Tähtvere puhkemetsade raieplaanide ja kuivendusprojekti seisukohad ja küsimused

TARTU LINNAVALITSUS LINNAMAJANDUSE OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

Raekoja plats 3 www.tartu.ee

51003 TARTU

tel 736 1270

rg-kood 75006546 [email protected]

  Lp Toomas Haas

RMK Tartumaa metsaülem

  Tähtvere küla puhkemetsa raietööd

Teie 14.03.2022

Meie 29.03.2022 nr 8-13.2/07320

Riigimetsa Majandamise Keskus on teavitanud Tartu linna plaanitavast sanitaarraiest Tiksoja

matkaraja ja lõkkekoha piirkonnas, mis on osa riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga alast ja

üldplaneeringuga määratud linnalähedasest puhkemetsast.

Teie selgitusel tuleb raie läbi viia peatselt, see peab toimuma enne lindude pesitsusaega ja kuuse-

kooreüraski tõrjeks sobival ajavahemikul. Raie eesmärk on tagada, et üraskikahjustus ei leviks

edasi Tähtvere metsa praegu veel elujõulistele kuusikutele. Alale, mis jääb üraskikahjustuse tõttu

lagedaks, istutab RMK esimesel võimalusel uued puud.

  Linn võtab põhjendatud metsahooldustööde läbiviimise teadmiseks ja teavitab töödest ka linna

infokanalite kaudu.

  Palume RMK-l teavitada elanikke ja puhkajaid Tiksoja KAH-metsa kevadistest raietöödest ka

oma veebilehel ja raiealal.

    Lugupidamisega

    (allkirjastatud digitaalselt)

Andres Pool

juhataja asetäitja

    Tiiu Tuuga

736 1259 [email protected]

.

Tartu Linnavalitsus

[email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

19. novembril 2023

Päästame Eesti Metsad MTÜ ja MTÜ Roheline Pärnumaa seisukohad Riigimetsa

Majandamise Keskuse raieplaanide projekti kohta:

Tähtvere puhkemetsad Tartumaal 2024-2033

Kodu- ja puhkemetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema metsi säästev,

hoidev ja kaitsev. Metsaseaduse järgi on üks metsamajandamisviis metsakaitse ning just metsakaitse

on metsamajandamisviis, mida tuleb ka Tähtvere puhkemetsades viljeleda.

1. Mõned üldised põhimõtted, mida tuleks kõikide nö KAH-alade puhul rakendada (allpool on

ettepanekud Tähtvere puhkemetsade kohta):

1.1. kõigis kodumetsades, nn kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha

sõltumatu loodusväärtuste ja vääriselupaikade (VEP) inventuur;

1.2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni

2009. a kehtinud metsaseadus) ning seni kuni kaitsemetsade kategooria metsaseaduses taastatakse,

tuleb neid metsi, nn KAH-alasid, hoida ja kaitsta;

1.3. elamutega piirnevates puistutes tuleb hoiduda igasugustest raietest, mis metsa üldilmet

muudavad;

1.4. metsahoidmise kavandamisel tuleb jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud

(arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku

elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi;

1.5. peatada tuleb kõikide uuendusraiete kavandamine kodumetsades, nn KAH-aladel. Neid

metsi tuleb majandada metsi kaitstes;

1.6. vaid vajadusel teostada elamutega piirnevates puistutes püsimetsanduse raames valikraiet ning

välistada teised raieliigid täielikult ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad.

Püsimetsanduse kohta info ja püsimetsandusalane raamat on leitavad Eestimaa Looduse Fondi

kodulehel:https://elfond.ee/metsaomanikule/pusimetsandus;https://media.voog.com/0000/0037/1265/fi

les/Teejuht_pusimetsandusse_2020.pdf

2. Alapõhised seisukohad: Tähtvere puhkemetsad Tartumaal

2.1. Tartu maakonnaplaneeringu järgi on tegemist: Roheline võrgustik, Väärtuslik Maastik ja Puhkeala.

2.2. Tartu linna üldplaneeringus on sõnastatud põhimõte, et 10-aastane uuendusraie maht on kuni

4% puhkemetsade pindalast. RMK kavast jääb arusaamatuks kas see nõue on täidetud või

mitte arvestades juba praegu Tähtvere puhkemetsades kehtivaid metsateatisi.

2.3. Tähtvere puhkemetsade majandmise kava põhjal on vana metsa 26,5%

Lageraie: 17,8 ha

Harvendusraie 17,9 ha

RMK tahab raiuda kõige viimased vanad metsad, mis on eriti väärtuslikud ökosüsteemid ja

üldistes keskkonnahuvides vajalik säilitada! RMK kavast on näha, et suur osa vanu metsi väljaspool

ranget kaitset ja RMK sisest kaitset plaani kohaselt raiutakse ära, kuid seda pole nii sõnastatud.

Avalikkusele selge info edastamise eesmärgil tuleks see üheselt kirja panna, et kõik vanad metsad, mis

pole piirkonnas kaitse all, planeeritakse maha võtta. Muidu on tegemist plaanitava raietegevuse mõju

kogu ulatuse pisendamisega puhkepiirkonnale. Kaardid on ebaselged, liiga väikesed ja ei saa aru, kus mida planeeritakse.

Uuendatav puuliik on millegipärast KUUSK! See on kummaline arvestades kliimamuutustest

tulenevaid järjest põuasemaid suve, mis omakorda mõjuvad üraski levikule soodsalt. On vaja liikuda

segametsade poole.

Eraldis TT074-8: kavas on lageraie, aga seal on haab vaid 18 aastane.

2.4. Kehtiv metsateatis 09.11.2023 seisuga on NB! 50000589811 Lageraie kanakulli elupaigas

https://register.metsad.ee/api/rest/teatis/valjatrykk?teatisId=3485705

Seda lageraiet EI OLE kirjas RMK metsatööde kavas!

Kaardil 3 on VANA METS märgitud kasvama ka aastal 2033!

2.5. EELIS-es olevad andmed ala kohta:

Eraldised TT046-5;10: seal on kavas lageraie, mis asub registreeritud kanakulli elupaigas!

Eraldised TT083-15;40: seal on kavas lageraie registreeritud kanakulli elupaigas!

Eraldised TT081-23; TT082-7;8;9; TT083-1: seal on kavas harvenduseraie registreeritud kanakulli

elupaigas!

Kanakulli kaitse tegevuskava: link

“Üle-eestilistest meetmetest soodustab kanakulli elupaikade seisundit veel: püsimetsanduse

toetamine; puistute raievanuste tõstmine kanakulli arvukuse languse eelsele tasemele ja raie lubamise

erandite kaotamine (puuliikide vanuse kaalutud keskmisega ja rinnasdiameetriga arvestamine); soistes

kooslustes kuivendusmõju piiramine; EL elurikkuse strateegia eesmärkide elluviimine ja kaitstavate

alade osakaalu viimine 30%-ni, kasutades seejuures alade valikul ka kanakulli looduskaitselise

väärtuse indikaatorina.”

“Saagirohkuse ja -kättesaadavuse seisukohalt on olulisim peatada looduskooslustes kuivendusmõju

kasv, mis mõjub negatiivselt nii metsisele kui tedrele.”

2.6. Keskkonnaagentuur Natura metsaelupaikade esinemisalad (suure tõenäosusega on Natura

metsaelupaik)

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=1bc1cdc2-7ab9-41a7-b098-274bb0f1d522

2.7. Esitatud kuivendusprojekt on lubamatu kuivenduse poolt tekkiva keskkonnakahju tõttu: VEPid,

kanakulli elupaik ja Natura elupaigad 9050 ja 91D0*.

VEPid on tegelikult “põlismetsad”. Negatiivne mõju peab olema välistatud.

Eeltoodud Tähtvere puhkemetsade infot arvestades ning kogu Eesti üleraiete ning rohkete lageraiete

konteksti, sellest tulenevat metsade ökosüsteemide hävinemist ja nõrgestamist, sellele tulevikus

järgneda võivaid tekkivaid põhjavee ja suurenevaid kliima- ja elurikkuseprobleeme jne, on tänapäeval

metsaraiete peatamine KAH-aladel ja kõikjal ülioluline, et elurikkust ja ökosüsteeme säilitades

kliimamuutusi vähendada (sagenevad kuumalained ja tormid, keskmise temperatuuri pidev kasv kogu

maailmas).

Arusaamatuks jääb, kuidas planeeritakse kanakulli elupaigas lageraieid ja vajalike

keskkonnatingimuste hävitamist tänapäeva Euroopas keskkonnale kahjulikuks hinnatud

kuivendusprojektiga.

Kuivenduste teemal Postimees 14.11.2023: „Suured põuad üha sagenevad ning

nõukogudeaegsete kraavide uuendamine hävitab vett vajavaid linde, loomi ja taimi. Ehk

lõpetada maaparandus praegusel kujul mõne teise riigi eeskujul ka Eestis, tõstatas Kallas

küsimuse pärast kohtumisi linnukaitsjate ning põllumajandus- ja toiduameti (PTA)

töötajatega.“ https://www.postimees.ee/7897670/kraavisoda-ministeeriumil-on-

kohtuvaidlustest-villand

Soovime RMK vastuseid, kas RMK on kontrollinud ala EELIS-es leitavate andmete põhjal?

Palume peale kontrollimist vastuseid: kas kogu Tähtvere puhkemetsade KAH-alal on kõik

loodusväärtuste ja VEPinventuurid tehtud, kas RMK on kontrollinud maakonnaplaneeringu põhjal

rohevõrgustiku paiknemist ja lähtub sellest KAH-alal raieid plaanides? Mida näevad ette asjaomase

maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu (kehtiva ja võimaliku koostamisel oleva) kaardid; ning kas

RMK arvestab dokumentides toodud rohevõrgustiku tsoneeringuga ja tagab, et kavandatavate raietega

jääksid rohevõrgustikus asuvad metsaökosüsteemid toimima, sh kumulatiivselt koos samas

rohevõrgustikus seni tehtud raiete jm intensiivse majandustegevuse, nt maavara kaevandamisega?

Raieid ei saa ega tohi enne aladel kavandada, kui ei ole teada raiete mõju tagajärgi konkreetse

raieala loodusväärtustele.

RMK-l metsaomaniku esindajana lasub vastutus enne raiete kavandamist Tähtvere puhkemetsade

KAH-alal läbi viia liikide ja elupaikade inventuurid. RMK kui riigiasutus peab hea seisma selle eest,

et ei taotleks teiselt riigiasutuselt, Keskkonnaametilt, pidevalt seadusega vastuollu minevate ja

rohevõrgustikku või ohustatud liikide elupaiku kahjustavate raielubade andmist.

Väljavõte RMK kodulehelt: „RMK looduskaitse töötab selle nimel, et säiliks looduslik mitmekesisus

RMK hoole all oleval riigimaal. Selleks tuleb teha vajalikke looduskaitsetöid ning järgida elurikkuse

hoidmiseks olulisi põhimõtteid ka majandatavas metsas. “

KAH-alad on sellised piirkonnad, kus pearõhk tuleb hoida elurikkuse säilitamisel, sest sellised metsad

ongi mõeldud kaitsemetsadeks, puhke-ja virgestusalaks jne, st kõik muud eesmärgid peale

majandamise on esikohal ja olulised ning põhjendatud. Vaid vajadusel võib KAH-aladel kaaluda

valikraiet püsimetsanduse tähenduses.

Allakirjutanud nõustuvad Tähtvere metsade raieplaanide arvustusega 14.11.23 Tartu Postimehes:

Metsateadlane: puhkemetsa eesmärk ei saa olla maksimaalne tulu: “Tähtvere puhkemetsade

majandamise kava näeb ette 18 hektarit lageraieid ning teist sama palju harvendusraieid. Tartu ülikooli

säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald leiab, et nende riigile kuuluvate puhkemetsade

majandamisel võiks rohkem rakendada püsimetsanduse võtteid, mis annab küll vähem

majanduslikku tulu, kuid aitab hoida puhkeväärtust. /…/

Küsimusi tekitaski see, et ühte teksti sattusid kokku puhkemetsad ja 18 hektarit lageraiet. Need

ei kõla hästi kokku.

RMK väga ei taha valikraiet teha. Varem on Tähtvere matkaradade ümber olnud plaanitud üks

lageraie, kus mina metsakasvatusliku taustaga vaatasin, et siin võiks teha valikraiet. /…/

Millegipärast on RMK-le valikraiete tegemine vastumeelne ka puhkemetsades ja ma ei saa aru,

mispärast. /…/

Raiesmikule kasvanud noorel metsal on puhkeväärtus järgmised 40 aastat hästi väike. Valikraiega

majandamine, arvestades puhkefunktsiooni säilitamist, sobib nendesse metsadesse väga hästi.

/…/

Need on väärtuslikud puhkemetsad linna lähedal ja sellist väärtust tasub hoida./…/

Sama asi on harvendusraietega, mida on planeeritud ka 18 hektarit. Ma kahtlustan küll, et kavas on

täiesti tavalised harvendusraied, mille eesmärk on puistu struktuuri ühtlustada, aga mõnes mõttes

peaks eesmärk olema vastupidine, kui tahta neid metsasid edaspidi püsimetsana majandada.

/…/ Karuaseme metsas on plaanis teha kuusikus lageraieid. Minu tähelepanekul on ainukesed

vanad metsad määratud lageraiesse, teised on juba lagedad. Tõsi, on veel paar vääriselupaika. Ja

siis seal ei ole enam kusagil seenel käia.”

https://tartu.postimees.ee/7896778/metsateadlane-puhkemetsa-eesmark-ei-saa-olla-maksimaalne-tulu

Teadlane Aveliina Helm: „Kogu meie metsamaa pindalast moodustavad loodusmetsad vaid kaks

protsenti. Elupaikade kao ja maastikumuutuste tulemused on näha meie elurikkuses: igal aastal

kahaneb Eesti metsade ja põllumajandusmaastike lindude arvukus kokku 57 000 - 111 000 paari võrra.

Ka Eestis on väljasuremisohus või juba välja surnud kümneid liike.“

https://arvamus.postimees.ee/6678280/aveliina-helm-sinu-tegu-loeb

Elurikkuse massiline kadu on vaatamata teadlaste hoiatustele saanud inimkonna ellujäämist

ohustavaks tõsiseks probleemiks. Aveliina Helm https://novaator.err.ee/643182/2-hoiatus-

inimkonnale-loodus-kukub-kokku-inimesel-pole-enam-pikka-pidu: „Kui kliimamuutused on saanud

rohket tähelepanu, siis selle kõrval on üldsusel, kuid mitte teadlastel!, jäänud suuresti märkamata teine

katastroof, mis meie maakeral lahti rullub – ökosüsteemide hävimine ja elurikkuse kadu.“

Teadlased M. Pärtel ja M. Zobel „Kui järgneva metsaistutamisega õigustatakse elurikkust tagava

vana metsa lageraiet, siis võib metsaistutamist pidada koguni elurikkuse kahjustamiseks.“

https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/loodusmets-ja-tulundusmets-elurikkuse-kandjana/

Elurikkust kahjustavad ka harvendusraied.

Kogukondade raiemured on üle Eesti sarnased, suuresti annab selle edasi artikkel Haapsalust,

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120222218/haapsalu-linnal-on-lageraietest-korini-rmk-tahab-

jatkata „Haapsalu üldplaneering 2030+ sedastab: „Kõige suuremaks ohuks [puhkemetsade väärtusele]

on liiga intensiivne metsade majandamine lageraietega, mis mõjutab negatiivselt nii metsade ja

maastike ilmet kui ka bioloogilist mitmekesisust.”” Samuti juhitakse tähelepanu, et „puhkeotstarbel

kasutatavate metsade lageraied seavad ohtu inimese tervise ja heaolu, sest rikuvad piirkonna elanike ja

puhkajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale“. “Teiste Euroopa riikidega

võrreldes on Eesti metsalangetamises kindlalt esikohal.”

„Paraku ei taga efektiivne metsa majandamine ei metsaelustiku mitmekesisuse kaitset ega ka nn

kogukonnametsade säilimist puhkeotstarbel – matkamiseks, sportimiseks, koriluseks, looduses

liikumiseks või niisama nautlemiseks.“1

Veel üks konkreetne näide Pärnumaal Paikuselt.

7. septembril 2023 Pärnu Postimehes ilmus 5 .septembril toimunud KAH-ala koosolekust artikkel

https://parnu.postimees.ee/7849593/rmk-kompab-paikusel-piire-raietoodeks

Artikkel annab üsna hea ülevaate sellest, kuidas koosolekul osalenud inimesed soovivad metsi alles

hoida ja kuidas RMK sellest hoolimata surub läbi raiet.

Allakirjutanud keskkonnaühendused on täielikult vastu RMK vajadusele raiuda Paikusel:

1. Paide maantee äärses metsatukas, mida nelja aasta eest juba lagedamaks võeti,

2. Üle tee, kus aastakümneid puutumatuna püsinud männik (tavainimese pilgule kena

mustikamets).Männid elavad 400-500 aastaseks ja mets uueneb loomulikul teel ise. Inmene lõhub

majandamisega ökosüsteemi.

2019. aastal hõrendatud metsatuka kohta üks kohalik elanik: “Enne oli siin loomi, linde. Aga enam

pole minu silm näinud seda pilti, mis siin enne oli.”

Kohalikud tõid esile, et sealne mets on üpris tormitundlik ja hõrendust teeb loodus isegi.

MTÜ Kotkaklubi Pärnumaa koordinaator Raivo Endrekson on arvamusel, et see (üle tee

puutumatuna püsinud männik) mets võiks jääda püsimetsaks. “Pärast raiet ei oleks see enam

selline virgestusmets, kuhu liikuma kutsub, see võsastub,” märkis ta. Samuti võib sellest tema sõnutsi

kujuneda piirkonnas oluline rohekoridor loomadele, kui Rail Balticu raudtee valmis saab."

Raietööd tolles juba lagedaks võetud metsatukas soovitakse ette võtta järgmisel või ülejärgmisel

aastal. Paikuse osavallakeskuse juht Marika Valteri isiklik arvamus on, et puutumata metsa raiega ei

peaks kiirustama.

Kohalolnud metsakasvatuse juht Priit Kõresaar kutsus inimesi mõtlema tulevaste põlvede peale, et

nemadki saaksid nautida kauneid männikuid. Sedasama soovime ka RMK-lt - riigimetsi tuleb

majandada püsimetsanduse põhimõtteid järgides. Lapselastele mõeldes tuleb tagada neile eluks

vajalik kliima, sobiv temperatuur, puhas õhk, joogivesi, toit, selleks kõigeks on vaja tänases

Eestis kahetsusväärselt üleraiega kahjustatud metsade veel säilinud elurikkus ja ökosüsteemid

säilitada. Seda eriti kodumetsades ehk KAH-aladel. Juhime tähelepanu, et mets uueneb ka

looduslikult. Kliimakangelane ei ole harvester, vaid looduslikult kasvav mets. Ka siis, kui ta

uueneb pisut aeglasemalt kui intensiivne metsamajandus ette näeb.

Arutelul tehti ettepanek majandada metsa püsimetsana, parkmetsana, kasutades valikraiet.

Keskkonnaühendused toetavad seda seisukohta täielikult kõikidel KAH -alaldel üle Eesti.

Juhime tähelepanu ja esitame RMK-le küsimuse, miks kasutab RMK eksitavat terminoloogiat? Selgelt

on teemat käsitletud Õisu KAH-ala artiklis 2:

1 https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120222218/haapsalu-linnal-on-lageraietest-korini-rmk-tahab-jatkata 2 https://savetheforest.ee/rmk-trikitab-paberil-nn-kah-alad-ehk-inimeste-kodumetsad-erivanuselisteks/

Enne metsatööde kava (uue nimega plaan) koostab RMK ala kirjelduse. RMK on rõhutanud,

et oluline on “metsade vanuseline tasakaal”, kuid järjest enam näib, et RMK trikitab paberile

olukorra, et metsad oleksid kirjeldatud vaid kolme vanusesse: NOOR, KESKEALINE ja

KÜPS mets hoolimata sellest, millised metsad tegelikult on ja hoolimata metsa korraldamise

juhendis määratud vanuseklassidest.

KESKKONNAMINISTRI MÄÄRUS nr 2/2009 sätestab metsa arenguklassid: LAGE ALA,

SELGUSETA ALA, NOORENDIK, LATIMETS, KESKEALINE METS, VALMIV METS, KÜPS

METS. Nn KAH-alade kavades on seevastu kasutusel SÄTESTAMATA KLASSIFIKATSIOON

– noor, keskealine, küps – mis ei vasta ministri määrusele, on eksitav ja märkimisväärset

segadust tekitav.

Eelolevast tulenevalt on RMK koostatud KAH-alade kirjeldused ministri määrusega

vastuolus. Oleks mõistlik, kui edaspidi teeb riigile kuuluvates metsades asuvate kodumetsade

kohta kirjeldused ja kavad sõltumatu metsakorraldusettevõte. Sisend peaks tulema koostajaile

nii ministeeriumist, keskkonnaametilt, kohalikelt kui ka RMK-lt endalt kirjalikult ning

taasesitamist võimaldavas vormis. Metsaseaduse alusel antud keskkonnaministri määruses nr

2/2009 sätestatud nõuete ja terminite mittekasutamine on eksitav ja reaalsele olukorrale

mittevastav, mida selgitame Õisu ümbruse riigimetsade nn KAH-alale koostatud kirjelduse

näitel.

Kokkuvõtteks:

Metsa tuleb majandada metsa kaitstes, milleks metsaseadus ja säästva arengu seadus ka kohustuse

loob.

Allakirjutanud keskkonnaühendused ei nõustu mingil juhul Tähtvere KAH-alal plaanitud

uuendusraietega ja kuivendusprojektiga, need tuleb täielikult ära jätta.

KAH-aladel tuleb tagada kohalike kogukondade huvid, avalik keskkonnahuvi ja metsad

säilitada ning keskkonnakahjulikust kuivendamisest loobuda. Vaid vajadusel teostada

elamutega piirnevates puistutes püsimetsanduse raames valikraiet ning hoiduda teistest

raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad.

RMK-l tuleb hakata täitma EL loodusdirektiivi sätteid ja RMK poolt deklareeritud loodus-ja

metsahoiu eesmärke, mis on toodud RMK kodulehel.

Soovime kõikidele ettepanekutele ja küsimustele vastuseid e-posti teel.

Lugupidamisega

Farištamo Eller (allkirjastatud digitaalselt),

Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja

[email protected], [email protected]

Riina Georg (allkirjastatud digitaalselt),

MTÜ Roheline Pärnumaa (üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühendus) volitatud esindaja,

[email protected]

From: Roheline Pärnumaa <[email protected]> Sent: 20 November 2023 23:12:12 To: [email protected]; RMK Cc: Subject: Tähtvere puhkemetsade raieplaanide ja kuivendusprojekti seisukohad ja küsimused

Lugupeetud Tartu Linnavalitsus ja Riigimetsa Majandamise Keskus

Saadan MTÜ-de Päästame Eesti Metsad ja Roheline Pärnumaa nimel ettepanekud koos küsimustega ning juhin tähelepanu, et ettepanekute tegemiseks antud tähtaja langemisel puhkepäevale (19.nov) lükkub tähtaeg seaduse järgi edasi esimesele tööpäevale ehk 20.novembrile.

Lugupidamisega

Riina Georg

MTÜ Roheline Pärnumaa volitatud esindaja