| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/53 |
| Registreeritud | 03.01.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Tiit Timberg |
| Originaal | Ava uues aknas |
Põlva Maakonna Jahindusnõukogule 04.12.2023, Põlvas
Põlva Jahiseltsi juhatus soovib Põlva maakonna Jahindusnõukogu teavitada murest metskitsepopulatsiooni olukorra pärast.
Põlva Jahiseltsi jahipiirkonnad on novembri lõpu seisuga jahilubadena välja võtnud 106 % jahindusnõukogu poolt soovitatud minimaalsest küttimiskvoodist, mis oli 735. 30.novembriks juba kasutatud jahilubade analüüs näitab, et metskitsejahi edukus on seni olnud 69% (kütitud on 381 metskitse). Jahipiirkonniti on tulemuslikkuse erinevused väga suured (21% - 100%). 10 jahipiirkonnas jääb küttimise edukus Põlva JS keskmisest oluliselt madalamaks.
Arvestades jahipraktikat, et metskitsejahi aktiivsem ja tulemuslikum aeg (august kuni november) on möödas, on vähetõenäoline, et veel aktiivsete ja täiendavalt väljastatavate jahilubade realiseerimise edukus saaks olla suurem, kui on olnud seni. Praeguste küttimisnäitajate põhjal on võimalik optimistlikult prognoosida maksimaalselt 500 metskitse küttimist 2023/2024 jahihooaja jooksul Põlva Jahiseltsi jahimaadel.
Mitmed jahipiirkonnad on jahipidamise käigus saadud kogemuse põhjal avaldanud muret, et ei osanud kevadel küttimissoovi esitades õigesti hinnata suurkiskjate arvukuse foonil populatsiooni tegelikku dünaamikat ja hindasid küttimisvõimalust üle.
Arvestades asjaolusid, et tõenäoliselt arvukuse langustrendis metskits moodustab riiklikul tasemel majandatava suurkiskjate populatsiooni toidubaasis olulise osa ning suurkiskjate arvukus on kõrgem, kui oleks optimaalne, ja kui puuduvad maaomanike teated metskitsede poolt tekitatud oluliste kahjude kohta, ei pea Põlva Jahiseltsi juhatus mõistlikuks küttida metskitsi kevadel soovitud ja jahindusnõukogu poolt kinnitatud miinimumkvoodi tasemel.
Arvesse võttes eelpool kirjeldatud asjaolusid, teeme ettepaneku, et metskitse küttimiskvoodi mittetäitmise korral ei rakendata karistusmeetmeid jahipiirkondade kasutajatele.
Tiit Rammul,
Põlva JS juhatuse esimees
__________________________________________________________________ Aarna, 63203 Põlva maakond
: 56 475 310; 52 96 750 E-mail: [email protected]
From: Tiit Timberg Sent: 04 January 2024 10:09:21 To: Malle Viiburg Cc: Subject: FW: Vastus pöördumisele seoses metskitsede küttimisega 2023_2024. jahiaastal
From: Margo Tannik <[email protected]> Sent: Wednesday, January 3, 2024 12:18 PM To: Jaanus Kala <[email protected]>; [email protected]; Aare Veetsman <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Tiit Timberg <[email protected]>; [email protected]; Peri/ Tanel Kapp (uus): <[email protected]> Cc: PJS Põlva Jahiselts <[email protected]>; [email protected]; Heiki Möll <[email protected]>; ALAR RAHA <[email protected]> Subject: Vastus pöördumisele seoses metskitsede kümisega 2023_2024. jahiaastal Lugupeetud jahindusnõukogu liikmed Edastan teadmiseks Keskkonnaame ja Keskkonnaagentuuri vastuse EJS-i pöördumisele seoses metskitsede kümisega 2023/2024. jahiaastal. Lisan siia juurde ka Põlva Jahiseltsi vastavasisulise pöördumise. Arvan, et saame nende eepanekutega arvestada ning metskitsi varasemalt kokku lepitud mahus küda ei ole vaja (v.a piirkondades, kus on väga suuri probleeme nende tekitatavate kahjustustega). Parimate soovidega ja head uut aastat soovides, Margo Tannik peaspetsialist | jahinduse ja vee-elusku büroo looduskaitse korraldamise osakond | Keskkonnaamet Aleksandri 14 | 51004 Tartu + 372 5160148
1
Margo Tannik
Saatja: Rauno Veeroja Saatmisaeg: kolmapäev, 6. detsember 2023 12:17 Adressaat: Margo Tannik Koopia: Aimar Rakko; Tarvo Roose; Timo Kark Teema: KAUR hinnang ja soovitus seoses EJSi poolt KeA-le tehtud märgukirjaga "Metskitse
küttimismahtudest 2023/2024 jahihooajal" (reg nr 13-11/23/23094)
Tere 2022. aastal ja 2023. aasta esimeses pooles kogunenud seireandmed osutasid üsna üheselt metskitse arvukuse olulisele langusele võrreldes eelneva nelja aastaga. Metskitse üldarvukust hindasime 2023. aasta alguse seisuga 105 000 – 115 000 isendile, mis on aasta varasemaga võrreldes ligi 20% võrra väiksem. Siinkohal olgu lisatud, et üldarvukuse langus tuleneb metskitse arvukuse langusest Mandri-Ees s, samas kui saartel (Saare- ja Hiiu maakonnas) püsis arvukus 2023. aasta alguses eelnevate aastatega võrreldes sarnasel tasemel. Metskitse arvukuse langust mandril võib seostada oluliselt suurenenud kisklussurve, viimase kahe talve ilmas ku ngimustest ngitud suurema suremuse ning kü mise koosmõjuga. 2023. juuli alguses ilmunud aruandes prognoosisime, et kiskjate surve metskitse asurkonnale suureneb lähema aasta-kahe jooksul veelgi. Selles suunas on 2023. aasta jooksul ka olukord liikunud, sest hundi arvukus võrreldes 2022. aastaga, mil see oli viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel, on suurenenud veelgi ja tõenäoliselt on jätkunud ka ilvese arvukuse tõus. Eelnevatel aastatel kogutud seireandmete täiendava analüüsi tulemused viitavad aga koguni sellele, et ilvese üldarvukus võis olla juba eelnevatel aastatel tõusnud kiiremini ja kõrgemale, kui seda seni pesakondade arvu muutuste põhjal hinna . 2023. aasta ulukite seirearuandes esitatud maakondlike kü mismahte soovitasime jahindusnõukogudel käsitleda kui orien ire, millest oluliselt suuremas mahus kü misse tasuks suhtuda e evaatlikult. Ühtlasi rõhutasime, et tabelis olevate numbrite näole ei ole tegemist miinimummahtudega. Metskitse kü missurve soovitasime suunata eeskä kõrgema metskitse asustus heduse ja kõrgema kitsede poolt tekitatavate kahjustusriskiga aladele. Suurema kisklussurvega metsaaladel, kus metskitsega seotud metsakahjud on tagasihoidlikud või puuduvad sootuks, soovitasime kü mist oluliselt vähendada. Arvestades metskitse arvukusega 2023. aasta alguses hindasime, et juhul kui suurkiskjate arvukus püsib 2022 aastaga samal tasemel, siis moodustab suurkiskjate poolt aasta jooksul murtav metskitsede arv 60-65% metskitse asurkonna 2023. aasta juurdekasvust. Kuna suurkiskjate arv on suurenenud ning ilvese üldarvukus võib olla seni hinnatust suurem, siis suure tõenäosusega on kiskjate surve metskitse asurkonnale 2023 aastal prognoositust veelgi suurem. 2023/2024 aasta talv metskitsede jaoks alanud ebasoodsalt: juba detsembri alguseks oli maha sadanud paks lumikate ning temperatuurid on langenud küllaltki madalale. Kui sellised ilmas ku ngimused peaksid pikemalt püsima ja lumika e sügavus oluliselt suurenema, siis võib oluliselt suureneda ka metskitsede hukkumine kurtumise tulemusel. Eelnevast tulenevalt soovitame Mandri-Ees maakondlikel jahindusnõukogudel nende poolt 2023. aastal määratud metskitsede kü mismahtude täitmata jätmise eest jahipiirkonna kasutajaid mi e karistada. Jahimeestel soovitame detsembris ja jaanuaris metskitse kü misega jätkata vaid väga kõrge metskitse asustus hedusega piirkondades, kus esineb olulisi metskitsede tekitatud värskeid kahjustusi või on suur oht haiguste levikuks ja metskitsede massiliseks hukkumiseks tavapärasest raskemates talveoludes (piirkonnad kus metskitsed on koondunud väga suurtesse karjadesse). Uute numbriliste kü mismahtude seadmist ei pea me mõistlikuks, sest hetkel puuduvad selleks piisava detailsusega värsked seireandmed. Lugupidamisega, Rauno Veeroja juh vspetsialist Eluslooduse osakond Keskkonnaagentuur Tel. 50 83 269
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Tõnis Korts
Eesti Jahimeeste Selts [email protected]
Teie 15.11.2023 nr 40
Meie 15.12.2023 nr 13-11/23/23094-2
Vastus pöördumisele seoses metskitsede
küttimisega 2023/2024. jahiaastal
Eesti Jahimeeste Selts (EJS) edastas Keskkonnaametile (KeA) 15.11.2023 pöördumise, milles tegi ettepaneku vaadata üle 2023. aastal maakondade jahindusnõukogudes kokku lepitud
metskitsede küttimismahud seoses metskitsede arvukuse vähenemisega eelnevatel aastatel.
Tulenevalt jahiseaduse § 22 lg 1 lepitakse põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht ja -struktuur igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust. Eeltoodud
põhjustel edastas KeA EJS-i pöördumise seisukoha võtmiseks maakondade jahindusnõukogudele, kes saavad vajadusel varasemalt kokku lepitud metskitsede
küttimismahte muuta või arvestada kirjas toodud põhjendusi metskitsede küttimismahtude mitte täitmisel.
30.11.2023 edastasime EJS-i pöördumise arvamuse avaldamiseks ka Keskkonnaagentuurile (KAUR). Vastusena edastas KAUR KeA-le 06.12.2023 seisukoha (lisatud kirjale), milles
soovitab Mandri-Eesti maakondlikel jahindusnõukogudel nende poolt 2023. aastal määratud metskitsede küttimismahtude täitmata jätmise eest jahipiirkonna kasutajaid mitte karistada. Jahimeestel soovitab KAUR detsembris ja jaanuaris metskitse küttimisega jätkata vaid väga
kõrge metskitse asustustihedusega piirkondades, kus esineb olulisi metskitsede tekitatud värskeid kahjustusi või on suur oht haiguste levikuks ja metskitsede massiliseks hukkumiseks
tavapärasest raskemates talveoludes (piirkonnad kus metskitsed on koondunud väga suurtesse karjadesse). Uute numbriliste küttimismahtude seadmist ei pea KAUR mõistlikuks, sest hetkel puuduvad selleks piisava detailsusega värsked seireandmed.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aimar Rakko juhataja jahinduse ja vee-elustiku büroo
Lisa: Keskkonnaagentuuri 06.12.2023 edastatud e-kiri (KAUR_vastuskiri_06122023.pdf)
Margo Tannik 786 8364