Kihid

KOR R A L D U S

28. detsember 2023 nr 1-3/23/709

Võhandu jõe ürgoru loodusala

kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Võhandu jõe ürgoru loodusala kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Riigimetsa Majandamise Keskus

Kadri Kasuk

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

„Vaade Võhandu jõe ürgorule“ Kadri Kasuk

Keskkonnaamet 2023

Võhandu jõe ürgoru loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 28.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/709

SISUKORD

1. ALA ISELOOMUSTUS ...................................................................................................... 4 1.1. Uuritus, seire ja vajalikud uuringud................................................................................. 5

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID....................................................................... 7

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED .......................... 13

4. Külastuskorraldus ja tähised ............................................................................................ 15

5. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................. 16

Kasutatud lühendid

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

LKS – looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

MO – maaomanik

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

1. ALA ISELOOMUSTUS

Võhandu jõe ürgoru loodusala on moodustatud jõe ja seda ümbritsevate koosluste kaitseks. Alale jääb liivakivipaljandeid, koopaid, allikaid ja allikasoid , ka pärandniite. Jõeelupaiga liikidest on kaitse-eesmärgiks harilik hink ja võldas ning paksukojaline jõekarp. Aktiivsetest tegevustest on vajalik pärandniite hooldada ning elustikuga seotud andmeid uuendada.

Kaitstava ala nimi

Palomõisa oja hoiuala (KLO2000018) Võhandu jõe hoiuala (Põlva, KLO2000021) Võhandu jõe hoiuala (Võru, KLO2000084) Võhandu jõe ürgorg (KLO1000315)

Loodusala nimi Võhandu jõe ürgoru loodusala (EE0080235)

Pindala Maismaa 209 ha ja veekogud 40,6 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953619

Kaitsekord „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/118012022017?leiaKehtiv „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/123042014013?leiaKehtiv Looduskaitseseadus § 91 lg 4; § 31 lg 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023018?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Kasuk

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Võhandu jõe ürgoru loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

1.1. Uuritus, seire ja vajalikud uuringud

Jõgede ja väikejärvede hüdrobioloogiline seire

Loodusalale jääv Võhandu jõgi on määratud 39 ha ulatuses Natura elupaigaks jõed ja ojad

(3260). Elupaiga esinduslikkuseks on määratud A (EELIS, 2023). Veekogu seisundist annab ülevaate viimane riiklik seire (Jõgede ja väikejärvede hüdrobioloogiline seire ja uuringud

aastal 2022). Loodusalale jääva seirepunkti(de) alusel on Võhandu jõe seisund füüsikalis- keemiliste näitajate poolest püsivalt olnud väga hea; fütobentose ja suurtaimestiku poolest jätkuvalt hea; suurselgrootute kvaliteedinäitajad olid 2022. a. samuti väga head ja kalastiku

seisund oli hea. Ökoloogiline koondseisund oli 2022. a. hea. Varem on see olnud nii hea, kui ka kesine.

2022.a. seirepüügi käigus registreeriti hariliku võldase (Cottus gobio) esinemine loodusalal, kuid arvukus ei vastanud elupaigalistele tingimustele. Puudus harilik hink (Cobitis taenia), viimati registreeriti hinki alal 2019. a. seirepüügil. Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse

tegevuskava (2017) järgi elab Võhandu jões paksukojaline jõekarp, arvukuse osas loodusala jõelõigus täpsemad andmed puuduvad. Tingituna jõe suurest langusest kaitseala piires esineb seal rohkelt kiirevoolulisi lõike, mis on elu- ja sigimispaikadena paksukojalisele jõekarbile

sobilikud.

Võhandu jõe seisundit on mõjutanud loodusala lõigus Leevi pais. Leevi pais (PAIS015650) asub veekogumil Võhandu_5 (Võhandu Paidra paisust Virosi ojani). Eesti pinnaveekogumite

seisundi 2021. aasta ajakohastatud vahehinnangu1 järgi on veekogumi Võhandu_5 seisund kesine paisude tõttu. Leevi paisul kehtiv veeluba puudub, samuti ei ole tagatud kalade vaba läbipääs üles- ja allavoolu. Leevi hüdroelektrijaama rekonstrueerimise keskkonnamõju

hindamise aruanne 2 , mille käigus hinnati ka kalapääsu alternatiive kiideti heaks Keskkonnaameti poolt 31.05.2016 kirjaga nr 6-3/16/1223-9, tegevusi pole senini ellu viidud.

Poollooduslikud kooslused

Poollooduslike koosluste inventuuri tegi 2017. a. Keskkonnaamet. Elupaika liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*) tuvastati kolmel korral, kokku 4,3 ha. Kaks nendest (2

ha) on hoolduses, üks (2,4) hooldusest väljas. Viimane võsastub, seal kasvavad üksikud männid, kuid see kooslus on veel taastatav.

Lamminiite (6450) inventeeriti kokku 16,3 ha. Üldiselt on need jäänud hooldusest välja ning võsastuvad, vaid üksikuid niite (~3,1 ha) hooldatakse. Enamus aladele on kas raske ligi pääseda või lausa võimatu (puudub vajalik infrastruktuur).

Liivakivipaljandid

Võhandu jõe ürgoru kaitsealal on EELISe infolehe andmetel 35 liivakivi paljandit, mille olukorda hindasid 1998. aastal läbi viidud revisjoni käigus TTÜ Geoloogia Instituudi teadlased Anne Kleesment ja Enn Pirrus. Üldiselt täheldati ürglooduse objektide ulatuslikku

1 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 2 https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=126&represented_id=

kinnikasvamist, sh sammaldumist ja mattumist, mille tõttu paljandite mõõtmed on märgatavalt vähenenud ja mitmed nendega seotud koopad kokku varisenud.

Allikad ja allikasood

EELIS andmetel (Allikasoo elupaikade inventuuri 2016 raames) tuvastati Märalätte juures 2014. aastal ligikaudu 3 ha suurune allikasoo (7160) elupaik esinduslikkusega A.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on jätkata vooluveekogude hüdrobioloogilise seirega, sest ainult järjepidev seire võimaldab pikaajaliste seisundi trendide ja nende põhjuste väljaselgitamist.

Arvestades asjaolu, et paljandite andmed on 25 aasta vanused, siis andmete ajakohastamiseks ja seisundi teadasaamiseks on vajalik läbi viia nende inventuur.

Poollooduslike koosluste andmed pärinevad aastast 2017 ja nende andmete uuendamine on samuti vajalik, sest omavahel ei lähe kokku 2017. a inventuuri ja EELISe andmed. Osadel

polügoonidel puuduvad esinduslikkuse hinnangud.

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Tabelis 1 võetakse kokku Võhandu jõe ürgoru loodusala kaitse-eesmärgid, soodsa seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Paksukojalise jõekarbi soodsa seisundi

saavutamise või hoidmise tarvis seatavad meetmed on seatud vastavalt paksukojalise jõekarbi kaitse tegevuskavale.

Kaitstavate liikide tegevuskavad on kättesaadavad Keskkonnaameti koduleheküljelt: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse.

Tabel 1. Võhandu jõe ürgoru loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse- eesmärk5

Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6

Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDFi (%)7

2.1. Elustik

Paksukojaline jõekarp (Unio

crassus) LKS – II, KE – ei,

LoD – II ja IV

Ajakohased leviku- ja

arvukusandmed puuduvad.

Sobiliku elupaiga

säilitamine.

Leviku- andmete

täpsustamine 39 ha-l.

Veekogu füüsilise kvaliteedi

halvenemine (kaevetööd / paisutamine).

Sobivate

kalaliikide kadumine, juhul kui vastsetele ei

leidu enam peremeesloomi.

Elupaika kahjustavate tööde vältimine – vajadusel viia läbi Natura hindamine.

Inventuur liigi leviku

ja arvukuse selgitamiseks.

Riikliku seire

jätkamine (jõgede ja väikejärvede

hüdrobioloogiline seire).

Liik on alal esindatud,

veekogu pakub sobilikku elupaika.

Andmed on

täpsustatud 39 ha ulatuses.

Muutmisel on Võhandu jõe

ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri, liik lisatakse kaitse-

eesmärgiks.

3 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 4 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 7 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse-

eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed

Oodatav

tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDFi (%)7

Harilik hink (Cobitis taenia)

LKS – III, KE – ei, LoD – II

Liigi olemasolu täheldati 2019. a riiklikul seirel.

Asurkondade tegelik arv ja arvukus on

EELISe andmetel teadmata, sest

põhjalikud uuringud liigi

leviku ja ökoloogia alalt

puuduvad.

Sobiliku elupaiga

säilitamine.

Leviku- andmete

täpsustamine 39 ha-l.

Veekogu füüsilise ja keemilise kvaliteedi

halvenemine (süvendamine ja

kraavitamine ning selle tagajärjel

suurte veetasemete kõikumised; toiteainete sissekanne

veekogusse (Merili Hindreus, 2022)).

Elupaika kahjustavate tööde vältimine – vajadusel viia läbi Natura hindamine.

Kaitsealuste

kalaliikide inventuur (liigi leviku ja

arvukuse selgitamiseks).

Riikliku seire

jätkamine (jõgede ja väikejärvede

hüdrobioloogiline seire).

Liik on alal esindatud,

veekogu pakub sobilikku elupaika.

Andmed on

täpsustatud 39 ha ulatuses.

Muutmisel on Võhandu jõe

ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri, liik lisatakse kaitse-

eesmärgiks.

Harilik võldas (Aspius aspius)

LKS – III, KE – ei, LoD – II

Liik on loodusalal esindatud 2022. a

seirepüügi andmetel, kuid

arvukus ei vastanud

elupaigalistele tingimustele.

Sobiliku elupaiga

säilitamine.

Leviku- andmete

täpsustamine 39 ha-l.

Veekogu füüsilise

ja keemilise kvaliteedi

halvenemine (veekogude

reostumine ning eutrofeerumine, kraavitamine,

süvendamine ja paisutamine,

Vilbaste, 2005)).

Elupaika kahjustavate

tööde vältimine – vajadusel viia läbi Natura hindamine.

Riikliku seire

jätkamine (jõgede ja väikejärvede

hüdrobioloogiline seire).

Liik on alal esindatud,

veekogu pakub sobilikku elupaika.

Andmed on

täpsustatud 39 ha ulatuses.

Muutmisel on Võhandu jõe

ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri, liik lisatakse kaitse-

eesmärgiks.

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse-

eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed

Oodatav

tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDFi (%)7

2.2. Kooslused

Jõed ja ojad (3260) KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

39 ha / esinduslikkus

teadmata

Leviku- andmete

täpsustamine 39 ha-l.

Paisutamine ja toitainete

sissekanne valgalalt.

Kalapääsu rajamine Leevil või paisu likvideerimine.

Elupaika kahjustavate

tööde vältimine – vajadusel viia läbi Natura hindamine.

Veemajandus-kavas käsitletud veekaitse-

meetmete rakendamine.

Kaitse-eeskirjaga

tegevuste reguleerimine

Võhandu jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Leviku-andmete

täpsustamine 39 ha-l.

Heas seisus elupaiku on

säilinud 39 ha.

Andmed on täpsustatud 39 ha

ulatuses.

Muutmisel on Võhandu jõe

ürgoru maastikukaitseala

kaitse-eeskiri, elupaik lisatakse

kaitse-eesmärgiks.

0,4 / 1,8

Liivakivipaljandid (8220)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

0,1 ha / A (SDF) Ajakohased

andmed puuduvad.

Elupaiga säilitamine 0,1 ha / A.

Andmete

täpsustamine ~40 paljandi

osas.

Paljandi pinna füüsiline

kahjustamine, looduslikud

varingud, puude raiest tulenev

erosioon, rasketehnika kasutamine

paljandite lähistel.

Kaitse-eeskirjaga tegevuste

reguleerimine Võhandu jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Elupaika kahjustavate

tööde vältimine – vajadusel viia läbi Natura hindamine.

Inventuur andmete täpsustamiseks.

Olemas on ajakohased

andmed ca 40 paljandi seisundi

kohta.

Muutmisel on Võhandu jõe

ürgoru maastikukaitseala

kaitse-eeskiri, elupaik lisatakse

kaitse-eesmärgiks.

0,25

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse-

eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed

Oodatav

tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDFi (%)7

Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*) KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

3,2 ha / B 1,1 ha / C (EELIS)

Elupaigatüübi säilitamine 2

ha.

Elupaigatüübi parendamine

2,4 ha

Andmete täpsustamine – niidukoosluste inventuur 25

ha.

Inimtegevuse (peamiselt

loomapidamise) lakkamise tõttu metsastumine.

Puudub

infrastruktuur niitudele

juurdepääsuks.

Soov kasutada maad teisel otstarbel.

Hooldamine 2 ha.

Taastamine / hooldamine 2,4 ha.

Poollooduslike

koosluste hooldamise / taastamise toetuste

tutvustamine maaomanikele.

Kaitse-eeskirjaga

tegevuste reguleerimine

Võhandu jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Soodustada hooldamist

ligipääsetavatel niitudel.

Elupaika kahjustavate

tööde vältimine – vajadusel viia läbi Natura hindamine.

Inventuur andmete ajakohastamiseks.

Heas seisus elupaiku on

säilinud vähemalt 3 ha (nii nagu

SDFis eesmärk).

Andmed on täpsustatud 25 ha

ulatuses.

Muutmisel on Võhandu jõe

ürgoru maastikukaitseala

kaitse-eeskiri, elupaik lisatakse

kaitse-eesmärgiks.

0,14 / 0,16

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse-

eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed

Oodatav

tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDFi (%)7

Lamminiidud (6450) KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

16,8 ha / B 4,8 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine 3,1

ha.

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 18,5 ha.

Andmete

täpsustamine – niidukoosluste inventuur 25 ha ulatuses.

Inimtegevuse (peamiselt

loomapidamise) lakkamise tõttu metsastumine.

Puudub

infrastruktuur niitudele

juurdepääsuks.

Soov kasutada maad teisel otstarbel.

Hooldamine 3,1 ha.

Taastamine / hooldamine 18,5 ha.

Poollooduslike

koosluste hooldamise / taastamise toetuste

tutvustamine maaomanikele.

Kaitse-eeskirjaga

tegevuste reguleerimine

Võhandu jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Soodustada hooldamist

ligipääsetavatel niitudel.

Elupaika kahjustavate

tööde vältimine – vajadusel viia läbi Natura hindamine.

Inventuur andmete ajakohastamiseks.

Heas seisus elupaiku on

säilinud vähemalt 21,6 ha.

Andmed on

täpsustatud 25 ha ulatuses.

Muutmisel on Võhandu jõe

ürgoru maastikukaitseala

kaitse-eeskiri, elupaik lisatakse

kaitse-eesmärgiks.

0,1 / 0,1

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse-

eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed

Oodatav

tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDFi (%)7

Allikad ja allikasood (7160)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

3 ha / A (EELIS)

Elupaigatüübi säilitamine

3 ha / A

Andmete täpsustamine 3

ha-l.

Kuivendamine

Kaitse-eeskirjaga tegevuste

reguleerimine Võhandu jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Elupaika kahjustavate

tööde vältimine – vajadusel viia läbi Natura hindamine.

Elupaigaandmete ajakohastamine.

Heas seisus elupaiku on

säilinud 3 ha.

Muutmisel on Võhandu jõe

ürgoru maastikukaitseala

kaitse-eeskiri, elupaik lisatakse

kaitse-eesmärgiks.

0,4 / 0,7

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik

tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus

Maht Tegevuse

tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne või korduv tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

1. Jõgede ja väikejärvede hüdrobioloogiline seire

Riiklik seire KAUR I Igal aastal

2. Paksukojalise jõekarbi inventuur Uuring KeA I 2025

3. Kaitsealuste kalaliikide inventuur Uuring KeA I 2025 4. Liivakivipaljandite inventuur ~40 tk Inventuur KeA II 2026

5. Niidukoosluste inventuur ~25 ha Inventuur KeA II 2027

6. Sookoosluste inventuur 3 ha Inventuur KeA II 2027

Hooldus, taastamine ja ohjamine

7. Kalapääsu rajamine Leevil või paisu

likvideerimine

Koosluse

taastamine

Paisu omanik

(Leevi HPP OÜ)

I 2024

Jrk

Tegevuse nimetus Maht Tegevuse

tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne või korduv tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

8. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

hooldamine 2 ha Koosluse

hooldustöö KeA / MO I Igal aastal

9. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

taastamine 2,4 ha Koosluse

taastamistöö KeA / MO I 2025

10. Lamminiidud (6450) hooldamine 3,1 ha Koosluse

hooldustöö KeA / MO I Igal aastal

11. Lamminiidud (6450) taastamine 18,5 ha Koosluse

taastamistöö KeA / MO I 2025

Kavad, eeskirjad

12. Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I 2029

13. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine

Tegevuskava KeA I 2030

4. KÜLASTUSKORRALDUS JA TÄHISED

Loodusala (ja ühtlasi kogu Võhandu jõe) ulatuses eristub selgelt jõelõik Leevilt Reoni oma kitsa ja kõrge ürgoruga, kus paljanduvad liivakivi müürid. Ürgoru maastikku liigendavad sälkorud, samuti Võhandu jõkke suubuvad ojad (Palumõisa oja, Sokkoja ja Silkoja). Jõgi

voolab läbi männi- ja segametsade, mis vahelduvad niidualadega. Võhandu jõe suure languse tõttu on siin ajalooliselt toimetanud mitmed vesiveskid, tänaseni on heas seisus säilinud Viira

ja Süvahavva küla veskid. Selles mõttes omab rekreatsioonilist väärtust loodusalal eelkõige Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala. Kuna vaatamisväärsused paiknevad eramaal, siis nende tutvustamisega tegeleb kohalik kogukond. Varasemalt haldas külastustaristut RMK, kuid

taristu amortiseerumisel pole soovinud seda uuendada, keskendudes loodusväärtuste tutvustamisele riigimaal. Amortiseerunud ja ohtlikuks muutunud taristu on eemaldatud.

Võhandu jõe suure languse tõttu on siin ajalooliselt toimetanud mitmed vesiveskid, tänaseni on heas seisus säilinud Viira ja Süvahavva küla veskid. Kaitseala esteetiline väärtus seisneb

eelkõige jõelt ja kõrgematelt kohtadelt avanevates vaadetes ümbritsevale maastikule. Võhandu jõe ürgorg on tuntud sihtkoht veematkajatele. Igal kevadel korraldatakse jõel Võhandu

maratoni, mille osalejate arv on näidanud kasvutrendi. Kitsaskohaks on võsastumine ja vaadete kinnikasvamine, mistõttu väheneb maastiku maalilisus.

Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala ulatub jõest kaugemale kui loodusala. Tähistatud on maastikukaitseala, samuti on jõe äärde paigutatud hoiualade tähised. Täpne ülevaade, kuhu ja kui palju tähiseid paigaldatud on, pole teada. Loodusala loomise algusajast võib maastikult

leida veel mõne vana piiritähise, muidu loodusalasid ei tähistata. Hoiualade külastamine on pigem madala intensiivsusega. Liikumispiirangutega alasid loodusalal pole, mida oleks vaja

looduses tähistada. Kaitstavate alade piirid on näha Maa-ameti geoportaalis kaitstavate loodusobjektide kaardil. Selleks, et teada, kas alal on tähiseid ja millises seisukorras, tuleb välitöö käigus need üle kontrollida. Võimalusel teha seda mõne teise looduskaitselise töö

käigus. Kaitsealade tähistamist korraldab RMK.

5. KASUTATUD ALLIKAD

EELIS. Kasutamise kuupäev: 21.11.2023, allikas: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&com p=objresult=ala&obj_id=1073454463

Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Jõgede ja väikejärvede hüdrobioloogiline seire ja

uuringud aastal 2022. Tartu 2023.

Hindreus, M., 2022. Bakalaureusetöö. Hingu (Cobitis taenia) ja vingerja (Misgurnus fossilis) keskkonnanõudlused ja vastupidavus keskkonna muutustele.

Keskkonnaagentuur. Kasutamise kuupäev: 21.11.2023, allikas:

https://kese.envir.ee/kese/listParameterValueNew.action

Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 24.11.2023, allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7354262 ja

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

Natura Standardandmebaas. Kasutamise kuupäev: 21.11.2023, allikas: https://natura2000.eea.europa.eu/

Riigikantselei. Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 21.11.2023, allikas:

https://www.riigiteataja.ee/akt/118012022017?leiaKehtiv ja https://www.riigiteataja.ee/akt/118012022017?leiaKehtiv

Vilbaste, K., 2005. Rahvusvahelise tähtsusega looma-ja taimeliigid Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn.