Värska loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Keskkonnaamet 2023

Värska loodusala

(Värska lahe hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/687

SISUKORD

1. ALA ISELOOMUSTUS ...................................................................................................... 4 1.1. Uuritus ja seire ................................................................................................................. 5

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID....................................................................... 5

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ............................ 8 Vajalikud tegevused................................................................................................................ 8

5. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................... 9

Kasutatud lühendid

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

1. ALA ISELOOMUSTUS

Loodusala eesmärk on kaitsta tiigilendlase, hariliku tõugja ja hariliku vingerja elupaiku ning looduslikult rohketoitelise järve kooslust. Ala kaitse

tagatakse läbi loodusliku arengu ning kaitsekorralduskavaga aktiivseid tegevusi ei planeerita.

Kaitstava ala nimi Värska lahe hoiuala

Loodusala nimi Värska loodusala (EE0080215)

Pindala 41,6 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7354262

Kaitsekord „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/118012022017?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Kasuk

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja kaitsekorralduskava koostamise juhend ist. Värska

loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

1.1. Uuritus ja seire

Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire

Hoiualale jääv Värska laht on 15,8 ha ulatuses määratud Natura elupaigatüübiks looduslikult rohketoitelised järved (3150). Elupaiga esinduslikkuseks on määratud B (EELIS, 2023).Värska lahte ei jää otseselt

seirepunkti, kuid veekogu seisundist annab aimduse Peipsi järve veekogumite seire.

Peipsi järve hüdrokeemilist seiret on teostatud aastatel 2010, 2013, 2016, 2019-2022. Hüdrobioloogilist seiret teostatakse igal aastal. Suure loodusliku varieeruvuse tõttu vaadatakse Peipsi puhul pikemaajalisi tendentse

ökosüsteemi arengus ning seepärast ei saa anda hinnangut ühe aasta andmete põhjal. Peipsi ökoloogiline seisund sõltub oluliselt keskkonnatingimustest. Perioodi 1997-2022 seireandmed ei näita järve seisundi paranemist. Peipsi järve kesise ökoloogilise seisundi peamine põhjus on inimtekkeline eutrofeerumine.

Valglalt tuleneva reostuse tase on liiga kõrge ning vajalik on kontrolli tõhustamine põllumajandusliku hajureostuse üle. Samas on probleemiks ka sisekoormus, sest aastate vältel põhjasetetesse talletunud

toitesoolade, peamiselt fosfaatide vabanemine rikastab järvevett toiteainetega ning vähendab veekaitsemeetmete tulemuslikkust. Madalam Lämmijärv on keskkonnatingimuste muutustele veelgi tundlikum, mistõttu aastatevaheline vee kvaliteedinäitajate varieeruvus on siin suurem. (Keskkonnaagentuur,

2023).

Tiigilendlase seire

Aastal 2016 toimus tiigilendlase seire (Programm: Nahkhiirte koosluste seire, Nahkhiirte liigiseire). Seirejaamas, mis hõlmab ka Värska lahe hoiuala (SJB1396000), loendati toona 2 isendit. Veekogu on

tiigilendlasele toitumisalaks.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on jätkata Peipsi järve hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seirega, sest ainult järjepidev seire võimaldab pikaajaliste trendide ja nende põhjuste väljaselgitamist. Lisaks on vajalik läbi viia Värska lahe

kaldavööndis kaitsealuste kalaliikide inventuur, kuna puudub täpsem ülevaade vingerja ja tõugja esinemisest hoiualal.

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Tabelis 1 võetakse kokku Värska loodusala kaitse-eesmärgid, soodsa seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Tõugja soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad meetmed on seatud vastavalt tõugja kaitse tegevuskavale.

Kaitstavate liikide tegevuskavad on kättesaadavad Keskkonnaameti koduleheküljelt:

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse.

Tabel 1. Värska loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse-

eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4

Panus

üldpindalasse /

SDFi (%)5

Liigid

Tiigilendlane (Myotis dasycneme)

LKS – II, KE – jah, LoD – II ja IV

Liik on alal esindatud /

toitumisala suurus 41,4 ha

Toitumisala säilimine 41,4

ha ulatuses Puudub

Puudub

Liik on alal esindatud,

toitumisala on säilinud 41,4 ha

ulatuses.

Vingerjas (Misgurnus fossiilis)

LKS – III, KE – jah, LoD – II

2002. arvukalt 2004. a püütud 2

isendit. Ajakohased leviku- ja arvukusandmed

puuduvad.

Andmete täpsustamine

41,4 ha ulatuses.

Veekogu füüsilise kvaliteedi halvenemine

(kallaste ümber- kujundamine, setete

struktuuri muutmine, põhjasubstraadi

eemaldamine või asendamine,

kanaliseerimine, õgvendamine).

Veekvaliteedi halvenemine

(toiteainete sissekanne veekogusse; erinevate

parameetrite kõikumine, nt

veetemperatuur, pH, hapnikusisaldus).

Kaitsealuste kalaliikide inventuur (liigi leviku ja arvukuse selgitamiseks).

Riikliku seire jätkamine:

Peipsi järve hüdrobioloogiline ja

hüdrokeemiline seire.

Veemajandus-kavas käsitletud veekaitse-

meetmete rakendamine.

Elupaikasid kahjustavate tööde vältimine –

vajadusel viia läbi Natura hindamine.

Liik on alal esindatud, veekogu

pakub sobilikku elupaika.

1 1) LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

KE – jah –püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olemine

LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA – loodusala kaitse-eesmärgiks olemine 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse- eesmärk3

Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4

Panus

üldpindalasse /

SDFi (%)5

Tõugjas (Aspius aspius) LKS – II, KE – jah,

LoD – II ja IV

Ajakohased leviku- ja arvukusandmed

puuduvad.

Leviku- andmete

täpsustamine 41,4 ha

ulatuses.

Veekogu füüsilise

kvaliteedi ja hüdroloogilise režiimi

halvenemine (kanaliseerimine,

süvendamine, õgvendamine,

maaparandustööd valgalal).

Kaitsealuste kalaliikide inventuur (liigi leviku ja arvukuse selgitamiseks).

Riikliku seire jätkamine:

Peipsi järve hüdrobioloogiline ja

hüdrokeemiline seire.

Veemajandus-kavas käsitletud veekaitse-

meetmete rakendamine.

Elupaikasid kahjustavate tööde vältimine –

vajadusel viia läbi Natura hindamine.

Liik on alal esindatud, veekogu

pakub sobilikku elupaika.

Veemajandus-kava seisukohalt tõugjale olulise veekogumi seisundiklass peab

säilitama või saavutama hea

seisundi (Tõugja kaitse tegevuskava).

Elupaik

Looduslikult rohketoiteliste järved

(3150) KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

15,8 ha /B

Elupaigatüübi säilitamine

15,8 ha. Andmete

täpsustamine 41,4 ha

ulatuses.

Toitainete sissekanne valgalalt.

Veemajandus-kavas käsitletud veekaitse-

meetmete rakendamine. Elupaikasid kahjustavate

tööde vältimine – vajadusel viia läbi Natura

hindamine.

Heas seisus elupaiku on säilinud

15,8 ha.

0,05 / 0,05

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu). Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus

Maht Tegevuse

tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne või korduv tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

1. Peipsi järve hüdrobioloogiline ja hüdrokeemiline seire

Riiklik seire KAUR II Igal aastal

2. Nahkhiirte liigiseire Riiklik seire KAUR II Iga 5 aasta tagant

3. Kaitsealuste kalaliikide inventuur Uuring KeA I 2030

4. Elupaigatüübi inventuur Inventuur KeA I 2026

Kavad, eeskirjad

5. Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

6. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

5. KASUTATUD ALLIKAD

EELIS. Kasutamise kuupäev: 21.11.2023, allikas: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&com p=objresult=ala&obj_id=1073454463

Keskkonnaagentuur. Kasutamise kuupäev: 21.11.2023, allikas:

https://kese.envir.ee/kese/listParameterValueNew.action

Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 24.11.2023, allikas: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7354262 ja

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

Natura Standardandmebaas. Kasutamise kuupäev: 21.11.2023, allikas: https://natura2000.eea.europa.eu/

Riigikantselei. Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 21.11.2023, allikas:

https://www.riigiteataja.ee/akt/118012022017?leiaKehtiv ja https://www.riigiteataja.ee/akt/118012022017?leiaKehtiv

KOR R A L D U S

20. detsember 2023 nr 1-3/23/687

Värska loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Värska loodusala (Värska lahe hoiuala) kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel. (allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur

Kadri Kasuk

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond