Ida-Harjumaa - Maarendileping Loksa metskond 9 - Tapurla Paadihoiuühistu MTÜ

Asendiplaan

Kasutusala: Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala: 1350 m²

Katastritunnus: 42301:001:0310

Aadress: Harju maakond, Kuusalu vald, Tapurla küla, Loksa metskond 9

Katastriüksuse pindala: 1162800 m²

Mõõtkava: 1:1000 X = 6609091.7671681605 Y = 588701.95412667

Maa-amet 2023. Kõik õigused kaitstud

Lisa 2

RMK ja Mittetulundusühing Tapurla Paadihoiuühistu

vahelisele maarendilepingule nr 3-1.21/2023/391

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab Ida-Harjumaa

metsaülem Andrus Kevvai,

andis üle ja

Mittetulundusühing Tapurla Paadihoiuühistu, edaspidi rentnik, keda esindab juhatuse liige

Hellat Laur,

võttis vastu

lepingu objekti - ligikaudu 1350 m² suurune maatükk paadikuuride kasutamiseks,

korrashoiuks ja hooldamiseks ning vajadusel uute paadikuuride ehitamiseks, edaspidi

maatükk, Harju maakonnas Kuusalu vallas Tapurla külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga

Loksa metskond 9 (kinnistu registriosa nr 7937102, katastritunnus 42301:001:0310, pindala

116,28 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV5576, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).

2. Maatükil asuvad paadikuurid aiaga ümbritsetud alal, maatüki seisund võimaldab täita lepingus

sätestatud kasutamise eesmärki.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai Hellat Laur

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2023/391

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse esimehe

28.09.2021 käskkirja nr 1-5/74 alusel Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai, ühelt poolt,

ja Mittetulundusühing Tapurla Paadihoiuühistu, edaspidi rentnik, keda esindab põhikirja alusel

juhatuse liige Hellat Laur, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK metsaosakonna peametsaülema 05.12.2023

käskkirja nr 3-1.56/178 ja 18.12.2023 läbirääkimiste protokolli nr 3-1.51/37 alusel ning kooskõlas

metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4

„Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:

1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse äranäitamisega;

1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu

jõustumisel.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - ligikaudu

1350 m² suurune maatükk paadikuuride kasutamiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks ning

vajadusel uute paadikuuride ehitamiseks, edaspidi maatükk, Harju maakonnas Kuusalu

vallas Tapurla külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Loksa metskond 9 (kinnistu registriosa

nr 7937102, katastritunnus 42301:001:0310, pindala 116,28 ha, riigi kinnisvararegistri objekti

kood KV5576, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Lepingu objekt asub Lahemaa rahvuspargi

Lahemaa piiranguvööndis.

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele

kirjutavad alla mõlema poole esindajad.

2.3. Maatüki otsene valdus loetakse rentnikule üle läinuks pärast esimese kasutustasu maksmist.

2.4. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 20.12.2033 (kaasaarvatud). Lepingu

kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele

kohustuslikuna sätestatud teisiti.

2.5. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki

paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest, piiridest ja kasutuspiirangutest.

3. Rendi maksmise tingimused

3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 257 (kakssada viiskümmend seitse)

eurot, sealhulgas maamaks summas 0,09 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks

õigusaktidega sätestatud määras.

3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta pärast lepingu

sõlmimist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate

2

rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 1. detsembriks rendileandja poolt esitatud

arve alusel.

3.1. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta

möödumisel ja iga järgmise kolme aasta möödumisel, vastavalt ametlikult avaldatud

tarbijahinnaindeksi muutusele või maamaksu muutusele alates lepingu sõlmimisest, kuid mitte

rohkem kui kolm protsenti (3%) korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste

lisandumisel on rendileandjal õigus lisada need järgmise perioodi eest esitatavale arvele.

3.2. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta

kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on

rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

3.3. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega

viivitatud kalendripäeva eest.

3.4. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste

tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja

alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

4. Rentniku kohustused

4.1. Rentnik kohustub:

4.1.1. kasutama maatükki taotluses ja maarendilepingus nimetatud eesmärgil kooskõlas

kehtivate õigusaktidega ning järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest

tulenevaid kitsendusi. Rendileandja ei vastuta maatükile ligipääsu, maatüki puuduste ega

tegevuseks vajalike lubade saamise eest ning selleks tehtud kulutusi rentnikule ei hüvita;

4.1.2. tasuma tähtaegselt kasutustasu ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid. Tasu

tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud maksma viivist 0,15 % tähtajaks tasumata

summalt iga viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni;

4.1.3. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile

lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Rentnikupoolsete rikkumiste

avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning

vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju

tekkimise vältimiseks;

4.1.4. kasutama maatükki kooskõlas looduskaitseseaduse ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga;

4.1.5. kooskõlastama paadikuuride renoveerimist ja ehitamist puudutavad materjalid rendileandja

ning Keskkonnaametiga;

4.1.6. mitte kahjustama kasutusala vahetus läheduses olevat Natura elupaika;

4.1.7. tagama maatüki korrashoiu ja vajadusel jäätmekäitluse ning kandma kõik sellega seotud

kulud;

4.1.8. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses

maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

4.1.9. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

4.1.10. hüvitama rendileandja nõudel kahju, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute

tegevuse tagajärjel maatükile;

4.1.11. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et

õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.12. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt kasutusõiguse

ulatusega juhul, kui lepingu objekt kuulub või arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda

ning liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi volituse alusel

RMK;

4.1.13. mitte takistama RMK majandustegevust ega nõudma RMK-lt tegevuse igakordset

kooskõlastamist rentnikuga;

3

4.1.14. mitte takistama maatükil paiknevate tehnovõrkude/tehnorajatiste hooldus- ja/või

rekonstrueerimistöid tehnovõrkude/tehnorajatiste omaniku või tema poolt volitatud

kolmandate isikute poolt;

4.1.15. lubama rendilepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja

ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

4.1.16. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt kasutusõiguse

ulatusega juhul, kui lepingu objekt kuulub või arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda

ning liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi volituse alusel

RMK;

4.1.17. tagastama maatüki rendileandjale rendilepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel

(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele.

5. Rentniku õigused

5.1. Rentnikul on õigus:

5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;

5.1.2. kasutada maatükki kuni 16 (kuueteistkümne) paadikuuri kui ajutise ehitise teenindamiseks;

5.1.3. oma lepingujärgseid õigusi ja kohustusi üle anda ning anda maatükki allrendile, vastutades

allrentniku tegevuse eest nagu enda tegevuse eest;

5.1.4. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

6. Rendileandja kohustused

6.1. Rendileandja kohustub:

6.1.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise

eesmärgist;

6.1.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine

7.1. Leping lõpeb

7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel;

7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja

möödumist;

7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud

alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s

196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;

7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;

7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi

esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;

7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;

7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või pankroti

väljakuulutamise päevast.

7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule

erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

7.3.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset

korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,

võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles

öelda.

7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:

4

7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.

7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise

korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja

taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse

lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk

rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.

Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.

Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui

õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

8. Poolte vastutus

8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:

8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist

iga viivitatud päeva eest;

8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva

eest.

8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.

8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

8.4. Rendileandja ei vastuta maatüki puuduste ja tegevuseks vajalike lubade saamise eest ning tehtud

kulutusi rentnikule ei hüvita.

9. Poolte esindajad ja kontaktandmed

9.1. Rendileandja esindaja on Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai, tel 506 6931, e-post

[email protected].

9.2. Rentniku esindaja on juhatuse liige Hellat Laur, tel 5302 9111, e-post [email protected].

10. Teadete edastamine

10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist

poolt.

10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on

täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

11. Vääramatu jõud

11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei

näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:

5

11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;

11.2.2. sõjalist konflikti;

11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;

11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise

võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu

mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

12. Muud tingimused

12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud

korras.

12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu

muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu

lisana.

12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivara-

seadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.

12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Rendileandja Rentnik

Riigimetsa Majandamise Keskus Mittetulundusühing Tapurla Paadihoiuühistu

Registrikood 70004459 Registrikood 80160261

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald Randla tn 15, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn

45403 Lääne-Viru maakond 10315 Harju maakond

Tel 676 7500 Tel 515 8019

E-post [email protected] E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai Hellat Laur

Asendiplaan

Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala 1370 m²

Katastritunnus 42301:001:0310

Aadress Loksa metskond 9, Tapurla küla, Kuusalu vald, Harju maakond,

Katastriüksuse pindala 1162806 m²

Maa-amet 2025. Kõik õigused kaitstud

Lisa 3

RMK ja Mittetulundusühing Tapurla Paadihoiuühistu

vahel 20.12.2023 sõlmitud

maarendilepingule nr 3-1.21/2023/391

KOKKULEPE RENDILEPINGU MUUTMISEKS

Riigimetsa Majandamise Keskus, (registrikood 70004459), keda esindab juhatuse liikme

14.02.2025 käskkirja nr 1-5/19 alusel kinnisvaraosakonna maakasutuse spetsialist Ruth

Rajaveer, edaspidi rendileandja, ühelt poolt,

ja Mittetulundusühing Tapurla Paadihoiuühistu (registrikood 80160261), keda esindab

juhatuse liige Hellat Laur, edaspidi rentnik, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi koos pooled, sõlmivad kokkuleppe poolte vahel sõlmitud

maarendilepingu muutmiseks tulenevalt kasutusala täpsustamise vajadusest.

1. Pooled muudavad lepingu punkte 2.1. ja 3.1. ning loevad need kehtivaks järgmises

sõnastuses:

„2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti -

ligikaudu 1370 m² suurune maatükk paadikuuride kasutamiseks, korrashoiuks ja

hooldamiseks ning vajadusel uute paadikuuride ehitamiseks, edaspidi maatükk, Harju

maakonnas Kuusalu vallas Tapurla külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Loksa

metskond 9 (kinnistu registriosa nr 7937102, katastritunnus 42301:001:0310, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV5576). Lepingu objekt asub Lahemaa rahvuspargi

Lahemaa piiranguvööndis.“

„3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 260 (kakssada

kuuskümmend) eurot aastas, sealhulgas maamaks summas 0,09 eurot, edaspidi rent.

Rendile lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras.“

2. Pooled ei soovi muuta maarendilepingu teisi punkte.

3. Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt.