Kastna-Rapla loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

K O R R A L D U S

28. detsember 2023 nr 1-3/23/702

Kastna-Rapla loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Kastna-Rapla loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Anna Krete Kangur

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2023

Kastna-Rapla loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 28.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/702

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus .................................................................................................................... 4

1.1. Uuritus ja seire ................................................................................................................... 6 2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 7 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused..................................................................... 11

3.1. Külastuskorraldus ............................................................................................................. 12 3.2. Tähised ............................................................................................................................ 12

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 13

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Loodusala nimi ja kood Kastna-Rapla loodusala EE0020335 (Joonis 1)

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Kastna hoiuala (KLO2000204)

Pindala 841,6 ha

Asukoht ja piirid Järva maakond, Türi vald, Kädva ja Kändliku küla; Rapla maakond, Kehtna vald, Kastna,

Lalli ja Paluküla küla Rahvusvahelise tähtsusega alad

(keskkonnaportaal.ee)

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnasˮ

Looduskaitseseadus

Koostaja nimi Anna Krete Kangur

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Kastna-Rapla loodusala moodustab Kastna raba ning selle lähiümbrusse jäävad metsad ja märgalad. Väärtuste kaitse tagatakse peamiselt looduslikule arengule jätmise teel. Alal avaldub kohatine kuivendusmõju ning seetõttu on vajalik hinnata ala loodusliku veerežiimi toimimist.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele. Kastna-Rapla loodusala (Kastna hoiuala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava

vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kastna-Rapla loodusala ja Natura elupaigad (piirid: EELIS, august 2023; aluskaart:

Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, august 2023).

6

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esmakordselt inventeeriti ala Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt läbiviidud inventuuri „Eesti märgalade inventeerimine” käigus 1997. aastal. 2000. aastal Natura pilootprojekti käigus on

alal kaardistatud elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

2010. aastal läbiviidud soode inventuuri käigus toodi välja kuivendusmõju Kastna raba keskosa lääneküljel (Paal & Leibak 2011, inventeerinud T. Sepp aastal 2010). Lisaks selgus, et Kastna

raba idakülje keskosas leidub siirdesoolaike, mida inventeerijad on määratlenud kui loodusdirektiivi elupaigatüüpi 7140 – siirde- ja õõtsiksood.

2021. aastal inventeeris Kastna-Rapla loodusala Renno Nellis. Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud

(3160), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste

seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

7

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2002. aasta korraldusega1 ja hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2005 aasta määrusega2. Kastna hoiuala ja

loodusala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode

(7140), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) on loodusala kaitse-eesmärkideks määratud ekslikult, sest

neid elupaigatüüpe ei ole alal inventeeritud ning need tuleb eemaldada loodusala kaitse- eesmärkide hulgast. Loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärgiks tuleb lisada nokkheinakooslused

(7150), vanad loodusmetsad (9010*) ja liigirikkad madalsood (7230).

Hoiuala katab 18,4 ha ulatuses vääriselupaiku. Alal esinevad vääriselupaigad on EELISe andmetel märgalade männikud ja kaasikud, teised lehtmetsad, kuusikud ja kuusesegametsad,

männikud ja männisegametsad.

EELISe andmetel on alal registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluva liigi laanerähni (Picoides

tridactylus) elupaik ning III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide hallõgija (Lanius excubitor), tedre (Lyrurus tetrix), herilaseviu (Pernis apivorus), hiireviu (Buteo buteo) laanepüü (Tetrastes bonasia), kuklaste (Formica sp.) ja musträhni (Dryocopus martius) elupaik.

2021. aastal toimunud elupaigainventuuride käigus tõdeti kuivenduse mõju elupaigatüüpide seisundile. Seetõttu on loodusalal vajalik teostada veerežiimi ekpertiis, et selgitada välja

vajalikud tegevused loodusliku veerežiimi taastamiseks. Kuna tegevus on vajalik hoiuala peamiste kaitseobjektide säilitamiseks, siis kuulub see esimesse prioriteeti. Samuti tuleks keelata loodusala igasugune maaparandustegevus ja mitte kooskõlastada uute kraavide rajamist

ning vanade taastamist ka hoiualaga piirnevatel aladel.

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida

ka standardandmebaasi andmeid. Standardandmebaasi muudatuse põhjendus on varasem valemäärang.

Tabelis 1 võetakse kokku Kastna-Rapla loodusala kaitseväärtuse hoidmisega seotud kaitse- eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed.

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 2 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnasˮ

8

Tabel 1. Kastna-Rapla loodusala (hoiuala) kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus3 Seisund

(pindala(ha)/esin

duslikkus4)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused Panus

üldpindal

asse/SDFi

(%)6

Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

LoA – ja , KE – ja,

LoD – I

26,7 ha / A Elupaigatüübi

säilitamine

26,7 ha suurusel

alal

Maaparandussüsteem

ide taastamine ja

laiendamine

loodusalal ja selle

ümbruses.

Kuivendusmõju

Veerežiimi

taastamise

ekspertiis ja

vastavalt

ekpertiisile tööde

teostamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 26,7 ha

Servades ja kaugemal

kuivenduse mõju

SDF-is 26,6 ha

0,92/0,97

Rabad (7110*)

LoA – ja , KE – ja,

LoD ‒ I

Kaasnevad

nokkheinakooslused

(7150)

LoA – ei, KE – ei,

LoD ‒ I

477,9 ha / A

46,7 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine

524,6 ha suurusel

alal

Maaparandussüsteem

ide taastamine ja

laiendamine

loodusalal ja selle

ümbruses.

Kuivendusmõju

Veerežiimi

taastamise

ekspertiis ja

vastavalt

ekpertiisile tööde

teostamine

Nokkheinakooslust

e kaitse-eesmärgiks

lisamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 524,6 ha

SDF-is 477 ha,

nokkheinakooslus

lisada kaitse-

eesmärkide hulka

0,39/0,47

Siirde- ja õõtsiksood

(7140)

LoA – ja , KE – ja,

LoD ‒ I

2,4 ha / A Elupaigatüübi

säilitamine 2,4 ha

suurusel alal

Maaparandussüsteem

ide taastamine ja

laiendamine

loodusalal ja selle

ümbruses

Kuivendusmõju

Veerežiimi

taastamise

ekspertiis ja

vastavalt

ekpertiisile tööde

teostamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 2,4 ha

Esinduslik siirdesoo

madalsoo ja raba

vahel, haruldane koht,

kus kolm sootüüpi

väikesel alal.

SDF-is 2,7 ha

0,006/0,00

7

3 KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number 4 Elupaigatüübi pindala hektarites ja esinduslikkus EELISesse kantud inventuuride alusel 2023. a seisuga. Esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 6 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide

osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

9

Liigirikkad

madalsood (7230)

LoA – ei, KE – ei,

LoD – I

0,1 ha / A

2,6 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 2,7 ha

suurusel alal

Maaparandussüsteem

ide taastamine ja

laiendamine

loodusalal ja selle

ümbruses

Kuivendusmõju

Veerežiimi

taastamise

ekspertiis ja

vastavalt

ekpertiisile tööde

teostamine.

Kaitse-eesmärgiks

lisamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 2,7 ha

Väärtuslik madalsoo,

esinduslik ja avatud.

Varasemalt pole

inventeeritud, lisada

kaitse-eesmärkide

hulka

0,01/0,02

Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*)

LoA – ja , KE – ja,

LoD ‒ I

171,4 ha / B

6,3 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine

177,7 ha suurusel

alal.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

6,3 ha suurusel

alal

Maaparandussüsteem

ide taastamine ja

laiendamine

loodusalal ja selle

ümbruses

metsamajanduslikel

eesmärkidel.

Kuivendusmõju

Veerežiimi

taastamise

ekspertiis ja

vastavalt

ekpertiisile tööde

teostamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 177,7 ha

SDF-is 174, 9 ha 0,40‒

0,35/0,45

Vanad loodusmetsad

(9010*)

LoA – ei, KE – ei,

LoD ‒ I

7,1 ha / A

3,5 ha / B

15,8 ha / C

1,2 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine

26,4 ha suurusel

alal.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

15,8 ha suurusel

alal

Maaparandussüsteem

ide taastamine ja

laiendamine

loodusalal ja selle

ümbruses

metsamajanduslikel

eesmärkidel

Kuivendusmõju

Veerežiimi

taastamise

ekspertiis ja

vastavalt

ekpertiisile tööde

teostamine.

Kaitse-eesmärgiks

lisamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 26,4 ha.

Kujunemise

potentsiaal 1,2 ha

VEP tunnused ja

liigid

P ‒ 60-aastane kaasik,

mis areneb 30 a

jooksul elupaigaks.

Varasemalt pole

inventeeritud, lisada

kaitse-eesmärkide

hulka

0,04/0,05

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

LoA – ja , KE – ja,

LoD – I

41,8 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine ja

seisundi

parendamine

41,8 ha suurusel

alal

Maaparandussüsteem

ide taastamine ja

laiendamine

loodusalal ja selle

ümbruses

metsamajanduslikel

eesmärkidel.

Kuivendusmõju

Veerežiimi

taastamise

ekspertiis ja

vastavalt

ekpertiisile tööde

teostamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 41,8 ha

Majandamata

SDF-is 5,4 ha

0,12‒

0,10/0,11

Rikutud, kuid

taastumisvõimelised

rabad (7120)

8,38 ha / C Elupaigatüübi

asendumine raba

elupaigatüübiga

Veerežiimi muutused Loodusliku

veerežiimi

taastamine

Elupaigatüübi

asendumine raba

elupaigatüübiga

Suured

turbavõtuaugud, mis

on soostunud ja

0,05‒

0,03/0,38

10

LoA – ei, KE – ei,

LoD – I

8,38 ha suurusel

alal

8,38 ha suurusel

alal

rabana taastamine on

võimalik, kuivenduse

tõttu osaliselt 91D0*

Niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

LoA – ja , KE – ja,

LoD – I

0 ha Eemaldada

eesmärkide

hulgast

Eemaldada kaitse

eesmärkide hulgast

Tegemist teadusliku

veaga. Elupaigatüüpi

ei ole loodualal

inventeeritud.

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

LoA – ja , KE – ja,

LoD – I

0 ha Eemaldada

eesmärkide

hulgast

Eemaldada kaitse

eesmärkide hulgast

Tegemist teadusliku

veaga. Elupaigatüüpi

ei ole loodualal

inventeeritud.

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-

eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva

ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa

väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse

nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Loodusliku

veerežiimi

taastamise

ekspertiisi

koostamine

841,6

ha Uuring KeA I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

seisundi

parendamine

6,3 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu7

KeA I 20508

3

Vanade

loodusmetsade

(9010*)

seisundi

parendamine

15,8

ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

4

Soostuvate ja

soo-lehtmetsade

(9080*)

seisundi

parendamine

41,8

ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

5

Rikutud raba

elupaigatüübi

asendumine

rabaga

8,38

ha Taastamistegevused9 KeA I 2050

7 Seniks jääb looduslikule arengule, kuni loodusliku veerežiimi taastamise ekspertiis on tehtud ja

selguvad taastamistegevused. 8 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 9 Taastamistegevused vastavalt ekspertiisitulemustele.

12

Taristu, tehnika ja loomad

6 Hoiuala tähistamine 1 tk

Kaitsealuste

objektide

tähistamine,

tähiste

paigaldamine

RMK II 2025

7 Hoiuala tähiste

hooldamine 1 tk

Kaitsealuste

objektide

tähistamine,

tähiste

paigaldamine

RMK II

Pärast

paigaldamist

igal aastal

vastavalt

vajadusele

Kavad, eeskirjad

8

Kaitsekorralduskava

andmete ülevaatamine

ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I

1 kord

kümne aasta

jooksul

9

Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse

hindamine

Tegevuskava KeA I

1 kord

kümne aasta

jooksul

10 Kaitsekorra ja kaitse-

eesmärkide muutmine

Kaitsekorra

muutmine KeA/KliM I 2025

3.1. Külastuskorraldus

Kastna hoiuala on suhteliselt looduslikuna säilinud rabakompleks, mille külastus on hetkel juhuslikku laadi – käiakse peamiselt marja- ja/või seenekorjamise eesmärgil.

Hetkeseisuga puudub alale korralik juurdepääs ning käesoleva kaitsekorralduskavaga seda ka ei planeerita.

3.2. Tähised

Loodusala on tähistamata. Hästi ligipääsetavasse ja käidavasse kohta tuleb paigaldada hoiuala tähis. Tähise planeeritud asukoht on nähtav külalistaristu virtuaalkontoris

(haldusalasisene töökeskkond). Tähiste paigaldamine ja hooldamine on II prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa

Majandamise Keskus.

13

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur. Kastna hoiuala kaitsekorralduskava 2013-2022. Keskkonnamet.

Looduskaitseseadus (2004). Paal, J., Leibak, E., compiled by. Estonian mires: inventory of habitats. Publication of the project „Estonian mires inventory completion for maintaining biodiversityˮ.

Eestimaa Looduse Fond. Tartu, 2011. Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ. Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnasˮ.