Metsateatiste nr 50000657481, 50000657483 ja 50000657487 menetluse peatamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Sander Heinla

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

11.12.2023 nr 13-4/23/24854

Metsateatiste nr 50000657481, 50000657483 ja

50000657487 menetluse peatamine

Austatud Sander Heinla

Esitasite 19.10.2023 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) volitatud esindajana

Keskkonnaametile metsateatised, millega kavandate raadamist Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas riigimetsa kvartalitel SO444 ja SO458. Metsateatised on registreeritud metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregister) nr-te 50000657481, 50000657483 ja 50000657487

all.

Raadamise aluseks on „Kaanisoo maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt (versioon V02; Töö nr 22-01)”, mille kohta on Keskkonnaamet andnud oma seisukoha 16.11.2022 kirjaga nr 7-9/22/20457-2 ning Põllumajandus- ja Toiduamet 05.07.2023 väljastanud ehitusloa nr

6.1-3/31222.

10.11.2023 teavitas1 Keskkonnaamet Teid metsateatiste nr 50000657481, 50000657483 ja 50000657487 menetlustähtaja ületamisest.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel kattub metsateatistega nr 50000657481, 50000657483 ja 50000657487 kavandatud raieala osaliselt või piirneb projekteeritava Sirtsi

laialehise nestiku ja väikese nõgisambliku püsielupaiga sihtkaitsevööndiga. 13.07.20232 (ehk pärast ehitusprojekti kooskõlastamist Keskkonnaametis) esitas

Keskkonnaamet Kliimaministeeriumile looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 8 lg 2 kohase ettepaneku II kaitsekategooria kaitsealuste kõrreliste väljaspool kaitstavaid alasid asuvates kasvukohtades 15 püsielupaiga (sh Sirtsi) moodustamiseks LKS § 10 lg 2 tähenduses (edaspidi

ettepanek).

18.07.2023 kanti projekteeritavate püsielupaikade piirid EELIS-e projekteeritavate alade kihile. Laialehine nestik (Cinna latifolia) on II kaitsekategooriasse3 kuuluv taimeliik ja väike nõgisamblik (Parmeliella triptophylla) II kaitsekategooriasse4 kuuluv samblikuliik.

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldusesüsteemis 10.11.2023 nr 13-4/23/22775 all. 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.07.2023 nr 7-4/23/14474 all. 3 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide

loetelu” § 5 lg 3 p-le 29. 4 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide

loetelu” § 7 p-le 21.

2 (4)

Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel kuulub laialehine nestik 2019. aasta

hinnangu alusel kategooriasse „väljasuremisohus” ja väike nõgisamblik kategooriasse „ohualdis”. Laialehine nestik on märgitud ka Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

(edaspidi loodusdirektiiv) II ja IV lisa loendis. Loodusdirektiivi II lisas on kirjas ohustatud taime- ja loomaliigid, kelle kaitseks tuleb moodustada loodusalad, IV lisas on kirjas ranget kaitset vajavad liigid. Seega on tema kaitse liikmesriikidele (sh Eestile) kohustuslik ja sellest

tulenevalt peavad riigid kasutusele võtma vajalikke meetmeid, mis tagavad liigi soodsa kaitsestaatuse säilimise ja taastamise.

LKS § 46 lg 2 kohaselt arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise

või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.

Vastavalt LKS § 48 lg-le 2 tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja EELIS-es registreeritud kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade

moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.

Ettepaneku aluseks on Keskkonnaameti koostatud ekspertiis, mis muuhulgas tugineb MTÜ Linnurohi eksperdi Iti Jürjendal 2021. aasta inventuurile ja Kaie Eha 2022. aasta inventuurile ning 2022. aasta Liis Marmor-Ohtla tööle „Väikese nõgisambliku (Parmeliella triptophylla)

lokaalpopulatsioonid Eestis ja kaitse soovitusedˮ (edaspidi töö).

Vastavalt ettepanekule on kavandatavad püsielupaigad (kaitse-eesmärgiks laialehine nestik, kahar parthein, väike nõgisamblik ja siberi koldkaer) metsas ja soostunud lamminiitudel kavas arvata sihtkaitsevööndisse, et seal oleks võimalik keelata raied ning reguleerida

maaparandussüsteemide hoiutöid, mis on vajalik kasvukohtade valgus-, niiskus- ja temperatuuritingimuste säilitamiseks.

Sirtsi püsielupaik jääb tervikuna maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu (KAANISOO/TTP- 528 SONDA) mõjuvööndisse. Projekteeritava püsielupaiga välispiir ja ühtlasi sihtkaitsevööndi

piir on piiritletud mööda kraavide serva (jäävad püsielupaika) ja mõttelist sirget.

LKS § 30 lg 2 kohaselt, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud p 1 järgi majandustegevus ja p 2 järgi loodusvarade kasutamine. Metsaraie kui üks metsaseadusest §-st 16 tulenev metsa majandamise viis on käsitletav majandustegevusena LKS

§ 30 lg 2 p 1, samuti loodusvara (puit) kasutamisena LKS § 30 lg 2 p 2 tähenduses.

Vastavalt ettepanekule on sihtkaitsevööndis püsielupaiga valitseja nõusolekul kavas

lubada vaid loodusliku veerežiimi taastamist ja olemasolevate maaparandussüsteemide

hoiutöid. Keelatud on uue maaparandussüsteemi rajamine, loodusvarade kaevandamine

ja raied (v.a kujundusraied sihtliigi tarbeks). Olemasolevate maaparandussüsteemide

hoiutöid lubatakse vaid juhul, kui nende hooldamine ei avalda negatiivset mõju ala

loodusväärtustele ja see on vajalik, kui maaparandussüsteemi hooldamata jätmine

tekitaks kahju väljaspool püsielupaika asuvatele aladele. Püsielupaiga valitseja jälgib, et

kraavide hoiutöid tehtaks minimaalses vajalikus mahus, st veerežiim oleks sobilik

püsielupaigaga piirnevate alade toimimiseks, kuid ka püsielupaika jäävate koosluste

säilimiseks.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole antud juhul tegemist olemasolevate maaparandussüsteemide hoiu- ega ka olemasolevate ehitiste hooldustöödega, vaid oluliselt suuremahulisemate

rekonstrueerimis- ja ehitustöödega, mis hõlmavad muuhulgas olemasolevate trasside olulise laiendamise, sh settebasseini rajamise vahetult püsielupaiga idapiirile.

3 (4)

Laialehise nestiku esmaleid (leiukoha registrikood KLO9338501) alalt pärineb EELIS-e

andmetel aastast 2016, kui loendati alal ligikaudu 37 puhmikut, hinnanguliselt minimaalselt 50 puhmikut. Tegemist on ühtlasi ka viimase kinnitatud vaatlusega. Väikese nõgisambliku

esmaleid (leiukoha registrikood KLO9700853) alalt pärineb EELIS-e andmetel aastast 2016, kui liiki leiti ühel puult. Viimase kinnitatud leiukoha vaatluse andmetel 2022. aastal leidus liiki samuti vaid ühel puul mitme talluselaiguna, millest ühel olid ka viljakehad.

Lisaks on projekteeritavas püsielupaigas leitud ka mitmeid III kaitsekategooria liike nagu pikk

lõhnasamblik (Evernia divaricata), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum), rant-tähnsamblik (Arthonia byssacea), sile neersamblik (Nephroma laevigatum) ja sulgjas õhik (Neckera pennata). Püsielupaika jääb ka

vääriselupaik (VEP) nr 157058, mis tõendab samuti ala kõrget loodusväärtust.

Laialehise nestiku kasvukohtadeks on sageli põlised niisked ja varjukad segametsad ning soostunud lodumetsad, kus liiki ohustab peamiselt metsamajanduslik tegevus ja niiskustingimuste muutumine (kuivendamine). 2021. aasta inventuuri kohaselt loetakse väga

esinduslikuks populatsioone, kus kasvab vähemalt 200 puhmikut, ning esinduslikeks populatsioone, kus kasvab vähemalt 50 puhmikut. Tagada tuleb nii väga esinduslike kui

esinduslike populatsioonide kaitse, arvestades liigi ohustatust (väljasuremisohus). Väike nõgisamblik on eelkõige põliste metsaaladega seotud liik, kes kasvab leht- ja

segametsades vanadel haabadel ja laialehistel puudel. Liiki ohustavad peamiselt metsamajanduslikud tööd, aga ka keskkonnamürgid, õhusaaste ja hapestumine. 2022. aasta töö

kohaselt loetakse kasvukoht väga esinduslikuks, kui liiki on leitud vähemalt kolmel eluspuul või vähemalt ühel eluspuul ja leidub viljakehadega talluseid ning esinduslikeks/väga esinduslikeks vahepealseid kasvukohti, kus näiteks liiki leiti kahel eluspuul või ühel eluspuul

ja lisaks lamapuu(de)l/tüügastel. 2022. aasta töö kohaselt on soovitatav kaitse alla võtta kõik kasvukohad, mis on esinduslikud/väga esinduslikud ja väga esinduslikud. 13.07.2023

ettepanekuga kavandati vaid ühe, koos laialehise nestikuga samal alal esineva väikese nõgisambliku kasvukoha (s.o Sirtsi püsielupaiga) kaitse.

LKS § 3 lg 2 sätestab, et liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus

näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade

elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade

pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur

elupaik.

LKS § 55 lg 7 järgi on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas

korjamine ja hävitamine, keelatud. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Metsateatisega nr 50000657483 kavandatud raieala jääb terves ulatuses ja metsateatisega nr

50000657481 kavandatud raieala valdavas ulatuses projekteeritavasse püsielupaika (vastavalt projektile kavandatakse raadamist kuni 11 m ulatuses püsielupaiga põhjapiiril). Metsateatisega nr 50000657487 kavandatud 9 m laiune raadamisala jääb valdavalt küll püsielupaigast välja,

kuid planeeritav settebassein võib oluliselt kahjustada kavandatava püsielupaiga niiskusrežiimi ja seeläbi kaitsealuste liikide elupaika.

Metsateatistega nr 50000657481, 50000657483 ja 50000657487 kavandatud raied, mis

jäävad projekteeritava Sirtsi laialehise nestiku ja väikese nõgisambliku püsielupaiga

sihtkaitsevööndisse, on vastuolus projekteeritava kaitsekorraga ja võivad ohustada II ja

III kategooria kaitsealuseid liike ning neile sobiva vanuse ja struktuuriga puistu säilimist ,

vähendades seeläbi liikidele sobiva elupaiga pindala ning taimede elujõulisust konkreetses

4 (4)

elupaigas. Nimetatud kaitsealuste liikide soodsa seisundi tagamiseks on vajalik säilitada

metsamassiiv ka nende kasvukoha ümber, mitte ainult konkreetsete isendite leiukohas. Raie püsielupaiga servas muudaks puistud tormihellaks, samuti kaasneks sellega mikroklimaatiliste

tingimuste (valgus, niiskus, temperatuur, õhu liikumine) muutused kaitsealuste isendite ümber. Seega ei saaks II kategooria kaitsealuste liikide seisundit pärast kavandatud raieid pidada

sama soodsaks, kui see on enne raieid.

LKS § 8 lg 6 ja keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete

loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad”

(edaspidi määrus nr 28) § 3 lg 1 sätestavad, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise

ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus LKS § 9 lg 1 tähenduses, siis on

Keskkonnaametil õigus metsateatise menetlus peatada. Menetlus peatatakse kuni loodusobjekti

kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks

kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Sätte

eesmärk on tagada kaitse alla võetava loodusobjekti säilimine ehk ala oluliste olemuslike

tunnuste säilimine, mille pärast ala kaitse alla võtmise või kaitsekorra muutmise

ettepanek tehti.

Tulenevalt eeltoodust, tuginedes LKS § 8 lg-le 6 ja määruse nr 28 § 3 lg-le 1, peatab

Keskkonnaamet metsateatiste nr 50000657481, 50000657483 ja 50000657487 menetluse

riigimetsa kvartalitel SO444 ja SO458. Metsateatiste menetlus peatatakse kuni loodusobjekti

kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.

Määruse nr 28 § 3 lg 2 kohaselt, kui loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsus on vastu võetud, jätkab Keskkonnaamet metsateatiste menetlust ning viib selle lõpuni

15 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Juhime tähelepanu, et vastavalt metsaseaduse § 28 lg 4 p-le 4 on olemasoleva sihi või teeserva,

kraavikalda ja kraaviserva kuni nelja meetri laiuselt puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit, võimalik teostada trassiraiega. Keskkonnaamet

on 30.11.2023 e-kirja teel edastanud RMK-le oma seisukoha tööde teostamiseks projekteeritavas Sirtsi laialehise nestiku ja väikese nõgisambliku püsielupaigas kavandatavast kaitsekorrast lähtuvalt. RMK oli 30.11.2023 telefonivestluse põhjal valmis saadud info põhjal

projekti üle vaatama ning kavandama tööd nii, et maaparandussüsteemi hoiutööd toimuksid projekteeritavas Sirtsi laialehise nestiku ja väikese nõgisambliku püsielupaigas minimaalses

mahus, nt taimestiku jm voolutakistuste eemaldamine (kui neid seal on) ja tööd teostatakse masinatega kraavi püsielupaiga välispiirile jäävas küljes. Nii saab kraavi servad (vajaduse korral) raadata küljelt, mis ei jää püsielupaika ja vastasküljel, püsielupaika jäävatel

kraavikallastel jääb puittaimestik raiest puutumata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liilia Tamm juhtivspetsialist metsaosakond

Mare Rennel 5347 0055 [email protected]