Valga Puu keskkonnamõju analüüs

Keskkonnamõjuhindamise analüüsi kaaskiri.

AAB Ekskavaator OÜ esitas 02.02.20231 Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Otepää vallas

Kibena ja Meegaste külas Oti, Veska-Matsi, Mäe-Järve, Aakre metskond 322, Murumetsa

katastriüksuste2 osas koostatud Murumetsa metsakuivendus uuendustööde kava (AAB

Ekskavaator OÜ, töö nr 22-17).

02.03.20233 vastuskirjas selgitas Keskkonnaamet, et kooskõlastab kaitstava loodusobjekti

valitsejana looduskaitseseaduses ja ehitusseadustikus sätestatust tulenevalt pädeva asutuse

poolt esitatud ehitusteatise, projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõu ning

metsakuivenduse uuendustööde kava kohta annab Keskkonnaamet omapoolse seisukoha.

Keskkonnaamet vaatas uuendustöödekava läbi ning palus seisukoha andmiseks esitatud kava

täiendada milles käsitleda kavandatavate tööde võimalikku mõju Päästjärve ja õõtsiksoo

veerežiimile ning elupaikadele ja esitada täiendatud kava uuesti läbivaatamiseks.

Keskkonnaaametil puudus veendumus, et kraavil 107 planeeritavad tööd ei mõjuta Päästjärve

ja seda ümbritseva õõtsiku veerežiimi.

03.03.20234 edastati Keskkonnaametile täiendavad selgitused ning täiendavalt analüüsitud

kava asjaolude osas, mida Keskkonnaamet vastavalt 02.03.2023 vastuskirjas soovis. Analüüsi

tulemuses järeldus, et kraavil 107 planeeritavad tööd Päästjärve ja seda ümbritseva õõtsiku

veerežiimi ei mõjuta ning võimalikud ohud Otepää looduspargi kaitsealaustele väärtustele on

välistatud.

Keskkonnaamet vastas täiendavale kirjale 30.03.20235 ning nõustus vastavalt 23.03.2023

teostatud välivaatluste põhjal, et kaitseala valitseja on samuti seisukohal, et kraavil 107

planeeritavad tööd ei mõjuta Päästjärve ja seda ümbritseva õõtsiku veerežiimi. Keskkonnaamet

omapoolset seisukohta ei esitanud kuid vastuskirjas märgib, et 23.03.2023 teostatud välitöödel

tuvastas, et Murumetsa katastriüksusega piirnevatel Kõrgemäe, Salusoo ja Salunuki

katastriüksustel6 kraaviga 107 piirnevatel aladel võib olla tegemist loodusdirektiivi I lisa

kriteeriumile vastava elupaigatüübile 9080* (soostuvad ja soolehtmetsad) vastava

metsaelupaigaga ning kuna elupaikade seisundit on lumikattega perioodil raske hinnata, annab

teada, et hindamine toimub suvel. Keskkonnaaamet arvab, et kraavil 107 kavandatav sette

eemaldamine võib negatiivselt mõjutada kraaviga piirnevaid elupaiku, ehk et uuenduskavas on

nüüd tarvis hinnata kraavil 107 uuenduskavaga kavandatud tööde mõju naaberkatastriüksustel

asuvatele elupaikadele. Samuti juhib Keskkonnaaamet tähelepanu, et varasemalt on jäänud

tähelepanuta Saluniku katastriüksusel kraaviga 107 piirneval alal inventeeritud elupaik 9050

(rohunditerikkad kuusikud) ning uuenduskavas ei ole kavandatava tegevuse mõju

registreeritud elupaigale analüüsitud.

31.03.2023 täpsustati e-maili teel uuenduskavas hindamata jäänud elupaiga-ID andmeid,

päringule edastati vastus samal päeval, elupaiga ID kood on 584345481.

1 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kande all 7-9/23/2364 2 katastritunnused 60802:003:1970, 60802:003:0200, 60801:001:0087, 60801:001:0162, 60802:003:1020 3 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kande all 7-9/23/2364-2 4 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kande all 7-9/23/2364-3 5 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kande all 7-9/23/2364-4 6 katastritunnused 60802:003:1201, 60802:003:1338 ja 60802:003:1336

Täiendavad selgitused edastati Keskkonnaaametile 10.04.20237 seekord väljatoodud

küsimustes.

Juhiti tähelepanu, et seisuga 27.02.2023 on elupaik ID 584345481 (9050 Rohunditerikkad

kuusikud) arhiveeritud ning oli tegelikkuses nähtav. Kuna Keskkonnaamaeti 30.03.2023

viidatud võimalik elupaigatüüp 9080* on juba EELIS-esse 27.02.2023 sisse kantud ei vaja ala

enam suvist ülevaatamist. Eelpoolnimetatud kanded olid Keskkonnaaametile nähtavad enne 7-

9/23/2364-2 vastuskirja edastamist.

Varasemalt on Keskkonnaaametile selgitatud maaparandussüsteemi hoiutööde vajalikkust

samuti tegevuse lubatavust põhjendanud kuid selles osas varasemates vastuskirjades

Keskkonnaamet omapoolseid kommentaare esitanud ei olnud.

09.05.20238 Keskkonnaamet nõustus et Otepää looduspargis ei reguleeri olemasolevate

kraavide hooldustöid, kuid rõhutas, et planeeritav tegevus ei tohi kahjustada kaitseala

kaitseeesmärke.

Lisaks märgiti et kraavil 107 kavandatud tööd jäävad üle-euroopalisse kaitsealade võrgustikku

Natura 2000 kuuluvale Otepää linnualale ja Otepää loodusalale9, mille kaitstavateks

elupaigatüübid on samuti 9010* ja 9080*.

Keskkonnaamet avaldas omapoolse seisukoha mille kohaselt avaldatakse et uuenduskavaga

kavandatud töödega ei ole välistatud oluline ebasoodne mõju kraaviga 107 piirnevatele

elupaikadele ning et uuenduskavas on vaja hinnata kraavil 107 uuenduskavaga kavandatud

tööde mõju naaberkatastriüksustel asuvatele elupaikadele.

Keskkonnaamet toob välja et Eesti kaitseb märgi metsi mitmete rahvusvaheliste lepete raames.

Üheks selleks on näiteks Rio de Janeiro bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (1992), mis

on aluseks globaalse elurikkuse strateegiale ning Euroopa Liidu (EL) elurikkuse strateegiale.

Keskkonnaaamet ütleb et Murumetsa uenduskavas on vaja hinnata kraavil 107 uuenduskavaga

kavandatud tööde mõju naaberkatastriüksustel asuvatele elupaikadele.

Annika Tuum

allkirjastatud digitaalselt

18.09.2023

7registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kande all 7-9/23/2364-5 8 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kande all 7-9/23/2364-6 9 registrikood RAH0000103 ja RAH0000582

KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS

MURUMETSA maaparandussüsteem, maaparandushoiuala maa-alal (kood

3101330010020001) Murumetsa (kinnistu registriosa nr 1173640 katastritunnus

60802:003:1020) katastriüksus.

Kaart 1. MURUMETSA maaparandussüsteem, maaparandushoiuala maa-alal (kood 3101330010020001)

(Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse kaardirakenduses).

Keskkonnamõju analüüsis on käsitletud MURUMETSA maaparandusobjektiga (kood

3101330010020001) Murumetsa katastriüksusega piirnevaid või katastriüksuse tööalal

paikneval objekti alal või lähialal asuvad looduskaitselist olulist väärtust omavaid objekte

vastavalt Keskkonnaaameti soovile1.

Vastavalt Maa-ameti kitsenduste ning kultuurimälestiste ning pärandkultuuri kaartidele tehtud

päringutele puuduvad Murumetsa katastriüksusel2 kavandatud tegevustega hõlmatud alal

(kraav) eletriliinid ning sideehitised, kultuurimälestised ning pärandkultuuri objektid.

Maaparandusehitise ehitamise aeg on maaparandusehitise kasutusele võtmise teatise kohaselt

1940 aastal. Murumetsa katastriüksusele jäävas lõigus on tööde kavaga on ette nähtud kraavi

puhastamine settest ja kraavist tuleva pinnase planeerimine Murumetsa katastriüksusele

jäävale osale.

1 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kande all 7-9/23/2364-6 2 katastritunnus 60802:003:1020

Kaart 2. Maa-Ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus (2021 ortofoto). Maaparandushoiuala maa-alal

(punasega viirutus, kood 3101330010020001). Kaart Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse

kaardirakendusest ning MURUMETSA eesvool (sinine joon, väline tunnus 31013300100200011M) .

Kaart 3. Kraavi paiknemine on tuvastatav Maa- Ameti ajaloolistekaartide kaardirakenduselt, üheverstaselt kaardilt

(1911). Kraavi välise kuju järgi on tuvastatav et kraav ei ole looduslikult looklev ning kraav on rajatud

inimesepoolt

Maaparandusobjekt (kood 3101330010020001) paikneb Murumetsa3 ning Murumetsa

katastriüksusega piirnevatel Rajaste4, Salunuki5, Salusoo6 ja Kõrgemäe7 katatsriüksustel mis

asuvad Otepää looduspargi8 Otepää piiranguvööndis9, alal mille kaitse-eesmärk on hästi

säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale

omase asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme–säilitamine, looduse

mitmekesisuse, kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste üksikobjektide kaitse.

Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää

kõrgustikule iseloomulikke loodus-ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa

säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele.

Otepää looduspark kuulub Otepää linnu- ja loodusalana10 Natura 2000 võrgustikku11.

Rajaste, Salunuki, Salusoo ja Kõrgemäe katastriüksutel metsaelupaikadega hõlmatud ala

jääb projekteeritavale Metsaelupaikade looduskaitseala, metsaelupaikade looduslikku

sihtkaitsevööndisse (ID 996326004).

Murumetsa (eraldis nr 23) ning Rajaste katastriüksuste (eraldis nr 4) kinnistute piirile on

inventeeritud III kategooria kaitsealuse liigi pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) leiukoht12

Viimane kinnitatud vaatlus on EELISE andmetel teostatud 05.08.2005. Pruunikas pesajuur ei

ole määratud Otepää looduspargi ning Otepää loodusala kaitseesmärgiks. Veel on Murumetsa

katastriüksusele registreeritud III kategooria kaitsealune taimeliik roomav öövilge (Goodyera

repens)13, liik jääb tegevustega hõlmatud alalt eemale negatiivset mõju kavandatav tegevus

kaitsealusele liigile ei avalda.

Mõju kirjeldatud kaitseväärtustele.

Eelpool nimetatud katastriüksustele registreeritud liikide kaitseks ei ole moodustatud

püsielupaika ning piiritlemata III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohas rakendub

looduskaitseseaduse § 48 lg 3 ja lg 4 kohaselt isendikaitse.

Loetletud liikide leiukohtade puhul on tegemist laialdase levikualaga kasvukohtadega,

liikide kasvukohad jäävad puhastatavast kraavist eemale mistõttu eeldatava negatiivne

mõju kirjeldatud III kaitsekategooria kaitsealustele liikidele, pruunikale pesajuurele

ning öövilgele puudub.

3 katastritunnus 60802:003:1020 4 katastritunnus 60802:003:1260 5 katastritunnus 60802:003:1336 6 katastritunnus 60802:003:1338 7 katastritunnus 60802:003:1201 8 keskkonnaregistriood KLO1000559 9 keskkonnaregistriood KLO1100447 10 EELISe koodid: RAH0000103, RAH0000582 11 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ 12 keskkonnaregistrikood KLO9319803 13 keskkonnaregistrikood KLO9319779

MURUMETSA maaparandussüsteem, maaparandushoiuala maa-alale (kood

3101330010020001) jäävad metsaelupaigad ning projekteeritava metsaelupaikade

looduskaitseala, metsaelupaikade sihtkaitsevööndi (ID 996326004) ala (16.08.2023 seisuga

pindala kokku 36844.91 ha, sellest maismaa osa 36828.95 ha).

Kaart 4. Väljavõte metsaregistrist, metsaelupaikadega hõlmatud ala.

RAJASTE (katastritunnus 60802:003:1260) katastriüksus;

Eraldisel nr 2 (eraldise pindala 0,74 ha, kasvukohatüüp jänesekapsa-kõdusoo, peapuuliik

kuusk, arenguklass küps mets, keskmine vanus 92) on inventeeritud metsaelupaik vanad

loodusmetsad (9010*), ID -1982127974. Määratud ala (0,7 ha) on varasemalt keskmiselt

kõdusoostunud, paiguti on soostumine taastumas, ala raiemärkideta, paiguti asuvad alal vanad

pätsturba lõikamise augud.

Eraldistel 3 (eraldise pindala 0.3 ha, kasvukohatüüp jänesekapsa-kõdusoo, peapuuliik kask,

arenguklass küps mets, keskmine vanus 83) ja eraldisel 5 (eraldise pindala 1,11 ha,

kasvukohatüüp jänesekapsa-kõdusoo, peapuuliik kask, arenguklass küps mets, keskmine vanus

78) on inventeeritud metsaelupaik soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), ID -1979623882. Ala

(1,4 ha) on raiemärkideta, varasemalt keskmiselt kõdusoostunudkuid, valdavalt soostumine

taastumas, paiguti struktuurielemente.

Eraldisel 4 (eraldise pindala 0.35 ha, kasvukohatüüp jänesekapsa-kõdusoo, peapuuliik

kuusk, arenguklass küps mets, keskmine vanus 108) on inventeeritud metsaelupaik vanad

loodusmetsad (9010*), ID -1979232214. Alal (0,4 ha) on raiemärkideta, varasemalt keskmiselt

kõdusoostunud, soostumine aeglaselt taastumas, struktuurielemente, puistu vana.

Maa-ameti mullakaardi alusel on eraldiste 2,3 ja 4 mullaliigiks märgitud M’ ehk

madalsoomullad.

Eraldisel 9 (eraldise pindala 2.83 ha, kasvukohatüüp naadi, peapuuliik kuusk,

arenguklassküps mets, keskmine vanus 107) on inventeeritud metsaelupaik rohunditerikkad

kuusikud (9050), ID -1978747744 (0,7 ha). 2017 on eraldisel teostatud sanitaarraiet,

nõlvaalune paiguti imballikaline, struktuurielementiderikas. Eraldis 9 ei piirne tegevustega

hõlmatud Murumetsa katastriükusega. Maa-ameti mullakaardi alusel on eraldistele 9

märgitud mullatüübiks LP ehk kahkjas leetunud muld.

SALUNUKI (katastritunnus 60802:003:1336) katastriüksus;

Eraldisel 1 (eraldise pindala 0.33 ha, kasvukohatüüp jänesekapsa-kõdusoo, peapuuliik kuusk,

arenguklass küps mets, keskmine vanus 105) on inventeeritud metsaelupaik vanad

loodusmetsad (9010*), ID -1978916328. Ala (0,3 ha) on raiemärkideta,

struktuurielementiderikas, palju üraskikahjustuse tõttu kuivanud kuuski, varasemalt keskmiselt

kõdusoostunud, aeglaselt soostumine taastub. Maa-ameti mullakaardi alusel on eraldisel 1

mullaliigiks M’ ehk madalsoomuld.

Eraldisel 3 (eraldise pindala 0.43 ha, kasvukohatüüp naadi, peapuuliik kuusk, arenguklass

küps mets, keskmine vanus 101) on samuti on inventeeritud metsaelupaik vanad loodusmetsad

(9010*), ID -1982571958 (1,2 ha). Lääneservas üksikud vanad valikraiekännud, puistu

struktuur mitmekesine paiguti ohtralt lamapuitu ning jämedatüvelisi kuuski.

Maa-ameti mullakaardi alusel on eraldisele 3 mullaliigiks valdavalt M ehk madalsoomuld,

vähesel määral LkG ehk gleistunud leetunud muld ning LP ehk kahkjas leetunud muld.

SALUSOO (katastritunnus 60802:003:1338) katastriüksus;

Eraldisel 6 (eraldise pindala 1.56 ha, kasvukohatüüpjänesekapsa-kõdusoo, peapuuliik kask,

arenguklass küps mets, keskmine vanus 84) on inventeeritud metsaelupaik soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*), ID- 1975387670. Ala (1,9 ha) on varasemalt keskmiselt kõdusoostunud,

praeguseks soostumine taastunud, struktuurielemente veel vähe, paiguti asub alal tihe paju.

Maa-ameti mullakaardi alusel on eraldisele 6 märgitud mullaliigiks M ehk madalsoomuld,

Eraldisel 5 (eraldise pindala 0.76 ha, kasvukohatüüp jänesekapsa-mustika, peapuuliik kuusk,

arenguklass küps mets, keskmine vanus 114) on on inventeeritud metsaelupaik vanad

loodusmetsad (9010*), ID-1982571958, 1,2 ha). Lääneservas asuvad üksikud vanad

valikraiekännud, puistu struktuur mitmekesine paiguti ohtralt lamapuitu, jämedatüvelised

kuused. Eraldis nr 5 ei piirne tegevustega hõlmatud Murumetsa katastriüksusega. Maa-ameti

mullakaardi alusel on eraldise 5 mullaliigiks märgitud valdavalt Mehk madalsoomuld aga ka

LkG ehk gleistunud leetunud muld ning LP ehk kahkjas leetunud muld..

KÕRGEMÄE (katastritunnus 60802:003:1201) katastriüksus;

Eraldisel 1 (eraldise pindala 0,8 ha, kasvukohatüüp madalsoo, peapuuliik kask, arenguklass

küps mets, keskmine vanus 88) on inventeeritud metsaelupaik siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

ID -1977199118, 0,4ha). Väike mändidega siirdesoolaik keset madalsood, varasemalt nõrgalt

kõdusoostunud, praeguseks soostumine täielikult taastunud. Eraldis tegevustega hõlmatus

alaga ei piirne. Maa-ameti mullakaardi alusel on eraldise mullaliigiks märgitud M ja paiguti S

siirdesoomuld.

Eelpool kirjeldatud metsaelupaikade inventeerijaks on EELISE-sse märgitud Keskkonnaameti

metsahoiu vanemspetsialist Henri Heimola ning inventeerimise kuupäevaks on märgitud

18.11.2022.*

Mullaliigid pärinevad Maa-ameti mullakaardilt.

Metsa kasvukohatüübid om määratud Metsaregistri ja takseerandmete ning paikvaatluse

tulemusena.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele14 nr 615 „Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“15 nimekirja kantud Otepää loodus- ja linnuala16 hõlmab Otepää

loodusparki17 ja Otepää hoiuala18. Paikneb Kagu Eestis, Valga maakonna põhjaosas Otepää,

Palupera, Puka, Sangaste ja Valgjärve valla aladel.

Otepää looduspark moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11.07.1957. a määrusega nr 242

«Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» Pühajärve, Väikese Munamäe ja

Tedremäe maastikuliste keelualadena ning reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24.

septembri 1979. a määrusega nr 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta».

Esimene kaitse-eeskiri võeti vastu 18.03.1997, Vabariigi Valitsuse määrus nr 63 „Otepää

looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Kaitse-eeskirja muudeti ja

täpsustati 2016. aastal määrusega nr 135 „Otepää looduspargi kaitse-eeskiri.“

Otepää looduspargi19 esmaseks kaitse-eesmärgiks Otepää kõrgustikule iseloomulike loodus- ja

pärandmaastike ja looduse mitmekesisuse kaitsmine, säilitamine, taastamine, uurimine ja

tutvustamine ning säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud

keskkonnakasutusele kaasa aitamine.

Alal kaitstakse loodusdirektiivi (edaspidi LoD) I lisas nimetatud elupaigatüüpidest liiva-alade

vähetoitelisi järvi (siin ja edaspidi sulgudes LoD elupaiga kood 3110), vähe- kuni kesktoitelisi

mõõdukalt kareda veega järvi (3130), vähe- kuni kesktoitelisi kalgiveelisi järvi (3140),

looduslikult rohketoitelisi järvi (3150), jõgesid ja ojasid (3260), liigirikkaid aruniite lubjavaesel

mullal (*6270), niiskuslembeseid kõrgrohustuid (6430), lamminiite (6450), aas-rebasesaba ja

ürtpunanupuga niite (6510), siirde- ja õõtsiksoid (7140), allikaid ja allikasoid (7160),

liigirikkaid madalsoid (7230), vanu loodusmetsi (*9010), vanu laialehisi salumetsi (*9020),

rohunditerikkaid kuusikuid (9050), okasmetsi oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvaid

ja soo-lehtmetsi (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsi (*91D0). 8 Loodusdirektiivi II lisas

nimetatud kaitstavatest liikidest on Otepää looduspargi kaitse-eesmärgiks saarmas (Lutra

lutra), harivesilik (Triturus cristatus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp

(Unio crassus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis), kollane kivirik

(Saxifraga hirculus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja läikiv kurdsirbik

(Hamatocaulis vernicosus). Linnudirektiivist (edaspidi ka LiD) tuleneva kohustusega on

14 05.08.2004 15 RTL 2004, 111, 1758 16 EE0080401 17 KLO1000559 18 KLO2000117 19 Vabariigi Valitsus 01.12.2016 määrus nr 135

kaitse-eesmärgiks liigid, kelle rändepeatus- ja pesitsuspaiku kaitstakse. Otepää looduspargis ja

hoiualal on kaitse-eesmärgiks järgmised LiD I lisa liigid: väike-konnakotkas (Aquila

pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg

(Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), roherähn ehk meltsas (Picus viridis),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), hallhaigur (Ardea cinerea), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), viupart (Anas penelope), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija

(Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn

(Picus canus) ja händkakk (Strix uralensis), kanakull (Accipiter gentilis) ja väiketüll

(Charadrius dubius). Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja

nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele.

Otepää loodusalal kaitstavad metsaelupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad moreenkõrgendikel

(9060), soostuvad ja soometsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavale

aastateks 2017-2026 on järgmised pikaajalised ning kaitsekorraldusperioodi kaitse-

eesmärgid:

*9010 - Pikaajaline kaitse-eesmärk et vanad loodusmetsad on säilinud 474 ha-l seisundiga

vähemalt B (hea) ning kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk vanadel loodusmetsad on

säilinud 301,9 ha-l vähemalt seisundiga C (arvestatav).

9050- Pikaajaline kaitse-eesmärk rohunditerikkastel kuusikutel on säilinud 392 ha seisundiga

B (hea) ning kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on et rohunditerikkad kuusikud on

säilinud 216,6 ha seisundiga B (hea).

9080- Pikaajaline kaitse-eesmärk on et soostuvaid ja soo-lehtmetsi on säilinud 146 ha

seisundiga B (hea) ning kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk on et soostuvaid ja soo-

lehtmetsi on säilinud 64,2 ha seisundiga B (hea).

91D0*- Pikaajaline kaitse-eesmärk: siirdesoo- ja rabametsi on säilinud 31 ha seisundiga C

(arvestatav) ning kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgiks et siirdesoo- ja rabametsi on

säilinud 31 ha seisundiga vähemalt C (arvestatav).

Eesti looduse infosüsteemist (edaspidi EELIS) väljavõtte20 kohaselt jagunevad Otepää

looduspargis asuvad metsaelupaigad 6. juuli 2023 seisuga järgmiselt:

*9010 esinduslikkusega A ja B kokku 398 ha;

9050 esinduslikkusega A ja B kokku 351 ha;

9080 esinduslikkusega A ja B kokku 286 ha;

*91D0 esinduslikkusega A, B ja C kokku 41 ha.

Selle järgi on lühiajalised eesmärgid täidetud ning pikaajalistest eesmärkidest jääb puudu

*9010 osas 76 ha ning elupaiga 9050 osas 41 ha. Samas 9080-pikaajaline eesmärk on täidetud

peaaegu kahekordselt ning 91D0* 10 ha enam.

Kaitsekorralduskava koostamise käigus on antud hinnang Otepää loodusala kavandatavate

hooldatavate sihtkaitsevööndite koosluste kujundustööde vajadusele (Palo 2012). Ekspert

20 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kande all 07.07.2023 nr 2-6/23/171-2

soovitab puistute arengusse mitte sekkuda, sest minimaalset kujundamist vajavad alad on

väikesed ega määra sihtkaitsevööndite üldist struktuurilist ega elustikulist mitmekesisust.

Üheks oluliseks ohuteguriks on väljatoodud ehitiste püstitamine metsaelupaikadesse. Suurem

osa metsaelupaiku on tsoneeritud küll sihtkaitsevööndisse, kus majandustegevus pole lubatud.

Vältida tuleb uute külastusobjektide ja radade rajamist metsaelupaikadesse. Mõned

olemasolevad matkarajad läbivad sihtkaitsevööndeid ja metsaelupaiku (nt *9010, 9050) või

asuvad vahetult metsaelupaikade ääres. Võimalusel vältida radade kavandamist väärtuslikesse

metsaelupaikadesse. Radade hooldamisel ei tohi sihtkaitsevöönditest puid eemaldada, vaid

need tuleb jätta metsa. Radade paremaks planeerimiseks on vajalik osalemine planeeringute

koostamisel ning seeläbi vältida külastusobjektide ja matkaradade kavandamist

metsaelupaikadesse.

Meede: elupaikadele vastavates piiranguvööndi puistutes metsa majandamisel loodushoidlike

põhimõtete rakendamine – metsakoosluse liigilise, struktuurilise ja vanuselise mitmekesisuse

säilitamine.

Loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi ei ole Eestis metsaelupaikade seisund valdavas

osas soodne ning Euroopa Komisjon algatas 2021. a Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse

Sellest lähtuvalt esitas Keskkonnaamet 2022. aastal ettepaneku Natura 2000 võrgustiku loodus-

ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorra muutmiseks ja

loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmiseks oluliselt suuremas mahus.

MURUMETSA maaparandussüsteem, maaparandushoiuala alale jäävad metsaeraldised

on vähemal või suuremal määral juba kuivenduse poolt mõjutatud. Eraldised asuvad

olemasoleva kuivenduskraavi ääres. Kraav metsaelupaikadega hõlmatud alast läbi ei lähe. Ala

puhul on aldavalt tegemist kuivendatud jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübiga, varasemalt

valdavalt keskmiselt ning Kõrgemäe katastriüksuse puhul nõrgalt kõdusoostunud inimtegevuse

tegevusest tulenevalt mõjutatud metsaaladega.

Kuivendatud alal kus asuvad metsaelupaigad on valdavalt raiemärkidega, vähesel määral on

teostatud sanitaarraiet ning valikraiet, seega puudub intensiivne majandamine metsanduslikus

mõttes. Samas on ala kasutatud turvapätside kaevamisel. Alal asuvad mitmed

turbapätsikaevamise augud (veega täitunud).

Peale kuivenduskraavide rajamist hakkab kuivendataval alal veetase langema. Eraldised on

kuivendusest juba varasemalt mõjutatud. Loodus on kraavi paiknemisega selles asukohas

harjunud ning rajamisega kaasnenud häiringud omaks võtnud ning kohanenud. Rajaste,

Salunuki ja Salusoo katastriüksustele järgmised elupaigad paiknevad valdavalt

madalsoomuldadel, samuti asub madalsoomuldadel ka valdavas osas ka piirnev Murumetsa

katastriüksus. Kraavi olemasolu ning funktsioneerimine ei ole olnud takistavaks asjaoluks

eelpoolnimetatud metsaelaupaikade kujunemisele.

Puhastatav kraav eelpoolnimetatud metsaelupaiku ei läbi. Kõdusoometsad on kujunenud

sügava turbalistest madal- ja siirdesoo metsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel.

Jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp esineb pika-ajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi

lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Metsamajandamise iseärasusteks loetakse

asjaolu et jänesekapsa-kõdusoo tüüpi võib nimetada metsanduslikuks pärand-koosluseks, sest

see selline metsamaa on saadud just soode kuivendamise tulemusena.

Tegemist on ca 80-90 aastat vana kraaviga, sügavusega ca 0,3 kuni 0,7 m ilma kaldaserva

muldeta. Kraav nr 107 on olnud pikemat aega korrastamata ja see on toonud kaasa kraavi

täissettimise. Tegevustega hõlmatud ala Murumetsa katastriüksuselt vajab üksnes setetest

puhastamist kuna setted takistavad maaparandussüsteemide toimist. Puittaimestiku raiet ei

kaasne.

Eraldised on varasemast kuivendamisest juba mõjutatud. Kuivenduskraavi puhastamine ei

suurenda negatiivset mõju, kuna eraldised on juba pikemat aega olnud kuivendamise

mõjusfääris. Tegevustega hõlmatud ala Murumetsa katastriüksusel vajab üksnes setetest

puhastamist kuna setted takistavad maaparandussüsteemide toimist. Puittaimestiku raiet ning

sellega kaasnevaid härininguid ei kaasne.

Kraavide mõju metsa kuivendajana ja elustikuväärtuste mõjutajana tuleb hinnata lähtuvalt

olukorrast. Tegevustega hõlmatud ala (kraavi puhastamine) inventeeritud metsaelupaikadega

hõlmatud alani ei ulatu. Puhastatav kraav jääb metsaelupaikadega hõlmatud alast eemale

(puutumata).

Uusi kraave ei rajata, puhastatakse üksnes olemasolevat kraavi. Raieid ei teostata ning kraavi

algseid parameetreid ei suurendata ega muudeta.Tegemist on varasemalt inimtegevuse poolt

mõjutatud alaga. Puistu tasemel võib metsa kuivendamisega kaasneda ka postiivseid mõjutusi

läbi liigirikkuse suurenemise. Luues (juba on sa looudu) elupaiku liikidele kellele on sobivaid

elupaiku väheseks jäänud. nt. meelepäraseid elupaiku selgrootutele või kahepaiksetele.

Liikidele kes sinna ilma loodud eelsoodumusteta ei asuks või ei kohaneks.

Vältimaks kaitseväärtuste kahjustamist, arvestataksee tööde teostamisel järgmiste

tingimustega;

1) Tööde teostamisel tuleb masinatega töötamisel välistada võimalus masinate rikkeks või

riketeks masinate hooldusel ja välistada tankimisel naftasaaduste pinnasesse sattumise

võimalus.

2) Sette eemaldamisel kasutatakse tehnoloogiat, mis minimeerib sette kandumise

allavoolu. Sete tuleb looduse paremaks kohanemiseks eemaldada ühe korraga ja nii

kiiresti, kui võimalik. Sete tuleb paigaldada kraavi kaldale selliselt, et oleks

välditud/kindlustatud selle tagasivalgumine

3) Tööde tegemise aeg. Sette eemaldamisel tuleb vältida suurvee perioodi. Ning töid

teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi.

4) Asjakohaste meetmete rakendamisel eeldatavalt ei mõjuta tegevus väljakujunenud

veerežiimi, samuti säilib looduslik väljakujunenud maastik.

MURUMETSA Murumetsa (kinnistu registriosa nr 1173640 katastritunnus 60802:003:1020)

katastriüksusele ja piirnevatel katastriüksustele koostatud

KESKKONNAMÕJU ANALÜÜSI JÄRELDUS;

Võttes arvesse, et tegemist on olemasoleva kraavi hoiutöödega, mille mõjuulatus on juba

väljakujunenud siis kirjeldatud mahus ning ulatusel tööde teostamine ei tohiks kujutada ohtu

Otepää looduspargile ega selle kaitse-eesmärkidele, millest saab järeldada, et tegevuste

nõuetekohasel läbiviimisel on negatiivne mõju lähialale jäävate kaitseväärtustele

minimeeritud.

Eeldatavalt ei avaldada kavandatav tegevus ebasoodsat mõju Natura 2000 ala

võrgustikku kuuluvale rahvusvahelise tähtsusega alale, nende kaitse-eesmärkidele ega

avalda negatiivset mõju ala terviklikkusele.

Kui töid viiakse läbi nõuetekohaselt, ei ole ebasoodsat mõju ette näha lähialal asuvatele

veekogudele, lähiala veekvaliteedile ning niiskusreziimile.

Tegemist on neutraalse negatiivse mõjuga, ning ei ole ette näha et tegevus olemasoleva

kuivenduskraavi setetest puhastamine põhjustaks metsa puuliigilise koosseisu ja tiheduse

muutust ja võiks halvendada veerežiimi püsivusest sõltuvate liikide elutingimusi,

alandaks ala esinduslikkust, struktuuri elementide säilimist või mõjutaks negatiivselt

metsaelupaikadele määratud üldist hinnangut.

Keskkonnamõju analüüsi koostas OÜ Valga Puu keskkonnaspetsialist

Annika Tuum (september 2023)

From: Annika Tuum <[email protected]> Sent: 13 November 2023 17:54:52 To: Toomas Kivisto Cc: Subject: Murumetsa hoiutööd

Tere, Pöördusime 04.01.2023. a. e-kirjaga Riigimetsa Majandamise Keskuse poole seoses Murumetsa metsakuivenduse uuendustööde kava (töö nr 23-01; autor AAB Ekskavaator OÜ) kooskõlastamisega. Kavaga nähakse ee teostada maaparandussüsteemi hoiutöid muuhulgas Valga maakonnas Otepää vallas Aakre metskond 322 (60801:001:0162) maaüksusel ja selle piiril. Kuna osaliselt jäävad tegevustega hõlmatud alale kaitsealused väärtused, Otepää Looduspargi Otepää piiranguvöönd, Otepää loodus ja Otepää linnuala ning piirnevus Natura metsaelupaikadega soovisite (vastuskirja nr 3-2.1/2023/460) Keskkonnaame kooskõlastust. Edastame Teile Keskkonnaame kinnituskirja, milles nad kinnitavad et eenähtud töödeks ei ole vaja Keskkonnaame nõusolekut kuid kavandatud töödega ei tohi kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit ning selles osas vastutab tööde kavandaja kes hindab tegevuste mõju. Tööde kavandajana on keskkonnamõjusid hinnatud hoiutööde kava raames ning eraldi täpsusastmega on hinnatud mõju kraaviga nr 107 piirneva ala osas, kus kavandatud tööala lähialale jäävad metsaelupaigad 9010* ja 9080*. Keskkonnaamet selgitas et sekkub tegevustesse vastavalt vajadusele järelevalve menetluse käigus, kui selgub, et töödega on kahjustatud kaitseala kaitse eesmärke või kaitseala seisundit. Keskkonnamõju analüüsi kohaselt negaivset mõju ei täheldatud. Analüüsi tulemusena selgus et vões arvesse, et tegemist on olemasoleva kraavi hoiutöödega, mille mõjuulatus on juba väljakujunenud siis kirjeldatud mahus ning ulatusel tööde teostamine ei tohiks kujutada ohtu Otepää looduspargile ega selle kaitse-eesmärkidele, millest saab järeldada, et tegevuste nõuetekohasel läbiviimisel on negaivne mõju lähialale jäävate kaitseväärtustele minimeeritud. Eeldatavalt ei avaldada kavandatav tegevus ebasoodsat mõju Natura 2000 ala võrguskku kuuluvale rahvusvahelise tähtsusega alale, nende kaitse-eesmärkidele ega avalda negaivset mõju ala terviklikkusele. Kui töid viiakse läbi nõuetekohaselt, ei ole ebasoodsat mõju ee näha lähialal asuvatele veekogudele, lähiala veekvaliteedile ning niiskusreziimile. Tegemist on neutraalse negaivse mõjuga, ning ei ole ee näha et tegevus olemasoleva kuivenduskraavi setetest puhastamine põhjustaks metsa puuliigilise koosseisu ja heduse muutust ja võiks halvendada veerežiimi püsivusest sõltuvate liikide elungimusi, alandaks ala esinduslikkust, struktuuri elemende säilimist või mõjutaks negaivselt metsaelupaikadele määratud üldist hinnangut. Keskkonnaamet palub Murumetsa metsakuivenduse uuenduskavaga kavandatud tööde alustamisest teavitada Keskkonnaamet e-kirjaga aadressil [email protected]. Välmaks kaitseväärtuste kahjustamist, arvestame tööde teostamisel järgmiste ngimustega; Tööde teostamisel tuleb masinatega töötamisel välistada võimalus masinate rikkeks või riketeks masinate hooldusel ja välistada tankimisel naasaaduste pinnasesse saumise võimalus. See eemaldamisel kasutatakse tehnoloogiat, mis minimeerib see kandumise allavoolu. Sete tuleb looduse paremaks kohanemiseks eemaldada ühe korraga ja nii kiires, kui võimalik. Sete tuleb paigaldada kraavi kaldale selliselt, et oleks välditud/kindlustatud selle tagasivalgumine. Tööde tegemise aeg. See eemaldamisel tuleb välda suurvee perioodi. Puiaimeskku tohib likvideerida (jms.putaimesku likvideerimisega seonduv) väljaspool lindude pesitsusperioodi. Täiendavate küsimuste korral vastan meeleldi. Palun kinnitage e-maili käesaamist ! Heade soovidega,

Annika Tuum keskkonnaspetsialist   MOB: +372 55634990

  OÜ Valga Puu Valga mnt. 2, Tõrva linn, Valgamaa 68606 www.valgapuu.ee  

www.foreko.ee