Kiri

OÜ Marksi Maja

J.Käisi tn 1-1 reg. 11704922 63305 PÕLVA MTR EEP001698 tel. 516 6930 [email protected] Tegevusluba: E 450/2009

Tellija: Jaan Lond E0619 Asukoht: Tsotso

Logina küla, Põlva vald Põlvamaa

Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt

Büroo juhataja: Agu Roht/

Vastutav spetsialist: Agu Roht/ allkirjastatud digitaalselt volitatud arhitekt 7 kutsetunnistus nr 177634

Projekteeris: Õie Kullmann/

Omanik: Jaan Lond/ Tsotso, Logina küla, Põlva vald, Põlvamaa Tel 5361 1608, [email protected]

07. veebruar 2024

SISUKORD

1. Seletuskiri ………………………………………….……….…lk.4…18

Joonised:

Asendiplaan .........................................................................................AS-01

Asendiskeem ........................................................................................AS-02

Vaated kagust ja loodest ......................................................................AR-1

Vaated edelast ja kirdest ......................................................................AR-2

Keldrikorruse plaan .............................................................................AR-3

I korruse plaan .....................................................................................AR-4

Katusekorruse plaan …........................................................................AR-5

Katuse plaan ….....................................................................................AR-6

Lõige 1-1 ………………....................................................................AR-7

Lõige 2-2, sõlm 3 ……………………..…………...……..................AR-8

Sõlmed 1, 2 ja 4 ………………………..……..………..............……AR-9

Seinte tüübid …………..………….…………...………………....…AR-10

Avatäisete spetsifikatsioon .................................................................AR-11

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

2/18

Situatsiooni plaan

Asukoha plaan. Tsotso katastriüksus on tähistatud punase ringiga

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

3/18

SELETUSKIRI

1. Üldosa

Põhiprojekt on koostatud Põlva maakonnas, Põlva vallas, Logina külas, Tsotso

katastriüksusele 87201:001:0093 üksikelamu püstitamiseks.

Projekteerimise aluseks on Põlva Vallavalitsuse poolt 16.12.2019.a. antud

projekteerimistingimused 1911802/08050, tellija soovid ja „Ehitusseadustik1“, mis vastu

võetud 11.02.2015.a.-l; täiendavalt: Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile1“, vastu võetud 17.07.2015.a.; „Tuleohutuse seadus“ vastu võetud 05. mail

2010.a., Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ vastu võetud

30. märtsil 2017 a.; Siseministri määrus nr 10, vastu võetud 18.veebruaril 2021.a.

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord”; EVS 812-3:2018/AC2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa 3

„Küttesüsteemid“; EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa 7 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“; Majandus-ja taristuministri määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad

nõuded“, vastu võetud 02.juulil 2015.a; Sotsiaalministri määrus nr 42 Müra normtasemed

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonete ja mürataseme mõõtmise

meetodid, vastu võetud 04.märtsil 2002.a. ja Riigikogu seadus “Seadme ohutuse seadus”

vastu võetud 18.02.2015.a.

Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt aprillis 2019.a.

mõõdistatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr Põlva 12/19).

Töövõtja peab lähtuma sellest, et hoone tuleb, arvestades head ehitustava, ehitada lõplikult

valmis. Lisaks peab töövõtja arvestama tööjooniste tellimise vajadusega ehituse

läbiviimiseks.

Kui lepingus ei ole mainitud ehituse või selle osa teostusnõudeid, peab töövõtja täitma

lepingus samalaadsete või võrdlust kannatavate tööde kohta antud ettekirjutusi või nende

puudumisel kasutama samalaadsete ehitustööde puhul üldiselt nõutavat ja kõnealusel

ametialal valitsevat menetlust hea ja korraliku töötulemuse saavutamiseks. Töövõtja peab

tööde tegemisel järgima Riigikogu seadust „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“ vastu

võetud 16.06.1999.

Ehitise kasutusiga on 50 aastat, klass D (EPN 15.1 ja EPN 11.1 p3). Hoone tööea

jooksul peavad hoone kõik kandvad tarindid, tarindi osad, samuti ligipääsmatud

isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama oma töökõlblikkuse.

Mittekandvate tarindite ja tarindi osade, samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate, E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

4/18

pööningupõranda soojustus) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid nende tugevus

püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud nende asendamiseni. Maa-aluste vee ja

kanalisatsioonitorustiku kasutusiga tuleb ehitada kasutuseaga 50 aastat. Omapuhasti

imbtorustiku kasutusea määrab tootja. Maa-alustel kaabelliinidel peab kasutusiga olema 20

aastat. Hoone ventilatsioonisüsteemide, soojaveetorustike ja müüritud küttekolde

kasutusiga peab olema vähemalt 20 aastat. Hoone külmaveetorustiku, kanalisatsiooni ja

küttesüsteemi kasutusiga peab olema 50 aastat.

Projekti ühe eksemplari peab säilitama hoone kestvusea jooksul. Enne ehitamisega

alustamist on vajalik sellest teavitada vallavalitsust. Soovitavalt EHR keskkonna kaudu.

2. Asendiplaaniline lahendus

Elamu ehitatakse katastriüksuse keskossa. Katastriüksus on ristkülikukujuline, ehitatava

elamu piirkonnas reljeefi langusega põhja, ida ja lõuna suunas. Põhja poolt piirneb

katastriüksus riigiteega 18140 Kosova-Vooreküla. Kohast kus see ristub riigiteega 22142

Vana-Kuuste -Logina on pääs katastriüksusele. Idast, lõunast ja läänest piirab ehitusala

mets. Ehitusala on kõrghaljastusest vaba. Elamust lääne poole ehitatakse abihoone EHR

koodiga 121347105.

Autode parkimisala 3-le autole on omal kinnistul ja kaetakse kruusast või tänavakivist

kattega. Hoone ühendatakse 0,4 kV maakabliga elektrivarustuse süsteemi kinnistu piirile

rajatavast liitumiskilbist vastavalt energiaettevõtte tehnilistele tingimustele. Majandus-

joogivesi saadakse katastriüksusele rajatavast salvkaevust hooldusalaga 10 m kaevu

tsentrist. Reoveed suunatakse läbi 3 m3 septiku ning jaotuskaevu kaudu imbväljakule kahte

imbtorusse kogupikkusega ca 36 m. Imbväljak peab jääma salvkaevust vähemalt 60 m

kaugusele.

Hoone ümber tehakse 4 cm paksustest tänavakividest niiskuskaitseriba 5 o kaldega

hoonest eemale.

Segaolmejäätmed kogutakse sissesõidutee lähedale paigaldatavasse konteinerisse, mis

peavad asuma vähemalt 2 m kaugusel hoonest ja 5 m kaugusel kinnist piirist.

Sademeteveed immutatakse maapinda kinnistu piires.

Territooriumi heakorra ja täiendava kõrghaljastuse rajamiseks peab vajadusel koostama

sellekohase projekti.

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

5/18

3. Arhitektuurne lahendus

Ehitatav elamu on kahekorruseline, keldriga ristkülikukujulise põhiplaaniga, kõrge

poolviilkatusega ehitis.

Pääs hoonesse on loode poolt läbi esiku. Esimesele korrusele on ette nähtud ehitada

köök-söögituba, köök, sahver, kaminaruum, kolm tuba, WC ja dušširuum. Esimese korruse

ruume ühendab koridor. Katusekorrusele pääseb mööda puittreppi. Katusekorrusele

ehitatakse neli tuba ja trepihall. Keldrikorrusele ehitatakse tööruum, neli hoiuruumi,

katlaruum, kaminaruum, WC ja saunaosa, mille koosseisus on riietus-, pesemis- ja

leiliruum. Korruse ruume ühendab koridor. Keldrikorrusele pääseb hoone otstest ja I

korruselt mööda puittreppi.

Hoone Fibo plokkidest soojustatud välisseinad kaetakse horisontaalse ja allosas

vertikaalse laudisega.

Horisontaalne voodrilaud värvitakse ilmastikukindla värviga helehalliks, toon G155

(Tikkurila Monicolor Nova värvikaardi järgi) ja vertikaalne voodrilaud värvitakse halliks,

toon J155. Piirliistud ja puitpostid värvitakse halliks, toon N155. Sokli soojustuskiht

kaetakse õhekrohviga ja värvitakse silikaatvärviga halliks, toon 3422 (Tikkurila

kivipindade värvikaardi järgi). Katuse (45o) katteks paigaldatakse keraamiline katusekivi

Actua 10 stromfix Hall Angroob. Elamu korsten laotakse korstnaelementidest ja

korstnapits krohvitakse ning värvitakse silikaatvärviga helliks, toon 3422. Hoone aknad

valmistatakse puidust raamidega, toon valge, samamoodi välisuksed.

Välisviimistlusmaterjalide toonid on toodud joonistel AR-01 ja AR-02.

Välistingimustes olevad viimistlusmaterjalid peavad olema ilmastikukindlad.

Siseviimistluse tegemisel tuleb järgida ViimistlusRYL 2010 nõuetest. I ja II korruse

põrandad tehakse tubades laudadest kattega. Saunas, duširuumis ja WC-des tehakse

põrandad keraamilistest plaatidest katetega. Keldrikorruse töö-, katla- ja hoiuruumides

tehakse põrandad betoonist, mis lihvitakse ja kaetakse tolmu tekkimist tõkestava

vahendiga. Niisketes ruumides peab plaatpõranda alla tegema hüdroisolatsiooni, mis on

pööratud seintele 20 cm kõrguselt. Niiskete ruumide põrandate paadid peavad olema

märjalt mittelibedad.

Eluruumide seinad ja laed värvitakse või tapetseeritakse. Niisketes ruumides

paigaldatakse seintele keraamilised plaadid (WC-s vähemalt 1,5 m kõrguselt ja

pesemisruumides 2,0 m kõrguselt). Niisketes ruumides peab seinte ja lae pindadele tegema

niiskustõkke. Niiskete ruumide seinte ülaosa ja lagede pinnad värvitakse pesemis- ja

kulumiskindlate värvidega. Leiliruumi seinad ja laed viimistletakse valitud oksavabast

okas- või haavapuidust laudisega. E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

6/18

4. Konstruktiivne lahendus

4.1. Kasutatud normdokumendid

EVS 932:2017 Ehitusprojekt

EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus

EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused.

EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2. Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

EVS-EN 1995-1-1:2005/A2:2014/AC:2015 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide

projekteerimiseks.

EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.

Osa 1: Üldeeskirjad.

4.2. Koormused

Kasuskoormus:

Põrandad qk= 2,0 kN/m2, Qk= 2,0 kN

Katusel (klass H): katusel 45o katusel qk=1,2 kN/m2, Qk= 1,5 kN

Tuulerõhk hoonele kõrgusega 8 m: 0,730 kN/m2 [tuulekiiruse baasväärtus vref=21 m/s,

maastikutüüp I (EVS 1991-1-4:2006 Osa 1-4)].

Osavarutegurid-

Alalised koormused γG=1,20

Muutuvad koormused γQ=1,50

Välispiirete soojapidavus

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

7/18

Tarindi nimetus Soojajuhtivustegur U [W/m2K]

Välissein VS-1 0.16

Välissein VS-2 0,14

Katuslagi KL-1 0,13

Pööningu lagi PL-1 0.11

Põrandad P-1 Uk=0176991 UISO=013

Aknad 0,80

Uksed 1,10

Heliisolatsioon

Tarindi nimetus Õhumürapidavus R'w[db]

Katuslagi (KL-1 ja KL-2) 60

Välissein (VS-1, VS-2 ja VS-3) 52

4.3. Lühikirjeldus

Elamu ehitatakse kergkruusplokkidest seintega ja soojustatakse ning kaetakse

voodrilaudadega. Vahelaed tehakse puidust taladele. Katuse katte kandjaks paigaldatakse

puidust sarikad. Keldri põrand tehakse betoonist.

Vundamendi ladumisel tuleb kasutada Fibo-5 Efekt plokke, survetugevusega 5 MPa,

soojuserijuhtivusega 0,24 W/mK. Maapealsete seinte ladumiseks tuleb kasutada Fibo-3

plokke, survetugevusega 3 Mpa, soojaerijuhtivusega 0,2 W/mK. Soojustamiseks on

soovitav kasutada kivivill Paroc plaate soojaerijuhtivusega kuni 0,034 W/mK.

Tuuletõkkeplaatideks tuleb kasutada näiteks puitkiudtuuletõkkeplaate paksusega 13 mm

soojuserijuhtivusega 0,049 W/mK. Põrandaaluse soojustamiseks tuleb kasutada EPS 100

Silver plaate soojuserijuhtivusega 0,031 W/mK. Hoone vundamendi soojustamiseks ümber

perimeetri tuleb kasutada soojustusplaate EPS 120 Perimeeter soojaerijuhtivusega kuni

0,036 W/mK.

Puidust kandekonstruktsioonide minimaalne tugevusklass C24 (tugevussorteeritud puit)

kasutusklass 2. Betooni tugevusklass C25/30. Armatuur A500HW. Poltide minimaalne

tugevusklass 8.8. Terase mark S235.

Puit ja kivipinnad peavad olema eraldatud hüdroisoleeriva materjaliga.

Tööde kvaliteet peab vastama MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja ViimistlusRYL 2010

esitatud kvaliteedinõuetele.

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

8/18

4.4. Vundamendid, keldrisein

Vundamendi projekteerimisel on arvestatud et pinnase kandevõime on 200 N/m2, mida

tuleb täpsustada järgmise projekteerimise staadiumiga.

Keldriseinad toetuvad r/betoonist (C25/30 XC2) taldmikule. Taldmik toetub 200 mm

paksusele liivaalusele (tihedus D=97%). Taldmik 400x200 valatakse betoonist C25/30

XC2 või paigaldatakse tööstuslikud taldmiku raketised laiusega 500 mm. Betoonist

taldmiku 400x200 mm puhul tuleb see armeerida alumises kihis vähemalt kolme vardaga

armatuur # 16 ja rangidega # 8 sammuga 200 mm, armatuuri kaitsekiht peab olema 70 mm.

Keldriseinad laotakse Fibo 5 plokkidest paksusega 300 mm. Vundament isoleeritakse

vertikaalse hüdroisolatsiooniga ja soojustatakse EPS 120 Perimeeter plaadiga, paksusega

100 mm vertikaalselt.

Sauna kerise alla värske õhu andmiseks tuleb paigaldada 110 mm läbimõõduga toru,

mille ots viiakse maapinnast vähemalt 30 cm kõrgusele ja kaetakse kaitseks näriliste ja

putukate eest metallvõrguga. Toru ots tuleb pöörata vähemalt 900 nurga alla.

4.5. Põrandad

Keldrikorruse aluspõrandaks on betoonplaadist, mis toetub tihendatud liivalusele.

Aluspinnas tasandatakse ja kaetakse 200 mm paksuse liivakihiga (tihedus D=97%).

Liivalusele paigaldatakse EPS 100 Silver plaadid, paksusega 100 mm. EPS plaadi peale

tuleb ehituskile ja betoonplaat paksusega 100 mm. Kui küttetorustikud paigaldatakse

betoonplaati, siis tuleb need paigaldada plastkandjatele plaadi keskosas. Põrandaplaadi ja

seina ühenduskohad tuleb eraldada 10 mm deformatsioonivuugiga. Samuti tuleb

deformatsioonivuugid teha põrandasse 6 x 6 m sammuga. Kaminaruumis paigaldatakse

alusbetoonile alusvaip ja põrandakatteks puitparkett. Märgades ruumides paigaldatakse

märjalt mittelibe keraamiline plaat, mille all on hüdroisolatsioonikiht, mis on pööratud

seintele 20 cm kõrguselt. Hoiu-, katla- ja tööruumis võib jääda põrandaks lihvitud betoon,

millele tuleb teha tolmu tekkimist tõkestava vahendiga võõp.

I ja II korruse põrandad ehitatakse puidust taladele 50x220 mm s600, vahed täidetakse

mineraalvillaga. Taladele paigaldatakse põrandalauad 38 mm. Altpoolt paigaldatakse

taladele ehituspaber või -papp. Seejärel kinnitatakse taladele metallist mütsprofiilid 27x60

mm või roovitus 25x75 mm s400 ja siis kipsplaadid. Niisketes ruumides tuleb

põrandalaudade asemel paigaldada taladele kolmekordeset omavahel liimitult

tsementkiudplaadid, teha hüdroisolatsioon, mis on pööratud seintele 20 cm. Kui soovitakse

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

9/18

paati paigaldada elektriline küttekaabel, siis tuleb see paigaldada keskmise kihi vahele

lõigates selle ribadeks nii, et moodustatud vahedesse saab paigaldada küttekaabli.

4.6. Välisseinad

Hoone välisseinad laotakse Fibo 3 plokkidest 200 mm. Väljastpoolt paigaldatakse

seintele puitkarkass 50x150 mm s600. Karkassi vahed täidetakse mineraalvillaga. Karkass

kaetakse väljastpoolt tuuletõkkeplaadiga 13 mm mis kinnitatakse horisontaalse laudise

paigaldamiseks vertikaalsete liistudega 25x75 mm ja vertikaalse laudise paigaldamiseks

horisontaalsete liistudega 25x75 mm. Liistudele paigaldatakse voodrilauad.

Avade kohale tuleb laduda U-plokkidest sillused. U-plokke tuleb kasutada ka viimase

plokirea ladumisel. Viimasesse ritta tuleb paigaldada ankrud müürilati ankurdamiseks

ankrud sammuga 1,5 m.

4.7. Siseseinad

Hoone siseseinad laotakse Fibo 3 plokkidest 100, 200 ja 300 mm paksustena. Puitlaele

toetuvad seinad tehakse puitkarkassil 50x50 mm s600, mille vahed täidetakse

mineraalvillaga. Karkassi mõlemale poolele paigaldatakse esmalt OSB plaat 12 mm ja

kipsplaat 13 mm. Niisketes ruumides peab seinte pinnale tegema niiskustõkke. Leiliruumi

lisasoojustamiseks paigaldatakse lava tagustele seintele vähemalt 5 cm paksune

mineraalvillakiht, mis kaetakse polüetüleenkilega. Kilepinna tuulutuseks jäetakse peale

paigaldatava voodrilaua ning kile vahele õhuvahe (vähemalt 40 mm paksune) nii, et selles

saaks õhk liikuda. Lae ja seina liitumisnurgas peab jääma õhupilu ca 4 cm õhu väljumiseks

voodrilaua tagant ja põranda ligidalt peab olema õhul võimalus siseneda laudvoodri taha.

4.8. Katus, katuslagi

Katuse kande elementideks on puitsarikad 50x200 mm, s600 mm. Katuslae tegemiseks

paigaldatakse sarika alla täiendav roovitus 50x50 mm s600 horisontaalselt ja vertikaalselt

ning vahed täidetakse mineraalvillaga. Teise variandina võib täiendava roovituse teha

vertikaalsest roovist 50x100 mm s600, täiteks mineraalvill. Altpoolt kaetakse lisaroov OSB

plaadiga ja mütsprofiiliga 27x60 mm s400 ning kipsplaatidega. Sarikad kaetakse pealtpoolt

mineraalse tuuletõkkeplaadiga 13 mm (soojusjuhtivusega vähem kui 0,036 W/mK), mis

kinnitatakse sarika kohalt kinnitusliistuga 50x50 mm, sellele paigaldatakse aluskate, mis

omakorda kinnitatakse kinnitusliistuga 25x50 mm. Kinnitusliistudele paigaldatakse 50x50

mm roovitis, sammuga vastavalt katusekivi tootja juhistele.

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

10/18

4.9. II korruse lagi

Lagi ehitatakse pennide 50x200 mm S600. Altpoolt paigaldatakse pennidele

puitlaastplaat 12 mm, sellele mütsprofiil 27x60 mm s400 ja kipsplaadid. Pennide vahed

täidetakse mineraal või tselluvillaga kogupaksusega 300 mm. Soojustus kaetakse

tuuletõkkeplaadiga 13 mm.

5. Vesivarustus ja kanalisatsioon

Elamu saab vee õuele rajatavast salvkaevust hooldusalaga, mille raadius on 10 m. Veetrass

tehakse hooneni PEM 32 toruga, paigaldus sügavus 1,8 m.

Veevarustuse ehitamisel tuleb järgida järgmisi normdokumente:

EVS 932:2017 Ehitusprojekt. EVS 835:2022 Hoone veevärk; EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon; EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; RIL 77 2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

Sooja vee saamiseks paigaldatakse elektrilised kuumutusseadmed või soojendatakse

katlaseadme abil. Külma vee vooluhulgaks arvestatakse 0,6 l/sek ja soojale veele 0,4 l/sek.

Vee vajadus ööpäevas on 300 l/d.

Hoonete sisetorustik ehitatakse PEX või analoogsetest torudest. Sulgearmatuurina

kasutatakse kuulkraane.

Enne hoonesisese veetorustiku kasutuselevõttu peab tegema surveproovi 10 minuti jooksul

rõhuga 1000 kPa alumisest punktist mõõdetuna, kui veetorustik ja selle ühenduskohad on

nähtaval. Veetorustiku võib kasutusele võtta pärast süsteemi läbiuhtmist joogiveega.

Kanalisatsiooni sisevõrgud ehitatakse PP ja PVC torudest läbimõõduga Dv 50...110 mm.

Kanalisatsioonitorustiku horisontaalosa kalle võib olla i=0,01...0,02. Kanalisatsiooni

ööpäevane vooluhulk on 300 l/d.

Kanalisatsiooni välistrassi PVC Dv 110 läbilaskevõimeks on arvestatud kuni Q=2,0 l/sek.

Kanalisatsioonitoru väljaviik DN 110 SN8paigaldatakse läbi vundamendi või vundamendi

alla 0.7…1,2 m sügavusele maapinnast. Kõik läbiviigud läbi vundamendi/aluse või

muudest konstruktsioonidest peavad olema hülsis. Kanalisatsiooni torustik ühendatakse

kinnistu idaossa paigaldatava septikuga 3 m3. Septikust suunatakse nn hall vesi

imbväljakule. Paigaldus tuleb teha septiku valmistajatehase juhendite järgi.

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

11/18

Hoone külmaveetorustiku ja kanalisatsioonisüsteemi kasutusiga peab olema 50 aastat,

soojaveetorustikul 20.a. Omapuhasti imbtorustiku kasutusea määrab tootja.

Välisvõrkude ehitusest

Vajalik süvendikraav rajatakse uuele kanalisatsiooni- ja veetorustikule. Hoone vundamendi

vahetus läheduses talvistes tingimustes teostatavate kaevetööde puhul tuleb kasutada

meetmeid vundamendi aluspinnase läbikülmumise vältimiseks.

Torustiku kraavi kaevamisel peab kanalites olema vaba ruumi vähemalt:

- toru alla 200 mm

- toru kõrvale 400 mm

- kaevu ümber 300 mm

Kanalisatsioonitorustiku liivaluse minimaalne paksus on 200 mm. Aluskiht tihendada 90%

tihedusastmeni, vältides aluspinnase rikkumist. Kinnistu omanik peab torustikud üle

vaatama enne kaevikute täitmist. Kanalisatsioonitorud katta 200 mm paksuse liivakihi ja

kaevepinnasega. Torule peab paigaldama toru laest (pealmisest pinnast) arvatult 300...400

mm kõrgusele avastuslindi. Vahekaevu katteks tuleb paigaldada kaas, mille kandevõime on

25T.

Kanalisatsioonitorud paigaldatakse PVC DV 110 SN8 muhvidega. Liidetes kasutatakse

kummitihendeid. Kanalisatsioonitorustiku kalle võib olla i=0,01...0,02. Torustiku

paigaldamise minimaalne sügavus maapinnast toru peale on 70 cm, soovitatav sügavus 120

cm.

6. Küte ja ventilatsioon

Hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ehitamisel tuleb järgida järgmisi normdokumente:

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, vastu võetud 11.12.2018.a. „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded”

EVS-EN ISO 13790 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide

kütmiseks ja jahutamiseks“

EVS-EN 15251 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja

hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja

akustikast“

EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid;

EVS 932:2017 Ehitusprojekt.

RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

12/18

MAARYL 2010 “Ehitustööde üldised kvaliteedi nõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;

EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine.

EJKÜ soovitus /2007 „Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad”

Hoone tehnosüsteemide RYL 2012 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1”

LVI 20-10348 Soone juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”

LVI 20-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine”

Hoone eluruume köetakse vesitorupõrandakütte (osaliselt keldrikorrus) ja

vesiradiaatorkütte ( I ja II korrus) süsteemiga. Soojusgeneraatoriks paigaldatakse ligikaudu

25 kW võimsusega tahkel kütusel töötav katel. Sauna leiliruumi köetakse tahkel kütusel

töötava kerisega. Kamin-ahju köetakse halupuudega. Eluruumides hoitakse kütteperioodil

temperatuur piirides 20...22C ja pesemiseruumis 25C. Põranda ja radiaatorkütte

energiakulu on 18125,6 kWh/a. Ventilatsiooni kütte energiakulu on 1563,0 kWh/a.

Energia kulu tarbevee soojendamiseks on 11588,0 kWh/a.

Hoone ruume ventileeritakse avatäidete kaudu ja pööningule paigaldatava

ventilatsiooniseadmega, mille soojuslik kasutegur on parem kui 80% ja sfp parem kui 1,8.

Köökides asuvate elektri- või puupliidi kohalt peab tegema elektrilise kohtäratõmbe läbi

seina õue, võimsusega vähemalt 50 l/sek. Äratõmbe kanal peab olema ehitatud

mittepõlevatest materjalidest ja omama tulepüsivust EI15. Hügieeniruumidest peab tegema

väljatõmbesüsteemi võimsusega vähemalt 30 l/sek. Ventilatsiooni torud on soovitav viia

läbi pööningu katusele. Pööningul olev torustik tuleb isoleerida vähemalt 7,5 cm paksuse

mineraalvill- ja mittepõleva tuuletõkkematerjaliga. Ventilatsioonitoru ots peab ulatuma

vähemalt 50 cm üle katuse pinna ja olema kaetud katusega kaitseks sademete eest. Sauna

leiliruumis peab lava taha soojusisolatsiooni mahtu paigaldama loomuliku äratõmbetoru,

mis on põranda kohalt ca 30 cm alati avatud ja lae all ca 30 cm allapoole reguleeritava

plafooni või siibriga. Kerise alla on ette nähtud enne põranda valamist tuua värske õhu

juurdevoolutoru, mille ots on väljast kaetud putukavõrguga.

Hoone ventilatsioonisüsteemide, soojaveetorustike ja müüritud küttekolde kasutusiga

peab olema vähemalt 20 aastat, küttesüsteemil 50.a.

7. Elektrivarustus

Elektrivarustus paigaldatakse sellekohase projekti järgi, mille koostamisel peab

arvestama järgmisi normdokumente:

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

13/18

Riigikogu seadus “Seadme ohutuse seadus” vastu võetud 18.02.2015.a.

Majandus- ja taristuministri määrus nr. 91 „ Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded

ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse

nõuded ja vastavushindamise kord1“ 14. juulist 2015 a;

Majandus- ja taristuministri määrus nr. 74 „ Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esi-

tatavad nõuded“ 26. juunist 2015 a;

EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldis-

eloomustus, määratlused.

Elektrivarustuse projekteerimisel peab aluseks võtma võrguettevõtte poolt väljastatud

tehnilisi tingimusi. Elektrivarustus ehitatakse 0,4 kV maa-aluse kaabli kaudu kinnistu

piirile rajatavast liitumiskilbist kuni hoone peakilbini. Üldvalgustuseks kasutatakse LED-

valgusteid. Niisketes ruumides peavad olema niiskuskindlad valgustid ja lülitid ning

pistikupesad (vähemalt IP 44). Kuumutusseadmete ees peab olema lekkevoolukaitse.

Elektriliste seadmete toitmiseks paigaldatakse pistikupesad.

Seadmeid võib kasutusele võtta, kui ettenähtud juhul on tehtud audit, mille

järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil

kasutamine on ohutu. Seadmeid peab kontrollima seaduses ette nähtud tähtaegadel.

Elektriseadmete kasutuseaks tuleb hea projekteerimistava kohaselt ette näha 20.a.

Side ja andmesidevõrgu töö lahendatakse 4G juhtmevaba sidesüsteemide abil.

8. Tuleohutus

Tuleohutuse tagamisel on lähtutud Siseministri määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ vastu võetud 30. märtsil 2017 a.; Siseministri määrus nr 10, vastu

võetud 18.veebruaril 2021.a. „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; EVS 812-3:2018/AC2018

„Ehitiste tuleohutus“ osa 3 „Küttesüsteemid“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa

7 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Hoone tuleohutusklass on TP-3. Hoone kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on I

kasutusviis. Hoone ruumide põlemiskoormus on kuni 600 MJ/m2. Hoones moodustatakse

eraldi tuletõkkesektsioon katlaruumist ja eluruumidest. Kandekonstruktsioonide

tulepüsivusele nõudeid pole. Siseseinte ja lae kattematerjali tuletundlikkus peab olema

vähemalt D-s2,d2, põranda katetele nõudeid ei esitata. Katusekatte pinna tuletundlikkus on

projekteeritud Broof(t2-t4). Hoones paigaldatavate kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt

Dca-s2,d2,a2. Köögis pliitide kohale paigaldatavate ventilatsiooni äratõmbe kanalid peab

olema ehitatud mittepõlevatest materjalidest ja omama tulepüsivust EI15.

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

14/18

Elamu korstnad tehakse moodulelementidest, mille ohutuskujad põlevmaterjalidest

annab ette korstnaelemendi valmistaja. Korstna jalas peavad olema puhastusluugid, millede

ohutuskuja on 60 cm. Korsten peab ulatuma üle katuse harja vähemalt 80 cm.

Põletava pinnaga (metallist saunakeris) kolde ohutuskujad on 500 mm selle külgsuunas

ja 1000 mm pinnast ülespoole. Hõõguva pinnaga (võimalik kerise suitsutoru) ohutuskujad

on 1000 mm selle külgsuunas ja allapoole ning 1200 mm sellest ülespoole. Kerise

suitsutoru eraldamisel ühekordse kaitseekraaniga võib ohutuskuja vähendada 25%, kahe-

kordse kaitseekraani puhul kuni 50%. Juhul kui süttivast materjalist ehituskonstruktsioonid

kaitstakse vähemalt ühekordse 7 mm paksuse tsementkiudplaadi või ühekordse 1 mm pak-

suse metallist ekraaniga, mille taha peab jääma vähemalt 30 mm paksune õhuvahe -

vähendatakse kaitstava ala ulatust 50% (poole võrra) külgsuunas ja 1000 mm-ni

püstsuunas. Kaitseekraani võib ehitada kivist paksusega 120 mm, mille pealmine pind on

200 mm üle kerise pinna. Kerge (metallist või tsementkiudplaadist) kaitseekraan peab

olema põrandast lahti vähemalt 30 mm.

Kütteseadmele ei tohi lähemale kui 0,5 m paigaldada põlevmaterjali või –eset.

Suletavate ustega kollete ees ei tohi hoida kuni 1,0 m kaugusel kergesti süttivaid materjale

ja avatud suuga kollete ees 1,5 m kaugusel kergesti süttivaid materjale.

Põlevmaterjalist põrandakattega ruumis peab küttekolde ees olev põrand olema süttimise

eest kaitstud põranda ja küttekoldega liituva metall-lehega või asendatakse põlevmaterjalist

põrandakate mittepõlevaga. Uksega küttekolde ees peab kaitstava ala ulatus olema

vähemalt 400 mm selle ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele ning avatud suuga

kollete ees peab kaitstava ala ulatus olema vähemalt 750 mm selle ees ja vähemalt 150 mm

koldeava külgedele.

Korstnatele juurde pääsemiseks paigaldatakse katuseredel. Korstnate vahele ja kõrvale

paigaldatakse korstnapühkijale käigutee või platvorm. Pööningule pääseb II korruse laes

oleva luugi kaudu.

Suitsu eemaldamine tulekahju puhul toimub avatäidete kaudu.

Statsionaarset ja portatiivset küttekollet ja suitsukäike tohib paigaldada sellekohast

kutsetunnistust omav isik. Kütteseadme paigaldamisel peab arvestama seadme

ohutusjuhendiga. Suitsulõõride puhastamine peab toimuma vähemalt kord aastas või

sagedusel, mis on kütteseadme juhendis/passis. Kord iga viie aasta jooksul peab seadmeid

ja lõõre puhastama kutseline korstnapühkija ja väljastama sellekohase tõendi, mida tuleb

alles hoida kuni järgmise puhastamiseni/ülevaatuseni.

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

15/18

Vähemalt ühte eluruumi peab paigaldama autonoomse tulekahjusignalisatsiooni anduri,

sealjuures puiduküttega ruumis peab olema vinguandur. Hoones on soovitav hoida 1

pulberkustuti kustutusaine massiga vähemalt 6 kg.

I kasutusviisiga hoonete puhul loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks

vähemalt 30 m3, (alus Siseministri määrus nr 10, vastu võetud 18.veebruaril 2021.a.

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord” §7 lg 6). Naaberkinnistu lähimad hooned jäävad loode

poole Tsotso kinnistule üle 260 m kaugusele. Sellest tulenevalt eelnimetatud määruse nr 10

§6 lg 51 p 2 järgi sobib ehitise veevõtukohaks lähim nõuetele vastav veevõtukoht.

Tulekustutusvesi saadakse ca 2,5 km kaugusele Lootvina küllas Karolini katastriüksusel

87201:001:0023 olevast veevõtukohast. Tulevikus rajatakse Tsotso katastriüksusele

87201:001:0091 tiigi juurde oma tarbeks veevõtukoht koos loomakasvatushoonete

püstitamisega.

9. Keskkonnakaitse

Segaolmejäätmete kogumine ja käitlemine peab olema organiseeritud vastavuses Põlva

Vallavolikogu määrusega nr 39 17.05.2018.a. „Põlva valla jäätmehoolduseeskiri“.

Prügikonteiner paigaldada kinnistule juurdepääsutee äärde vähemalt 2 m kaugusele

hoonetest ja 5 m kaugusele kinnistu piirist.

Ehitamise käigus tekkivad jäätmed anda:

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

16/18

 metall metallijäätmekäitlusega tegelevasse ettevõttesse.

 terve puit oma tarbeks (kütteks) (sealjuures seenkahjustusega puit tuleb

koheselt põletada lõkkes järelevaataja juuresolekul)

Orgaanilised jäätmed on soovitav komposteerida. Kompostihunnik teha või paigaldada

komposteerimiskonteiner sobivasse kohta – vähemalt 5 m kaugusele kinnistu piiridest.

Kõva PVC-plasti ja autorehve kinnistu territooriumil põletada ei tohi. Plastjäätmed, paber,

rehvid, luminofoorlampide pirnid, akud ja patareid peab üle andma sellekohast tegevusluba

omavale utiliseerimisettevõttele või viima kogumispunkti.

Sademeteveed immutatakse maapinda kinnistu piires.

10. Energiatõhususest

Vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr. 55 (03.06.2015) „Energiatõhususe

miinimumnõuded“ ei tohi väikeelamus pinnaga üle 220 m2 energiatõhususarv ületada 120

kWh aastas ruutmeetri kohta. Hoonele on väljastatud energiaarvutusel põhinev

energiamärgis, mille kohaselt on energiatõhususarv ilma taastuvenergia tehnoloogiateta

114,4 kwh/m2 aastas ja taastuvenergia tehnoloogiatega 96,0 kwh/m2 aastas. Peale hoone

lõpliku valmimist tuleb koostada uus energiatõhususe arvutus, juhul kui on ehitustööde

käigus tehtud olulisi projektimuudatusi.

Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide

soojuslikust mugavusest ning hallituse ja kondensaadi vältimisest külmasildadel,

sisepindadel ja tarindites.

Ajavahemikul 1. juunist kuni 31. august ei tohi projekteeritavas hoones

ruumitemperatuur ületada 27 kraadi C kohta rohkem kui 150 kraadtundi.

Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud.

Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada

väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Sellest väärtusest kõrgema

soojajuhtivusega akende puhul tuleb tagada soojuslik mugavus küttelahendustega.

Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse üldjuhul kõrgema

soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega.

Projekteeritud hoones on ette nähtud piisav soojustus, mis peab tagama vajaliku

soojustuse ning sõlmede ehitamisel on lähtutud sellest, et oleks välistatud

niiskuskonvektsiooni tekkimine.

Tehnosüsteemid tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne

töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid soojuskadusid tuleb vältida torustike ja

soojussalvestite otstarbekohese soojustamisega.

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

17/18

Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus.

11. Juhised hoone ekspluateerimiseks

Hoone ekspluateerimisel tuleb korras hoida kõik insenervõrgud. Ilmnenud vigastused

või lekked tuleb koheselt kõrvaldada. Põrandad, seinad ja laed peavad olema korras, uksed

ja aknad normaalselt sulguvad. Katuse seisukorda kontrollida vähemalt kaks korda aastas.

Hoone seisukorda võib kõige rohkem rikkuda konstruktsioonidesse tungiv vesi.

Suitsulõõride tahmamise ja pigitamise ärahoidmiseks võib koldeid kütta ainult kuiva

materjaliga. Kolletes on keelatud põletada plastmassi ja suurtes kogustes makulatuuri.

12. Muud Valdkondades, kus Eesti ehitusnormid (k.a. eelnormid) puuduvad, on aluseks võetud

Soome ehitusnormid ning juhised. Konstruktsioonide projekteerimisel on arvestatud, et

ehitustöödel juhindutakse MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja ViimistlusRYL 2010

nõuetest.

Ehitamisel tuleb täita konkreetsele tööle esitatavaid nõudeid vastavalt toote valmistaja,

RYL-, EPN, RT ja ET-kartoteekide või muud antud juhul rakenduvat juhist või eeskirja.

Monteeritavatele ehitus-konstruktsioonidele ja elementidele tuleb projekteerida valmistus-

ja / või tootejoonised. Projekti muutuseid ehitamisel võib teha vaid vastava osa

projekteerija kirjalikul nõusolekul.

Materjalide paigaldamisel ja nendega töötamisel tuleb arvestada konkreetse materjali ja

toote tootja-poolsete nõuetega.

Volitatud arhitekt 7: A. Roht

E0619 Logina külas, Tsotso katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 07. veebruar 2024.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht

18/18

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Põlva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 15

63308, Põlva maakond, Põlva vald,

Põlva linn

Teie 13.02.2024 menetlus nr 409391

Meie 21.02.2024 nr 7.1-2/24/2439-2

Põlva vallas Tsotso kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Põlva maakonna Põlva valla Logina küla

Tsotso kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 409391).

Kinnistu (katastritunnus 87201:001:0093) asub riigitee nr 18141 Kosova-Vooreküla km 6,33-7,07

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Logina külas, Tsotso katastriüksusele

püstitatava üksikelamu põhiprojekt (peaprojekteerija OÜ Marksi Maja, töö nr E0619).

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 13.12.2019 kirjaga nr 15-

2/19/56608-2. Ehitusloa aluseks olev projekt on vastuolus Transpordiameti 13.12.2019 kirjas

nõuetega punktides 6 ja 7. Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70

lg 2 ja lg 3 ja 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.

1. Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega

seonduv muu tegevus olema ohutu. Pakume elamu juurdepääsu kavandamiseks kaks varianti.

1.1. Variant A: Juurdepääs kavandada meie kirja punkti 6 kohaselt olemasolevatelt

ristumiskohtadelt riigitee km 6,77 või km 6,886 (vt joonis 1).

Joonis nr 1. Teeregistri väljavõte. Kinnistul registreeritud ristumiskohad tähistatud sinise

noolega.

2 (2)

Vajadusel näha hooneprojektis ette olemasoleva ristumiskoha remont, mille käigus

eemaldatakse kasvupinnas ja ristumiskoha kulunud ja kahjustunud osad asendada kruusa

või killustikuga.

1.2. Variant B: Eeldusel, et teeregistris registreeritud ristumiskohad ei ole sobivad elamu

juurdepääsuks, oleme valmis kaaluma täiendava ristumiskoha ehitamise võimalust.

Ristumiskoha ehitamine on otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal

transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteedelt ehitusalale. Riigitee ristumiskoht kuulub

riigitee koosseisu ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba

riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Vastavalt menetluspraktikale sõlmime huvitatud isikuga

(kinnistu omanik või tema volitatud esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu

ristumiskoha põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste

ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et

juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav. Palume huvitatud isikul pöörduda

[email protected] uue ristumiskoha asukoha täpsustamiseks ja ristumiskoha

rajamiseks nõuete väljastamiseks.

Ristumiskoha projekteerimise ja ehitamise kulud kannab huvitatud isik. Riigitee alusele

maale ulatuv ristumiskoht hakkab ehituse järgselt kuuluma riigitee koosseisu ning riigitee

omaniku omandusse. Kuna riigitee on suhteliselt kitsas ning kinnistule puudub variant B

puhul ehitustegevuseks sobilik juurdepääs, siis on elamu ehitusloa saamise minimaalseks

eelduseks, et meiega on sõlmitud ristumiskoha ehitamise leping. Riigitee ristumiskoht

peab üldjuhul olema valmis ehitatud enne hoone ehitamise alustamist.

2. Hooneprojekti joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) normi kohased

nähtavuskolmnurgad (3m x 190m), milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: 1. E0619_PP_AR-3-01_v02_Seletuskiri 2. E0619_PP_AS-4-03_Asendiskeem

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]