Jõgeva Vallavalitsuse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine, keskkonnamõju hindamise algatamine ja avalikkuse teavitamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Jõgeva Vallavalitsus

[email protected]

02.01.2024 nr 6-3/23/25442-2

Kuremaa järve ujumisala korrastamise

keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju

hindamise programmi kohta seisukoha

küsimine

SA Kuremaa Elamuskeskus esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks

keskkonnaloa taotluse menetluse nr M-125812 raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja Kobras OÜ).

KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt

(asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse KMH

programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: Kuremaa_ujumisala_KMH_programm_lisadega_eelnõu.pdf

Sama: Riigimetsa Majandamise Keskus, [email protected]; Muinsuskaitseamet,

[email protected]

Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected]

TÖÖ NR 2023-261

Juhataja: Erki Kõnd

Juhtekspert: Noeela Kulm (litsents nr KMH0159)

Juhteksperdi abi,

keskkonnaekspert:

Kadri Hänni

Keskkonnaekspert: Marite Paat

Kontrollija: Ene Kõnd

KUREMAA JÄRVE UJUMISALA KORRASTAMISE

KESKKONNALOA TAOTLUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

PROGRAMMI EELNÕU

Objekti asukoht: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv

X= 6513136, Y= 646710

Detsember 2023

Tellija: Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

2 / 27

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse

keskkonnamõju hindamine

OBJEKTI ASUKOHT: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv

TÖÖ EESMÄRK: Kuremaa järve olemasoleva ujumisala korrastamiseks järve põhja

geotekstiili ja liiva uputamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude

väljaselgitamine ning teabe andmine tegevuse elluviimiseks vajaliku

keskkonnaloa andmiseks.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine

TÖÖ ETAPP: Keskkonnamõju hindamise programm

TÖÖ TELLIJA (KeHJS § 8 lg 1 alusel arendaja, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia):

Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus

Registrikood 90007626

Lossi tn 1, 48445 Kuremaa alevik, Jõgeva vald.

Kontaktisik: Hannaliisa Visk

Tel +372 5564 7871

[email protected]

OTSUSTAJA (KeHJS § 9 lg 1 alusel keskkonnaloa väljaandja):

Keskkonnaamet

[email protected]

TÖÖ TÄITJA (KeHJS § 14 alusel keskkonnamõju hindaja, kes hindab keskkonnamõju KMH litsentsiga töötaja kaudu):

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid: Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159)

Tel +372 730 0316, +372 5693 9300

[email protected]

Urmas Uri – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0046)

[email protected]

Marite Paat – keskkonnaekspert

Kadri Hänni – keskkonnaekspert, juhteksperdi abi

Henn Timm – hüdrobioloogia ekspert (Eesti Maaülikool)

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

3 / 27

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

4 / 27

SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, VAJADUS JA EESMÄRK .................................................................... 5

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS JA SELLE VÕIMALIKUD ALTERNATIIVID ....................................... 6

3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MENETLUS, MÕJU HINDAMISE OBJEKT JA EESMÄRK ........................... 6

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA ALA JA OBJEKTIDE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS .............................................................................................................................................................. 7

4.2. MAASTIK ............................................................................................................................................................................................ 9

4.3. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ................................................................................................ 9

4.4. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED .................................................................................................................................................. 10

4.4.1. KUREMAA JÄRV ....................................................................................................................................................................... 10

4.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA MUUD LOODUSVÄÄRTUSED ................................................................................................ 11

4.6. ROHELINE VÕRGUSTIK JA VÄÄRTUSLIK MAASTIK ......................................................................................................................... 13

4.7. KULTUURIMÄLESTISED .................................................................................................................................................................... 15

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .............................. 16

6. MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ....................... 17

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH VAJALIKE UURINGUTE JA SEIRE KIRJELDUS ............................................................................................................................ 20

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ................................................................................................................................... 21

9. AJAKAVA ................................................................................................................................................................ 23

10. EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS ................................................................................................................................ 26

11. KASUTATUD MATERJALID .................................................................................................................................. 27

LISAD LISA 1. KESKKONNALOA TAOTLUS (TAOTLUS NR T-KL/1020428) KUREMAA JÄRVE UJUMISALA KORRASTAMISEKS.

LISA 2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

5 / 27

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, VAJADUS JA EESMÄRK Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kuremaa alevikus Järvepargi kinnistul (24805:001:0176) asuvas avalikus rannas

ja sellega piirneval Kuremaa järvel (57801:001:0542) soovib Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus korda teha

ujumisala ca 6000 m2 alal. Aastate eest paigaldati teisaldatavast ujuvsillast lääne poolsel alal mingis osas

geotekstiil (vt joonis 1), kuid see on tänaseks kulunud ja liiva on vähe, mistõttu veetaimestik kasvab läbi

geotekstiili ja halvendab ujumiskoha kasutatavust.

Jõgeva Vallavalitsus esitas kavandatud tegevuse elluviimiseks Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

keskkonnakaitseloa taotluse nr T-KL/1020428. Taotluse kohaselt paigaldatakse talvel Kuremaa järve jääle

6000 m2 suurusele alale (joonis 1) geotekstiil, mille peale pannakse 30 cm paksuse kihina sõelutud liiv. Kevadel

jää sulades vajub liiv koos geotekstiiliga järve põhja ja tagab puhta, muda ja taimestikuvaba suplusala põhja.

Kuna tegelikuks tööde korraldajaks ja läbiviijaks on Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus, esitasid Jõgeva

Vallavalitsus ja Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1020428

taotleja isiku muutmise taotluse, mis on registreeritud KOTKASes 13.12.2023 dokumendina nr DM-125812-4.

Kuremaa järv on 398 ha suur ning ujumisala peamine korrastamine toimub Kuremaa järve katastriüksusel.

Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kuremaa alevikus Kuremaa järves vastavalt esitatud taotlusele (KOTKAS) ning varasemalt sama tehnoloogiaga korrastatud ujumisala hinnanguline paiknemine. Kavandatav tegevus on Kuremaa järve ca 6000 m2 suurusele alale geotekstiili ja ca 30 cm paksuse liivakihi uputamine suplusala korrastamise eesmärgil. Järve lisatava liiva kogus on ca 1800 m3.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

6 / 27

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS JA SELLE VÕIMALIKUD ALTERNATIIVID

Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus soovib korrastada Kuremaa järve ujumisala ca 6000 m2 alal. Rohkem kui 10

aasta eest paigaldati ca 2000 m2 suurusel alal ujumissilla juurde järve geotekstiil ja liiv, kuid geotekstiil on

tänaseks kulunud, osaliselt liiva alt väljas, liiva on vähe ja ujumisala paremaks kasutamiseks peaks korrastatud

ala olema suurem. Geotekstiili paigaldamine on vajalik selleks, et eraldada järve põhjas olev mudakiht, millele

levivad veetaimed ja vetikad, paigaldatavast liivakihist.

Taotluse kohaselt paigaldatakse talvel Kuremaa järve jääle 6000 m2 suurusele alale (joonis 1) geotekstiil, mille

peale pannakse 30 cm paksuse kihina sõelutud liiv, mis kevadel jää sulades vajub järve põhja ja tagab puhta ja

taimestikuvaba suplusala põhja. Töö läbiviimiseks esmalt puhastatakse järve jää lumest, laotatakse geotekstiili

paanid jääle ja seejärel liimitakse paanid omavahel kokku selliselt, et moodustub üks suur geotekstiili vaip.

Sellele laotatakse kohale toodud sõelutud liiv, liivakihi paksus peab olema vähemalt 30 cm. Kevadel jää sulades

vajub liiva raskusest tingituna kogu geotekstiili ja liivaga kaetud ala tervikuna koos jääkihiga järve põhja. Jää

sulab geotekstiili alt ära ja tulemuseks on liivase põhjaga suplusala.

Vajadusel tuleb kevadel teostada ujumiskoha kaldaalal korrastustööd tallatud kaldaala korrastamiseks ja

geotekstiili serva matmiseks liiva alla. Jätkutegevusena võib vaja olla liivakihi lisamine geotekstiiliga alale, mida

saab paigaldada samamoodi jää pealt.

Alternatiivid

Alternatiiv I on keskkonnakaitseloa taotluses kirjeldatud tegevus, st ca 6000 m2 alale geotekstiili ja ca 30 cm

paksuse liivakihi paigaldamine järve jääle, mis kevadel põhja vajub.

Alternatiiv I plussiks on, et geotekstiil takistab järve põhjas oleva muda segunemist liivakihiga ning ka

veetaimestiku ja vetikate kasvamist ujumiskohas. Ainult liiva paigaldamisel saavad taimed ajapikku liiva kihist

läbi kasvada, kuid geotekstiili paigaldamisel liivakihi alla jääb kogu taimestiku juurestik geotekstiili alla, tagades

sellega pikemaajalise efekti.

Alternatiivina II käsitletakse liiva paigaldamist ilma geotekstiilita. See annab küll lühemaajalise efekti

taimestikuvaba suplusala kasutamiseks, kuid on majanduslikult soodsam lahendus ja ka teostuselt lihtsam.

KMH aruandes 0-alternatiivi reaalse võrreldava alternatiivina ei käsitleta. Alternatiivid peaksid olema erinevad

viisid soovitud tulemuseni jõudmiseks, 0-alternatiiv ei taga eesmärgi täitmist. 0-alternatiivi käsitletakse foonina,

millega on võimalik kavandatava tegevuse käigus ja realiseerimise järel tekkivat mõju võrrelda. Vastavalt

keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud

nõuded“ § 5 lõikele 4 esitatakse KMH aruandes kirjeldus keskkonnaseisundi tõenäolisest arengust juhul, kui

kavandatavat tegevust ellu ei viida.

Asukohast tulenevaid alternatiive keskkonnamõju hindamise käigus ei kaaluta, kuna keskkonnamõju hindamise

objektiks on esitatud keskkonnaloa taotlus vee erikasutuseks Kuremaa järve ujumisalal.

3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MENETLUS, MÕJU HINDAMISE OBJEKT JA EESMÄRK

Kavandatud on Kuremaa järve tahkete ainete uputamine ca 1800 m3, kuid mahus üle 500 m3 on vajalik

keskkonnaluba.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

7 / 27

Jõgeva Vallavalitsus esitas 13.09.2023 Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS taotluse nr T-KL/1020428 all (lisa 1) Kuremaa järves ujumiskoha

korrastamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks. Tegevuse elluviimise korraldajaks on Sihtasutus Kuremaa

Elamuskeskus.

Taotlus koos lisadega on kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=26341&applicati

on_id=1020428. Keskkonnaluba taotletakse tähtajaga 2 aastat, st kehtivusega 01.11.2023 kuni 03.11.2025.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 171 kohaselt on tegu

olulise keskkonnamõjuga tahkete ainete uputamisel alates mahust 500 m³. Ujumiskoha korrastamise

keskkonnaloa taotluses toodud maht (liiv 1800 m3) ületab seda künnispiiri.

Keskkonnaamet võttis esitatud keskkonnaloa taotluse menetlusse ja teavitas Jõgeva Vallavalitsust ja Riigimetsa

Majandamise Keskust 25.09.2023 kirjaga nr DM-125812-3 eeltoodud asjaolusid arvesse võttes keskkonnamõju

hindamise algatamisest (lisa 2). KMH algatamise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 26.09.2023.

Keskkonnamõju hindamise objektiks on Jõgeva Vallavalitsuse keskkonnaloa taotlus vee erikasutuseks Kuremaa

järve (VEE2055400) ujumisala korrastamiseks tahkete ainete uputamiseks mahus üle 500 m3 Kuremaa järv

katastriüksusel (registriosa nr 11539350; katastritunnus 57801:001:0542).

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda otsustajale (Keskkonnaametile) teavet keskkonnaloa

taotlusega kavandatuga kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning ette näha meetmed, millega oleks

võimalik vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju

hindamine on sisendiks keskkonnaloa taotluse täiendamisele ja keskkonnaloa andmisele, sealjuures tingimuste

seadmisele vee erikasutusega hõlmatud tegevuste elluviimiseks.

4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA ALA JA OBJEKTIDE KIRJELDUS Peamine mõjutatav keskkonnaelement on Kuremaa järv (kavandatav tööde teostamise ala), kus ujumisala

korrastamiseks paigaldatakse talvel järve jää peale geotekstiil ja sellele ca 30 cm paksune liiva kiht. Kuna

paigaldamise tööd tehakse talvel jää pealt, on võimalik kaasnev mõju transpordist tulenev müra ja tallamine

järve kaldal. Samuti võib kaasneda reostuse oht kütuse- või õlilekkest. Kevadel jää sulades vajub geotekstiil

koos liivakihiga järve põhja ja matab sealsed põhjaelustiku elupaigad. Kuremaa järve veekvaliteedile on mõju

lühiajaline, sest liivaosakesed settivad suhteliselt kiiresti.

4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Kuremaa järv paikneb Vooremaa kõrgustiku põhjaosas, loode - kagusuunaliste voorte vahel. Järve pindala on

399,6 ha, kõrgus 83 meetrit üle merepinna, suurim sügavus on 13,8 meetrit ja keskmiselt 5,9 meetrit. Järve

pindalaga võrreldes on valgala väike (1017 ha) ja selle maakattes domineerivad põllud ja metsad. Järve kaldad

on madalad ja enamasti liivased, kaguosas on ka õõtsikulist kallast (Laarmaa, R., Ott, I., Timm, H., jt. 2019).

Inimmõju Kuremaa järvele on üsna tugev, sest see on populaarne puhkeveekogu ning järve jõuab kraavi kaudu

ka Kuremaa aleviku reoveepuhastist tulev heitvesi. Kuremaa alevik asub järve põhjakaldal, seal on ka ujumisala

ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmetel piirneb järvega maastikukaitseala

eritüübina kaitstav Kuremaa mõisa park (KLO1200470).

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

8 / 27

Kavandatud tööd teostatakse Kuremaa järv katastriüksusel (57801:001:0542), mis asub haldusjaotuse järgi

Jõgeva vallas Änkküla külas. Ujumiskohale on juurdepääs Kuremaa alevikust Järvepargi katastriüksuselt

(24805:001:0176).

Jõgeva valla üldplaneering, mis on kehtestatud 2004, näitab Kuremaa järve ujumisala asukohas Kuremaa

aleviku rannatsooni. Ka koostatavas uues Jõgeva valla üldplaneeringus (Skepast&Puhkim OÜ, 04.04.2023 seis)

on Kuremaa järve põhjakaldale näidatud supelranna maa-ala. Ehitisregistri andmetel on Järvepargi

katastriüksusel ujumisalaga seotud ehitistest olemas Kuremaa ranna ujumissild (221372939) ja Kuremaa ranna

paadikai (221372934).

Kuremaa järv kuulus enne haldusreformi Palamuse valla koosseisu. Palamuse valla üldplaneeringu (kehtestatud

2007) joonisel ei ole järve põhjaossa supelranna ega ujumiskoha funktsiooni näidatud, tõenäoliselt seetõttu, et

maismaa osa jäi tol ajal Jõgeva valla territooriumile.

Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduses on Kuremaa järve ujumisala nähtav juba 2002. aasta ortofotolt, kuid

ala on ujumiskohana kasutatud kindlasti juba varemgi.

Lähim elamu paikneb korrastatavast ujumisalast ca 80 meetri kaugusel, Järve tn 1 katastriüksusel

(24805:001:1040), tegemist on elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel oleva korterelamuga. Lähim hoone

asub Ranna tn 1 katastriüksusel (24805:001:0615), tegemist on munitsipaalomandis oleva ühiskondlike ehitiste

maa sihtotstarbega katastriüksusega (joonis 2).

Joonis 2. Kaldaerofoto korrastatava Kuremaa järve ujumisala piirkonnast. Vaade põhja suunast, lähimad hooned on näha foto vasakus servas. (Maa-ameti geoportaal, pildistuse aeg 09.05.2023).

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

9 / 27

4.2. MAASTIK Kuremaa järv paikneb Vooremaa kõrgustiku põhjaosas. Loode – kagu sihilised voored ja nendevahelistes

vagumustes olevad soised alad ja järved on põhjustanud nii muldade kui ka loodusliku taimkatte kasvukohtade

ning põldude kaudu viirulise maastikumustri (Arold, I. 2005).

Vooremaa aluspõhja moodustavad siluri ajastu karbonaatkivimid (põhja-loodeosas) ning keskdevoni domeriit

või savi ja aleuroliit (lõuna-kaguosas). Suurt osa (ca 47%) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse

põllumajandusmaana (Vooremaa, https://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa).

4.3. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Kuremaa järve nõgu on tekkinud jääajal mandrijää künde tagajärjel. Pleistotseeni lõpul eraldus praegusest

järvest märgatavalt suurem veekogu, mis osaliselt soostunud, eriti kagus, idas ja loodes. Endiseid

kaldaastanguid võib täheldada Änkküla kohal ning Tõnussaare rabast läänes. Kirdekaldal on 1 m kõrgune

kaldavall. Järve lõuna- ja edelakaldal esineb järvelubja lasund (Mäemets, A., Simm, H., Varep, E. 1968).

Kuremaa järv on nõrga läbivooluga. Sissevool toimub kraavide kaudu peamiselt ida suunast. Järvest väljavool

on Amme jõe kaudu, mis algab järve edelaküljel ja suubub Kaiavere järve. Kuival perioodil võib järve veetase

alaneda kuni meeter, kuid väljavool sellest ei katke (Mäemets, A., Simm, H., Varep, E. 1968).

Kuremaa järve põhjakaldal levivad Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmetel kitsa ribana AG mullad,

mis on lammi-gleimullad, mis paiknevad tasastel lammidel, kus üleujutus kestab pikemat aega. Ja lisaks Go

mullad, mis on leostunud gleimullad. Leostunud mullad on kujunenud karbonaatsel (lubjakivisel) lähtekivimil;

gleimuld on pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont

(joonis 3). Veealade (järve) kohta mullastiku andmed puuduvad.

Joonis 3. Mullastiku kaart Kuremaa järve põhjaosas (Maa-ameti geoportaal).

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

10 / 27

Esimene aluspõhjas leviv põhjaveekiht on piirkonnas looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse eest (joonis 4) (Maa-ameti geoportaal 1:400 000 geoloogilised kaardid).

Joonis 4. Esimeses aluspõhjalises põhjaveekihis leviva põhjavee kaitstuse kaart (Maa-ameti geoportaal).

4.4. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED Kavandatav tegevus on otseselt seotud Kuremaa järvega (VEE2055400), mis on avalikult kasutatav veekogu.

4.4.1. Kuremaa järv

Kuremaa järv on üks suuremaid Vooremaa järvi (399,6 ha), paiknedes Vooremaa kõrgustikul loode-kagu

suunaliste voorte vahel. Järv kuulub limnoloogilisse tüüpi kalgiveeline eutroofne e kalgiveeline rohketoiteline

järv. Saari on järves vähe, nende pindala moodustab 0,1 ha, mis teeb järve pindalaks kokku 399,7 ha. Järve

kaldajoon on keskmiselt liigestatud. Tegemist on loodusliku järvega, mis kuulub Ida-Eesti vesikonna Peipsi

alamvesikonda. Järv on suublaks mitmetele kuivenduskraavidele. Rohkesti on voorte jalamile iseloomulikke

kalda- ja põhjaallikaid. Eriti rohkelt on kaldaallikaid järve põhjakaldal (Laarmaa, R., Ott, I., Timm, H., jt. 2019;

Kuremaa järv (Kurema järv), https://www.kalapeedia.ee/kuremaa-jarv-kurema-jarv.html).

Järve vesi on kollakasroheline, aluseline (pH 7,5-8,1) ja sisaldab rohkesti mineraalaineid. Orgaanilisi aineid on

vees vähe. Veevahetus, mis näitab mitu korda veekogu aastas uueneb, on aeglane – 0,26, see tähendab, et

aastas vahetub veerand järve veest. Järve koormustaluvus on keskmine (Pu 29,2) (Laarmaa, R., Ott, I., Timm, H.,

jt. 2019).

Järve sissevooludeks on kraavid (nt Tammemetsa, Toovere), väljavooluks Amme jõgi.

Suviti järv kihistub ja siis leidub põhjakihis hapnikku väga vähe.

Järv on üsna kalarikas. Suure osatähtsusega on latikas, arvukalt leidub ahvenat, särge, viidikat, mudamaimu ja

haugi. Esinevad kiisk, võldas, angerjas (olevat rohkesti), luts, roosärg ning luukarits. Sisse on lastud peipsi siiga,

rääbist, riipust, koha, karpkala, peledit, tinti, kokre jm. Kuremaa järv oli 20. sajandi alguses väga hea vähijärv.

Korduv vähikatk on järve vähistiku aga nüüdseks hävitanud. Lindudest pesitsevad järvel üsna arvukalt tuttpütt,

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

11 / 27

sinikaelpart, räga- ja piilpart, lauk ja vihitaja (Kuremaa järv (Kurema järv), https://www.kalapeedia.ee/kuremaa-

jarv-kurema-jarv.html).

Kuremaa järvel on tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusest kallasraja laius põhikaardile kantud

veepiirist 4 m. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja

selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv

ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse

olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist

võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise

kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks.

Veeseadusest tulenev veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit, mis on moodustatud veekogu kalda või ranna

erosiooni ja hajuheite vältimiseks.

Looduskaitseseadusest tulenev ehituskeeluvööndi ulatus on üldjuhul 50 m ja piiranguvööndi ulatus on 100 m

põhikaardile kantud veepiirist. Metsamaal laieneb ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini.

Kuremaa järve veekogum ja selle seisund

Kuremaa järv kuulub seisuveekogumina veekogumi tüüpi S3, mis on veepeegli pindalaga alla 10 km², vee

keskmise karedusega (üldaluselisus 80–240 HCO3- mg/l, elektrijuhtivus 165–400 µS/cm), kloriidivaesed

(kloriidide sisaldus kuni 25 mg/l), kihistunud veega järved, sõltumata vee heledusest või tumedusest (Ida-Eesti

vesikonna veemajanduskava 2022-2027).

Kuremaa järve ökoloogilise seisundi hinnang oli 2019 kesine ja keemilise seisundi hinnang hea. Seega järve

koondseisund hinnati kesiseks (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027; Šihhaleva, J., Kerr, M.,

Kovtun-Kante, A. 2022). Mittehea seisundi elementideks on füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad ja

suurselgrootud põhjaloomad ning mitteheaks näitajaks EPT (tundlike suurselgrootute taksonite arv), H, N-üld

ja P-üld (Šihhaleva, J., Kerr, M., Kovtun-Kante, A. 2022). Veekogumi olulised koormused tulenevad

põllumajandustegevusest (mitmesuguste ainete vette leostumine haritavalt maalt) (Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja

Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027).

4.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA MUUD LOODUSVÄÄRTUSED EELIS andmetel seisuga 01.12.2023 piirneb Kuremaa järv kaitsealaga Kuremaa mõisa park (KLO1200470) (joonis

5). Kuremaa mõisa pargi välispiirid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 05.10.2006 määrusega nr 212 „Jõgeva

maakonna kaitsealuste parkide piirid“. Pargis on kaitsekorra aluseks Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. aasta

määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Kaitse-eeskirja § 1 lg 2 kohaselt

on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt,

esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide

säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Pargis kehtib piiranguvööndi kaitserežiim.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

12 / 27

Joonis 5. Kuremaa mõisa pargi paiknemine Kuremaa järve ääres (EELIS 01.12.2023).

Kavandatud tegevuse asukohas on Kuremaa järvele märgitud EELIS 01.12.2023 andmetel kolme kaitsealuse liigi

leiukoht: pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) (KLO9107556, KLO9107547), veelendlane (Myotis daubentonii) (KLO9104462) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (KLO9107523, KLO9107513) (joonis 6). Nahkhiired

kuuluvad II kaitsekategooriasse. Viimane vaatlus on nimetatud elupaikades 2015. aastast, mil tuvastati Kuremaa

järve hõlmavas elupaigas põhja-nahkhiire ühe isendi olemasolu, pargi-nahkhiire nelja isendi olemasolu ja

veelendlase 16 isendi olemasolu. Kuremaa järvel on nahkhiirte toitumisala.

Eesti nahkhiirefauna peamisteks ohuteguriteks on nii suviste elupaikade kui ka talvituspaikade hävimine ja

kvaliteedi langus, hukkumine tuuleparkides ja liikluses, keskkonnamürgid kui ka looduslikud mõjutegurid

(Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava).

Kavandatud tööde alalt eemal, Kuremaa mõisa pargis on III kaitsekategooria liigi kodukaku (Strix aluco)

(KLO9110173) elupaik (joonis 6). Elupaik on registrisse kantud 2010 vaatluse alusel, mil tuvastati kodukaku paar

pesitsusterritooriumil. Kodukakku ohustab sobivate pesapuude mahavõtmine parkides, hukkumine

elektriliinides ja kokkupõrgetes autoga. Pesitsusajal on ohuks pesarüüste väikekiskjate, eriti metsnugise poolt.

Saatuslikuks võivad aga saada ka liigsed häiringud inimese poolt (Kodukakk.

https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/STRALU2.htm).

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

13 / 27

Joonis 6. Kaitsealuste liikide paiknemine tööala lähiümbruses (EELIS 01.12.2023).

Lähim vääriselupaik (VEP nr. 208785) asub järve loodekaldal ja jääb tööde alast vähemalt 500 m kaugusele.

Tegemist on lodumetsa (soovõha) kasvukohatüübi lepikuga.

Kuremaa järv on määratud Natura elupaigatüübiks looduslikult rohketoitelised järved (3150), elupaiga

esinduslikkus on hinnatud heaks (B). Elupaiga polügooni pindala on 399,56 ha.

eElurikkuse andmebaasi kohaselt on Kuremaa mõisa pargis mitmete linnuliikide (nt musträstas, käblik, ööbik,

puukoristaja, kodukakk, metsvint, tamme-kirjurähn jt.) esinemine, lisaks on registreeritud taimeliike (nt kollane

ülane, kollane kuldtäht). Otseselt tööde teostamise alal on registreeritud rändkarp ja rannal lendamas päeva

paabusilm.

1992. aastal võeti Kuremaa järve põhjakaldal kaitse alla Kuremaa järveäärne puhkeala Jõgeva ja Palamuse vallas.

Ala võeti kaitse alla eesmärgiga kaitsta Kuremaa järve põhja- ja kirderannas asuvat puhkeala ja sellega piirnevat

tammesalu. Kuremaa järveäärne puhkeala arvati looduskaitselise otstarbekuse puudumise tõttu looduskaitse

alt välja Vabariigi Valitsuse 27.05.2021 määrusega nr 51 „Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata

kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine“.

4.6. ROHELINE VÕRGUSTIK JA VÄÄRTUSLIK MAASTIK Koostatava (vastu võetud 25.08.2022) Jõgeva valla üldplaneeringu (Skepast&Puhkim 20.07.2022 seis) kohaselt

on Kuremaa järv koos kaldaalaga määratud rohevõrgustiku tugialaks. Lisaks on järve põhjakallas väärtuslik

maastik ning järv koos põhjakaldaga väärtuslik puhkeala (joonis 7). Roheline võrgustik, väärtuslik maastik ja

väärtuslikud puhkealad tulenevad Jõgeva maakonnaplaneeringust 2030+, ning alade piire ja kasutustingimusi

on vastavalt kohalikele oludele täpsustatud ja täiendatud.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

14 / 27

Joonis 7. Väljavõte Jõgeva valla üldplaneeringu eelnõu väärtuste ja piirangute kaardist (20.07.2022 seis).

Koostatava üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb rohevõrgustiku alal ojade, jõgede ja järvede kaldad

üldjuhul säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja

säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Erisused on lubatud puhkefunktsiooni

soodustamiseks, kui see ei halvenda rohevõrgustiku toimimist.

Väärtusliku maastiku säilimise tingimusena on koostatava üldplaneeringu seletuskirjas toodud, et intensiivselt

kasutatavate puhkealade tegevused kavandada selliselt, et nende väärtus külastajate suure arvu tõttu ei

kannataks.

Puhkuse ja turismi seisukohast on väärtuslikud veekogude, metsa ja huvitava pinnamoega maastikuga alad,

mis annavad võimaluse kohalikele elanikele ja turistidele veeta aktiivselt aega looduses või tegeleda hobidega

ning seeläbi lõõgastuda ja taastada töövõimet. Väärtusliku puhkeala säilimise tingimusena on muuhulgas

toodud, et:

o eelistatult arendada suuremate keskuste lähedal olevaid puhkealasid;

o veekogude kalda piirkonnas toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi halvendada

veekogude seisundit;

o veekogu ja nende lähiümbrus pakub mitmekülgseid ja tihti kombineeritavaid rekreatiivseid

puhkevõimalusi (nt ujumine, paadisõit, kalastamine, telkimine, matkamine). Seetõttu on oluline

veekogusid ja nende äärseid alasid väärtustada, tagada juurdepääs ja hoida need ühiskondlikus

kasutuses.

Kuremaa järve põhjakaldal kehtib Jõgeva valla üldplaneering (kehtestatud 2003), mis väärtuslikku maastikku,

rohelist võrgustikku ega väärtuslikku puhkeala ei määratle.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

15 / 27

Kuremaa järve territooriumil kehtib Palamuse valla üldplaneering (kehtestatud 2007), mille kohaselt roheline

võrgustik on määratud Jõgeva maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused”. Palamuse valla üldplaneeringuga on kogu valla ulatuses täpsustatud rohelise

võrgustiku tuumalade ja koridoride piire. Üldplaneeringu järgi on Kuremaa järvel Kuremaa-Järvepera tugiala

(T3), mis on kohaliku tähtsusega tugiala. Rohelise võrgustiku tugialade üldised kasutamistingimused on

määratud Jõgeva maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”,

millest kavandatud tegevuse juures on asjakohased järgmised:

o olemasoleva maakasutuse intensiivsus on võimalikult madal ja keskkonda säästev;

o looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90%;

o rohelise võrgustiku tugialal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tugiala toimimist. Tekkivat

negatiivset mõju peab vältima või võimalikult vähendama.

Palamuse valla üldplaneeringuga ei ole Kuremaa järv väärtuslikuks maastikuks määratud.

4.7. KULTUURIMÄLESTISED Kavandatava tegevuse ala ehk Kuremaa järve põhjakallas piirneb ehitismälestisena kaitse alla võetud Kuremaa

mõisa pargiga (registri kood 23903) (joonis 8).

Joonis 8. Kultuurimälestiste paiknemine Kuremaa järve põhjaosas. Väljavõte Maa-ameti geoportaalist.

Kuremaa mõisa park rajati 18. sajandi lõpus regulaarstiilis. Park kujundati ümber 19. sajandil

vabakujunduslikuks pargiks. Pargi majalähiümbruse regulaarne osa oli huvitavalt terrassidega liigendatud ja

hekkidega piiratud. Häärberist avanes kaunis vaade Kuremaa järvele, mida on pargi ümberkujundamisel alati

väärtustatud. Hoonestuse liidab tervikuks suur mitmeosaline vabakujunduslik park (~15 ha). Arvatavalt on pargi

vabakujunduslikuks rekonstrueerimisel töötanud ka kuulus pargiarhitekt W. v Engelhardt. Tänapäeval on

säilinud ala terrassilisus ja ajalooline ruumilahendus. Pargi puistu on halvas olukorras. Ajaloolisest puistust on

säilinud üksikud puud. Kivijärve ja Laiuse poole viib tammeallee ning asulast Jõgeva-Palamuse teeristini

suunduva tee äärde on istutatud 1970ndatel aastatel pärnaallee. Kuremaa pargis kasvab poolsada erinevat

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

16 / 27

puu- ja põõsaliiki. Kirdeosas on enamuspuuliigiks harilik tamm ja harilik vaher (Kultuurimälestiste register,

https://register.muinas.ee/).

Järve vahetus läheduses on ehitismälestisena kaitse alla võetud veel Kuremaa mõisa moonakate maja 2

(registris kood 23916) ja Kuremaa mõisa moonakate maja 3 (registri kood 23917) (joonis 8) (Maa-ameti

kaardirakendus).

Kuremaa mõisa moonakate maja 2 on lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone. Hoone kiviseinad krohvitud,

aknaid ääristab lihtne krohviraamistus. Hoonet katab eterniitkattega viilkatus. Kaitsevööndi ulatus on 50

meetrit, ehk kaitsevöönd ei ulatu tööde alale. Kuremaa mõisa moonakate maja 3 on lihtsa ristkülikukujulise

põhiplaaniga hoone. Hoone seinad on kombineeritud maakividest ja tellistest ning krohvitud. Hoonet katab

eterniitkattega viilkatus (Kultuurimälestiste register, https://register.muinas.ee/). Kuremaa mõisa moonkate

maja 3 kaitsevööndi ulatus on samuti 50 meetrit ja asub tööde alast veelgi kaugemal, seega tööde alale

piiranguvöönd ei ulatu.

Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade tegutsemise jäljed maastikul. Maa-ameti pärandkultuuri

kaardirakenduses kavandatud tööde alal ega selle vahetus läheduses pärandkultuuri objekte ei paikne. Lähim

järve ääres paiknev objekt on Kuremaa metsnikukoht (registreerimisnumber 578:VKK:008) järve läänekaldal.

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 2017) kohaselt on Kuremaa maakondliku tähtsusega

puhkeala, kus puhkuse ja turismi objektidena on välja toodud Kuremaa mõis, park, supluskoht ja lossituba.

Veekogud ja nende lähiümbrus pakuvad mitmekülgseid ja tihti kombineeritavaid rekreatiivseid puhkevõimalusi

(nt ujumine, paadisõit, kalastamine, telkimine, matkamine). Seetõttu on oluline veekogusid ja nende äärseid

alasid väärtustada, tagada juurdepääs ja hoida ühiskondlikus kasutuses.

Kokkuvõttes on Kuremaa järve supluskoha arendamine vastavuses maakonnaplaneeringuga, sest tegemist on

maakondliku tähtsusega supluskohas ujumisvõimaluste parendamisega.

Jõgeva valla üldplaneeringu eelnõu (koostatav, vastu võetud 22.08.2022) kohaselt on puhkuse ja turismi

seisukohast väärtuslikud veekogude, metsa ja huvitava pinnamoega maastikuga alad, mis annavad võimaluse

kohalikele elanikele ja turistidele veeta aktiivselt aega looduses või tegeleda hobidega ning seeläbi lõõgastuda

ja taastada töövõimet. Puhkealad erinevad väärtuslikest maastikest selle poolest, et neil on pigem rekreatiivne

väärtus. Puhkealadele on määratud kasutustingimused, et tagada nende säilimine ning suurendada nende

puhkeväärtust. Väärtuslikud puhkealad tulenevad Jõgeva maakonnaplaneeringust 2030+. Üldplaneeringus on

seatud puhkealade kasutustingimused, millest kavandatud tegevuse osas on asjakohased:

o puhkeala tuleb kasutada ja majandada eesmärgipäraselt, nii et selle puhke- ja turismiväärtus ei

kahaneks. Olemasolev maa otstarbekohane kasutamine võib jätkuda, uute otstarvete kaalumisel

lähtuda puhkeala väärtuste säilitamise vajadusest. Väärtuslikel puhkealadel kehtivad tingimused ei

kehti maavara kaevandamiseks saadud keskkonnaloaga määratud aladel;

o veekogu ja nende lähiümbrus pakub mitmekülgseid ja tihti kombineeritavaid rekreatiivseid

puhkevõimalusi (nt ujumine, paadisõit, kalastamine, telkimine, matkamine). Seetõttu on oluline

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

17 / 27

veekogusid ja nende äärseid alasid väärtustada, tagada juurdepääs ja hoida need ühiskondlikus

kasutuses.

Seega kavandatav tegevus on vastavuses koostatava Jõgeva valla üldplaneeringuga, sest kavandatakse

parendada juba olemasolevat suplusala.

Palamuse valla üldplaneeringus (kehtestatud 2007) Kuremaa järve põhjaossa ujumisala ei näidata, sest ainult

järve veeosa oli Palamuse valla koosseisus.

Jõgeva valla üldplaneering (kehtestatud 2004) käsitleb looduskaitsealade ja vaatamisväärsustena muuhulgas

Kuremaa järveäärset puhkeala, selgitusega, et see on oluline puhke- ja suvituspaik valla territooriumil. Lisaks

toob üldplaneering välja turismi ja puhkealade arengu osas, et suurimaks puhke- ja turismikeskuseks Jõgeva

vallas peaks tulevikus saama Kuremaa koos oma lossi, pargi ning järve ja järveäärse puhkealaga. Jõgeva valla

vaatamisväärtusena tuuakse samuti välja Kuremaa järv ja supelrand ning soovitatakse selle arendamiseks järve

rannaääre kinnikasvamise vältimiseks teostada regulaarsed rannaala veepõhja puhastustööd taimestikust.

Tagada tuleb supelranna hooldus ja vastavus tervisekaitse nõuetele.

Seega kavandatav tegevus on vastavuses hetkel kehtiva Jõgeva valla üldplaneeringuga, sest kavandatakse

olemasoleva suplusala parendamist.

6. MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Kuremaa järve ujumisala korrastamisega kaasnevad mõjud avalduvad peamiselt tööde ajal, st tegevuse

mõjuallikateks, mis võivad eeldatavalt põhjustada olulist keskkonnamõju, on materjali paigaldamine järvejääle,

mis tähendab tehnikaga liiva vedamist jääle ja selle laiali ajamist ning järve põhja katmise mõjusid

põhjaloomastikule.

Tegevused, millega kaasneb keskkonnamõju, kuid mille ulatus või tugevus ei ole oluline, on transpordiga

kaasnev müra ja kevadel tööde alal tehtavad järeltööd ala heakorrastamiseks.

Vastavalt keskkonnaloa taotluses toodud uputatava liiva kogusele (1800 m3) on tegemist olulise

keskkonnamõjuga tegevusega (KeHJS § 6 lg 1 p 171). Veekeskkonnas tööde tegemisel on teistsugune mõju ja

mõjuala võrreldes maismaale avalduvaga. Tahkete ainete veekogu põhja paigutamine põhjustab tahkete

pinnaseosakeste sattumist veekeskkonda. Veekvaliteedile avalduv mõju sõltub pinnaseosakeste suurusest ja

settimiskiirusest (mis omakorda sõltub vees valitsevatest tingimustest) ning tööde tegemise iseloomust, kuid

arvestades tööde tagasihoidlikku mahtu, on tõenäoline mõjuala lokaalne. Maismaale avalduv mõju on eelkõige

tööde käigus liiva transportivate ja jääl laiali ajavate masinate tööst tekkiv müra, mis samuti on lokaalne ja

ajutine.

KMH aruandes esitatakse eeldatavalt (oluliste) negatiivsete mõjude ennetus- ja leevendusmeetmed, sh

vajadusel seiremeetmed. Lisaks analüüsitakse tegevusega kaasnevaid võimalikke riske ning hinnatakse

avariiolukordade tekkimise võimalikkust.

Ujumisala korrastamisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju järgmistele keskkonnaelementidele, mida

hinnatakse täpsemalt KMH aruande koostamisel.

1. Materjali vedamine ja laiali ajamine Kuremaa järve jääle, millega kaasneb järve kaldal masinatega tallamine.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

18 / 27

Programmi koostamise hetkel ei ole täpset teavet, mis masinatega liiva kohale tuuakse ja jää peal laiali aetakse,

mistõttu hinnatakse tegevusega kaasnevat mõju täpsemalt KMH aruandes.

2. Mõju Kuremaa järve seisundile ja vee-elustikule.

Kevadel jää sulamisel vajub geotekstiil koos sellele laotatud liivakihiga järve põhja ja matab sealsed

põhjaelustiku elupaigad.

Kavandatava tegevuse mõju väljaselgitamiseks kaasatakse hüdrobioloogia ekspert Henn Timm, kes selgitab

välitöö põhjal järve seisundi suurselgrootute järgi ning hindab kas ja millist mõju avaldab ujumisalal geotekstiili

ja liiva paigutamine järve põhjaloomastikule.

Järgnevalt on käsitletud mõjuvaldkonnad, mille edasist käsitlemist KMH aruandes ei peeta vajalikuks

eeldatavalt olulise mõju puudumise tõttu ning mille käsitlemine pole muudel põhjustel asjakohane:

o kaitsealune Kuremaa mõisa park;

Kavandatav tegevus asub kaitstava loodusobjekti, Kuremaa mõisa pargi vahetus läheduses. Tegemist on

piiranguvööndi kaitserežiimiga alaga, kus majandustegevus on lubatud vastavalt kaitse-eeskirjas sätestatud

piirangutele. Inimeste viibimine pargis on lubatud ja arvestades pargi paiknemist Kuremaa alevikus, on ala

selge inimmõjuga. Pargi territooriumi sisse on arvatud ka seda läbivad tänavad, st ujumisala korrastamiseks

liiva vedu saab toimuda läbi pargi mööda Ranna tänavat. Pargi seisundit olemasoleval tänaval liiklemine ei

mõjuta.

o Natura 2000 võrgustik;

Kuremaa järv vastab Natura elupaigatüübile rohketoitelised järved (3150). Kuna Kuremaa järv ei ole siseriiklikult

kaitstav loodusobjekt, ega võetud ka kohaliku kaitse alla, ega kuulu Natura 2000 võrgustiku koosseisu, on järve

vastamine Natura elupaigatüübile informatiivne ja alust tegevusega kaasneva mõju hindamiseks Natura

võrgustikule ei ole.

o kaitstavad liigid;

Kavandatava tegevuse lähipiirkonda jääb kaitstavatest liikidest EELISe andmetel kolme nahkhiireliigi ja ühe

linnuliigi elupaik.

Nahkhiireliikidest on alal esindatud pargi-nahkhiir, veelendlane ja põhja-nahkhiir. Nahkhiirlased kuuluvad II

kaitsekategooriasse. Nimetatud nahkhiireliikide elupaiganõudlus on sarnane nii suviste varjepaikade kui ka

toitumisala osas – varjumiseks sobivad puude õõnsused ja hooned ning toitumiseks veekogu ja selle kaldaala,

kus on hea putukaid püüda. Nimetatud nahkhiireliikide esinemine ujumiskoha korrastamise alal on tõenäoline

hoolimata vanadest vaatlustest. Suviste varjepaikade kahjustamist kavandatud tegevusega ei kaasne, sest järve

ääres puude raiet ei ole kavandatud, lisaks ei ole kavandatud mürarikkaid töid suvisel perioodil. Nahkhiirlaste

(Vespertilionidae) kaitse tegevuskavas ei ole suvist häirimist ohutegurina käsitletud, kuid oluline on

poegimisperioodil häirimist vältida. Nahkhiirte poegimise ja poegade üleskasvatamise periood, mil nende

häirimist tuleb vältida, on 1. maist kuni 15. augustini, mis seega ei kattu tegevuse elluviimise ajaga.

Nahkhiirte talvitumispaiku ei ole Kuremaa mõisa pargis EELIS andmetel registreeritud, kuid isegi juhul, kui

tööde alale lähimates keldrites nahkhiired talvituvad, ei põhjusta materjali vedu ja laiali ajamine niivõrd

ulatuslikku häiringut, mis nahkhiirlaste talvitumist segaks, sest tegemist on tavaliiklusega võrreldava müraga.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

19 / 27

Linnuliikidest on Kuremaa mõisa pargis EELIS andmetel kodukaku elupaik, mis on registrisse kantud 2010. aasta

vaatluse andmetele tuginedes.

Kodukakk elab Eestis aastaringselt. Kodukakk on väga pesapaigatruu lind. On teada parke, kus linnud on

ühtejärgi elutsenud üle kolmekümne aasta. Peale parkide pesitseb kodukakk ka põlispuudega kalmistutel ja

mujal kultuurmaastikul, kus leidub pesitsemiseks sobivaid õõnsaid puid. Kodukakud alustavad pesitsemist

märtsi lõpul ja aprilli algul. Mõne paari veidi õõnsaid ja kimedaid huikamisi võib kuulda juba septembris kuid

tavaliselt algab aktiivne huikamine jaanuaris-veebruaris. Teadaolevalt on kodukakk meie kakulistest kõige

öisema eluviisiga. “Laulma” hakkavad kakud tavaliselt pool tundi pärast päikeseloojangut (Kodukakk.

https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/STRALU2.htm).

Teisi linnuliike, kelle elupaiku ei ole EELISesse kantud, kuid kelle esinemine alal on teada nt eElurikkuse

andmebaasi kantud vaatluste kaudu, kavandatav tegevus samuti ei häiri, sest töö teostatakse talvel.

Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist mõju kaitstavatele liikidele, sest tööd teostatakse talvel ja liikide

pesitsusperioodi ei ole oht häirida. Nahkhiirlaste talvitumise häirimise tõenäosus on samuti madal, sest

teadaolevat talvitumiskohta ei ole pargis registreeritud ning isegi, kui on nahkhiirlasi pargis olevates hoonetes

talvitumas, siis müra mõju on lokaalne ja lühiajaline.

o mõju Kuremaa järve veekvaliteedile;

Järve jääkatte sulamisel liivakihi põhjavajumisel eraldub järve veesambasse tahkeid osakesi ja liivas sisalduvaid

saviosakesi, mis ajutiselt järve veekvaliteeti halvendavad. Mõju avaldub jääkatte sulamise ajal ja on lokaalne

ning lühiajaline.

o õhukvaliteet ja kliima;

Ujumisala korrastamisega ei kaasne eeldatavalt olulisi õhuheitmeid materjalide transpordiks ja liiva laiali

ajamiseks kasutatavate masinate kütuste põletamise tagajärjel. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad

muutused piirkonna õhu kvaliteedis on tavapärasele liiklusele iseloomulikult ajutised ja marginaalsed (õhku

paisatavate saasteainete hulk ei ole suur), mistõttu võib need lugeda mitteoluliseks. Eeltoodust tulenevalt ei

ole ka olulist mõju kliimale ette näha.

o müra;

Ujumisala korrastamisega ei kaasne olulist mõju inimeste tervisele ja heaolule mürast lähtuvalt. Lähtuvalt

kasutatavast masinapargist levib intensiivsem müratase kuni ca 100-200 m kaugusele, seega mõjutatud on

eelkõige vahetult järve ääres elavad inimesed, nt Järve tn 1 katastriüksusel (24805:001:1040). Nimetatud

korterelamu jääb korrastatava ujumiskoha lähimast punktist ca 75 meetri kaugusele. Kaugemal olevate

elamuteni jõudev müratase on juba madalam ning ei ole tõenäoliselt häiriv. Tööde ajutisest iseloomust

lähtuvalt ei ole kaasneva müra puhul tegemist olulise mõjuga ja seda täiendavalt KMH-s ei hinnata.

o valgus, soojus ja kiirgus;

Ujumiskoha korrastamisel ei kasutata tehnoloogiat, mis põhjustaks valguse, soojuse või kiirguse suurenemist

ja seeläbi tooks kaasa keskkonnahäiringu.

o kultuurimälestised;

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

20 / 27

Kavandataval tegevusel puudub mõju kultuurimälestistele. Kuigi Kuremaa mõisa park väikeses osas kattub

Kuremaa järve katastriüksusega ja seega ka tööde alaga, ei põhjusta järve põhja liivaga katmine mõju Kuremaa

mõisa pargi seisundile, sest alal ei ole kavandatud ilmet muutvaid tegevusi (nt puude eemaldamist) ega

kaevetöid.

o piiriülene ja kumulatiivne mõju;

Suplusala korrastamise piirkonnas puudub teave teiste tegevuste kohta, mille mõjud võiks kumuleerudes

ületada keskkonna talumisvõime. Kuremaa järve ääres on suplusala rajatud veel järve läänekaldale Järveotsa

katastriüksusele (57802:001:0071). Maa-ameti kaldaerofotodelt nähtu põhjal on Järveotsa ujumiskoht rajatud

peale 31.05.2021, sest korrastatud ujumiskoht on nähtav 10.05.2022 kaldaerofotolt, teostatud

keskkonnakaitseloa nr DM-116433-10 alusel. Ujumiskoha rajamine Järveotsa katastriüksusele oli ühekordne

tegevus väga piiratud alal, mistõttu ei ole ohtu tegevuse mõjude kumuleerumisel kavandatud ujumisala

korrastamisega.

Lisaks ei ole tegemist piiriülese mõjuga, sest Kuremaa järv ei ole piiriveekogu.

o maavarad;

Tööala lähipiirkonnas ei ole registrisse kantud maardlaid ning supluskoha korrastustöödeks vajaminev

terrigeenne materjal hangitakse karjääridest, millele puhul on kaevandamisega seotud mõjusid hinnatud

kaevandamise loa menetluse raames.

o põhjavesi;

Suplusala korrastamine ei mõjuta põhjavee seisundit, sest tegevusel ei kasutata põhjavett ega avata

põhjaveekihte.

o rohevõrgustik;

Kavandatav tegevus asub kehtiva Palamuse valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku Kuremaa-Järvepera

tugialal. Mõju rohevõrgustikule puudub, sest tegevusega ei kaasne maakasutuse muutust. Tegevusega

korrastatakse olemasolev ujumiskoht, et tagada suplejatele paremad tingimused. Kavandatud töö toimub

peamiselt järve jää pealt ja maismaalt on ainult objektile ligipääs ning materjalide transpordiks kasutatakse

olemasolevaid teid.

o Väärtuslik maastik ja väärtuslik puhkeala.

Kavandatud tegevus asub koostatava Jõgeva valla üldplaneeringu kohaselt väärtuslikul maastikul ja väärtuslikul

puhkealal. Olemasoleva suplusala tingimuste parendamine väärtuslikku maastikku ega puhkeala ei kahjusta ja

kavandatud töödega olulist mõju väärtuslikule maastikule ega puhkealale ei kaasne.

7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS, SH VAJALIKE UURINGUTE JA SEIRE KIRJELDUS

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse kvalitatiivset meetodit ehk eksperthinnangut, tuginedes sealjuures

mõju hindamise ala asukoha (looduslikele) iseärasustele ja taotluses esitatud andmetele. Kirjeldatakse

mõjuallikat või potentsiaalset ohtu keskkonnaelemendile, selle avaldumisviisi ning tagajärge.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

21 / 27

KMH aruandes käsitletavate alternatiivide eeliste ja puuduste esitamisel on kavas kasutada analüütiliste

hierarhiate meetodit (AHM) ehk Saaty metoodilist analüüsi või muud sobivat metoodikat.

Saaty metoodiline analüüs töötati välja Ameerika Ühendriikides ligi 20 aastat tagasi Thomas L. Saaty poolt.

Meetod on eeskätt mõeldud subjektiivsete hinnangute alusel tegutsevate süsteemide korrastamiseks ja

kaalutletud otsusteni jõudmiseks.

Saaty meetod põhineb antud juhul kriteeriumite ja seejärel kriteeriumite alusel alternatiivide paarikaupa

võrdlemisel.

Täiendavate andmeallikatena kasutatakse teemakohast kirjandust, asjakohaseid andmebaase, varasemaid

analoogseid uuringuid ja mõju hindamisi, konsultatsioone kaasatud eksperdiga ja tellijaga.

Hüdrobioloogia eksperdina kaasatud Henn Timm, kes selgitab välitöö põhjal järve seisundi suurselgrootute

järgi ning hindab kas ja millist mõju avaldab ujumisalal geotekstiili ja liiva paigutamine järve põhjaloomastikule.

Välitöö on kavandatud mai kuus 2024 ning saadud infoga arvestatakse KMH aruandes.

KMH käigus ei ole kavandatud muude uuringute tegemist.

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE Vastavalt KeHJS § 13 p 9 peab KMH programm sisaldama asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse

kaasamise põhjendusega. Loetelu Kuremaa järve ujumisala korrastamisest potentsiaalselt huvitatud asutustest

ja nende menetlusse kaasamise põhjendusest ning viisist on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Potentsiaalselt huvitatud osapooled.

Huvitatud asutus/osapool ja roll

Kaasamise põhjendus Teavitamise/kaasamise viis

Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus o Keskkonnaloa taotleja

Huvitatud tegevuse elluviimisest.

Otsustajana teavitab Keskkonnaamet KMH programmi ja aruande avalikustamistest ning küsib seisukohti asjaomastelt asutustelt. a) Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus edastab vajalike menetluste läbiviimiseks dokumendid Keskkonnaametile. Keskkonnaamet teavitab otsuste tegemisest elektrooniliselt.

b) KMH programmi ja aruande kohta seisukoha küsimine ja avalikustamistest teavitamine elektrooniliselt (e-kirja teel).

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

22 / 27

Tabel 1. jätk…

Huvitatud asutus/osapool ja roll

Kaasamise põhjendus Teavitamise/kaasamise viis

Keskkonnaamet o Vee erikasutuseks

keskkonnaloa andja. o KMH programmi ja

aruande kontrollija (vastavuse kontrollimine KeHJS toodud nõuetele).

o KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija.

Info andmine tegevuse lubamise üle otsustamiseks.

Otsustajana teavitab Keskkonnaamet KMH programmi ja aruande avalikustamistest ning küsib seisukohti asjaomastelt asutustelt.

Riigimetsa Majandamise Keskus

Volitatud asutus, kelle valdusesse riigimaa on antud.

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Jõgeva Vallavalitsus

Huvitatud kohalikule elukeskkonnale (elanikkonnale ja looduskeskkonnale) avalduvate negatiivsete mõjude minimeerimisest ja positiivsete mõjude võimendamisest.

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Muinsuskaitseamet Väikeses osas tööalale jääva, valdavalt tööalaga piirneva mälestise kaitse.

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Avaliku huvi esindaja keskkonna valdkonnas. Huvitatud looduskeskkonna alaste väärtuste kaitse tagamisest.

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Kavandatud tegevuse asukoha ja sellega piirnevate kinnisasjade omanikud

Tegevuse asukoha kinnistutele ja naaberkinnistutele vahetult ulatuv mõju (potentsiaalsed häiringud, eelkõige müra ehitustööde ajal).

Elektrooniliselt (e-kirja teel).

Avalikkus Kuremaa ujumiskoht on hinnatud nii kohalike elanike, ala külastavate turistide, matkajate kui ka läbisõitjate seas.

KMH programmi ja aruande avalikustamine üleriigilise päevalehe või ühe kohaliku või maakondliku levikuga ajalehe, Keskkonnaameti veebilehe (www.keskkonnaamet.ee) ning Ametlike Teadaannete kaudu; teade kavandatava tegevuse asukohas vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus).

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

23 / 27

9. AJAKAVA Tabelis 2 on esitatud keskkonnamõju hindamise koostamise hinnanguline ajakava.

Tabel 2. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise eeldatav ajakava.

Menetlusetapp ja kestus õigusakti alusel

Etapi kirjeldus koos viitega õigusaktile Etapi eeldatav täitmine

Keskkonnaloa taotluse esitamine

Veeseadus § 187 p 8, 10, 17 alusel on kavandatava tegevuse läbiviimiseks keskkonnaluba (edaspidi veeluba) kohustuslik. KeÜS § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuseks vaja taotleda veeluba. Luba taotletakse läbi KOTKASe.

13.09.2023

Veeloa taotluse menetlusse võtmine ja KMH algatamine

Veeloa menetlusse võtmise ja KMH algatamise otsus tehakse ühes korralduses. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise kohta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul.

25.09.2023

KMH programmi koostamine

Kobras OÜ (juhtekspert) koostab KMH programmi (KeHJS § 13). Detsember 2023

KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine (14 p jooksul)

Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) esitab Keskkonnaametile (otsustaja) KMH programmi (KeHJS § 151 lg 1). Keskkonnaamet kontrollib vastavust KeHJS § 13 sätestatud nõuetele (KeHJS § 151 lg 2).

Jaanuar 2024

KMH programmi kohta seisukohtade esitamine (30 p)

Keskkonnaamet (otsustaja) edastab KMH programmi seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele (KeHJS § 151 lg 5).

Veebruar 2024

Otsustaja poolne seisukohtade läbivaatamine ja omapoolse seisukoha esitamine (14 p)

Keskkonnaamet (otsustaja) vaatab asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab Sihtasutusele Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) ja Kobras OÜ-le (juhtekspert) oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta (KeHJS § 151 lg 5).

Märts 2024

KMH programmi täiendamine vastavalt laekunud seisukohtadele

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös Sihtasutusega Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) korrigeerib KMH programmi (KeHJS § 151 lg 6).

Märts 2024

Täiendatud KMH programmi ülevaatamine (14 p)

Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) esitab Keskkonnaametile (otsustaja) täiendatud KMH programmi (KeHJS § 151 lg 6). Keskkonnaamet kontrollib parandatud KMH programmi, sh asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist (KeHJS § 151 lg 7).

Aprill 2024

KMH programmi avaliku väljapaneku (14 p) ja avaliku arutelu korraldamine

Keskkonnaamet (otsustaja) teavitab (14 p jooksul pärast kontrolli tulemuste selgumist) KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest KeHJS § 16 lg 2-4 kohaselt. Keskkonnaamet korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku (KeHJS § 16 lg 1, 6).

Aprill 2024

KMH programmi avalik arutelu (1 p)

KMH programmi avalik arutelu Mai 2024

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

24 / 27

Tabel 2. jätk…

Menetlusetapp ja kestus õigusakti alusel

Etapi kirjeldus koos viitega õigusaktile Etapi eeldatav täitmine

KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu raames esitatud küsimustele vastamine (30 p jooksul)

Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) saadab esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused, mis on koostatud juhteksperdi ja arendaja koostöös (KeHJS § 17 lg 2-3).

Mai 2024

KMH programmi täiendamine

Kobras OÜ (juhtekspert) täiendab koos Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskusega (arendaja) KMH programmi (KeHJS § 17 lg 2).

Mai 2024

Täiendatud KMH programmi kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine (30 p jooksul)

Täiendatud KMH programmi kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine Keskkonnaameti (otsustaja) poolt.

Juuni 2024

KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine (14 p)

Keskkonnaamet (otsustaja) teavitab KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 18 lg 4-5).

Juuli 2024

KMH aruande koostamine

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös Sihtasutusega Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) koostab nõuetekohase KMH aruande (KeHJS § 20)

August 2024

KMH aruande vastavuse kontrollimine KeHJS § 20 sätestatud nõuetele (14 p jooksul)

Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) esitab otsustajale KMH aruande (KeHJS § 20, § 151 lg 1). Keskkonnaamet (otsustaja) kontrollib vastavust KeHJS § 20 ja selle alusel kehtestatud nõuetele (KeHJS § 201 lg 2, § 151 lg 2).

September 2024

KMH aruande kohta seisukohtade küsimine ja seisukohtade esitamine (30 p)

Keskkonnaamet (otsustaja) edastab KMH aruande seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele (KeHJS § 201 lg 1, § 151 lg 2 ja 4).

Oktoober 2024

KMH aruande täiendamine vastavalt laekunud seisukohtadele

Kobras OÜ (juhtekspert) koostöös Sihtasutusega Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) korrigeerib KMH aruannet vastavalt saadetud seisukohtadele (KeHJS § 201 lg 1, § 151 lg 6).

November 2024

Täiendatud KMH aruande esitamine otsustajale ja selle kontrollimine (21 p jooksul)

Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) esitab KMH aruande Keskkonnaametile (otsustajale), kes kontrollib aruannet, sh asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist (KeHJS § 201 lg 1-2, § 151 lg 6 ja 7).

November 2024

Avaliku väljapaneku korraldamine (ajaleheteated, kirjad….) (7 p)

Keskkonnaamet (otsustaja) korraldab avaliku väljapaneku. Detsember 2024

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

25 / 27

Tabel 2. jätk…

Menetlusetapp ja kestus õigusakti alusel

Etapi kirjeldus koos viitega õigusaktile Etapi eeldatav täitmine

KMH aruande avalik väljapanek (kestusega vähemalt 30 p) ja avaliku arutelu ettevalmistamine

Keskkonnaamet (otsustaja) teavitab (14 p jooksul pärast kontrolli tulemuste selgumist) KMH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest KeHJS § 16 lg 2-4 kohaselt (KeHJS § 21 ja 16).

Jaanuar 2025

KMH aruande avalik arutelu (7 p)

Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) koostöös Keskkonnaametiga (otsustaja) korraldab KMH aruande avaliku arutelu (KeHJS § 21, § 16 lg 1 ja 51).

Jaanuar 2025

KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu raames esitatud küsimustele vastamine (30 p jooksul avaliku arutelu toimimisest)

Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) saadab esitatud ettepanekute või vastuväidete arvesse võtmise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning küsimuste vastused, mis on koostatud juhteksperdi ja arendaja koostöös (KeHJS § 21, § 17 lg 2-3).

Veebruar 2025

KMH aruande täiendamine

Kobras OÜ (juhtekspert) täiendab koos Sihtasutusega Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) KMH aruannet (KeHJS § 21, § 17 lg 2).

Veebruar 2025

KMH aruande kooskõlastamine (30 p jooksul)

Sihtasutus Kuremaa Elamuskeskus (arendaja) esitab KMH aruande pärast paranduste ja täienduste sisseviimist Keskkonnaametile (otsustaja), kes edastab aruande kooskõlastamiseks (KeHJS § 22 lg 1-4).

Märts 2025

KMH aruande kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine (30 p jooksul)

Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele kontrollib Keskkonnaamet (otsustaja) KMH aruande nõuetele vastavust ja teeb nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse (KeHJS § 22 lg 5-6).

Aprill 2025

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine (14 päeva jooksul)

Keskkonnaamet (otsustaja) teatab KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest menetlusosalisi ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 22 lg 7-8).

Mai 2025

KMH lõpparuande koostamine ja esitamine tellijale

KMH lõpparuanne (koos avalikustamise materjalidega, vajalike täienduste ja kolmandate isikute ettepanekutega ning kooskõlastusega) esitatakse Sihtasutusele Kuremaa Elamuskeskus (arendaja).

Mai 2025

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

26 / 27

10. EKSPERTRÜHMA KOOSSEIS Keskkonnamõju hindamist viib läbi Kobras OÜ (Riia 35, 50410 Tartu), tel 730 0310, e-post: [email protected],

litsentseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert Noeela Kulm.

KMH ekspertrühma liikmed koos mõju hindamise valdkonnaga on:

o Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159), keskkonnaekspert/projektijuht. Valdkonnad: mõju elusloodusele Omandanud 2009. aastal Tartu Ülikoolis loodusteaduste magistrikraadi (cum laude) keskkonnatehnoloogia erialal (heitmete tehnoloogia). Omab erialast töökogemust alates 2008. aastast. Osalenud KMH-de ja KSH-de koostamisel eksperdina, juhteksperdi abina ja pärast KMH litsentsi saamist juhteksperdina, koostanud KMH ja KSH eelhinnanguid, ekspertavamusi, keskkonnaloa taotlusi jne.

o Urmas Uri – geoloog / keskkonnaekspert, omab KMH litsentsi nr KMH0046. Valdkond: mõju pinnavee kvaliteedile. Urmas Uri on saanud geoloogiainseneri diplomi (võrdsustatud magistrikraadiga) Tartu Ülikoolis (end Tartu Riiklik Ülikool) ning omab erialast töökogemust alates 1975. aastast. Urmas Uri omab KMH litsentsi alates ajast, mil KeHJS alusel hakati neid väljastama (ja alates sellest olnud järjepidevalt KMHde juhtekspert ning hinnanud erinevaid mõjuvaldkondi), ühtlasi vastab KSH juhteksperdi nõuetele (olnud KSH-de juhtekspert). Omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

o Kadri Hänni – keskkonnaekspert. Valdkonnad: mõju elusloodusele. Omandanud Tartu Ülikoolis ökoloogia ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse erialal magistrikraadi 2007. aastal, erialane töökogemus alates 2007. aastast. Osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMHs ja KSHs, omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluste koostamisel, kus on muu hulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, sh Natura 2000 võrgustikule.

o Marite Paat – keskkonnaekspert. Valdkonnad: mõju elusloodusele. Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia magistrikraadi (cum laude) 2020. aastal, erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMHs ja KSHs, omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluste koostamisel, kus on muu hulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule.

o Henn Timm – hüdrobioloog. Valdkond: Kuremaa järve seisund suurselgrootute järgi, mõju järve suurselgrootutelele. Omandanud Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogia; hüdrobioloog-ihtüoloog eriala 1983. aastal ja 1990. aastal kaitsnud doktorikraadi Moskvas Loomade Evolutsioonilise Morfoloogia ja Ökoloogia Instituudis. Hetkel töötab Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudis vanemteadurina. Osalenud mitmetes jõgede ja järvede hüdrobioloogilistes seiretes, uuringutes jms.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

27 / 27

11. KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid

1. Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid, Vabariigi Valitsuse 05.10.2006 määrus nr 212. 2. Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine, Vabariigi

Valitsuse 27.05.2021 määrus nr 51. 3. Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr

64. 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. 5. Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded, Keskkonnaministri

01.09.2017 määrus nr 34. 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. 7. Looduskaitseseadus. 8. Veeseadus.

Infosüsteemid ja andmebaasid

1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur). 2. eElurikkuse andmebaas, https://elurikkus.ee/ 3. Ehitisregister, https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1 4. KOTKAS, Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ 5. Kultuurimälestiste register, https://register.muinas.ee 6. Maa-ameti fotoladu, https://fotoladu.maaamet.ee/ 7. Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis

Muud allikad

1. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium. 3. Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“. 2004. Jõgeva Maavalitsus. 4. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 2017). 5. Jõgeva valla üldplaneering (kehtestatud 2004). 6. Jõgeva valla üldplaneering (koostatav, vastu võetud 25.08.2022). 7. Kodukakk. https://bio.edu.ee/loomad/Linnud/STRALU2.htm. Loodusteaduste didaktika lektoraat. 8. Kuremaa järv (Kurema järv). https://www.kalapeedia.ee/kuremaa-jarv-kurema-jarv.html Kalapeedia.

Eesti kalastuse entsüklopeedia. 9. Laarmaa, R., Ott, I., Timm, H., jt. 2019. Eesti järved. Tallinn: Varrak. 10. Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-

2027. Keskkonnaministeerium. 11. Mäemets, A., Simm, H., Varep, E. 1968. Eesti järved. Tallinn: Valgus. 12. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori

15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150. 13. Palamuse valla üldplaneering (kehtestatud 2007). 14. Šihhaleva, J., Kerr, M., Kovtun-Kante, A. 2022. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. aasta

ajakohastatud vahehinnang. Tallinn: Keskkonnaagentuur. 15. Vooremaa. https://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

LISAD LISA 1. KESKKONNALOA TAOTLUS (TAOTLUS NR T-KL/1020428) KUREMAA JÄRVE UJUMISALA KORRASTAMISEKS.

Kuremaa järve ujumisala korrastamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Töö nr 2023-261 ad

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Änkküla küla, Kuremaa järv Koostaja: Kobras OÜ

LISA 2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE

Jõgeva Vallavalitsus [email protected]

25.09.2023 nr DM-125812-3

Jõgeva Vallavalitsuse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine, keskkonnamõju hindamise algatamine ja avalikkuse teavitamine

Teatame, et oleme menetlusse võtnud Jõgeva Vallavalitsuse (registrikood 77000401, aadress Suur tn 5, Jõgeva linn, Jõgeva vald, Jõgevamaa, edaspidi ka arendaja) 13.09.2023 esitatud keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1020428[1] ja algatanud kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (KMH).

1. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine ja KMH algatamine

Jõgeva Vallavalitsus taotleb keskkonnaluba Kuremaa järve (VEE2055400) tahkete ainete

uputamiseks mahus 1800 m3, tegevuskoht asub aadressil Kuremaa järv (registriosa nr 11539350, katastritunnus 57801:001:0542) Änkkülas Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas. Kavandatava tegevuse eesmärk on Kuremaa järve ujumiskohta liiva panemine. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõige 1 punkt 1). Kavandatav tegevus veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete

mahust 500 m3 on olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJSi § 6 lõige 1 punkt 17 1). Sellisel juhul algatatakse KMH ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJSi § 11 lõige 3). Varem ei ole kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud, seetõttu tuleb KMH läbi viia (KeHJSi § 11 lõige 6). KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse teeb ja keskkonnaloa veekogu süvendamiseks annab Keskkonnaamet (KeHJS § 7 punkt 2, § 9 lõige 1, § 11 lõige 2, veeseadus (VeeS) § 191 lõige 1). Keskkonnaamet lähtus otsuse tegemisel KeHJSi § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (otsus on tehtud taotluse menetlemise aja jooksul). Keskkonnaamet on otsustanud algatada Kuremaa järve tahkete ainete uputamiseks

mahus 1800 m3 KMH. Otsust tehes on amet lähtunud Jõgeva Vallavalitsuse 13.09.2023 esitatud keskkonnaloa

taotlusest nr T-KL/1020428, võttes aluseks KeHJSi § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti 17 1 , Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

§ 9 lõike 1, § 11 lõiked 2 ja 3 ning VeeS § 191 lõike 1. KMH menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ning ei algatata piiriülest keskkonnamõju hindamist (KeHJSi § 11 lõige 8 punkt 4). Jõgeva Vallavalitsusel tuleb kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks leida KMH juhtekspert, kes koostöös Jõgeva Vallavalitsusega koostab KMH programmi (vt KeHJSi § 13) ja KMH aruande (vt KeHJSi § 20). Juhtekspert peab vajadusel selleks moodustama eksperdirühma (KeHJS § 14 lõiked 3 ja 4, § 13, § 17 lõige 2, § 20). Sellelt aadressilt leiab KMH juhtekspertide nimekirja: https://kotkas.envir.ee/kmh/expert_index?tab=EXPERT&represented_id= Keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada KMH programmi koostamise käigus (KeHJSi § 11 lõige 8 punkt 6). Jõgeva Vallavalitsus kannab KMH-ga seotud kulud (KeHJSi § 8 lõige 2). Kui Jõgeva Vallavalitsus ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamise otsusest arvates Keskkonnaametile KMH programmi esitanud, et kontrollida nõuetele vastavust, siis Keskkonnaamet jätab taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Jõgeva Vallavalitsusele (KeHJS § 18 lõige 7). Enne KMH programmi esitamist tuleb küsida asjaomaste asutuste seisukohta, korraldada programmi avalik väljapanek ja arutelu ning arvestada nende tulemusi KMH

programmis (KeHJS § 151–17). Keskkonnaloa taotluse menetlus peatub kuni on teavitatud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 11 lg 11) või ilmnenud KeHJSi § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolud. KMH algatamise otsuse eelnõu ei edastatud Jõgeva Vallavalitsusele arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuna taotluses esitatud andmed on piisavad (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõike 3 punkt 2). Kavandatud tegevuse puhul on KMH kohustuslik.

2. Avalikustamine ja kaasamine Keskkonnaloa taotlusega, KMH algatamise otsusega ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS aadressil: https://kotkas.envir.ee sakkide „Keskkonnaload“ - „Keskkonnalubade ja taotluste menetlused“ alt menetluses nr M- 125812 dokumentidena nr DM-125812-1. Taotlus vaadatakse läbi avatud menetluse käigus. See tähendab, et enne otsuse tegemist anname huvitatud osapooltele ja isikutele, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada,

2(4)

võimaluse avaldada taotluse kohta arvamust ja esitada vastuväiteid. Avaldame teate taotluse menetlusse võtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt arendaja kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnariski või keskkonnahäiringu eeldatavast olulisest mõjust ja/või avalikust huvist avaldatakse teade ka kohalikus või maakondlikus ajalehes. Veekogusse tahkete ainete uputamisega eeldatavalt ei kaasne suurt keskkonnariski ja seega ei avaldata teadet kohalikus või maakondlikud ajalehes. Taotlust ja sellega seotud materjale ei edastata arvamuse saamiseks kohalikule omavalitsusele kuna taotlejaks on kohalik omavalitsus. Ettepanekud või vastuväited taotluse menetluse kohta palume esitada kirjalikult (koos menetluse nr-ga M-125812 aadressile [email protected] hiljemalt kahe nädala jooksul teate laekumisest. Vajadusel korraldab Keskkonnaamet asja arutamiseks avaliku arutelu. Jõgeva Vallavalitsusel tuleb avaldada seitsme päeva jooksul keskkonnaloa taotluse teade oma veebilehel. Teade peab olema veebilehel kättesaadav kuni taotluse lahendamiseni. KMH algatamisest teavitame ka 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded. KMH viiakse läbi keskkonnaloa andmise üle otsuse tegemiseks, sh loatingimuste määramiseks. Seetõttu keskkonnaloa taotluse menetlus on peatunud KMH tegemise ajaks. KMH protsess on avalik. Nagu 1. punktis märgitud, koostab KMH juhtekspert koos arendajaga KMH programmi, moodustades selleks vajadusel eksperdirühma. Seejärel anname teile teada programmi avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest, kus kõigil huvilistel on võimalus programmiga tutvuda ning esitada asjakohaseid ettepanekuid. KMH programm on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete võimaluste keskkonnamõju hindamise alus. Tulemused võtab kokku KMH aruanne, mis samuti avalikustatakse. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju keskkonnale, tuuakse välja selle olulisus ning võimalikud leevendusmeetmed negatiivse mõju vähendamiseks või vältimiseks. https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus- keskkonnatasu/keskkonnakorraldus/keskkonnamoju-hindamine#kmh-programm-ja-arua

Keskkonnaloa andmise kohta teeme otsuse 90 päeva jooksul pärast seda, kui on teavitatud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsusest informeerime ka teid. Kontaktandmed Arendaja: Jõgeva Vallavalitsus; kontaktisik Taimi Eesmäe, e-post [email protected], tel 521 4548. Otsustaja: (keskkonnaloa andja) on Keskkonnaamet[2]; kontaktisikud Kairit Kriis (küsimused vee teemadel) e-post [email protected], tel 524 9230 ja Ivo Ojamäe (küsimused KMH teemadel), e-post [email protected], tel 505 7438.

3(4)

3. Lisateave Keskkonnaloa taotlemine: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lõige 1 punkt 1, § 49 lõige 1, VeeS § 190 ja § 191 lg 1 KMH algatamise teade: KeHJS § 12 lõige 1 Arvamuse esitamine: KeÜS § 48 lõige 4

Taotluse avalikustamine: KeÜS § 43 lõige 1, § 44, § 46 lg 1õige 1 punkt 1, § 47 lõiked 1, 2, 2 1

ja lg 4, HMS § 49 lõiked 1 ja 3 [1] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.09.2023 kiri nr DM-125812-1. [2] Aleksandri tn 14, Tartu 51004

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus

Kairit Kriis 524 9230 [email protected]

4(4)