Hüti LoA kihid

Hiiu madala loodusala Maa-ameti merekaardil.

Keskkonnaamet 2023

Hiiu madala loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 28.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/699

1

Sisukord

Kasutatud lühendid ja mõisted ........................................................................................................ 2

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 3

1.1. Uuritus ja seire ........................................................................................................................ 4

1.1.1. Inventuurid ja uuringud................................................................................................. 4

1.1.2. Riiklik seire ................................................................................................................... 5

1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus................................................................................. 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................... 8

3.1. Külastuskorraldus.................................................................................................................... 8

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd ......................................................................................... 8

3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja täiendavate tähiste paigaldamine ........................................... 9

3.4. Kavad, eeskirjad...................................................................................................................... 9

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 10

2

KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

EOÜ – Eesti Ornitoloogiaühing

HA – hoiuala

K-E – kaitse-eeskiri

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KAUR – Keskkonnaagentuur

KeA – Keskkonnaamet

KESE – keskkonnaseire infosüsteem

KKK – kaitsekorralduskava

LKA – looduskaitseala

LKS – looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

Põhitegevus – kaitse eesmärgi saavutamise tegevuse klass, mis on järgmised: säilitamine,

parendamine, taastamine/taasloomine

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

RT – Riigi Teataja

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks; säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks; looduslik areng)

3

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimetus Hiiu madala hoiuala (KLO2000066)

Loodusala nimi Hiiu madala loodusala (EE0040129)

Linnuala nimi (osa kavandatavast Põhja-Hiiumaa linnualast)

Pindala 4508 ha (meri)

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important- area/8953333, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/7Pt9QhxB

Kaitsekord

Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas (https://www.riigiteataja.ee/akt/118012022022?leiaKehtiv) ja

Looduskaitseseadus §§ 14, 32 ja 33 (https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv)

Koostaja nimi Andres Miller

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Hiiu madala loodusala (kattub täielikult hoiualaga) peamine eesmärk on elupaigatüübi karid ning

linnuliikide kirjuhahk ja aul elupaikade kaitse, mis tagatakse loodusliku protsessiga.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Hiiu madala loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil, lähtuvalt tulemuslikkuse

hindamise või uue inventuuri andmetest.

4

Joonis 1. Hiiu madala HA kaitseväärtuste paiknemine (aluskaart: Maa-amet).

1.1. Uuritus ja seire

1.1.1. Inventuurid ja uuringud

Elupaigatüübi karid (1170) määratles praegusel loodus- ja hoiualal u aastal 2000 Tiit Leito ning

2015. aastal välitööde ja modelleerimisega TÜ Eesti Mereinstituut.

Seoses suurenenud huviga võtta kasutusele Eesti merealad, on ka Hiiu madala piirkonnas viidud

läbi mitmeid uuringuid linnustiku, kalastiku, merepõhja elustiku jne kohta. Olulisemad neist on

linnustiku-uuringud.

2008. aastal valmis seoses avamere tuuleparkide kavandatava rajamisega Loode-Eesti

rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamise aruanne lindude ja käsitiivaliste kohta,

5

mille koostas Aivar Leito Eesti Maaülikoolist. Aruanne tõstis esile Hiiu madala olulisust lindude

kevadrändel (23. ja 24. aprillil 2007. a valgel ajal 2130 lindu 9 liigist, valdavalt aulid) ja sügisrändel

(31.10.2007. a 32 007 lindu 10 liigist, valdavalt aulid), mainides, et Hiiu madal jääb rändevoo

keskmesse.

2016. aastal toimus talvituvate lindude rahvusvaheline lennuloendus, mille Eesti-poolne

koordinaator oli Leho Luigujõe. Avastati (16.02.2016. a) kirjuhaha uus talvituspaik Hiiu madalal

(200 is). Lisaks talvitus siis Hiiu madalal 168 auli, 2 sõtkast, 3 kosklat, 4 väikekajakat, 1113

kalakajakat, 28 hõbekajakat ja üle 4000 täpsemalt määratlemata kajakat.

2017. aasta sügisrändel peatuvate veelindude lennuloendusel Lääne-Hiiumaa rannikumerel, mille

viis KeA tellimisel läbi Leho Luigujõe Eesti maaülikoolist, loendati 14.11.2017. a Hiiu madalal

hinnanguliselt 8622 auli, 224 täpsustamata vaerast, 37 sõtkast, 4 täpsustamata kauri ja 22

täpsustamata kajakat.

1.1.2. Riiklik seire

Riiklikku seiret korraldab KAUR. Hiiu madala hoiu- ja loodusalal viiakse riikliku seirena läbi iga-

aastast kesktalvist veelinnuloendust. Linnuloendust koordineerib Eesti Ornitoloogiaühing. (Lisaks

jääb LoA lõunaosa ohtlike ainete mereseireala Hiiu madala rannikuveekogumisse. Rannikumere

ohtlike ainete seire on samuti iga-aastane ja seda viib läbi Tartu Ülikooli Eest Mereinstituut.)

1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus

Jälgida tuleb sügisel ja kevadel alalt läbirändavate ning talvituvate lindude liikide ja arvukuse

muutusi, et vajadusel uusi kaitsemeetmeid rakendada.

6

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Hiiu madala loodusala (LoA), mida siseriiklikult kaitstakse hoiualana (HA), eesmärk on loodusdirektiivi (LoD) elupaigatüübi karid (kood 1170) kaitse. Valdav osa loodusalast vastab elupaigatüübile. Natura standardandmebaasi (SDF) järgi on elupaigatüüpi karid 263 ha ehk 5,8% loodusala pindalast. EELIS-e kaardikihi natura_elupaik järgi on elupaigatüüpi karid LoA-l 265 ha.

Elupaigatüüp on määratletud Tiit Leito poolt kameraalselt u aastal 2000 mere 5 m samasügavusjoone järgi. Ehk elupaigatüübiks karid (1170) on määratud merepinnale keskmiselt

lähemale kui 5 m ulatuv veealune paepanga osa. Tartu ülikooli Eesti mereinstituut on 2015. a välitööde ja modelleerimise tulemusel hinnanud LoA-l elupaigatüübi karid pindalaks 4028 ha (89,3% LoA-st) ja see hõlmab ka merepinnast sügavamal kui 5 m asuva paepanga osa. Väikseim

sügavus LoA-l on Maa-ameti merekaardi järgi 1,2 m, suurim sügavus u 18 m. LoA ja HA kaitse- eesmärgiks oleva elupaigatüübi karid (1170) paiknemist HA-l näitab joonis 1.

6. juunil 2023. aastal esitas Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) ettepaneku moodustada peamiselt

lindude kaitseks suur Põhja-Hiiumaa LKA, mis hõlmab ka praegust Hiiu madala HA, ning lisada see üleeuroopalisse kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000 linnualana (LiA).

Tabelis 1 on esitatud Hiiu madala loodusala ja kavandatava Põhja-Hiiumaa linnuala

kaitseväärtused, nende seisund, kaitse eesmärk, soodsa looduskaitselise seisundi hoidmist mõjutavad tegurid, nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed, oodatavad tulemused, märkused ja loodusala panus kaitstava elupaigatüübi üle-eestilisse pindalasse ning

võrdlus Natura standardandmebaasiga (SDF) Eesti kohta.

7

Tabel 1. Hiiu madala loodusala kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala /

esinduslikkus)

Kaitse

eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse

Eestis / SDF-i

(%)5

Karid (1170)

K-E – jah,

LoD – I,

LoA – jah

4028 ha / A säilitamine

4028 ha

• lõhkumine (nt

kaevandamisel,

ehitiste

rajamisel)

• setete alla

mattumine

• kaevandamise ja

ehitamise keelamine

• kaadamise keelamine,

lähikonnas

kaevandamisel mõju

hindamine ja

tingimuste seadmine

või keelamine

• väga heas

seisus

elupaiku on

säilinud

4028 ha

pindala ja

esinduslikkus on

võetud TÜ EMI

2015. a välitööde

ja modelleerimise

tulemusest

2,36 / 63,78

Kirjuhahk

(Polysticta

stelleri)

LKS – II,

K-E – ei,

LiD – I

200 is liigile sobiva

talvitumisala

säilitamine

• elupaikade

hävimine

• ei ole hoiuala

kaitse eesmärk

• (elupaigatüüp karid on

juba kaitstud) liigi

lisamine kaitse-

eesmärkide hulka

• talvitumisala

on säilinud,

talvitub

vähemalt

200 isendit

16.02.2016. a

lennuloenduse

andmed

aul (Clangula

hyemalis)

K-E – ei

LiD – II B

8600 is liigile sobiva

rändepeatus-

koha

säilitamine

• elupaikade

hävimine

• ei ole hoiuala

kaitse eesmärk

• (elupaigatüüp karid on

juba kaitstud) liigi

lisamine kaitse-

eesmärkide hulka

• rändepea-

tuspaik on

säilinud,

rändel peatub

vähemalt

8600 isendit

14.11.2017. a

lennuloenduse

andmed

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

K-E (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk (kaitseväärtus)

LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitseväärtus

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitseväärtus

LiD – linnudirektiivi lisa number 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taga nt 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis 2 on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse

prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine

planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse

nimetus

Mah

t

Tegevuse

tüüp

Korraldaj

a

Prioritee

t

Ajagraafi

k

Kavad, eeskirjad

1.

KKK andmete

üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

tegevuskav a

KeA I 1 kord 10 a

jooksul

2. KKK tulemuslikkus e hindamine

tegevuskav a

KeA I 1 kord 10 a

jooksul

3.

Kaitsekorra ja

kaitse- eesmärkide

muutmine

kaitsekorra muutmine

KeA I 2028

3.1. Külastuskorraldus

Hiiu madala LoA on mereala, kus Maa-ameti merekaardi järgi väikseim sügavus on 1,2 m ja suurim 18 m ja mis asub Hiiumaa rannikust 6 km kaugusel. Kui üldjuhul korraldab kaitstavatel aladel, eriti riigimaal, külastust RMK, siis merelise LoA

külastamist ei korraldata.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

Hiiu madala LoA-l ei ole kooslusi, mis vajaks hooldamist või taastamist.

9

3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja täiendavate tähiste paigaldamine

Vastavalt kehtivale kaitstava loodusobjekti tähistamise korrale (RT I, 04.01.2022, 18)

on piiritähiste paigaldamine ja uuendamine looduses RMK ülesanne, kuid merel

looduskaitselisi objekte ei tähistata. Kaitstavad loodusobjektid tähistatakse Maa-ameti

geoportaalis asuvatel kaartidel, erandiks I ja II kaitsekategooria liikide püsielupaigad,

mille kohta info ei ole avalik. Lisaks on viibimis(liikumis)piiranguga alade piirid

laevatatavatel veekogudel märgitud Transpordiameti navigatsioonikaartidele.

3.4. Kavad, eeskirjad

Kehtiv KKK-de kord (RT I, 04.11.2022, 1) näeb ette kaitsekorralduse tulemuslikkuse

hindamise. Uuringud on näidanud, et Hiiu madala hoiuala ei ole oluline mitte ainult

loodusalana elupaigatüübi karid (1170) kaitseks, vaid ka linnualana mitme linnuliigi

toitumisala kaitseks. Seoses EOÜ 06.06.2023. a ettepanekuga Põhja-Hiiumaa

rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kaitse alla võtmiseks LKA-na tuleb ilmselt

oluliselt muuta Hiiu madala HA kaitsekorda, kuna HA jääb ettepanekuala sisse. Juba

varem, 27. oktoobril 2022. aastal algatas keskkonnaminister käskkirjaga nr 1-2/22/377

Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. aasta määruse nr 233 „Hoiualade kaitse alla

võtmine Hiiu maakonnas” muutmise, millega nähakse muu hulgas ette Hiiu madala HA

kaitse-eesmärkide hulka kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja auli (Clangula hyemalis).

Loodetavasti saab aastaks 2028 uus kaitsekord Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud,

misjärel on asjakohane uuendada ka KKK-d.

10

Kasutatud andmeallikad

EELIS. Hiiu madala hoiuala, https://www.eelis.ee/default.aspx?state=6;- 1158249072;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1127806172

KeA dokumendiregister. Uute merekaitsealade ettepanekud,

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=efe2e08a-b9c4-4b72-833e- 91459bd80ff2

KeA dokumendiregister. Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. aasta määruse nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” muutmise algatamine, https://adr.envir.ee/et/document.html?id=7e895f39-ab0f-4db4-9eb1-

d8e674430606 KESE. https://kese.envir.ee/kese/welcome.action

Leito, A. 2008. Linnud ja käsitiivalised. Lepingu "Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine" aruanne. Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu.

Luigujõe, L. 2018. Peatuvate veelindude lennuloendus Lääne-Hiiumaa rannikumerel. Leping nr. 1884421 aruanne. Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja

keskkonnainstituut. Tartu. Luigujõe, L. & Auniņš, A. 2016. Talvituvate lindude rahvusvaheline lennuloendus.

Tartu - Riga.

Maa-amet. Kaardirakendused, https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused - p2.html

Natura 2000 standardandmevorm. Hiiu madala, https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040129

Paal, J. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigi Teataja. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, https://www.riigiteataja.ee/akt/328122010002?leiaKehtiv

Riigi Teataja. Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised,

https://www.riigiteataja.ee/akt/104012022018?leiaKehtiv

Foto: Andres Miller

Keskkonnaamet 2023

Hüti loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 28.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/699

1

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 3

1.1. Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 5

1.1.1. Inventuurid ja uuringud................................................................................................. 5

1.1.2. Riiklik seire ................................................................................................................... 5

1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus................................................................................. 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................... 8

3.1. Külastuskorraldus ................................................................................................................ 8

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd.................................................................................... 9

3.3. Piiritähiste paigaldamine...................................................................................................... 9

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 10

2

Kasutatud lühendid ja mõisted

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

K-E – kaitse-eeskiri

KAUR – Keskkonnaagentuur

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKA – looduskaitseala

LKS – looduskaitseseadus

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

PLK – poollooduslik kooslus, pärandniit

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

SDF – Natura standardandmebaas

SKV – sihtkaitsevöönd

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLK-d, sood)

3

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimetus Hüti looduskaitseala (KLO1000619)

Loodusala nimi Hüti loodusala (EE0040136)

Pindala 31,2 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important- area/9028183, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/oiw2EdC

Kaitsekord

„Hüti looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023035?leiaKehtiv ja seletuskiri

https://pilv.envir.ee/index.php/s/LMmeWPj2FdZNS4g?dir=undef ined&path=%2FKaitsealad&openfile=3409

Koostaja nimi Andres Miller

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Loodusala (kattub täielikult kaitsealaga) peamine väärtus on metsaelupaigad, mille kaitse tagatakse loodusliku protsessiga.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Hüti loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamiseks, lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri

andmetest.

4

Joonis 1. Hüti loodusala kaitstavad elupaigatüübid (aluskaart: Maa-amet).

5

1.1. Uuritus ja seire

1.1.1. Inventuurid ja uuringud

Hüti LoA kaitstavad elupaigatüübid on osaliselt inventeeritud 1994. aastal Anneli Palo ja

lausaliselt 2009. aastal Tiit Leito poolt. Anneli Palo on 1994. aasta inventuuri käigus ala lääneosas

esmatähtsas elupaigatüübis *9080 ja elupaigatüübis 9050 leidnud III kaitsekategooria

sõnajalgtaime harilikku ungrukolda (Huperzia selago). 2009. aasta inventuuri andmetel hõlmavad

kaitstavad elupaigatüübid kokku 21,0 ha ehk 67,3% LoA pindalast (31,2 ha), sh vanad

loodusmetsad 14,9 ha (47,8%), soostuvad ja soo-lehtmetsad 3,9 ha (12,5%), rohunditerikkad

kuusikud 1,9 ha (6,1%) ning liigirikkad madalsood 0,3 ha (1,0%).

1.1.2. Riiklik seire

Riiklikku seiret korraldab KAUR. Hüti LoA jääb euroopa naaritsa ja saarma seireruutu (seireala

nimetusega EL83 ja koodiga SJA2127000) ning pooleldi, täpsemalt LoA edelapool hirvlaste

pabulaloenduse seirealale (seireala nimetusega 42 ja koodiga SJB2940000). Hüti LoA-le kummagi

seire mõõtepunkte ei jää.

1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus

Vaja on läbi viia selle metsaala inventuur, mis 2009. aastal ei vastanud ühelegi LoD

elupaigatüübile. Sellise nn 0-elupaiga pindala Hüti LoA idaosas on 10 ha. Metsaregistri andmetel

on kohati tegu arenguklassilt keskealise metsaga, mis metsaelupaigatüüpide inventeerimise

juhendi (Palo 2018) järgi võib juba elupaigatüübile vastata.

6

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate looduslike kooslustega. Tabelis 1 esitatakse Hüti loodusala kaitseväärtused, nende seisund, kaitse eesmärk, soodsa looduskaitselise seisundi

hoidmist mõjutavad tegurid, nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed, oodatav tulemus, märkused ja loodusala panus kaitstava elupaigatüübi üle-eestilisse pindalasse

ning võrdlus Natura standardandmebaasiga Eesti kohta.

Hüti loodusala, mida siseriiklikult kaitstakse looduskaitsealana, eesmärk on kaitsta loodusdirektiivi elupaigatüüpe liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*),

rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Natura standardandmebaasi järgi on elupaigatüüpi liigirikkad madalsood 0,3 ha, vanad loodusmetsad

15 ha, rohunditerikkad kuusikud 2 ha ning soostuvad ja soo-lehtmetsad 4 ha. Tegu on riigimaaga, kus kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord, mis välistab raie, mistõttu ei ole see märgitud mõjutegurina.

7

Tabel 1. Hüti loodusala kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala /

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Liigirikkad

madalsood (7230)

K-E – jah, LoD – I,

LoA – jah

0,3 ha / C säilitamine 0,3 ha metsastumine meetmeid pole

põhjust rakendada

(võib jätta

looduslikule

arengule)

rahuldavas seisundis

elupaik on säilinud

0,3 ha või kujunenud

metsaelupaigaks

võib lasta

looduslikult

kujuneda mõneks

metsaelupaiga-

tüübiks (soo ei

kajastu põhikaardil

ega eraldisena)

0,00 / 0,00

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

K-E – jah, LoD – I,

LoA – jah

13,5 ha / A

1,4 ha / B

säilitamine 15 ha looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaiku

on säilinud 15 ha

veel on 10 ha metsa,

millest osa võib

aastaks 2050

kujuneda vastavaks

elupaigatüübile 9010

0,02 / 0,03

vana teave inventuur 10 ha

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

K-E – jah, LoD – I,

LoA – jah

1,9 ha / B säilitamine 2 ha looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaiku

on säilinud 2 ha

veel on 10 ha metsa,

millest osa võib

aastaks 2050

kujuneda vastavaks

elupaigatüübile 9050

0,02 / 0,03

vana teave inventuur 10 ha

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

K-E – jah, LoD – I,

LoA – jah

3,9 ha / B säilitamine 4 ha looduslikule

arengule jätmine

Heas seisus elupaiku

on säilinud 4 ha

veel on 10 ha metsa,

millest osa võib

aastaks 2050

kujuneda vastavaks

elupaigatüübile 9080

0,78 / 0,95

kuivendamine kaitsekord välistab

otsese kuivenamise

vana teave inventuur 10 ha

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

K-E (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse

prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide saavutamine

planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse

nimetus Maht

Tegevuse

tüüp Korraldaja

Priori-

teet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1. Senise

0-elupaiga

kordusinventuur

10 ha inventuur KeA II 20336

Kavad, eeskirjad

2.

KKK andmete üle vaatamine ja

vajadusel

uuendamine

tegevuskava KeA I 1 kord 10

aasta jooksul

3. KKK

tulemuslikkuse

hindamine

tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

3.1. Külastuskorraldus

Hüti LoA on väike riigi metsatükk, endine metsakvartal, kuhu ei vii ühtegi teed. Nii

LoA kui ka LKA põhieesmärk on kaitsta looduslikke metsakooslusi ja tagada nende looduslik areng. Kui üldjuhul korraldab kaitstavatel aladel, eriti riigimaal, külastust RMK, siis väikese metsakaitselise Hüti LoA külastamist ei korraldata, kuna see võib

ohustada kaitstavaid metsakooslusi.

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2033

9

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

Hüti LoA-l ei ole selliseid kooslusi, mis vajaks hooldamist või taastamist.

Metsakoosluste jätmine looduslikule arengule on kõige tõhusam meede nende

looduskaitselise väärtuse suurendamiseks.

3.3. Piiritähiste paigaldamine

Hüti LoA-le ei vii ühtegi teed ega rada. Lähim sõiduautoga läbitav tee, Laiase–Kiivera

kruusatee, möödub LoA-st 400 m loodepoolt. Lähim metsarada möödub LoA-st 330 m

edelapoolt. Seega juhuslikke külastajaid kaitstavale alale peaaegu ei satu ja kaitseala

piiritähiste paigaldamine ei ole vajalik ega otstarbekas.

10

Kasutatud andmeallikad

EELIS (2010). https://www.eelis.ee/default.aspx?state=6;- 1158249072;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1839809324

Metsaregister. https://register.metsad.ee/#/

Natura 2000 Network Viewer (2021). https://natura2000.eea.europa.eu/expertviewer/

Paal, J. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

https://kliimaministeerium.ee/media/1931/download

Riigi Teataja (2010). https://www.riigiteataja.ee/index.html

KOR R A L D U S

28. detsember 2023 nr 1-3/23/699

Kaitsekorralduskavade kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1, § 5 lõigete 1 ja 2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. Kinnitan järgmised kaitsekorralduskavad:

1.1. Hiiu madala loodusala; 1.2. Hüti loodusala;

1.3. Luidja loodusala. 2. Asjaomastel asutustel arvestada punktis 1 nimetatud alade kaitse korraldamisel, sealhulgas

kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavadega.

3. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskavade

avaldamine Keskkonnaameti kodulehel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium , Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected])

Andres Miller

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Mälestuskivi Luidja lepiku rajajale Karl Arenslie

(foto: Andres Miller)

Keskkonnaamet 2023

Luidja loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 28.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/699

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.1. Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 6

1.1.1. Inventuurid ja uuringud................................................................................................. 6

1.1.2. Riiklik seire ................................................................................................................... 6

1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 10

3.1. Külastuskorraldus .............................................................................................................. 11

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd.................................................................................. 11

3.3. Kaitseala piiritähised.......................................................................................................... 12

3.4. Kavad, eeskirjad................................................................................................................. 13

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

ELF – sihtasutus Eestimaa Looduse Fond

K-E – kaitse-eeskiri

KAUR – Keskkonnaagentuur

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

moodustatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

põhimõtteid)

MKA – maastikukaitseala

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

SDF – Natura standardandmebaas

SKV – sihtkaitsevöönd

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks; looduslik areng)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimetus Luidja maastikukaitseala (KLO1000523)

Loodusala nimi Luidja loodusala (EE0040118)

Pindala 67,9 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally- important-area/8953340,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/4RbKatsX

Kaitsekord

„Luidja maastikukaitseala kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023097?leiaKehtiv

ja seletuskiri https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?id=-

1965346669

Koostaja nimi Andres Miller

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Loodusala (kattub täielikult kaitsealaga) peamine väärtus on ranniku- ja metsakooslused, mille soodne seisund tagatakse looduslikule arengule jätmisega.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Luidja loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud

juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamiseks, lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Luidja loodusala (LoA), mida siseriiklikult kaitstakse maastikukaitsealana (MKA), eesmärk on

kaitsta loodusdirektiivi (LoD) elupaigatüüpe püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited, 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited, *2130), metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260) ning rohunditerikkad kuusikud (9050). Natura

standardandmebaasi (SDF) järgi on elupaigatüüpi püsitaimestuga liivarannad 3 ha, valged luited 17 ha, hallid luited 3 ha, metsastunud luited 25 ha, jõed ja ojad 1 ha ning rohunditerikkad kuusikud

15 ha.

5

Joonis 1. Luidja loodusala kaitstavad elupaigatüübid ja loodusala paiknemine Hiiu maakonnas (aluskaart: Maa-amet).

6

1.1. Uuritus ja seire

1.1.1. Inventuurid ja uuringud

Luidja LoA kaitstavad elupaigatüübid on lausaliselt inventeeritud 2002. aastal Kai Vahtra ning osaliselt 2009. aastal Rita ja Andres Milleri poolt. Erinevate inventuuri andmetel hõlmavad kaitstavad elupaigatüübid kokku 67,8 ha ehk 99,9% LoA pindalast (67,9 ha), sh püsitaimestuga

liivarannad u 5 ha (7,4%; kaasnev esmatähtsa elupaigatüübiga hallid luited), valged luited 16,8 ha (24,7%), hallid luited u 5 ha (7,4%), metsastunud luited 25,4 ha (37,4%), jõed ja ojad 0,6 ha

(0,8%) ning rohunditerikkad kuusikud 14,6 ha (21,5%). LoA ja KA kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide paiknemist LoA-l näitab joonis 1. Tegu on Hiiumaa rannikul asuva riigimaaga, mida haldab RMK, ja kus kehtib sihtkaitsevööndi (SKV) kaitsekord.

1994. aastal on Anneli Palo leidnud LoA-l mitmes kohas harilikku ungrukolda (Huperzia selago),

mis kuulub III kaitsekategooriasse. 2002. aasta augustis tuvastasid Matti Masing ja Lauri Lutsar

LoA edelaosas veelendlase (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) ja pargi-

nahkhiire (Pipistrellus nathusii) suvise varjepaiga. Kõik need käsitiivalised kuuluvad

II kaitsekategooriasse ja loodusdirektiivi IV lisasse. 2020. aastal on Rita Miller leidnud

ungrukolda 6 puhmikut või kogumikku ja pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis) 5 taime.

Mõlemad liigid kuuluvad III kaitsekategooriasse. Need liigid on kaitstud koosluste kaitsega ja

eraldi eesmärgiks neid seada ei ole vaja.

1.1.2. Riiklik seire

Luidja LoA edelaossa jääb mererannikute seire Luidja profiili nr 8 alguspunkt. Seireala paikneb

Luidja lahes (algab kirdes Paope poolsaarel ja lõppeb läänes Paoma rannal) ja on rajatud, et jälgida

tänapäevaseid, selgelt väljakujunenud kulutus- ja settimisprotsesse õgvendatud rannajoonega

suure merelahe tingimustes. Seiret on Luidjas tehtud 1997., 1998., 2000., 2002., 2004., 2007.,

2009., 2012., 2013., ja viimati 2022. aastal. Profiilil 8 on märgatud setete vähest juurdekannet

ranna merepoolsesse ossa, kuid kunagine aktiivne rand on muutunud suhteliselt stabiilseks.

Luidja LoA idanukk jääb väga väikeses ulatuses (0,3 ha) euroopa naaritsa Poama jõe (oja)

seireruutu (seireruudu mõõdud on 2,5 x 2,5 km). Poama jõgi jääb 2 km LoA-st läände. LoA läbib

Luidja jõgi (oja), mis on samuti euroopa naaritsa seirekoht ja mida ümbritsev seireruut hõlmab

suurema osa LoA-st. Seiret on mõlemal jõel tehtud alates 2008. aastast ja iga-aastaselt. Luidja jõel

leiti naaritsa jälgi 2009. aastal, 2010. aastal tabati kastlõksuga üks isane naarits, 2011., 2015. ja

2019. aastal leiti jälgi. (Poama jõel leiti naaritsa jälgi 2015. ja 2020. aastal.)

Luidja lahel (Paope poolsaarest Pikassääreni Palli küla lääneosas) on kesktalvist

veelinnuloendust tehtud iga-aastaselt alates 1993. aastast, vaid aastad 1994 ja 2012 on vahele

jäänud.

7

1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus

Vaja on ajakohastada nii metsa-, vee- kui ka rannikuelupaigatüüpide andmestikku.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate looduslike kooslustega. Tabelis 1 esitatakse Luidja loodusala kaitseväärtused, nende seisund, kaitse eesmärk, soodsat looduskaitselist seisundit mõjutavad tegurid, nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed, oodatav tulemus,

märkused ja loodusala panus kaitstava elupaigatüübi üle-eestilisse pindalasse ning võrdlus Natura standardandmebaasiga (SDF) Eesti kohta.

Tabel 1. Luidja loodusala kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala /

esinduslikkus)

Kaitse

eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed

Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Püsitaimestikuga

liivarannad (1640)

K-E – jah, LoD – I,

LoA – jah

5 ha / A säilitamine

5 ha

tallamine kaitsekord välistab

tugevama tallamise

heas seisus

elupaiku on

säilinud 5 ha

kaasnev (50%)

elupaigatüüp tüübi

hallid luited (*2130)

levikualal (10,3 ha)

1,25 / 1,32

looduslikule arengule

jätmine

ehitamine kaitsekord piirab oluliselt

ehitamist

vana teave inventuur

Valged luited

(2120)

K-E – jah, LoD – I,

LoA – jah

16,8 ha / A säilitamine

17 ha

ehitamine kaitsekord piirab oluliselt

ehitamist

heas seisus

elupaiku on

säilinud 17 ha

elupaigatüübi

kaardikiht ei ole

enam ajakohane (vt

ortofotot)

8,4 / 9,2

looduslikule arengule

jätmine

vana teave inventuur

1 K-E (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk (kaitseväärtus)

LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitseväärtus 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast

9

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala /

esinduslikkus)

Kaitse

eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed

Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Hallid luited

(*2130)

K-E – jah, LoD – I,

LoA – jah

5 ha / A säilitamine

5 ha

tallamine kaitsekord välistab

tugevama tallamise

heas seisus

elupaiku on

säilinud 5 ha

levikuala on 10,3 ha,

kuid 50% ulatuses

on kaasnevaks

elupaigatüübiks

püsitaimestikuga

liivarannad (1640)

0,8 / 1,0

looduslikule arengule

jätmine

ehitamine kaitsekord piirab oluliselt

ehitamist

vana teave inventuur

Metsastunud

luited (2180)

K-E – jah, LoD – I,

LoA – jah

25,4 ha / B säilitamine

25 ha

raie kaitsekord välistab

majandusliku raie

heas seisus

elupaiku on

säilinud 25 ha

raiutakse maanteed,

RMK matkateed,

muid teid ja kohalike

elanike randa viivaid

radu ohustavaid

puid, mõnikord

ilmselt ilma

kooskõlastuseta

0,4 / 0,5

looduslikule arengule

jätmine

ehitamine kaitsekord piirab oluliselt

ehitamist

vana teave inventuur

Jõed ja ojad

(3260)

K-E – jah, LoD – I,

LoA – jah

0,6 ha / C säilitamine

0,6 ha

puhastamine,

süvendamine,

õgvendamine

need tegevused on lubatud

vaid kaitseala valitseja

nõusolekul

rahuldavas seisus

elupaiku on

säilinud 0,6 ha

ojade laius sõltub

sademetest, kuid

ojade pikkus on

rannikuprotsesside

tulemusel

varasemast suurem

0,006 / 0,02

vana teave inventuur

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

K-E – jah, LoD – I,

LoA – jah

14,6 ha / C säilitamine

15 ha

raie kaitsekord välistab

majandusliku raie

rahuldavas seisus

elupaiku on

säilinud 15 ha

raiutakse maanteed,

muid teid ja kohalike

elanike randa viivaid

radu ohustavaid

puid, mõnikord

ilmselt ilma

kooskõlastuseta

0,16 / 0,20

looduslikule arengule

jätmine

vana teave inventuur

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse

prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine

planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse

nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja

Priori

-teet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1. Metsa-, vee- ja

rannikuelupaiga-

tüüpide inventuur

81,6 ha inventuur KeA II 20336

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2.

Invasiivse võõrliigi

kurdlehine

kibuvits ohjamine (3 kohta)

0,1 ha ohjamine KeA I igal aastal

3.

Invasiivse

võõrliigi pihlenelas ohjamine

0,8 ha ohjamine KeA I igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

4. Tähiste

hooldamine

6 kesk- mist tähist

kaitsealuste

objektide tähistamine,

tähiste

hooldamine

RMK III igal 5. aastal

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2033

11

Jrk Tegevuse

nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja

Priori

-teet Ajagraafik

5.

Matkatee (sh

2 purde, 3 suunaviida ja

rajatähiste)

hooldamine

1 tk

radade,

külastus- keskuste ja

puhkekohtade

hooldamine

RMK III igal aastal

Kavad, eeskirjad

6.

KKK andmete üle vaatamine ja

vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

7.

KKK

tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

8. Kaitsekorra

ajakohastamine

Kaitsekorra muutmine

KeA I 2033

3.1. Külastuskorraldus

Luidja LoA on maantee ja mere vahele jääv u 2,2 km pikkune ning 0,3 km laiune metsa ja liivarannaga ala, mis läänes piirneb avaliku Luidja supluskohaga

(EE00401002LUIDJA). Praegune kaitsealune puistu on alguse saanud aastail 1904– 1906 metsaülem Karl Arensi eestvedamisel istutatud sanglepapuistust, et kinnistata liivaluiteid, mis kippusid maanteele. Loodusala läbib RMK Heltermaa-Ristna-Sarve

matkatee, mis on looduses tähistatud puudele maalitud rohelise triibuga valgel põhjal. Ojade ületamiseks on loodusalale 2021. aastal rajatud 2 purret ja teadmiseks

paigaldatud 3 infotahvlit kilometraaži ja sihtpunktide suunaga. Kaitseala tähiseid on paigaldatud 6 tükki, mis on täiesti piisav. Neli keskmist tähist on paigaldatud loodusala välispiirile Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee äärde ja kaks mereranda (vt joonist 3).

2023. aastal oli kogu külastustaristu (purded, rajatähised, kaitseala tähised, matkatee infotahvlid) väga heas seisus. Põiki läbi loodusala kulgevad iga majapidamise ja teeotsa

juurest teed või jalgrajad mere äärde. Mõni jalgrada on suisa sisse niidetud.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

Luidja LoA-l ei ole selliseid kooslusi, mis vajaks hooldamist või taastamist.

Metsakoosluste jätmine looduslikule arengule on kõige tõhusam meede nende

looduskaitselise väärtuse suurendamiseks. Küll vajavad tõrjumist ja kontrollimist kahe

invasiivse võõrliigi – kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) ja pihlenelas (Sorbaria

sorbifolia) – kokku 4 kasvukohta pindalal kokku u 1 ha (vt joonist 2). Võõrliikide tõrje

ja järelkontroll kuulub I prioriteeti, seda tuleb teha igal aastal ja seda korraldab KeA.

Alates 2020. aastast on kurdlehist kibuvitsa tõrjunud ELF vabatahtlike abiga.

2023. aasta sügisel kahes kasvukohas kolmest enam kurdlehise kibuvitsa võsusid ei

leitud. Pihlenela kasvukoht on aga kahjuks laienemas.

12

Joonis 2. Invasiivsed võõrliigid Luidja loodusalal (aluskaart: Maa-amet).

3.3. Kaitseala piiritähised

Luidja kaitsealale on paigaldatud kokku 6 keskmise suurusega tähist (vt joonist 3), mis

on praegu heas seisukorras. Kord viie aasta jooksul, vajadusel sagedamini, tuleb tähised

üle vaadata, vajadusel taastada nende nähtavus (varjavate okste ja võsa raie vms) või

asendada kahjustunud tähised. Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.

13

Joonis 3. Luidja loodusala taristu skeem (aluskaart: Maa-amet).

3.4. Kavad, eeskirjad

Kehtiv KKK-de kord (RT I, 04.11.2022, 1) näeb ette kaitsekorralduse tulemuslikkuse

hindamise. Kaitsekorras vajab ajakohastamist kaitseala piir. Luidja maastikukaitseala

1997. aastal kinnitatud välispiiri kirjeldus sätestas, et kaitseala välispiir kulgeb

loodeosas mööda rannajoont. Aastast 2010 kehtiva kaitse-eeskirja lisaks olev kaitseala

kaart näitab samuti, et kaitseala ulatub rannajooneni, kuid kaitse-eeskiri ega selle

seletuskiri piiri ei kirjelda. Vaadates kaitseala piiri praegusel ortofotol või põhikaardil,

näeb mere ja kaitseala vahel aga u 80 m laiust rannariba.

14

Kasutatud andmeallikad

EELIS (2010). Luidja maastikukaitseala, https://www.eelis.ee/default.aspx?state=9;- 1158249072;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=2407

Metsaregister (2017). https://register.metsad.ee/#/

Natura 2000 Network Viewer (2021). https://natura2000.eea.europa.eu/expertviewer/

Paal, J. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

https://kliimaministeerium.ee/media/1931/download

Riigi Teataja (2010). https://www.riigiteataja.ee/index.html