Projekti „Oru park kui näituseruum – teadlikkuse tõstmine keskkonnakaitsest ja rohelisest energiast.“ infotahvlite asukohtade kooskõlastamine

Keskkonnaametile

Teie nr.

Meie 16.11.2023 nr. 12-1/2023/7128

Kooskõlastuse taotlus projekti „Oru park kui näituseruum – teadlikkuse tõstmine keskkonnakaitsest ja rohelisest energiast.“ infotahvlitele

Käesolevaga taotleb Riigimetsa Majandamise Keskus Keskkonnaameti kooskõlastust Eesti EU välispiiri programmi1 6. vooru raames Oru pargi maastikukaitsealal2 (KLO1000557), mis asub Ida-Virumaal, Toila vallas, Toila alevikus, Pühajõe külas (katastriüksus: 80201:001:0587), projekti (nr ER264) „Oru park kui näituseruum – teadlikkuse tõstmine keskkonnakaitsest ja rohelisest energiast.“, infotahvlitele. Käesolevale taotlusele on lisatud asendiplaan (lisa 1), kus on kajastatud õpperaja marsruut, infopunktide asukohad ja nende paiknemine Pühajõe loodusala (RAH0000011) ja veekogu (Pühajõgi (VEE1067000), Hõbeallikas) ehituskeeluvööndi suhtes, fotod infotahvlite paiknemise asukohtadest (lisa 2) ning infotahvlite joonis koos tehnilise lahendusega (lisa 3).

Kõnealuse projekti läbi viimine toimub nimetatud programmi strateegilise eesmärgi alusel: TE6 Keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohandumine. Infotahvlid on osa õppemarsruudist (vt lisa 1), mis on kavandatud Oru pargi olemasolevatele radadele. Kõnealuse projekti üldeesmärgiks on toetada Oru pargi (Oru pargi maastikukaitseala) säilimist ja tutvustamist maastikulise tervikkompleksina ning kasutades pargi populaarsust, tõsta inimeste teadlikkust keskkonnakaitse ning roheenergia teemadel. Projekti raames on planeeritud siduda Oru pargi olemasolev aastaringne kasutus, suur külastusmaht3 ja pargis

1 Eesti EU välispiiri programmi (Estonian EU external border programme) koduleht https://www.estoniarussia.eu/. 2 Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri 3 RMK Külastusmahuseire andmetel oli 2021. aastal Oru pargi külastatavus 142 300, kolme aasta keskmisena 140 000 aastas. 2021. aastal läbi viidud RMK Külastajauuringu andmetel tehakse Oru pargi külastusest 31% suvel (juuni-august), 26% kevadel (aprill-mai), 23% sügisel (september-november) ja 21% talvel (detsember-märts).

2

vaba aja veetmine teadmiste omandamisega, tuues teemadevaldkonda keskkonnakaitse ning roheenergia.

Õppemarsruudile on kavandatud neli infopunkti (infotahvlid): Oru pargi rohelise energia raja, hüdro-, päikese- ning tuueleenergia tutvustus. Kahele infotahvlile, hüdro- ja tuuleenergia, on kavandatud ka liitreaalsuslahendus (tuulegeneraatori ja hüdroelektrijaama kuvamine).

Õppemarsruut on kavandatud kaitseala läbiva Pühajõe kaldale ning jääb Oru pargi maastikukaitseala Oru pargi piiranguvööndisse. Pühajõe veeala kuulub Pühajõe loodusala (RAH0000011) koosseisus üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Infopunktide asukoha valikul on võimalikult välditud nende paiknemist veekogu ehituskeeluvööndis ning kavandatud infotahvlid ei jää loodusalale. Neljast infotahvlist jääb ehituskeeluvööndisse olemasolevale rajatisele (betoneeritud tänavakivisillutise ja metallpiirdega platvorm; vt lisa 2), hüdroenergiat tutvustav infotahvel, kuna infotahvli liitreaalsuslahendus (veekogule kuvatav hüdroelektrijaam) vajab toimimiseks vooluveekogu lähedust ning alternatiivsed asukohad ei olnud sobivad.

Oleme tänulikud, kui edastate kooskõlastuse RMK-le hiljemalt 04.12.2023.

Lugupidamisega,

Kaidi Maran

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Külastuskorraldusosakond

www.rmk.ee, www.loodusegakoos.ee

3

LISA 1

4

LISA 2

Lisa 2. Fotod infotahvlite asukohtadest

Fotod 1 ja 2. Infotahvli „Hüdroenergia“ asukoht olemasoleval rajatisel (infotahvli liitreaalsuslahendus (veekogule kuvatav hüdroelektrijaam) vajab toimimiseks vooluveekogu lähedust).

5

Foto 3. Infotahvli „Päikeseenergia“ asukoht.

6

Fotod 4 ja 5. Infotahvli „Tuuleenergia“ asukoht.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Kaidi Maran

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Teie 17.11.2023 nr 12-1/2023/7128

Meie 15.12.2023 nr 7-9/23/23096-4

Projekti „Oru park kui näituseruum –

teadlikkuse tõstmine keskkonnakaitsest ja

rohelisest energiast.“ infotahvlite asukohtade

kooskõlastamine

Austatud Kaidi Maran

Soovite Keskkonnaameti kooskõlastust projekti (nr ER264) „Oru park kui näituseruum –

teadlikkuse tõstmine keskkonnakaitsest ja rohelisest energiast.“ infotahvlitele.1 Taotlusele

on lisatud asendiplaan, kus on kajastatud õpperaja marsruut, infopunktide asukohad ja nende paiknemine Pühajõe loodusala (RAH0000011) ja veekogu (Pühajõgi (VEE1067000),

Hõbeallikas) ehituskeeluvööndi suhtes, fotod infotahvlite paiknemise asukohtadest ning infotahvlite joonis koos tehnilise lahendusega.

Kavandatavast tegevusest

Projekti üldeesmärgiks on toetada Oru pargi maastikukaitseala säilimist ja tutvustamist maastikulise tervikkompleksina ning tõsta inimeste teadlikkust keskkonnakaitse ning roheenergia teemadel – Oru park kui näituseruum. Õppemarsruudile on kavandatud neli

infopunkti (infotahvlid): Oru pargi rohelise energia raja, hüdro-, päikese- ning tuuleenergia tutvustus. Kahele infotahvlile, hüdro- ja tuuleenergia, on kavandatud ka liitreaalsuslahendus

(tuulegeneraatori ja hüdroelektrijaama kuvamine). Taastuvenergialiikide valikut arvestades on keskendutud piiratud energiaallikatele, mitte taastuvenergiaallikatele laiemalt (nt ei käsitleta ookeanienergiat või geotermaalenergiat).

Õppemarsruut on kavandatud Pühajõe kaldale ning jääb Oru pargi maastikukaitseala Oru pargi piiranguvööndisse. Pühajõe veeala kuulub Pühajõe loodusala (RAH0000011) koosseisus

üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Kavandatav õppemarsruut ei ole kajastatud Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorralduskavas kui külastuskorralduseks vajalik

taristu. Kava kohaselt piisab olemasolevatest õppe-, jalutus- ja matkaradadest ning puudub vajadus uute radade loomiseks.

Ehituskeeluvööndist tulenevad piirangud

Infopunktide asukoha valikul on taotluse kohaselt võimalikult välditud nende paiknemist veekogu ehituskeeluvööndis. Vastavalt taotlusele jääb neljast infotahvlist ehituskeeluvööndisse

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.11.2023 nr 7-9/23/23096-3

2 (4)

olemasolevale rajatisele (betoneeritud tänavakivisillutise ja metallpiirdega platvorm)

hüdroenergiat tutvustav infotahvel, kuna infotahvli liitreaalsuslahendus (veekogule kuvatav hüdroelektrijaam) vajab vastavalt taotlusele toimimiseks vooluveekogu lähedust ning

alternatiivsed asukohad ei olnud sobivad. Milliseid alternatiivseid asukohti kaaluti, taotlusest ei selgu.

Vastavalt ehitusseadustiku § 3 lg 1 antud definitsioonile on taotlusele lisatud joonisel kujutatud infotahvel ehitis. Vastavalt LKS § 38 lg 3 on kalda ehituskeeluvööndis uue ehitise püstitamine

keelatud. Sellest tulenevalt ei ole kavandatud infotahvli paigaldamine kalda ehituskeeluvööndis lubatud.

Oru pargi maastikukaitseala kaitsekorrast ja -eesmärkidest

Oru pargi maastikukaitsealal2 (edaspidi kaitseala) kehtib looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) määratud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 22.07.2010 määrusega nr 100 „Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) sätestatud erisustega.

Vastavalt kaitse-eeskirja § 1 lg 1 on kaitseala kaitse-eesmärk:

1) säilitada Oru pargi elustiku mitmekesisus ja maastikuilme ning ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogia, kultuuriloo, ökoloogia, esteetika ja puhkemajanduse seisukohast väärtuslik puistu ning aiakunsti hinnalised kujunduselemendid koos edasise

kasutamise ja arendamise suunamisega; 2) kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kohta (edaspidi loodudirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpi – jõgesid ja ojasid (3260)3 – ning II lisas nimetatud liigi – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaika;

3) kaitsta II kaitsekategooria liiki.

Keskkonnaamet käsitles kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitseala kaitse-eesmärgile 02.06.2023 kirjas nr 7-9/23/10804-2, kui andis kavandatava tegevuse kohta esialgse seisukoha. Muuhulgas oli Keskkonnaamet seisukohal, et eeldatavalt on kavandatava tegevuse elluviimine

kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitseala seisundit kahjustamata võimalik. Infotahvlite võimalikke asukohti või neil kuvatavat infot kirjas nr 7-9/23/10804-2 ei käsitletud.

Hüdroenergiast kui „rohelisest energiast“

Hüdroenergiat on loetud küll taastuvenergiaks, kuid mitte roheliseks energiaks selle väga

negatiivse keskkonnamõju pärast, kuna elektrit toodetakse elurikkuse arvelt. Elupaikade

kadu on nimelt üks peamisi elurikkuse vähenemise põhjuseid. Kogu maailm seisab keskkonnaseisundi halvenemise ja elurikkuse vähenemise olukorra ees.

Elurikkuse hävimine omakorda mõjutab otseselt ka inimeste elu, sest väheneb looduse suutlikkus pakkuda meile eluks vajalikke loodushüvesid nagu näiteks puhast vett ja õhku, toitu

ja loodusvarasid. Taastuvenergia tootmise võimalused peavad olema kõige vähem kulukamad ja nende keskkonnaalane või muud liiki mõju kõige väiksem. Veeraamdirektiivist ja Natura direktiivist tulenevad eesmärgid, mis on veemajanduskavadega ja kaitsekorralduskavadega

seatud, seisvad vee- ja liigikaitseliste eesmärkide eest. Taastuvenergia direktiivi uuendatud ettepanekutega eelnõu näeb ette liikmesriigi valikuvabaduse hüdroenergia lubamise osas.

Juhtides seejuures tähelepanu, et hüdroenergia võib taastuvate energiatootjate seast välja

arvata, kui saadav kahju ei ole võrdeline võimaliku saadava tuluga.

Eesti väikese languga jõgedel ei ole elektritootmine kasumlik tegevus ning keskkonnakahjud

2 EELISe kood KLO1000557

3 (4)

on kordades suuremad võimalikust kasust. Kunda või Jägala jõe näitel kaotame

kalanduslikku ressurssi aastas vähemalt 5x suuremas mahus kui elektritootmine kasu võiks tuua. Kui lisada ka teised liigid, on kahju suurem. Veemajanduskava 2027 raames on paljud

meie pinnaveekogumid kehvas seisundis, ning need tuleb tõsta heasse seisundisse. Enamikul

juhtudest on kehva seisundi põhjustajaks paisud, sh hüdroelektrijaamade paisud.

Vabariigi Valitsuse 24.09.2020 istungil on heaks kiidetud muuhulgas järgmine Eesti seisukoht Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse

oma ellu tagasi“ kohta: „Toetame taastuvenergialahendusi, mis on seotud avamere tuuleparkide, päikeseparkide ja kestliku bioenergia kasutuselevõtuga. Toetame kestlikke, elurikkust hoidvaid ja toidujulgeolekut arvestavaid energiatootmislahendusi, võttes arvesse liikmesriikide

eripärasid.“3. Seega on rõhutatud, et taastuvenergialahendused peavad olema elurikkust

hoidvad ja toetatavad lahendused on eelkõige tuule- ja päikesepargid ning bioenergia, aga

mitte hüdroenergia. Eesti ei ole riigina võtnud eesmärgiks hüdroenergia arendamist ka REPowerEU protsesside

raames. Keskkonnakaalutlustel on võimalus valida, missugustele tehnoloogiatele keskendutakse. Mitmel juhul on Keskkonnaamet läbi viinud põhjaliku analüüsi, mis on

võimalused sellistel aladel hüdroenergia tootmiseks ning Natura ala eesmärkide saavutamiseks ning jõudnud järeldusele, et hüdroenergia tootmine ei ole perspektiivikas. Seda on ka korduvalt välja öeldud ning antud argument ei ole tõendatult ümber lükatud. Pigem vastupidi, RePower

uuendatud versiooni eelnõu pigem välistab hüdroenergia kasutamise perspektiivi kohtades,

kus see tekitaks suuremat kahju kui võimalik saadav kasu.

Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et Eesti tingimuste ei saa hüdroenergeetikat

nimetada roheliseks ehk loodust säästvaks energia tootmise viisiks, kuna paisude rajamise

ja hüdroenergia kasutamisega kaasneb ulatuslik keskkonnakahju vee kvaliteedi halvenemise ning elupaikade ja liikide hävimise näol.

Pühajõgi, kuhu hüdroenergia kui „rohelise energia“ kasutamise infotahvel koos liitreaalsusega peaks tulema, asub lisaks kaitsealale ka Pühajõe loodusalal4, mis on arvatud üleeuroopalisse

Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Pühajõe loodusala kaitse-eesmärk5 on kaitsta Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse

kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) ning II lisas nimetatud liikide tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja jõesilmu (Lampetra fluviatilis) isendite elupaiku. Pühajõe loodusala kaitse-eesmärk sisaldub kaitseala kaitse-

eesmärgis.

Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandataval „Oru park kui näituseruum – teadlikkuse

tõstmine keskkonnakaitsest ja rohelisest energiast“ ei ole hüdroenergeetika kujutamine

rohelise energiatootmise viisina tuule- ja päikeseenergeetika kõrval, ja seda veel Natura

alal paikneva jõelõigu näitel, sobilik, kuna süvendaks, vastupidiselt kavandatava

õpperaja üldeesmärgile, väära ettekujutust hüdroenergiast kui rohelisest

energiakasutusviisist.

Kokkuvõtvalt

Keskkonnaamet kooskõlastab kaitsealale infotahvlite paigaldamise taotluses märgitud

asukohtadesse ja seab LKS 14 § 3 alusel järgnevad tingimused:

3 Riigikantselei 24.09.2020 kiri nr 2-5/20-01347-3 „Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu

elurikkuse strateegia aastani 2030“ kohta“ 4 EELIS kood RAH0000011 5 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ lisa 1 punkt 2 alapunkt 338

4 (4)

1) hüdroenergia infotahvli paigaldamist kaitsealale ehituskeeluvööndisse rohelist energiat

tutvustava õpperaja raames Keskkonnaamet ei kooskõlasta, kuna see läheb vastuollu nii ehituskeeluvööndisse ehitamise (LKS 6. ptk) kui ka õppemarsruudi üldise

kontseptsiooniga tutvustada rohelist energiat. Kui vastavat teemat soovitakse tutvustada, palume selleks leida asukoht väljaspool kaitseala ja ehituskeeluvööndit.

1) Paigaldatavata infotahvlite sisu (tekstid) lõplik versioon tuleb Keskkonnaametiga

kooskõlastada. 2) Pargipuude vigastamine on keelatud.

3) Keelatud on pesitsevate lindude ja kaitsealuste loomade tahtlik häirimine kevadsuvisel pesitsemise ja poegade kasvatamise perioodil6.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Lauri Saapar 5273872 [email protected]

6 LKS § 55 lg 6 ja 61