Kurisoo loodusala (Kurisoo looduskaitseala) kaitsekorralduskava

KOR R A L D U S

22. detsember 2023 nr 1-3/23/696

Kurisoo loodusala (Kurisoo looduskaitseala)

kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. Kinnitan Kurisoo loodusala (Kurisoo looduskaitseala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel. (allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Anna Krete Kangur

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2023

Kurisoo loodusala (Kurisoo

looduskaitseala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/696

2

SISUKORD

1. Ala iseloomustus .................................................................................................................... 4

1.1. Uuritus ja seire................................................................................................................. 6 2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 7 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused..................................................................... 10

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 11 3.2. Tähised .......................................................................................................................... 11

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 12

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

LKS ‒ looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Loodusala nimi ja kood Kurisoo loodusala (EE0060103) (Joonis 1)

Loodusalale jäävad

kaitstavad loodusobjektid

Kurisoo looduskaitseala (KLO1000188)

Pindala 47,4 ha

Asukoht ja piirid Järva maakond, Järva vald, Ahula, Kurisoo ja Orgmetsa

küla

Rahvusvahelise tähtsusega alad (keskkonnaportaal.ee)

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 11. august 2005. a määrus nr 211

„Kurisoo looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-

eeskiri”

Koostaja nimi Anna Krete Kangur

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Kurisoo loodusala peamiseks väärtuseks on metsakooslused, mille soodne seisund tagatakse

läbi loodusliku arengu. Ala on erinevate kaitsealuste liikide elupaigaks. Külastust alale ei planeerita.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kurisoo loodusala (Kurisoo looduskaitseala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil

lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kurisoo (looduskaitseala) loodusala ja loodusalal inventeeritud elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) (piirid: EELIS, oktoober 2023;

aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, oktoober 2023).

6

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Natura 2001. aasta inventuuri raames on Kurisoo loodusala kaitse-eesmärgiks määratud elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*)1 ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

„Natura elupaigatüüpide inventuur 2023‒2024” käigus inventeeris Kurisoo loodusala Indrek

Hiiesalu. Kurisoo looduskaitseala 48 hektaril läbi viidud Natura metsaelupaigatüüpide inventuuri raames leiti ja kirjeldati kokku 38,3 hektarit loodusdirektiivi elupaiku. Looduskaitseliselt väärtuslikke A, B ja C esinduslikkusega elupaiku esines vastavalt 5,63 ha,

18,0 ha, 14,7 ha. Kõrge taastumispotentsiaaliga (nn. potentsiaalne) elupaik esines ühel eraldisel (p9050, 3,54 ha). Natura elupaigaks määratud aladel on ainukesteks metsaelupaigatüüpideks

rohunditerikkaid kuusikuid (9050, 18,95 ha; p9050, 3,54 ha) ja vanad loodusmetsad (9010*, 19,4 ha). Esinduslikke soo- ja niiduelupaiku inventuurialal ei leidunud. Loodusdirektiivi elupaigatüübi kriteeriumitele mittevastavaid looduslikke alasid (nn. 0-elupaiku) esines väga

vähe, kokku 5,31 ha (3 latiealist või nooremat keskealist puistut). Kurisoo looduskaitseala metsades leidus üldiselt vähe kaitsealuseid liike. Registreeriti kahe III kaitsekategooria

samblaliigi esinemine: 4 sulgja õhiku (Neckera pennata) vaatlust ja üks Helleri ebatähtlehiku (Anastrophyllum hellerianum) vaatlus.

Vääriselupaiga tunnusliikidest leidus kännukatikut (Nowellia curvifolia, 4 vaatlust), tumepruuni taelikut (Phellinus ferrugineofuscus, 3 vaatlust), roostetorikut (Pycnoporellus

fulgens, 2 vaatlust), säbrikut (Ulota crispa, 2 vaatlust), kuuse-nublusamblikku (Lecanactis abietina, 2 vaatlust), volt-tardnahkist (Phlebia centrifuga, 1 vaatlus), lilla tümakut (Leptoporus mollis, 1 vaatlus).

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete

põhjal. Riiklik seire

Kurisoo loodusalal paiknes Kurisoo seirejaam (SJA5566000), kus viidi läbi kaitstavate

seeneliikide seiret. 2023. aastal seirejaam EELISes arhiveeriti selgitusega „Kandealusega seotud seirejaamad arhiveeritakse, kuna nende seirekohtade seireandmed sisestatakse viimastel aastatel ja ka edaspidi KESEsse hoopis liigileiukoha kirjetegaˮ. (EELIS, 2023)

1 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*)

on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

7

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2002. aasta

korraldusega2. Kurisoo loodusala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud vanade loodusmetsade (9010*) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse. Vabariigi

Valitsuse 11. augusti 2005. a määrus nr 211 seab nendele elupaigatüüpidele lisaks Kurisoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks geoloogiliselt väärtuslikud karstivormid ja II kaitsekategooria kaitsealuse seeneliigi musta hundiseeniku (Boletopsis leucomelaena)

elupaiga.

EELIS-e andmetel on alal musta hundiseenikut 0 isendit (viimane vaatlus 2023 aastal, sama tulemus aastatel 2016, 2019 ja 2022). Viimati nähti liiki alal 2011. aastal (4 isendit). Liigiekspertide hinnangul on viljakehade mitteesinemise põhjuseks on tõenäoliselt eelkõige

äärmiselt põuane suve- ja sügisperiood ning osaliselt ka asjaolu, et selle seeneliigi viljakehad ei pruugi igal aastal tekkida (EELIS).

Kaitsealal on Kurisoo sihtkaitsevöönd (17,9 ha) ja Kurisoo piiranguvöönd (29,6 ha). Metsaelupaikade kaitse tagasmiseks on vajalik muuta ala kaitsekorda. Loodusalale jäävad

metsaelupaikade looduskaitseala planeeritavad alad.

EELISE andmetel on alal registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluva meklenburgi timmia (Timmia megapolitana) kasvukoht ning III kaitsekategooriasse kuuluvate tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens) ja laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) kasvukoht.

Kõigi viimane vaatluskuupäev pärineb aastast 2008. Tabelis 1 ja 2 on Kurisoo loodusala ja LKA kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid

ja soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid. Samuti on tabelis toodud kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete tegurite ärahoidmise

või leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgust iku alade

nimekiri”

8

Tabel 1. Kurisoo loodusala (looduskaitseala) kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus3 Seisund (pindala(ha)/es

induslikkus4)

Kaitse eesmärk5

Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused Panus üldpinda

lasse/SD

Fi (%)6

Vanad

loodusmetsad (9010*)

LoA – ja , KE – jah, LoD ‒ I

2,1 ha / A 12,3 ha / B 4,9 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine 19,3 ha suurusel alal. Elupaigatüübi parendamine 4,9 ha suurusel alal.

Ebapiisav kaitsekord Raiemõju

Kaitsekorra muutmine Looduslikule arengule jätmine

Heas seisundis elupaiku on säilinud 19,3 ha

SDF-is 8,2 ha

0,03/0,03

Rohundirikkad

kuusikud (9050)

LoA – ja , KE – jah , LoD – I

3,5 ha / A 5,7 ha / B 9,8 ha / C 3,54 ha / p

Elupaigatüübi säilitamine 19 ha suurusel alal. Elupaigatüübi parendamine 9,8 ha suurusel alal.

Ebapiisav kaitsekord Raiemõju

Kaitsekorra muutmine Looduslikule arengule jätmine

Heas seisundis elupaiku on säilinud 19 ha Kujunemise potentsiaal 3,5 ha

SDF-is 37,8 ha

0,19/0,23

3 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel, KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk,

LoD – loodusdirektiivi lisa number,

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 4 Elupaigatüübi esinduslikkus A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 6 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

9

Tabel 2. Kurisoo looduskaitseala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Must

hundiseenik

(Boletopsis

leucomelaena)

LKS – II , KE – jah, LoA – ei

0 isendit (viimane vaatluskuupäev 2023. aastal, viimati nähti aastal 2011)

Liigi esinemine elupaigas

Põuane suve- ja sügisperiood

Seire jätkamine Liik esineb alal

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites 1

ja 2 seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse

prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine

planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid,

külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp

Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Musta hundiseeniku seire

Seire KeA I 2033

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2

Vanade loodusmetsade (9010*) seisundi parendamine

4,92 ha

Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 20507

3

Rohunditerikaste kuusikute (9050) seisundi parendamine

9,77 ha

Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

4 Looduskaitseala tähise hooldamine

2 tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II

Pärast paigaldamist igal aastal vastavalt vajadusele

Kavad, eeskirjad

5 Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aa sta tagant.

11

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp

Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

vajadusel uuendamine

6 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

7 Kaitsekorra muutmine

Kaitsekorra muutmine

Kea I 2024

3.1. Külastuskorraldus

Alal puudub külastustaristu ning käesoleva kaitsekorralduskavaga seda ka ei planeerita.

3.2. Tähised

Loodusala on tähistatud kahe tähisega. Tähiste asukohad on nähtavad külalistaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Tähiste paigaldamine ja hooldamine on II prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus.

12

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur. Looduskaitseseadus (2004).

„Natura elupaigatüüpide inventuur 2023‒2024 (Keskkonnaamet) ”. (2023). Hanke osa 7: Kurisoo loodusala metsaelupaikade inventuur. Lõpparuanne. Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ.