Rangu loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava

KOR R A L D U S

22. detsember 2023 nr 1-3/23/695

Rangu loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Rangu loodusala (Rangu hoiuala ja Rangu metsise püsielupaiga)

kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel. (allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Hanna Kaarin Hermlin

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2023

Rangu loodusala (Rangu hoiuala

ja Rangu metsise püsielupaiga)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 22.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/695

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................... 6

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ................................................................... 12

3.1. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine...................................................... 14 3.2. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja täiendavate tähiste paigaldamine ........................... 16

3.3. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 16

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 17

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS ‒ looduskaitseseadus

HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

ELF – Eestimaa Looduse Fond

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstavate alade nimed Rangu hoiuala (KLO2000196), Rangu metsise püsielupaik (KLO3000232)

Loodusala nimi Rangu loodusala (EE0020409)

Pindala 831,3 ha

Asukoht ja piirid Rapla maakond, Märjamaa vald, Männiku, Päädeva, Rangu, Sipa ja Vanamõisa küla Asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla

maakonnas” ja looduskaitseseadus, § 32 ja 33

Koostaja nimi Hanna Kaarin Hermlin

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise

ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Rangu loodusala põhiväärtuseks on suured metsamassiivid. Lisaks hõlmab suure osa loodusalast Rangu metsise püsielupaik. Väärtuse säilimise tagab looduslik areng, vähesel määral ka poollooduslike koosluste hooldamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist.

Rangu loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Rangu loodusala, hoiuala, looduskaitseala ja metsise püsielupaik (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga august 2023).

6

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esmane elupaikade inventuur toimus alal Natura pilootprojekti raames aastal 2000. Viimane elupaikade inventuur toimus 2018. aastal, mille viis läbi OÜ Kändinvent ekspert Indrek Hiiesalu.

Inventuuri käigus täpsustati hoiuala territooriumil elupaikade piire ning varasemat määrangut. Lisaks on aastatel 2015‒2019 alal teostatud poollooduslike koosluste inventuure.

Inventuuride andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: lood (alvarid) (6280*), puisniidud (6530*), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230),

vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on

määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal. Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Rangu loodusalal on vajalik läbi viia väikeseskaalaline poollooduslike koosluste inventuur

vananenud või puuduliku infoga aladel 1,4 ha-l. Soostunud aladel on vaja inventeerida 28,8 ha-l teadmata seisundiga elupaika siirdesoo- ja rabametsad. Lisaks on vajalik 800 ha-l kameraalne

sooelupaikade analüüs, sh Natura elupaigaandmete ühtlustamine ELF-i sooelupaikade andmetega Samale alale on vajalik ka läbi viia ekspertiis kuivenduse mõjudest sooaladele.

7

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID Rangu loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Rangu loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 2004. aasta korraldusega1 , hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2006. aasta määrusega2 ja Rangu metsise püsielupaiga oma keskkonnaministri 2005. aasta määrusega3. Rangu

loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid puisniidud (6530*), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*).

Rangu hoiuala kaitse-eesmärgiks on lisaks loodusala kaitse-eesmärkidele elupaigad kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal tuleb lisada ka loodusala kaitse-eesmärgiks, kuid rohunditerikkaid kuusikuid

alal ei leidu ning selle elupaiga peab hoiuala kaitse-eesmärkide seast eemaldama.

Rangu metsise püsielupaiga kaitse-eesmärgiks on metsis. Püsielupaigas leidub siiski ka soo- ja metsaelupaiku, mille kaitse ei ole seatud siseriiklikuks kaitse-eesmärgiks ning püsielupaiga piiranguvööndi kaitsekord pole nende kaitseks sobiv. Kava koostamise hetkel on

piiranguvööndisse jäävad metsaelupaigad ajutiselt kaitstud projekteeritava metsaelupaikade looduskaitsealaga, kuid vajalik on kaitsekorra muutmine. Rangu metsise püsielupaika jäävad

elupaigad siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) tuleb seada siseriiklikuks eesmärgiks.

Alal leiduvatest elupaikadest ei ole Rangu loodusala ega hoiuala kaitse-eesmärgiks lood ehk

alvarid (6280*), mida leidub alal 9,2 ha. Lood ehk alvarid tuleb lisada nii loodusala kui ka hoiuala kaitse-eesmärkide sekka.

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida ka

standardandmebaasi andmeid. Standardandmebaasi muudatuse põhjendusteks on looduslik areng ja varasem valemäärang.

Tabelis 1 võetakse kokku Rangu loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende

ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste ja liigi soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud

hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 2 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” 3 Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine”

8

Tabel 1. Rangu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)8

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

0,4 / C Elupaigatüübi säilitamine

0,4 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,4 ha

Võsastumine Taastamine ja

seejärel

hooldamine 0,4

ha

Heas seisus elupaiku on

säilinud 0,4 ha, sh 0,4

ha taastatud

Lisada loodusala

kaitse-eesmärgiks

0,01‒0,008 /

0,01

Lood ehk alvarid

(6280*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

2,9 ha / B

6,3 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

9,2 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 6,3 ha

Võsastumine Taastamine ja

seejärel

hooldamine 9,2

ha

Heas seisus elupaiku on

säilinud 9,2 ha, sh 9,2

ha taastatud

Lisada loodusala ja

hoiuala kaitse-

eesmärgiks

0,09 / 0,1

4 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number 5 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 6 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taggant. 8 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

9

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)8

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

1,9 ha / A

9,9 ha / B

2,9 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

14,7 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 2,9 ha

Võsastumine Hooldamine 5,9

ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine 8,8

ha

Heas seisus elupaiku on

säilinud 14,7 ha, sh 8,8

ha taastatud

2017 SDF-is

18,8 ha, põhineb

2000. a inventuuril

ehk elupaigapiire

on täpsustatud.

Pindalad ja

esinduslikkus

leitud kasutades

KR_plk kihti

0‒-0,4 / 0,7

Sooelupaigatüübid

Siirde- ja

õõtsiksood (7140)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

34,3 ha / B Elupaigatüübi säilitamine

34,3 ha

Kuivendus

Mittesobiv

kaitsekord

Ekspertiis

kuivenduse

mõjudest

Elupaikade

ulatuse

täpsustamine

Kaitsekorra

muutmine

Heas seisus elupaiku on

säilinud 34,3 ha

2017 SDF-is 55,8

ha. Elupaigapiire

ja määrangut on

täpsustatud.

0,09 / 0,1

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

10,6 ha / A

2,9 ha / B

0,2 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

13,7 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,2 ha

Kuivendus Looduslikule

arengule jätmine

0,2 ha

Ekspertiis

kuivenduse

mõjudest

Elupaikade

ulatuse

täpsustamine

Heas seisus elupaiku on

säilinud 13,7 ha, sh

0,2 ha taastatud

2017 SDF-is 5,2 ha 0,5 / 0,08

10

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

50,9 ha / A

70,4 ha / B

58,7 ha / C

16 ha / p

Elupaigatüübi säilitamine

180 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 58,7 ha

Metsaraie

Mittesobiv

kaitsekord

Looduslikule

arengule jätmine

58,7 ha

Kaitsekorra

muutmine

Heas seisus elupaiku on

säilinud 180 ha

Kujunemise potentsiaal

16 ha

2017 SDF-is

71,9 ha

0,3 / 0,3

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

19,5 ha / B Elupaigatüübi säilitamine

19,5 ha

Metsaraie

Mittesobiv

kaitsekord

Kaitsekorra

muutmine

Heas seisus elupaiku on

säilinud 19,5 ha

0,3 / 0,3

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

0 ha Eemaldada

hoiuala kaitse-

eesmärkide seast

Varasem

valemäärang

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

13,5 ha / B

7,2 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

20,7 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 7,2 ha

Metsaraie

Mittesobiv

kaitsekord

Looduslikule

arengule jätmine

7,2 ha

Kaitsekorra

muutmine

Heas seisus elupaiku on

säilinud 20,7 ha

C-esinduslikkusega

metsad on noored,

kaitsekorra

muutmisest ja

looduslikust

arengust piisab

seisundi

parendamiseks

0,06-0,05 /

0,06

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

63,3 ha / B

2,4 ha / C

0,5 ha / p

28,8 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi säilitamine

65,7 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 2,4 ha

Andmete täpsustamine

28,8 ha

Info puudumine

Metsaraie

Mittesobiv

kaitsekord

Inventuur

Looduslikule

arengule jätmine

2,4 ha

Kaitsekorra

muutmine

Heas seisus elupaiku on

säilinud 94,5 ha, sh

andmed on täpsustatud

28,8 ha

Kujunemise potentsiaal

0,5 ha

0,1/ 0,02

11

Tabel 2. Rangu metsise püsielupaiga kaitseväärtused

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Metsis (Tetrao

urogallus)

LKS – II, KE – ei,

LiD – I, IIB ja IIIB,

LoA ‒ ei

1 kukk9 Sobiliku elupaiga

säilimine 531,4 ha-l

Mängus osaleb

vähemalt 1 kukk

Metsaraie

Kuivenduse mõjul toimuv

elupaiga kvaliteedi langus

Looduslikule arengule

jätmine

Ekspertiis kuivenduse

mõjudest

1 kukk Langev trend, aastal 1999

oli 4 kukke

9 2021. a seireandmed

12

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine (siirdesoo- ja rabametsad)

28,8 ha Inventuur KeA I 203010

2

Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine (poollooduslikud kooslused)

1,4 ha Inventuur KeA I 2024

3 Kuivenduse mõjude

hindamine 800 ha Ekspertiis KeA I 2025

4 Kameraalne sooelupaikade analüüs

800 ha Analüüs KeA I 2024

Hooldus, taastamine ja ohjamine

5 Kuivad niidud lubjarikkal mullal taastamine

0,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

6 0 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

10 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

13

Kuivad niidud lubjarikkal mullal hooldamine

+ 0,4 ha

7 Lood ehk alvarid taastamine 9,2 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

8 Lood ehk alvarid hooldamine 0 ha

Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal + 9,2 ha

9 Puisniidud hooldamine 5,9 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 6,7 ha

10 Puisniidud hooldamine 0,01 ha

Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal + 2,1 ha

11 Puisniidud taastamine 6,7 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

12 Puisniidud taastamine 2,1 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

13 Liigirikkad madalsood

seisundi parendamine 0,2 ha

Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205011

14 Vanad loodusmetsad seisundi

parendamine 58,7 ha

Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

15 Soostuvad ja soo-lehtmetsad seisundi parendamine

7,2 ha Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

16 Siirdesoo- ja rabametsad seisundi parendamine

2,4 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

17 Tähiste hooldamine 3 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK II Igal aastal

Kavad, eeskirjad

18

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

11 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

14

19 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

20 Kaitse-eesmärkide ja

kaitsekorra muutmine

SDF-i muutmine

Hoiuala kaitse- eesmärkide muutmine

Loodusala kaitse-

eesmärkide muutmine Püsielupaiga

eesmärkide muutmine

Püsielupaiga kaitsekorra muutmine

KeA I 2025

3.1. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine

Aastal 2022 oli Rangu loodusalal hoolduses olevaid (maksatakse hooldustoetust) poollooduslikke kooslusi 5,5 ha. Kõik hooldatavad alad on puisniidud (joonis 2). Esimese prioriteedi töödena on vajalik hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine.

Aastaks 2025 peavad maaomanikud koostöös KeA-ga taastama 0,4 ha elupaika kuivad niidud lubjarikkal mullal ja 6,7 ha elupaika puisniidud. RMK peab taastama 9,2 ha elupaika lood ehk alvarid ja 2,1 ha elupaika puisniidud. Lisaks on esimese prioriteedi töö igal

aastal hooldada kõiki loodusalale jäävaid poollooduslikke kooslusi. Riigimaadel on hooldajaks RMK, eramaadel toimub hooldus maaomaniku ja KeA koostöös.

15

Joonis 2. Rangu loodusalal 2022. a. seisuga hoolduses olevad poollooduslikud kooslused. (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga oktoober2023).

16

3.2. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja täiendavate tähiste paigaldamine

Rangu hoiualale on paigaldatud kokku vähemalt kolm keskmise suurusega tähist. Täiendavaid

tähiseid ei ole vaja paigaldada. Tähiste hooldus ehk lõhutud või rikud piiritähiste asendamine toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Olemasolevate ja planeeritavate tähiste asukohad on näha

külastustaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond). Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.

3.3. Külastuskorraldus

Rangu loodusalal pole külastustaristut ja seda pole plaanis sinna rajada. Alal käivad üksikud juhukülastajad.

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 6. oktoober 2023. a., EELIS Infoleht

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse

Ühing, https://keskkonnaamet.ee/media/1263/download

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. (2006). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 6. juuni 2023. a., Riigi

Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/1053937?leiaKehtiv Randla, T. (2015). Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava,

https://keskkonnaamet.ee/media/1266/download