Tilga loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

KOR R A L D U S

29. detsember 2023 nr 1-3/23/712

Tilga loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1, § 5 lõigete 1 ja 2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. Kinnitan Tilga loodusala kaitsekorralduskava.

2. Asjaomastel asutustel arvestada punktis 1 nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas

kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga.

3. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti kodulehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Andres Miller

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

14

Tilga männik. Foto: Andres Miller

Keskkonnaamet 2023

Tilga loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 29.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/712

1

Sisukord

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused ...................................................................................... 2

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 3

1.1. Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 6

1.1.1. Inventuurid ja uuringud............................................................................................. 6

1.1.2. Riiklik seire ............................................................................................................... 7

1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus............................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 14

3.1. Külastuskorraldus .............................................................................................................. 15

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd.................................................................................. 15

3.3. Kaitseala piiritähised.......................................................................................................... 15

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 16

2

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

K-E – kaitse-eeskiri

KAUR – Keskkonnaagentuur

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LKA – looduskaitseala

LKS – looduskaitseseadus

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

moodustatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

põhimõtteid)

MKA – maastikukaitseala

MO – maaomanik

PLK – poollooduslik kooslus (pärandniit)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

SDF – Natura standardandmebaas

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

SKV – sihtkaitsevöönd

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks; looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

3

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimetus Tilga looduskaitseala (KLO1000745)

Loodusala nimi Tilga loodusala (EE0040114)

Pindala 103,2 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important- area/8953557, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/WrMUiZud

Kaitsekord

„Tilga looduskaitseala kaitse-eeskiri“

https://www.riigiteataja.ee/akt/118012022015 ja seletuskiri https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undefined&

path=%2FKaitsealad&openfile=3542

Koostaja nimi Andres Miller

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Loodusala (mis valdavalt kattub looduskaitsealaga) peamised väärtused on metsa- ja sookooslused, mille soodne seisund tagatakse loodusliku arenguga, ning pärandkooslused, mille säilimiseks on vajalik nende taastamine ja hooldamine. Veel on oluline punasele tolmpeale sobiva

kasvukoha säilitamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Tilga loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud

juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil, lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

4

Joonis 1. Tilga looduskaitseala paiknemine Hiiumaal (aluskaart: Maa-amet).

5

Joonis 2. Tilga looduskaitseala elupaigatüübid (aluskaart: Maa-amet).

6

1.1. Uuritus ja seire

1.1.1. Inventuurid ja uuringud

Elupaigatüüpe on Tilga LoA-l 1997. aastal inventeerinud Jaanus Paal, Eli Fremstad ja Aino Kalda,

aastal 2000 Toomas Kukk ja Bert Holm, aastal 2001 Hannes Pehlak ja Meeli Mesipuu, aastal 2014

Meeli Mesipuu, aastal 2019 Toomas Kukk ja Eerik Leibak ning aastal 2020 Kaie Sarv ja Julika

Korv ning samal aastal ka Andres Miller. Hilisemate inventuuride käigus ei ole enam tuvastatud

loodusala eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe lood (6280*), rabad (7110*) ja nokkheinakooslused

(7150). Loodude asemel on elupaigatüübid kadastikud (5130), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070). Raba asemel on tüüp siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Liikidest on 1983. aastal Tilga LoA-l leidnud punast tolmpead (Cephalanthera rubra, 10 taime),

roomavat öövilget (Goodyera repens, 20 is) ja pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis) Ülle Kukk.

Aastatel 1994, 1995, 1996 ja 1998 seiras punast tolmpead (u 100 is) Taavi Tuulik. Aastatel 1995,

1996 ja 1998 seirasid roomavat öövilget ning pruunikat pesajuurt Taavi Tuulik ja Kai Vahtra.

1995–2010 seiras sookurge (Grus grus, 1 p) Ülo Väli. 1997. aastal leidsid Jaanus Paal, Eli

Fremstad ja Aino Kalda kõdu-koralljuurt (Corallorhiza trifida) ja harilikku porssa Myrica gale

(Myrica gale, massiline). 2004. aastal leidis Taavi Tuulik sookäppa (Hammarbya paludosa, 4 is).

2008. aastal seirasid punast tolmpead (4 is) Rita Miller ja Elle Roosaluste. 2009. aastal leidis Ülo

Väli põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii, 1 is) sigimis- ja suvise varjepaiga ja kanakulli (Accipiter

gentilis, 1 p) pesa ning Rita Miller ja Taavi Tuulik leidsid kuradi-sõrmkäpa (Dactylorhiza

maculata, 20 is) ning seirasid sookäppa (246 is). 2010. aastal seirasid punast tolmpead (30 is) Rita

Miller ja Taavi Tuulik, viimane leidis tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens, 1 is), ning Ülo

Väli seiras kanakulli (1 p). 2011. aastal seiras Rita Miller roomavat öövilget (775 võsu), pruunikat

pesajuurt (0 is), punast tolmpead (17 is), tumepunast neiuvaipa (5 is), sookäppa (32 is), kuradi-

sõrmkäppa (15 is), leidis suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis, 2 isast), valgelaup-rabakiili

(Leucorrhinia albifrons, 11 isast) ja vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii, 6 is) ning Tiit Leito

märkas roo-loorkull (Circus aeruginosus, 1 p). 2012. aastal vaatles Rita Miller suur-rabakiile

(2 isast) ja valgelaup-rabakiile (20 is). 2014. aastal seiras Aat Sarv sookäppa (89 is) ja Ülo Väli

kanakulli (pesa asustatud, kuid liik teadmata). 2015. aastal seiras Rita Miller punast tolmpead

(24 is) ja Renno Nellis märkas sarvikpütti (Podiceps auritus, 1 p), raudkulli (Accipiter nisus, 1 p),

hiireviud (Buteo buteo, 1 p) ja väike-kärbsenäppi (Ficedula parva, 1 p) ning Ülo Väli seiras

kanakulli (1 p). 2018. aastal seiras Rita Miller punast tolmpead (6 is). 2019. aastal seirasid Toomas

Kukk ja Eerik Leibak harilikku porssa (ohtralt), vööthuul-sõrmkäppa (6 is) ja kuradi-sõrmkäppa

(arvukus märkimata) ning leidsid kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia). 2020. aastal seiras

Leho Aaslaid sarvikpütti (1 p) ja 2021. aastal Aarne Tuule kanakulli (0 is).

7

1.1.2. Riiklik seire

Riiklikku seiret korraldab KAUR. Tilga loodusala jääb kahele suurele röövlindude koosluste

seirealale, kus toimub röövlindude talvine ja pesitsusaegne seire, ning euroopa naaritsa seireruutu. Varem toimus Tilga LoA-l ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire ja kolmes kohas

kaitstavate soontaimede liigiseire, kuid need seirekohad arhiveeriti 2022. aastal.

1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus

Inventeerida on vaja Prassi soo SKV kooslused (32,3 ha). Praegu on suur osa kooslustest

määratletud 0-elupaigana ning ka elupaigatüübina määratletud koosluste piirid ja andmestik

vajavad täpsustamist ning ajakohastamist.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Pisut üle poole loodusalast on kaetud erinevate looduslike või poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 esitatakse Tilga loodusala kaitseväärtused, nende seisund, kaitse eesmärk,

soodsa looduskaitselise seisundi hoidmist mõjutavad tegurid, nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed, oodatav tulemus, märkused ja loodusala panus kaitstava

elupaigatüübi üle-eestilisse pindalasse ning võrdlus Natura standardandmebaasiga Eesti kohta.

Tilga LoA, mida siseriiklikult kaitstakse LKA-na, eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe lood (*6280), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad

(*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Uuematel andmetel on aastakümnete tagused määrangud osutunud osaliselt valeks. LoA-l ei ole elupaigatüüpe lood, rabad ega

nokkheinakooslused. LoA eesmärgid on ajakohastamisel. Ettepanek puuduvate elupaigatüüpide eemaldamiseks on tehtud LKA menetluse käigus, mistõttu neid elupaigatüüpe kaitse eesmärkide tabelis ei kajastata.

Tilga LKA eesmärk on kaitsta Lõuna-Hiiumaa maastikku ilmestavat Tilga männikut, Prassi jäänukjärve ja elustiku mitmekesisust, LoD-i elupaigatüüpe kadastikud (5130), aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, puiskarjamaad (9070) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), LoD-i liike valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons) ja suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ning nende elupaiku, kaitsealuseid liike kanakull (Accipiter

gentilis), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), roomav öövilge (Goodyera repens), sookurg (Grus grus), sookäpp (Hammarbya paludosa) ja sarvikpütt (Podiceps auritus). Tabelis 2 esitatakse

LKA kaitseväärtuseks olevad liigid, nende seisund, kaitse eesmärk, soodsa looduskaitselise seisundi hoidmist mõjutavad tegurid, nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed, oodatav tulemus ja märkused.

Elupaigatüüpi kadastikud on LKA-l 0,3 ha, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 4,3 ha, siirde- ja õõtsiksood 7,6 ha, vanad loodusmetsad 39,6 ha, puiskarjamaad 1,5 ha ning siirdesoo- ja

rabametsad 1,8 ha. Poollooduslikud kooslused ehk pärandniidud paiknevad eramaal ja PV-s, looduslikud kooslused valdavalt riigimaal ja SKV-s.

Koosluste, liikide või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise (hooldamise ja

taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikid e kaitse tegevuskavadele. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud

kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Tilga loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala /

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Poollooduslikud kooslused

Kadastikud

(5130)

K-E – jah

LoD – I

LoA – ei

0,3 ha / B säilitamine 0,3 ha

võsastumine

hooldamine 0,3 ha heas seisus elupaika on

säilinud 0,3 ha

elupaigatüüpi on

majandatud, aga

mitte

nõuetekohaselt

0,0 /0,0

metsastumine

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

K-E – jah

LoD – I

LoA – ei

4,2 ha / B säilitamine 4,2 h

võsastumine

hooldamine 4,2 ha

heas seisus elupaiku on

säilinud 4,3 ha, sh

0,1 ha taastatud

viimati osaliselt

hooldatud

2015. a

0,1 / 0,2

0,1 ha / D seisundi parendamine

0,1 ha

taastamine ja

seejärel hooldamine

0,1 ha

Puiskarjamaad

(9070)

K-E – jah

LoD – I

LoA – ei

0,9 ha / B säilitamine 0,9 ha võsastumine hooldamine 0,9 ha

heas seisus elupaiku on

säilinud 1,5 ha, sh

0,6 ha taastatud

rohkem kui 10 a

hooldamata 0,1 / 0,1

0,6 ha / C seisundi parendamine

0,6 ha metsastamine

taastamine ja

seejärel hooldamine

0,6 ha

1 K-E (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitseväärtus (kaitse-eesmärk)

LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitseväärtus 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aa sta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala /

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Sooelupaigad

Siirde- ja

õõtsiksood (7140)

K-E – jah

LoD – I

LoA – jah

7,6 ha / A säilitamine 7,6 ha kuivendus veerežiimi

taastamine

väga heas seisus

elupaika on säilinud

7,6 ha

soo kirdeosas

SKV-s riigimaal

olevat kraavi-

juppi mitte

hooldada

0,0 / 0,0

Metsaelupaigad

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

K-E – jah

LoD – I

LoA – jah

39,6 ha / C

seisundi parendamine

36,0 ha

raie

looduslikule

arengule jätmine

34,1 ha

elupaika on säilinud

39,6 ha, sh heas seisus

36,0 ha

elupaigatüübist

3,6 ha on punase

tolmpea

kasvukoht, mis

vajab hooldust

0,1 / 0,1

teedevõrk

väiksemate radade

hooldamata jätmine

seisundi säilitamine

3,6 ha teedelt eemaldatud

puude alale jätmine

Siirdesoo- ja

rabametsad

(*91D0)

KE – jah

LoD – I

LoA – jah

1,8 ha / C seisundi parendamine

1,8 ha

raie looduslikule

arengule jätmine

1,8 ha

heas seisus elupaika on

säilinud 1,8 ha 0,0 / 0,0

kuivendus

11

Tabel 2. Tilga loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus6 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Valgelaup-

rabakiil

(Leucorrhinia

albifrons)

LKS – III K-E – jah

LoD – II ja IV LoA – ei

1,8 ha, 2011. a 11 isast, 2012. a 20 isast

sigimisveekogu (1,8 ha) säilimine

veekogu reostumine maaomaniku teavitamine,

liigiga arvestamine tegevuste

kooskõlastamisel

liik ja tema sigimisveekogu

(1,8 ha) on säilinud

veerežiimi muutused

Suur-rabakiil

(Leucorrhinia

pectoralis)

LKS – III K-E – jah

LoD – II ja IV LoA – ei

2,0 ha 2011. a 2 isast, 2012. a 2 isast

sigimisveekogu (2,0 ha) säilimine

veekogu reostumine maaomaniku teavitamine,

liigiga arvestamine tegevuste

kooskõlastamisel

liik ja tema sigimisveekogu

(2,0 ha) on säilinud veerežiimi muutused

kalad

Kanakull (Accipiter

gentilis)

LKS – II K-E – jah LoA – ei

elupaik LoA-l 16,8 ha,

2010. a 1 paar

pesitsusala (16,8 ha) säilimine

liigi elupaik on heas seisundis (16,8 ha)

6 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse järgi

LiD – linnudirektiivi lisa number

12

Kaitseväärtus6 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Punane tolmpea

(Cephalanthera

rubra)

LKS – II K-E – jah LoA – ei

kasvukoht 5,5 ha,

1983. a 10 is, 1998. a 100 is,

2008. a 4 is, 2010. a 30 is, 2011. a 17 is, 2015. a 24 is 2018. a 6 is

kasvukoha (5,5 ha) ja seal liigi säilimine

vahtravõsa vahtravõsa raie liik ja talle sobiv

kasvukoht on säilinud 5,5 ha

sõltuvalt vajadusest tuleb igal 2. või 3. aastal

kasvukohas eemaldada vahtravõsa

Roomav öövilge

(Goodyera

repens)

LKS – III K-E – jah LoA – ei

kasvukoht 33,5 ha,

1983. a 20 is, 2011. a 775 is

kasvukoha (33,5 ha) ja seal liigi säilimine

liik ja tema kasvukoht (33,5 ha) on säilinud

Sookurg (Grus grus)

LKS – III K-E – jah

LiD – I LoA – ei

elupaik 11,7 ha, 1995–2010. a

1 paar

elupaiga (11,7 ha) ja seal

liigi (1 p) säilimine

liik ja tema elupaik

(11,7 ha) on säilinud

Sookäpp

(Hammarbya

paludosa) LKS – II K-E – jah LoA – ei

kasvukoht 3,4 ha,

2004. a 4 is, 2009. a 246 is, 2011. a 32 is, 2014. a 89 is

kasvukoha (3,4 ha) ja seal liigi säilimine

liik ja tema kasvukoht (3,4 ha) on säilinud

13

Kaitseväärtus6 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Sarvikpütt

(Podiceps

auritus)

LKS – II K-E – jah

LiD – I LoA – ei

elupaik 2 ha 2015. a 1 p, 2020. a 1 p

elupaiga (2 ha) ja seal liigi (1 p)

säilimine

Liik ja tema elupaik (2 ha) on säilinud

14

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis 3 on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse

prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas

ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse

tüüp Korraldaja

Priori-

teet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1. Prassi soo SKV

koosluste inventuur 32,3 ha inventuur KeA II 2033

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2. Kadastike (5130)

hooldamine 0,3 ha

koosluse

hooldustöö KeA/MO I igal aastal

3.

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niitude (6510) hooldamine

4,2 ha koosluse

hooldustöö KeA/MO I igal aastal

4.

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niitude (6510) hooldamine

0,2 ha koosluse

hooldustöö KeA/MO I igal aastal

5. Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude

(6510) taastamine

0,2 ha koosluse

taastamistöö KeA/MO I 2033

6. Puiskarjamaade

(9070) hooldamine 0,9 ha

koosluse hooldustöö

KeA/MO I igal aastal

7. Puiskarjamaade

(9070) hooldamine 0,6 ha

koosluse hooldustöö

KeA/MO I igal aastal

8. Puiskarjamaade

(9070) taastamine 0,6 ha

koosluse

taastamistöö KeA/MO I 2033

9.

Vanade loodusmetsade

(9010*) seisundi parendamine

36,0 ha

koosluse seisundi

parendamine

loodusliku arenguga

KeA I 2050

15

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse

tüüp Korraldaja

Priori-

teet Ajagraafik

10. Siirdesoo- ja

rabametsade (91D0*) seisundi parendamine

1,8 ha

koosluse

seisundi parendamine loodusliku

arenguga

KeA I 2050

11.

Punase tolmpea (Cephalanthera

rubra) kasvukoha hooldamine

3,6 ha liigi elupaiga

hooldustöö RMK I

igal 3.

aastal

Kavad, eeskirjad

12.

KKK andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I

1 kord 10

aasta jooksul

13. KKK tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord 10 aasta

jooksul

3.1. Külastuskorraldus

Tilga LoA-l külastust ei korraldata. Põhjuseks on ala väiksus ja selle lähiümbruse asustatus. Külastajad võivad häirida kohalikke elanikke ja kahjustada loodusväärtusi. Samas ei ole LoA

külastamine keelatud ning tõelisel loodusesõbral on siin nii mõndagi avastada.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

Praegu Tilga LoA-l pärandniite (6,2 ha) nõuetekohaselt ei hooldata. Väikest osa niidetakse

muruniidukiga, mis pärandniidu elurikkust ei suurenda. Kunagi karjatati Tilga pärandniitudel

lambaid. Oluline on pärandniite taas hooldama hakata, vajadusel neid eelnevalt taastades.

3.3. Kaitseala piiritähised

Enne 2022. aastat, mil Tilga MKA ja Prassi HA liitmisel moodustati Tilga LKA, olid vanad

piiritäised olemas Tilga MKA piiril. Prassi HA piir oli looduses tähistamata. Vanad MKA

piiritähised vajavad väljavahetamist ja LKA põhjaosa, endine Prassi HA, piir vajab samuti

looduses tähistamist. Tähiste asukohad saab kavandada pärast välitöid käesolevat KKK-d

täiendades või lisades vastava info külastustaristu virtuaalkontoris

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kylastustaristu; piiratud ligipääsuga) kaardirakenduse

teemakihile. Looduses korraldab tähiste paigaldamist ja vanade tähiste kõrvaldamist RMK.

16

Kasutatud andmeallikad

EELIS (2010). Tilga looduskaitseala, https://www.eelis.ee/default.aspx?state=10;- 1158249072;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=2001987948

Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade elurikkusest ja

väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks. Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Kull, T., Tali, K., Heinsoo, H., & Kartau, R. (2012). Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse

tegevuskava eelnõu. Keskkonnaamet.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing

Natura 2000 Network Viewer (2021). https://natura2000.eea.europa.eu/expertviewer/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Riigi Teataja. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri,

https://www.riigiteataja.ee/akt/328122010002?leiaKehtiv

Riigi Teataja. Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised, https://www.riigiteataja.ee/akt/104012022018?leiaKehtiv

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.