Kaitsekorralduskavade kinnitamine

„Vana loodusmets Allikukivi loodusalal“ Kalev Sepp

Keskkonnaamet 2023

Allikukivi loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/693

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 15

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 17

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 18

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

MKA - maastikukaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Allikukivi maastikukaitseala (KLO1000657)

Loodusala nimi Allikukivi loodusala (EE0040301) (RAH0000306) (joonis 1)

Pindala 23,7 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8950247,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/DfVaNIvW

Kaitsekord

„Allikukivi maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017006 ja Looduskaitseseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023018?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kalev Sepp

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Allikukivi loodusala on moodustatud väärtuslike elupaigatüüpide kaitseks, mis tuleb säilitada looduslikuna. Lisaks on ala eesmärgiks

tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja tema elupaiga kaitse.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Allikukivi loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Allikukivi loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023)

6

Joonis 2. Allikukivi loodusalal inventeeritud (2015. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

2015. aastal viidi Allikukivi loodusalal läbi Natura elupaikade inventuur, töö teostas M. Suurkask. Inventuuri andmetel leiduvad alal

järgmised elupaigatüübid: niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) (joonis 2). Alal on kaitstavate objektidena arvele võetud ka Allikukivi koobas ja Allikukivi allikas.

2022. a läbi viidud ekspertiisi1 käigus hinnati Allikukivi koopa ja allika vastavust loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidele 8310 (koopad)

ning 7160 (allikad ja allikasood). Tulemustest selgus, et Allikukivi koobas ja allikas ei vasta nimetatud elupaigatüüpide nõuetele. Koobas

ei vasta elupaigatüübi 8310 määratlusele, sest tegemist on osaliselt poolloodusliku koopaga ning samuti on tegemist külastamiseks

avatud koopaga. Allikukivi allikas ei vasta elupaigatüübi 7160 määratlusele, sest allikas voolab välja vabapinnalise ojana ning allika

väljavoolu lähiümbruses puuduvad soostumise tunnused. Samas ei ole Eestis täpset metoodikat koobaste ja allikate inventeerimiseks,

ekspertiisis võeti aluseks J. Paali Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamatus toodud vasted.

2022. a ekspertiisi käigus otsiti Allikukivi koopast ka nahkhiirlaste elutegevuse jälgi. Elutegevuse jäljed puudusid mistõttu võib arvata,

et kõrge külastatavuse tõttu ei ole koobas enam neile sobiv elupaik. Kuna koobas suletakse külastuseks, siis tuleks mõne aja möödudes

nahkhiirlaste seisundit koopas uuesti hinnata.

2023. a viidi Allikukivi koopas lisaks läbi ohutuse hindamise ekspertiis2. Ekspertiisi tulemustest selgus, et inimeste viibimine Allikukivi

koopas ja selle lael ei ole ohutu mistõttu tuleb koobas külastamiseks sulgeda.

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin kirjeldatud inventuuri ja ekspertiisi andmete põhjal. Alal läbi viidud

inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud

andmeallikate all).

1 2022. a Allikukivi koopa ja allika geoloogiline ja kaitsekorralduslik ekspertiis 2 2023. a Allikukivi koopa ohutuse hindamise ekspertiis

8

Riiklik seire

Loodusala jääb tiigilendlase seireala (Saarde (E519N398)) sisse. Seire metoodika näeb ette, et iga 6 aastase tsükli kohta võetakse 10x10

km ETRS ruudustikust ca. 130 ruudu suurune juhuvalim. 2014. a tiigilendlase seire käigus loendati seirealal 22 tiigilendlase (Myotis

dasycneme), 14 veelendlase (Myotis daubentonii), 12 põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii), 14 pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii)

ning 4 kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus) isendit. Allikukivi seirejaamas (Allikukivi SJB1291000) on läbi viidud ka talvituvate

nahkhiirte loendust. Viimased seireandmed pärinevad aastast 2014 kui Allikukivi koopas loendati 4 veelendlase (Myotis daubentonii)

ning 4 pruun-suurkõrva (Plecotus auritus) isendit.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Lisaks praegusele riiklikule seirele ei ole vajadust teisi inventuure ja uuringuid läbi viia.

9

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Allikukivi loodusala on moodustatud väärtuslike elupaigatüüpide ning Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II lisasse kantud II

kaitsekategooria liigi – tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja tema elupaiga kaitseks. Loodusala kaitse-eesmärkideks on Euroopa Liidu

Loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüüpide allikad ja allikasood (7160), koopad (8310) ja vanad loodusmetsad (9010*) kait se.

2015. a on alal inventeeritud elupaigatüübid niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) (joonis 2). Elupaigatüübi soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) kaitse on ka Allikukivi maastikukaitseala kaitse-

eesmärk, ülejäänud elupaigatüübid tuleks eesmärgiks lisada. Loodusalal leidub veel ka järgnevaid II kaitsekategooria nahkhiireliike:

veelendlane (Myotis daubentonii), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) ning põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Nende liikide kaitse on

nimetatud määruses millega moodustati Allikukivi maastikukaitseala.

Tabelites 1 ja 2 võetakse kokku Allikukivi loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise

seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning

kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi

saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud

hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja

viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

10

Tabel 1. Allikukivi loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)7

Natura kaitseväärtused

Sood

Allikad ja

allikasood (7160)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

0 ha

Inventeerimise

metoodika

väljatöötamine ja

elupaigatüübi

määrangu

täpsustamine

Allikukivi allikas

ei vasta 7160

määratlusele8,

pindalalist elupaika

inventeeritud ei

ole, SDF kohaselt

pindala 0,001

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

1,15 ha / B Säilitamine 1,15 ha

• Kuivendus

• Ei ole KE ega

LoA

eesmärgiks

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Looduslikul

e arengule

Heas seisundis on

säilinud 1,15 ha

Inventeeritud 2015.

a inventuuri käigus

0,004/0,006

3 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 4 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 7 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 8 2022. a Allikukivi koopa ja allika geoloogiline ja kaitsekorralduslik ekspertiis

11

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)7

jätmine 1,15

ha

Paljandid ja koopad

Koopad (8310)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

0 ha

Inventeerimise

metoodika

väljatöötamine ja

elupaigatüübi

määrangu

täpsustamine

• Allikukivi

koobas ei vasta

8310

määratlusele 9 ,

pindalalist

elupaika

inventeeritud

ei ole. SDF

kohaselt

pindala 0

• Koopas ja

koopa lael

viibimine on

ohtlik

Metsaelupaigad10

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2,5 ha / C

• 3 ha / p

• Seisundi

parendamine 2,5

ha

• 3 ha taasloomine

Looduslikule

arengule jätmine

5,5 ha

• Heas seisundis on

säilinud 2,5 ha, sh

seisund parenenud

2,5 ha

• Taasloodud 3 ha

SDF eesmärk on

suurem, kuid

potentsiaalsete

elupaikade arvelt

kujuneb, seetõttu

eesmärkide

0,003/0,004

9 2022. a Allikukivi koopa ja allika geoloogiline ja kaitsekorralduslik ekspertiis 10 2015. a inventuur

12

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)7

vähendamine ei ole

põhjendatud. Osa

inventeeritud

9080*-ks

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 4 ha / C

• 1,55 ha / p

Seisundi parendamine

4 ha

Ei ole LoA

eesmärgiks

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Looduslikul

e arengule

jätmine 4 ha

• Heas seisundis on

säilinud 4 ha, sh

seisund parenenud 4

ha

• Kujunemise

potentsiaal 1,55 ha

Osaliselt

inventeeritud

9010* asemel

0,01/0,01

Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad

Niiskuslembesed

kõrgrohustud

(6430)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

0,7 ha / C Seisundi parendamine

0,7 ha

• Kuivendus

• Ei ole KE ega

LoA

eesmärgiks

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Looduslikul

e arengule

jätmine 0,7

ha

Heas seisundis on

säilinud 0,7 ha, sh

seisund parenenud 0,7

ha

Inventeeritud 2015.

a inventuuri käigus

0,03/0,04

13

Tabel 2. Allikukivi loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)11.

Kaitseväärtus Seisund Kaitse

eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Tiigilendlane

(Myotis dasycneme)

LKS – II, KE – ei, LoD

– jah, LoA – jah

Toitumisala 23,7

ha, 22 isendit

Toitumisala

säilimine 23,7 ha

• Talvitumispaikade

hävimine ja

kvaliteedi langus

• Häirimine

talvitumispaikades

• Ei ole KE eesmärgiks

• Talvitumispaikade

range kaitse ning

tingimuste

parandamine

• Koobaste

külastatavuse

piiramine/keelamine

talveperioodil

• Inimeste teadlikkuse

tõstmine

• Kui edaspidise seire

tulemusel selgub, et

liik siiski esineb,

lisada eesmärgiks

Toitumisala säilimine

23,7 ha

Talvituspaikade ja suviste

elupaikade hooldamisel

lähtuda liigi

kaitsetegevuskavast

Siseriiklikud eesmärgid

Veelendlane

(Myotis daubentonii)

LKS – II, KE – jah,

LoD – ei, LoA – ei

• Toitumisala

23,7 ha, 14

isendit

• Talvituspaig

as 4 isendit

Toitumisala

säilimine 23,7 ha

• Talvitumispaikade

hävimine ja

kvaliteedi langus

• Häirimine

talvitumispaikades

• Talvitumispaikade

range kaitse ning

tingimuste

parandamine

• Koobaste

külastatavuse

piiramine/keelamine

talveperioodil

• Inimeste teadlikkuse

tõstmine

• Toitumisala

säilimine 23,7 ha

• Talvitumistingimus

te paranemise

tulemusel

talvituvate isendite

hulga suurenemine

Talvituspaikade ja suviste

elupaikade hooldamisel

lähtuda liigi

kaitsetegevuskavast

11 Nahkhiirte seire 2014. a

14

Pruun-suurkõrv

(Plecotus auritus)

LKS – II, KE – jah,

LoD – ei, LoA – ei

• Talvituspaig

as 4 isendit

• Suvise

loenduse

käigus alal ei

registreeritu

d

• Toitumisala

säilimine

23,7 ha

• Sobilike

talvitumistin

gimuste

säilimine

• Talvitumispaikade

hävimine ja

kvaliteedi langus

• Häirimine

talvitumispaikades

• Talvitumispaikade

range kaitse ning

tingimuste

parandamine

• Koobaste

külastatavuse

piiramine/keelamine

talveperioodil

• Inimeste teadlikkuse

tõstmine

• Toitumisala

säilimine 23,7 ha

• Talvitumistingimus

te paranemise

tulemusel

talvituvate isendite

hulga suurenemine

Talvituspaikade ja suviste

elupaikade hooldamisel

lähtuda liigi

kaitsetegevuskavast

Põhja-nahkhiir

(Eptesicus nilssonii)

LKS – II, KE – jah,

LoD – ei, LoA – ei

Toitumisala 23,7

ha, 12 isendit

Toitumisala

säilimine 23,7 ha

• Talvitumispaikade

hävimine ja

kvaliteedi langus

• Häirimine

talvitumispaikades

• Talvitumispaikade

range kaitse ning

tingimuste

parandamine

• Koobaste

külastatavuse

piiramine/keelamine

talveperioodil

• Inimeste teadlikkuse

tõstmine

Toitumisala säilimine

23,7 ha

Talvituspaikade ja suviste

elupaikade hooldamisel

lähtuda liigi

kaitsetegevuskavast

15

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

2023. a läbi viidud Allikukivi koopa ohutuse hindamise ekspertiisi tulemustest selgus, et inimeste viibimine Allikukivi koopas ja selle

lael ei ole ohutu. Inimeste ohutuse tagamiseks tuleb koobas sulgeda ning paigaldada varingu eest hoiatav infotahvel. Piirata tuleb ka

inimeste ligipääsu koopa laele. Allikukivi koopa külastajatele sulgemine võib tõenäoliselt muuta koopa taaskord atraktiivseks

talvitumispaigaks erinevatele nahkhiireliikidele.

Elupaigatüübid niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) tuleb

lisada loodusala kaitse-eesmärkide hulka. Korrigeerida tuleb ka loodusala piiri, mis on Natura 2000 andmebaasis ebaotstarbekalt

paigutatud. Allikukivi loodusala peab olema samades piirides Allikukivi maastikukaitsealaga. Natura 2000 andmevormis tuleb teha

muudatus ning loodusala piir tuleb viia vastavusse Allikukivi MKA piiriga.

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta

tagant.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

16

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Nahkhiirlaste seire 1 tk Seire KAUR I 2026

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Koopa külastuseks sulgemine 1 tk Külastuse ohjamine KeA I 2023

3 Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi parendamine 2,5 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205012

4

Niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430) seisundi

parendamine

0,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

5 Soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) seisundi parendamine 4 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

Kavad, eeskirjad

6 Kaitsekorralduskava

uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

7 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

8 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2027

12 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

17

3.1. Külastuskorraldus

Allikukivi loodusala põhjapiir asub Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee vahetus läheduses

ning ala lõunaosast jookseb läbi Valga-Uulu maantee lõigates sellega ala kaheks osaks. Enamik

loodusala jääb Valga-Uulu maanteest põhjapoole, umbes 1/6 territooriumist aga maanteest

lõunasse. Põhjapoolsel lahustükil on külastuskoormus tõenäoliselt madal, loodusala lõunapoolsel

lahustükil asuv Allikukivi koobas on aga populaarne külastusobjekt ning on 24/7 külastajatele

avatud. Koopa sissepääsu ees asuval metsalagendikul-niidualal paikneb puhkekoht koos

lõkkeplatsiga, puhkekohas korraldatakse rahvaüritusi ning läheduses asub ka kergliiklustee.

Koopa sissepääsu ligidale on paigaldatud infotahvel. Koopa külastuskoormus on seni olnud

reguleerimata. Kuna ekspertiisi13 tulemustest selgus, et koobas võib variseda ja on külastajatele

ohtlik (nii viibimine koopas sees kui ka koopa lael), tuleb koobas külastuseks sulgeda ja paigaldada

varingu eest hoiatav infotahvel. Piirata tuleb ka ligipääsu koopa laele.

13 2023. a Allikukivi koopa ohutuse hindamise ekspertiis

18

Kasutatud andmeallikad

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

20. juuli 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 20. juuli 2023.

a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaagentuur. (2015). Nahkhiirete seire 2014. a aruanne. Keskkonnaagentuur.

Kättesaadav:

https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=12394344&mo

nitoringWorkUid=1291360

Keskkonnaamet. (2017). Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/715/download

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 20. juuli 2023. a.,

allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Meidla, T., Karro, E. (2022). Allikukivi koopa ja allika geoloogiline ja

kaitsekorralduslik ekspertiis. Tartu.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/6571/download

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 20. juuli 2023. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

KOR R A L D U S

22. detsember 2023 nr 1-3/23/693

Kaitsekorralduskavade kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramineuskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1 -2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan järgmised kaitsekorralduskavad:

1.1. Allikukivi loodusala kaitsekorralduskava,

1.2. Laulaste loodusala kaitsekorralduskava,

1.3. Nepste loodusala kaitsekorralduskava,

1.4. Orajõe loodusala kaitsekorralduskava,

1.5. Saunametsa loodusala kaitsekorralduskava

1.6. Sepamaa loodusala kaitsekorralduskava

1.7. Siiraku loodusala kaitsekorralduskava

1.8. Tori põrgu loodusala kaitsekorralduskava

1.9. Tõnija loodusala kaitsekorralduskava

1.10 Vanalõve loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavades nimetatud alade

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavadega;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskavade avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected])

Kalev Sepp

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

„Vaade Laulaste loodusalale“ Kalev Sepp

Keskkonnaamet 2023

Laulaste loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/693

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 14

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 16

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 17

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Laulaste looduskaitseala (KLO1000318)

Loodusala nimi Laulaste loodusala (EE0040309) (RAH0000508) (joonis 1)

Linnuala nimi Põhja-Liivimaa linnuala (EE0040344) (RAH0000122)

Pindala 1066 ha

Asukoht ja piirid

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953303,

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953141,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/y-zYkSCM

Kaitsekord

„Laulaste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023087?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023018?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kalev Sepp

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kahest lahustükist koosneva Laulaste loodusala peamiseks eesmärgiks on elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning metsaelupaikade

säilitamine looduslikus seisundis, samuti saarma (Lutra lutra), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus)

elupaikade kaitse.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Laulaste loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Laulaste loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Laulaste loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

2018. a on alal läbi viidud Natura elupaikade inventuur, töö teostas A. Hallang. Inventuuri andmetel leiduvad loodusalal järgmised

elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-

lodumetsad (91E0*). Inventuuri käigus registreeriti ka kohatud VEP indikaatorite ning kaitsealuste taime- ja seeneliikide leiukohad.

Ülejäänud kaitsealuste liikide vaatlusandmed pärinevad aastatest 2013-2023. Tabelites 1 ja 2 kirjeldatud kaitseväärtuste seisundid on

esitatud siin nimetatud inventuuri andmete ning olemasolevate vaatlus- ja seireandmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja

toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Loodusala jääb Lõuna-Pärnumaa seireala (SJB0833000) sisse, kus riikliku keskkonnaseire allprogrammi „Must-toonekure seire“

(PR0172) raames toimub musta-toonekure seire. Loodusalal paiknevas Laulaste seirealal viiakse riikliku keskkonnaseire allprogrammi

„Apteegikaani seire“ (PR0043) raames läbi apteegikaani seiret. Laulaste loodusala kuulub kogu ulatuses ka Põhja-Liivimaa linnuala

koosseisu mistõttu viiakse alal regulaarselt läbi linnustikuloendusi. Viimane loendus toimus aastal 2022.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Andmed saarma (Lutra lutra) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ning nende elupaikade seisundi kohta on vananenud ja/või

puudulikud. Laulaste loodusalal paiknevaid vooluveekogusid on vajalik uurida looduskaitseliselt väärtuslike liikide osas. Lemmejões

on varasemalt läbi viidud seireuuringuid, mille käigus registreeriti ka silmuvastsete arvukus. Seiret viidi läbi 3 aastase intervalliga,

viimased andmed pärinevad aastast 2013. Ajakohase info saamiseks oleks mõistlik Lemmejões seiretegevust jätkata.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Laulaste loodusala kaitseväärtusteks on elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*). Loodusala kaitse-eesmärkide hulka kuulub ka jõesilmu (Lampetra fluviatilis), saarma (Lutra lutra) ja paksukojalise

jõekarbi (Unio crassus) ning nende elupaikade kaitse. Loodusalaga samadesse piiridesse jääva Laulaste LKA kaitse-eesmärkide hulka

kuulub veel ka musta-toonekure (Ciconia nigra) ja apteegikaani (Hirudo medicinalis) ning nende elupaikade kaitse.

Alal leidub hulgaliselt mitmesuguseid looduskaitseliselt väärtuslikke liike. II kaitsekategooria sambla- ja samblikuliikidest leidub

tamarisk-kariksammalt (Frullania tamarisci) ning tera-mõhnsamblikku (Bacidia biatorina), samuti on alal registreeritud haruldane

putukaliik väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus). II kaitsekategooria linnuliikidest on kõige hiljutisemate vaatlusandmete

põhjal esindatud valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ja laanerähn (Picoides tridactylus).

III kaitsekategooria liikidest on alal esindatud sulgjas õhik (Neckera pennata), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), haavanääts

(Junghuhnia pseudozilingiana), helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum), harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum) ning

suur nööpsamblik (Megalaria grossa). Hiljutiste vaatluste1 käigus on alal registreeritud ka mitmed III kaitsekategooria linnuliigid, nagu

näiteks õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dryobates minor), musträhn (Dryocopus martius), värbkakk (Glaucidium

passerinum), sookurg (Grus grus), hallpea-rähn (Picus canus), händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Tetrastes bonasia) ning hoburästas

(Turdus viscivorus).

Tabelites 1 ja 2 võetakse kokku Laulaste loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi

saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise

või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja

liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud

kasutatud andmeallikate nimekirja.

1 2022. a vaatlused (EELIS)

9

Tabel 1. Laulaste loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus5 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)6

Natura kaitseväärtused

Mageveekogud (vooluveekogud)

Jõed ja ojad

(3260)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

1 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 1 ha

• Madalvee aegne

veevaegus

• Illegaalne püük

• Reostus

• Kontroll

• Reovee

sisselaskude

sulgemine

• Looduslikule

arengule jätmine 1

ha

Heas seisundis

on säilinud 1 ha

Pindala ja

esinduslikkus

Natura SDF järgi

0,01/0,03

Metsaelupaigad7

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 36,4 ha / B

• 61,8 ha / C

• 57,8 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine 36,4

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

61,8 ha

Metsaraie

• Kaitse-eeskirja

muutmine,

metsaelupaigad

arvata SKV-sse

• Looduslikule

arengule jätmine

98,2 ha

• Heas

seisundis on

säilinud 98,2

ha

• Kujunemise

potentsiaal

57,8 ha

Elupaigatüüp on

osaliselt

piiranguvööndis

0,1/0,1

2 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 3 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 4 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 5 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 6 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/) 7 2018. a Natura metsaelupaikade inventuur

10

Kaitseväärtus2

Seisund3

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus5 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)6

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 212,6 ha / B

• 45,5 ha / C

• 51,3 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine

212,6 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

45,5 ha

Metsaraie • Kaitse-eeskirja

muutmine,

metsaelupaigad

arvata SKV-sse

• Looduslikule

arengule jätmine

258,1 ha

• Heas

seisundis on

säilinud

258,1 ha

• Kujunemise

potentsiaal

51,3 ha

Elupaigatüüp on

osaliselt

piiranguvööndis

0,7/0,7

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 24,2 ha / A

• 24 ha / B

• 2,3 ha / C

• 16 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine 48,2

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 2,3

ha

• Elupaik ei ole

LoA ega KE

eesmärgiks

• Metsaraie

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Kaitse-eeskirja

muutmine,

metsaelupaigad

arvata SKV-sse

• Looduslikule

arengule jätmine

50,5 ha

• Heas

seisundis on

säilinud 50,5

ha

• Kujunemise

potentsiaal

16 ha

• Elupaigatüüp

on osaliselt

piiranguvöön

dis

• Inventeeritud

2018. a

0,57/0,7

Lammi-

lodumetsad

(91E0*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

4 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 4 ha Elupaik ei ole LoA

ega KE eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Looduslikule

arengule jätmine 4

ha

Heas seisundis

on säilinud 4 ha

Inventeeritud

2018. a

0,1/0,1

11

Tabel 2. Laulaste loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse

eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Jõesilm (Lampetra

fluviatilis)

LKS – ei, KE – jah, LoD –

II ja V, LoA – jah

Elupaikades

silmuvastsete

arvukus kõrge

(Kalme ja Priivitsa

oja, Lemmejõgi)8

Elupaikade

säilitamine • Kalapüük

• Veevaesus

põuastel

suvedel

• Kaitsekorra

muutmine

• Seire 3 aastase

intervalliga

Elupaikade säilimine

Kalme ja Priivitsa ojas

ning Lemmejões

Arvukuse hinnang anti

jõesilmu vastsete põhjal,

keda ojasilmu vastsetest

väliselt eristada ei ole

võimalik – osa jõesilmu

vastsetest võisid

tõenäoliselt olla ojasilmu

vastsed

Saarmas (Lutra lutra)

LKS – III, KE – jah, LoD –

II ja IV, LoA – jah

Seisund teadmata • Andmete

täpsusta

mine

• Elupaiga

säilitami

ne

• Info puudumine

• Veevaesus

põuastel

suvedel

Inventuur • Andmed on

täpsustatud

• Elupaiga säilimine

• 4-5 saarmapaari

(Lemmejõgi)9

• Natura SDF: seisund C

Paksukojaline jõekarp

(Unio crassus)

LKS – II, KE – jah, LoD –

II ja IV, LoA – jah

Seisund teadmata • Andmete

täpsusta

mine

• Elupaiga

säilitami

ne

• Info puudumine

• Veevaesus

põuastel

suvedel

Inventuur • Andmed on

täpsustatud

• Elupaiga säilimine

Natura SDF: seisund C

Siseriiklikud eesmärgid

Must-toonekurg (Ciconia

nigra)

LKS – I, KE – jah, LiD – I,

LiA - jah

Elupaik (105 ha)

liigi poolt

asustamata, pesa

varisenud10

Elupaiga

säilitamine

105 ha

Pesitsusaegne

häirimine

• Liikumispiiranguga

ala tähistamine

• Järelevalve

• Elupaiga

looduslikule

Vähemalt 1 pesitsev

paar

Pesitsuspaik asub

metsaelupaigatüüpide

levikualal

8 Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2015. a aruanne 9 Lemmejõe LoA KKK 2013-2022 10 2022. a vaatlus (EELIS)

12

arengule jätmine

105 ha

Apteegikaan (Hirudo

medicinalis)

LKS – II, KE – jah, LoD –

II ja IV, LoA – ei

8 isendi elupaik 0,54

ha11

Elupaiga

säilitamine

0,54 ha

Elupaiga veevaesus

põuastel suvedel

Elupaiga looduslikule

arengule jätmine 0,54 ha

Elupaiga säilimine 0,54

ha

Elupaik kasutusest väljas

olevasse karjääri tekkinud

tiigis, elupaiga

kvaliteedihinnang: 3,

pikemate põuaperioodidega

kuivab suures osas ära 11

Valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos)

LKS – II, KE – ei, LiD – I,

LiA – jah

1-10 paari

pesitsuspaik 383,1

ha12

Pesitsuspaiga

säilitamine

383,1 ha

Ei ole KE

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Pesitsuspaiga

looduslikule

arengule jätmine

140,7 ha

1-10 pesitsevat paari

Laanerähn (Picoides

tridactylus)

LKS – II, KE – ei, LiD – I,

LiA – jah

2 paari pesitsuspaik

140,7 ha13

Pesitsuspaiga

säilitamine

140,7 ha

Ei ole KE

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Pesitsuspaiga

looduslikule

arengule jätmine

140,7 ha

2 pesitsevat paari Pesitsuspaik asub enamjaolt

SKV-s

Väike-punalamesklane

(Cucujus cinnaberinus)

LKS – II, KE – ei, LoD – II

ja IV, LoA – ei

1 pesa alal 21 ha 14 Sigimispaiga

säilitamine 21

ha

• Ei ole KE

eesmärgiks

• Metsaraie

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Metsaelupaigad

arvata SKV-sse

• Sigimispaiga

looduslikule

arengule jätmine 21

ha

Liik on loodusalal

esindatud

Leitud 1 valmik

11 Apteegikaani seire 2023. a 12 2022. a vaatlus (EELIS) 13 2022. a vaatlus (EELIS) 14 2020. a vaatlus (EELIS)

13

Tamarisk-kariksammal

(Frullania tamarisci)

LKS – II, KE – ei, LoD –

ei, LoA – ei

1 isendi

(substraadiühiku)

kasvukoht 8,1 ha 15

Kasvukoha

säilitamine

8,1 ha

• Ei ole KE

eesmärgiks

• Metsaraie

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Metsaelupaigad

arvata SKV-sse

• Kasvukoha

looduslikule

arengule jätmine 8,1

ha

Liik on loodusalal

esindatud

Suure haava tüvel

Tera-mõhnsamblik

(Bacidia biatorina)

LKS – II, KE – ei, LoD –

ei, LoA – ei

2 isendi

(substraadiühiku)

kasvukoht 11 ha 16

Kasvukoha

säilitamine 11

ha

• Ei ole KE

eesmärgiks

• Metsaraie

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Metsaelupaigad

arvata SKV-sse

• Kasvukoha

looduslikule

arengule jätmine 11

ha

Liik on loodusalal

esindatud

Kasvab 2 puul

15 2020. a vaatlus (EELIS) 16 2020. a vaatlus (EELIS)

14

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Natura 2000 andmevormis tuleb teha muudatus ning kaitse-eesmärkide hulka tuleb arvata elupaigatüübid rohunditerikkad kuusikud

(9050) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Lisaks tuleb kaitse-eesmärkide hulka arvata järgnevad II kaitsekategooria liigid: valgeselg-

kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), tamarisk-

kariksammal (Frullania tamarisci) ning tera-mõhnsamblik (Bacidia biatorina). Looduskaitseliselt väärtuslike liikide osas tuleb uurida

alal paiknevaid vooluveekogusid (Priivitsa, Kalme, Kabli oja ning Lemmejõgi). Otstarbekas oleks keelata aastaringselt kalapüük Kalme

ojas ning püük silmutorbikute ja -mõrdadega Priivitsa ojas. Püügi keelamine tagaks nimetatud ojades jõesilmu asurkondade soodsa

kaitseseisundi.

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta

tagant.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

15

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Vooluveekogude

looduskaitseliselt väärtuslike

liikide uuring (saarmas,

paksukojaline jõekarp)

Inventuur KeA I 2025

2

Vooluveekogude

hüdrobioloogiline seire

(jõesilm)

Seire KeA I Iga 3 aasta tagant

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi parendamine 61,8 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205017

4 Soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) seisundi parendamine 45,5 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

5

Hariliku kuusega

rohunditerikkad metsad

(9050) seisundi parendamine

2,3 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

Kavad, eeskirjad

6 Kaitsekorralduskava

uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

7 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

8 Kaitsekorra ja kaitse-

eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

17 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

16

3.1. Külastuskorraldus

Laulaste loodusala asub Tallinn-Pärnu-Ikla maanteest ligikaudu 2 kilomeetri kaugusel ning ala

külastuskoormus on tõenäoliselt madal. Loodusala kõrvalt läheb mööda RMK Oandu-Aegviidu-

Ikla matkatee, mille puhul on tegemist esimese tervet Eestit läbiva matkarajaga. Rada paikneb

loodusala põhjaservas, kulgedes mööda Kabli-Massiaru maanteed. Raja äärde on paigaldatud

infostend, millel tutvustatakse ajaloolist Riisselja-Orajõe kitsarööpmelist raudteeliini. Tänapäeval

on raudteetrassi asemel kruusatee, mis kulgeb otse läbi Laulaste loodusala. Kuna matkarada

loodusalalt läbi ei lähe, siis ei ole alale rajatud ka spetsiaalset külastustaristut.

17

Kasutatud andmeallikad

Järvekülg, R., Pihu, R., Sinimets, A., Kesler, M., Taal, I., Lauringson, G. (2015). Eesti

meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine 2015. EMÜ PKI

limnoloogiakeskus, TÜ Eesti Mereinstituut, MTÜ Trulling. Tartu. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/media/5124/download

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

20. august 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 20. august 2023.

a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Apteegikaani seire 2023. a aruanne. Keskkonnaagentuur.

Kättesaadav:

https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=31900649&mo

nitoringWorkUid=31760892

Keskkonnaamet. (2012). Lemmejõe loodusala kaitsekorralduskava 2013-2022.

Kättesaadav: https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-1120917250

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2023. a.,

allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Nõumees, T., Alekand, J. (2006). Laulaste looduskaitseala kaitsekorralduskava

aastateks 2007-2016. Tartu. Kättesaadav:

https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=2093049404

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/6571/download

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2023. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

„Vaade Nepste loodusalale“ Kalev Sepp

Keskkonnaamet 2023

Nepste loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/693

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 11

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 13

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Nepste hoiuala (KLO2000282)

Loodusala nimi Nepste loodusala (EE0040335) (RAH0000555) (joonis 1)

Pindala 34,2 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953383,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Dk0CsTh8

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/12832247?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja

33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kalev Sepp

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks eesmärgiks on metsaelupaikade kaitse, mis tuleb säilitada looduslikuna.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Nepste loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Nepste loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Nepste loodusalal inventeeritud (2012. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

2012. aastal on alal läbi viidud Natura elupaigatüüpide inventuur, töö teostas T. Männigo. Inventuuri andmetel leidub alal elupaigatüüp

vanad loodusmetsad (9010*) kuid ei leidu varasemalt määratud elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050) (joonis 2). Varem

rohunditerikkaks kuusikuks inventeeritud mets vastab 9,2 ha ulatuses vana loodusmetsa tunnustele. Samuti leidub alal jõgede ja ojade

(3260) elupaigatüüp kuid Nepste loodusala kaitse-eesmärkides ei ole antud elupaigatüübi kaitset nimetatud. Jõe ja oja elupaigatüübi

kaitse on nimetatud määruses, millega moodustati Nepste hoiuala. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin

kirjeldatud inventuuri andmete põhjal. Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Nepste loodusalal puuduvad ala kaitseväärtustega seotud seirejaamad või seirealad.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Olemasolev ja kavandatav kaitserežiim tagab alal esinevate liikide elupaikade kaitse, spetsiaalse inventuuri teostamine ei ole

kaitsekorralduslikult hädavajalik, infot võib koguda juhuvaatlustena.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Nepste loodusala on moodustatud väärtuslike metsaelupaikade kaitseks. Loodusala looduskaitseliseks väärtuseks on Euroopa Liidu

Loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*) (joonis 2). Loodusalal asus ka must-toonekure (Ciconia

nigra) pesapaik, mis 25 aastat tagasi raietega hävis, mistõttu pole lind enam aastakümneid loodusalal pesitsenud (tõenäosus

taaspesitsemiseks on väike). 2011. a andmete (EELIS) järgi on alal nähtud ka laanerähni (Picoides tridactylus). Nii must-toonekurg kui

ka laanerähn ei ole kumbki seatud loodusala kaitse-eesmärkideks, seepärast ei seata kaitsekorralduskavaga neile ka kaitse-eesmärke.

Alal on EELIS andmetel registreeritud ka III kaitsekategooria liigi sulgja õhiku (Neckera pennata) ning II kaitsekategooria liigi

kolmehõlmalise batsaania (Bazzania trilobata) esinemine.

Tabelis 1 võetakse kokku Nepste loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi

saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise

või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja

liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud

kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Nepste loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Natura kaitseväärtused

Metsaelupaigad6

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2 ha / A

• 3,2 ha / B

• 18,7 ha / C

• Säilitamine 5,2 ha

• Seisundi parendamine

18,7 ha

• Metsaraie

• Maaparandus

• Kaitsekorra

muutmine

• Looduslikul

e arengule

jätmine 24

ha

Heas seisundis on

säilinud 24 ha, sh

seisund parenenud 18,7

ha

0,03/0,04

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

0 ha Puudub Eemaldada

kaitse-

eesmärkide

hulgast

Tegemist

teadusliku veaga.

Eemaldada

eesmärkide

hulgast. 2012. a

inventuuri

andmetel ei leidu

seda elupaigatüüpi

ja selle asemel on

suuremas osas

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/) 6 2012. a inventuur

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

inventeeritud

elupaigatüüp

9010*

Siseriiklikud kaitseväärtused

Mageveekogud (vooluveekogud)7

Jõed ja ojad

(3260)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

0,4 ha / B Säilitamine 0,4 ha Ei ole LoA

eesmärgiks

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Looduslikul

e arengule

jätmine 0,4

ha

Heas seisundis on

säilinud vähemalt 0,4 ha

Inventeeritud 2012.

a inventuuri käigus

0,004/0,01

Tabel 2. Nepste loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid), siseriiklikud eesmärgid.

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Taimed

Kolmehõlmaline

batsaania (Bazzania

trilobata)

LKS – II, KE – ei, LoD –

ei, LoA - ei

3 puhmiku

kasvukoht 2,3

ha8

Kasvukoha

säilitamine 2,3 ha • Liik ei ole HA

ega LoA

eesmärgiks

• Metsaraie

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Kaitsekorra

muutmine

• Kasvukoha

looduslikule

arengule jätmine 2,3

ha

Liik on loodusalal

esindatud

7 2012. a inventuur 8 2020. a vaatlus (EELIS)

11

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Euroopa Nõukogu Natura loodusalade võrgustiku raames võetud kohustuste tagamiseks ning Nepste loodusala elupaigatüüpide kaitseks

tuleb ala kaitsekorda muuta. Nepste loodusalaga samadesse piiridesse jääva Nepste hoiuala asemele tuleb moodustada looduskaitseala

ning arvestades metsaelupaigatüüpide levikut tuleb kogu ala tsoneerida sihtkaitsevööndisse välja arvatud elektriliini kaitset soon.

Moodustatud kaitseala kaitse-eesmärkideks tuleb seada elupaigatüüpide vanad loodusmetsad (9010*) ning jõed ja ojad (3260) kaitse

ning korrigeerida kaitseala piiri nii, et kaitseala piir kulgeks mööda Nepste oja vasakut kallast (oja jääb kaitseala koosseisu) ja et kogu

kavandatav kaitseala jääks riigimaale. Varasemalt inventeeritud elupaigatüüp 9050 tuleb kaitse-eesmärkidest välja arvata.

Looduskaitseala moodustamisega ning kaitseala piiri korrigeerimisega tuleb korrigeerida ka Nepste loodusala piiri ning kaitse-eesmärke.

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta

tagant.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

12

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1 Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi parendamine 18,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

RMK I 20509

Kavad, eeskirjad

2 Kaitsekorra ja kaitse-

eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

3 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

4 Kaitsekorralduskava

uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

9 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

13

3.1. Külastuskorraldus

Nepste loodusalal puuduvad külastusrajatised ning ala jääb olulisematest külastusobjektidest

kõrvale. Põhjapiiril asuv Tõitoja-Häädemeeste maantee tagab alale hea ligipääsu, alal käiakse

korjamas seeni ja marju. Nepste loodusalale ei planeerita külastustaristut.

14

Kasutatud andmeallikad

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

18. juuli 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2023.

a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaamet. (2010). Nepste hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024.

Kättesaadav: https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-548435090

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2023. a.,

allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/6571/download

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2023. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

„Vaade Orajõe loodusalale“ Kalev Sepp

Keskkonnaamet 2023

Orajõe loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/693

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 12

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 14

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 15

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Orajõe hoiuala (KLO2000275)

Loodusala nimi Orajõe loodusala (EE0040340) (RAH0000309) (joonis 1)

Pindala 116,1 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953398,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/IL1WUaY

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/12832247?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja

33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kalev Sepp

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks eesmärgiks on metsaelupaikade säilitamine looduslikus seisus ja külastuskoormuse mõju stabiilsena hoidmine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Orajõe loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Orajõe loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Orajõe loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

2021. a on alal läbi viidud Natura elupaikade inventuur, töö teostas I. Hiiesalu. Inventuuri andmetel leiduvad loodusalal järgmised

elupaigatüübid: liikuvad rannikuluited (2120), metsastunud luited (2180), niisked luitenõod (2190), liivikud (2330), kuivad nõmmed

(4030), vanad loodusmetsad (9010*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on esitatud antud

inventuuri andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja

toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Loodusala jääb tiigilendlase seireala (Treimani (E516N395) SJB1338000) sisse. Seire metoodika näeb ette, et iga 6 aastase tsükli kohta

võetakse 10x10 km ETRS ruudustikust ca. 130 ruudu suurune juhuvalim. 2018. a tiigilendlase seire käigus alal tiigilendlast ei kohatud.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Lisaks praegusele riiklikule seirele ei ole vajadust teisi inventuure ja uuringuid läbi viia.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Orajõe loodusala on moodustatud väärtuslike elupaikade, milleks on metsastunud luited (2180) ning vanad loodusmetsad (9010*),

kaitseks. Nimetatud elupaigatüüpide kaitse on ka Orajõe loodusalaga samadesse piiridesse jääva Orajõe hoiuala kaitse-eesmärgiks. Alal

on inventeeritud lisaks veel järgnevad elupaigatüübid: liikuvad rannikuluited (2120), niisked luitenõod (2190), liivikud (2330), kuivad

nõmmed (4030) ning lammi-lodumetsad (91E0*), mis tuleks lisada kaitse-eesmärkide hulka. Loodusala kaitse-eesmärkide hulka kuulub

veel ka II kaitsekategooria liigi tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja tema elupaiga kaitse.

Orajõe loodusalal leidub ka mitmeid kõrge looduskaitselise väärtusega liike. Alal esinevates vääriselupaikades on registreeritud III

kaitsekategooria liigid karulauk (Allium rüsinum), künnapuu (Ulmus laevis), suur nööpsamblik (Megalaria grossa), sulgjas õhik

(Neckera pennata) ning kare habesamblik (Usnea barbata).

Tabelites 1 ja 2 võetakse kokku Orajõe loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi

saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise

või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja

liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud

kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Siiraku loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Natura kaitseväärtused6

Rannikuelupaigad

Liikuvad

rannikuluited

(2120)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

4,7 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 4,7 ha

• Tallamine

• Ei ole HA ega

LoA

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Külastuskoormuse

mõju stabiilsena

hoidmine

Heas seisundis

on säilinud 4,7

ha

2,35/2,57

Metsastunud

luited (2180)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 8,3 ha / A

• 27,1 ha / B

• 33,9 ha / C

• 11,9 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine 35,4

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

33,9 ha

Külastuskoormus

ja taristu rajamine

• Looduslikule

arengule jätmine

69,3 ha

• Külastuskoormuse

mõju stabiilsena

hoidmine,

elupaigale taristu

mitte rajamine

• Heas

seisundis on

säilinud 69,3

ha, sh

seisund

parenenud

33,9 ha

• Kujunemise

potentsiaal

11,9 ha

Pindala

vähenemine on

seotud teadusliku

veaga,

varasemalt on

ekslikult

määratud

elupaigaks ka

selleks

mittekvalifitseeru

vad keskealised

1,4/1,4

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/) 6 2021. a inventuur

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

metsad ja RMK

puhkeala, mis oli

seal juba enne

Naturasse

arvamist

Niisked luitenõod

(2190)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

0,34 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 0,34 ha

Ei ole HA ega LoA

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Külastuskoormuse

mõju stabiilsena

hoidmine

Heas seisundis

on säilinud 0,34

ha

0,4/0,4

Nõmmed, liivikud ja kadastikud

Liivikud

(2330)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

0,8 ha / A Elupaigatüübi

säilitamine 0,8 ha

Ei ole HA ega LoA

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Külastuskoormuse

mõju stabiilsena

hoidmine

Väga heas

seisundis on

säilinud 0,8 ha

1,6/1,6

Kuivad nõmmed

(4030)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

0,2 ha / A Elupaigatüübi

säilitamine 0,2 ha Ei ole HA ega LoA

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Külastuskoormuse

mõju stabiilsena

hoidmine

Väga heas

seisundis on

säilinud 0,2 ha

0,06/0,11

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Metsaelupaigad

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 5,3 ha / A

• 3,7 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 9 ha Looduslikule arengule

jätmine 9 ha

Heas seisundis

on säilinud 9 ha

0,01/0,01

Lammi-

lodumetsad

(91E0*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

3,2 ha / A Elupaigatüübi

säilitamine 3,2 ha

Ei ole HA ega LoA

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Looduslikule

arengule jätmine 3,2

ha

Väga heas

seisundis on

säilinud 3,2 ha

0,08/0,1

Tabel 2. Orajõe loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Tiigilendlane

(Myotis dasycneme)

LKS – II, KE – jah

Suvine elupaik

13,4 ha7, 2018.

a seire käigus

alal ei kohatud

Elupaiga säilimine

13,4 ha

Suviste elupaikade

hävimine ja

kvaliteedi langus

Inimeste teadlikkuse

tõstmine

Elupaiga säilimine 13,4

ha

Elupaikade säilitamisel

lähtuda liigi

kaitsetegevuskavast

7 2018. a tiigilendlase seire

12

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Natura 2000 andmevormis tuleb teha muudatus ning loodusala kaitse-eesmärkide hulka tuleb arvata ka 2021. a inventeeritud elupaigad

liikuvad rannikuluited (2120), niisked luitenõod (2190), liivikud (2330), kuivad nõmmed (4030) ning lammi-lodumetsad (91E0*).

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta

tagant.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

13

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1 Metsastunud luited (2180)

seisundi parendamine 33,9 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

RMK I 20508

Kavad, eeskirjad

2 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

3 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

4 Kaitsekorralduskava

uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

8 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

14

3.1. Külastuskorraldus

Loodusala lõunaosas asub RMK Krapi telkimisala, mis on suveperioodil populaarne puhkekoht.

Telkimisalal paiknevad lõkkekohad, katusealusega laud-pingid, infotahvlid, suur asfalteeritud

parkla, 3 parkimistaskut, käimlad, kaevud ja prügikastid. Telkimisalast 1,2 km põhja poole kulgev

rannariba on samuti inimeste hulgas armastatud puhkekoht, kus suplushoojal on külastajaid palju.

Puhkekoha servas paiknevad mõned üksikud kuivkäimlad ning illegaalsed lõkkeplatsid. Loodusala

territooriumil paiknevad ka mitmed autode poolt sõidetavad metsateed ja metsarajad.

Külastustaristu objekte ei tohi rajada ega laiendada elupaigatüüpidele.

15

Kasutatud andmeallikad

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

18. juuli 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2023.

a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaagentuur. (2021). Tiigilendlase seire 2018. a aruanne. Keskkonnaagentuur.

Kättesaadav:

https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=21484927&mo

nitoringWorkUid=16344035

Keskkonnaamet. (2017). Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/715/download

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2023. a.,

allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/6571/download

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2023. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

„Karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa)“ Kalev Sepp

Keskkonnaamet 2023

Saunametsa loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/693

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 12

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 14

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 15

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Saunametsa karvase maarjalepa püsielupaik (KLO3000325)

Loodusala nimi Saunametsa loodusala (EE0040354) (RAH0000329) (joonis 1)

Pindala 10 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8950278,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/LIbfZE

Kaitsekord

„Karvase maarjalepa ja emaputke püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017006 ja Looduskaitseseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/13299792?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kalev Sepp

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks eesmärgiks on karvase maarjalepa kasvukohtade kaitse, mille säilimiseks tuleb teha hooldustöid.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Saunametsa loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Saunametsa loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Saunametsa loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

1997. a viidi alal läbi elupaikade inventuur. 2011. a välitööde käigus varem metsaelupaigaks inventeeritud alal elupaika ei tuvastatud,

vaja on läbi viia uus inventuur. Saunametsa loodusala on kogu oma ulatuses ka karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa) püsielupaik

(edaspidi PEP). Selleks, et tagada karvase maarjalepa kasvukohale paremad tingimused tuleks püsielupaiga pindala ja piiri muuta.

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuse seisund on määratud siin kirjeldatud inventuuri andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja

toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Saunametsa loodusalal asub Saunametsa SJA3312000 riikliku seire jaam ning see kuulub kaitstavate soontaimede liigiseire (PR0044)

programmi. Programmi raames toimus Saunametsa karvase maarjalepa PEPis seiretegevus viie aastase intervalliga. Viimased

seireandmed pärinevad aastatest 2006 ning 2011. 2006. a seireandmete põhjal oli Saunametsa PEPi puhul tegemist Eesti suurima karvase

maarjalepa leiukohaga, kus taim levis ligi 250 m pikkusel ja kuni 4m laiuse ribana metsa servas. 2011. a seireandmete põhjal oli taimede

arvukus jäänud samaks paiknedes 0.3 hektari suurusel maa-alal. Taimede vitaalsust hinnati heaks ning hinnang üldseisundile oli hea.

Peamisteks ohuteguriteks hinnati kasvupaiga kulustumist ning võsastumist.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Alal on vajalik läbi viia uus metsaelupaikade inventuur eesmärgiga tuvastada varasemalt inventeeritud elupaiga vanad loodusmetsad

(9010*) esinemine või taastamise võimalus.

8

Viimased karvase maarjalepa PEPi seireandmed pärinevad aastast 2011, viimane kinnitatud vaatlus aastast 2018. Viimase vaatluse

põhjal hinnati populatsioon vähearvukaks. Praegused andmed PEPi seisundi kohta on puudulikud mistõttu tuleb andmete täpsustamiseks

teostada inventuur. Tegevus on vajalik seisundi hindamiseks ja edaspidiste vajalike tegevuste planeerimiseks.

9

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Saunametsa loodusala kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) ning karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa)

kasvukoha kaitse. Karvase maarjalepa puhul on tegemist II kaitsekategooria kaitstava liigiga mis on lisatud Punase Raamatu

ohuvälisesse kategooriasse ning Euroopa Liidu Loodusdirektiivi lisasse II. Riikliku seire järgi on PEPil liigi arvukus olnud nii 2006. kui

2011. aastal üle 1000 võsu. PEPi territooriumist on karvasele maarjalepale eluks sobilikud tingimused vaid katastriüksuse Lodja

metskond 72 ulatuses (joonis 2). Liik eelistab kasvada mõõduka häiringuga rohustutes - parasniisketes metsaservades, heina- ja

karjamaade servades, kraavikallastel, metsateedel ning lõhutud rohukamaraga kohtades. Kõnesoleval katastriüksusel paiknevad endised

põllumaad ning (tõenäoliselt tee-ehituse käigus) segamini pööratud savi-kruusaseguse pinnasega sööt. Just katastriüksuse lõunaosas

oleval endisel jäätmaal liik peamiselt levibki. Liigi säilimiseks on vajalik tagada teatava intensiivsusega pinnase häiringud, mis väldiksid

ala kinnikasvamise ning kamara liiga tihedaks muutumise.

Tabelis 1 võetakse kokku Saunametsa loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi

saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise

või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja

liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud

kasutatud andmeallikate nimekirja.

10

Tabel 1. Saunametsa loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Natura kaitseväärtused

Metsaelupaigad6

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

2 ha / B Elupaiga leviku

täpsustamine

• Info

puudumine

• Elupaigatüüp

ei ole PEP-i

kaitse-

eesmärgiks

• Inventuur

• Elupaiga

esinemisel

lisada kaitse-

eesmärgiks

Elupaiga andmed on

täpsustatud

2011. a välitööde

käigus elupaika ei

tuvastatud, vaja on

tuvastada elupaiga

esinemine või

taastamise

võimalus

0,003/0,003

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 6 1997. a inventuur

11

Tabel 2. Saunametsa loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Karvane

maarjalepp

(Agrimonia pilosa)

KE – jah, LoD – II,

LoA - jah

Seisund teadmata Andmete

täpsustamine 10 ha

+ väljaspool PEPi

jääv kasvuala 6,1

ha

• Info puudumine

• Kasvukoha

kulustumine

• Võsastumine

• Sobiva kasvukoha

vähesus, kogu

elupaik ei ole kaitse

all

• Inventuur 16,1 ha

• Hooldamine

niitmise teel ja niite

koristamine 7,67 ha

suurusel alal,

hooldus 3 aastase

sammuga

• PEPi välispiiri

korrigeerimine, et

sisse jääksid kõik

sobivad elupaigad ja

kasvukohad

• Andmed on

täpsustatud

• Alal on säilinud

elujõuline karvase

maarjalepa

populatsioon

Hooldamine PEPi

kaitsekorralduskava järgi

12

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Saunametsa loodusalal varasemalt inventeeritud elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) levik või taaskujunemise võimalus tuleb

välja selgitada. Kui elupaigatüüp esineb või on võimalus selle taastamiseks, tuleks elupaigatüüp seada ka siseriiklikult ala kaitse-

eesmärgiks, vajadusel muuta kaitstava loodusobjekti tüüp. Andmed loodusalal paikneva karvase maarjalepa populatsiooni üldseisundi

kohta on puudulikud, andmete täpsustamiseks on vajalik teostada inventuur. PEPi piir on kaitse-eesmärgiks oleva liigi kaitse seisukohalt

ebaotstarbekalt paigutatud. Liigi optimaalse kaitse tagamiseks oleks tarvilik kaitse-eeskirja muutmine, mille käigus jäetakse PEPist välja

kinnistu Kilingi metskond 3 kvartali nr KI 173 eraldistele 26-29 ja kvartali KI 181 eraldistele 1-3 jääv osa (raiesmikud) ning liita PEPiga

ida pool asuv kinnistu Lodja metskond 73 pindalaga 6,1 ha. Tulemuseks oleks ka piirnevate karvase maarjalepa kasvukohtade katmine.

PEPil on vajalikeks töödeks ala niitmine ja niite koristamine eesmärgiga vältida võsastumist ja kulustumist. Ala tuleb niita

katastriüksustel Lodja 72 (1,57 ha) ning Lodja 73 (6,1 ha). Kuigi kogu see ala ei ole hetkel liigi kasvualaks, soodustaks kogu territooriumi

niitmine ja niite koristamine elupaiga kujunemist sobivaks. Töid tuleb teostada kolme aastase sammuga.

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

13

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Vanad loodusmetsad (9010*)

elupaiga leviku täpsustamine 10 ha Inventuur KeA I 2025

2 Karvase maarjalepa PEPi

andmete täpsustamine 16,1 ha Inventuur KeA I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Elupaikade niitmine (Lodja

72 ja 73) 7,67 ha Koosluse hooldustöö RMK I Iga 3 aasta tagant

Kavad, eeskirjad

4 PEPi kaitse-eeskirja

muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

5

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

6 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

14

3.1. Külastuskorraldus

Saunametsa loodusalal puuduvad külastusrajatised ning ala jääb olulisematest külastusobjektidest

kõrvale. Samuti puuduvad ka külastajaid ala kohta teavitavad infotahvlid mistõttu ei saa loodusala

külastajad kohapeal ala kohta informatsiooni. Ala pole külastamise aspektist vaadatuna atraktiivne

ega oma ka olulist loodushariduslikku tähtsust.

15

Kasutatud andmeallikad

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

24. juuli 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 24. juuli 2023.

a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaagentuur. (2006). Kaitstavate soontaimede liigiseire 2006. a aruanne.

Keskkonnaagentuur. Kättesaadav:

https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=12390172&mo

nitoringWorkUid=10428557

Keskkonnaagentuur. (2011). Kaitstavate soontaimede liigiseire 2011. a aruanne.

Keskkonnaagentuur. Kättesaadav:

https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=12390303&mo

nitoringWorkUid=10428552

Keskkonnaamet. (2011). Saunametsa karvase maarjalepa püsielupaiga

kaitsekorralduskava 2012-2021. Kättesaadav:

https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=-988688487

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 24. juuli 2023. a.,

allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/6571/download

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 24. juuli 2023. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

„Vaade Sepamaa loodusalale“ Maa-ameti kaldaerofoto 2021

Keskkonnaamet 2023

Sepamaa loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/693

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 13

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 15

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd.............................................................................. 15

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 16

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO - maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Sepamaa hoiuala (KLO2000228)

Loodusala nimi Sepamaa loodusala (EE0040467) (RAH0000423) (joonis 1)

Pindala 60,6 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953521,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/VsP9L4y

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, §

32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kalev Sepp

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks eesmärgiks on poollooduslike koosluste kaitse, mille säilimise tagamiseks tuleb regulaarselt läbi viia hooldustöid.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Sepamaa loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Sepamaa loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Sepamaa loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Loodusalal on värskeim Natura elupaikade inventuur teostatud aastal 2016, kui inventeeriti Sepamaa hoiuala seni inventeerimata alad 9

ha ulatuses. Töö teostas M. Talvis (OÜ Metsaruum). Läbiviidud inventuuride tulemuste põhjal leiduvad alal järgnevad elupaigatüübid:

rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), liigirikkad madalsood (7230) ning puiskarjamaad (9070).

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on esitatud läbiviidud inventuuride andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja

toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Sepamaa loodusalal ei ole moodustatud ala kaitse-eesmärkidega seotud püsiseirealasid.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Alal on vajalik osaliselt läbi viia poollooduslike koosluste inventuur. Elupaigatüüpide kadastikud (5130), lubjarikkad madalsood lääne

mõõkrohuga (7210*) ja liigirikkad madalsood (7230) andmed vajavad täpsustamist.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Sepamaa loodusala kaitseväärtusteks on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübid rannaniidud (1630*),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ning liigirikkad madalsood (7230). Sepamaa loodusalaga samades piirides oleva

Sepamaa hoiuala kaitseväärtusteks on samuti elupaigatüübid 1630* ja 7230 ning lisaks ka järgnevad III kaitsekategooria taimeliigid :

sooneiuvaip (Epipactis palustris), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus) ja harilik

käoraamat (Gymnadenia conopsea). Inventuuride käigus on alal inventeeritud ka elupaigatüübid kadastikud (5130) ning puiskarjamaad

(9070). Looduskaitsealustest taimeliikidest on alal lisaks registreeritud veel rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) ning soohiilakas

(Liparis loeselii), linnuliikidest aga väikeluik (Cygnus columbianus bewickii).

Tabelites 1 ja 2 võetakse kokku Sepamaa loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi

saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise

või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja

liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud

kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Sepamaa loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Rannaniidud

(1630*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

31,4 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 31,4 ha • Roostumine

• Reguleerimata

külastuskorral

dus

• Hooldamine 31,4 ha

• Karjaaedade

rajamine

Heas seisundis

on säilinud 31,4

ha

Kaasnevana

esineb

elupaigatüüp

7230 (50%)

0,22/0,27

Kadastikud

(5130)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

1,65 ha / teadmata

seisundiga

Andmete

täpsustamine 1,65 ha • Info

puudumine

• Võsastumine

• Ei ole LoA ega

HA kaitse-

eesmärgiks

• Inventuur

• Inventuuri järgselt

välja selgitada

hooldamise või

taastamise vajadus

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

Heas seisundis

on säilinud 1,65

ha, sh on andmed

täpsustatud

0,05/0,05

Lubjarikkad

madalsood lääne-

mõõkrohuga

(7210*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

Täpne

pindala/seisund

teadmata

Elupaigatüübi

andmete

täpsustamine

• Info

puudumine

• Veerežiimi

muutused

• Võsastumine

• Kinnikasvami

ne

• Inventuur

• Inventuuri järgselt

välja selgitada

hooldamise või

taastamise vajadus

Elupaigatüüp on

alal säilinud,

andmed on

täpsustatud

Elupaigatüüp

esineb

kaasnevana

elupaigatüüp

7230 juures

(50%)

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

13,7 ha / B • Andmete

täpsustamine

• Elupaigatüübi

säilitamine 13,7

ha

• Info

puudumine

• Veerežiimi

muutused

• Inventuur

• Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

Heas seisundis

on säilinud 13,7

ha, andmed on

täpsustatud

Võrreldes SDF-

ga on pindala

väiksem, kuna

algselt elupaigaks

määratud

elupaigatüüpi

tegelikult ei esine

ja osaliselt esineb

kaasnevana,

näiteks esineb

kaasnevana

elupaigatüüp

7210* (50%)

0,05/0,08

Puiskarjamaad

(9070)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

2,45 ha / C Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 2,45 ha

• Võsastumine

• Kinnikasvami

ne

• Ei ole LoA ega

HA kaitse-

eesmärgiks

• Taastamine ja

seejärel hooldamine

2,45 ha

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

Heas seisundis

on säilinud 2,45

ha, sh 2,45 ha

taastatud

0,08/0,11

11

Tabel 2. Sepamaa loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid), siseriiklikud eesmärgid.

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Taimed

Rohekas õõskeel

(Coeloglossum viride)

LKS – I, KE – ei, LoD – ei,

LoA - ei

1 isendi

kasvukoht 1,3

ha6

Kasvukoha

säilitamine 1,3 ha • Võsastumine

• Metsastumine

• Kuivendamine

• Korjamine/talla

mine

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Kasvukohtade

hooldamine

• Mitte rajada

külastustaristut

Vähemalt 1 isendi

esinemine pindalal 1,3

ha

Hooldamine PLK hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava järgi

Soohiilakas (Liparis

loeselii)

LKS – II, KE – ei, LoD –

II, LoA - ei

Kasvukoht 11

ha7

Kasvukoha

säilitamine 11 ha • Kuivendamine

• Võsastumine

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

• Kasvukohtade

hooldamine

Liik on esindatud

pindalal 11 ha

Hooldamine PLK hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava järgi

Soo-neiuvaip (Epipactis

palustris)

LKS – III, KE – jah, LoD –

ei, LoA - ei

Kasvukoht 37

ha8

Kasvukoha

säilitamine 37 ha • Võsastumine

• Kuivendamine

• Korjamine/talla

mine

• Kasvukohtade

hooldamine

• Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

• Mitte rajada

külastustaristut

Liik on esindatud

pindalal 37 ha • Hooldamine PLK

hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava järgi

• Liigi kasvukohaks

elupaigatüübid 1630*

ja 7230

6 2016. a vaatlus (EELIS) 7 2019. a vaatlus (EELIS) 8 2019. a vaatlus (EELIS)

12

Kahkjaspunane

sõrmkäpp (Dactylorhiza

incarnata)

LKS – III, KE – jah, LoD –

ei, LoA - ei

Kasvukoht 11,5

ha9

Kasvukoha

säilitamine 11,5 ha • Võsastumine

• Kuivendamine

• Kasvukohtade

hooldamine

• Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

Liik on esindatud

pindalal 11,5 ha • Hooldamine PLK

hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava järgi

• Liigi kasvukohaks

elupaigatüüp 7230

Lääne-mõõkrohi (Cladium

mariscus)

LKS – III, KE – jah, LoD –

ei, LoA - ei

Kasvukoht 11,6

ha, arvukuse

hinnang: väga

ohtralt10

Kasvukoha

säilitamine 11,6 ha

Kuivendamine Loodusliku veerežiimi

säilitamine

Liik on esindatud

pindalal 11,6 ha

• Katab kogumikena

20%, tihelausaliselt

60%

• Liigi kasvukohaks

elupaigatüüp 7230

Harilik käoraamat

(Gymnadenia conopsea)

LKS – III, KE – jah, LoD –

ei, LoA - ei

Kasvukoht 37

ha11

Kasvukoha

säilitamine 37 ha • Kuivendamine

• Võsastumine

• Metsastumine

• Korjamine/talla

mine

• Sigade

tõngumine

• Kasvukohtade

hooldamine

• Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

• Mitte rajada

külastustaristut

Liik on esindatud

pindalal 37 ha • Hooldamine PLK

hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava järgi

• Kasvukohtadeks

elupaigatüübid 1630*

ja 7230

Linnud

Väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii)

LKS – II, KE – ei, LiD - I

542 isendi

ööbimis- ja

toitumiskoht

2,6 ha12

Ööbimis- ja

toitumisala

säilitamine 2,6 ha

Toitumisalade

kvaliteedi langus

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Sobivate elupaikade

säilitamine

Ala on ööbimis- ja

toitumiskohaks

vähemalt 542 isendile

Regulaarne ööbimis- ja

toitumiskoht

9 2019. a vaatlus (EELIS) 10 2019. a vaatlus (EELIS) 11 2019. a vaatlus (EELIS) 12 2015. a vaatlus (EELIS)

13

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Loodusalal esinevate poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks tuleb alal läbi viia hooldus- ja taastamistöid. Hooldustöid tuleb

teostada iga-aastaselt, taastamistööde tähtajaks seatakse 2025. aasta. Natura 2000 andmevormis tuleb teha muudatus ning loodusala

kaitse-eesmärkide hulka tuleb arvata järgnevad elupaigatüübid: kadastikud (5130) ning puiskarjamaad (9070). Lisaks tuleb kaitse-

eesmärkide hulka arvata I kaitsekategooria orhideeliik rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) ja II kaitsekategooria orhideeliik

soohiilakas (Liparis loeselii) ning samuti ka II kaitsekategooria linnuliik väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kelle jaoks Sepamaa

loodusala rannikuala on regulaarne ööbimis- ja toitumiskoht.

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta

tagant.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

14

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Külastuskorralduse uuring 1 tk Uuring KeA III 2030

2 PLK inventuur 15,35 ha Inventuur KeA I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Rannaniidud (1630*)

hooldamine 31,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

4 Puiskarjamaad (9070)

taastamine 2,45 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

Kavad, eeskirjad

5

Kaitsekorralduskava

andmete üle vaatamine ja

vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

6 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

7 Kaitsekorra ja kaitse-

eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

15

3.1. Külastuskorraldus

Sepamaa loodusalal puudub külastustaristu – alal ei asu matka- ega loodusõpperadu, lõkkekohti

ega loodusala tutvustavaid infotahvleid. Peamised ala külastajad on maahooldajad ning kohalikud

elanikud. Külastuskorraldust Sepamaa loodusalal arendada kavas ei ole.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal 13 oli Sepamaa LoA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke

kooslusi 19,22 ha (joonis 3). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse

võtmine ja taastamist vajavate koosluste taastamine.

Joonis 3. Sepamaa loodusalal 2022. a hoolduses olevad poollooduslikud kooslused (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

13 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

16

Kasutatud andmeallikad

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

24. november 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 24. november

2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaamet. (2016). 97 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava

2016-2020 eelnõu. Kättesaadav:

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-1293828240

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/media/1752/download

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 24. november 2023.

a., allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/6571/download

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 24. november 2023. a.,

allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

„Vana loodusmets Siiraku loodusalal“ Kalev Sepp

Keskkonnaamet 2023

Siiraku loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/693

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 15

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 17

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 18

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Siiraku looduskaitseala (KLO1000573)

Loodusala nimi Siiraku loodusala (EE0040314) (RAH0000328) (joonis 1)

Linnuala nimi Kikepera linnuala (EE0040316) (RAH0000118)

Pindala 685,8 ha

Asukoht ja piirid

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8950279,

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953327,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/KOAwIH9v

Kaitsekord

„Siiraku looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023170?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023018?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kalev Sepp

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks eesmärgiks on metsaelupaikade ja nendega seotud liikide kaitse ja säilitamine looduslikuna, vajalik on välja selgitada

kuivenduse mõju ja taastada ala veerežiim.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Siiraku loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Siiraku loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Siiraku loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

2019. aastal on alal läbi viidud Natura elupaikade inventuur, töö teostas I. Sell (MTÜ Puuseen). Inventuuri andmetel leiduvad alal

järgmised elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Inventuuri käigus registreeriti ka kohatud kaitsealuste liikide leiukohad. Linnuliikide vaatlusandmed

pärinevad aastatest 2020-2022. Tabelis 1 ja 2 toodud kaitseväärtuste seisundid on esitatud alal läbiviidud inventuuride ja vaatluste

andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja

toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Riikliku keskkonnaseire allprogrammide „Must-toonekure seire” (PR0172) ning „Metsise mängude seire” (PR0171) raames viiakse

loodusalal läbi musta-toonekure ning metsise mängude seiret. 2006. aastal viidi alal läbi röövlinnuseire. Siiraku loodusala kuulub kogu

ulatuses ka Kikepera linnuala koosseisu mistõttu viiakse alal regulaarselt läbi linnustikuloendusi. Viimane loendus toimus aastal 2020.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Siiraku loodusalal on vajalik läbi viia loodusliku veerežiimi taastamise uuring, mille käigus selgitatakse välja vajalikud

taastamistegevused (nt kraavide sulgemine) loodusalal. Loodusliku veerežiimi taastamine aitab tagada looduslike koosluste (eelkõige

märgade metsaelupaikade) seisundi paranemise.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Siiraku loodusala on moodustatud väärtuslike metsaelupaikade kaitseks. Loodusala kattub ka kogu ulatuses Siiraku looduskaitsealaga

(edaspidi LKA). Lisaks jääb loodusala ka Kikepera linnuala koosseisu. Loodusala kaitseväärtused on Euroopa Liidu Loodusdirekt iivi I

lisasse kantud elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

(joonis 2). Alal leidub ka elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050), mille kaitse kuulub Siiraku LKA kaitse-eesmärkide hulka.

Siiraku LKA kaitse-eesmärkide hulka kuulub veel ka III kaitsekategooria taimeliigi hariliku ungrukolla (Huperzia selago) kaitse.

Kikepera linnuala kaitseväärtustest on ka Siiraku LKA kaitse-eesmärgiks Linnudirektiivi I lisasse kantud liigid must-toonekurg (Ciconia

nigra) ja metsis (Tetrao urogallus). Lisaks on Siiraku LKA kaitse-eesmärgiks linnuliigid hallpea-rähn (Picus canus), musträhn

(Dryocopus martius), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum) ja väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva). Kaitsealustest linnuliikidest on loodusalal esindatud veel valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn

(Dryobates minor), kanakull (Accipiter gentilis), hiireviu (Buteo buteo), õõnetuvi (Columba oenas), laanerähn (Picoides tridactylus),

laanepüü (Tetrastes bonasia) ning hoburästas (Turdus viscivorus).

Siiraku loodusalal leidub ka mitmeid põlismetsadele iseloomulikke kõrge looduskaitselise väärtusega taime- ja seeneliike. Kõige

arvukamalt esinevaks liigiks on III kaitsekategooria liik sulgjas õhik (Neckera pennata). Looduskaitse all olevatest liikidest esineb veel

haavanäätsu (Steccherinum pseudozilingianum, Junghuhnia pseudozilingiana), karukolda (Lycopodium clavatum), kopsusamblikku

(Lobaria pulmonaria), suurt nööpsamblikku (Megalaria grossa), poorsamblikku (Menegazzia terebrata), koobassamblikku

(Thelotrema lepadinum), siledat neersamblikku (Nephroma laevigatum), kirss-mõhnsamblikku (Bacidia laurocerasi) ning tamarisk-

kariksammalt (Frullania tamarisci). 2016. aastal on alal registreeritud haruldane II kaitsekategooria mardikaliik väike-punalamesklane

(Cucujus cinnaberinus).

Tabelis 1 võetakse kokku Siiraku loodusala ja tabelis 2 Siiraku LKA/Kikepera linnuala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks

ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või

elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt

elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad

Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Siiraku loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Metsaelupaigad6

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 60,2 ha / A

• 171,7 ha / B

• 159,2 ha / C

• 15,3 ha / D

• 25,3 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine

231,9 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

174,5 ha

• Elupaigatüübi

taasloomine

23,3 ha

Kuivendus

• Loodusliku

veerežiimi

taastamise

ekspertiisi

koostamine ja

kuivenduskraavide

sulgemine

• Looduslikule

arengule jätmine

406,4 ha

• Heas

seisundis on

säilinud

406,4 ha, sh

seisund

parenenud

174,5 ha

• 25,29 ha

taasloodud

• D-

esinduslikku

sega

elupaigad on

küll rikutud,

kuid neil on

taastumispot

entsiaal,

mistõttu

arvestatakse

need

eesmärgi

hulka

• SDF

eesmärk on

suurem, aga

0,56/0,67

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne, D- rikutud 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 6 2019. a Natura metsaelupaikade inventuur

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

tegemist on

varasema

valemäärang

uga

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

7,9 ha / A Elupaigatüübi

säilitamine 7,9 ha

• Kuivendus

• Ei ole LoA

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Loodusliku

veerežiimi

taastamine

• Looduslikule

arengule jätmine 7,9

ha

Väga heas

seisundis on

säilinud 7,9 ha

Inventeeritud

2019. a 0,09/0,1

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 19,6 ha / A

• 28,4 ha / B

• 28,6 ha / C

• 1,86 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine 48 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

28,6 ha

Kuivendus

• Loodusliku

veerežiimi

taastamise

ekspertiisi

koostamine ja

kuivenduskraavide

sulgemine

• Looduslikule

arengule jätmine

76,6 ha

• Heas

seisundis on

säilinud 76,6

ha, sh

seisund

parenenud

28,6 ha

• Kujunemise

potentsiaal

1,86 ha

0,22/0,21

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 38,74 ha / A

• 11,1 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 38,74 ha

Kuivendus

• Loodusliku

veerežiimi

taastamise

ekspertiisi

koostamine ja

kuivenduskraavide

sulgemine

• Väga heas

seisundis on

säilinud

38.74 ha

• Kujunemise

potentsiaal

11,1 ha

A esinduslikkuse

puhul kaasnevana

esineb ka 9010*

0,09/0,1

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

• Looduslikule

arengule jätmine

38,74 ha

12

Tabel 2. Siiraku loodusalaga kattuva Siiraku LKA/Kikepera linnuala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Linnud

Must-toonekurg (Ciconia

nigra)

LKS – I, KE – jah, LiD – I,

LiA - jah

1 paari

pesitsuspaik

203,3 ha7

Pesitsuspaiga

säilitamine 203,3

ha

Metsaelupaikade

kuivendus • Elupaikade

loodusliku

veerežiimi

taastamine

• Pesitsuspaiga

looduslikule

arengule jätmine

203,3 ha

1 pesitsev paar

• Pesa on asustatud

• Pesitsuspaik asub

metsaelupaigatüüpide

levikualal

Metsis

(Tetrao urogallus)

LKS – II, KE – jah, LiD – I,

LiA - jah

Elupaik 122 ha,

sh mängupaik

62 ha, 1 kukk8

Elupaiga

säilitamine

vähemalt 122 ha

Kuivendus • Elupaikade

loodusliku

veerežiimi

taastamine

• Mängupaiga

looduslikule

arengule jätmine

Metsisele sobivate

elupaikade ja 3 kukega

mängu säilimine

Eelmine loendus (2015) 3

kukke. Arvukus on

langenud, kuid elupaiga

tingimuste parendamisel

läbi kuivenduse

likvideerimise võib seisund

paraneda. Lähim

mängupaik Jaamaküla asub

3,8 km loodes. Võimalik, et

põhimäng on kolinud sinna

Siseriiklikud eesmärgid

Linnud9

Hallpea-rähn

(Picus canus)

LKS – III, KE – jah, LiD –

I, LiA - ei

10 paari

pesitsuspaik

457,2 ha

Pesitsuspaiga

säilitamine 457,2

ha

Pesitsuspaiga

looduslikule arengule

jätmine 457,2 ha

10 pesitsevat paari

Pesitsuspaigad asuvad

metsaelupaigatüüpide

levikualal

7 2022. a vaatlus (EELIS) 8 Metsise mängude seire 2021. a 9 2020-2022. a vaatlusandmed (EELIS)

13

Musträhn (Dryocopus

martius)

LKS – III, KE – jah, LiD –

I, LiA - ei

6 paari

pesitsuspaik

402 ha

Pesitsuspaiga

säilitamine 402 ha

Pesitsuspaiga

looduslikule arengule

jätmine 402 ha

6 pesitsevat paari

Pesitsuspaigad asuvad

metsaelupaigatüüpide

levikualal

Herilaseviu

(Pernis apivorus)

LKS – III, KE – jah, LiD –

I, LiA - ei

1 isend10 Pesitsuspaiga

säilitamine

Pesitsuspaiga

looduslikule arengule

jätmine

1 pesitsev paar Võimalik pesitsemine, liiki

kohati pesitsusajal talle

pesitsemiseks sobivas

biotoobis, vaatluse teostas

R. Endrekson

Händkakk

(Strix uralensis)

LKS – III, KE – jah, LiD –

I, LiA - ei

1 paari

pesitsuspaik

126 ha

Pesitsuspaiga

säilitamine 126 ha

Pesitsuspaiga

looduslikule arengule

jätmine 126 ha

1 pesitsev paar

Pesitsuspaigad asuvad

metsaelupaigatüüpide

levikualal

Värbkakk

(Glaucidium passerinum)

LKS – III, KE – jah, LiD –

I, LiA - ei

2 paari

pesitsuspaik

180,3 ha

Pesitsuspaiga

säilitamine 180,3

ha

Pesitsuspaiga

looduslikule arengule

jätmine 180,3 ha

2 pesitsevat paari Pesitsuspaigad asuvad

metsaelupaigatüüpide

levikualal

Väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva)

LKS – III, KE – jah, LiD –

I, LiA - ei

3 paari

pesitsuspaik

326,2 ha

Pesitsuspaiga

säilitamine 326,2

ha

Pesitsuspaiga

looduslikule arengule

jätmine 326,2 ha

3 pesitsevat paari Pesitsuspaigad asuvad

metsaelupaigatüüpide

levikualal

Valgeselg-kirjurähn

(Dendrocopos leucotos)

LKS – II, KE – ei, LiD – I,

LiA - ei

12 paari

pesitsuspaik

632,1 ha

Pesitsuspaiga

säilimine 632,1 ha Ei ole KE

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Pesitsuspaiga

looduslikule

arengule jätmine

632,1 ha

12 pesitsevat paari Pesitsuspaigad asuvad

metsaelupaigatüüpide

levikualal

10 2020. a vaatlus (PlutoF)

14

Kanakull

(Accipiter gentilis)

LKS – II, KE – ei, LiD – I,

LiA - ei

1 paari

pesitsuspaik

57,5 ha

Pesitsuspaiga

säilitamine 57,5 ha Ei ole KE

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Pesitsuspaiga

looduslikule

arengule jätmine

57,5 ha

1 pesitsev paar Pesitsuspaigad asuvad

metsaelupaigatüüpide

levikualal

Laanerähn

(Picoides tridactylus)

LKS – II, KE – ei, LiD – I,

LiA - ei

4 paari

pesitsuspaik

402,2 ha

Pesitsuspaiga

säilitamine 402,2

ha

Ei ole KE

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Pesitsuspaiga

looduslikule

arengule jätmine

402,2 ha

4 pesitsevat paari

Pesitsuspaigad asuvad

metsaelupaigatüüpide

levikualal

Taimed

Harilik ungrukold

(Huperzia selago)

LKS – III, KE – jah, LoD –

ei, LoA - ei

Kasvukoht 3,69

ha11

Säilimine vähemalt

ühes kasvukohas ja

vähemalt 3,69 ha

suurusel alal

• Juhuslik

tallamine

• Kuivendus

• Mitte rajada

külastustaristut

• Loodusliku

veerežiimi

taastamine

Liik on loodusalal

esindatud

Liik on Siiraku LKA

kaitse-eesmärk

Putukad

Väike-punalamesklane

(Cucujus cinnaberinus)

LKS – II, KE – ei, LoD – II

ja IV, LoA - ei

2 isendi

leiukoht 15,1

ha12

Leiukoha

säilitamine 15,1 ha

Ei ole KE

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Leiukoha

looduslikule

arengule jätmine

Leiukoha säilimine 15,1

ha

Leiukoht asub

metsaelupaigatüüpide

levikualal

11 2019. a Natura metsaelupaikade inventuur 12 2016. a vaatlus (EELIS)

15

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Siiraku loodusalal on vajalik välja selgitada kuivenduse mõju ja taastada ala looduslik veerežiim. Natura 2000 andmebaasis tuleb teha

muudatus ning loodusala kaitse-eesmärkide hulka tuleb arvata elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050). Vajalike tegevuste

tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

16

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Loodusliku veerežiimi

taastamise ekspertiisi

koostamine

685,8 ha Uuring RMK I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi parendamine 174,5 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205013

3 Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi taasloomine 25,3 ha

Koosluse seisundi

taasloomine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

4 Soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) seisundi parendamine 28,6 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

Kavad, eeskirjad

5 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

6 Kaitsekorralduskava

uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

7 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

13 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

17

3.1. Külastuskorraldus

Siiraku loodusalal puuduvad külastusrajatised ning ala jääb olulisematest külastusobjektidest

kõrvale. Ala pole külastamise aspektist vaadatuna atraktiivne, suuremad maanteed asuvad kaugel

ning ligipääs võib olla raskendatud. Siiraku loodusalale ei planeerita külastustaristut.

18

Kasutatud andmeallikad

GBIF Eesti. (2023). Eesti elurikkuse andmeportaal (eElurikkus). Kasutamise kuupäev:

07. detsember 2023. a., allikas https://elurikkus.ee/

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

18. juuli 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2023.

a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Metsise mängude seire 2021. a aruanne.

Keskkonnaagentuur. Kättesaadav:

https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=30463598&mo

nitoringWorkUid=23664219

Keskkonnaamet. (2018). Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/714/download

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2023. a.,

allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/6571/download

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 18. juuli 2023. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

„Vaade Tori liivakivipaljandile“ Kalev Sepp

Keskkonnaamet 2023

Tori põrgu loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/693

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 11

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 14

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 15

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Tori paljand ja koopad (KLO1000081)

Loodusala nimi Tori põrgu loodusala (EE0040360) (RAH0000286) (joonis 1)

Pindala 2,1 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953563,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/BXxfb0jz

Kaitsekord

Keskkonnaministri 1. märtsi 2023. a määrus nr 10 "Kaitstavate looduse üksikobjektide

kaitse-eeskiri" https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023019?leiaKehtiv ja

Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023018?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kalev Sepp

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks eesmärgiks on liivakivipaljandite, koobaste ning allikate kaitse, mille säilivuse ning geoloogilise esinduslikkuse

tagamiseks tuleb perioodiliselt läbi viia hooldustöid.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Tori põrgu loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Tori põrgu loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Tori põrgu loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Varasemalt on ala uuritud aastatel 1991 ning 2017. Värskeimad andmed pärinevad aastast 2019, kui viidi läbi Tori paljandi geoloogiline

ja kaitsekorralduslik ekspertiis. Töö teostas Kobras AS. Ekspertiisi käigus hinnati Tori paljandit ja koopaid mõjutavate loodus- ja

inimtegurite olulisust, külastuskoormuse mõju, inimeste ohutust, paljandi hooldamise ja esteetilise eksponeerimise võimalusi ning

mitmeid teisi looduskaitse ja turismiga seotud aspekte. Täiendavalt hinnati ka planeeritava kaitsealuse objekti välispiiri otstarbekust

ning täpsustati loodusdirektiivi elupaigatüüpide asukohad ning ulatus looduses. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on esitatud

siin nimetatud ekspertiisi andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja

toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Loodusalal paikneb Tori seireala, kus riikliku keskkonnaseire allprogrammi „Kaitstavate sammalde liigiseire (PR0177)“ raames toimub

keelja keeriku (Tortula lingulata) seire. Viimased seireandmed pärinevad aastast 2006.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Lisaks praegusele riiklikule seirele ei ole vajadust teisi inventuure ja uuringuid läbi viia.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Tori põrgu loodusala kaitseväärtusteks on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübid allikad ja allikasood (7160),

liivakivipaljandid (8220) ning koopad (8310). Looduskaitsealustest liikidest on alal esindatud Perssoni lõhiksammal (Lophozia

perssonii), keeljas keerik (Tortula lingulata) ning kaldapääsuke (Riparia riparia). Ala on potentsiaalselt heaks elupaigaks ka

käsitiivalistele – EELIS andmetel on registreeritud tiigilendlase (Myotis dasycneme), veelendlase (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiire

(Eptesicus nilssonii), hõbe-nahkhiire (Vespertilio murinus), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii) ning suurvidevlase (Nyctalus noctula)

esinemine. Kuigi alal leidub mitmeid looduskaitsealuseid liike, ei kuulu nendest ükski Tori põrgu loodusala kaitse-eesmärkide hulka.

Tabelis 1 võetakse kokku Tori põrgu loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi

saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise

või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja

liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud

kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Tori põrgu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Natura kaitseväärtused

Rabad ja sood

Allikad ja

allikasood (7160)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

0,001 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 0,001 ha

Looduslikule arengule

jätmine 0,001 ha

Heas seisundis

on säilinud 0,001

ha

Pindala ja

esinduslikkus

Natura SDF järgi

0,0001/0,0002

Paljandid ja koopad6

Liivakivipaljandid

(8220)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

0,2 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 0,2 ha

• Puittaimestiku

kasv

• Kalmistujäätmet

e ladustamine

• Ehitustegevus

• Külastuskoormu

s, petroglüüfide

tekitamine

• Paljandi

regulaarne

hooldamine

• Ladestamist

keelavate siltide

paigaldamine

• Vältida

vibratsiooni

tekitavate

masinatega

töötamist (lähemal

kui 30m järsaku

Heas seisundis

on säilinud 0,2

ha

0,5/5,1

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/) 6 Tori paljandi 2019. a geoloogiline ja kaitsekorralduslik ekspertiis

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

vertikaalsest

pinnast)

• Külastajate

teavitamine

Koopad (8310)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2 koobast / A

• 2 koobast / B

Elupaigatüübi

säilitamine 4 koobast • Ehitustegevus

• Liiva varisemine

koobastes

• Külastuskoormu

s

• Vältida

vibratsiooni

(lähemal kui 30m

järsaku

vertikaalsest

pinnast)

• Koobaste

regulaarne

puhastamine

• Tori põrgu koopa

kohal piirdeaia

nihutamine

paljandi servast

kaugemale

Väga heas/heas

seisundis on

säilinud 4

koobast

Kaks suuremat

(Tori põrgu

koobas ja Punane

koobas):

esinduslikkus A,

kaks väiksemat:

esinduslikkus B

11

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta

tagant.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

12

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1

Puittaimestiku eemaldamine

paljandi laelt ja servast (sh

kännud juurida)

Paljandi

läänepoolse

osa serv ja

lagi, kuni 5 m

kaugusele

paljandi

vertikaalsest

pinnast

Koosluse hooldustöö KOV/KeA I 2025

2 Paljandilae ja serva niitmine

Kuni 5 m

paljandi

vertikaalsest

pinnast

Koosluse hooldustöö KOV/KeA I 1 kord aastas

3 Paljandiesise jõekalda

niitmine

Jõe ja paljandi

vaheline ala Koosluse hooldustöö KOV/KeA I 1 kord aastas

4

Paljandi seina hooldus (puud-

põõsad lõigata, sh kännud

juurida, eemaldada rusukalle)

Paljandi

vertikaalne

pind

Koosluse hooldustöö KOV/KeA I Iga 5 aasta tagant

5 Koobaste puhastamine

(varisenud liiv) 4 koobast Koosluse hooldustöö KOV/KeA I Iga 5 aasta tagant

Taristu, tehnika ja loomad

6 Tori põrgu koopa kohal

piirdeaia nihutamine 1 tk Taristu hooldustöö KOV/KeA I 2025

7 Infotahvli uuendamine 1 tk Infotahvli koostamine KOV/KeA II 2025

Kavad, eeskirjad

13

8 Kaitsekorralduskava

uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

9 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

14

3.1. Külastuskorraldus

Loodusalal paiknev mitmete rahvapärimustega seotud Tori põrgu koobas on peamine

vaatamisväärsus, mille pärast alaga tutvuma minnakse. Loodusalal paiknevad hooldatud teerajad

ning kvaliteetsed metalltrepid võimaldavad mugavalt tutvuda kõigi Tori paljandi osadega, paljandi

servast umbes 30 meetri kaugusel asub parkimisplats ning läheduses paiknevad ka mitmed Tori

põrgut tutvustavad infotahvlid. Tänu Pärnu-Tori maantee lähedusele on ligipääs loodusalale väga

hea, ala puhul on tegemist atraktiivse ja populaarse turismiobjektiga. Külastuskorraldus jääb

praegusele tasemele, täiendavat taristut hetkel kavas rajada ei ole.

15

Kasutatud andmeallikad

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

28. august 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 28. august 2023.

a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 28. august 2023. a.,

allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 28. august 2023. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

Uri, U., Mäger, T., Kulm, N. (2019). Tori paljandi geoloogiline ja kaitsekorralduslik

ekspertiis. Kobras AS. Tartu.

„Vaade Tõnija loodusalale” Maa-ameti kaldaerofoto 2023

Keskkonnaamet 2023

Tõnija loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/693

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 14

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 18

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd.............................................................................. 19

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 20

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO - maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Tõnija hoiuala (KLO2000335), Lepna tammiku looduskaitseala (KLO1000751)

Loodusala nimi Tõnija loodusala (EE0040482) (RAH0000514) (joonis 1)

Pindala 181,6 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953568,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/YQG-9TmQ

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv,

„Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022001?leiaKehtiv,

Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kalev Sepp

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks eesmärgiks on poollooduslike koosluste kaitse, mille säilitamiseks tuleb läbi viia hooldus- ja taastamistöid ning samuti

vanade laialehiste metsade kaitse, mis tuleb säilitada looduslikuna.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Tõnija loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Tõnija loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Tõnija loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Alal on teostatud Natura elupaikade inventuurid aastatel 2003, 2009, 2013, 2015, 2019 ning 2020. Tõnija loodusalal on inventeeritud

järgmised elupaigatüübid: kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid - 6280*), sinihelmikakooslused

(6410), niiskuselembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*). Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on esitatud nimetatud inventuuride andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja

toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Tõnija loodusalal ei ole moodustatud ala kaitseväärtustega seotud püsiseirealasid. Aastal 2015 viidi loodusalal riikliku keskkonnaseire

alamprogrammi „Ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire” (PR0032) raames läbi seiretöö „Pärisaruniitude seire 2015. a”.

Seiretöö käigus seirati seisundiseire meetodil loodusalal paiknevaid puisniite.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Praeguse seisuga puudub vajadus inventuure ja uuringuid läbi viia, infot võib koguda juhuvaatlustena.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Tõnija loodusala kaitseväärtusteks on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübid kadastikud (5130), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid – 6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*),

liigirikkad madalsood (7230) ja vanad laialehised metsad (9020*). Tõnija loodusala kattub ka Tõnija hoiualaga, mille kaitse-eesmärgiks,

lisaks elupaigatüüpidele 5130, 6280*, 6510, 6530*, 7230 ning 9020*, on ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210),

vanad loodusmetsad (9010*) ning puiskarjamaad (9070) kaitse. Lisaks on Tõnija HA kaitse-eesmärgiks nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

II lisas nimetatud II kategooria kaitsealuse liigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse. Tõnija loodusala piiridesse

jääb ka Lepna tammiku LKA, mille kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüpide 9010* ning 9020* kaitse, ning samuti kauni kuldkinga

(Cypripedium calceolus) elupaiga kaitse.

Loodusalal leidub mitmeid haruldasi ja ohustatud käpaliseliike, nagu näiteks jumalakäpp (Orchis mascula), harilik käoraamat

(Gymnadenia conopsea), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), kahkjaspunane sõrmkäpp

(Dactylorhiza incarnata) ning kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Alal leidub ka mets-õunapuud (Malus Sylvestris) ning lääne-

mõõkrohtu (Cladium mariscus), kaitsealustest linnuliikidest on registreeritud punaselg-õgija (Lanius collurio) ning sookurg (Grus grus).

Tabelites 1 ja 2 võetakse kokku Tõnija loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi

saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise

või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja

liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud

kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Tõnija loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Kadastikud

(5130)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,7 ha / A

• 3 ha / B

• 1,9 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 4,7

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 1,9

ha

Võsastumine

• Hooldamine 4,7 ha

• Taastamine ja

seejärel hooldamine

1,9 ha

• Järelevalve

Heas seisundis

on säilinud 6,6

ha, sh 1,9 ha

taastatud

SDF 43 ha,

pindalade

erinevus tuleneb

asjaolust, et uute

inventuuride

tulemusena on

andmed

täpsustunud ja

elupaigatüüpe on

juurde

inventeeritud ja

osad

elupaigatüübid

on inventeeritud

mõneks muuks

elupaigatüübiks

0,22/0,22

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210)

• 16,3 ha / B

• 7,6 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 16,3

ha

• Võsastumine

• Ei ole LoA

kaitse-

eesmärgiks

• Hooldamine 16,3 ha

• Taastamine ja

seejärel hooldamine

7,6 ha

Heas seisundis

on säilinud 23,9

0,8/0,8

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 7,6

ha

• Lisada LoA kaitse-

eesmärgiks

ha, sh 7,6 ha

taastatud

Liigirikkad

niidud lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

1 ha / C Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 1 ha

• Võsastumine

• Kinnikasvami

ne

• Ei ole HA

kaitse-

eesmärgiks

• Taastamine ja

seejärel hooldamine

1 ha

• Lisada HA kaitse-

eesmärgiks

Heas seisundis

on säilinud 1 ha,

sh 1 ha taastatud

Elupaigatüüp

esineb

kaasnevana 6510

juures

Lood (alvarid -

6280*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,36 ha / A

• 18,3 ha / B

• 9,7 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 19,6

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 9,7

ha

• Kinnikasvami

ne

• Ehitustegevus

• Hooldamine 19,6 ha

• Taastamine ja

seejärel hooldamine

9,7 ha

• Järelevalve

Heas seisundis

on säilinud 29,4

ha, sh 9,7 ha

taastatud

SDF 33 ha,

pindalade

erinevus tuleneb

asjaolust, et uute

inventuuride

tulemusena on

andmed

täpsustunud ja

elupaigatüüpe on

juurde

inventeeritud ja

osad

elupaigatüübid

on inventeeritud

mõneks muuks

elupaigatüübiks

0,3/0,3

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Sinihelmikakoosl

used

(6410)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

0,4 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 0,4 ha • Väetamine

• Kündmine

• Kuivendamine

• Ei ole LoA ega

HA kaitse-

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Hooldamine 0,4 ha

• Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

Heas seisundis

on säilinud 0,4

ha

Inventeeritud

2015. a

0,04/0,04

Niiskuselembesed

kõrgrohustud

(6430)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,9 ha / A

• 0,04 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 0,94 ha • Võsastumine

• Kinnikasvami

ne

• Kuivendamine

• Ei ole LoA ega

HA kaitse-

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Hooldamine 0,94 ha

• Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

Heas seisundis

on säilinud 0,94

ha

Inventeeritud

2015. a

0,04/0,05

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 3,1 ha / B

• 8,5 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 3,1

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 8,5

ha

• Võsastumine

• Kinnikasvami

ne

• Hooldamine 3,1 ha

• Taastamine ja

seejärel hooldamine

8,5 ha

Heas seisundis

on säilinud 11,6

ha, sh 8,5 ha

taastatud

Kaasnevana

esineb

elupaigatüüp

6270* 1 ha

ulatuses

0,3/0,5

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2,6 ha / A

• 2,1 ha / B

• 0,7 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 4,7

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 0,7

ha

• Võsastumine

• Kinnikasvami

ne

• Hooldamine 4,7 ha

• Taastamine ja

seejärel hooldamine

0,7 ha

Heas seisundis

on säilinud 5,4

ha, sh 0,7 ha

taastatud

Võrreldes SDF-

ga on pindala

väiksem, kuna

algselt määratud

6530* kujunes

osaliselt ümber

elupaigatüübiks

9070

0,27/0,27

12

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Soostunud niidud

(7230)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

15,6 ha / A

Elupaigatüübi

säilitamine 15,6 ha • Veerežiimi

muutused

• Võsastumine

• Kinnikasvami

ne

• Hooldamine 15,6 ha

• Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

Väga heas

seisundis on

säilinud 15,6 ha

0,06/0,09

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 2,9 ha / C

• 0,65 ha / p

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 2,9 ha

Ei ole LoA kaitse-

eesmärgiks

• Looduslikule

arengule jätmine 2,9

ha

• Lisada LoA kaitse-

eesmärgiks

• Heas

seisundis on

säilinud 2,9

ha, sh

seisund on

parenenud

2,9 ha

• Kujunemise

potentsiaal

0,65 ha

0,004/0,005

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 12,4 ha / A

• 11,7 ha / B

• 2,6 ha / C

• 0,16 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine 24,1

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 2,6

ha

Looduslikule arengule

jätmine 26,7 ha

• Heas

seisundis on

säilinud 26,7

ha, sh

seisund

parenenud

2,6 ha

0,37/0,38

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 5,4 ha / A

• 3,9 ha / B

• 18 ha / C

• 0,3 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine 9,3

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 18

ha

• Võsastumine

• Kinnikasvami

ne

• Ei ole LoA

kaitse-

eesmärgiks

• Hooldamine 9,3 ha

• Taastamine ja

seejärel hooldamine

18 ha

• Karjaaedade

rajamine

Heas seisundis

on säilinud 27,3

ha, sh 18 ha

taastatud

0,92/1,3

13

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

• Lisada LoA kaitse-

eesmärgiks

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

9,1 ha / C

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 9,1 ha

• Kuivendus

• Ei ole LoA ega

HA kaitse-

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

• Looduslikule

arengule jätmine 9,1

ha

Heas seisundis

on säilinud 9,1

ha, sh seisund

parenenud 9,1 ha

Inventeeritud

2019. a

0,026/0,024

Tabel 2. Tõnija loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Taimed6

Kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus)

LKS – II, KE – jah, LoD –

II, LoA - ei

300 võsu

kasvukoht 1,45

ha

Kasvukoha

säilitamine 1,45 ha • Kasvukohtade

võsastumine

• Korjamine ja

väljakaevamine

• Kasvukohtade

hooldamine ja

taastamine

• Mitte rajada

külastustaristut

Minimaalselt 300

taimega populatsioon

pindalal 1,45 ha

Hooldamine PLK hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava järgi

Jumalakäpp (Orchis

mascula)

LKS – II, KE – ei, LoD –

ei, LoA - ei

1000+ isendi

kasvukoht 1,2

ha

Kasvukoha

säilitamine 1,2 ha • Võsastumine

• Korjamine

• Metsastumine

• Sigade

tõngumine

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Kasvukohtade

hooldamine ja

taastamine

• Mitte rajada

külastustaristut

Minimaalselt 1000

isendiga populatsioon

pindalal 1,2 ha

Hooldamine PLK hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava järgi

6 2020. a vaatlusandmed (EELIS)

14

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Loodusalal esinevate poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks tuleb läbi viia hooldus- ja taastamistöid. Hooldustöid tuleb teostada

iga-aastaselt, taastamistööde tähtajaks seatakse 2025. aasta. Poollooduslikest kooslustest ca 125 ha asuvad eramaadel ning ca 56 ha

riigimaal. 2015 ja 2019. a inventuuride tulemustest lähtuvalt tuleb Natura 2000 andmevormis teha muudatus ning loodusala kait se-

eesmärkide hulka tuleb arvata järgnevad elupaigatüübid: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), sinihelmikakooslused (6410),

niiskuselembesed kõrgrohustud (6430), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

Kaitse-eesmärkide hulka tuleb lisada ka II kaitsekategooria orhideeliik jumalakäpp (Orchis mascula). Kaitse-eesmärkide hulgast tuleb

välja arvata elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270).

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta

tagant.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

15

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Külastuskorralduse uuring 1 tk Uuring KeA III 2030

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Kadastikud (5130)

hooldamine

4,6 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 1,9 ha

3 Kadastikud (5130)

hooldamine 0,1 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

4 Kadastikud (5130) taastamine 1,9 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

5 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal (6210) hooldamine

15,8 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 7,4 ha

6 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal (6210) hooldamine

0,5 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

+ 0,2 ha

7 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal (6210) taastamine 7,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

8 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal (6210) taastamine 0,2 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

9 Lood (alvarid - 6280*)

hooldamine

3,5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 1,6 ha

10 Lood (alvarid - 6280*)

hooldamine

16,1 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

+ 8,1 ha

11 Lood (alvarid - 6280*)

taastamine 1,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

12 Lood (alvarid - 6280*)

taastamine 8,1 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

13 Sinihelmikakooslused 0,1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

16

(6410) hooldamine

14 Sinihelmikakooslused

(6410) hooldamine 0,3 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

15

Niiskuselembesed

kõrgrohustud

(6430) hooldamine

0,94 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

16

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510)

hooldamine

2,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 8,5 ha

17

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510)

hooldamine

0,4 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

18

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510)

taastamine

8,5 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

19 Puisniidud (6530*)

hooldamine

4,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 0,7 ha

20 Puisniidud (6530*) taastamine 0,7 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

21 Soostunud niidud (7230)

hooldamine 11,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

22 Soostunud niidud (7230)

hooldamine 4,4 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

23 Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi parendamine 2,9 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 20507

7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

17

24 Vanad laialehised metsad

(9020*) seisundi parendamine 2,6 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 20507

25 Puiskarjamaad (9070)

hooldamine

9,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 15,1 ha

26 Puiskarjamaad (9070)

hooldamine

0,1 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

+ 3,1 ha

27 Puiskarjamaad (9070)

taastamine 15,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

28 Puiskarjamaad (9070)

taastamine 3,1 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

29 Soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) seisundi parendamine 9,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 20507

Kavad, eeskirjad

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

Kaitsekorra ja kaitse-

eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

18

3.1. Külastuskorraldus

Tõnija loodusalal puudub külastustaristu – alal ei asu matka- ega loodusõpperadu, lõkkekohti ega

loodusala tutvustavaid infotahvleid. Peamised ala külastajad on maahooldajad ning kohalikud

elanikud. Külastuskorraldust Tõnija loodusalal arendada kavas ei ole.

19

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal8 oli Tõnija LoA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) olevaid poollooduslikke kooslusi

65,9 ha (joonis 3). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine

ja taastamist vajavate koosluste taastamine.

Joonis 3. Tõnija loodusalal 2022. a hoolduses olevad poollooduslikud kooslused (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

8 2022. a seis EELIS PLK_hooldatud_2022 kihilt

20

Kasutatud andmeallikad

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

7. november 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 7. november

2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaagentuur. (2015). Pärisaruniitude seire 2015. a aruanne.

Keskkonnaagentuur. Kättesaadav:

https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=12394787&mo

nitoringWorkUid=10460704

Keskkonnaamet. (2016). 97 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava

2016-2020 eelnõu. Kättesaadav:

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-1293828240

Keskkonnaamet. (2022). Lepna tammiku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-

eeskiri. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/5828/download

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/media/1752/download

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 5. november 2023. a.,

allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/6571/download

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 6. november 2023. a.,

allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

„Vaade Vanalõve loodusalale“ Maa-ameti kaldaerofoto 2020

Keskkonnaamet 2023

Vanalõve loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/693

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 13

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 15

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd.............................................................................. 15

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 16

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO - maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Vanalõve hoiuala (KLO2000233)

Loodusala nimi Vanalõve loodusala (EE0040488) (RAH0000516) (joonis 1)

Pindala 69,4 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8950295,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/F36TTU1

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023005?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, §

32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kalev Sepp

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks eesmärgiks on poollooduslike koosluste kaitse, mille säilimise tagamiseks tuleb regulaarselt läbi viia hooldustöid ning

metsaelupaikade kaitse, mis tuleb säilitada looduslikuna.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Vanalõve loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kait se

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Vanalõve loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2023).

6

Joonis 2. Vanalõve loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Alal esinevad elupaigad on inventeeritud 2004.-05 a. Natura 2000 inventuuride raames. 2013. a ja 2020. a on alal läbi viidud

poollooduslike koosluste kordusinventuurid, metsaelupaikades kordusinventuure läbi viidud ei ole. Inventuuride tulemustest lähtuvalt

leiduvad alal järgnevad elupaigatüübid: kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),

puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning

laialehised lammimetsad (91F0).

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on esitatud nimetatud inventuuride andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja

toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Vanalõve loodusalal ei ole moodustatud ala kaitse-eesmärkidega seotud püsiseirealasid.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Ajakohasemate andmete saamiseks tuleb loodusalal esinevates metsaelupaikades ja osaliselt ka poollooduslikel kooslustel läbi viia

elupaikade inventuur. Loodusalal paiknevaid elupaigatüüpe tuleb uurida ka looduskaitseliselt väärtuslike liikide osas kuna Vanalõve

HA kaitse-eesmärgiks olevate liikide harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja metsõunapuu (Malus sylvestris) vaatlused on

toimunud rohkem kui 25 aastat tagasi – aastal 1995.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Vanalõve loodusala kaitseväärtusteks on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübid kuivad niidud lubjarikkal

mullal (6210*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ning laialehised lammimetsad

(91F0). Vanalõve hoiuala kaitseväärtusteks on lisaks elupaigatüüpidele 6210, 6530*, 9010* ning 9020* ka III kaitsekategooria liigid

harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja metsõunapuu (Malus sylvestris). Inventuuride käigus on alal inventeeritud ka

elupaigatüübid aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), mis ei ole hetkel kaitse

eesmärgiks. Kaitsealustest liikidest on alal registreeritud III kaitsekategooria linnuliigid 1 hiireviu (Buteo buteo), musträhn (Dryocopus

martius) ning kodukakk (Strix aluco), samuti ka II kaitsekategooria nahkhiireliik tiigilendlane (Myotis dasycneme)2.

Tabelites 1 ja 2 võetakse kokku Vanalõve loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise

seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning

kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi

saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud

hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja

viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

1 2009. a vaatlused (EELIS) 2 2013. a vaatlus (EELIS)

9

Tabel 1. Vanalõve loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)7

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,34 ha / B

• 0,8 ha / C

• Andmete

täpsustamine

1,34 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 0,8

ha

• Info

puudumine

• Võsastumine

• Inventuur

• Taastamine ja

seejärel hooldamine

0,8 ha

Heas seisundis

elupaiku on

säilinud 2,14 ha,

sh andmed on

täpsustatud 1.34

ha

• 1,34 ha osas

2004. a

inventuur,

alad on

metsa

kasvanud,

elupaigamää

rang on

küsitav ja

taastamise

perspektiiv

on teadmata

• ELP0021833

(0,8 ha) on

inventeeritud

2020. aastal,

hooldust

pole ammu

toimunud

0,07/0,07

3 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 4 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 7 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

10

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)7

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

0,6 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 0,6 ha • Võsastumine

• Kinnikasvami

ne

• Ei ole LoA ega

HA kaitse-

eesmärgiks

• Hooldamine 0,6 ha

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

Heas seisundis

on säilinud 0,6

ha

• 2013. a

inventuur

• Seisundit

hinnatud

2020. a

0,01/0,02

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,55 ha / A

• 0,75 ha / B

• 1,2 ha / C

• 2,9 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine 1,3

ha

• Elupaigatüübi

parendamine 1,2

ha + 0,2 ha (D)

• Andmete

täpsustamine 2,7

ha

• Võsastumine

• Kinnikasvami

ne

• Info

puudumine

• Hooldamine 1,3 ha

• Taastamine ja

seejärel hooldamine

1,4 ha

• Inventuur 2,7 ha

Heas seisundis

on säilinud 5,4

ha, sh taastatud

1,4 ha ja andmed

täpsustatud 2,7

ha

• 2013. a

inventuur

• Seisundit

hinnatud

2020. a

• ELP0014263

(0,2 ha,

esinduslikku

s D) vajalik

taastada

puisniiduks,

ülejäänud

hetkel D

esinduslikku

sega alade

tegevused

kavandataks

e pärast

inventuuri

0,2/0,2

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

4 ha / B Andmete

täpsustamine

• Info

puudumine

• Metsaraie

Inventuur Heas seisundis

on säilinud ja

andmed on

täpsustatud 4 ha

2004. a inventuur 0,005/0,006

Vanad laialehised

metsad (9020*)

45,4 ha / A Andmete

täpsustamine

• Info

puudumine

Inventuur Heas seisundis

on säilinud ja

2004. a inventuur

0,63/0,64

11

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)7

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• Metsaraie andmed on

täpsustatud 45,4

ha

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

2,9 ha / D Andmete

täpsustamine • Info

puudumine

• Metsaraie

• Kuivendus

• Inventuur

• Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

Andmed on

täpsustatud

2004. a

inventuur,

eesmärgiks

seadmist saab

kaaluda pärast

inventuuri

tegemist

0,008/0,008

Laialehised

lammimetsad

(91F0)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

4,2 ha / C Andmete

täpsustamine

• Info

puudumine

• Metsaraie

• Kuivendus

• Ei ole HA

eesmärgiks

• Inventuur

• Loodusliku

veerežiimi

säilitamine

• Pärast andmete

täpsustamist lisada

eesmärgiks

Heas seisundis

on säilinud ja

andmed on

täpsustatud 4,2

ha

2004. a inventuur 0,6/0,6

12

Tabel 2. Vanalõve loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid), siseriiklikud eesmärgid.

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Taimed

Harilik käoraamat

(Gymnadenia conopsea)

LKS – III, KE – jah, LoD –

ei, LoA - ei

Seisund

teadmata

Andmete

täpsustamine Info puudumine Inventuur Andmed on täpsustatud Andmed on vanad, viimane

vaatlus on toimunud 1995.

aastal

Metsõunapuu (Malus

sylvestris)

LKS – III, KE – jah, LoD –

ei, LoA - ei

Seisund

teadmata

Andmete

täpsustamine Info puudumine Inventuur Andmed on täpsustatud Andmed on vanad, viimane

vaatlus on toimunud 1995.

aastal

Loomad

Tiigilendlane (Myotis

dasycneme)

LKS – II, KE – ei, LoD –

II, LoA - ei

5 isendi

toitumisala 6,3

ha

Toitumisala

säilitamine 6,3 ha Suviste elupaikade

hävimine ja

kvaliteedi langus

• Inimeste teadlikkuse

tõstmine

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

Toitumisala on säilinud

6,3 ha

2013. a vaatlus

13

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Loodusalal esinevate poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks tuleb alal läbi viia hooldus- ja taastamistöid. Hooldustöid tuleb

teostada iga-aastaselt, taastamistööde tähtajaks seatakse 2025. aasta. Poollooduslikest kooslustest ca 6,2 ha asuvad eramaadel ning ca

1,6 ha riigimaal. Alal esinevates metsa- ja poollooduslikes elupaikades tuleb läbi viia elupaikade kordusinventuur ning kogu loodusala

tuleb uurida looduskaitseliselt väärtuslike liikide osas. Natura 2000 andmevormis tuleb teha muudatus ning loodusala kaitse-eesmärkide

hulka tuleb arvata elupaigatüüp aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Kaitse-eesmärkide hulka tuleks arvata ka alal

registreeritud II kaitsekategooria liik tiigilendlane (Myotis dasycneme).

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus