Kuke Kiili kaardikihid

KOR R A L D U S

20. detsember 2023 nr 1-3/23/686

Kaitsekorralduskavade kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan järgmised kaitsekorralduskavad:

1.1. Karuse-Linnuse loodusala kaitsekorralduskava, 1.2. Kuke-Kiili loodusala kaitsekorralduskava,

1.3. Luiste loodusala kaitsekorralduskava, 1.4. Poanse loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktis 1 nimetatud alade kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavadega; 3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskavade

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected])

Elle Puurmann

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

„Karuse – Linnuse sügis“ Margus Kõllamaa

Keskkonnaamet 2023

Karuse - Linnuse loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/686

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4 1.2 Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ............................................................... 17

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd ....................................................................... 20 3.2. Hoiuala piiritähiste uuendamine ............................................................................. 20

3.3. Külastuskorraldus ...................................................................................................... 20

Kasutatud andmeallikad .......................................................................................................... 21

3

Kasutatud lühendid

KKK – kaitsekorralduskava HA – hoiuala

LKS – looduskaitseseadus

Hoiualade määrus – Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas”

Natura korraldus – Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”

Kaitseväärtus – hoiualade määruses ja/või Natura korralduses nimetatud kaitstav loodusväärtus

(kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus KOV – kohalik omavalitsus

MO – maaomanik

KAUR – Keskkonnaagentuur

ELF – Eestimaa Looduse Fond PKÜ – Pärandkoosluste Kaitse Ühing LoA – loodusala

LoD – loodusdirektiiv; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); käsitleb ohustatud

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik SDF – Natura standardandmebaas

PLK – poollooduslik kooslus

VEP - vääriselupaik Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms) Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Taasloomine – kui elupaik on hävinud ja potentsiaalsete elupaikade arvelt ei ole võimalik SDF

eesmärki täita

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Karuse-Linnuse hoiuala

Loodusala nimi Karuse-Linnuse loodusala (EE0040207) (joonis 1)

Pindala 413,3 ha

Asukoht ja piirid

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-

important-area/8953229, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrus nr 59 „Hoiualade kaitse

alla võtmine Lääne maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019011?leiaKehtiv Looduskaitseseadus § 32, 33 ja 50

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Elle Puurmann

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise

kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks väärtuseks on metsa-, märgala- ja poollooduslike koosluste kaitse. Peamisteks

tegevusteks on metsa ja madalsooelupaikade looduslikule arengule jätmine ning poollooduslike koostluste taastamine ja hooldamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Karuse-Linnuse loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse

põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Karuse-Linnuse loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-amet 2023).

6

Joonis 2. Kaitstavad elupaigatüübid Karuse-Linnuse loodusalal (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa- amet 2023; EELIS).

1.2 Uuritus ja seire Inventuurid ja uuringud

Elupaigad Esmane elupaigatüüpide ülevaade tehti alal Natura pilootprojekti raames 2000. aastal. Hilisematel

inventuuridel on täpsustatud elupaigatüüpide määrangut, piire ja seisundihinnanguid. Poollooduslikke kooslusi on inventeeritud 2014. aastal (PKÜ; Meeli Mesipuu), 2019. aastal (OÜ

Metsaruum; Oliver Parrest ja Marje Talvis). 2017. aastal inventeeris üle-Eestilise nõmmede inventuuri raames alal erinevad niidukooslused Rein Kalamees. 2023. a inventeeris puisniitude

Life projekti tegevuste kavandamisega seotult puisniite Tiit Hallikma. Sookoosluste kohta on andmed ELF soode inventuurist; välitööd on tehtud 2010. aastal (Alex ja

Kaja Lotman).

Metsakooslused inventeeris 2018. aastal Indrek Sell. Inventuur hõlmas osaliselt ka sookooslusi (elupaigatüüp 7230).

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Kaitsealused liigid Käpalisi on inventeeritud 2015. (Ilona Lepik) ja 2016. aastal (Toomas Hirse ja Rainer Kurber).

Kaitsealuste taimeliikide andmed on registreeritud elupaigatüüpide inventuuride käigus. Samblike andmed on 2020. aasta inventuurist (Piret Lõhmus).

Riiklik seire

Ala kaitseväärtuste kohta saab andmeid kaitstavate sammalde rohelise kaksikhamba seirest (Karuse seireala). Vaatlused alates 2002. aastast, viimane 2021.(Nele Ingerpuu ja Mari Müür)-

Inventuuride ja uuringute vajadus

Liikide info on oluline ka elupaigatüüpide seisundi hindamiseks (indikaatoritena). Elustiku inventuur:

- käpalised; ajakohased andmed on vajalikud HA kaitse-eesmärgiks seadmisel; - emaputk; on LoA eesmärk, kuid andmed leviku kohta puuduvad;

- kaitsealused looma- ja linnuliigid. Kuna loomaliigid kaitse-eesmärgiks ei ole, siis selles etapis inventuure ei kavandata.

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate metsa-, soo- ja poollooduslike kooslustega.

Tabelis 1 võetakse kokku Karuse-Linnuse loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse- eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning

nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt

elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud

andmeallikate nimekirja

Tabel 1. Karuse-Linnuse loodusala kaitse väärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse / SDF-i (%)5

Liivikud (2330)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,2 ha C • seisundi

parendamine

0,2 ha

• ei ole

eesmärgiks

• lisada

eesmärgiks

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 0,2 ha

• ei vasta

varemmääratud

elupaigatüübile

4030; määrangut

täpsustatud üle-

Eestilise

nõmmede

inventuuri

raames 2017.

• 0,4/0,4

Kuivad

nõmmed (4030)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 0,8 ha C • andmete

täpsustamine 0,8

ha

• info

puudumine

• inventuur 0,8

ha

• andmed

täpsustatud

0,8 ha

• SDF 18 ha;

• 2014. a osaliselt

inventeeritud

6270*. 2017. a

inventuuril

täpsustatud

varasemat

määrangut:

vastab

elupaigatüübile

liivikud 2330,

6210, osaliselt

0-elupaik;

• 0

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) – on

või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav. 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

10

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

väikeses osas on

jäänud;

• KR_plk kihil

nõmm, aga

tõenäoliselt

vastab muule

niidutüübile

Kadastikud

(5130)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 0 • säilitada

kaasnevana

• SDF 0

• esineb

kaasnevana

muude

niiduelupaigatüü

pidega

• 0

Kuivad niidud

lubjarikkal

mullal (6210*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 1,3 ha C6

• seisundi

parendamine 1,3

ha.

• võsastumine;

• ei ole

eesmärgiks

• taastamine ja

seejärel

hooldamine

1,3 ha;

• nimetada

kaitse-

eesmärgiks

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 1,3 ha,

sh 1,3 ha

taastatud

• varasematel

inventuuridel

osaliselt

määratud

elupaigatüübiks

kuivad nõmmed,

millele ei vasta

• 0,04-

0,03/0,04

Liigirikkad

niidud

lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,4 ha A

• 8,2 ha B

• 2,6 ha C

• seisundi

säilitamine 8,6

ha;

• seisundi

parendamine 2,6

ha

• võsastumine

• ei ole

eesmärgiks

• hooldamine

8,6 ha;

• taastamine ja

seejärel

hooldamine

2,6 ha;

• lisada

eesmärgiks

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 11,2 ha,

sh 2,6 ha

taastatud

• varasematel

inventuuridel

osaliselt

määratud

elupaigatüübiks

4030, millele ei

vasta

(nõmmeniit);

• 4,1 ha on

hoolduses.

• 0,37-

0,22/0,41

6 Niidukoosluste andmed KR_plk kaardikihilt

11

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Niiskuslembese

d kõrgrohustud

(6430)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 0,2 ha C7 • seisundi

parendamine 0,2

ha

• võsastumine • taastamine ja

seejärel

hooldamine

0,2 ha

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 0,2 ha,

sh 0,2 ha

taastatud

• SDF 0;

• kujunenud ka

märgalakooslust

e servaaladel

• 0,01/0,01

Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupuga

niidud (6510)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 0,9 ha B

• 1,3 ha C8

• 0,8 ha

teadmata

seisundiga

• seisundi

säilimine 0,9 ha

• seisundi

parendamine 1,3

ha

• andmete

täpsustamine 0,8

ha

• võsastumine

• info

puudumine

• hooldamine

0,9 ha

• taastamine ja

seejärel

hooldamine

1,3 ha

• inventuur 0,8

ha

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 3,0 ha,

sh 1,3 ha

taastatud ja

andmed

täpsustatud 0,8

ha

• SDF 1 ha;

• natura_elupaik

kiht vajab

korrigeerimist

KR_plk kihi

alusel

• 0,8 ha hoolduses

• 0,08/0,14

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 13,3 ha C9 • seisundi

parendamine

13,3 ha

• kinnikasvam

ine

• taastamine ja

seejärel

hooldus 13,3

ha

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 13,3 ha,

sh 13,3 ha

taastatud

• SDF alusel 17 ha

• pindala

vähenemine

tingitud

kujunemisest

9020*ks;

inventeeritud

kaasnevana

9020*-ga (1,3

ha)

• 0,67-

0,33/0,67

7 KR_plk kaardikiht 8 KR_plk kaardikiht 9 andmed KR_plk kaardikihilt ja 2023. a inventuur

12

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Rikutud kuid

taastumisvõimel

ised rabad

(7120)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah;

Looduslikus

seisundis rabad

(7110*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 5,7 ha 7120 C • seisundi

parendamine 5,7

ha (7110*)

• kuivendusm

õju;

• 7110* ei ole

kaitse-

eesmärgiks

• looduslikule

arengule

jätmine;

• uuring

taastamisvõi

maluste

kohta;

• 7110*

lisamine

kaitse-

eesmärgiks

• heas seisus

elupaiku

(7110*) on

säilinud 5,7 ha

• SDF 7120 6 ha;

• soode

kaardikihil on D

esinduslikkuseg

a 7110/7140 ja

7120;

• vajalik on

eksperthinnang

märgalakooslust

e

taastamisvõimal

uste ja täpsemate

tegevuste kohta

• 0,004/0,005

Liigirikkad

madalsood

(7230)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 5,2 ha B;

• 4,4 ha C

• 0,8 ha p

• seisundi

säilitamine 5,2

ha;

• seisundi

parendamine 4,4

ha

• ei ole

eesmärgiks;

• kuivenduse

mõju;

• võsastumine

• lisada

eesmärgiks;

• kraavide

sulgemine ja

looduslikule

arengule

jätmine;

• võsaraie

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 9,6 ha

• inventeeritud

2018, varasemad

inventuuriandm

ed puuduvad;

• elupaiga hoiab

avatuna

looduslik

veerežiim; kui

see pole piisav,

kavandatakse

täiendavad

võsaraietööd

• 0,04/0,06

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 34,1 ha B,

• 47,9 ha C;

• 22,2 ha p

• seisundi

säilitamine 34,1

ha;

• seisundi

parendamine

47,9 ha

• looduslikule

arengule

jätmine

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 82 ha

• SDF 0

• 2018. a

metsakoosluste

inventuuril

täpsustatud

määrangut, piire

ja

seisundihinnang

uid;

• 0,12/0,14

13

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

• kunagised

metsakarjamaad

Vanad

laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 9,0 ha A,

• 62,1 ha B,

• 7,4 ha C

• seisundi

säilitamine 71,1

ha

• seisundi

parendamine 7,4

ha

• looduslikule

arengule

jätmine

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 78,5 ha

• SDF 51 ha;

• metsastunud

kunagised

puisniidualad

• 1,11/1,12

Oosidel ja

moreenikuhjatis

tel kasvavad

okasmetsad

(sürjametsad)

(9060)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 0 • puudub • arvata

kaitse-

eesmärkidest

välja

• SDF 6 ha;

• varasem

valemäärang;

2018. a

inventuuri alusel

ei ole;

vallseljakul olev

mets on 9020*

(tammik).

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 0,2 ha C10

• 28 ha

D/T11

• seisundi

parendamine 0,2

ha

• taasloomine 11

ha

• kinnikasvam

ine

• taastamine ja

seejärel

hooldus

11,2 ha

• heas seisus

elupaiku on

säilinud ja

taastatud 11,2 ha

• SDF 38 ha;

• pindala

vähenemine

seotud

kinnikasvamiseg

a; määratud

metsaelupaigatü

übiks (9080*);

• natura_elupaik

kiht vajab

parandamist;

• taasloomine

kavandatud alal,

• 0,37/0,53

10 KR_plk kaardikiht 11 Natura_elupaik kaardikiht

14

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

mis olid ka

natura ala

moodustamisel

määratletud

elupaigatüübina

Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 22,3 ha B

• 16,1 ha C

• 0,5 ha D

• 15,4 ha p

• seisundi

säilitamine 22,3

ha;

• seisundi

parendamine

16,1 ha

• looduslikule

arengule

jätmine

• heas seisundis

elupaiku on

säilinud 38,4 ha

• SDF 1 ha;

• osaliselt

kunagised

puiskarjamaad

• 0,11-

0,10/0,11

Rusukallete ja

jäärakute

metsad

(pangametsad

9180*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 0 • puudub • arvata LoA

kaitse-

eesmärkidest

välja

• SDF 1 ha

• varasem

valemäärang,

2018. a

inventuuril ei ole

• 0

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 7,1 ha B

• 4,7 ha C

• seisundi

säilitamine 7,1

ha

• seisundi

parendamine 4,7

ha

• kuivendus • looduslikule

arengule

jätmine

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 11,8 ha

• SDF 2 ha • 0,03-

0,02/0,03

15

Tabel 2. Karuse-Linnuse loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

emaputk

(Angelica palustris)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA - jah

• andmed

leidumise

kohta

puuduvad

• andmete

täpsustamine

• puudulikud

andmed

• inventuur • andmed liigi

leviku kohta on

täpsustunud

• SDF kohaselt leidub

• EPN alusel

ohulähedane (EELIS

14.02.2023)

roheline

kaksikhammas

(Dicranum viride)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA - jah

• elupaik 13,7

ha

• 5 isendit

• Elupaiga ja

liigi seisund

soodne12

• liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on

vähemalt 13,7

ha;

• liigi seisund

soodne

• kasvukohtade

säilimine

vähemalt 13,7 ha-l

vähemalt 5 taime

• SDF kohaselt esineb

• EPN alusel soodsas

seisundis (EELIS

14.02.2023)

Siseriiklikud eesmärgid

kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

LKS – II, KE – ei,

LoD – II, LoA - ei

• 11

generatiivset

võsu (2015);

0,06 ha

• liigile sobilike

kasvukohtade

pindalal on

vähemalt 0,06

ha

• metssigade

tegevus (tuhnivad

taimed üles ja

söövad nende

mugulaid)

• ei ole ala kaitse

eesmärgiks

• metssigade

arvukuse

reguleerimine

• arvata HA kaitse-

eesmärgiks

• kasvukohtade

säilimine

vähemalt 0,06 ha-

l; arvukusega

vähemalt 11 taime

• EPN alusel

ohulähedane (EELIS

14.02.2023)

täpiline sõrmkäpp

(Dactylorhiza

incarnata subsp.

Cruenta)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA - ei

• üksikud,

hajusalt

(2015); 0,18

ha.

• liigile sobiliku

kasvukoha

pindala on

vähemalt 0,18

ha; liik levib

hajusalt

• elupaiga (7230)

võsastumine;

• kuivenduse mõju;

• ei ole ala kaitse-

eesmärgiks

• elupaiga

hooldamine

poollooduslike

koosluste

hooldamise

raames/

liigitegevuskava

alusel;

• arvata HA kaitse-

eesmärgiks

• kasvukoha

säilimine 0,18 ha;

liik levib vähemalt

hajusalt

• EPN alusel

ohulähedane (EELIS

14.03.2023). Taim on

haruldane ning

levinud põhiliselt

Lääne-Eestis ja

saartel.

•

12 Viimane kinnitatud vaatlus 2021 (EELIS 08.11.2023)

16

jumalakäpp

(Orchis mascula)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA - ei

• kaks

kasvukohta

pindalaga

0,12 ha;

vähemalt 75

taime (2016)

• liigile sobiliku

kasvukoha

pindala on

vähemalt 0,12

ha; vähemalt

75 taime

• ei ole ala

kaitse-

eesmärgiks

• arvata HA kaitse-

eesmärgiks

• kasvukoha

säilimine

vähemalt 0,12 ha-

l; 75 taime

• EPN alusel

ohulähedases seisus

(EELIS 14.03.2023)

ruske nuisamblik

(Sclerophora

coniophaea)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA - ei

• neli

substraadiüh

ikut;

elupaiga

pindala 3,8

ha

• liigile sobiv

elupaik on

säilinud 3,8

ha-l; liik levib

vähemalt 4

substraadiühik

ul

• ei ole ala

kaitse-

eesmärgiks

• arvata HA kaitse-

eesmärgiks

• liigile sobiv

elupaik on

säilinud 3,8 ha-l;

liik levib vähemalt

4 substraadiühiku

• EPN alusel

väljasuremisohus

(14.03.2023)

• elupaik piiritletud

VEP piiridega

• kasvukoht on

inventeeritud

elupaigatüübina

9020* ja HA-l

kaitstud

17

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; Ajaliselt võiks arvestada, et peaks tehtud saama esimese viie aasta jooksul alates kinnitamisest. 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite

kõrvaldamisele; Peaks tehtud saama kümne aasta jooksul alates kinnitamisest. 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele. Peaks tehtud saama 15 aasta jooksul alates kinnitamisest.

Tabel 3. Vajalikud tegevused.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik Inventuurid, seired, uuringud

1

Elupaigatüüpide nõmmede (4030) ja

aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niitude (6510) andmete

täpsustamine

0,8+0,8 ha Inventuur KeA I 2024

2 Emaputke ja käpalistee inventuur ala Inventuur KeA II 2025

3 Rohelise kaksikhamba seire 1 seireala Riiklik seire KAUR I 1 kord 5 aasta jooksul

4 Rabade elupaiga looduslikkuse

taastamise võimaluste uuring ala Uuring KeA II 2030

Hooldus, taastamine ja ohjamine

5 Liivikute (2330) seisundi

parendamine 0,2 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

6 Kuivad niidud lubjarikkal mullal

(6210) taastamine 1,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

7 Kuivad niidud lubjarikkal mullal

(6210) hooldamine 1,3 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

8 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*) taastamine 2,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

18

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

9 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*) hooldamine

4,1 + 4,5 ha

+2,6 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

10 Niiskuslembeste kõrgrohustute

(6430) taastamine 0,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

11 Niiskuslembeste kõrgrohustute

(6430) hooldamine

0

+0,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

12 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niitude (6510) taastamine 1,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

13 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niitude (6510) hooldamine

1,7

+1,3 Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

14 Puisniitude (6530*) taastamine 13,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024

15 Puisniitude (6530*) hooldamine 0+13,3 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

16

Rikutud kuid taastumisvõimeliste

rabade (7120) seisundi parendamine

ja looduslikus seisundis rabade

(7110*) kujunemine

5,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

17 Liigirikaste soostuvate niitude

(7230) seisundi parendamine 9,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA/RMK I 2050

18 Vanade loodusmetsade (9010*)

seisundi parendamine 47,9 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

19 Vanade laialehiste metsade (9020*)

seisundi parendamine 7,4 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

20 Soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) seisundi parendamine 16,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

21 Puiskarjamaade (9070) taastamine 11,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

22 Puiskarjamaade (9070) hooldamine 0+11,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

23 Siirdesoo- ja rabametsade (91D0)

seisundi parendamine 4,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

24 Hoiuala tähistamine ja tähiste

hooldamine 25 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine RMK II Igal aastal

Kavad, eeskirjad

19

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

25 Lääne maakonna hoiualade määruse

muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

26 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

27 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

Muu

Käsitletud on kõige olulisemaid tegevusi ala Natura eesmärkide saavutamise jaoks.

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2021. aastal oli Karuse-Linnuse HA-l hoolduses ligi 5 ha poollooduslikke kooslusi. 0,8 ha

niidualade väärtushinnangud vajavad täpsustamist. KKK-ga on kavandatud 30 ha poollooduslike koosluste taastamine. Osaliselt heas seisus niidualasid võib koheselt hooldama hakata. Kokku on

kavandatud hoiualal 40,2 ha poollooduslike koosluste säilitamine.

3.2. Hoiuala piiritähiste uuendamine

Karuse-Linnuse hoiualale on paigaldatud 25 keskmise suurusega tähist (joonis 1). Tähiste hooldus - lõhutud/rikud piiritähiste asendamine toimub jooksvalt vastavalt vajadusele.

3.3. Külastuskorraldus Hoiualal puuduvad turismirajatised ja vajadust külastustaristu rajamiseks ei ole. Hoiuala piirile

jäävad Risti - Virtsu - Kuivastu – Kuressaare ja Karuse - Kalli maantee ning alal on mitmed rajad. See on piisavaks infrastruktuuriks võimalikele huvilistele.

Kasutatud andmeallikad Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. 2010. Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Pajula, R., & Ilomets, M. 2012. Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend . Tartu.

Aru- ja soostunud niitude hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1263/download.

Puisniidu, puiskarjamaa hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1266/download.

Kaitstavate soode tegevuskava. 2015.

Pärandniitude tegevuskava. 2021.

Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava (2015) https://pilv.envir.ee/index.php/s/7i5MKGRrkTqXK6r?dir=undefined&path=%2FTai

med&openfile=3710

„Kuke-Kiili hoiuala“ Kalle Kõllamaa

Keskkonnaamet 2023

Kuke-Kiili loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/686

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4 1.2 Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .................................................................................. 10

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ............................................................... 19 3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd ....................................................................... 22

3.2. Hoiuala märgalakoosluste loodusliku veerežiimi taastamine ............................. 22 3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus ....................................................... 24

3.4. Külastuskorraldus ...................................................................................................... 24

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 25

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KKK – kaitsekorralduskava HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

SKV – sihtkaitsevöönd LKS – looduskaitseseadus

Hoiualade määrus – Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla

võtmine Lääne maakonnas” Natura korraldus – Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”

Kaitseväärtus – hoiualade määruses ja/või Natura korralduses nimetatud kaitstav loodusväärtus

(kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund KeA – Keskkonnaamet

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

KOV – kohalik omavalitsus MO – maaomanik

KAUR – Keskkonnaagentuur

ELF – Eestimaa Looduse Fond LoA – loodusala

LoD – loodusdirektiiv; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); käsitleb ohustatud

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid LiD – linnudirektiiv; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25); sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused

loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik SDF – Natura standardandmebaas

PLK – poollooduslik kooslus

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng) Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

1. Ala iseloomustus

Kaitstavate alade nimed Kuke-Kiili hoiuala (KLO2000148; 881,2 ha) Kiili kanakulli püsielupaik (KLO3000683) Kiili merikotka püsielupaik (KLO3000792)

Kiili merikotka püsielupaik (KLO3001776; osaliselt)

Loodusala nimi Kuke-Kiili loodusala (EE0040205) (joonis 1)

Pindala 888,8 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally- important-area/8953267

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019011?leiaKehtiv Looduskaitseseadus § 32, 33 ja 50

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv Keskkonnaministri 13.12.2006. a määrus nr 73 "Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri"

https://www.riigiteataja.ee/akt/127022019009?leiaKehtiv Keskkonnaministri 21.07.2010. a määrus nr 33 "Merikotka

püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" https://www.riigiteataja.ee/akt/121052021005?leiaKehtiv

Koostaja nimi Elle Puurmann

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks väärtuseks on metsa-, märgala- ja poollooduslike koosluste kaitse. Peamisteks

tegevusteks on metsa ja sooelupaikade looduslikule arengule jätmine ning poollooduslike koostluste taastamine ja hooldamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kuke-Kiili loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse

põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kuke-Kiili loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa- ameti WMS-kaardirakendus seisuga 22.03.2023; EELIS 22.03.2023).

6

Joonis 2. Kaitstavad elupaigatüübid Kuke-Kiili loodusalal (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus seisuga 29.05.2023; EELIS 29.05.2023).

1.2 Uuritus ja seire Inventuurid ja uuringud

Elupaigad

Esmane elupaikade inventuur alal tehti Natura pilootprojekti raames aastal 2002. Hilisematel inventuuridel on täpsustatud elupaikade piire, määrangut ja seisundihinnanguid.

Niidukoosluste inventuuriandmed on aastatest 1999 (Heikki Luhamaa ja Malle Leht), 2016 (Marje Talvis, Pille Mänd) ja 2018 (Aivar. Hallang ja Pille Mänd).

Metsaelupaigatüüpide inventuuri tegi 2021. aastal ekspert Indrek Sell.

Sooelupaigatüüpide andmed on ELF-i soode inventuurist ja välitöid on teinud 1990. aastal Maarika Männil ning 2012. aastal Eerik Leibak.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Liigid

Loodusala linnustiku andmed pärinevad ELF-i 2012. aastal tehtud inventuurist „Sootaimed ja linnud“ (Eerik Leibak) ja Kuke-Kiili hoiuala linnustiku inventuurist 2013. aastal (Olavi Vainu).

Loodusala taimestiku andmed on ELF-i soode inventuurist 1990. aastal (Maarika Männil) ning inventuurist „Sootaimed ja linnud“ 2012. aastal. 2015. aastal kaardistas alal käpalisi Rainar Kurbel, 2016. aastal poollooduslike koosluste inventuuril (Marje Talvis ja Pille Mänd) ning 2021.

aastal metsakoosluste inventuuril (Indrek Sell) on registreeritud ka kaitsealuste taimeliikide vaatlusandmed.

Pärandkultuuriobjektid Pärandkultuuriobjekte inventeeris Indrek Kaisel 2006. ja 2007. aastal ning Jürgen Kusmin 2013.

aastal projekti „Pärandkultuuri objektid metsas“ käigus. Registreeriti kümme objekti.1

Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

Riiklik seire

Merikotkaste teadaolevaid pesi kontrollitakse seireprogrammi „Kotkad ja must-toonekurg“ käigus. Eesmärgiks on Eestis pesitsevate kotkaste arvukuse ja selle muutuste, samuti sigimisedukuse ning peamiste ohutegurite mõju jälgimine. Kogutakse ka andmeid ohutegurite

mõju ja muutumise kohta, samuti kaitserežiimi rikkumiste, toitumise ning elupaigavaliku kohta.

1 Muinsuskaitseamet. (2009). Kultuurimälestiste riiklik register. Kasutamise kuupäev: 9. detsember 2019. a., allikas

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=11788

8

Seire toimub kolme- kuni viieaastase sammuga. Seireprojekti käigus kogutud informatsiooni on võimalik kasutada liigi kaitse korraldamiseks. 2

Kanakulli seisundi hindamiseks vajalikke andmeid kogutakse kanakulli seire allprogrammi

käigus3.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Liikide info on oluline ka elupaigatüüpide seisundi hindamiseks (indikaatoritena).

• Madalsoode taimede inventuur

II kaitsekategooria liigi koldja selaginelli täpne leiukoht on teadmata. Alal registreeritud eesti soojumika osas on vaja täpsustada, kas liik on laiemalt levinud. Russowi sõrmkäpa seisund vajab jälgimist: see on allikasoo indikaatorliik, millel on piirkonnas (Lääneranna vallas) vaid kolm

leiukohta. Metsa talu maadel on nähtud kärbesõit4, mille levik vajab täpsustamist.

• Selgrootute (liblikate ja limuste) inventuur

Kuke-Kiili hoiuala ja loodusala eesmärgiks on teelehe-mosaiikliblika ja vasakkeermese pisiteo elupaikade kaitse. Puuduvad andmed nimetatud liikide leviku kohta alal. Inventuur on vajalik, et

kindlaks teha, kas alal leidub neid liike ja nende jaoks sobilikke elupaiku ning sellest lähtuvalt väärtuste täpsustamiseks ja vajadusel kaitsekorra tõhustamiseks. Liblikad ja limused

inventeeritakse valitud sooaladel, poollooduslikel kooslustel ja valitud teede servades.

• Madalsoode veerežiimi ja põhjavee liikumise uuring

RMK tegi Kuke-Kiili madalsoo ja Kuke-Kiili (Massu) raba veerežiimi taastamistöid 2022. aastal Kaitstavate soode tegevuskavas (2015) näidatud I prioriteedi taastamist vajavatel aladel. Tehtud

tööde mõju ja tulemuslikkust on vaja hinnata.

Kõmsi-Mõisaküla-Salevere teest kirdesse jäävas hoiuala osas (Kiili soo idaoa) on samuti kuivendusest mõjutatud märgalakooslused, kus taastamist ei ole tehtud. Kiili soo idaosa äravool toimub Kõera oja kaudu Topi lahte. Kuna maapind on ühetasane kogu Kiili soo ulatuses, siis

toimub osa Kiili soo äravoolust sulavete ajal ka teetruubi kaudu Massu-Mõisaküla tee alt Hanila ojja.5 Sookoosluste taastamise kavandamiseks on vaja tunda sealtoimuvaid protsesse. Vajalik on

sealsete madalsoode veerežiimi ja põhjavee liikumise uuring ning selgitada, kas ja kui suur on vanade kraavide kuivendav mõju, kas on vaja ja võimalik sealsed kraavid sulgeda, tagamaks nende soode avatuna püsimise ning liigirikkuse (Russowi sõrmkäpa elupaik).

2 MTÜ Kotkaklubi. 2016 3 Seireveeb 2017 4 Ilona Lepiku suulised andmed 5 Peep Ilmeti (Metsa kinnistu omanik) andmed.

9

• Vee-elupaikade inventuur

Loodusalale jäävad kaks nimetut järve, mis on roogu kasvanud, kuid veel 1990ndatel oli vaba vesi ning arvukas linnustik6. Vajalik selgitada, kas seal on võimalik vabaveealade taastamine või on

alust käsitleda ala poolloodusliku kooslusena ja karjatamise abil uuesti avada.

Jõe jõe (oja) osa, mis jääb väikeses lõigus hoiuala piirile, on sirgeks kraaviks tõmmatud ning toimib eesvooluna. Veekogu seisundi kohta andmed puuduvad.

Vajalik on vee-elupaikade ning sealse elustiku inventuur, et selgitada vastavus Natura 2000 elupaigatüüpidele ning kas elupaik on sobilik mõnele kaitsealusele liigile. Sellest lähtuvalt saab

kavandada vajadusel taastamistöid.

6 Ilona Lepiku suulised andmed

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala (hoiuala) looduskaitselised väärtused on loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate pool-looduslike kooslustega, soo- ja metsakooslustega.

Tabelis 1 võetakse kokku Kuke-Kiili loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse- eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning

nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt

elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud

andmeallikate nimekirja. Väärtuse pindalaliste eesmärkide seadmisel on aluseks natura_elupaik kaardikiht, KR_plk

kaardikiht ja sood kaardikiht (EELIS 29.05.2023).

Tabel 1. Kuke-Kiili loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus7 Seisund8 Kaitse eesmärk9 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus10 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)11

Elupaigatüübid

Kadastikud

(5130)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 1,2 ha A, 50%

kaasnev

6280*;

• 4,8 ha B;

• 12,8 ha C

• Elupaigatüübi

säilitamine 4,8

ha suurusel alal;

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

12,5 ha suurusel

alal

• Võsastumine • Hooldamine

4,8 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

12,5 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 17,3 ha,

sh 12,5 ha

taastatud

• SDF 45 ha;

varem määratud

aladel on

tegemist 6280*

või 6210-ga,

lisaks 0-

elupaigaga;

• 4,8 ha hooldusse

võtmisel võib

olla vajalik

täiendav

taastamine

(2016. a

inventuur);

• A-

esinduslikkuseg

a elupaigas on

50% kaasnev

6280* (riigimaa)

ning eesmärgiks

seatakse

taastada ala

6280*-na;

• 0,58-

0,49/0,58

7 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) –

on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 8 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav. 9 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 10 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 11 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

12

Kaitseväärtus7 Seisund8 Kaitse eesmärk9 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus10 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)11

• 0,3 ha C-

esinduslikkuseg

a elupaigast

taastatakse

6280*-na.

Kuivad niidud

lubjarikkal

mullal (6210)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 1,0 ha B • Elupaigatüübi

säilitamine 0,4

ha suurusel alal

• Võsastumine

;

• Kooslus ei

ole HA ja

LoA kaitse-

eesmärk

• Hooldamine

0,4 ha;

• Elupaiga-

tüübi

arvamine

HA ja LoA

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 0,4 ha

• 0,4 ha on hea

ligipääsuga, 0,6

ha juurde teed

ega rada ei vii ja

hooldamine

oleks

probleemne ning

säilimist ei saa

tagada;

• 0,4 ha praegu ei

hooldata ning

võib vajada enne

hooldamist

taastamist

(inventuur

2016).

• 0,01-

0,008/0,01

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 15,5 ha B;

• 0,4 ha C

• Elupaigatüübi

säilitamine 15,5

ha suurusel alal;

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

1,9 ha suurusel

alal

• Võsastumine • Taastamine

ja seejärel

hooldamine1

,9 ha;

• Hooldamine

15,5 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 17,4 ha,

sh 1,9 ha

taastatud

• SDF 33 ha;

varem määratud

aladel osaliselt

kinnikasvamine

ja määratud

5130-ks,

osaliselt

valemäärang (0-

elupaik);

• 1,2 ha

taastatakse

5130-st, kus

6280* on

• 0,17/0,18

13

Kaitseväärtus7 Seisund8 Kaitse eesmärk9 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus10 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)11

kaasnev (40-

50%; riigimaa);

• B

esinduslikkuseg

a ala võib vajada

osaliselt enne

hooldamist

taastamist

(2016. a

inventuur)

Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupuga

niidud (6510)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,3 ha C • puudub

• Eraldiseisev

väike niiduala ja

hooldamine

probleemne;

Rabad (7110*)12

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

Rikutud, kuid

taastumisvõimel

ised rabad

(7120)13

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

Nokkheinakoosl

used (7150)

• 202,4 ha C

• 19,8 ha C

Kaasnev 7110*ga

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

222,2 ha

suurusel alal

• Kuivendus-

mõju

• 7150 ei ole

HA

eesmärgiks

• Loodusliku

veerežiimi

taastamine

LoA-le

jäävate

kraavide

sulgemisega;

• Lisada 7150

HA

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku

(7110*) on

säilinud 222,2

ha

• SDF 7110* 239

ha; 2012. ja

2021. a

kaardistamisel

pindala

täpsustatud,

varem määratud

aladel on

tegemist 0, 7230

või p91D0

elupaigaga;

• 7120 SDF 43 ha;

2012. a soode

inventuuril

• 0,17/0,2

12 Elupaigatüübi pindala ja seisundihinnangute aluseks on ELF soode andmebaas (kaardikiht „Sood“; EELIS 29.05.2023). Sooelupaikade piirid on vaja viia

vastavusse ajakohase aluskaardiga 13 Elupaigatüübi pindala ja seisundihinnangu aluseks natura_elupaik kaardikiht, kusjuures soode inventuuril 7110*-na inventeeritud ala ei ole arvestatud.

14

Kaitseväärtus7 Seisund8 Kaitse eesmärk9 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus10 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)11

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

osaliselt

määratud

7230ks ning

7110*ks; 2021.

a täpsustatud;

• 7150 SDF 0,

kaitse tagatakse

rabakoosluste

kaitsega;

• Massu soo

(Kuke raba)

ühtse suure

massiivina;

• Loodusliku

veerežiimi

taastamiseks

kraavid suletud

2022

Siirde- ja

õõtsiksood

(7140)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 14,5 ha B;

• 5,2 ha C (Kiili

soo)

• Elupaigatüübi

säilitamine 14,5

ha suurusel alal;

• Elupaigatüübi

seisundi

parandamine 5,2

ha suurusel alal

• Kuivendus-

mõju

• Loodusliku

veerežiimi

taastamine

• Heas seisundis

elupaiku on

säilinud 19,7 ha

• SDF 22 ha;

2012. a

inventuuril on

elupaiga piiri

täpsustatud

• 0,05/0,06

Liigirikkad

madalsood

(7230)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 46,7 ha B;

• 38,8 ha C (sh

11,1 ha soo ja

27,7 ha PLK);

• 25,9 ha

teadmata

• Elupaigatüübi

säilitamine 46,7

ha suurusel alal;

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

38,8 ha suurusel

alal;

• Kuivenduse

mõju

• Võsastumine

• Info

puudumine

• Loodusliku

veerežiimi

taastamine;

• Niiduelupaig

a taastamine

ja seejärel

hooldamine

27,7 ha;

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 111,4

ha, sh 27,7 ha

taastatud,

andmed on

täpsustunud

25,9 ha suurusel

alal

• SDF 109 ha;

2012. a

inventuuril

määratud

osaliselt 7140-

ks;

• Kiili soo

lääneosas

parendab

• 0,32/0,50

15

Kaitseväärtus7 Seisund8 Kaitse eesmärk9 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus10 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)11

seisundiga 14

(Kiili soo)

• Andmed on

täpsustunud

25,9 ha suurusel

alal

• Inventuur

25,9 ha

seisundit 2022

tehtud kraavide

sulgemine;

• Kiili soo idaosa

kasutati enne

kolhoosiaega

talude ajal

karjamaana

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 10,1 ha C;

• 29,5 ha

potentsiaalne

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

10,1 ha suurusel

alal

• Raie;

• Elupaigatüü

p ei ole

kaitse-

eesmärgiks

• Looduslikule

arengule

jätmine;

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 10,1 ha

suurusel alal

• Varem pole

inventeeritud

• 0,01/0,02

Vanad

laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 7,5 ha C;

• 0,5 ha

potentsiaalne

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 7,5

ha suurusel alal

• Looduslikule

arengule

jätmine

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 7,5 ha

suurusel alal

• SDF 0,2 ha;

• Kaasnevaks on

9010* (kuni

30%)

• 0,11/0,11

Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 19,9 ha C;

• 50,7 ha

potentsiaalne

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

19,9 ha suurusel

alal

• Kuivendus-

mõju

• Loodusliku

veerežiimi

taastamine;

• Looduslikule

arengule

jätmine

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 19,9 ha

suurusel alal

• SDF 64 ha • 0,06-

0,05/0,05

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 2,3 ha B;

• 41,3 ha C;

• 77,8 ha

potentsiaalne

• Elupaigatüübi

säilitamine 2,3

ha suurusel alal;

• Elupaigatüübi

seisundi

• Kuivendus-

mõju

• Loodusliku

veerežiimi

taastamine;

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 43,6 ha

suurusel alal

• SDF 101 ha;

• Potentsiaalseks

hinnatud

elupaigatüüp on

valdavalt

• 0,23-

0,20/0,26

14 Sooelupaigatüüpide pindala ja seisundihinnangute aluseks on ELF soode andmebaas (kaardikiht „Sood“), PLK-de andmed natura_elupaik kaardikihilt (EELIS

29.05.2023). Sooelupaikade piirid on vaja viia vastavusse ajakohase aluskaardiga.

16

Kaitseväärtus7 Seisund8 Kaitse eesmärk9 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus10 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)11

parendamine

41,3 ha suurusel

alal

• Looduslikule

arengule

jätmine

riigimaal ja

tõenäosus

kujuneda

elupaigatüübi

kriteeriumitele

vastavaks

17

Tabel 2. Kuke-Kiili loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Teelehe

mosaiikliblikas

(Euphydryas

aurinia)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA - jah

• Andmed liigi

kohta alal

puuduvad

• Andmed liigi

leviku kohta

on

täpsustunud

• Info puudumine • Liblikate

inventuur

• Andmed liigi

leviku kohta on

täpsustunud

• Natura SDF kohaselt

leidub/harva

Vasakkeermene

pisitigu (Vertigo

angustior)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA - jah

• Andmed liigi

kohta alal

puuduvad

• Andmed liigi

leviku kohta

on

täpsustunud

• Info puudumine • Limuste inventuur • Andmed liigi

leviku kohta on

täpsustunud

Siseriiklikud eesmärgid

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

LKS – I, KE PEP–

jah, LiD – I, LoA -

ei

• 1 pesitsev

paar15; • Ühe paari

pesitsusterrito

oriumi

säilimine (113

ha)

• Raie elupaigas • Lisada HA kaitse

eesmärgiks

• Üks pesitsev paar • Kaks teadaolevat pesa

Kiili merikotka PEP

skv-s;

• Pesitsusterritoorium

jääb osaliselt PEP-st

ja ka HA-st välja

Kanakull

(Accipiter gentilis)

LKS – II, KE PEP–

jah, LiD – I, LoA -

ei

• 1 paari

pesitsusterrito

orium16

• Kuke-Kiili

LoA-l on

säilinud

kanakullile

sobilikku

elupaika 25 ha

ulatuses

• Raie elupaigas • Kaaluda kanakulli

lisamist HA

kaitse-eesmärgiks

lähtudes

ajakohastest

andmetest

• Kanakullile

sobiliku elupaiga

säilimine 25 ha

ulatuses

• Kaks teadaolevat pesa

Kiili kanakulli PEP

skv-s;

• Elupaik jääb osaliselt

PEP-st ja HA-st välja;

• Viimati asustatud

2008

15 Andmed alates 2004. a. Viimased andmed 2020. a (edukas pesitsus), 2021. a (pesitsus ebaõnnestunud või ei ole pesitsenud) 16 Andmed 2004. a -st, kaks pesa; 2008. a viimati asustatud; viimane vaatlus 2016

18

Laanerähn

(Picoides

tridactylus)

LKS – II, KE – ei,

LiD – I, LoA - ei

• 1 pesitsev

paar; elupaik

5 ha

• Liigile

sobilike

elupaikade

vanade

loodusmetsad

e säilimine

• Raie elupaikades • Lisada HA kaitse-

eesmärgiks

• Liigile sobilike

elupaikade vanade

loodusmetsade

säilimine

• Vähemalt üks

pesitsev paar

• Registreeritud elupaik

on väljaspool ala

eesmärgiks olevaid

metsaelupaigatüüpe

Koldjas selaginell

(Selaginella

selaginoides)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA - ei

• Kasvuala 38,8

ha (Kiili soo

lääneosas);

• 6 isendit

(2012. a)

• Liigi arvukus

vähemalt 10

isendit;

• Liigile sobiva

kasvukoha

(7230 ja 7140)

pindala

vähemalt 38,8

ha

• Puuduvad

ajakohased

andmed liigi

leviku ja seisundi

kohta

• Liik ei ole HA ega

LoA kaitse-

eesmärk;

• Kuivenduse mõju

sooelupaikadele

• Inventuur, et

täpsustada liigi

elupaiga piirid ,

levik ja seisund;

• Kaaluda liigi

kaitse-eesmärgiks

lisamist lähtudes

ajakohastest

andmetest;

• Sooelupaikade

loodusliku arengu

tagamine

• Andmed liigi

leviku kohta on

täpsustunud;

• Liigi arvukus on

vähemalt 10

isendit; Kasvuala

pindala säilinud

vähemalt 38,8 ha.

• EPN kohaselt

väljasuremisohus

(EELIS 10.02.2023);

• Kasvukoha kaitse

tagatakse

elupaigatüüpide 7230,

7140 kaitsega.

Eesti soojumikas

(Saussurea aplina

subsp. Esthonica)

LKS – II, KE – ei,

LoD – II, IV, LoA -

ei

• Kasvuala 0,12

ha; vähe

• Liigi kasvuala

pindalal on

vähemalt 0,12

ha

• Puuduvad

täpsemad andmed

liigi leviku ja

seisundi kohta alal;

• Liik ei ole HA ega

LoA kaitse-

eesmärk

• Inventuur, et

täpsustada liigi

elupaiga piirid ,

levik ja seisund;

• Kaaluda liigi

kaitse-eesmärgiks

lisamist lähtudes

ajakohastest

andmetest.

• Liigi

levikuandmed on

täpsustunud;

• Liigi kasvuala on

säilinud vähemalt

0,12 ha-l

• EPN alusel

ohulähedane (EELIS

10.02.2023)

Russowi

sõrmkäpp

(Dactylorhiza

russowii)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA - ei

• Kasvuala 1,6

ha (Massu soo

(Kuke raba)

lõunaosa

siirdesoo);

• 13 isendit

(2015. a)

• Liigile sobiva

kasvukoha

pindala on

säilinud

vähemalt 1,6

ha

• Liik ei ole HA ega

LoA kaitse-

eesmärk

• Kaaluda liigi

kaitse-eesmärgiks

lisamist lähtudes

ajakohastest

andmetest

• Kasvukoha

säilimine

vähemalt 1,6 ha;

• Vähemalt 13

taime

• EPN alusel ohualtid;

leiukohtade hulk on

viimastel

aastakümnetel

vähenenud;

• kasvab allikalise

mõjuga soodes,

mistõttu tuleks

kasvualal uurida vee

liikumist

19

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

Ajaliselt võiks arvestada, et peaks tehtud saama esimese viie aasta jooksul alates kinnitamisest. 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; Peaks tehtud saama kümne aasta jooksul alates kinnitamisest.

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Peaks tehtud saama 15 aasta jooksul alates kinnitamisest.

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Selgrootute inventuur

(niiduliblikad ja limused) 1 Inventuur KeA I 2027

2 Madalsoode taimede inventuur 1 Inventuur KeA II 2027

3 Vee-elupaikade inventuur 2 järvikut Inventuur KeA II

2030 (mõne üle-

Eestilise või

piirkondliku töö

raames)

4 Sooelupaigatüüpide andmete

täpsustamine 26 ha Inventuur KeA II 203017

5 Madalsoode veerežiimi ja

põhjavee liikumise uuring 1 uuring RMK/KeA II 2030

17 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

20

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

6 Merikotkaste pesakohtade loendus 1 pesitsusterritoorium Riiklik seire KAUR I Kord kolme aasta

jooksul

7 Kanakulli pesakohtade loendus 1 pesitsusterritoorium Riiklik seire KAUR I Kord kolme aasta

jooksul

Hooldus, taastamine ja ohjamine 8 Kadastike (5130) taastamine 12,5 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2028

9 Kadastike (5130) hooldamine 4,8 ha

+12,5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

10 Kuivad niidud lubjarikkal mullal

(6210) hooldamine 0,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

11 Loodude (alvarite; 6280*)

taastamine 0,3 ha Koosluse taastamistöö RMK I

12 Loodude (alvarite; 6280*)

taastamine 1,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I

13 Loodude (alvarite; 6280*)

hooldamine

4,5 ha

+0,3 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

14 Loodude (alvarite; 6280*)

hooldamine

11,4 ha

+1,2 Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

15 Soostunud niitude (7230)

taastamine 20,2 ha Koosluse taastamistöö RMK II 2028

16 Soostunud niitude (7230)

taastamine 7,5 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO II 2028

17 Soostunud niitude (7230)

hooldamine 20,2 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

18 Soostunud niitude (7230)

hooldamine 7,5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

19 Liigirikaste madalsoode (7230)

seisundi parendamine 11,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205018

20

Rabade (7110*) ja

nokkheinakoosluste (7150)

seisundi parendamine, loodusliku

veerežiimi taastamine

202,4 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

21 Rikutud kuid taastumisvõimeliste

rabade (7120) seisundi 19,8 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

18 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

21

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik parendamine (7110*), loodusliku

veerežiimi taastamine

22

Siirde- ja õõtsiksoode (7140)

seisundi parendamine, loodusliku

veerežiimi taastamine

5,2 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

23 Vanade loodusmetsade (9010*)

seisundi parendamine 10,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

24 Vanade laialehiste metsade

(9020*) seisundi parendamine 7,5 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

25

Soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) seisundi parendamine,

loodusliku veerežiimi taastamine

19,9 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

26

Siirdesoo- ja rabametsade (91D0)

seisundi parendamine, loodusliku

veerežiimi taastamine

41,3 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

27 Hoiuala tähiste paigaldamine

hooldamine 6 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II

2025; hooldamine

igal aastal pärast

rajamist

Kavad, eeskirjad

28 Lääne maakonna hoiualade

määruse muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

29

Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta

jooksul

32 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

Tegevuskavas on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi ala Natura eesmärkide saavutamiseks.

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

Kuke-Kiili loodusalal ei ole hooldustoetustega hõlmatud poolloodusklikke kooslusi. Kaitsekorralduskavaga kavandatakse 63 ha niidualade taastamine ja hooldamine; 26 ha alal

kavandatakse täiendav inventuur, mille tulemusel kavandatakse täpsemad tegevused väärtuste säilitamiseks (joonis 3).

Joonis 3. Poollooduslike koosluste taastamine ja edasine hooldamine Kuke-Kiili loodusalal

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-kaardirakendus seisuga 29.05.2023; EELIS 29.05.2023).

3.2. Hoiuala märgalakoosluste loodusliku veerežiimi taastamine

Eelkõige hoiuala servaaladel on märgalaelupaigad mõjutatud kuivenduskraavidest. Kaitstava ala sees

paiknevatest kraavidest osa on kinni kasvanud ja enam ei toimi. Kuivendamise toimel veetase pinnases alaneb ja algab turba lagunemine, mis toob kaasa muutused ka taimkattes. Kui kuivendus kestab pikka

aega ja turbakiht mineraliseerub, siis kuivenduse mõju lakates ei taastu endine olukord. Seetõttu on

vajalik elupaiku oluliselt mõjutavate kraavide sulgemine ja kuivenduse mõju peatamine.

23

RMK tegi märgalakoosluste looduskiku veerežiimi taastamiseks Kiili soo läänepoolses osas

kraavide sulgemistöid 2022. aastal tulenevalt kaitstavate soode tegevuskavast (2015). Täiendavate tööde vajadus selgub madalsoode veerežiimi uuringu tulemustest ja taastamistööde tulemusseirest.

Konkreetsete taastamistööde aluseks on, sõltuvalt ala keerukusest, detailne tööprojekt või tööde kava, mis sisaldab kuivendusvõrgu sulgemise ja vajadusel puistu hõrendamise ulatust ja mahte ning muid

taastamiseks vajalikke töid.

Joonis 4. Kuke – Kiili hoiuala loodusliku veerežiimi taastamine ja kirdeosas elupaiku mõjutavad kuivenduskraavid. (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-kaardirakendus seisuga

29.05.2023; EELIS 29.05.2023)

24

3.3. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ja hooldus

Kuke-Kiili hoiualale on vajalik paigaldada 6 keskmise suurusega tähist (joonis 4). Tähiste hooldus - lõhutud/rikud piiritähiste asendamine toimub jooksvalt vastavalt vajadusele.

3.4. Külastuskorraldus Hoiualal puuduvad turismirajatised ja ala kasutatakse eelkõige koriluseks ja jahieesmärkidel. Vajadust külastustaristu rajamiseks ei ole. Loodusala kirdeosas piirneb ala Ridase-Saastna

maanteega, keskosa läbib Kõmsi - Mõisaküla - Salevere maantee ning alal on mitmed rajad. See on piisavaks infrastruktuuriks võimalikele huvilistele.

Kasutatud allikad EELIS. Kasutamise kuupäev: 29.05 2023. a, https://eelis.ee/default.aspx?state=9;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=rahva

la&obj_id=-990083961.

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. 2010. Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Pajula, R., & Ilomets, M. 2012. Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend . Tartu.

Aru- ja soostunud niitude hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1263/download

Loopealsete ja kadastike hoolduskava

https://keskkonnaamet.ee/media/1264/download Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava

https://keskkonnaamet.ee/media/1266/download.

Kaitstavate soode tegevuskava. 2015. Pärandniitude tegevuskava. 2021.

Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava (2022).

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#linnud Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava.

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#linnud

Keskkonnaamet 2023

Luiste loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/686

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4 1.2 Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .................................................................................... 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ............................................................... 19

Kasutatud andmeallikad .......................................................................................................... 22

3

Kasutatud lühendid

KKK – kaitsekorralduskava HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

SKV – sihtkaitsevöönd PV – piiranguvöönd

LKS – looduskaitseseadus

Hoiualade määrus – Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas”

Natura korraldus – Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”

Kaitseväärtus – hoiualade määruses ja/või Natura korralduses nimetatud kaitstav loodusväärtus

(kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus KOV – kohalik omavalitsus

MO – maaomanik KAUR – Keskkonnaagentuur

ELF – Eestimaa Looduse Fond

PKÜ – Pärandkoosluste Kaitse Ühing LoA – loodusala

LoD – loodusdirektiiv; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); käsitleb ohustatud

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid LiD – linnudirektiiv; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25); sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused

loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik SDF – Natura standardandmebaas PLK – poollooduslik kooslus

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms) Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng) Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi

Luiste hoiuala (Lääne; KLO2000150, 67,1 ha) Luiste hoiuala (Rapla; KLO2000184, 210,7 ha) Laukna väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000274; 3,4 ha)

Kuresilma metsise püsielupaik (KLO3000224; 549,5 ha) Selja metsise püsielupaik (KLO3000647; 249,1 ha)

Silla kanakulli püsielupaik (KLO3002765) sihtkaitsevööndi piires (KLO3103008; 26,1 ha)

Loodusala nimi Luiste loodusala (EE0040210) (joonis 1)

Pindala 1079,9 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally- important-area/8953341,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019011?leiaKehtiv Vabariigi Valitsuse 27.07.2006. a määrus nr 175 „Hoiualade

kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/108032022008?leiaKehtiv Looduskaitseseadus § 32, 33 ja 50

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv Keskkonnaministri 13.01.2005. a määrus nr 1 "Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri"

https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019004?leiaKehtiv Keskkonnaministri 13.01.2005. a määrus nr 1 "Metsise

püsielupaikade kaitse alla võtmine" https://www.riigiteataja.ee/akt/118022023002?leiaKehtiv Keskkonnaministri 13.12.2006. a määrus nr 73 "Kanakulli

püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" https://www.riigiteataja.ee/akt/127022019009?leiaKehtiv

Koostaja nimi Elle Puurmann

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise

kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks väärtuseks on metsa-, märgala- ja poollooduslike koosluste kaitse. Peamisteks tegevusteks on metsa ja sooelupaikade looduslikule arengule jätmine ning poollooduslike

koostluste taastamine ja hooldamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

5

Luiste loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue

inventuuri andmetest.

Joonis 1. Luiste loodusala paiknemine Lääne ja Rapla maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart,

Maa-amet 2023).

6

Luiste loodusala moodustub viiest lahustükist. Loodusala põhiosa moodustab suurema

metsamassiivi südamik. Alal esinevad erinevaid metsa- ja sooelupaigad, mis on sobilikud metsisele. Väljaspool loodusala on metsanduse mõju tugev. Ala põhjapoolseimat ja keskmist

lahustükki iseloomustab poollooduslike koosluste rohkus. Kõige lõunapoolsem lahustükk paikneb Luiste jõe vasakul kaldal, kus on kujunenud lamminiidud.

1.2 Uuritus ja seire Inventuurid ja uuringud

Elupaigad

Esmane elupaigatüüpide ülevaade tehti alal Natura pilootprojekti raames 2000. aastal. Elupaigatüüpide andmed Kuresilma ja Selja metsise PEP ala kohta pärinevad Natura pilootprojekti ajast 1998, 2002, 2003; puuduvad väärtushinnangud. Hilisematel inventuuridel on täpsustatud

elupaigatüüpide määrangut, piire ja seisundihinnanguid. Hoiuala piires on elupaikade andmeid hilisematel inventuuridel täpsustatud.

Sooelupaikade andmed on ELF soode inventuurist. Välitööd tegi 2012. aastal Eerik Leibak ning 2009., 2019. ja 2020. aastal Thea Kull.

Luiste hoiuala niiduelupaigd ja osaliselt sookooslused inventeeris 2017. aastal Sirje Azarov

(PKÜ). Luiste hoiuala metsaelupaigad ja osaliselt vee-, niidu- ja sookooslused inventeeris 2021. aastal

Renno Nellis (OÜ Clanga)

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Kaitsealused liigid Andmed I ja II kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide kohta on saadud riikliku seire raames. Muu linnustiku andmed on ajakohased (2017, 2020 2021. aastast). Lisaks kaitse-eesmärgiks

olevatele, I ja II kaitsekategooria liikidele (Tabel 2) on alal registreeritud III kaitsekategooria linnuliigid hiireviu (Buteo buteo), sookurg (Grus grus), laanepüü (Tetrastes bonasia) ja väike-

kärbsenäpp (Ficedula parva). Alal on registreeritud III kaitsekategooria kuklaste elupaik. Kaitsealused taimeliikide kohta on uuemad andmed ELF soode inventuurist ning hoiuala

metsaelupaikade inventuurist (2020, 2021). Vanemad andmed vajavad täpsustamist.

Lisaks II kaitsekategooria liikidele (Tabel 2) on alal registreeritud III kaitsekategooria taimeliigid kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kollakas sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. Ochroleuca), harilik näsiniin (Daphne

mezereum), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis). kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja rohekas

käokeel (Platanthera chlorantha). Alal on registreeritud III kaitsekategooria liigid sulgjas õhik (Neckera pennata), haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana) ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria).

Nimetatud liikide kaitse tagatakse elupaikade kaitsega.

8

Riiklik seire

Ala kaitseväärtuste kohta saab andmeid järgmisest seirest: - Kahepaiksete koosluste seire LF33 (SJB2636000);

- Kotkaste liigiseire SJB0835000; - Metsise seire.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Elupaigatüübid Vajalik on metsaelupaikade inventuur Kuresilma ja Selja metsise PEP-s.

Kaitsealused liigid Liikide info on oluline ka elupaigatüüpide seisundi hindamiseks (indikaatoritena). Vajalikud on

ajakohased andmed eesti soojumika (LoD II lisa liik; II kaitsekategooria) ja käpaliste (II ja III kaitsekategooria liigid) leviku kohta.

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate metsa-, soo- ja poollooduslike kooslustega.

Tabelis 1 võetakse kokku Luiste loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende

ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt

elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud

andmeallikate nimekirja

Tabel 1. Luiste loodusala kaitse väärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse / SDF-i (%)5

Jõed ja ojad

(3260)

KE – jah (Rapla),

LoD – I, LoA –

jah

• 1,7 ha C • seisundi

parendamine 1,7

ha

• • looduslikule

arengule

jätmine

• heas seisundis

elupaiku on

säilinud 1,7 ha

• SDF6 1,3 ha;1

• looduslikus

voolusängis

taimestikurikas

Luiste jõgi,

kunagi

süvendatud;

• liivase ja kivise

põhjaga

madalaveeline

Pokuti oja,

kunagi

süvendatud, aga

looduslikkus on

osaliselt

taastunud

• 0,02/0,05

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) – on

või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav. 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/) 6 https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040210; EELIS seisuga 26.09.2023

11

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Kuivad niidud

lubjarikkal

mullal (6210)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 2,2 ha B • seisundi

säilimine 2,2 ha

• kinnikasvam

ine hoolduse

lõppemisel;

• ebapiisav

kaitsekord

• hooldamine

2,2 ha;

• hoiualade

määruse

uuendamisel

seada

eesmärgiks

(Rapla)

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 2,2 ha

• 1,7 ha

niidukooslustest

on toetusalune

• 0,07-

0,04/0,07

Sinihelmikakoos

lused (6410)

KE – jah (Rapla),

LoD – I, LoA –

jah

• 5,6 ha C • seisundi

parendamine 5,6

ha

• kuivendusm

õju

• looduslikule

arengule

jätmine

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 5,6 ha

• SDF 17,2 ha,

osaliselt

valemäärang;

• kaasnevaks on

7230, kunagised

kuivendatud

sooheinamaad,

puistu tihe;

• 2021. a

inventuuril

määratud

p9010*/p9080*,

kõdusoometsad;

osaliselt 0-

elupaik

• 0,56-

0,28/0,65

Niiskuslembese

d kõrgrohustud

(6430)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 0 • säilitada kaaseva

ja

üleminekukoosl

usena

• SDF 0

• 0

12

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Lamminiidud

(6450)

KE – jah (Rapla),

LoD – I, LoA –

jah

• 8,5 ha B

• 0,6 ha C

• 0,3 ha

teadmata

seisundiga

• seisundi

säilitamine 8,5

ha;

• seisundi

parendamine 0,6

ha

• kinnikasvam

ine

• hooldamine

4,7+3,8 ha;

• taastamine ja

seejärel

hooldamine

0,6 ha

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 9,1 ha,

sh 0,6 ha

taastatud

• SDF 7,8 ha;

• hoolduses

(karjatatav) on

4,7 ha;

• 0,3 ha on

metsakooslus,

natura_elupaik

kiht vajab

korrigeerimist

• 0,06-

0,05/0,06

Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupu ga

niidud (6510)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 11,9 ha B

• 5,8 ha C

• seisundi

säilimine 11,9

ha;

• seisundi

parendamine 3,7

ha

• võsastumine • hooldamine

15,6 ha;

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 15,6 ha

• SDF 12,8 ha;

• kui vähenemine

on seotud teiseks

niiduelupaigatüü

biks

kujunemisega, ei

loeta seda, et

eesmärk pole

täidetud;

• 2,1 ha C

esinduslikkuseg

a niitu on

degradeerunud

ja eksperdi

hinnangul pole

potentsiaali

säilitada

• 0,39/0,71

Puisniidud

(6530*)

KE – jah

(Lääne), LoD – I,

LoA – jah

• 0 • puudub • eemaldada

eesmärkide

hulgast

• SDF 9,4 ha,

valemäärang

• 2021. a

inventuuril

määratud

osaliselt 6210 ja

6510, hooldatav

niiduala; osa

• 0

13

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

alast p9080* ja

0-elupaik

Looduslikus

seisundis rabad

(7110*)

Nokkheinakoosl

used (7150)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 4,3 ha B

(Juhkama

raba);

• 21,1 ha C

(Loodna raba;

pv);

• 2,1 ha 2120 D

(Kiristu raba

lääneosa, pv)

• seisundi

säilitamine 4,3

ha;

• seisundi

parendamine

21,1 ha

• kuivendusm

õju;

• ebapiisav

kaitsekord

• looduslikule

arengule

jätmine;

• lisada HA

kaitse-

eesmärgiks

• heas seisus

elupaiku

(7110*) on

säilinud 25,4 ha

• SDF 40,2 ha

7110*, 0 ha

7150

• Natura_elupaik

kiht vajab

korrigeerimist

soode kihi

alusel;

• ELF soode

inventuuril 2020

piiritletud

väiksemal alal

• 0,02/0,02

Siirde- ja

õõtsiksood

(7140*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 4,2 ha C7 • seisundi

parendamine 4,2

ha

• kuivenduse

mõju;

• ebapiisav

kaitsekord

(pv)

• looduslikule

arengule

jätmine

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 4,2 ha

• SDF 5,6 ha ;

• natura_elupaik

kiht vajab

korrigeerimist,

2020. a soode

inventuuril

piiritletud

väiksemal alal;

• kaasnevana on

7230;

• Kärsama

sooheinamaad

• 0,01/0,01

7 ELF soode inventuur

14

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Liigirikkad

madalsood

(7230)

KE – jah (Rapla),

LoD – I, LoA –

jah

• 1,8 ha C

(Lääne), 2,3 ha

C (Rapla ja pv)

• 3 ha C ? (pv)

• seisundi

parendamine 4,1

ha;

• andmete

täpsustamine 3

ha

• ebapiisav

kaitsekord

(ei ole HA

Lääne ja pv

kaitse-

eesmärk);

• kuivenduse

mõju;

• võsastumine

• hoiualade

määruse

muutmine ja

kaitse-

eesmärgiks

nimetamine;

• kraavide

looduslikule

arengule

jätmine

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 4,1 ha,

sh 4,1 ha seisund

paranenud;

• 3 ha (pv)

andmed on

täpsustunud

• SDF 17,2 ha;

• elupaiga hoiab

avatuna

looduslik

veerežiim; kui

see pole piisav,

kavandatakse

täiendavad

võsaraietööd;

• varasemad

sooheinamaad

on metsastunud

(inventeeritud

potentsiaalne

metsaelupaigatü

üp)

• kaasnevaks on

6410

• 0,02/0,02

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 17,6 ha C;

• 47,5 ha

potentsiaalne

(HA-l);

• 50,4 ha

teadmata

seisundiga

skv-s;

• 11,1 ha

teadmata

seisundiga pv-

s

• seisundi

parendamine

17,6 ha;

• andmete

täpsustamine

61,5 ha

• raie;

• ebatäpsed

andmed;

• ebapiisav

kaitsekord

• looduslikule

arengule

jätmine;

• inventuur;

• hoiualade

määruse

uuendamisel

lisada HA

kaitse-

eesmärgiks

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 68 ha,

sh 50,4 ha

andmed

täpsustatud;

• 11,1 ha andmed

täpsustatud

• SDF 69 ha;

• Kaasnevaks

9080*-le:

• 2021. a

metsakoosluste

inventuuril

täpsustatud

määrangut, piire

ja

seisundihinnang

uid HA piirides;

• pv-s oleva metsa

osas kavandame

inventuuri, aga

eesmärgiks

praegu ei sea

• 0,10/0,12

15

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Vanad

laialehised

metsad (9020*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 10,6 ha B

• 0,7 ha

potentsiaalne;

• 4,1 ha

puudulike

andmetega

(pv)

• seisundi

säilitamine 10,6

ha;

• andmete

täpsustamine 4,1

ha

• raie pv-s;

• ebatäpsed

andmed;

• ebapiisav

kaitsekord

• looduslikule

arengule

jätmine;

• inventuur;

• lisada HA

kaitse-

eesmärgiks

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 10,6 ha;

• andmed

täpsustatud 4,1

ha

• SDF 4,3 ha;

• 100 a tammik;

• pv-s oleva metsa

osas kavandame

inventuuri, aga

eesmärgiks

praegu ei sea.

• 0,15/0,15

Rohunditerikka

d kuusikud

(9050)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 2,2 ha C • seisundi

parendamine 2,2

ha

• raie;

• ebapiisav

kaitsekord

• looduslikule

arengule

jätmine;

• lisada HA

kaitse-

eesmärgiks

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 2,2 ha

• SDF 0 ha;

• kaasnevaks

9080*le

0,02/0,03

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah (Rapla),

LoD – I, LoA –

jah

• 5,5 ha C

• 3,9 ha

potentsiaa

lne, mis

kujuneb

9080-ks

• seisundi

parendamine 5,5

ha

• kinnikasvam

ine

• taastamine ja

seejärel

hooldus

5,5 ha

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 5,5 ha,

sh 5,5 ha

taastatud

• SDF 31 ha;

• pindala

vähenemine

seotud

kinnikasvamiseg

a; 2021. a

inventuuril

määratud 9010*

ja p9010’,

väiksemala alal

6450 ja 0-

elupaik

• 0,18/0,26

Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 18,3 ha B

• 13,4 ha C

• 7,0 ha

potentsiaalne;

• 1,0 ha

puuduliku

andmetsikuga

skv-s;

• seisundi

säilitamine 18,3

ha;

• seisundi

parendamine

13,4 ha;

• raie;

• ebapiisav

kaitsekord;

• puudulik

andmestik;

• varasem

kuivendus

• looduslikule

arengule

jätmine;

• inventuur;

• hoiualade

määruse

uuendamisel

lisada HA

• heas seisundis

elupaiku on

säilinud 32,7 ha,

sh 13,4 ha on

seisund

paranenud ja 1

ha inventeeritud

• SDF 2,1 ha;

• kaasnevaks on

9010* ja 9050*;

•

• 0,09-

0,08/0,09

16

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

• 0,7 ha

puuduliku

andmestikuga

pv-s

• andmete

täpsustamine 1,7

ha

kaitse-

eesmärgiks

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 6,5 ha B

vananenud

andmetega

(skv);

• 4,5 ha C;

• 4,5 ha C skv-s

ja 5,8 ha pv-s

vananenud

andmetega;

• 7,0 ha

puudulike

andmetega

skv-s

• seisundi

parendamine 4,5

ha;

• andmete

täpsustamine

22,5+5,8 ha

• kuivendus;

• raie;

• ebapiisav

kaitsekord

• looduslikule

arengule

jätmine;

• inventuur;

• lisada HA

kaitse-

eesmärgiks

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 22,5 ha,

sh 4,5 ha seisund

paranenud ja

18,0 andmed

täpsustatud

• SDF 25,4 ha • 0,05-

0,05/0,06

Tabel 2. Luiste loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid), siseriiklikud eesmärgid.

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Väike-

konnakotkas

Clanga pomarina

LKS – I, KE – jah

(PEP), LiD – I,

LoA - ei

• 1 pesitsev

paar;

• Piiritletud

elupaik 37 ha

• Ühe paari

pesitsusterrito

oriumi

säilimine

• Pesapaikade ja

saagialade

kvaliteedi langus

• Pesitsusaegne

häirimine

• Pesitsuspaiga

range kaitse

tagamine (3,4 ha

Laukna PEP skv;

osaliselt

Kuresilma metsise

PEP pv)

• 1 pesitsev paar • SDF 1 paar;

• EPN ohulähendane

(NT; EELIS

09.10.2023)

• 2021 ja 2022 edukas

pesitsus;

• Liigi tegevuskava

17

Must-toonekurg

Ciconia nigra

LKS – I, KE – ei,

LiD – I, LoA - ei

• Viimane

kinnitatud

vaatlus 2013

(pesa

varisenud)8;

• Piiritletud

elupaik 3,6 ha

• Andmete

täpsustamine

• seire • kui elupaik

asustatakse, seada

ala kaitse

eesmärgiks

• EPN kriitilises seisus

(EELIS 09.10.2023)

• KLO9102338;

• Elupaik Kurese

metsise PEP pv-s;

• Liigi tegevuskava

Metsis

Tetrao urogallus

LKS – II, KE – jah

(PEP), LiD – I,

LoA - ei

• Kuresilma

(piiritletud

elupaik 558

ha) 2018.

asustatud, 1

kukk;

• Luiste (Selja;

251 ha) 2016.

a 2 kukke;

2021. a

asustatud, 0-1

kukke.

• Kahe

pesitsusterrito

oriumi

säilimine

• Metsakuivenduse

tugev mõju;

• Mõningane

isoleeritus (vähene

sidusus);

• Metssigade

tegevus ja

röövluse surve;

• Jahipidamise

häiriv mõju

(ulukite söödaplats

Luiste);

• Metsatöödega

seotud mõjud

(metsatööd PEP

piirialal piiridest

väljas)

• Pesitsusterritooriu

mite kaitse

tagamine

(Kuresilma

metsise PEP skv ja

pv; Selja metsise

PEP skv ja pv)

• 2 metsise mängu

• EPN ohualdis (EELIS

09.10.2023)

• LoA-ga piirneb

Marjasoo piiritletud

elupaik (595 ha;2021

asustatud 3 kukke)

• Uus liigi tegevuskava

koostamisel

Kanakull

Accipiter gentilis

LKS – II, KE – jah

(PEP), LiD – I, LoA

- ei

• 1 pesa 2020 ja

2021

asustamata;

• Piiritletud

elupaik 28 ha,

• Ühe paari

pesitsusterrito

oriumi

säilimine

• Pesitlusterritooriu

mi kaitse tagamine

(Silla kanakulli

PEP skv ja pv)

• Liigile sobiv

elupaik säilinud

28 ha-l

• EPN ohualdis (EELIS

09.10.2023)

8 Eesti riiklik keskkonnaseire kotkaste ja must-toonekure seire allprogramm 2013.

18

Laanerähn

Picoides tridactylus

LKS – II, KE – ei,

LiD – I, LoA - ei

• 4 pesitsevat

paari

• Nelja paari

pesitsusterrito

oriumi

säilimine

• Metsade

majandamine,

mille tulemusena

väheneb metsade

vanus ja rähnile

sobivate

elupaikade

pindala;

• ei ole ala kaitse

eesmärgiks

• Pesitsusterritooriu

mite kaitse

tagamine

(osaliselt

elupaigad Silla

kanakulli PEP skv

ja Kuresilma

metsise PEP pv,

kaks elupaika

Luiste HA-l ja

osaliselt väljas);

• seada ala

eesmärgiks

• Liigile sobivate

metsakoosluste

säilimine

tagatakse

metsaelupaikade

kaitsega

• EPN ohualdis (EELIS

09.10.2023)

• Vajalik skv

kaitsekord, sest

pesitseb vaid kõrge

looduskaitselise

väärtusega metsades

ja liigi elupaikade

säilitamine eeldab

raietest loobumist

Eesti soojumikas

Saussurea alpina

subsp. esthonica

LKS – II, KE – ei,

LoD – II, IV, LoA -

ei

• Piiritletud

elupaik 5,1

ha,

• 34,5 ha osas

vajab levik

täpsustamist

• liigile sobilike

kasvukohtade

pindalal on

vähemalt 39

ha

• Avatud

niidukoosluste

kuivendamine;

• Võsastumine

• ei ole ala kaitse

eesmärgiks

• kaitse tagatakse

elupaikade kaitse

kaudu;

• seada ala

eesmärgiks

• sobiva kasvukoha

säilimine

vähemalt 39 ha-l;

• EPN ohulähedane

(EELIS 09.10.2023);

• Lõpi soo ja Kärsama

sooheinamaad PEP pv

Kärbesõis Ophrys

insectifera

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA – ei

• Piiritletud

elupaik 5,1 ha

• liigile sobilike

kasvukohtade

pindalal on

vähemalt 5 ha

• Avakoosluste

võsastumine;

• Veerežiimi

muutused;

• ei ole ala kaitse

eesmärgiks

• kaitse tagatakse

elupaikade kaitse

kaudu;

• seada ala

eesmärgiks

• sobiva kasvukoha

säilimine

vähemalt 5 ha-l

• EPN ohulähedane

(EELIS 09.10.2023);

• Kärsama

sooheinamaad PEP pv

19

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; Ajaliselt võiks arvestada, et peaks tehtud saama esimese viie aasta jooksul alates kinnitamisest.

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; Peaks tehtud saama kümne aasta jooksul alates kinnitamisest.

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Peaks tehtud saama 15 aasta jooksul alates kinnitamisest.

Tabel 3. Vajalikud tegevused.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik Inventuurid, seired, uuringud

1 Kuresilma ja Selja metsise PEP

metsaelupaigatüüpide inventuur xx ha Inventuur KeA I 2025

2 Eesti soojumika ja käpalistee

inventuur Inventuur KeA II 2025

3 Kotkaste seire Riiklik seire KAUR I

4 Metsise seire Riiklik seire KAUR I

Hooldus, taastamine ja ohjamine

5 Jõgede ja ojade (3260) seisundi

parendamine 1,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

6 Kuivad niidud lubjarikkal mullal

(6210) hooldamine 2,2 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

7 Lamminiitude (6450) taastamine 0,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

8 Lamminiitude (6450) hooldamine 4,7+3,8+ 0,6 Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

20

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

9 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niitude (6510) hooldamine 11,6 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

10 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niitude (6510) hooldamine 4,0 Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

11 Looduslikus seisundis rabade

(7110*) seisundi parendamine 21,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

12 Siirde- ja õõtsiksoode (7140*)

seisundi parendamine 4,2 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

13 Liigirikaste madalsoode (7230)

seisundi parendamine 4,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA/RMK I 2050

14 Liigirikaste madalsoode (7230)

andmete täpsustamine 3 ha Inventuur KeA III 2030

15 Vanade loodusmetsade (9010*)

seisundi parendamine 17,6 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

16 Vanade loodusmetsade (9010*)

andmete täpsutamine skv-s 50,4 ha Inventuur KeA II 2030

17 Vanade loodusmetsade (9010*)

andmete täpsutamine pv-s 11,1 Inventuur KeA III 2030

18 Vanade laialehiste metsade (9020*)

andmete täpsustamine pv-s 4,1 ha Inventuur KeA III 2030

19 Rohundirikaste kuusikute (9050)

seisundi parendamine 2,2 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

20 Soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) andmete täpsustamine skv-s 1,0 ha Inventuur KeA II 2030

21 Soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) andmete täpsustamine pv-s 0,7 ha Inventuur KeA III 2030

22 Puiskarjamaade (9070) taastamine 5,5 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

23 Puiskarjamaade (9070) hooldamine 5,5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

24 Siirdesoo- ja rabametsade (91D0)

seisundi parendamine 4,5 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

25 Siirdesoo- ja rabametsade (91D0)

andmete täpsustamine skv-s 13,5 ha Inventuur KeA II 2030

21

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

26 Siirdesoo- ja rabametsade (91D0)

andmete täpsustamine pv-s 5,8 ha Inventuur KeA III 2030

Taristu, tehnika ja loomad

27 Hoiuala tähistamine ja tähiste

hooldamine 4 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine RMK II Igal aastal

Kavad, eeskirjad

28 Lääne ja Rapla maakonna hoiualade

määruse muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I 2027

29 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

30 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

Käsitletud on kõige olulisemaid tegevusi ala Natura eesmärkide saavutamise jaoks.

Alal puuduvad turismirajatised ja vajadust külastustaristu rajamiseks ei ole.

Kasutatud andmeallikad EELIS. Kasutamise kuupäev: 09.10.2023. a, https://eelis.ee/default.aspx?state=13;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=rahv

ala&obj_id=1043633596.

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. 2010. Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Pajula, R., & Ilomets, M. 2012. Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend . Tartu.

Aru- ja soostunud niitude hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1263/download.

Luhtade hoolduskava https://keskkonnaamet.ee

Puisniidu, puiskarjamaa hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1266/download.

Kaitstavate soode tegevuskava. 2015.

Pärandniitude tegevuskava. 2021.

„Poanse niidud“ Kalle Kõllamaa

Keskkonnaamet 2023

Poanse loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/686

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 6

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ............................................................... 14 3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd ....................................................................... 17

3.2. Hoiuala märgalakoosluste loodusliku veerežiimi taastamine ............................. 17 3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine ............................................................................. 18

3.4. Külastuskorraldus ...................................................................................................... 18

Kasutatud andmeallikad .......................................................................................................... 19

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KKK – kaitsekorralduskava HA – hoiuala

LKS – looduskaitseseadus

Hoiualade määrus – Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas”

Natura korraldus – Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav

Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”

Kaitseväärtus – hoiualade määruses ja/või Natura korralduses nimetatud kaitstav loodusväärtus

(kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus KOV – kohalik omavalitsus

MO – maaomanik

KAUR – Keskkonnaagentuur

ELF – Eestimaa Looduse Fond PKÜ – Pärandkoosluste Kaitse Ühing LoA – loodusala

LoD – loodusdirektiiv; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); käsitleb ohustatud

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik SDF – Natura standardandmebaas

PLK – poollooduslik kooslus Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks poollooduslikud kooslused, sood)

1. Ala iseloomustus

Kaitstava(te) ala(de) nimi/nimed Poanse hoiuala

Loodusala nimi Poanse loodusala (EE0040206) (joonis 1)

Pindala 312,4 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally- important-area/8953472,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrus nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/106082019011?leiaKehtiv Looduskaitseseadus § 32, 33 ja 50 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Elle Puurmann

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Ala peamiseks eesmärgiks on poollooduslikud kooslused, tegevusena nähakse ette nende

taastamine ja hooldamine. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Poanse loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Poanse loodusala paiknemine Pärnu maakonnas ja hoiuala piiritähised (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga 24.02.2023; EELIS: 24.02.2023).

1.1 Uuritus ja seire Inventuurid ja uuringud

Elupaigad Esmane elupaigatüüpide ülevaade tehti alal Natura pilootprojekti raames 2000. aastal. Hilisematel

inventuuridel on täpsustatud elupaigatüüpide määrangut, piire ja seisundihinnanguid. Niidukoosluste andmed on aastast 1999 PKÜ inventuurilt (Malle Leht ja Heikki Luhamaa). 2016.,

2017., 2018.,2019. ja 2021. a on niidukooslusi inventeerinud OÜ Metsaruum (eksperdid Taimo Türnpu, Pille Mänd, Aivar Hallang, Marje Talvis ja Oliver Parrest). Andmeid on täpsustanud KeA

maahoolduse spetsialist Priit Kukk taastamis- ja hooldustööde kooskõlastuse käigus. 2018. a tegi hoiuala metsakooslustes inventuuri Indrek Sell; täiendati andmeid soo- ja

poollooduslike koosluste (puiskarjamaade) leviku kohta.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all). Tabelis 1 toodud eesmärkide seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

Kaitstavad liigid

EELISes on andmed III kaitsekategooria liigi hariliku porsa kohta. Elustiku kohta andmed praktiliselt puuduvad. Alal ei ole tehtud liikide inventuuri.

Riiklik seire.

Päevaliblikate koosluste seire, tolmeldajate koosluste seire allprogrammi päevaliblikate ja

kimalaste juhuseireala Massu (E510N402) SJB3639000.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Elustiku inventuur Liikide info on oluline ka elupaigatüüpide seisundi hindamiseks (indikaatoritena)

• Selgrootute (liblikate ja limuste) inventuur

Poanse hoiuala ja loodusala eesmärgiks on suur-mosaiikliblika, teelehe-mosaiikliblika ja vasakkeermese pisiteo elupaikade kaitse. Puuduvad andmed nimetatud liikide leviku kohta alal. Inventuur on vajalik, et kindlaks teha, kas alal leidub neid liike ja nende jaoks sobilikke elupaiku

ning sellest lähtuvalt väärtuste täpsustamiseks ja vajadusel kaitsekorra tõhustamiseks. Liblikad ja limused inventeeritakse valitud sooaladel, poollooduslikel kooslustel ja valitud teede servades.

Kuna taimeliigid ei ole ala eesmärgiks, siis kaitsealuste taimeliikide inventuuri ei kavandata.

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike ja märgalakooslustega.

Tabelis 1 võetakse kokku Poanse loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende

ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt

elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud

andmeallikate nimekirja.

Tabel 1. Poanse loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Kadastikud

(5130)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

Puudub Eemaldada kaitse

eesmärkidest

• Natura SDF 0;

natura_elupaik

kihil on

märgitud 0,3 ha

5130 C ja

kaasnevana on

märgitud 6280*

2016. a

inventuuril

määratud

6280*-na,

kantud KR_PLK

kihile ja on

taastatud ja

hoolduses;

• natura_elupaik

kiht vajab

korrigeerimist

KR_plk kihi

alusel

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) – on

või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav. 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

9

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Kuivad niidud

lubjarikkal

mullal (6210*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 14,2 ha A;

• 2,5 ha B;

• 3,1 ha C6

• säilitamine 16,7

ha;

• seisundi

parendamine 3,1

ha.

• võsastumine • hooldamine

17,7 ha

• taastamine ja

seejärel

hooldamine

2,1 ha

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 19,8

ha, sh 2,1 ha

taastatud

• Natura SDF

8 ha;

• varasemal 1999.

a inventuuril oli

osa alasid

6280*;

• karjatamine 13,4

ha A-

esinduslikkuseg

a niitudel;

• taastatavast alast

1,5 ha saaks

koheselt

hooldusse võtta;

• natura_elupaik

kihi vajab

korrigeerimist

KR_plk kihi

alusel

• 0,66-

0,40/0,64

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

35,7 ha A,

62,2 ha B,

24,8 ha C

5,1 ha teadmata

seisundiga

• säilitamine 97,9

ha;

• seisundi

parendamine

24,8 ha;

• andmete

täpsustamine 5,1

ha

• võsastumine • hooldamine

65,0 ha

• taastamine ja

seejärel

hooldamine

57,7 ha;

• inventuur 5,1

ha

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 127,8

ha, sh 57,7 ha

taastatud;

• andmed on

täpsustatud 5,1

ha.

• Natura SDF 161

ha;

• 2018 ja 2021. a

inventuuril

määratud osa

6210*-na ja

9070-na;

• hooldustoetuseg

a hõlmatud 63,3

ha;

• 1,174/1,23

6 Niidukoosluste andmed KR_plk kaardikihilt.

10

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

• natura_elupaik

kihi vajab

korrigeerimist

KR_plk kihi

alusel

Sinihelmikakoos

lused (6410)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 5,6 ha B;

• 17,9 ha C

• säilitamine 5,6

ha;

• seisundi

parendamine

17,9 ha.

• võsastumine;

• kuivendusm

õju

• taastamine ja

seejärel

hooldamine

23,5 ha;

• loodusliku

veerežiimi

taastamine

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 23,5

ha, sh 17,9 ha

taastatud

• Natura SDF 6 h;

• kaasnevana on

inventeeritud

9070;

• natura_elupaik

kiht vajab

korrigeerimist

KR_plk kihi

alusel

• 2,35-

1,18/2,75

Niiskuslembese

d kõrgrohustud

(6430)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 2,1 ha C • seisundi

parendamine 2,1

ha

• võsastumine • taastamine ja

seejärel

hooldamine

2,1 ha

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 2,1 ha,

sh 2,1 ha

taastatud

• Natura SDF 2 ha • 0,21/0,23

Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupuga

niidud (6510)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 10,4 ha B;

• 0,6 ha D

• säilitamine 10,4

ha

• võsastumine

• ei ole HA

ega LoA

eesmägiks

• hooldamine

10,4 ha

• lisada

eesmärgiks

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 10,4

ha

• inventeeritud

2019. a, varasem

kultuurrohumaa;

• ei arvestata, et

eesmärk pole

täidetud, kui

tulevikus

kujuneb teiseks

• 0,26/0,47

11

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

niiduelupaigatüü

biks;

• hooldatakse

karjatamisega

10,1 ha;

• natura_elupaik

kihi vajab

korrigeerimist

KR_plk kihi

alusel

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

0 • säilitada

kaasnevana

• Natura SDF 27

ha;

• osaliselt 2000. a

inventuuril

määratud alad

inventeeritud

2012. a

6410/9070

•

Liigirikkad

madalsood

(7230)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 1,6 ha C • seisundi

parendamine 1,6

ha

• võsastumine • taastamine ja

seejärel

hooldamine

1,6 ha

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 1,6 ha,

sh 1,6 ha

taastatud

• Natura SDF 9

ha;

• soostunud

niiduala (1999.

a) ajakohasel

inventuuril

(2018) määratud

6210*-na

• 0,01/0,01

12

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

• 3,4 ha B,

• 31,5 ha C

• 2,7 + 0,8 ha D

+ 67,6 ha

• säilitamine 3,4

ha;

• seisundi

parendamine

35,0 ha

• kinnikasvam

ine

• hooldamine

23,1 ha

• taastamine ja

seejärel

hooldamine

15,0 ha

• heas seisus

elupaiku on

säilinud 38,4

ha, sh 15,0 ha

taastatud

• Natura SDF 22

ha;

• D-väärtusega

alast 2,7 ha

taastatud, 0,8 ha

huvi

taastamiseks;

67,6 ha

(natura_elupaik)

kinnikasvanud

rohumaad, mitte

ajaloolised

puisrohumaad

ning nende

taastamist

eesmärgiks ei

seata;

• karjatatav 18,7

ha (toetusalune

17,8 ha);

taastatud 5,3 ha,

taastamisel 3,4

(B) + 2,3 (C) ha;

• natura_elupaik

kiht vajab

korrigeerimist

KR_plk kihi

alusel

• 1,28/1,81

13

Kaitseväärtus1 Seisund2 Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Vanad

laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – ei

0 Puudub • eemaldada

HA kaitse-

eesmärkidest

• 2018. a

inventuuri

andmetel ja ka

varasematel

inventuuridel ei

leidu seda

elupaigatüüpi

•

Tabel 2. Poanse loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

teelehe

mosaiikliblikas

(Euphydryas

aurinia)

LKS – III, KE –

jah, LoD – II, LoA

- jah

• Andmed liigi

kohta alal

puuduvad

• Andmed liigi

leviku kohta

on

täpsustunud

• Info puudumine • Liblikate

inventuur

• Andmed liigi

leviku kohta on

täpsustunud

• Natura SDF kohaselt

leidub/harva

suur

mosaiikliblikas

(Euphydryas

maturna)

LKS – III, KE – jah,

LoD – II, IV, LoA -

jah

• Andmed

liigi kohta

alal

puuduvad

• Andmed

liigi leviku

kohta on

täpsustunud

• Info puudumine • Liblikate

inventuur

• Andmed liigi

leviku kohta on

täpsustunud

• Natura SDF kohaselt

leidub/harva

vasakkeermene

pisitigu (Vertigo

angustior)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA - jah

• Andmed liigi

kohta alal

puuduvad

• Andmed liigi

leviku kohta

on

täpsustunud

• Info puudumine • Limuste inventuur • Andmed liigi

leviku kohta on

täpsustunud

• Natura SDF kohaselt

leidub/tavaline

14

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

Ajaliselt võiks arvestada, et peaks tehtud saama esimese viie aasta jooksul alates kinnitamisest. 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; Peaks tehtud saama kümne aasta jooksul alates kinnitamisest.

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Peaks tehtud saama 15 aasta jooksul alates kinnitamisest.

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik Inventuurid, seired, uuringud

1 Niiduelupaikade andmete

täpsustamine 5,1 ha Inventuur KeA I 20307

2 Selgrootute inventuur (niiduliblikad

ja limused) ala Inventuur KeA II 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Kuivad niidud lubjarikkal mullal

taastamine 2,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2028

4 Kuivad niidud lubjarikkal mullal

hooldamine

17,7 ha

+2,1 Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

5 Lood (alvarid) taastaamine 52,7+4,8 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2028

6 Lood (alvarid) taastaamine 5,0 + 0,3 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2028

7 Lood (alvarid) hooldamine 61,8 ha

+ 52,7 +4,8 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

8 Lood (alvarid) hooldamine 3,2 ha

+ 5,0 +0,3 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

7 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

15

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

9 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niitude hooldamine 10,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

10 Sinihelmikakoosluste taastamine 5,4 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2028

11 Sinihelmikakoosluste taastamine 18,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2028

12 Sinihelmikakoosluste hooldamine 0

+5,4 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

13 Sinihelmikakoosluste hooldamine 0

+18,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

14 Niiskulembeste kõrgrohustute

taastamine 2,1 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2028

15 Niiskuslembeste kõrgrohustute

hooldamine

0

+2,1 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

16 Soostunud niitude taastamine 1,3 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2028

17 Soostunud niitude taastamine 0,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2028

18 Soostunud niitude hooldamine 0

+1,3 Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

19 Soostunud niitude hooldamine 0

+0,3 Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

20 Puiskarjamaade taastamine 5,6+9,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2028

21 Puiskarjamaade hooldamine 18,7

+15,0 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

22 Puiskarjamaade hooldamine 4,7 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

23 Märgalakoosluste loodusliku

veerežiimi taastamine 44,5 ha Koosluse taastamistöö RMK II 20508

Taristu, tehnika ja loomad

24 Hoiuala tähiste hooldamine ja

uuendamine 14 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine RMK II Igal aastal

Kavad, eeskirjad

25 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

26 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

8 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

16

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

27 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

Tegevuskavas on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi ala Natura eesmärkide saavutamiseks.

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2021. aastal oli Poanse HA-l hoolduses (maksti hooldustoetust) 105,1 ha poollooduslikke kooslusi KKK-ga on kavandatud kasutusest väljas olevate niidualade taastamine ning kokku 218,5 ha

poollooduslike koosluste hooldus.

Joonis 2. Kavandatud poollooduslike koosluste hooldus ja loodusliku veerežiimi taastamine Poanse hoiualal (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

24.02.2023; EELIS: 24.02.2023)

3.2. Hoiuala märgalakoosluste loodusliku veerežiimi taastamine

Hoiuala märgalaelupaigad on mõjutatud kuivenduskraavidest. Kaitstava ala sees paiknevatest kraavidest osa on kinni kasvanud ja enam ei toimi. Kuivendamise toimel veetase pinnases alaneb ja

algab turba lagunemine, mis toob kaasa muutused ka taimkattes. Kui kuivendus kestab pikka aega ja

18

turbakiht mineraliseerub, siis kuivenduse mõju lakates ei taastu endine olukord. Seetõttu on vajalik elupaiku oluliselt mõjutavate kraavide sulgemine ja kuivenduse mõju peatamine.

Kaitstavate soode tegevuskava (2015) on kavandatud Poanse madalsoo veerežiimi taastamine (joon 2; 44,2 ha) II prioriteedi tegevusena. Taastamistööde aluseks on sõltuvalt ala keerukusest

detailne tööprojekt või tööde kava, mis sisaldab kuivendusvõrgu sulgemise ja vajadusel puistu

hõrendamise ulatust ja mahte ning muid taastamiseks vajalikke töid.

3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine Poanse hoiualale on paigaldatud 14 keskmise suurusega tähist tekstiga „Poanse hoiuala“ (joonis 1). Tähiste hooldus - lõhutud/rikud piiritähiste asendamine toimub jooksvalt vastavalt vajadusele.

Praegu paigaldatud tähistest 6, mis paiknevad teede ääres, uuendatakse vajadusel; 8 teedest kaugemale hoiuala piiri nurgapunktidesse paigaldatud tähist võib amortiseerumisel eemaldada.

3.4. Külastuskorraldus

Hoiualal puuduvad turismirajatised ja vajadust külastustaristu rajamiseks ei ole. Loodusala idaosa läbib Tuudi-Saastna maantee ning keskosa Poanse-Järise kruusatee ning alal on mitmed rajad. See

on piisavaks infrastruktuuriks võimalikele huvilistele.

Kasutatud andmeallikad EELIS. Kasutamise kuupäev: 24.02 2023. a, https://eelis.ee/default.aspx?state=11;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=rahv

ala&obj_id=-255328162

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. 2010. Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Pajula, R., & Ilomets, M. 2012. Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. 2018. Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend . Tartu.

Aru- ja soostunud niitude hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1263/download

Loopealsete hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1264/download

Puisniidu, puiskarjamaa hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1266/download.

Kaitstavate soode tegevuskava. 2015.

Pärandniitude tegevuskava. 2021.