Muraste LoA eesmärgid, tegevused

Hallid luited Muraste looduskaitsealal. Foto: Imbi Mets.

Keskkonnaamet 2023

Muraste looduskaitseala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 28.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/703

2

SISUKORD 1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................. 5 1.1. Huvigrupid ............................................................................................................................... 6

1.2. Uuritus ja seire ......................................................................................................................... 6 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................... 7

2.1. Kaitse-eesmärgiks olevad kooslused ....................................................................................... 7 2.2. Muud kaitsealal leiduvad kooslused ........................................................................................ 9 2.3. Liigid ...................................................................................................................................... 10

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ..... 14 4. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ......................................... 15

4.1.Hooldus, taastamine, ohjamine ............................................................................................... 17 4.2. Taristu .................................................................................................................................... 17

4.2.1 Kaitsealuste objektide tähistamine............................................................................... 17

4.2.2. Infotahvlite rajamine ................................................................................................... 18 4.2.3. Mootorsõidukiga liikumist keelavate märkide paigaldamine ..................................... 18

4.3. Kavad ja eeskirjad .................................................................................................................. 18 KASUTATUD ALLIKAD ........................................................................................................... 20 LISA 1. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .................................. 21

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

4

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust seirest;

• anda lühike ülevaade ala eesmärkidest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud kaitse-eesmärke, määrata mõõdetavad eesmärgid ja kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;

• anda lühike ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist.

Muraste loodusala (Muraste looduskaitseala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt

tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Kaitsekorralduskava eelnõuga said huvigrupid tutvuda kuni 01.12.2023 ning kaitsekorralduskava kaasamiskoosolek toimus 06.12.2023 Harku Vallamajas ning veebirakenduse MS Teams vahendusel.1 Teade kaitsekorralduskava eelnõu avalikustamise kohta avaldati Keskkonnaameti ja

kohaliku omavalitsuse veebilehel ning 23.11.2023 Harku Valla Teatajas. Huvigruppidele saadeti avalikustamise toimumise teated ja kaasamiskoosoleku kutsed 17.11.2023 kirja teel.2

Kaitseala eelmine KKK koostati 2011‒2020 aastateks 3 . Uue kava koostas Keskkonnaameti

looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Anna Krete Kangur (tel: 5307 0362, e-post:

[email protected]).

1 Koosoleku protokoll registreerirud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.12.2023 numbriga 7-

2/23/25589. 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.11.2023 kirjana nr 7-2/23/23266. 3 https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-403216836.

5

1. ALA ISELOOMUSTUS

Loodusala nimi ja kood Muraste loodusala (EE0010142) (Joonis 1)

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Muraste looduskaitseala (KLO1000147)

Pindala 141,3 ha

Asukoht ja piirid Rahvusvahelise tähtsusega alad (keskkonnaportaal.ee)

Kaitsekord Looduskaitseseadus

Vabariigi Valitsuse 18. August 2005. A määrus nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse

alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

Koostaja nimi Anna Krete Kangur

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Muraste looduskaitseala (edaspidi Muraste LKA, kaitseala või ala) paikneb Harju maakonnas

Harku vallas Meriküla ja Suurupi külas. Kaitseala pindala on 141,3 ha. Maaomand jaguneb: riigile kuuluv maa 138,1 ha, reformimata maa 0,8 ha, omandi ulatus selgitamisel 1,4 ha,

munitsipaalomandis olev maa 1 ha. Kaitsealal ei paikne õuealasid ega hooneid. Kaitsealal on üks Muraste sihtkaitsevöönd (joonis 1).

Joonis 1. Muraste LKA paiknemine. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, mai 2023.

6

1.1. Huvigrupid

Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärgiks on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) – praktiliste looduskaitsetööde teostaja riigi maal.

Kohalikud elanikud – huvitatud loodusväärtuste säilimisest ja kasutamisest.

Harku Vallavalitsus – huvitatud kaitseala loodusväärtuste säilimisest.

1.2. Uuritus ja seire Muraste looduskaitseala elupaigatüüpe inventeeris 2020. aastal Clanga OÜ ekspert Renno Nellis.

Kaitsealal on ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire Muraste seirejaam (SJA4622000). Seire kuulub eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programmi.

Looduskaitsealaga piirnevas Kakumäe lahes toimub rannikumere hüdrobioloogiline ja ohtlike

ainete seire (SJA7720000). Riikliku keskkonnaseire elustiku mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi arumetsade

(pangametsad) alaprogrammi raames viidi 2007. ja 2008. aastal läbi pangametsa seire Tallinna Botaanikaaia töötajate poolt.

Riiklik seire

Riikliku seire raames tehakse Muraste MKA-l ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seiret, mis kuulub eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programmi. Seire teostamist

jätkatakse vastavalt riiklikule seireprogrammile.

Looduskaitsealaga piirnevas Kakumäe lahes toimub rannikumere hüdrobioloogiline ja ohtlike ainete seire (SJA7720000).

Riiklik seire on I prioriteedi tegevus, korraldajaks on Keskkonnaagentuur (KAUR). Tegevus toimub riikliku seirekava alusel.

7

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Kaitseala kaitse-eeskiri4 on kinnitatud 2005. aastal, põhieesmärgiks on Põhja-Eesti paekalda ja pangametsa kaitse, samuti nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 5 I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse. Need elupaigatüübid on hallid luited (2130*)6, lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*). Kooslused on

kirjeldatud peatükis 2.1. ja kajastatud joonisel 2. Kaitseala kuulub üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku Muraste loodusalana (EE0010142)7. Loodusala8 kaitse-eesmärkideks on

samad elupaigatüübid, mis looduskaitsealalgi.

2.1. Kaitse-eesmärgiks olevad kooslused

Hallid luited (2130*) on taimestikuga luited ja rannikul laiguti avatud liivadega luited. Põõsarindes esinevad kibuvitsad, pajud ja harilik kadakas ning puhmarindes on tüüpiliseks liigiks

harilik kanarbik. Rohurinne on suhteliselt liigirikas ning sellel tasemel hakkab kujunema liitunud taimkate.

Elupaigatüüpi on kaitsealal kaardistatud 5,2 ha C-esinduslikkusega9 . Esinduslikkuse toob alla kõrge külastatavus. Natura standardandmebaasi on kantud hallid luited 4,1 ha ulatuses C-

esinduslikkusega.

Lubjakivipaljandeid (8210) leidub Põhja-Eesti pankrannikul kohtades, kus mere tormilained ei

ulatu tavaliselt paeseinani, aga ka Soome lahte suubuvate jõgede – Keila, Jägala, Valgejõe ja Narva kanjonorgudes.

Lubjakivipaljandid on 10% ulatuses (1,05 ha) määratud pangametsade kaasnevaks elupaigatüübiks. Natura standardandmebaasi on elupaigatüüpi kantud 1,4 ha ulatuses C-

esinduslikkusega.

Rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsad) (9180*) elupaigatüüpi kuuluvad eeskätt

pankranniku rusukallete liigirikkad laialehised metsad jalaka, saare, pärna, vahtra, halli lepa ja sanglepaga. Ka alustaimestik on neis metsades liigirikas, sest rusukalde eri osad pakuvad

erisuguseid kasvutingimusi: kui ülemises osas võib muld suvel paiguti läbi kuivada, siis allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi.

Kaitsealal on pangametsi kaardistatud 9,45 ha (10,5 ha) ja need on A-esinduslikkusega, kaasnevaks elupaigatüübiks on 10% ulatuses lubjakivipaljandid. Natura standardandmebaasi on

pangametsi kantud 3 ha A-esinduslikkusega. Natura sstandardandmebaasi kantud pindala on

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/13292902?leiaKehtiv. 5 EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50. 6 Tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 7 Sulgudes keskkonnaregistri kood. 8 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615, lisa 1 punkt 2 alapunkt 214. 9 C ‒ arvestatav

8

väiksem kui EELIS-sse kantud elupaiga pindala. Tõenäoliselt on pindalade erinevuse põhjuseks elupaiga ebatäpne piiritlemine (piiritleti kameraalsete andmete alusel), seetõttu tuleb

standardandmebaasi kantud pindala korrigeerida.

Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) on elupaigatüüp, millesse kuuluvad nii soostuvad metsad, (päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need metsad kasvavad suhteliselt tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on

muutlik: kevaditi on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb sügavamale.

Elupaigatüüpi esineb kaitsealal kokku 42,2 ha-l. Kaitsealal on kaardistatud C-esinduslikkusega elupaigatüüpi 6,3 ha, mille moodustavad 60‒90-aastased märjad lehtmetsad (peamiselt sanglepikud), kus esineb kraavide negatiivne, kuid taanduv mõju. B-esinduslikkusega soostuvaid

ja soo-lehtmetsi on 33,3 ha, need on 70‒110-aastased varieeruva koosseisu ja loodusliku struktuuriga märjad leht- ja segametsad. A-esinduslikkusega elupaigatüübi moodustavad 2,6 ha-l

loodusliku veerežiimiga 110-aastased lodu-sanglepikud. Natura standardandmebaasi on elupaigatüüpi kantud 42,3 ha ja see on A-esinduslikkusega10.

Vanad loodusmetsad (9010*) on väga laia mahuga elupaigatüüp, siia kuuluvad nii okas- ja segametsad kui ka suurem osa lehtmetsi: loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastunud metsad, mille

puurindes valitsevad mänd, kuusk, kask või haab. Elupaigatüüpi esineb kaitsealal kokku 72 ha ulatuses. Kaitsealal on kaardistatud C-

esinduslikkusega elupaigatüüpi 25,5 ha, mille moodustavad 80‒110-aastased okasmetsad (peamiselt vanad männikud), 70‒80-aastased loodusliku arenguga mitmekesised viljakad

segametsad, mille väärtus kasvab kiiresti, samuti 80‒100-aastased ühtlase struktuuriga segametsad, mille looduslikkus suureneb. B-esinduslikkusega vanu loodusmetsi on kaardistatud 23 ha. Need on 110‒120-aastased hea loodusliku struktuuriga vanad männikud, kus esineb kohati

kunagist tuulemurdu. A-esinduslikkusega vanu loodusmetsi on kaitsealal 23,5 ha, mille koosseisus on 110‒160-aastased korraliku struktuuriga, majandamata ja lamapuiduga oksametsad, põhjaosas

vana männik, lõunaosas kuuse-segamets. Elupaigatüübis on registreeritud kolm vääriselupaiga11 tunnustega ala, kus tunnusliikideks on kännukatik (Nowellia curvifolia), kuuse-nublusamblik (Lecanactis abietina), roomav soomik (Lepidozia reptans) ja kuklased. Natura

standardandmebaasi on elupaigatüüp kantud 45,9 ha ja see on A-esinduslikkusega. Standardandmebaasi kantud pindala on väiksem kui EELIS-sse kantud elupaiga pindala.

Tõenäoliselt on pindalade erinevuse põhjuseks elupaiga ebatäpne piiritlemine (piiritlet i kameraalsete andmete alusel), seetõttu tuleb standardandmebaasi kantud pindala korrigeerida.

Tabel 1. kajastab loodusala ja kaitseala kaitseväärtuseid.

10 A ‒ väga hea. 11 VEP209129; VEPL00737; VEP209130.

9

2.2. Muud kaitsealal leiduvad kooslused

Esmased rannavallid (1210) on lainete kuhjatud liiva-, kruusa- või klibuvallid veepiiril või selle lähedal. Sageli on nad mattunud adru ja muu mereheidise alla ning juba järgmine torm võib sellise

valli minema pühkida. Kaitsealal esineb elupaigatüüpi 0,3 ha ulatuses ja see on B-esinduslikkusega 12 . Natura

standardandmebaasi esmaseid rannavalle kantud ei ole.

Püsitaimestuga liivarandade (1640) elupaigatüüp hõlmab laugete liivarandade ajuveeranna ja pritsmevööndi kuni eelluideteni, olles seega loomulik jätk esmastele rannavallidele. Taimkate on hõre, kohati valitseb ulatuslikel aladel, eriti rannajoone lähedal, paljas liiv.

Elupaigatüüpi on kaardistatud 1 ha ulatuses B-esinduslikkusega, kaasnevaks elupaigatüübiks on

20% ulatuses esmased rannavallid (0,2 ha). Natura standardandmebaasi elupaigatüüpi kantud ei ole.

Rohunditerikkad kuusikud (9050) esinevad hea veevarustusega ning toitainerikka pehme mullahuumusega aladel maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes, nõlvade jalamil.

Kaitsealal on elupaigatüüpi inventeeritud väikesel, 0,54 ha suurusel alal C-esinduslikkusega, alal kasvab 100-aastane sooviku-segamets. Tuvastatud on kunagine valikraie, sellest tulenevalt ka

madalam esinduslikkus. Natura standardandmebaasi elupaigatüüpi kantud ei ole.

Joonis 2. Muraste LKA-l inventeeritud elupaigatüübid. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet 2021.

12 B ‒ hea.

10

2.3. Liigid

Kaitsealustest liikidest (joonis 3) on kaitsealal registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluv kanakull (Accipiter gentilis) ja tema elupaik ning nahkhiirlased veelendlane (Myotis daubentonii),

tiigilendlane (Myotis dasycneme), suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). III kaitsekategooria liikidest on registreeritud hiireviu (Buteo buteo), kuklased (Formica sp.) ja nende elupaigad. Taimeliikidest on registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluva palu-

karukella (Pulsatilla patens) ja võsu-liivsibula (Jovibarba sobolifera) kasvukohad ning III kaitsekategooriasse kuuluv harilik ungrukold (Huperzia selago) ja tema kasvukohad.

Registreeritud liikide seisund 2020. aasta inventuuri kohaselt. Kanakullile ja hiireviule on Muraste LKA sigimispaigaks, viimase vaatluse põhjal oli kanakulli pesa asustamata, hiireviu paaril oli pesa

asustatud. Hariliku ungrukolla 3,4 ha suuruses piiritletud kasvukohas fikseeriti kaks kogumikku.

2022. aastal inventeeriti kuiva kasvukoha liikide kasvukohad: palu-karukella kasvas 0,1 ha suurusel kasvualal hinnanguliselt paarsada puhmikut ja üksiktaime ning võsu-liivsibula hinnanguliselt 20 m2 suurusel alal kümmekond kogumikku. Registreeritud on viis kuklaste

kuhilpesa. Nahkhiirlastele, kes vajavad suviseid ja talviseid varjepaiku, on kaitseala toitumisalaks.

Tabelis 2. on kirjeldatud muud loodusala ja kaitseala loodusväärtused, mis ei ole kaitseala kaitse- eesmärkideks.

Joonis 3. Muraste LKA-l registreeritud kaitsealused liigid. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-

amet 2021.

Tabel 1 kajastab kokkuvõtlikult loodusala ja kaitseala loodusväärtusi, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist ohustavaid tegureid. Samuti on tabelis toodud kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete tegurite ärahoidmise või

leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse 2030. aastaks oodatavad tulemused.

Tabel 1. Muraste loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus13 Seisund14 (pindala/esindu

slikkus)

Kaitse eesmärk15 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus16 Märkused

Panus üldpindalass

e / SDF-i

(%)17

Luited, metsad

Hallid luited

(2130*) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

5,2 ha/C Elupaigatüübi säilitamine 5,2 ha-l Elupaigatüübi seisundi parendamine 5,2 ha-l

Võsastumine, kurdlehise kibuvitsa vohamine, inimmõju

Hooldamine Kurdlehise kibuvitsa eemaldamine 2,4 ha ulatuses Inimeste suunamine ettevalmistatu d radadele

Heas seisus elupaika on säilinud 5,2 ha, sh 5,2 ha taastatud

0,86/1,03

Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080) KE – jah; LoD – I,

2,6 ha/A; 33,3 ha/B; 6,3 ha/C

Elupaigatüübi säilitamine 35,9 ha Elupaigatüübi seisundi parendamine 6,3 ha-l

Ehitustegevus, veereziimi rikkumine

Looduslikule arengule jätmine Kooskõlastust e andmisel

Heas seisus elupaika on säilinud 42,2 ha, sh 6,3 ha taastatud

Kraavide negatiivne kuid kaduv mõju

0,12/0,11

13 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 14 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav. 15 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 16 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 17 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/).

12

Kaitseväärtus13 Seisund14 (pindala/esindu

slikkus)

Kaitse eesmärk15 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus16 Märkused

Panus üldpindalass

e / SDF-i

(%)17

LoA – jah pöörata tähelepanu veerežiimi säilitamise vajalikkusele

Vanad

loodusmetsad

(9010*) KE – jah; LoD – I, LoA jah

23,5 ha/A; 23 ha/B; 25,5 ha/C

Elupaigatüübi säilitamine 46,5 ha-l Elupaigatüübi seisundi parendamine 25,5 ha-l

Külastuskoormus Looduslikule arengule jätmine Külastajate suunamine ettevalmistatu d radadele

Heas seisundis

elupaika on säilinud

72 ha, sh 25,5 taastatud

Kunagine hooldusraie

0,1/0,12

Rusukallete ja jäärakute

metsad

(pangametsad)

(9180*) KE – jah; LoD – I, LoA – jah–

9,45 ha/A

Elupaigatüübi säilitamine 9,45 ha-l

Prahistamine Külastuskoormus

Looduslikule arengule jätmine Külastajate suunamine ettevalmistatu d radadele

Heas seisus elupaika on säilinud 9,45 ha

1,89/2,31

Lubjakivi-

paljandid (8210)

KE – jah; LoD – I, LoA – jah

1,05 ha/C Elupaigatüübi seisundi parendamine 1,05 ha-l

Ehitustegevus Looduslikule arengule jätmine Kaitseala valitseja saab seada tingimusi uute ehitiste püstitamisel.

Heas seisus elupaika on säilinud 1,05 ha, sh 1,05 taastatud

5,25/5,63

Tabel 2. Ettepanekud kaitseala kaitse-eesmärgiks lisamiseks

13

Väärtus18 Seisund Kaitse

eesmärk Ohutegurid Meetmed Kriteeriumid Oodatav tulemus

Palu-karukell (Pulsatilla

patens) LKS – II, KE – ei, LoD – II, IV, LoA – ei

200 puhmikut/k ogumikku (2022 aasta vaatlus)

Palu-karukella kasvukoht on säilinud vähemalt 0,1 ha suurusel alal.

Võsastumine, raiejäätmete ladustamine, pinnase kamardumine, lopsakas rohustu.

Jätkata 2016. a alanud taastamistöö- dega, kasvukohast võsa eemaldamine, niitmine.

Kasvukoha seisund, populatsiooni suurus. Liigi seisundi jälgimine.

Palu-karukella kasvukoht on säilinud vähemalt 0,1 ha suurusel alal soodsas seisundis.

Võsu-liivsibul

(Jovibarba sobolifera) LKS – II, KE – ei, LoD – ei, LoA – ei

10 puhmikut/k ogumikku (2022 aasta vaatlus)

Võsu- liivsibula kasvukoht on säilinud vähemalt 20 m2 suurusel alal.

Võsastumine, valgustingimuste halvenemine, kamardumine.

Mõõdukas pinnase häiring, kaaluda

kamara ja samblarinde

purustamist.

Kasvukoha seisund, populatsiooni suurus. Liigi seisundi jälgimine.

Võsu-liivsibula kasvukoht on säilinud vähemalt 20 m2 suurusel alal soodsas seisundis.

18 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel, KE – on kaitseala kaitse-eesmärgiks, LoD – loodusdirektiivi lisa number, LoA – on loodusala kaitse-

eesmärgiks.

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS

Looduskaitsealal RMK poolt ettevalmistatud taristut ei ole ja seda ei plaanita ka rajada, kohalikud

elanikud kasutavad liikumiseks metsaradu. Kaitseala tutvustavad infotahvlid kaitsekorralduskava koostamise ajal puuduvad. Kohalike elanike teavitamine kaitsealast toimub ala tähistamise kaudu.

Muraste looduskaitseala läbib Läänemere kallastel kulgev Ranniku matkaraja Vääna-Jõesuu – Tabasalu lõik. Matkarada on välja arendatud EST-LAT programmi projekti nt 22 „Läänemere

ranniku matkarada Eestis ja Lätis raames”.19

Harku Vallavalitsusel valmib 2024. aastal Kolmiku tänava allapääsu Meriküla trepi põhiprojekt Meriküla tee (19801:001:2031) ja Kolmiku tänav L3 (19801:001:0450) maaüksustele. Olemasolev ohtlik torustikutorn ja keerdtrepp lammutatakse. Allapääsu püstitamine on planeeritud

2024. aastasse. Tegevuse tulemusena on inimestel võimalik turvaliselt ühest konkreetsest asukohast, Meriküla teed mööda, liikuda klindist üles ja alla. Rajatis suunab ülevalt, Kolmiku

tänavalt liikuvad inimesed pangaastangu alla Meriküla teele, milleni on rajatud kergliiklustee. Alt, Merikülast liikuvad inimesed saavad aga Meriküla kergliiklusteed mööda trepini ja sealt üles Kolmiku teele.

Harku Vallavalitsus plaanib Kopliotsa tee allapääsu ja Meriküla õppehoone taguste jalgradade

korrastamist Muraste looduskaitseala 5 (19801:001:2366) kinnistul. Olemasolevad jalgrajad tuleb teha turvaliselt läbitavaks, mistõttu võib vajalik olla käsipuude ja laudraja paigaldamine.

Visioon

• Kaitseala on soodsas seisundis, tagatud on elupaikade ja liikide hea seisund ning ökoloogilised funktsioonid.

Eesmärk

• Loodusväärtused on heas seisundis, külastatavus on suunatud viisil, et see ei kahjusta elupaiku ning ei ole kaitseala seisundit ebasoodsas suunas mõjutanud.

19 Ranniku matkarada (baltictrails.eu)

4. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

Ajaliselt võiks arvestada, et peaks tehtud saama esimese viie aasta jooksul alates kinnitamisest. 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite

kõrvaldamisele; Peaks tehtud saama kümne aasta jooksul alates kinnitamisest. 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Peaks tehtud saama 15 aasta jooksul alates kinnitamisest.

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne või

korduv tegevus)

Hooldus, taastamine, ohjamine

4.1. Hallide luidete hooldamine 5,2 ha Koosluse hooldustöö RMK I Üle kahe aasta

4.1. Vanade loodusmetsade (9010*) seisundi parendamine

25,5 ha Koosluse seisundi parandamine läbi loodusliku arengu

KeA I 205020

4.1. Lubjakivi-paljandite (8210) seisundi parendamine

1,05 ha Koosluse seisundi parandamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

4.1.. Soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) seisundi parendamine

6,3 ha Koosluse seisundi parandamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

4.2.1. Kaitseala tähistamine (uued) 4 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine

RMK II 1 kord kümne aasta jooksul

20 Oodatav tulemuse seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

16

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Periood

(ühekordne või

korduv tegevus)

4.2.1. Tähiste hooldamine Kokku 15 tähist Tähiste hooldamine RMK II 1 kord kümne aasta jooksul

4.2.2. Infotahvlite koostamine ja paigaldamine

2 infotahvlit Infotahvlite rajamine KOV/KeA II 1 kord kümne aasta jooksul

4.2.3. Mootorsõidukiga liikumist keelavate märkide paigaldamine

Muu taristu rajamine RMK I 2025

Kavad, eeskirjad

4.3. Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA II 1 kord kümne aasta jooksul

4.3. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4.3. Looduskaitseala kaitse- eesmärkide muutmine

Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2033

4.1.Hooldus, taastamine, ohjamine

Koosluste hooldamine

Muraste LKA-l on kaardistatud 5,2 ha ulatuses elupaigatüüpi hallid luited, mis on hakanud kinni kasvama noorte mändide ja lehtpuuga. Alal vohas ka kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa), mis on hinnatud 100 kõige ohtlikuma võõrliigi hulka Euroopas. Eestis on see levinud peamiselt liivastel

randalel, nõmmedel ja liivikutel. Elupaigale iseloomuliku struktuuri taastamiseks eemaldati 2,4 ha

suurusel alal 2016. aasta sügisel kibuvitsapõõsaid, noori mände ja noori lehtpuid. 2017.−2021. a

eemaldati kibuvitsapõõsaste noored kasvud ning lehtpuude uuendus/peenvõsa. Tänu koosluse hooldamisele on elupaigatüübi kaguosas suhteliselt suurel alal (0,1 ha) palu-karukella kasvukoht,

kus hinnanguliselt kasvab paarsada puhmikut ja üksiktaime. Elupaigatüüpi hallid luited tuleb hooldada kinnikasvamise eest edaspidi kogu elupaiga ulatuses, igal teisel aastal.

Tegemist on I prioriteedi töödega, mida korraldab RMK.

4.2. Taristu

4.2.1 Kaitsealuste objektide tähistamine

Tähiste paigaldamine on oluline, et teavitada külastajaid kaitseala asukohast ning ära hoida teadmatusest tuleneda võivaid ohtusid kaitseala väärtustele. Piiritähiste teavitav roll aitab kaudselt

kaasa kõikide väärtustega seotud eesmärkide saavutamisele. Kaitseala välispiiril on 15 keskmise suurusega tähist kirjaga „Muraste looduskaitseala” (joonis 4). Kaitseala lääneosas on kolm piiritähist, mis tuleb välja vahetada või korrastada – kaks on määrdunud ja üks pikali vajunud,

edelanurgas tähis puudub – asemele tuleb uus paigaldada. Pärast paigaldamist peab tähiste seisukorda regulaarselt kontrollima ning vajadusel asendama kulunud, lõhutud või amortiseerunud

tähised uutega. Kõik tähised on nähtavad külalistaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Tegemist on II prioriteedi töödega, mida korraldab RMK.

18

Joonis 4. Muraste LKA piiritähised. Joonise alus: Eesti põhikaart, Maa-amet 2021.

4.2.2. Infotahvlite rajamine

Kolmiku tänava allapääsu valmimisega kaasneb tõenäoliselt ka külastajate arvu suurenemine, seetõttu oleks mõistlik paigaldada kaks kaitseala tutvustavat infotahvlit rajatava ehitise juurde nii

klindi peale kui ka klindi alla. Tegemist on II prioriteedi töödega, mida korraldavad Keskkonnaamet ja KOV.

4.2.3. Mootorsõidukiga liikumist keelavate märkide paigaldamine

Kaitsealale on hea juurdepääs erinevate jalgradade kaudu, kus kohati liigeldakse ka

mootorsõidukitega. Selle vältimiseks tuleks kaitsealale püstitada mootorsõidukiga liiklemist keelavad liiklusmärgid olulisematele mootorsõidukiga liiklemiseks mittemõeldud pinnasteedele

ning radadele.

4.3. Kavad ja eeskirjad

Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine ning uue kava koostamine viiakse läbi iga 10. aasta tagant. Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida korraldab Keskkonnaamet.

Ükski kaitsealal registreeritud kaitsealune liik ei ole loodusala ega kaitseala kaitse-eesmärgiks. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek lisada palu-karukell ja võsu-liivsibul Muraste kaitseala

kaitse-eesmärkide hulka.

19

Kaitsekorralduskava avalikustamisel juhiti tähelepanu Muraste looduskaitseala piiride täpsustamise vajadusele. Nimelt esineb looduskaitseala piiritlemisel ebatäpsus riigitee 11414 Tilgu

tee osas, kus kaitsealast välja jäetud riigitee piirid ja tee asukoht looduses ei kattu omavahel. Tehti ettepanek kaitseala kaitse-eeskiri üle vaadata ning kaitseala piire täpsustada.

Avalikustamisel tehti ettepanek lisada kavasse eelmise perioodi kavas käsitletud ettepanek muuta looduskaitseala kaitse-eeskirja ning ala laiendada. Kaitse-eeskirja muutmisel tuleb ettepanekut

kaaluda. Laiendamisettepanekuga saab tutvuda eelmise perioodi kaitsekorralduskavas

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

Looduskaitseseadus (2004).

Natura Standardandmebaas

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiriˮ.

Vabariigi Valitsuse 18. august 2005. a määrus nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine

ja kaitse-eeskiri”

LISA 1. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Muraste LKA kaitsekorralduskava 2011−2020 tulemuslikkuse hindamine on toodud tabelis 4.

Tabel 4. Muraste LKA kaitsekorralduskava 2011−2020 tulemuslikkuse hindamine

Väärtused ja kaitsekorralduslikud

tegevused

Indikaator

Algseis

Kriteerium

Tulemus

Teostada nahkhiirte liikumissektoris seire, selgitada välja liigi arvukus.

Liigi esinemine kaitsealal.

Kaitseala on liigile toitumisalaks.

Seire teostati augustis- septembris 2012. a, häälitsused registreeriti detektoriga.

Tuvastati põhja-nahkhiir 25 isendit, suurkõrv 1 isend, tiigilendlane 4 isendit, veelendlane 3 isendit.

Linnustiku, loomastiku (pisiimetajad, teod, limused) inventuur.

Liikide esinemine kaitsealal.

Usaldusväärsed andmed puuduvad.

Otsest inventuuri ei ole läbi viidud.

Kaitseala on kanakullile ja hiireviule sigimispaigaks. Kinnitatud vaatluse põhjal oli 2020. a-l kanakulli pesa asustamata, hiireviu paaril asustatud. Kaitsealal on registreeritud viis kuklaste kuhil-pesa.

Piirnevate maismaa- ja merealade inventuur.

Kaitseala võimalik laiendus.

Usaldusväärsed andmed puuduvad.

Kaitseala ei ole plaanis laiendada.

Inventuuri ei ole läbi viidud.

Võsa piiramine hallidel luidetel.

Elupaiga seisund. Elupaigatüüp on rahuldavas seisundis.

Tagada sobilikud hooldusvõtted.

Elupaigale iseloomuliku struktuuri taastamiseks eemaldati 2016. a-l alalt kibuvitsa põõsaid, noori mände ja lehtpuid. 2017-2021 eemaldati kibuvitsa põõsaste noored kasvud ning lehtpuude peenvõsa, sama tööd

22

korratakse ka 2022. a-l. Koosluse hooldus toimub 2,4 ha-l.

Radade hooldus, infotahvlite uuendus.

Rajad on hooldatud, infotahvlid paigaldatud.

Ettevalmistatud taristut ei ole, infotahvlid puuduvad.

Ettevalmistatud taristut ei ole plaanis rajada, RMK eemaldab vajadusel metsaradadelt sinna langenud puud.

Mootorsõidukite liiklemist keelavate märkide paigaldamine.

Mootorsõidukite liiklemist keelavad märgid on paigaldatud.

Mootorsõidukite liiklemist kee-lavaid märke ei ole paigaldatud.

Mootorsõidukite liiklemist keelavaid märke ei ole paigaldatud.

Kaitseala piiri tähistamine. Kaitseala piir on tähistatud.

Kaitseala piir on tähistatud.

Kaitseala piir on tähistatud.

Kaitseala piir on tähistatud. Läänepiiril tuleb vahetada 3 tähist, 1 juurde paigaldada.

KOR R A L D U S

28. detsember 2023 nr 1-3/23/703

Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Anna Krete Kangur

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond