi: Metsas toimub süsinikuringe, kuivendamata soodes süsiniku talletumine. Taastatud veerežiimiga turvasmuldadel soo akumuleerib süsinikku. Veerežiimi järsu muutuse tulemusena võib toimuda vanade kuuskede hukkumine.

Jaanus Männik: Siis on vaja puit ka ära võtta.

Elin Soomets-Alver - Soomaa näide - kas on seiratud - jah, on seiratud. 2013. a algasid tööd metsise elupaikade taastamiseks. Mina olen käinud seal seiramas kahepaikseid. Kui algselt olid ainsad veekogud kraavid, kus kahepaiksed saaks olla. Kui neil aladel pandi kraavid kinni, siis tekkisid ajutised veekogud, mis on väga head sigimispaigad. Aastate jooksul on kasvanud nii isendite hulk kui liigiline mitmekesisus. Lisaks oli algselt nendel aladel väga vähe näha kiile, aga neid on tulnud nüüd juurde. Just seal, kus on paisutatud, on neid palju. Veel tildreid, partlasi, metsiseid.
See taastamiskava, millest praegu räägime, räägib alast, kus paikneb suurimaid metsise asurkondi. Teised kaitsealused liigid, kes siin on, on must toonekurg, tema on väga inimpelglik.Tavaliselt tulevad inimeste juurde kevadisel ajal peale rännet. Lätlastel on uuringu tulemused, et nende toimumisest pool on kahepaiksed, seeläbi need tiigikesed on tähtsad ka musta toonekure jaoks.
Kindlasti on märjad alad sookurgedele, tetredele. Siin on ka I kkt kaljukotka pesitsemise territoorium. Hea, kui tekiks häilukohad, kus on hea saaki jahtida.
Triin Amos - kaljukotkal on omakorda olulised metsakanalised, mis eeldab lagedamaid sooservi.
Elin Soomets-Alver- on oluline kahepaiksete arvukus vaja saada kõrgeks, sest neist toituvad paljud. Jäänukpopulatsioonid on olemas, kuid loome võimalused, et populatsioon saaks laieneda.

KOV-i esindaja: Aga meil on siin karjääriauke küll - kuidas siis nendega on?

Elin Soomest-Alver: Jah, aga rabakonn vajab madalaid, ajutisi veekogusid. Rohukonnad tahavad ka. Sest nendes veekogudes soojeneb vesi kiiremini ja siis on kudu küpseb paremini. Kui Eesti on risti-rästi kraavitatud, siis väike veekogude hulk on väga väike.

“Pikas perspektiivis mets hävib”
Marko Kohv - ei hävi. Olen seotud nii metsiseprojektiga ja teinud veeseiret. Me näeme, et kui mets on nii suur nagu ta enamasti ka Kikeperas on - 100 tm/ha kohta. Selleks, et ta sureks, peame üle ujutama. Aga seda me ei taha teha. Me tahame taastada sood, mitte järvi. Siin on väga mosaiikne reljeef. See vesi ei koondu suurematesse üleujutussalasse. Olen ala läbi käinud ja teinud modelleerimise. Puidu suremisest räägime mõnest protsendist. Korralik mets kuivendab seda ala ise piisavalt. See puit, mis lõpuks maha kukub - siis läheb osaks turbaks. Kui võtame puidu välja, siis see kõlbab ainult paberipuuks - ja on 5 aasta jooksul atmosfääris. Kui on lamapuit, siis on täiendava väärtus elupaigana.

Priit Voolaid - Maarjapeakse on selles mõttes halb näide, kuna seal suremust rohkem. Aga teie vallas Sookuninga raba taastamisaladel ei ole suremist näha. Mina ka seda puude lausalist hukkumist üle ei võimendaks. Suures osas vallast seda ikkagi ei ole. Maarjapeaksel surid ikkagi need, kus vett tuli rabast palju peale. Kikeperas on segametsad, mis ei sure nii kergesti. Võtame seda muret natuke maha.
Ants Animägi - sellist lagedat sood Kikeperas ei teki. Kuusk aja jooksul kaob. Aga mänd ja lehtpuud kindlasti jäävad.

Küsimus KOVist:- turbatekkeprotsess - mis maalt see taastub. Mis maalt see tekitab sidumise ja talletamise.
Jüri-Ott Salm - ideaalne on saavutada veetase 30 cm maapinnast, mis loob soodsad tingimused sootaimestikule ja nendega seotud turba tekke protsessidele, samuti hoiab see sügavama turbalasundit mineraliseerumast.
Elin Soomets-Alver - kraavide lõikudes, kuhu jääb vesi, võib juba 2-3 aastaga näha turbasamblaid.

Küsimus KOVilt: Aga millistele liikidele lüüakse hingekella? Kes need on? Seal ei ole sellised liigid, kes ei ole märgadele metsadele iseloomulikud? Äkki saaks omasoodu ja tasakesi?

Marko Kohv - neid kraavitatud metsi on tohutult nii kaitsealadel kui mujal. Turbateket - turbakihid on metsaturbad, mis on tekkinud puidust. Soometsad on ka tegelikud sood. Ei pea alati olema turbasammal ja pilliroog. Vahel muutuvad ka puidujäänused turbaks.
Triin Amos - Liikide osaks on kaitsekorralduslikult määratud olulisemad, see põhineb looduskaitseseadusel. Soometsades on pigem need liigid, kes kuuluvad kõrgematesse kaitsekategooriatesse. Taastmistegevuses on suunatud metsisele, kuna Kikepera on metsise tuumala.

Küsimus KOVilt: Küsimus metsise kohta - kas see metsiste arv kasvanud?

Triin Amos: Ikkagi on veel kukkunud. Eestis on Kikepera näol tegemist kõige võimsama mänguga.

Küsimus KOVilt: Aga kas sinna lähistele võib teha laskevälja või mitte. Seal on tehtud erinevaid erinevaid lasketiire. Minu andmetel ei ole metsis välja kolinud, vaid on kohanenud. 6 metseisemängu asemel on 13. Aga sellele vaatamata ikkagi suurendame elupaiku. Kui palju peab siis olema. Võitlen koju sõites metsistega.

Saarde vallast on suur osa kaitse all. Kui palju võib. Miks mitte Tallinn-Tartu piirkonnas?

Triin Amos - me ei plaani Kikepera taastamistööde näol võtta kaitseala juurde, tegevused põhinevad varasemalt kokkulepitud eeskirjal ja kaitsekorralduskaval.

Marko Kohv - oleme elurikkuse kriisis. Kui on kaitseala juba loodud, peaks see olema võimalikult kvaliteetne.

Kommentaar KOVilt: Mulle väga meeldib see ütlus: “Loodus on tähtis, aga kuidas kohalik elanik?”

Jüri-Ott Salm - oleme otsinud kohalikke elanikke, et arutada taastamistööde plaane. Sihtkaitsevööndis ei ole talusid ja enamasti on riigimaa, samuti on tegemist sihtkaitsevööndiga, mille eesmärgiks on seatud loodusväärtuste kaitse ja ka taastamine.

Küsimus KOVilt: Mis saab taristust, mis jääb sinna piirkonda, kus on tehtud soode taastamist. Esmane kahjustus tekib teede äärde. Sinna saab koht, kuhu ei ole võimalik sõita.

Jüri-Ott Salm - meil on üheks lähtetingimuseks seatud, et senine taristu peab tagama läbitavuse. See ongi oluline info, mida jagate - saame teada, kuidas tegutseda. Näitan veel üldpilti - mis on suur väärtus Kikepera puhul - osa kraavitust on suletud, osas kuivendussüsteem toimiv. Üks eesmärk on ala terviklikkus looduslikkuse mõistes - praegune olukord on killustatus. Terviklikkust jäävad lõikama teed ja kraavid.

Triin Amos: Teede hooldus on samuti lubatud.

Kommentaar KOVilt: Aga ei ole ju. Ilma keskkonnaametita ei saa midagi teha. Ei saa samal päeval luba, et aladel liikuda.

Kommentaar KOVilt: Väärkuvandi loomine - taastatud alad, püsielupaigad luuakse, metsis kolib seal ära. Kuidas siis inimestele ikkagi öelda. 2018-2019 - kus käisime Kikeperas kus olime põlvini kummikud ja põlvini vesi. Et kas metsisele nüüd lestad?

Elin Soomets-Alver - millal oli siis taastamistööd? Alguses on jah kohati vesi kõrge ja kole, aga see stabiliseerub.

Priit Voolaid - Saessaare piirkond ja Kikepera lõunaosa - see oli vist 2020 ja 2021 - seal lõpetasime Kauni raba servas - et kujundusraiet, et metsisel saaks parem. Seonduvalt Rail Baltica ehituse kompenseerimisega 2700 ha ulatuses tuleme uuesti Saarde valla jutule.

Jaanus Männik : Igasugused tegevuskavad näevad kraavide sulgemises head, aga kohalikul tasamel vaidleme. Metsis ei ole veelind. Metsis elab seal, kus ta tahab. Minul tekib väga selge mõte, et see Rail Baltic, mille vastu käib üle-eestiline sõda ja nüüd tuuakse ohvriks Saarde vald. Nüüd tuleb lõpetada elutegevus ja majandus Saarde vallas, kui ühes kõige võimsama metsamajandusega vallas. Inimesed 4500 inimest ei ole tähtsad ja majandamine ka ei ole tähtsad. Tahaks, et inimene ja loodus oleks koostöös. Saarde vald on Eesti metsanduse lipulaev, selle asemel, et seda kasutada. Teder on siin olnud. Need inimesed on siin väärt ka, mitte ainult üraski ja sihtkaitsevööndis puud ümber kukuks.
Mis see töö maksumuseks on plaanitud?

Jüri-Ott Salm - ligi 0.5 mln eurot. Kordan üle, et me ei näe, et tuleks täiendavat süsiniku heidet. Näeme, et need alad jäävad stabiilsesse seisundisse. Mingitel väiksematel aladel puud hukkuvad, osa ladestub turbana. See süsteem ei tooda heidet juurde. Mis puudutab tasakaalu otsimist - siis eesmärgiks on see, et nende liikide seisund, kes inimestega koos eksisteerivad, ei läheks hullemaks. See tegevus, mida oleme välja pakkunud, aitab toetada nende seisundi paranemist.

Küsimus KOVilt: Mis puudutab majanduslikku olukorda - palun kirjeldage lahti, milline see sotsiaalmajanduslik mõju taastamisel on.

Jüri-Ott Salm: Tuleb tõdeda, et ega me suurt uut avastust ei teinud - kui on range kaitsega alaga, siis on see suunatud eelkõige liikide paranemise suunas. Kohalikel on võimalik tulu saada kui kombineerida turismi ja külastusega. Jah, peamegi käima ja rääkima neist väärtustest.

Elin Soomets-Alver - oleme seda nii lühikest aega teinud. Taastamine ei ole kõige parem sõna, aga püüame luua seda, mis kunagi on olnud. Aga see annab võimaluse, et saame koguda andmestikku, seda paremini saame tulevikus ennustada, mis võib tulla.

Kommentaar KOVilt: Liikumiskeeld - kuidas mõtlete teha seda turismi, kui on liikumiskeeld? Murakaid septembris ei korja.

Triin Amos - looduskaitses on ka riigil erinevaid kohustusi. EL elurikkuse strateegia - kõigis halvas olukorras elupaikade seisundite halvendamine tuleb peatada aastaks 2030 - mida vanem ja paremas seisus on elupaik, seda parem. Veerežiimi taastamine viib elupaikade paranemisele.

Kommentaar KOVilt: Rääkisin jahimeestega, et neil ei tundu tore jahti pidada, kus kraavid on kinni aetud. Väga raske on liikuda.

Marko Kohv - see ei ole tõsi. Kikeperas on liikumine läinud lihtsamaks. Saab liikuda vanu trasse mööda. Tudusoos meelds jahimestele, sest saavad loomadel paremini n-ö silma peal hoida.
Elin Soomets-Alver - omast kogemusest, olen õnnelik, kui karu näen. Jälgides loomade liikumisi, siis nad on hästi omaks võtnud tekkinud trassid.

Jaanus Männik - tulen ikkagi selle süsiniku sidumise juurde - miks me ei tegele sellega, et kiirendada ja istutada metsa. Maaülikooli teadlased ütlevad, et see on suure emissiooni esilekutsumine mõõtmiste alusel ja teie ütlete, et arvate, et süsinikuemissiooni ei ole. Euroopa nõuab seda meilt ja teeme seda tasakaalukalt ja mõistlikult. Põlevkivi tuleb ära lõpetada. Üks Eesti teadlaste probleem on see, et nad ei suhtle omavahel.


Kommentaar KOVilt: Sõnastatud on, et kopaga liikudes ei tohi rikkuda pinnast ega kamarat. Seda ei ole realistlik.

Jüri-Ott Salm: vaatame vastava sõnastuse üle. Mis puutub aga tööde ajatamisesse, siis september ja oktoober võivad olla väga sobilikud, kui sademeid on vähe ja pinnas kuiv. Töö teostajale esitame nõude, et rööpad peavad pärast ära siluma.

Kommentaar KOVilt: Huvigruppide kaasamise korraldamine.

Triin Amos - taastamise alusdokument on taastamiskava - koostati 2015-2017 - ise ei olnud juures.
Kava lõpus on näha, et juba siis olid osad inimesed suure skepsisega. Kokkuvõttes saavutati kompromiss ja piirdudakse sihtkaitsevöönditega. Samas on ka kaitsekorralduskavas määratletud osa piiranguvööndist kraavide sulgemisele.

Jüri-Ott Salm: Esimene avalik koosolek toimus ja osaliste leidmiseks sõitsime kaitseala piire mööda panime postkastidesse või infotahvlitele kuulutusi.

Jaanus männik: Kas Eesti rahvas ja majandus on iseseisev või teeme endale tapvaid jõupingutusi. Lobi kujundamine peaks olema tasakaalus.

Küsimus KOVilt: Küsimus Valgerabast idas kahel väiksemal alal taastamistööde läbiviimine - mis on nende alade taastamise põhjendused?

Marko Kohv: need on sihtkaitsevööndites, algselt plaanisime ka piiranguvööndites tegutsemist, kuid lükati tagasi.

Kommentaar KOVilt: Selle ala taastamisel ei ole siis mingit mõtet.

Jüri-Ott Salm - mida madalamal me seal veetaset hoiame, seda enam turvast hävib. Jällegi, üheks töö eesmärgiks välistada turba edasist hävingut.
Priit Voolaid - seda laadi kohad, kus on niiskem, on olulised elurikkuse seisukohast. Mõjutame palju mikrokliimat. Väga oluline lokaalsete elustiku kohta ka.

Kommentaar KOVilt: Olles võidelnud detsembris elektripuudusega, siis see, kuidas need brigaadid seal sõidavad, siis on reaalselt kaheldav, kas teeäärsed puud teedele ei lange ja liiklust pikaks ajaks ei sulge.

Marko Kohv - reaalselt selle koha peal ei teki mingit massilist suremist. Teeäärne kraav jääb lahti. Saame üle vaadata ja planeerida paisud nõnda, et teeäärne puistu ei sureks.

Küsimus KOVilt: Kas oleks võimalik võtta trassiraietelt ja sealt, kus prognoosida puistu hukkumist, puit kasutusse?

Jüri-Ott Salm - enamik trasse on noore metsaga või puudega. Üksikud trassid, kus palgipuud. Arutasime, kas trassidelt puit välja vedada, kuid loobusime sellest plaanist. Saime ka sisendi raiutud puit pigem alale jätta, kuna surnud puidu osakaal on alal väike.

Küsimus KOVilt: Rail Balticu kompensatsioonialad - kas need on omavahel on seotud. Me tekitame uut Nursipalu. Kuidas seda kommenteerite? Saarde vallas on palju metsi, mis ei ole veel püsielupaigad,ja seal meeldib metsisel olla - päris võserikus ei toimeta.

Elin Soomets-Alver - metsis on nö vihmavarjuliik (katusliik) - kui temal on juba hea, siis on paljudel teistel juba hea.
Kui taastaksime mõne vähemnõudliku liigi tingimusi, siis paljude osas olukord ei pruugi muutuda.

Kommentaar KOVilt: See on selline soovmõtlemine. Tegelt süüakse järglased ära. Selleleei pööra me üldse tähelepanu.

Selgitame KeA ja RMKga metsise käekäiku piirkondlikult ning seoseid erinevate projektide vahel.

Kommentaar KOVilt: Ühegi meie argumendiga te nõus ei ole - sõidate jälle meist üle.

Jüri-Ott Salm - kas ikka sõidame üle? Lugedes avalikustamisel oleva Saarde üldplaneeringu seletuskirja, olete siin sõnastanud keskkonnaväärtustest mitmekesise ja puhta looduskeskkonna - veekogud, metsad, sood ja rabad, Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et ei kahjustuks Natura 2000 kaitse-eesmärke. Me ei leidnud vastuolu arengudokumentidega.


Jaanus Männik: Kaaluge seda ka, et osa puidu välja vedada.

Priit Voolaid: Kui räägime Saesaare ja Kauni rabast - kas oskate omavalitsuse poolt välja tuua argumente, kuidas on taastamistööd muutunud kohaliku elu kvaliteet ja kas see on halvenenud.

Kadri Aija-Viik - sellist küsitlust ei ole tehtud. Metsakorraldajad ja jahimehed on kurtnud liikumisvõimaluste halvenemise üle. Puid kukub elektriliinidele kui teedele, kuid see ei ole seotud taastamisega.