Suurupi Merekindluse metsa kaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/5999 |
| Registreeritud | 27.12.2023 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Harku Vallavolikogu |
| Saabumis/saatmisviis | Harku Vallavolikogu |
| Vastutaja | Jaan Schults |
| Originaal | Ava uues aknas |
Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas
(30326 tm).
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
ERIK SANDLA
PNOEE-36106020390
2023-12-22 07:07:19
M Ä Ä R U S
Tabasalu 21. detsember 2023 nr 23
Suurupi Merekindluse metsa kaitseala
moodustamine ja kaitse-eeskiri
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 7 punkti 2 alusel.
§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk
(1) Määrusega võetakse kohaliku kaitse alla Suurupi Merekindluse metsa ala (edaspidi kaitseala).
(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:
1) väärtusliku maastiku kaitse;
2) väärtuslike looduskoosluste kaitse;
3) virgestus- ja loodushariduslike võimaluste säilitamine ja parandamine.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses
sätestatud erisustega.
(4) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise
astmele Suurupi piiranguvööndisse.
§ 2. Kaitseala piir
Kaitseala välispiir ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas. Kaardi koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Harku Vallavalitsus.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendus
Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välispiiri kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.
(2) Kaitsealal on lubatud:
1) marjade, seente ja teiste metsa kõrvalsaaduste korjamine;
2) telkimine, lõkke tegemine ja grillimine kaitseala valitseja poolt selleks ette valmistatud ja
tähistatud kohas;
3) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
4) jalgrattaga sõitmine teedel ja radadel;
5) mootorsõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine avalikel liiklusteedel vastavalt kehtivale
liikluskorraldusele;
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) üle 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
2) teede ja tehnovõrgu rajatiste hooldustööd;
3) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;
4) maaparandussüsteemide hoiutööd.
§ 6. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) maavarade kaevandamine;
2) uuendusraie;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidide, taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine;
5) uute maaparandussüsteemide rajamine;
6) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku-
ja väljavedu juhul, kui pinnas seda võimaldab.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) katastriüksuste ja kõlvikute piiride ning sihtotstarbe muutmine;
2) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingute teostamine;
3) metsamajandamiskavade väljastamine;
4) detail- ja üldplaneeringute kehtestamine;
5) ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamiseks loa andmine;
6) projekteerimistingimuste andmine;
7) ehitusloa andmine;
8) tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine.
§ 7. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevusi, mis vajavad kaitse-eeskirja kohaselt tema
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala
valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
§ 8. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused
ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
1 Seletuskirjaga saab tutvuda valla veebilehel www.harku.ee.
Lisa 1 - Suurupi Merekindluse metsa kaitseala välispiir ja vööndi piir
(allkirjastatud digitaalselt)
Erik Sandla
vallavolikogu esimees
From: Brigita Perm <[email protected]> Sent: 27 September 2023 09:44:47 To: RMK Cc: Subject: Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitse alla võtmise avalikustamine
Tere Edastan Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitse alla võtmise avalikustamise kohta info, mis on leitav aadressilt hps://www.harku.ee/suurupi-merekindluse-metsa-kohaliku-kaitse-alla-votmise-algatamine. Oleme küll välja kuulutanud, et ootame eepanekuid kuni 28.09.2023, kuna ma varem ei teavitanud Riigimetsa Majandamise Keskust antud teemast, siis annan võimaluse edastada eepanekud hiljemalt 05.10.2023 kell 12.00, et jõuaksin enne avalikku arutelu eepanekutele vastata. Vabandan hilise teavitamise pärast! Lugupidamisega
Brigita Perm arendus- ja haldusosakonna keskkonnaspetsialist
Harku Vallavalitsus Kallaste tn 12, Tabasalu Harku vald Mob: 5880 1238 www.harku.ee
facebook.com/HarkuVald
SELETUSKIRI
Harku Vallavolikogu määrusele: Suurupi Merekindluse metsa kaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Looduskaitseseaduse (LKS) § 2 lg 1 kohaselt kaitstakse loodust selle säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististega sooritatavate toimingute reguleerimisega.
LKS § 4 lõike 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.
LKS § 8 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.
Harku vallale esitati Suurupi Selts MTÜ, Kasevälja Külaselts MTÜ, Muraste Looduskool MTÜ ja Suurupi Merekindluse metsa initsiatiivgrupi poolt ettepanek Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitse alla võtmiseks.
Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
LKS § 7 järgi on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus ning rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus linnu- ja loodusdirektiivi rakendamiseks. LKS § 4 lõike 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Suurupi merekindluse metsa kaitseala moodustamise eeldus on ajaloolis-kultuuriline, ohustatus, haruldus, kaitsealused liigid ja kooslused, loodusharidus ja esteetiline väärtus.
Ajaloolis-kultuurilised väärtused.
Riigi poolt kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestisteks tunnistatud ja kaitstavad ehitismälestised Suurupi munakivitee ja Ninamaa poolsaare vahelisel alal asuvad rannamännikus, mida läbivad pärandkultuuri ja militaarajaloo retkeliste ning tervisesportlaste teed ja rajad.
Pärandkultuuri objektide loetelu:
• Suurupi munakivitee - I MS aegne munakivitee viib mööda samaaegsetest kahurialustest, varjenditest ja kaevikutest kuni neemele, millel asub hiigeltranšee. Inventeeritud aprillis 2022, kultuurimälestise piiril ja kaitsevööndis, suure kultuuriväärtusega, vajalik võtta eraldi kultuurimälestisena kaitse alla või täiendada mälestise nr 8866 nime ja sisu ning liita mälestise piiridesse.
• Peeter Suure nimelise merekindluse rannakaitsepatarei kahuripositsioon - Kaitsealune kultuurimälestis nr 8866. Inventeeritud aprillis 2022, muinsuskaitse all, suure kultuuriväärtusega.
• Munakivitee - 1912-1915. a ehitatud Peeter Suure nimelise merekindluse ehitised lõhati 1918. a, taastati osaliselt esimese Eesti Vabariigi ajal ja hävitati taas II MS ajal. Inventeeritud aprillis 2022, nimetatud kultuurimälestise nr 8867 koosseisus ja asub mälestiste muude rajatistega ühises kaitsevööndis. Kultuuriväärtus suur.
• Rannakaitsepatarei kasiinohoone
• Suurupi rannakaitsepatarei valveposti telefonipunkt
• Põlised talukohad
Ohustatus ja haruldus. Looduskaitsealustest taimeliikidest leidub alal kivi-imar (Polypodium vulgare, LK III), looduslikes metsakooslustes kasvab ungrukold (Huperzia selago, LK III). Vääriselupaikade indikaatorliikidest leidub alal samblaliikidest harilik paelsammal (Metzgeria furcata), harilik kariksammal (Frullania dilatata), roomav soomik (Lepidozia reptans), hammas-tähtsammal (Mnium hornum) ning kännukatik (Nowellia curvifolia) ning seene- ja samblikuliikidest volt-tardnahkis (Phlebia centrifuga), roostetorik (Pycnoporellus fulgens), punakas mõhnsamblik (Bacidia rubella), kiiriksamblik (Opegrapha viridis), kühmsamblik (Acrocordia) ja kuldkülik (Phyllotopsis nidulans).
Kaitsealustest linnuliikidest on Suurupi Merekindluse metsas esindatud viis III kaitsekategooria liiki: hoburästas (Turdus viscivorus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), öösorr (Caprimulgus europaeus), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius) ning teada on ka kanakullide toitumis- ning võimaliku pesitsusalana (uurimisel). Mets on kõrge liigilise mitmekesisusega ja väga vaheldusrikka, kuid samas tervikliku metsa-alaga, mis pakub palju erinevaid elupaiku paljudele liikidele. Ala kõrge väärtus linnustiku jaoks seisneb mitmekesiste kasvukohatüüpide ja metsakoosluste vaheldusrikkuses ning suhtelises terviklikkuses. Läänest, lõunast ja idast piirab ala tihe inimasustus, uuringualast väljaspool asuvad külgnevad metsa-alad on viimasel kümnendil raiutud või killustatud. Ala on seni säilinud terviklikuna ning on vahetult rannikul paiknedes sõna otseses mõttes viimaseks pelgupaigaks seda asustavatele linnuliikidele. Ala väärib kindlasti praeguse olukorra säilitamist ehk kaitset raiete, kuivendamise ja teiste looduslikku arengusse sekkuvate tegevuste eest. Suurupi Merekindluse metsa kohalik kaitseala ühendaks omavahel (ja vastavalt ka Harku valla üldplaneeringu teaduslikult põhjendatud rohevõrgustiku kaardikihil märgitud koridoridele) omavahel riiklikud Muraste ja Suurupi looduskaitsealad.
Imetajaliikidest elavad Suurupi metsas alaliselt põdrad ja metskitsed. Merekindluse metsas elab hinnanguliselt 20-25 metskitse. Olulisteks toitumisaladeks on kindlustusrajatiste ümbrus, kus kasvab vaarikaid, pajusid ja nõgeseid ning talvel mustika kasvukoha metsad. Viimastes on lisaks toiduks kasutatavatele mustikatele ka suuremate kuuskede all kergem maapind magamisasemete tarbeks puhtaks kraapida. Kindlustusrajatiste mulletesse on oma urud rajanud ka mägrad ja rebased. Samuti on metsas tuvastatud mägra, ilvese, saarma (III kaitsekategooria) ja metsnugise esinemine. Veel elab imetajatest Merekindluse metsas nii hall- kui ka valgejäneseid.
Üle kümnendiku Merekindluse metsast vastab vääriselupaikade kriteeriumitele. Siin on suur potentsiaal ka eelkõige vähem märgatavate ja raskemini tuvastatavate ohustatud metsaliikide esinemiseks.
Esteetiline väärtus. Suurupi Merekindluse mets, sh Suurupi looduskaitseala, on ajalooliselt moodustanud ühtse metsamassiivi, mistõttu on oluline ühe viimase tervikliku ala maastikulise sidususe ja loodusväärtuste säilitamine eesmärgiga tagada kohalikele inimestele virgestusvõimalused. Alal levivad männimetsad on inimestele atraktiivsed ja suure esteetilise väärtusega, mistõttu kasutavad metsa aktiivselt nii tervisesportlased, loodushuvilised kui ka korilased.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus
Vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lõikele 3 korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute osas ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isikud. Harku vallale esitatud ettepaneku järel koostati järgmised ekspertiisid:
• Suurupi Merekindluse metsa elustiku uuringu aruanne
Koostaja: OÜ Elusloodus, Uudo Timm
• Pärandkultuuriväärtuste inventuur Harku vallas Suurupi külas kavandataval Suurupi Merekindluse kaitsealal
Koostaja: Eesti Muinsuskaitse Selts, Ants Kraut
• Kavandatava Suurupi Merekindluse metsa kaitseala kaitstava linnustiku inventuur 2022
Koostaja: OÜ Tuulelind, Aarne Tuule
Kaitseala nimetus
Suurupi Merekindluse metsa kaitseala
Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndi piir
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et see hõlmab olulisemaid kaitset vajavaid loodusväärtusi ning ala piirid peavad olema selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad, mistõttu on võimalusel kasutatud katastripiire.
Merekindluse mets asub Suurupi külas, Suurupi poolsaare tipus. Ettepaneku kohaselt hõlmab kaitseala kuut riigimetsa katastriüksust. Läänest piirneb kaitseala Suurupi looduskaitsealaga ja põhjast mererannaga. Merekindluse metsa kogupindala on 57.4 ha.
• Merekindluse mets 6 katastritunnus 19801:001:1589 11.87 ha
• Merekindluse mets 7 katastritunnus 19801:001:1591 4.56 ha
• Merekindluse mets 8 katastritunnus 19801:001:1592 18.58 ha
• Merekindluse mets 9 katastritunnus 19801:001:1593 2.83 ha
• Merekindluse mets 10 katastritunnus 19801:001:1594 12.40 ha
• Merekindluse mets 11 katastritunnus 19801:001:1595 7.14 ha
LKS § 44 lg 1 kohaselt võib omavalitsuse poolt moodustatud kaitsealal kehtestada LKS §-s 31 ehk piiranguvööndis sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga leevendada. Seetõttu koosneb kaitseala ühest piiranguvööndist (Suurupi merekindluse metsa kaitseala piiranguvöönd), mille piir kattub kaitseala välispiiriga. Kaitseala välispiir on märgitud määruse eelnõu lisas olevale kaardile.
Kaitseala valitseja on Harku Vallavalitsus.
Kaitsekord
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevaid loodusväärtusi. Üldiselt on kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsekord piiranguvööndi tingimusi järgiv, mis väljakujunenud tavasid ning inimeste igapäevaseid harjumusi otseselt ei mõjuta.
Lubatud tegevused
Inimestel on lubatud alal viibida ning korjata marju, seeni ja teisi metsasaadusi kogu kaitsealal.
Kaitsealal on lubatud telkida, lõket teha ja grillida vaid kohtades, mis kaitseala valitseja nõusolekul on selleks ette valmistatud või tähistatud. Kontrollimatu lõkke tegemine või grillimine võivad ohustada ala kaitseväärtusi.
Kaitsealal on lubatud jalgrattaga sõita ja hobusega ratsutada teedel ja radadel. Mootorsõiduki, maastikusõiduki ning mootorrattaga sõitmine ja parkimine on lubatud vaid avalikel liiklusteedel ja vastavalt kehtivale liikluskorraldusele. Mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel kaitseala valitseja nõusolekul.
Piiratud on üle 50 inimesega rahvaürituste korraldamine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Antud piirang on vajalik, et vähendada maastiku kahjustamist ja kaitsta kaitsealuste liikide kasvukohti. Üle 50 osalejaga üritustel on kaitseala valitsejal võimalik seada maastikku või liike säästvaid tingimusi või piiranguid. Kuni 50 osalejaga ürituste, sh õuesõppe või välitreeningute korral ei nõuta kaitseala valitseja nõusolekut.
Keelatud tegevus
Ehitustegevus on alal üldjuhul keelatud, kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud püstitada ehitisi kaitseala tarbeks (sealhulgas ajutisi ehitisi) – näiteks tähiseid ja infotahvleid.
Kaitsealal on keelatud maaparandussüsteemide rajamine, sest see avaldab kooslustele negatiivset mõju. Samuti on keelatud maavara kaevandamine, sest see hävitaks kaitstavad väärtused. Lisaks on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, sest see vähendab looduslikku mitmekesisust ja rikub maastiku ilmet.
Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on kaitseala looduslikel kooslustel keelatud, kuna nende kasutamine kahjustab looduslikku tasakaalu, vähendab koosluste ja liigilist mitmekesisust. Samuti soodustavad need osade liikide domineerimist.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringuid ning anda projekteerimistingimusi. Lisaks ei ole lubatud anda nõusolekut väike-ehitiste, seal hulgas lautri või paadisilla ehitamiseks ning ehituslube.
Kuna metsa soovitakse majandada püsimetsana, siis on kaitsealale sobilikud raievõtted valikraie ja hooldusraie, millest viimaste hulka kuuluvad vastavalt metsaseadusele valgustusraie, harvendusraie ning sanitaarraie. Eelneva tulemusena säilivad kasvukohale omaseid puuliigid, nende vanuselise mitmekesisus, vahelduvad keskkonnatingimused (varjulisemad ja päikeselisemad piirkonnad) ning säilikpuud. Seatud eesmärke silmas pidades on kaitsealal uuendusraie keelatud, sest uuendusraie ei võimalda metsa püsimetsana säilitada.
Suurupi Merekindluse metsa kaitsealal on ennekõike soositud kujundusraied, mis on vajalikud kaitsealuste liikide elupaikade soodsa seisundi hoidmiseks või saavutamiseks. Teatud juhtudel on lubatud ka muud raieliigid, kui need on vajalikud väärtusliku maastikuilme tagamiseks, ühevanuselise ja -liigilise puistu järkjärguliseks kujundamiseks looduslikuma struktuuriga ja elurikkamaks püsimetsaks ning puhkeväärtuse ja virgestusvõimaluste säilitamiseks ja parandamiseks enam kui 50-aastases perspektiivis. Kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie liigi, tehnoloogia ja aja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi suuruse, raielangi puhastamise viisi ning puistu koosseisu ja täiuse kohta. Kaitseala territooriumil toimuvate raiete täpsemad tingimused seab Harku Vallavalitsus kaitseala valitsejana iga kord enne metsateatise esitamist, lähtudes metsaseaduse § 28 lõikest 3 p 6.
Pinnase, kaitsealuste taimede kasvukohtade ja maastikuilme kaitseks on kaitsealal keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu juhul, kui pinnas seda võimaldab (kui vedu on võimalik pinnast kahjustamata).
Jahindus
Suurupi Merekindluse kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük vastavalt kehtivatele seadustele. Piirkond kuulub MTÜ Vääna Jahiselts jahialasse, kuid ei ole aktiivse jahipidamise koht. Kaitseala haldaja ja RMK ning Keskkonnaametiga kooskõlastatult on lubatud rajada ulukite sööda- ja seirekohti ning soolakuid.
Tegevuse kooskõlastamine
Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
Määruse mõjud
Kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamine mõjub positiivselt kohaliku kogukonna kindlustundele, sest Suurupi Merekindluse metsa loodusväärtused säilivad ka edaspidi ning ala jääb avalikku kasutusse. Lisaks annab see laiemale avalikkusele signaali ala väärtustest ning otsustajatele paremad võimalused ja selge raamistiku ala kaitse korraldamiseks. Kaudselt võib kaitseala olemasolu tõsta kinnisvara väärtust piirkonnas.
Loodusobjekti kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutused
LKS § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek sisaldama loodusobjekti kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut. Täiendavaid kulusid ala kaitse alla võtmisega ei kaasne. Virgestusvõimaluste arendamisel ja pärandkultuuri objektide tähistamisel leitakse vahendid kohalike elanike ja omavalitsuse koostöös.
Menetlus
Suurupi Merekindluse metsa kaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja avalikustamine toimus 14.09.2023-28.09.2023. Selles ajavahemikus toimus avalik väljapanek Harku Vallavalitsuses ning Harku valla veebilehel aadressil www.harku.ee. Avalik arutelu toimus Harku Vallavalitsuses (Kallaste tn 12, Tabasalu) 05.10.2023 algusega kell 17.00, arutelust võttis osa kolm inimest. Alljärgnevas tabelis on esitatud avalikustamise käigus laekunud seisukohad ning nendega arvestamine.
Tabel 1. Esmakordse avalikustamise käigus laekunud seisukohad ning nendega arvestamine.
Arvamuse esitaja
Arvamuse kokkuvõte
Menetleja otsus ja selgitus
Muraste Looduskool MTÜ
Paragrahv 1, alapunkt (3) puudub. Tõenäoliselt vaja (4) asendada (3).
Paragrahv 4, (5) on taandreaga, aga peaks olema vasakjoondatud sama lõigu eelnevate punktidega.
Paragrahv 5, sisustamata on p. (2) alapunkt 2).
Paragrahv 6, p. (1) alapunkt 7) välistab tegevuse, mida on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud teha p. (2) alapunktides 5), 6) ja 7).
p. (1) alapunkti 7= sõnastus võiks olla: teede- ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine.
Mootorsõidukite teema juures võiks lisada: avalikel liiklusteedel vastavalt…
Arvestatud. Parandused tehtud.
Pärandkultuuri objektide loetelu tundub vastavas uuringus olevat oluliselt pikem kui on seletuskirjas.
Mittearvestatud. Uuringus väljatoodud pärandkultuuri objektid on seletuskirjas märgitud. Uuringus on kirjas ka kaitsealast väljaspool objektid.
Ohustatus ja haruldus oleks vaja täiendada kaitsealuste liikide loetelu vastavate valdkondade uuringuis toodud liikide ja kooslustega (algne ekspertarvamus taimestiku ja koosluste osas; linnustik ja imetajad on hästi kajastatud, kuid koosluste osas saaks lisada veel ka elustiku uuringust üht-teist). Samuti tuleks ühtlustada need loetelud sisuliselt ja süstemaatiliselt
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud seene-, sambla- ja samblikuliikidega. Loetelust eemaldatud kaitsealused liigid, mis ei asu alal, aga olid välja toodud uuringus ning kordused tekstis.
(ühes kohas ka väike-kirjurähn suure esitähega, taimede loetelus osa puudu ja esineb sisulisi kordusi jne).
Kulutused lõpulauset võiks täiendada: Virgestusvõimaluste arendamisel ja pärandkultuuri objektide tähistamisel leitakse vahendid kohalike elanike ja omavalitsuse koostöös.
Arvestatud. Lõpulause täiendatud.
Keskkonnaamet
1. Soovitame korrigeerida kaitseala kaitsekorda. Eelnõus esitatud kaitsekorras leidub punkte, mida LKS § 31 ei reguleeri (nt kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused, metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitseala kaitse-eesmärgile, metsamajandamise kavad). Nende sätete lisamine kaitse-eeskirja pole õiguslikult korrektne. LKS-i alusel on kohaliku kaitse all olevad objekti kaitsekord vastav piiranguvööndi ehk LKS § 31 kaitsekorrale. LKS-i alusel ei ole seega võimalik seada alale rangemat kaitsekorda, kui LKS § 31 seda ette näeb. Kaitse-eeskirja eelnõust tuleb kustutada § 5 lg 2 punktid 3 ja 4 ning § 6 lg 2 punkt 3. Selgitame täiendavalt, et piiranguvööndis on raietest LKS-i alusel võimalik reguleerida ainult uuendusraiete tegemist. Teised raied on piiranguvööndis reguleeritud metsaseadusega.
Arvestatud. Kaitse-eeskirjast kustutatud § 5 lg 2 punktid 3 ja 4 ning § 6 lg 2 punkt 3.
2. Lisada kaitse-eeskirja § 1 alla lõige, et kaitseala maa-ala kuulub kaitsekorra eripärast ja majandustegevuse piiramise astmest lähtudes piiranguvööndisse.
Arvestatud. Lisatud § 1 lg 4.
3. Vastavalt LKS § 4 lõikele 7 võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Liikide ja loodusdirektiivi elupaikade kaitse on riigi ülesanne. Taustinfoks, et seletuskirjas võib kaitsealuseid liike ja direktiivi elupaiku kajastada, kuid kaitsekohustust kohalik omavalitsus endale seada ei saa. Soovitame kaitse-eesmärkide seadmisel kaitsealuste liikide kaitse vajaduse sõnastada väärtuslike looduskoosluste kaitse kaudu.
Arvestatud. Muudetud § 1 lg 2 p 2.
4. Lisada kaitse-eeskirja § 5 alla täpsustav lõige: „Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi”.
Arvestatud. Lisatud § 5 lg 1.
5. Kaitse-eeskirja § 5 lg 1 punktis 4 mainitud hobusega ratsa sõitmist ei saa võrrelda sõidukiga sõitmisega ning seda ei LKS ei reguleeri.
Arvestatud. § 5 lg 1 punktis 4 hobusega ratsa sõitmise lubamine eemaldatud.
6. Kaitse-eeskirja § 6 lg 1 punkti 7 kohaselt on tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine keelatud. Sellise sõnastusega on ehitiste (nii hoonete kui ka rajatiste) püstitamine alal täielikult keelatud. Seletuskirjast võib välja lugeda, et alal soovitakse lubada kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamist kaitseala tarbeks. Selline säte tuleb siis eelnõusse lisada. LKS §-st 14 tulenev säte (§ 6 lg 2 punkt 7) ei anna õigust alale ehitiste püstitamiseks, vaid reguleerib kooskõlastamise protsessi üldiselt. Ehitiste püstitamist saab kaitse-eeskirjaga lubada LKS § 31 alusel.
Arvestatud. Lisatud § 5 lg 3 p 3.
7. Kaitse-eeskirjas ja seletuskirjas mainitud lubatud ja keelatud tegevused ei ole kohati kooskõlas (nt kaitse-eeskirjas on telkimine keelatud, seletuskirjas lubatud).
Arvestatud. Täiendatud § 5 lg 1 p 2.
RMK
1. Moodustatav kaitseala pinnaks on planeeritud kinnistute Merekindluse mets 6,7,8,9,10 ja 11 alused maad kogupindalaga 59,83 ha. Juhime tähelepanu, et osal kinnistust Merekindluse mets 6 (kat. nr 19801:001:1589) paikneb Vabariigi Valitsuse määrusega moodustatud Suurupi looduskaitseala. Looduskaitseseadus § 4 lg 7 ei näe ette erinevate kaitsealade ülekattuvust. Palume üle vaadata loodava kaitseala piirid ja viia moodustatava Suurupi Merekindluse metsa kaitseala piirid kooskõlla Looduskaitseseadusega.
Arvestatud. Kaitseala piir vastavalt muudetud.
2. Kaitseala kaitse-eesmärgina on kirjeldatud kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse tagamine. Kaitse-eeskiri aga ei ütle, mis liike soovitakse kaitseala moodustamisega kaitsta. Selline sõnastus jätab mulje, et kaitsealal esineb ja plaanitavate piirangutega hakatakse kaitsma kõiki 64 esimesse, 267 teise ja 237 kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvat liiki https://keskkonnaamet.ee/eluslooduslooduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#i-kaitsekategooria Teeme ettepaneku kaitse-eeskirja täiendada täpsustusega, kas kaitstakse alal I või II kaitsekategooria liike ja nimetada kaitstavad III kategooria liigid nimekirjana.
Mittearvestatud. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekule muudetud § 1 lg 2 p 2. Seletuskirjas toome välja kaitsealused liigid, mis alal asuvad, kuid kaitsekohustust kohalik omavalitsus endale seada ei saa, seda teeb riik.
3. Kaitse-eeskirjaga on keelatud tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine. Juhime tähelepanu, et Ehitusseadustiku kohaselt (§ 92 lg1) on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks.
Palume läbi vaadata nimetatud punkti sõnastus, et see ei tekitaks takistusi olemasolevate jalgteede uuendamiseks ning tulevikus võimalike soovitavate puhke- ja spordiotstarbeliste radade ehitamiseks.
Arvestatud. Tegevus ei ole kaitse-eeskirjaga keelatud, seega lisatud § 6 lg 2 p 8, kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine.
4. Keelatud tegevustena on § 6 loetletud „uuendusraie“ ja „puhtpuistute kujundamine“. Samas on lisatud seletuskirjas tekst: „Metsa majandamine on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud tegevus, kuid metsa majandamisel tuleb lähtuda kaitseala kaitse-eesmärgist. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kõik raieliigid välja arvatud lageraie, mis on kaitse-eeskirja kohaselt keelatud…“ Samas seletuskirjas märgitakse: „Kaitsealal peetakse kõige eelistatumaks püsimetsanduse majandusmeetodit.“ …… Seetõttu teeme ettepaneku võtta kaitse-eeskirja projektist keelatud tegevuste alt välja järgnevad tegevused – uuendusraie ning puhtpuistute kujundamine.
Mittearvestatud. Antud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Keelatud tegevuste alla jäävad uuendusraie ning puhtpuistute kujundamine ning lisati energiapuistute rajamine. Seletuskirjas muudetud keelatud tegevuste peatükk järgnevalt: Kuna metsa soovitakse majandada püsimetsana, siis on kaitsealale sobilikud raievõtted valikraie ja hooldusraie, millest viimaste hulka kuuluvad vastavalt metsaseadusele valgustusraie, harvendusraie ning sanitaarraie. Eelneva tulemusena säilivad kasvukohale omaseid puuliigid, nende vanuselise mitmekesisus, vahelduvad keskkonnatingimused (varjulisemad ja päikeselisemad piirkonnad) ning säilikpuud. Seatud eesmärke silmas pidades on kaitsealal uuendusraie keelatud, sest uuendusraie ei võimalda metsa püsimetsana säilitada.
Suurupi Merekindluse metsa kaitsealal on ennekõike soositud kujundusraied, mis on vajalikud kaitsealuste liikide elupaikade soodsa seisundi hoidmiseks või saavutamiseks. Teatud juhtudel on lubatud ka muud raieliigid, kui need on vajalikud väärtusliku maastikuilme tagamiseks, ühevanuselise ja -liigilise puistu järkjärguliseks kujundamiseks looduslikuma struktuuriga ja elurikkamaks püsimetsaks ning puhkeväärtuse ja virgestusvõimaluste säilitamiseks ja parandamiseks enam kui 50-aastases perspektiivis. Kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie liigi, tehnoloogia ja aja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi suuruse, raielangi puhastamise viisi ning puistu koosseisu ja täiuse kohta. Kaitseala territooriumil toimuvate raiete täpsemad tingimused seab Harku Vallavalitsus kaitseala valitsejana iga kord enne metsateatise esitamist, lähtudes metsaseaduse § 28 lõikest 3 p 6.
Harku Vallavolikogu määrusele: Suurupi Merekindluse metsa kaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
Looduskaitseseaduse (LKS) § 2 lg 1 kohaselt kaitstakse loodust selle säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististega sooritatavate toimingute reguleerimisega.
LKS § 4 lõike 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.
LKS § 8 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.
Harku vallale esitati Suurupi Selts MTÜ, Kasevälja Külaselts MTÜ, Muraste Looduskool MTÜ ja Suurupi Merekindluse metsa initsiatiivgrupi poolt ettepanek Suurupi Merekindluse metsa kohaliku kaitse alla võtmiseks.
Kaitse alla võtmise eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
LKS § 7 järgi on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus ning rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus linnu- ja loodusdirektiivi rakendamiseks. LKS § 4 lõike 7 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Suurupi merekindluse metsa kaitseala moodustamise eeldus on ajaloolis-kultuuriline, ohustatus, haruldus, kaitsealused liigid ja kooslused, loodusharidus ja esteetiline väärtus.
Ajaloolis-kultuurilised väärtused.
Riigi poolt kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestisteks tunnistatud ja kaitstavad ehitismälestised Suurupi munakivitee ja Ninamaa poolsaare vahelisel alal asuvad rannamännikus, mida läbivad pärandkultuuri ja militaarajaloo retkeliste ning tervisesportlaste teed ja rajad.
Pärandkultuuri objektide loetelu:
• Suurupi munakivitee - I MS aegne munakivitee viib mööda samaaegsetest kahurialustest, varjenditest ja kaevikutest kuni neemele, millel asub hiigeltranšee. Inventeeritud aprillis 2022, kultuurimälestise piiril ja kaitsevööndis, suure kultuuriväärtusega, vajalik võtta eraldi kultuurimälestisena kaitse alla või täiendada mälestise nr 8866 nime ja sisu ning liita mälestise piiridesse.
• Peeter Suure nimelise merekindluse rannakaitsepatarei kahuripositsioon - Kaitsealune kultuurimälestis nr 8866. Inventeeritud aprillis 2022, muinsuskaitse all, suure kultuuriväärtusega.
• Munakivitee - 1912-1915. a ehitatud Peeter Suure nimelise merekindluse ehitised lõhati 1918. a, taastati osaliselt esimese Eesti Vabariigi ajal ja hävitati taas II MS ajal. Inventeeritud aprillis 2022, nimetatud kultuurimälestise nr 8867 koosseisus ja asub mälestiste muude rajatistega ühises kaitsevööndis. Kultuuriväärtus suur.
• Rannakaitsepatarei kasiinohoone
• Suurupi rannakaitsepatarei valveposti telefonipunkt
• Põlised talukohad
Ohustatus ja haruldus. Looduskaitsealustest taimeliikidest leidub alal kivi-imar (Polypodium vulgare, LK III), looduslikes metsakooslustes kasvab ungrukold (Huperzia selago, LK III). Vääriselupaikade indikaatorliikidest leidub alal samblaliikidest harilik paelsammal (Metzgeria furcata), harilik kariksammal (Frullania dilatata), roomav soomik (Lepidozia reptans), hammas-tähtsammal (Mnium hornum) ning kännukatik (Nowellia curvifolia) ning seene- ja samblikuliikidest volt-tardnahkis (Phlebia centrifuga), roostetorik (Pycnoporellus fulgens), punakas mõhnsamblik (Bacidia rubella), kiiriksamblik (Opegrapha viridis), kühmsamblik (Acrocordia) ja kuldkülik (Phyllotopsis nidulans).
Kaitsealustest linnuliikidest on Suurupi Merekindluse metsas esindatud viis III kaitsekategooria liiki: hoburästas (Turdus viscivorus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), öösorr (Caprimulgus europaeus), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius) ning teada on ka kanakullide toitumis- ning võimaliku pesitsusalana (uurimisel). Mets on kõrge liigilise mitmekesisusega ja väga vaheldusrikka, kuid samas tervikliku metsa-alaga, mis pakub palju erinevaid elupaiku paljudele liikidele. Ala kõrge väärtus linnustiku jaoks seisneb mitmekesiste kasvukohatüüpide ja metsakoosluste vaheldusrikkuses ning suhtelises terviklikkuses. Läänest, lõunast ja idast piirab ala tihe inimasustus, uuringualast väljaspool asuvad külgnevad metsa-alad on viimasel kümnendil raiutud või killustatud. Ala on seni säilinud terviklikuna ning on vahetult rannikul paiknedes sõna otseses mõttes viimaseks pelgupaigaks seda asustavatele linnuliikidele. Ala väärib kindlasti praeguse olukorra säilitamist ehk kaitset raiete, kuivendamise ja teiste looduslikku arengusse sekkuvate tegevuste eest. Suurupi Merekindluse metsa kohalik kaitseala ühendaks omavahel (ja vastavalt ka Harku valla üldplaneeringu teaduslikult põhjendatud rohevõrgustiku kaardikihil märgitud koridoridele) omavahel riiklikud Muraste ja Suurupi looduskaitsealad.
Imetajaliikidest elavad Suurupi metsas alaliselt põdrad ja metskitsed. Merekindluse metsas elab hinnanguliselt 20-25 metskitse. Olulisteks toitumisaladeks on kindlustusrajatiste ümbrus, kus kasvab vaarikaid, pajusid ja nõgeseid ning talvel mustika kasvukoha metsad. Viimastes on lisaks toiduks kasutatavatele mustikatele ka suuremate kuuskede all kergem maapind magamisasemete tarbeks puhtaks kraapida. Kindlustusrajatiste mulletesse on oma urud rajanud ka mägrad ja rebased. Samuti on metsas tuvastatud mägra, ilvese, saarma (III kaitsekategooria) ja metsnugise esinemine. Veel elab imetajatest Merekindluse metsas nii hall- kui ka valgejäneseid.
Üle kümnendiku Merekindluse metsast vastab vääriselupaikade kriteeriumitele. Siin on suur potentsiaal ka eelkõige vähem märgatavate ja raskemini tuvastatavate ohustatud metsaliikide esinemiseks.
Esteetiline väärtus. Suurupi Merekindluse mets, sh Suurupi looduskaitseala, on ajalooliselt moodustanud ühtse metsamassiivi, mistõttu on oluline ühe viimase tervikliku ala maastikulise sidususe ja loodusväärtuste säilitamine eesmärgiga tagada kohalikele inimestele virgestusvõimalused. Alal levivad männimetsad on inimestele atraktiivsed ja suure esteetilise väärtusega, mistõttu kasutavad metsa aktiivselt nii tervisesportlased, loodushuvilised kui ka korilased.
Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus
Vastavalt looduskaitseseaduse § 8 lõikele 3 korraldab kaitse alla võtmise algataja ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute osas ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isikud. Harku vallale esitatud ettepaneku järel koostati järgmised ekspertiisid:
• Suurupi Merekindluse metsa elustiku uuringu aruanne
Koostaja: OÜ Elusloodus, Uudo Timm
• Pärandkultuuriväärtuste inventuur Harku vallas Suurupi külas kavandataval Suurupi Merekindluse kaitsealal
Koostaja: Eesti Muinsuskaitse Selts, Ants Kraut
• Kavandatava Suurupi Merekindluse metsa kaitseala kaitstava linnustiku inventuur 2022
Koostaja: OÜ Tuulelind, Aarne Tuule
Kaitseala nimetus
Suurupi Merekindluse metsa kaitseala
Kaitstava loodusobjekti välispiir ja vööndi piir
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et see hõlmab olulisemaid kaitset vajavaid loodusväärtusi ning ala piirid peavad olema selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad, mistõttu on võimalusel kasutatud katastripiire.
Merekindluse mets asub Suurupi külas, Suurupi poolsaare tipus. Ettepaneku kohaselt hõlmab kaitseala kuut riigimetsa katastriüksust. Läänest piirneb kaitseala Suurupi looduskaitsealaga ja põhjast mererannaga. Merekindluse metsa kogupindala on 57.4 ha.
• Merekindluse mets 6 katastritunnus 19801:001:1589 11.87 ha
• Merekindluse mets 7 katastritunnus 19801:001:1591 4.56 ha
• Merekindluse mets 8 katastritunnus 19801:001:1592 18.58 ha
• Merekindluse mets 9 katastritunnus 19801:001:1593 2.83 ha
• Merekindluse mets 10 katastritunnus 19801:001:1594 12.40 ha
• Merekindluse mets 11 katastritunnus 19801:001:1595 7.14 ha
LKS § 44 lg 1 kohaselt võib omavalitsuse poolt moodustatud kaitsealal kehtestada LKS §-s 31 ehk piiranguvööndis sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga leevendada. Seetõttu koosneb kaitseala ühest piiranguvööndist (Suurupi merekindluse metsa kaitseala piiranguvöönd), mille piir kattub kaitseala välispiiriga. Kaitseala välispiir on märgitud määruse eelnõu lisas olevale kaardile.
Kaitseala valitseja on Harku Vallavalitsus.
Kaitsekord
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevaid loodusväärtusi. Üldiselt on kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsekord piiranguvööndi tingimusi järgiv, mis väljakujunenud tavasid ning inimeste igapäevaseid harjumusi otseselt ei mõjuta.
Lubatud tegevused
Inimestel on lubatud alal viibida ning korjata marju, seeni ja teisi metsasaadusi kogu kaitsealal.
Kaitsealal on lubatud telkida, lõket teha ja grillida vaid kohtades, mis kaitseala valitseja nõusolekul on selleks ette valmistatud või tähistatud. Kontrollimatu lõkke tegemine või grillimine võivad ohustada ala kaitseväärtusi.
Kaitsealal on lubatud jalgrattaga sõita ja hobusega ratsutada teedel ja radadel. Mootorsõiduki, maastikusõiduki ning mootorrattaga sõitmine ja parkimine on lubatud vaid avalikel liiklusteedel ja vastavalt kehtivale liikluskorraldusele. Mootorsõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel kaitseala valitseja nõusolekul.
Piiratud on üle 50 inimesega rahvaürituste korraldamine selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Antud piirang on vajalik, et vähendada maastiku kahjustamist ja kaitsta kaitsealuste liikide kasvukohti. Üle 50 osalejaga üritustel on kaitseala valitsejal võimalik seada maastikku või liike säästvaid tingimusi või piiranguid. Kuni 50 osalejaga ürituste, sh õuesõppe või välitreeningute korral ei nõuta kaitseala valitseja nõusolekut.
Keelatud tegevus
Ehitustegevus on alal üldjuhul keelatud, kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud püstitada ehitisi kaitseala tarbeks (sealhulgas ajutisi ehitisi) – näiteks tähiseid ja infotahvleid.
Kaitsealal on keelatud maaparandussüsteemide rajamine, sest see avaldab kooslustele negatiivset mõju. Samuti on keelatud maavara kaevandamine, sest see hävitaks kaitstavad väärtused. Lisaks on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, sest see vähendab looduslikku mitmekesisust ja rikub maastiku ilmet.
Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on kaitseala looduslikel kooslustel keelatud, kuna nende kasutamine kahjustab looduslikku tasakaalu, vähendab koosluste ja liigilist mitmekesisust. Samuti soodustavad need osade liikide domineerimist.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringuid ning anda projekteerimistingimusi. Lisaks ei ole lubatud anda nõusolekut väike-ehitiste, seal hulgas lautri või paadisilla ehitamiseks ning ehituslube.
Kuna metsa soovitakse majandada püsimetsana, siis on kaitsealale sobilikud raievõtted valikraie ja hooldusraie, millest viimaste hulka kuuluvad vastavalt metsaseadusele valgustusraie, harvendusraie ning sanitaarraie. Eelneva tulemusena säilivad kasvukohale omaseid puuliigid, nende vanuselise mitmekesisus, vahelduvad keskkonnatingimused (varjulisemad ja päikeselisemad piirkonnad) ning säilikpuud. Seatud eesmärke silmas pidades on kaitsealal uuendusraie keelatud, sest uuendusraie ei võimalda metsa püsimetsana säilitada.
Suurupi Merekindluse metsa kaitsealal on ennekõike soositud kujundusraied, mis on vajalikud kaitsealuste liikide elupaikade soodsa seisundi hoidmiseks või saavutamiseks. Teatud juhtudel on lubatud ka muud raieliigid, kui need on vajalikud väärtusliku maastikuilme tagamiseks, ühevanuselise ja -liigilise puistu järkjärguliseks kujundamiseks looduslikuma struktuuriga ja elurikkamaks püsimetsaks ning puhkeväärtuse ja virgestusvõimaluste säilitamiseks ja parandamiseks enam kui 50-aastases perspektiivis. Kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie liigi, tehnoloogia ja aja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi suuruse, raielangi puhastamise viisi ning puistu koosseisu ja täiuse kohta. Kaitseala territooriumil toimuvate raiete täpsemad tingimused seab Harku Vallavalitsus kaitseala valitsejana iga kord enne metsateatise esitamist, lähtudes metsaseaduse § 28 lõikest 3 p 6.
Pinnase, kaitsealuste taimede kasvukohtade ja maastikuilme kaitseks on kaitsealal keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu juhul, kui pinnas seda võimaldab (kui vedu on võimalik pinnast kahjustamata).
Jahindus
Suurupi Merekindluse kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük vastavalt kehtivatele seadustele. Piirkond kuulub MTÜ Vääna Jahiselts jahialasse, kuid ei ole aktiivse jahipidamise koht. Kaitseala haldaja ja RMK ning Keskkonnaametiga kooskõlastatult on lubatud rajada ulukite sööda- ja seirekohti ning soolakuid.
Tegevuse kooskõlastamine
Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
Määruse mõjud
Kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamine mõjub positiivselt kohaliku kogukonna kindlustundele, sest Suurupi Merekindluse metsa loodusväärtused säilivad ka edaspidi ning ala jääb avalikku kasutusse. Lisaks annab see laiemale avalikkusele signaali ala väärtustest ning otsustajatele paremad võimalused ja selge raamistiku ala kaitse korraldamiseks. Kaudselt võib kaitseala olemasolu tõsta kinnisvara väärtust piirkonnas.
Loodusobjekti kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutused
LKS § 8 lg 2 p 5 kohaselt peab loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek sisaldama loodusobjekti kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut. Täiendavaid kulusid ala kaitse alla võtmisega ei kaasne. Virgestusvõimaluste arendamisel ja pärandkultuuri objektide tähistamisel leitakse vahendid kohalike elanike ja omavalitsuse koostöös.
Menetlus
Suurupi Merekindluse metsa kaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja avalikustamine toimus 14.09.2023-28.09.2023. Selles ajavahemikus toimus avalik väljapanek Harku Vallavalitsuses ning Harku valla veebilehel aadressil www.harku.ee. Avalik arutelu toimus Harku Vallavalitsuses (Kallaste tn 12, Tabasalu) 05.10.2023 algusega kell 17.00, arutelust võttis osa kolm inimest. Alljärgnevas tabelis on esitatud avalikustamise käigus laekunud seisukohad ning nendega arvestamine.
Tabel 1. Esmakordse avalikustamise käigus laekunud seisukohad ning nendega arvestamine.
Arvamuse esitaja
Arvamuse kokkuvõte
Menetleja otsus ja selgitus
Muraste Looduskool MTÜ
Paragrahv 1, alapunkt (3) puudub. Tõenäoliselt vaja (4) asendada (3).
Paragrahv 4, (5) on taandreaga, aga peaks olema vasakjoondatud sama lõigu eelnevate punktidega.
Paragrahv 5, sisustamata on p. (2) alapunkt 2).
Paragrahv 6, p. (1) alapunkt 7) välistab tegevuse, mida on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud teha p. (2) alapunktides 5), 6) ja 7).
p. (1) alapunkti 7= sõnastus võiks olla: teede- ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine.
Mootorsõidukite teema juures võiks lisada: avalikel liiklusteedel vastavalt…
Arvestatud. Parandused tehtud.
Pärandkultuuri objektide loetelu tundub vastavas uuringus olevat oluliselt pikem kui on seletuskirjas.
Mittearvestatud. Uuringus väljatoodud pärandkultuuri objektid on seletuskirjas märgitud. Uuringus on kirjas ka kaitsealast väljaspool objektid.
Ohustatus ja haruldus oleks vaja täiendada kaitsealuste liikide loetelu vastavate valdkondade uuringuis toodud liikide ja kooslustega (algne ekspertarvamus taimestiku ja koosluste osas; linnustik ja imetajad on hästi kajastatud, kuid koosluste osas saaks lisada veel ka elustiku uuringust üht-teist). Samuti tuleks ühtlustada need loetelud sisuliselt ja süstemaatiliselt
Arvestatud. Seletuskirja täiendatud seene-, sambla- ja samblikuliikidega. Loetelust eemaldatud kaitsealused liigid, mis ei asu alal, aga olid välja toodud uuringus ning kordused tekstis.
(ühes kohas ka väike-kirjurähn suure esitähega, taimede loetelus osa puudu ja esineb sisulisi kordusi jne).
Kulutused lõpulauset võiks täiendada: Virgestusvõimaluste arendamisel ja pärandkultuuri objektide tähistamisel leitakse vahendid kohalike elanike ja omavalitsuse koostöös.
Arvestatud. Lõpulause täiendatud.
Keskkonnaamet
1. Soovitame korrigeerida kaitseala kaitsekorda. Eelnõus esitatud kaitsekorras leidub punkte, mida LKS § 31 ei reguleeri (nt kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused, metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitseala kaitse-eesmärgile, metsamajandamise kavad). Nende sätete lisamine kaitse-eeskirja pole õiguslikult korrektne. LKS-i alusel on kohaliku kaitse all olevad objekti kaitsekord vastav piiranguvööndi ehk LKS § 31 kaitsekorrale. LKS-i alusel ei ole seega võimalik seada alale rangemat kaitsekorda, kui LKS § 31 seda ette näeb. Kaitse-eeskirja eelnõust tuleb kustutada § 5 lg 2 punktid 3 ja 4 ning § 6 lg 2 punkt 3. Selgitame täiendavalt, et piiranguvööndis on raietest LKS-i alusel võimalik reguleerida ainult uuendusraiete tegemist. Teised raied on piiranguvööndis reguleeritud metsaseadusega.
Arvestatud. Kaitse-eeskirjast kustutatud § 5 lg 2 punktid 3 ja 4 ning § 6 lg 2 punkt 3.
2. Lisada kaitse-eeskirja § 1 alla lõige, et kaitseala maa-ala kuulub kaitsekorra eripärast ja majandustegevuse piiramise astmest lähtudes piiranguvööndisse.
Arvestatud. Lisatud § 1 lg 4.
3. Vastavalt LKS § 4 lõikele 7 võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Liikide ja loodusdirektiivi elupaikade kaitse on riigi ülesanne. Taustinfoks, et seletuskirjas võib kaitsealuseid liike ja direktiivi elupaiku kajastada, kuid kaitsekohustust kohalik omavalitsus endale seada ei saa. Soovitame kaitse-eesmärkide seadmisel kaitsealuste liikide kaitse vajaduse sõnastada väärtuslike looduskoosluste kaitse kaudu.
Arvestatud. Muudetud § 1 lg 2 p 2.
4. Lisada kaitse-eeskirja § 5 alla täpsustav lõige: „Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi”.
Arvestatud. Lisatud § 5 lg 1.
5. Kaitse-eeskirja § 5 lg 1 punktis 4 mainitud hobusega ratsa sõitmist ei saa võrrelda sõidukiga sõitmisega ning seda ei LKS ei reguleeri.
Arvestatud. § 5 lg 1 punktis 4 hobusega ratsa sõitmise lubamine eemaldatud.
6. Kaitse-eeskirja § 6 lg 1 punkti 7 kohaselt on tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine keelatud. Sellise sõnastusega on ehitiste (nii hoonete kui ka rajatiste) püstitamine alal täielikult keelatud. Seletuskirjast võib välja lugeda, et alal soovitakse lubada kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste püstitamist kaitseala tarbeks. Selline säte tuleb siis eelnõusse lisada. LKS §-st 14 tulenev säte (§ 6 lg 2 punkt 7) ei anna õigust alale ehitiste püstitamiseks, vaid reguleerib kooskõlastamise protsessi üldiselt. Ehitiste püstitamist saab kaitse-eeskirjaga lubada LKS § 31 alusel.
Arvestatud. Lisatud § 5 lg 3 p 3.
7. Kaitse-eeskirjas ja seletuskirjas mainitud lubatud ja keelatud tegevused ei ole kohati kooskõlas (nt kaitse-eeskirjas on telkimine keelatud, seletuskirjas lubatud).
Arvestatud. Täiendatud § 5 lg 1 p 2.
RMK
1. Moodustatav kaitseala pinnaks on planeeritud kinnistute Merekindluse mets 6,7,8,9,10 ja 11 alused maad kogupindalaga 59,83 ha. Juhime tähelepanu, et osal kinnistust Merekindluse mets 6 (kat. nr 19801:001:1589) paikneb Vabariigi Valitsuse määrusega moodustatud Suurupi looduskaitseala. Looduskaitseseadus § 4 lg 7 ei näe ette erinevate kaitsealade ülekattuvust. Palume üle vaadata loodava kaitseala piirid ja viia moodustatava Suurupi Merekindluse metsa kaitseala piirid kooskõlla Looduskaitseseadusega.
Arvestatud. Kaitseala piir vastavalt muudetud.
2. Kaitseala kaitse-eesmärgina on kirjeldatud kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse tagamine. Kaitse-eeskiri aga ei ütle, mis liike soovitakse kaitseala moodustamisega kaitsta. Selline sõnastus jätab mulje, et kaitsealal esineb ja plaanitavate piirangutega hakatakse kaitsma kõiki 64 esimesse, 267 teise ja 237 kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvat liiki https://keskkonnaamet.ee/eluslooduslooduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#i-kaitsekategooria Teeme ettepaneku kaitse-eeskirja täiendada täpsustusega, kas kaitstakse alal I või II kaitsekategooria liike ja nimetada kaitstavad III kategooria liigid nimekirjana.
Mittearvestatud. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekule muudetud § 1 lg 2 p 2. Seletuskirjas toome välja kaitsealused liigid, mis alal asuvad, kuid kaitsekohustust kohalik omavalitsus endale seada ei saa, seda teeb riik.
3. Kaitse-eeskirjaga on keelatud tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine. Juhime tähelepanu, et Ehitusseadustiku kohaselt (§ 92 lg1) on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks.
Palume läbi vaadata nimetatud punkti sõnastus, et see ei tekitaks takistusi olemasolevate jalgteede uuendamiseks ning tulevikus võimalike soovitavate puhke- ja spordiotstarbeliste radade ehitamiseks.
Arvestatud. Tegevus ei ole kaitse-eeskirjaga keelatud, seega lisatud § 6 lg 2 p 8, kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine.
4. Keelatud tegevustena on § 6 loetletud „uuendusraie“ ja „puhtpuistute kujundamine“. Samas on lisatud seletuskirjas tekst: „Metsa majandamine on kaitse-eeskirja kohaselt lubatud tegevus, kuid metsa majandamisel tuleb lähtuda kaitseala kaitse-eesmärgist. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kõik raieliigid välja arvatud lageraie, mis on kaitse-eeskirja kohaselt keelatud…“ Samas seletuskirjas märgitakse: „Kaitsealal peetakse kõige eelistatumaks püsimetsanduse majandusmeetodit.“ …… Seetõttu teeme ettepaneku võtta kaitse-eeskirja projektist keelatud tegevuste alt välja järgnevad tegevused – uuendusraie ning puhtpuistute kujundamine.
Mittearvestatud. Antud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Keelatud tegevuste alla jäävad uuendusraie ning puhtpuistute kujundamine ning lisati energiapuistute rajamine. Seletuskirjas muudetud keelatud tegevuste peatükk järgnevalt: Kuna metsa soovitakse majandada püsimetsana, siis on kaitsealale sobilikud raievõtted valikraie ja hooldusraie, millest viimaste hulka kuuluvad vastavalt metsaseadusele valgustusraie, harvendusraie ning sanitaarraie. Eelneva tulemusena säilivad kasvukohale omaseid puuliigid, nende vanuselise mitmekesisus, vahelduvad keskkonnatingimused (varjulisemad ja päikeselisemad piirkonnad) ning säilikpuud. Seatud eesmärke silmas pidades on kaitsealal uuendusraie keelatud, sest uuendusraie ei võimalda metsa püsimetsana säilitada.
Suurupi Merekindluse metsa kaitsealal on ennekõike soositud kujundusraied, mis on vajalikud kaitsealuste liikide elupaikade soodsa seisundi hoidmiseks või saavutamiseks. Teatud juhtudel on lubatud ka muud raieliigid, kui need on vajalikud väärtusliku maastikuilme tagamiseks, ühevanuselise ja -liigilise puistu järkjärguliseks kujundamiseks looduslikuma struktuuriga ja elurikkamaks püsimetsaks ning puhkeväärtuse ja virgestusvõimaluste säilitamiseks ja parandamiseks enam kui 50-aastases perspektiivis. Kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie liigi, tehnoloogia ja aja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi suuruse, raielangi puhastamise viisi ning puistu koosseisu ja täiuse kohta. Kaitseala territooriumil toimuvate raiete täpsemad tingimused seab Harku Vallavalitsus kaitseala valitsejana iga kord enne metsateatise esitamist, lähtudes metsaseaduse § 28 lõikest 3 p 6.