Kauksi loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Potentsiaalne männisinelase haudepuu vanas loodusmetsas. Foto: Triin Amos

Keskkonnaamet 2023

Kauksi loodusala (Kauksi

männisinelase püsielupaiga)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 11.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/659

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Männisinelase püsielupaik (KLO3000002)

Loodusala nimi Kauksi loodusala (EE0070115) (joonis 1)

Pindala 9,7 ha

Asukoht ja piirid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord

Keskkonnaministri 06.05.2005 määrus nr 34

„Männisinelase ja eremiitpõrnika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

Koostaja nimi Triin Amos

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Kauksi loodusala peamiseks väärtuseks on kaitsealuse metsamardika männisinelase (Boros schneideri) elupaik ning elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*). Väikesepinnalise

metsamassiivis asuva ala säilimiseks aktiivseid kaitsemeetmeid ei rakendata, väärtuste kaitseks tuleb tagada koosluste areng loodusliku protsessina.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kauksi loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Inventuurid ja uuringud

Esimest korda määrati alal esinev elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*) Natura pilootprojekti

raames 2000. aastal. Kava koostaja täpsustas elupaigatüübi esinemist, piire ja hinnanguid 2023. a. Männisinelase esmaleid pärineb 1999. a (vaatleja Ilmar Süda), hilisemalt on elupaika kontrollitud

2014. a inventuuri raames1.

1 Männisinelase inventuur potentsiaalsetes elupaikades, MTÜ Putukamaailm (koost U. Roosileht, M. Moor).

Tallinn, 2014.

Joonis 1‒2. Kauksi loodusala paiknemine ning loodusalal inventeeritud elupaigad (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga juuni 2023).

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Kauksi loodusala2 kaitse-eesmärkideks on seatud männisinelase (Boros schneideri) elupaik ja

elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*).

Kauksi männisinelase püsielupaiga3 kaitse-eesmärgiks on männisinelase elupaiga kaitse liigi soodsa seisundi tagamiseks.

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida

standardandmebaasi andmeid vanade loodusmetsade (9010*) esinemise ulatuse osas, mida alal esineb SDFi esitatust rohkem (SDF 3 ha → esineb 4,7 ha).

Tabelis 1 võetakse kokku Kauksi loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende

ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis.

2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrus nr 615 “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” 3 Keskkonnaministri 06.05.2005 määrus nr 34 “Männisinelase ja eremiitpõrnika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-

eeskiri”

Tabel 1. Kauksi loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esindus- likkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegur

id Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalasse / SDF-i (%)8

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

Kokku 4,7 ha:

3,3 ha – B

1,4 ha – C

• säilitamine 3,3 ha (B)

• parendamine 1,4 ha (C→B)

• looduslikule

arengule jätmine

• vana loodusmetsa

nimetamine kaitse-

eesmärgiks

• heas seisus elupaika on

säilinud 4,7 ha ulatuses

Korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 3 ha → 4,7

ha)

0,00/0,00

Tabel 2. Kauksi loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus9 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Männisinelane (Boros

schneideri)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

• 1 elupaik

• 2014. a 1 vastne

• alal leidub liigile

sobivaid haudepuid

(päikesele avatud

jämedaid lahtise

korbaga surnud mände)

• elupaik on asustatud

• elupaiga soodsa seisundi säilitamine

(sobivate haudepuude esinemine)

Väikesepinnalisel

kaitsealal ei ole

tagatud sobiva vana

metsakoosluse järjepidevus

• kaitstava ala laiendamine

tagamaks järjepideva

üleküpsenud mände sisaldava metsamassiivi olemasolu

• inventuur elupaiga seisundi ja

populatsiooni arvukuse

väljaselgitamiseks

• elupaik on

asustatud

• loodusalal leidub liigile sobivaid

haudepuid

Loodusala ja seda

ümbritsev metsa-

massiiv jääb tervenisti

Alutaguse rahvuspargi laiendusettepaneku

alale.

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 5 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 6 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 8 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu

Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks ning seda võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Männisinelase inventuur 9,7 ha Inventuur KeA I 2024

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Vanad loodusmetsad (9010*) seisundi parendamine

1,7 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

Kavad, eeskirjad

3 Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmine (Alutaguse RP laiendamine)

Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

4 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

5 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

Külastuskorraldus ja tähistamine

Külastuskorralduslikke rajatisi ja tähiseid paigaldada ei ole plaanis.

KOR R A L D U S

11. detsember 2023 nr 1-3/23/659

Kauksi loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Kauksi loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Triin Amos

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond