Kaitsekorralduskavade kinnitamine

KOR R A L D U S

21. detsember 2023 nr 1-3/23/689

Kaitsekorralduskavade kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan järgmised kaitsekorralduskavad:

1.1. Väinamere loodusala Haapsalu lossipargi ja Krahviaia kaitsekorralduskava; 1.2. Väinamere loodusala Harilaiule jääva osa kaitsekorralduskava.

2. asjaomastel asutustel arvestada punktis 1 nimetatud alade kaitse korraldamisel, sealhulgas

kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavadega;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskavade avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium,

Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected])

Elle Puurmann

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2023

Väinamere loodusala Haapsalu lossipargi ja

Krahviaia kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 21.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/689

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ................................................................. 9

Kasutatud andmeallikad .......................................................................................................... 10

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

Natura korraldus – Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”

Kaitseväärtus – hoiualade määruses ja/või Natura korralduses nimetatud kaitstav loodusväärtus

(kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur LoA – loodusala

LoD – loodusdirektiiv; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); käsitleb ohustatud

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid LiA – linnuala LiD – linnudirektiiv; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25); sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused

loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstavate alade nimed Haapsalu lossipark ja Krahviaed (KLO1200517)

Loodusala nimi Väinamere loodusala (EE0040002)

Linnuala nimi Väinamere linnuala (EE0040001)

Pindala 7,4 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally- important-area/8953267

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“

Koostaja nimi Elle Puurmann

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Haapsalu lossiparki ja Krahviaeda jääva Väinamere loodusala osa peamiseks eesmärgiks on

tiigilendlase elupaiga kaitse.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri

andmetest.

5

Joonis 1. Ala paiknemine Haapsalu linnas Lääne maakonnas ja inventeeritud loodusväärtused

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga detsember 2023).

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Nahkhiiri alal on uurinud Matti Masing ja Hille Ring (1996, 2008, 2012, 2014).

Riiklik seire Ala väärtuste kohta annab teavet nahkhiirte koosluste seire (SJB1287000, SJB1287017). Viimane

seire 2019. a. Inventuuride ja uuringute vajadus

Haapsalu lossi varemetes on tehtud ulatuslikud renoveerimistööd. Vajalik on nahkhiirte talvitumispaiga kasutuse uuring ja anda hinnang nahkhiirte elupaiga seisundile. Tehtava seire

metoodika seda ei võimalda, talvitusalade seiret alal ei tehta.

6

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Ala kaitse väärtuseks on nahkhiired, eelkõige tiigilendlane (Myotis dasycneme).

Tiigilendlane on paiguti levinud ja suhteliselt vähearvukas nahkhiireliik. Euroopas loetakse teda

üheks ohustatumaks nahkhiireliigiks. Eesti asurkonna suuruseks hinnatakse 5000‒10 000 isendit. Tiigilendlane elab Eestis oma levila servaalal, kus elutingimused on raskemad, sobivaid elupaiku suhteliselt vähe ja ohutegurite toime tugev. Arvukus on mõõdukas languses1 Eesti ohustatud

liikide punase nimestiku kohaselt on tiigilendlase asurkond 2019. aastal antud hinnangu kohaselt soodas seisundis (EELIS 08.12.2023).

Tiigilendlase elupaigad on puude ja lagendikega vahelduvad veekogudeäärsed alad. Päevasteks varjepaikadeks on vanemate majade katusealused ja seinapraod, ka puuõõnsused. Öösel otsib toitu

lennates aeglase vooluga või seisva veega veekogude kohal. Talve veedab peamiselt suuremates tehiskoobastes. Peamised ohutegurid on talvituspaikade hävimine, häirimine varjepaikades,

lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude kadumine/hulga vähenemine, ehitustegevus, mürgiste puidukaitsevahendite kasutamine hoonetes, kaevandamine. (EELIS 08.12.2023).

EELISe andmetel (EELIS 08.12.2023) jääb pargi alale osa 113,5 ha suurusest nahkhiirte piiritletud elupaigast Väike viik. Elupaigana on Väike viik ja Haapsalu puithoonetega vanalinn väga oluline

elupaigakompleks, mida on hinnatud tiigilendlasele olulise toitumisalana. Haapsalu lossipargi ala omab tähtsust eelkõige nahkhiirte talvitumisalana. Lossipargis asuvad

maa-alused rajatised võivad olla sobivateks talvitusaladeks, kuid nende seisundist puudub ajakohane ülevaade. Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava kohaselt on talvitumispaikade hävimine ja

kvaliteedi langus, sh renoveerimine, rekonstrueerimine ja lammutamine Eesti nahkhiirtele keskmise tähtsusega ohuteguriks.

Haapsalu lossipargi ja Krahviaia pargipuude õõnsused omavad tähtsust suvise varjepaigana.

Lisaks tiigilendlasele on alal registreeritud kaheksa nahkhiireliiki: veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), habelendlane (Myotis mystacinus), suurvidevlane (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiir

(Pipistrellus pipistrellus), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) ja hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus). 2019. a seireandmete põhjal on Haapsalu üks nahkhiirerikkamaid paiku. Vaatamata

toimunud arendustele on seal oli ikkagi väga palju nahkhiireliike. Täheldati suurvidevlase koloonia parvlemist Krahviaia servas, kus võis korraga lennata kümmekond looma, mis viitab poegimiskoloonia lähedusele. Kuna nahkhiireliikide elupaiganõudlus on sarnane, ei ole vaja kõiki

liike loodusala eesmärgiks seada, siseriiklikul tasandil teiste nahkhiireliikide eesmärgiks seadmist saab kaaluda edaspidi.

1 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava.

7

Nahkhiirlaste kaitse tegevuskava kohaselt on nahkhiirte kaitse pikaajaliseks eesmärgiks (15 aasta perspektiivis) nahkhiirte soodsa seisundi, milles liikide levila ei vähene ning populatsioonide

trendid on stabiilsed või tõusvad, tagamine Eestis. Lähiaja kaitse-eesmärgiks (5 aasta perspektiivis) on saada ülevaade kõigi 12 nahkhiireliigi arvukuse trendist ja levikust ning

parandada talvituspaikade kvaliteeti ja tõhustada nende kaitset. Tegevuskavaga planeeritud meetmetest on esimese prioriteedi tegevuseks talvituspaikade seisundi parandamine.

8

Tabel 1. Haapsalu lossipargi kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus2 Seisund Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Natura eesmärgid

Tiigilendlane

(Myotis dasycneme) LKS – II, KE – ei, LoD – II, IV, LoA - jah

• 5-10 isendit5, elupaik loodusalale jääval pargialal 7,4 ha

• Liigile sobiva elupaiga säilimine

• Ajakohase info puudumine

• Häirimine • Renoveerimistööd

talvitumispaigas

• Inventuur/uuring • Liigile sobiva elupaiga säilimine 7,4 ha;

• Seisundiandmed on täpsustatud

• Linnuse keldrid ja vallikäik on talvitumispaik, pargipuude õõnsused suvine varjepaik

2 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 1996. a vaatlusandmed kogu piiritletud elupaiga kohta

9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Nahkhiirte seire ala Seire KAUR I 6 aastase tsükliga

2 Nahkhiirte inventuur ja talvitumiskoha kasutuse

uuring

ala Inventuur KeA I 2028

Kavad, eeskirjad

3 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

Kasutatud andmeallikad EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: detsember 2023. a., allikas

http://www.eelis.ee/default.aspx?state=3;572247461;est;eelisand;;&comp=obj

result=ala&obj_id=-1587635712

Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150

Masing, M. 2009. Nahkhiirte inventuur parkides. Sicista Arenduskeskus MTÜ

Masing, M. 2014. Nahkhiirte uuring Lääne- ja Põhja-Eestis 2014. aasta suvel. Sicista Arenduskeskus MTÜ

Keskkonnaamet 2023

Väinamere loodusala Harilaiule jääva osa

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 21.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/689

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 6

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ............................................................... 10

Kasutatud andmeallikad .......................................................................................................... 11

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KKK – kaitsekorralduskava

HA – hoiuala PEP – püsielupaik

SKV – sihtkaitsevöönd

LKS – looduskaitseseadus

Hoiualade määrus – Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” Natura korraldus – Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”

Kaitseväärtus – hoiualade määruses ja/või Natura korralduses nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet MO – maaomanik

KAUR – Keskkonnaagentuur

LoA – loodusala

LoD – loodusdirektiiv; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); käsitleb ohustatud

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid LiD – linnudirektiiv; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25); sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused

loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik SDF – Natura standardandmebaas

PLK – poollooduslik kooslus Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstavate alade nimed Väinamere hoiuala

Harilaiu näsa-kuldsambliku püsielupaik

Loodusala nimi Väinamere loodusala (EE0040002)

Linnuala nimi Väinamere linnuala (EE0040001)

Pindala Harilaid (Väinamere HA) 15 ha, PEP 5,4 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953397,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019011?leiaKehtiv

Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Keskkonnaministri 10. augusti 2006. a määrus nr 58 "II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri"

Koostaja nimi Elle Puurmann

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kava käsitleb Väinamere loodusalale jääva Harilaiu kaitse eesmärke, mis on osa Väinamere hoiualast ja osaliselt kaitse all Harilaiu näsa-kuldsambliku püsielupaigana. Ala peamiseks väärtuseks on laiu, rannikukoosluste ja kadastike kaitse ning näsa-kuldsambliku elupaiga säilitamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

a) b)

Joonis 1. Ala paiknemine (a) ja inventeeritud elupaigatüübid (b) (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

detsember 2023).

6

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Ala poollooduslikud kooslused on inventeerinud 2017. aastal Oliver Parrest ja Taavi Nuum.

Rannikuelupaigatüüpide andmed on aastast 2014 (TÜ Ökoloogia instituut, Reimo Rivis, Laimdota Truus, Urve Ratas). (joonis 2).

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin nimetatud inventuuride andmete põhjal. Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Linnustiku andmed on 2020. aastast. Alal on registreeritud väikepistrik (Falco columbarius) kivirullija (Arenaria interpres), punaselg-õgija (Lanius collurio), vööt-põõsalind (Curruca nisoria), punajalg-tilder (Tringa totanus), rukkirääk (Crex crex), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),

ristpart (Tadorna tadorna), hänilane (Motacilla flava), randtiir ( Sterna paradisaea), liivatüll (Charadrius hiaticula) ja väiketiir (Sternula albifrons) (EELIS 07.12.2023).

Linnustiku kaitse eesmärgid on kajastatud Väinamere hoiuala maismaaosa kaitsekorralduskavas1, mistõttu selles dokumendis linnuliike ei käsitleta.

Harilaiule ulatub ka viigerhülge elupaik. Viigerhülge kaitse eesmärgid loodusalal on samuti

käsitletud Väinamere hoiuala maismaaosa kaitsekorralduskavas2. Näsa-kuldsambliku kohta on andmed 2008. aastast. Lisaks leidub alal ka II kaitsekategooria

taimeliik madal kadakkaer (Cerastium pumilum) ja III kaitsekategooria taimeliigid veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea) ja müürkevadik (Draba muralis). Nende liikide kaitse on tagatud elupaikade kaitse kaudu, mistõttu ei tehta ettepanekut nende eesmärgiks lisamiseks. (EELIS

07.12.2023).

Riiklik seire Ala väärtuste kohta annavad teavet järgmised seired:

- Talvituvate veelindude arvukus. Kesktalvine veelinnuloendus. Cb24;

- Veelindude arvukus pesitsusperioodil. Hülged – arvukus. Haudelindude kooslused (väikesed meresaared). Hari kurk;

- Haudelindude kooslused (väikesed meresaared). Harilaid. Inventuuride ja uuringute vajadus

Alal on vaja läbi viia näsa-kuldsambliku inventuur.

1 Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu,

Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava, kinnitatud 18.09.2018, muudetud

24.03.2023 2 Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu,

Kadakalaiu ja Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava, kinnitatud 18.09.2018, muudetud

24.03.2023

7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Väinamere loodusalal Harilaiul kaitseväärtuste hoidmisega seotud

kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade

soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

8

Tabel 1. Väinamere hoiuala Harilaiu kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)7

Rannikuelupaigatüübid

Väikesaared ja

laiud (1620)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 15,0 ha / A • Elupaigatüübi

säilitamine 15 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

15 ha

• Kuigi pindala

ületab 10 ha,

siis kuju annab

elupaigatüübi

1620 tunnused

• 0,88/1,18

Püsitaimestuga

kivirannad (1220)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 4,3 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 4,3 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

4,3 ha

• Kaasnevaks

elupaigatüübik

s on ka 1210

• 1,08/1,03

Poollooduslikud kooslused

Kadastikud

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 10,7 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 10,7 ha

• kinnikasvamin

e

• hooldamine • Heas seisus

elupaiku on säilinud

10,7 ha

• Kaasnevaks

elupaigatüübiks

on ka 6210

• 0,36-

0,31/0,36

3 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 4 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 7 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

9

Tabel 2. Väinamere loodusalal Harilaiul registreeritud kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

näsa-kuldsamblik

(Caloplaca

verruculifera)

LKS – II, KE –

PEP, LoD – ei,

LoA - ei

• 3 leiukohta,

kokku 48

isendit

• Leiukohtade

säilitamine

• Andmed leiukoha

kohta on vanemad kui

15 aastat

• Inventuur • Liigi andmed on

täpsustatud ja liik

on säilinud

vähemalt kolmes

kasvukohas

• Ohulähedane

• Vaatlusandmed 2008. a

10

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1 Kadastike hooldamine 10,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

2 Näsa-kuldsambliku inventuur 5,4 ha Inventuur KeA I 2025

Kavad, eeskirjad

3 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

Kasutatud andmeallikad EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: detsember 2023. a., allikas

http://www.eelis.ee/default.aspx?state=3;572247461;est;eelisand;;&comp=obj

result=ala&obj_id=-1587635712 Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade

elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks. Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava. Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.