Pärnumaa - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping Orajõe metskond 31

TALLINNA NOTAR MALL VENDEL

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER

3566

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA

ASJAÕIGUSLEPING

Notariaalakti on koostanud ja tõestanud kaugtõestamise teel Tallinna notar Mall Vendel, notaribüroo asukoht Tallinnas Tartu mnt 10, üheteistkümnendal detsembril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (11.12.2023) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, tegutsedes Kliimaministeeriumi haldusalasse kuuluva riigivara valitsema volitatud asutuse Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri registrikood 70004459, aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e- posti aadress [email protected], kaudu, edaspidi nimetatud Omanik, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kelle viibimiskoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Pärnu linn (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel),

Enefit OÜ, registrikood 16130213, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress

[email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel

Tatjana Akhtyrtseva, isikukood 48401142217, kes on tõestajale tuntud isik, kelle viibimiskoht on

kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tartu linn (eeltoodud andmed juriidilise isiku

olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud notariaalakti tõestamise

päeval registriandmete väljatrüki alusel).

Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Orajõe metskond 31, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu

maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2624006 ning lepingu eseme

koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki kohaselt järgmised:

1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 21303:005:0119, pindala 3,94 ha, aadress

Orajõe metskond 31, Treimani küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve

maatulundusmaa (100%).

1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtuvad

2

Katastriüksuse 21303:005:0119 kitsendused:

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2,63 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin

(AXPK.4x16); seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 30321,38 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j,

Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini

mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 256,84 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin

(AXMK.4x50); seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 251,51 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV

(AMKA.3x70+95); seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 246,53 m²; nähtus: Kuni 10ha pind,

kuni 25km2 valgalaga veekogu (Nimi teadmata); seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7,40 m²; nähtus: Elektriõhuliini

mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 25804,44 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.206561);

seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 322,07 m²; nähtus: Sideehitis maismaal; seisund:

kehtiv;

Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4080,53 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni

25km2 valgalaga veekogu (Nimi teadmata); seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 14057,80 m²; nähtus: Maantee;

seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1813,21 m²; nähtus: Mererand, Peipsi

j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv.

Kitsendusi põhjustava objekti andmed:

ulatus: 39213,11 m²; nähtus: kaitseala (Metsepole looduskaitseala); seisund: projekteeritav;

ulatus: 62,88 m; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (AMKA.3x70+95); seisund: kehtiv;

ulatus: 6,00 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv;

ulatus: 161,09 m; nähtus: sideehitis maismaal; seisund: kehtiv;

ulatus: 25804,44 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.206561); seisund: kehtiv;

ulatus: 2,92 m; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv;

ulatus: 0,54 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXPK.4x16); seisund: kehtiv;

ulatus: 128,58 m; nähtus: elektrimaakaabelliin (AXMK.4x50); seisund: kehtiv.

1.3. E-notari infosüsteemist tehtud päringust nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega

muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis

ega arheoloogilises leiukohas.

1.4. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris registrikoodiga KV6821, riigivara valitseja

Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.

2. OSALEJATE AVALDUSED JA KINNITUSED

2.1. Omanik esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktis 1.1 toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, et seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas

kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks

üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid

muinsuskaitsealaseid ega muid lepingus nimetamata piiranguid.

3

2.1.4. Lepingu esemel ei paikne lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid

maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.5. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega

koormamine on otsustatud Metsaosakonna Peametsaülema 06.12.2023 käskkirjaga nr 3-

1.56/183.

2.1.6. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused

ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja

ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

2.2. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Seatav isiklik kasutusõigus on asjaõigusseaduse § 1581 järgne isiklik kasutusõigus. 2.2.2. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust

elektroonilise side seaduse tähenduses. 2.2.3. Kasutaja on üle vaadanud kasutusõiguse ala, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle

lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 2.2.4. Kasutaja on õigusvõimeline äriühing, Kasutajat ei ole sundlõpetatud, Kasutaja suhtes ei ole

välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole

määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust

ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei

kahjustata Kasutaja võlausaldajate huve. 2.2.5. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud

ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks

täitmiseks, on saadud. 2.2.6. Kasutaja esindaja volitus Kasutaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi

võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste

mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on

kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad soovivad lisada notariaalaktile plaani, millel on tähistatud kasutusõiguse ala (Lisa). 2.3.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide hankimist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga

seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.3.3. käesolevat lepingut ja selle sisu võib avaldada Eesti Vabariigi avalikes dokumendiregistrites ja muudes registrites.

2.4. Notariaalakti tõestaja kontrollis alljärgnevate notariaalakti tõestamisel esitatud dokumentide ja registriandmete alusel järgmiseid asjaolusid:

2.4.1. Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatute seis lepingu sõlmimise päeval e-notari

infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringute alusel.

2.4.2. Metsaosakonna Peametsaülema 06.12.2023 käskkirja nr 3-1.56/183 alusel, et Omanik on

otsustanud lepingu esemeks oleva kinnistu koormamise isikliku kasutusõigusega käesolevas

lepingus toodud tingimustel.

2.4.3. Omaniku esindaja esindusõigust volikirja alusel. 2.4.4. Kasutaja esindaja esindusõigust volikirja alusel.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud Metsaosakonna Peametsaülema käskkiri on 30 päeva

jooksul arvates selle teatavaks tegemisest õigus vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid

osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selles lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik

nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud.

4

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹

mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt.

3.2. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud ja seavad Kasutaja kasuks lepingu esemele tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks,

likvideerimiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil (eelnevalt ja

edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus).

3.3. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest

tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse ala, mille paiknemine on lepingu lisaks oleval

plaanil tähistatud sinise värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala/Sideehitise Kaitsevöönd).

3.4. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele seatav isiklik

kasutusõigus saab kinnistusraamatutesse sisse kandmisel esimese järjekoha.

3.5. Osalejad on kokku leppinud, et lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus on tasuline ning

kasutusõiguse tasu on lepingu eseme omanikul õigus nõuda vastavalt seadusele.

3.6. Riigile kuuluvale maale ehitatud tehnorajatise talumise eest riigile tasu ei maksta.

4. OMANIKU JA KASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Sideehitise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik:

4.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Sideehitise Kaitsevööndi

tasuta kasutamist sideehitise majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama Sideehitise

Kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui sideehitise majandamise töödeks vajalike

sõidukitega;

4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid Sideehitise Kaitsevööndi

olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma

tegevuses;

4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks sideehitise korrashoidu ja/või ohustaks sideehitise

toimimist.

4.1.4. tehnorajatise kaitsevööndis vältima tehnorajatise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist.

4.2. Sideehitise Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja:

4.2.1. kasutama isikliku kasutusõigusega koormatavat ala sihipäraselt, teostama omal kulul kõiki

töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks;

4.2.2. täita kinnisasjal kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgima isikliku kasutusõiguse alal

seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi;

4.2.3. teavitama kinnisasja valdajat tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest

vähemalt kolm tööpäeva enne tööde alustamist. Tehnorajatise avariiremondi korral alustab

Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest kasutusse andjat või

kinnisasja valdajat ühe päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest;

4.2.4. taastama pärast kasutusõiguse alal teostatud sideehitise ehitus-, hooldus-, remont- või

likvideerimistööde lõpetamist oma vahenditega kinnistu endine seisund;

4.2.5. teavitama kinnisasja valdajat metsa raie vajadusest kasutusõiguse alal vähemalt kaks kuud

enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt;

4.2.6. hüvitama kinnisasja valdajale kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie,

kokkuvedu, ladustamine);

4.2.7. mitte tegema takistusi kinnisasja valdajale sideehitiste kaitsevööndile ligipääsuks ega

metsamajanduslike tööde teostamiseks, samuti ei nõua kinnisasja valdajalt igakordset

kooskõlastust tööde teostamiseks ja metsamaterjali ladustamiseks sideehitise kaitsevööndis,

välja arvatud kaevetöödeks sügavusega üle 30 cm.

4.3. Osalejad lepivad kokku ja Kasutaja annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus

lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning sidevõrgu isikliku

5

kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus

jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil

näidatud sidevõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus selle lepingu

lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud sidevõrku ei asu.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et see kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel

asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab

kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles

taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku

kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel

õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.

5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE JA KASUTUSÕIGUSE ALA VALDUSE ÜLEANDMINE

5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel.

5.2. Riigil omanikuna on õigus nõuda kasutusõiguse lõpetamist erakorraliselt, kui koormatud kinnistu

on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.

5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma lepinguosalise (Omaniku või Kasutaja)

algatusel käesolevas lepingus nimetatud alustel on Kasutajal õigus 3 kuu jooksul arvates

kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknev sideehitis, kui pooled ei lepi

kokku teisiti.

5.4. Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu

sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 2624006 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Enefit OÜ (registrikood 16130213) kasuks sideehitiste ehitamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, likvideerimiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 11.12.2023 sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3, 4.1 ja 4.2 ning lepingu lisaks olevale plaanile.

7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED

7.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

7.2. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.

7.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

7.4. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või - rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

7.5. Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva

6

kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

7.6. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui

see ei kahjusta varem seatud servituuti.

7.7. Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul õigus nõuda õiguse igasuguse

rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust

eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib kasutaja nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on

välistatud, kui kasutaja on kohustatud rikkumist taluma. 7.8. Asjaõigusseaduse § 158 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema

kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja –rajatisi, sh elektrivõrku, nõrkvoolu- või elektripaigaldist ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

7.9. Asjaõigusseaduse § 1581 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.

7.10. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või - rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

7.11. Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse

ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on

kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne

kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise

kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse,

et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet,

siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal

on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. Lisaks eelnimetatud

sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud

kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille

suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on

talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu.

7.12. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle

osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks.

7.13. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule.

Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei

kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse

sihtotstarbeliselt.

7.14. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik

sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail. 7.15. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine

kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

7.16. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise

7

ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

7.17. EhS § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev

maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise

kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-,

niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada

tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning

põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada

raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid,

ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,

paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva

sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos

veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5)

töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja

mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal

sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.

7.18. Vastavalt asjaõigusseaduse § 337 lg 2 kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale

seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem

seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse

ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.

7.19. Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks

oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused.

Enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest

tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel.

7.20. Kinnistamisotsuse tegemine ja kinnistamisavalduses taotletu kinnistusraamatusse

sissekandmine saab toimuda pärast tasumisele kuuluva riigilõivu tasumist

Rahandusministeeriumi kontole.

7.21. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel

või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud

isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti

tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta

lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu

tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. Notaril on

alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel. Täitemenetluse seadustiku

§ 2 lg 1 p 17 kohaselt on notari tasu maksmise arve täitedokument ning arve tasumata jätmisel

esitab notar selle kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.

8. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE

8.1. Notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, milles on koos lisaga 9 lehte

ning mis on kasutusel õigussuhetes, osalejatele tasuta kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ja

e-notar iseteenindusportaalis www.notar.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest

originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osaleja soovil

väljastatakse talle vajadusel paberil kinnitatud ärakiri.

8.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaleksemplari

kinnistusosakonnale.

9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 9.1. Osalejad avaldavad, et lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse väärtus ja aastaväärtus on

määramata ning nad ei soovi isikliku kasutusõiguse väärtust ega aastaväärtust määrata ka selle

8

lepinguga.

9.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja.

9.3. Kasutaja tasub notari tasu 5 tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari

arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele

kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

9.4. Kasutaja tasub riigilõivu 5 tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi

kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile

kinnistusosakonnale edastamiseks.

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil

tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud,

notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud.

Notariaalaktile lisatud plaan on osalejatele ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks

esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt

digitaalselt allkirjastatud.

Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00

eurot: notari tasu seadus § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2).

Notari tasu kaugtõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1).

Notari tasu 58,30 eurot.

Käibemaks 11,66 eurot.

Kokku 69,96 eurot.

Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot:

riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). RRH

Urve Jõgi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tatjana Akhtyrtseva

/allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna notar Mall Vendel

/allkirjastatud digitaalselt/

Isikliku kasutusõiguse ala plaan M 1:500 (1 cm = 5,0 m)

Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine

Töö nr VT2001 Lähiaadress: Orajõe metskond 31

Katastritunnus: 21303:005:0119

Registriosa: 2624006

Koostaja: Keskkonnaprojekt OÜ

Kasutusõiguse ala 15 m² Leppemärgid:

Katastriüksuse piir Projekteeritud side maakaabelliin

Olemasolev elektri õhuliin, millele lisatakse side õhuliin

Projekteeritud side liitumispunkt mastil Projekteeritud perspektiivne kliendiliin-õhuliin

Projekteeritud sidekaev

Lisa