KOR R A L D U S

12. detsember 2023 nr 1-3/23/660

Noonu loodusala (Noonu hoiuala)

kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Noonu loodusala (Noonu hoiuala) kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Liggi Namm

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2023

Noonu loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 12.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/660

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ............................................................................................................... 41.1. Uuritus ja seire ................................................................................................................... 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .............................................................................. 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused............................................................. 9 3.1. Pärandniitude ekspertarvamus ....................................................................................... 11 3.2. Koosluse hooldus- ja taastamistööd ............................................................................... 11 3.3. Külastuskorraldus ............................................................................................................. 11

Kasutatud allikad ................................................................................................................... 12

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKS – looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine, sh looduslik areng (seisund ei muutu halvemaks,

säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

kraavide sulgemise, looduslikule arengule jätmise jms abil

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (nt pärandniidud)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Loodusala nimi ja kood Noonu loodusala (EE0060232)

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Noonu hoiuala (KLO2000345)

Pindala 205,8 ha

Asukoht ja piirid Lääne-Viru maakond, Haljala vald

Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määrus nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine

Lääne-Viru maakonnas”

Looduskaitseseadus § 14, 32, 33

Koostaja nimi Liggi Namm

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a

määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Noonu loodusala on moodustatud kuivade aruniitude kaitseks. 2023. aastal karjatati või niideti ligikaudu pooli loodusala pärandniite (umbes 54 ha). Eesmärk on, et loodust säästvalt ja bioloogilist mitmekesisust suurendavalt saaksid hooldatud kõik pärandniidud, mida on umbes

120 hektarit.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Noonu loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt

tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Loodusalal on erinevat tüüpi pärandniite inventeeritud umbes 120 ha (Joonis 1. EELIS, 2023). Suuremad inventuurid on tehtud 2000. (M. Otsus, K. Jürgens), 2006. (S. Pihu, R. Pihu), 2009. (R. Kalamees, K. Püssa) ja 2020. (T. Kukk) aastal. Üksikuid niite on inventeeritud ka teistel

aastatel. Eri aegade inventuurid on mõnel alal vastukäivad.

Keskkonnaameti tellimusel koostas 2010. aastal Noonu hoiuala piirkonnale eksperthinnangu

Mati Kose OÜst Naturum. Eesmärk oli hinnata loodusväärtuste seisundit ja analüüsida,

milliseid kaitsemeetmeteid tuleks rakendada. Ekspert tegi ettepaneku moodustada hoiuala

260 hektaril. 2005. aastal kinnitatud määruse1 alusel on Noonu hoiuala pindala 205,8 hektarit.

Liikide inventuure loodusalal ei ole tehtud. EELISes on registreeritud ühe kaitsealuse liigi

leiukoht. See on III kaitsekategooriasse kuuluv punaselg õgija (Lanius collurio), kelle paari

nägi 2010. aastal Mati Kose.

Joonis 1. Noonu loodusala, pärandniidud ja 2023. a hooldustoetust taotlenud pärandniidud.

(piirid: EELIS, november 2023; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus,

november 2023).

1 Vabariigi Valitsuse 15.09.2005. a määrus nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne -Viru maakonnas”.

6

Inventuuride ja uuringute vajadus

Kuna andmed pärandniitude kohta on vastukäivad, tellib Keskkonnaamet 2024. aastal eksperdilt analüüsi, mis selgitab, millised niidutüübid ja kus täpsemalt loodusalal asuvad.

Vastavalt tulemustele on vaja korrastada EELISe andmestik.

7

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Vabariigi

Valitsuse 2004. aasta korraldusega 2 ja hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2005. aasta määrusega3. Noonu loodusala ja hoiuala kaitse-eesmärgiks on kaitsta loodusdirektiivi I lisas

nimetatud elupaigatüüpe kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja loopealsed ehk alvarid (6280*)4. Loodusala kaitse-eesmärkides on elupaigatüübi koodiga 6210 juures tärn (*), mis tähendab, et ala on oluline orhideede kasvukoht. Tõenäoliselt on tegemist eksitusega, ühegi

orhidee kasvukohta loodusalal registreeritud ei ole (EELIS, 2023). Hoiuala määruses Noonu kaitse-eesmärkideks nimatatud elupaigatüübi koodi 6210 juures tärni ei ole.

Ühtegi liiki loodusala ega hoiuala kaitse-eesmärgiks ei ole seatud.

Aastatel 2000–2020 on Noonu loodusala pärandniite inventeeritud mitmel korral. EELISes on mõnel pool samadel niitudel erinevad andmed. Näiteks niit, mis 2009. aastal inventeeriti

kuivaks niiduks lubjarikkal mullal (6210*), määrati 2018. aastal liigirikkaks niiduks lubjavaesel mullal (6270*) ning 2006. aastal niiskuslembeseks kõrgrohustuks (6430)

inventeeritud ala määrati 2009. aastal kuivaks niiduks lubjarikkal mullal (6210*). Kaitsekorralduskavaga planeeritakse tellida ekspertarvamus, mille käigus selgitatakse välja, mis tüüpi pärandniidud kus asuvad, mis seisundis need on ning mida on vaja teha nende soodsa

seisundi saavutamiseks või hoidmiseks.

Kuna inventuuride andmed on vastuolulised, on tabelis 1 elupaigatüüpide seisund ja pindalaline

eesmärk määratud standardandmebaasi alusel. Kui ekspertarvamuse tulemusena on andmed korrastatud, tuleb üle vaadata, kas kaitse-eesmärgid on reaalsed ja vajadusel teha muudatusi.

Tabelis 1 on Noonu loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid ja soodsa

looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid. Samuti on tabelis toodud kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete tegurite ärahoidmise või leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste soodsa seisundi

saavutamiseks või hoidmiseks vajalike meetmete rakendamisel tuleb juhinduda pärandniitude tegevuskavast, loopealsete hoolduskavast ning aru- ja soostunud niitude hoolduskavast. Noonu

loodusala niidud panustavad pärandniitude tegevuskava ptk 4 seatud eesmärkidesse, sealhulgas tabelis 7 toodud eesmärki, mille järgi 2027. aastaks hooldatakse Eestis 50 000 ha pärandniite.

2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 3 Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määrus nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnasˮ 4 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*)

on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

8

Tabel 1. Noonu loodusala kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus5 Seisund (pindala

(ha)/

esinduslikkus)6

Kaitse eesmärk7 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus8 Märkused Panus

üldpindalasse

/SDFi (%)9

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210)

LoA – ja KE – ja LoD – I

101,6/B • andmete korrastamine loodusalal kokku 111,7 ha-l

• heas seisundis erinevat tüüpi pärandniite on loodusalal kokku vähemalt 117,4 ha

• Vastukäivad andmed

• Kulustumine, võsastumine

• Sobimatud hooldusvõtted (liiga intensiivne või ebapiisav)

• Ehitamine jm arendustegevus

• Andmete korrastamine

• Taastamine ja hooldamine

• Teavitus (viiakse läbi pärandniitude hoolduskava täitmise raames)

• Kooskõlastusel tingimuste seadmine

• Pärandniitude andmed on ekspertarvamuse alusel korrastatud.

• Heas seisundis pärandniite on loodusalal vähemalt 117 ha.

Pärast andmete korrastamist tuleb üle vaadata, kas on vaja muuta loodus- ja hoiuala kaitse- eesmärke ja kaitsekorraldus- kavaga seatavaid pindalalisi eesmärke.

2–3,4/3,3

Loopealsed ehk

alvarid (6280*) LoA – ja KE – ja LoD – I

15,8/B 0,16/0,17

5 LoA (ja/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; KE (ja/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number 6 Elupaigatüübi pindala hektarites ja esinduslikkus Natura standardandmebaasis. Esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 7 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 8 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taggant. 9 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal. Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud

elupaigatüüpide pindalast.

9

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelis 1 seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks. Tabelit võidakse

tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Pärandniitude ekspertarvamus Inventuur, uuring KeA I 2024

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Pärandniitude taastamine10 63,8 ha Koosluse taastamistöö KeA, eramaa omanik, riigimaa rentnik, RMK11

I 2025–2033

3 Pärandniitude hooldamine 27,7 ha12 Koosluse hooldustöö RMK, Maa-amet I Igal aastal

4 Pärandniitude hooldamine 25,9 ha12

Koosluse hooldustöö KeA, eramaa omanik I Igal aastal +vähemalt 63,8 ha

10 Täpsed taastamist vajavad elupaigatüübid ja pindalad ning sellest tulenevalt ka korraldajad selguvad pärast 2024. a tellitava ekspertarvamuse alusel andmete korrastamist.

Seetõttu ei ole taastamist vajavaid alasid lühikava lisa tegevuste kaardikihil. Tabelis on taastamist vajav pindala arvutatud järgmiselt: standardandmebaasis olev pärandniitude

kogupindala miinus 2023. a hoolduses olevate pärandniitude pindala. 11 Nelja riigi omandis oleva katastriüksuse valitseja on Regionaa l- ja Põllumajandusministeerium (volitatud asutus Maa-amet), ühe valitseja on Kliimaministeerium (volitatud

asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). 12 Pindala on määratud 2023. a hoolduses olevate pärandniitude järgi. Käesoleva lühikava lisa tegevuste kaardikihil ei kajastu need hooldamist vajavad alad, mida peab enne

taastama, sest selle saab määrata alles pärast andmete korrastamist.

10

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Taristu, tehnika ja loomad

5 Hoiuala tähistamine 2 hoiuala tähist Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste paigaldamine

RMK II 2025

6 Hoiuala tähiste hooldamine 2 hoiuala tähist Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II Pärast paigaldamist igal aastal vastavalt vajadusele

Kavad, eeskirjad

7 Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

8 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

9

Vajadusel (lähtuvalt ekspertarvamusest) hoiuala ja loodusala kaitse-eesmärkide muutmine

Kaitsekorra muutmine KeA/Kliimaministeerium I 2033

3.1. Pärandniitude ekspertarvamus

Loodusala pärandniitude andmed on vastukäivad. Vaja on tellida ekspertarvamus ja selle alusel EELISes andmed korrastada. Ekspert analüüsib teadaolevaid andmeid,

vajadusel viib läbi uue inventuuri ja teeb põhjendatud otsuse, mis elupaigatüübid kus asuvad. Lisaks määrab ekspert pärandniitude esinduslikkused ja seisundi näitajad, mõjutegurid ja vajalikud tööd.

Ekspertarvamuse tellimine on I prioriteedi tegevus, mida korraldab KeA. Tegevus on

planeeritud 2024. aastaks.

3.2. Koosluse hooldus- ja taastamistööd

Noonu loodusalal hooldati 2023. aastal umbes 54 ha pärandniite. See on peaaegu

pooled kõigist teadaolevatest pärandniitudest. Üle 50 ha pärandniite vajab enne hooldusesse võtmist taastamist. Täpsed taastamist vajavad alad selguvad 2024. aasta ekspertanalüüsi käigus. Taastamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda käesoleva

kaitsekorralduskava peatükis 2 viidatud pärandniitude tegevsukavast ja vastava niidutüübid hoolduskavast.

Pärandniitude taastamine ja hooldamine on I prioriteedi tegevus, mida korraldavad RMK ja Keskkonnaamet koostöös maaomanikega.

3.3. Tähised

Noonu hoiuala on tähistamata. Hoiuala läbiva tee äärde tuleb paigaldada kaks tähist. Tähiste täpsed planeeritud asukohad on nähtavad külastustaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Tähiste paigaldamine (2 tk) on II prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus.

3.3. Külastuskorraldus

Külastustaristut loodusalal pole ning käesoleva kaitsekorralduskavaga seda ei planeerita.

Niidud on vaadeldavad loodusala läbivate teede äärest.

12

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

Helm, A. 2019. Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade elurikkusest

ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks. Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 24.03.2021 käskkiri nr 1-1/21/60 „Pärandniitude

tegevuskavaˮ.

Looduskaitseseadus (2004)

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Tartu.

Natura aruandlus (2019).

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ.

Vabariigi Valitsuse 15.09.2005. a määrus nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne- Viru maakonnas”.