2023030792#tagasinõue.

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal Maakri 19/1, 10145 Tallinn, Estonia www.seesam.ee

Peakontor / Head Office +372 628 1800

[email protected]

Kahjukäsitlus / Claims Department +372 628 1700

[email protected]

Reg nr / reg no: 12970620 Swedbank; IBAN: EE072200221001130169 kood / code 767; SWIFT: HABAEE2X

Lp, Jaan Schults Riigimetsa Majandamise Keskus Meie. 06.02.2024.a. Seisukoht vastuväitele e-post: [email protected] Kahju nr 2023030792 Oleme Teile esitanud tagasinõude, mille kohaselt 07.10.2023 on Teie kinnistul kasvanud puu kukkunud naaberkinnistule, mille tagajärjel sai naaberkinnistu aed kahjustada. Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (edaspidi Compensa) hüvitas kannatanule tekkinud kahju kokku summas 1719,08 eurot ning esitas Teile kui kahju tekkimise eest vastutavale isikule tagasinõude. Oma vastuses tagasinõudele tunnistate kahjujuhtumi toimumist, kuid leiate et ei vastuta, kuna ei ole tõendatud Teie süü. Compensa Teie seisukohaga ei nõustu. Selgitan, et kinnistult langenud puude tagajärjel tekkinud kahju näol on tegemist lepinguvälise kahjuga, st kahju põhjustaja ja kahju kannatanu vahel puudub lepingust tulenev võlasuhe. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 kahju põhjustaja süüd eeldatakse. Seega, kui Teie kinnistult langenud puu tekitab naabri omandile kahju, siis eeldatakse Teie süüd. Teie peate esitama tõendid, mis tõendavad, et Teie ei ole kahju tekitamises süüdi. Riigikohus on lahendis nr 2-18-8345 p 12.2 märkinud, et tsiviilkolleegiumi hinnangul saab pargi pidaja oma käibekohustuse täitmist tõendada näiteks sellega, et on palganud spetsialisti, kelle tööülesandeks on puude seisundi regulaarne kontroll ning probleemide avastamisel või kahtluse tekkimisel lisameetmete rakendamine. Kahtlust võivad äratada näiteks puu vanus, kuivamise tunnused või välised kahjustused. Lisameetmed tähendavad muu hulgas detailsemat kontrolli ning ohtlike puude või okste eemaldamist. Samuti on pargi pidajal vaja tõendada, et spetsialist täitis talle pandud ülesandeid. Kohtus asja lahendamisel pole oluline, kas puu oli ohtlik, vaid kas piisava hoolsusega tegutsedes oli võimalik avastada, et see on ohtlik. Seega ei oma tähtsust juriidiline argumentaatsioon vaid tõendid, et Teie kinnistul on arborist puude seisundit regulaarselt kontrollinud ja probleemide avastamisel või kahtluse tekkimisel lisameetmeid rakendanud. Isegi kui kahju põhjustaja arboristi tõendi esitab, siis ei ole kindel, et kohus ei võiks kahju kannatanule kahjuhüvitise välja mõista. Riigikohus on lahendi 3-2-1-48-15 punktis 24 märkinud: „ Kolleegium on varem asunud seisukohale, et käibekohustus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttest ning sellest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju (vt Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10; 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Kuigi käibekohustuse rikkumine on kahju tekitamise õigusvastasuse kontekstis olemuselt sarnane seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3), eristab seda viimasest eelkõige tõik, et käibekohustus ei sisaldu üldkehtivates õigusnormides, vaid kohus peab käibekohustuse rikkumisega tekitatud kahjuhüvitamise nõude lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kahju tekitajal lasus käibekohustus ning milline oli selle käibekohustuse sisu ja ulatus. Kõige üldisemalt tähendab käibekohustus ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid ohu realiseerumise eest. Seega tuleb kohtul iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule kahju tekitamise ärahoidmiseks. Kahju tekitaja käibekohustuse olemasolule võib kolleegiumi arvates viidata mh see, et realiseerunud oht oli tema mõjualas,

2

tema tegevus tekitas teises isikus usalduse ja lõi talle ettekujutuse, et tegevus on ohutu või et kahju tekitaja kontrollib täielikult ohtu, samuti see, et kahju tekitaja taotles ohtliku tegevusega majandusliku kasu saamist. Eeltoodust tulenevalt jääme oma nõude juurde. Lugupidamisega

Merle Kollo Tel +372 5286580 e-post: [email protected]

Vastus tagasinõudele

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) sai Teilt 04.01.2024 tagasinõude (kahju nr

2023030792) Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal–i poolt välja makstud

kindlustushüvitise summas 1719,08 eurot tasumiseks.

Tutvusime Teie nõudega ja selgitasime juhtunu asjaolusid.

Märgite, et 07.10.2023 on tuvastatud RMK-le kuuluvalt maalt kukkunud puu kahjustamine kõrval

oleva kinnistu Sarapuu 12, Kangru, Kiili vald, piirdeaeda, millega on põhjustatud varaline kahju

kinnistu omanikule. Väidate, et RMK on tekitanud kahju kõrval oleva kinnistu omanikule, kuivõrd

me ei hoidnud oma maatükki korras, ilma, et see rikuks teiste isikute omandiõigust.

Oma kirjas põhistate tagasinõuet viidates VÕS paragrahvile 1043, § 1045 lg 1 punktile 5, § 132

lõikele 3 ja § 492 lõikele 1 ning AÕS § 68 lõikele 1 ja § 89 ning TsÜS § 54 lõikele 1.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui

see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 104 lõige 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma

kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Lõike 2 kohaselt on süü vormid hooletus,

raske hooletus ja tahtlus. Lõige 3 ütleb, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

VÕS § 127 lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millele tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Lepinguvälise kahjunõude esitamisel peab kannatanu ära tõendama kahju

väidetava tekitaja õigusvastase käitumise, kahju ja põhjusliku seose õigusvastase käitumise ning

kahju vahel.

Leiame, et käesoleval juhul ei ole täidetud eelpoolnimetatud eeldused, mistõttu ei saa RMK

nõustuda kahju hüvitamisega. RMK ei ole toime pannud õigusvastast tegu, mis oleks antud juhul

vastutuse aluseks. RMK ei ole antud juhul jätnud järgimata käibes vajalikku hoolt. Puudub RMK

süü, samuti ei tulene antud juhul kahju hüvitamise kohustus ühestki seadusest.

Merle Kollo

Jurist

Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti

filiaal

[email protected]

Teie 04.01.2024 nr 1-1.6/

Meie (digitaalallkirja kuupäev)

nr 3-1.1/2024/63

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Heidate RMK-le ette, et ta on Sarapuu 12 naaberkinnistu omanikuna tekitanud kahju, kuivõrd ei

hoidnud oma maatükki korras. Fotode järgi võib järeldada, et piirdeaiale langes kahjustunud ja

kuivanud puu. Ükski õigusakt aga ei kohusta metsaga kaetud alal kõiki kahjustatud ja kuivanud

puid kõrvaldama. See ei oleks ka praktiliselt võimalik.

Lisaks märgime, et Sarapuu 12 kinnistu omanik ei ole teavitanud RMK-d ohtlikust puust ja sellega

kaasneda võivast ohust. Info saamise korral oleksime saanud võtta tarvitusele abinõud vara

kahjustamise vältimiseks.

Tulenevalt eeltoodust teatame, et RMK ei rahulda Teie nõuet.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaan Schults

Metsaülem

528 2363 [email protected]