Kaitsekorralduskavade kinnitamine

Kaitsekorralduskavade kinnitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LEELO KUKK PNOEE-47009172743 2023-12-20 14:18:16

Gretagrundi LoA KKK.pdf

Algid lennus, Kadri Paomees

Keskkonnaamet 2023

Gretagrundi loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ....................................................................... 9

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 10

3

Kasutatud lühendid

KE – jah/ei: liik või elupaigatüüp kas vastavalt on/ei ole nimetatud ala kaitse eesmärgina

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

HA – hoiuala

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Gretagrundi hoiuala

Loodusala nimi Gretagrundi loodusala (EE0040500)

Pindala 14 727,7 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/9028190,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022012?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, 32

ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Tegemist on merealaga, kus kaitstakse merelisi elupaigatüüpe ning talvituvaid ja rändel olevaid linnuliike.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Gretagrundi (hoiuala) loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Merepõhja elustiku ja elupaikade inventuuri ning kalastiku uuringud viis 2008. a läbi TÜ Eesti Mereinstituut. Linnuloenduse tegi 2008. a Eesti Ornitoloogiaühing.

Tabelis 2 toodud eesmärkide seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

Riiklik seire

Oluline on jätkata riiklike seiretega. Riiklik seire kuulub I prioriteeti ning korraldajaks on

Keskkonnaagentuur (KAUR). Tegevus toimub riikliku seirekava järgi.

Tabel 1. Gretagrundi loodusalal asuvad seirejaamad.

Seirejaama

nimi

Kood Seiretüüp Programm

Ae02 SJB0456000 Talvituvate veelindude arvukus,

Kesktalvine veelinnuloendus

Ae03 SJB0167000 Talvituvate veelindude arvukus,

Kesktalvine veelinnuloendus

Ae09 SJB0726000 Talvituvate veelindude arvukus,

Kesktalvine veelinnuloendus

Ae10 SJB0397000 Talvituvate veelindude arvukus,

Kesktalvine veelinnuloendus

Liivi laht SJB1455000 Mereseire: ohtlike ainete

seire

Avamere ohtlike ainete seire,

Mereseire

RK23 (SUSE,

MAFY+SUSE)

SJB1727000 NEMA projekti raames

välja töötatud

Loodusdirektiivi

elupaikade seire jaam

Merepõhja elupaikade levik ja

seisund, Mereseire, SD6/SD1.

Merepõhja terviklikkus/

Bioloogiline mitmekesisus –

merepõhja elupaigad

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused ja Linnudirektiivi I ning II lisasse kantud liigid. Tabelis 2 võetakse kokku Gretagrundi loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad

meetmed, kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis ja loodusala panus kaitstava elupaigatüübi üle- eestilisse pindalasse ning võrdlus Natura standardandmebaasiga (SDF).

Tabel 2. Gretagrundi loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1 Seisund2

(pindala/esinduslikkus)

Kaitse

eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)3

Elupaigatüübid

Veealused

liivamadalad

(1110)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

200 ha/C Elupaigatüübi

säilitamine

200 ha

• Looduslikud

protsessid.

• Merereostus.

- Heas seisus

elupaiku on

säilinud 200 ha

suurusel alal

Kaudsed ohud on pinnase

kaevandamine,

süvendamine, kaadamine,

tuuleparkide rajamine,

õlireostus. Vajadus aktiivse

kaitse järgi on väike,

oluline on vältida elupaika

kahjustavat

(ehitus)tegevust.

0,17/0,50

Karid (1170)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

205 ha/C Elupaigatüübi

säilitamine

205 ha

• Looduslikud

protsessid.

• Merereostus.

- Heas seisus

elupaiku on

säilinud 205 ha

suurusel alal

Kaudsed ohud on pinnase

kaevandamine,

süvendamine, kaadamine,

tuuleparkide rajamine,

õlireostus. Vajadus aktiivse

kaitse järgi on väike,

oluline on vältida elupaika

kahjustavat

(ehitus)tegevust.

0,12/3,25

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 3 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/).

7

Tabel 3. Gretagrundi loodusala (hoiuala) kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Järvekaur (Gavia

arctica) LKS – II,

KE – jah, LiD – I

Elupaik 14 727,7

ha

Liigile sobiv

elupaik 14 727,7

ha on säilinud.

• Õlireostus

• Laeva- ja paadiliiklus

• Kalapüük

• Tuulepargid

• Kaevandamine,

süvendamine,

kaadamine

• Järelevalve, seire,

keskkonnamõju

hindamine

Elupaik 14 727,7 ha on

säilinud. • Kuna tegemist on

rändel peatuvate ja

talvituvate lindudega,

siis on täpsed

arvukused teadmata ja

eesmärgiks seatakse

elupaiga pindala.

Väikekajakas

(Larus minutus)

LKS – II, KE – jah,

LiD – I

Elupaik 14 727,7

ha

Liigile sobiv

elupaik 14 727,7

ha on säilinud

• Õlireostus

• Laeva- ja paadiliiklus

• Kalapüük

• Tuulepargid

• Kaevandamine,

süvendamine,

kaadamine

• Järelevalve, seire,

keskkonnamõju

hindamine

Elupaik 14 727,7 ha on

säilinud.

• Kuna tegemist on

rändel peatuvate ja

talvituvate lindudega,

siis on täpsed

arvukused teadmata ja

eesmärgiks seatakse

elupaiga pindala.

Punakurk-kaur

(Gavia stellata)

LKS – III, KE – jah,

LiD – I

Elupaik 14 727,7

ha

Liigile sobiv

elupaik 14 727,7

ha on säilinud

• Õlireostus

• Laeva- ja paadiliiklus

• Kalapüük

• Tuulepargid

• Kaevandamine,

süvendamine,

kaadamine

• Järelevalve, seire,

keskkonnamõju

hindamine

Elupaik 14 727,7 ha on

säilinud. • Kuna tegemist on

rändel peatuvate ja

talvituvate lindudega,

siis on täpsed

arvukused teadmata ja

eesmärgiks seatakse

elupaiga pindala.

Aul (Clangula

hyemalis) LKS – ei,

KE – jah, LiD – II

Elupaik 14 727,7

ha

Liigile sobiv

elupaik 14 727,7

ha on säilinud

• Õlireostus

• Laeva- ja paadiliiklus

• Kalapüük

• Tuulepargid

• Kaevandamine,

süvendamine,

kaadamine

• Järelevalve, seire,

keskkonnamõju

hindamine

Elupaik 14 727,7 ha on

säilinud. • Kuna tegemist on

rändel peatuvate ja

talvituvate lindudega,

siis on täpsed

arvukused teadmata ja

eesmärgiks seatakse

elupaiga pindala.

8

Tõmmuvaeras

(Melanitta fusca)

LKS – III, KE – jah,

LiD – II

Elupaik 14 727,7

ha

Liigile sobiv

elupaik 14 727,7

ha on säilinud

• Õlireostus

• Laeva- ja paadiliiklus

• Kalapüük

• Tuulepargid

• Kaevandamine,

süvendamine,

kaadamine

• Järelevalve, seire,

keskkonnamõju

hindamine

Elupaik 14 727,7 ha on

säilinud. • Kuna tegemist on

rändel peatuvate ja

talvituvate lindudega,

siis on täpsed

arvukused teadmata ja

eesmärgiks seatakse

elupaiga pindala.

Alk (Alca torda)

LKS – II, KE – jah,

LiD – ei

Elupaik 14 727,7

ha

Liigile sobiv

elupaik 14 727,7

ha on säilinud

• Õlireostus

• Laeva- ja paadiliiklus

• Kalapüük

• Tuulepargid

• Kaevandamine,

süvendamine,

kaadamine

• Järelevalve, seire,

keskkonnamõju

hindamine

Elupaik 14 727,7 ha on

säilinud. • Kuna tegemist on

rändel peatuvate ja

talvituvate lindudega,

siis on täpsed

arvukused teadmata ja

eesmärgiks seatakse

elupaiga pindala.

9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 4) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 4. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1.

Merepõhja elustiku ja -

elupaikade seire ja seisundi hindamine

14 727,7 ha Riiklik seire KAUR I Vastavalt seiregraafikule

2. Kesktalvine veelinnuloendus 14 727,7 ha Riiklik seire KAUR I Vastavalt

seiregraafikule

3. Mereseire 14 727,7 ha Riiklik seire KAUR I Vastavalt seiregraafikule

Kavad, eeskirjad

4.

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta

jooksul

5. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

Kasutatud andmeallikad EELIS. Kasutamise kuupäev: 22. veebruar 2023. a., allikas

https://www.eelis.ee/default.aspx?state=5;572247461;est;eelisand;;&comp=ob jresult=ala&obj_id=1079338390

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 22. veebruar 2023. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022012?leiaKehtiv

Riigikantselei. Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 22. veebruar 2023. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv

Eesti Ornitoloogiaühing. (2009). Veelindude loendus Gretagrundi madalikul. Tartu.

Kaarma LoA KKK.pdf

Keskkonnaamet 2023

Kaarma loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 12

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 14

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Kaarma hoiuala

Loodusala nimi Kaarma loodusala (EE0040409) (joonis 1)

Pindala 72 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953461, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022012?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Loodusala eesmärgiks on poollooduslike koosluste kaitse, nende säilitamiseks on vajalik hooldamine ja taastamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaarma loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kaarma loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga august

2023).

6

Joonis 2. Kaarma loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

seisuga august 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esmane elupaikade inventuur toimus alal Natura pilootprojekti raames aastal 2000, 2016. aastal

inventeerisid Marje Talvis ja Pille Mänd liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*). Viimane

elupaikade inventuur toimus 2020. aastal, mille viisid läbi Meeli Mesipuu ja Ott Luuk. Inventuuri

käigus täpsustati elupaikade piire ning varasemat määrangut. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste

seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal. Taimeliikide andmed pärinevad

aastast 1995 (mets-õunapuu, kahelehine käokeel, laialehine neiuvaip). Taimeliigid on III

kaitsekategooria taimed, mis on tavalised, seega kavaga ei tehta ettepanekut neid LoA kaitse

eesmärkide hulka arvata.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia osaline elupaigatüüpide inventuur seal, kus andmed puuduvad (6,8 ha)

või on puudulikud (15,8 ha). Inventuur on vajalik kaitse eesmärkide seadmiseks, seisundi

hindamiseks ja edaspidiste vajalike tegevuste planeerimiseks.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Kaarmise loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid,

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Tabelis toodud koosluste seisundid on määratud KR_plk kihi järgi, sest seal on

värskemad andmed kui SDF-i eesmärgid. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti.

9

Tabel 1. Kaarma loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Liigirikkad

niidud lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 0,6 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,6 ha

• Võsastumine

• Pole HA kaitse

eesmärgiks

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,6 ha

• Lisada kaitse

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,6 ha, sh 0,6 ha

taastatud

• Ei ole hetkel

hoolduses

• 0,02-0,01

/ 0,02

Sinihelmikakoosl

used (6410)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,8 ha / B

• 2,5 ha / C

• 0,2 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine 1,8 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

2,5 ha

• Andmete

täpsustamine 0,2 ha

• Võsastumine

• Info

puudumine

• Hooldamine

1,8 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

2,5 ha

• Inventuur

0,2 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

4,5 ha, sh 2,5 ha

taastatud ja andmed

on täpsustatud 0,2

ha

• Ei ole hetkel

hoolduses

• 0,45-0,23

/ 0,53

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 11,1 ha / B

• 25,8 ha / C

• 4,6 ha /

teadmata

seisundiga

• Elupaigatüübi

säilitamine 11,1 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

25,8 ha

• Andmete

täpsustamine 4,6 ha

• Võsastumine

• Metsastamine

• Info

puudumine

• Hooldamine

11,1 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

25,8 ha

• Inventuur

4,6 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

41,5 ha, sh 25,8 ha

taastatud ja andmed

on täpsustatud 4,6

ha

• Ei ole hetkel

hoolduses

• 2,07-1,04

/ 2,07

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 7,6 ha / B

• 4,6 ha / D

• 6,4 ha /

teadmata

seisundiga

• Elupaigatüübi

säilitamine 7,6 ha

• Andmete

täpsustamine 11 ha

• Võsastumine

• Metsastamine

• Info

puudumine

• Hooldamine

7,6 ha

• Inventuur 11

ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

18,6 ha, sh andmed

on täpsustatud 11 ha

• Ei ole hetkel

hoolduses.

• Osaliselt on

puiskarjamaad

inventeeritud

puisniitudeks ja

sellest tuleneb

ka pindala

erinevus SDF-

ist.

• 0,62 /

0,88

Tabel 2. Kaarma loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Metsõunapuu

(Malus sylvestris)

LKS – III, KE –

jah, LoD – ei, LoA

– ei

• 6 ha • Liigile sobiliku

kasvukoha

pindala on

kokku vähemalt

6 ha

• Metsamajanduslik

tegevus

• PLK-de taastamisel

jägida, et liiki ei

kahjustataks

• Kasvukoha

säilimine 6 ha

• Andmed pärinevad 1995.

aastast

11

Laialehine

neiuvaip

(Epipactis

helleborine)

LKS – III, KE –

jah, LoD – ei, LoA

– ei

• 6 ha • Liigile sobiliku

kasvukoha

pindala on

kokku vähemalt

6 ha

• Võsastumine • PLK-de taastamine ja

hooldamine

• Kasvukoha

säilimine 6 ha

• Andmed pärinevad 1995.

aastast

Kahelehine

käokeel

(Platanthera

bifolia)

LKS – III, KE –

jah, LoD – ei, LoA

– ei

• 6 ha • Liigile sobiliku

kasvukoha

pindala on

kokku vähemalt

6 ha

• Võsastumine • PLK-de taastamine ja

hooldamine

• Kasvukoha

säilimine 6 ha

• Andmed pärinevad 1995.

aastast

12

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur ja

andmete täpsustamine 22,6 ha Inventuur KeA I 20306

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Liigirikaste niitude

lubjavaesel mullal taastamine 0,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

3 Liigirikaste niitude lubjavaesel mullal hooldamine

0 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+0,6 ha

4 Sinihelmikakoosluste taastamine

2,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

5 Sinihelmikakoosluste

taastamine 0,4 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

6 1,8 ha Koosluse hooldustöö KeA//MO I Igal aastal

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

13

Sinihelmikakoosluste hooldamine

2,3 ha

7 Sinihelmikakoosluste hooldamine

0 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

+0,4 ha

8 Puisniitude taastamine 25,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

9 Puisniitude taastamine 4,8 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

10 Puisniitude hooldamine 11,1 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal +25,6 ha

11 Puisniitude hooldamine 4,8 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

12 Puiskarjamaade taastamine 11 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

13 Puiskarjamaade hooldamine 6,7 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal +11 ha

14 Puiskarjamaade hooldamine 0,9 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

15 Hoiuala tähistamine 5 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine

RMK III 2026

16 Tähiste hooldamine 5 keskmist

tähist Tähiste hooldamine RMK III

Igal aastal (pärast

rajamist)

Kavad, eeskirjad

17 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

18 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

19 Kaitse eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

Kasutatud andmeallikad

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

1. september 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 1. september

2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 1. september 2023. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

Kaitsekorralduskavade kinnitamine.pdf

K O R R A L D U S

20. detsember 2023 nr 1-3/23/685

Kaitsekorralduskavade kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1- 2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan järgmised kaitsekorralduskavad: 1.1. Gretagrundi loodusala kaitsekorralduskava; 1.2. Kaarma loodusala kaitsekorralduskava; 1.3. Karida loodusala kaitsekorralduskava; 1.4. Kudjape loodusala kaitsekorralduskava; 1.5. Laasu loodusala kaitsekorralduskava; 1.6. Liiva-Putla loodusala kaitsekorralduskava; 1.7. Mäe loodusala kaitsekorralduskava; 1.8. Põduste luha loodusala kaitsekorralduskava; 1.9. Pühametsa loodusala kaitsekorralduskava; 1.10. Sepa loodusala kaitsekorralduskava; 1.11. Suurissoo, Tehu, Vahtrissoo ja Viidu loodusala kaitsekorralduskava; 1.12. Tumala loodusala kaitsekorralduskava; 1.13. Väikese väina loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktis 1 nimetatud alade kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavadega;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskavade avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja Saata: Kliimaministeerium ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected])

Kadri Paomees vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Karida LoA KKK.pdf

Karida loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Keskkonnaamet 2023

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 10

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 11

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Karida jäiga keerdsambla püsielupaik

Loodusala nimi Karida loodusala (EE0040415) (joonis 1)

Pindala 29,9 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally- important-area/8953220,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

Kaitsealuste samblaliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

https://www.riigiteataja.ee/akt/12835046?leiaKehtiv, Looduskaitseseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023035?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise

kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Karida loodusala ja Karida jäiga keerdsambla püsielupaiga kaitse eesmärgiks on lood (alvarid) (6280*) ja jäik keerdsammal (Tortella rigens), mille kaitse tagatakse läbi koosluse taastamise ja hooldamise.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Karida loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue

inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Karida loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus seisuga november 2023).

6

Joonis 2. Karida loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga november 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Elupaigatüüpide inventuur toimus alal 1999. aastal (Nele Ingerpuu ja Aveliina Helm). Inventuuri

andmetel leidub alal rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüüp lood (alvarid) (6280*) (joonis 2).

II kaitsekategooria kaitsealust samblaliiki jäika keerdsammalt (Tortella rigens) on alal viimati

seiratud 2022. aastal Nele Ingerpuu ja Mari Müüri poolt (8 isendit).

Lisaks on alal inventeeritud II kaitsekategooria liigid jumalakäpp, kärbesõis, laukapuu ja karvane

lipphernes ning III kaitsekategooria liigid lood-angervars ja nõmme-tähniksinitiib, aga kuna liigid

on kaitstud elupaigatüübi kaitsega ja SKV kaitsekorraga, siis ala kaitse eesmärkide hulka neid ei

arvata.

Tabelis 1 ja 2 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete

põhjal.

Riiklik seire

Oluline on jätkata riiklike seiretega. Riiklik seire kuulub I prioriteeti ning korraldajaks on

Keskkonnaagentuur (KAUR). Tegevus toimub riikliku seirekava järgi.

Alale jääb kaks seirejaama: päevaliblikate koosluste seire (Suur-Randvere (E504N397);

SJB3726000), kaitstavate sammalde liigiseire (Oriküla; SJA7879000).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia elupaigatüüpide inventuur, sest andmed on vanemad kui 10 aastat ja

andmed on puudulikud, osa ala on ka inventeerimata. Inventuur on vajalik kaitse eesmärkide

seadmiseks, seisundi hindamiseks ja edaspidiste vajalike tegevuste planeerimiseks.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Karida loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud

teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

Tabel 1. Karida loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala /

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Lood (alvarid) (6280*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

• 20 ha /

seisund

teadmata

• Andmete

täpsustamine 20 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Info

puudumine

• Inventuur • Heas seisus elupaiku

on säilinud 20 ha, sh

andmed on

täpsustatud 20 ha

• Praegu alal

hooldamist ei

toimu

• Andmed

seisundi kohta

puudu, vajalik

inventeerida ka

seni andmetega

katmata ala

• 0,2 / 0,2

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 SDF andmed; Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast

9

Tabel 2. Karida loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Jäik keerdsammal

(Tortella rigens)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA –

jah

8 isendit /

kasvukoht 20 ha

Liigile sobiliku

kasvukoha pindala

on kokku vähemalt

20 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Loopealse taastamine ja

hooldamine 20 ha

• Kasvukoha

säilimine 20 ha

• 2022. a seisuga oli alal

8 isendit

10

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine 29,9 ha Inventuur KeA I 20306

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Hoolduse tagamine liigi leiukohas

7 ha Koosluse hooldustöö RMK I igal aastal

3 Hoolduse tagamine liigi

leiukohas 13 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I igal aastal

Kavad, eeskirjad

4 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

5 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

Kasutatud andmeallikad Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Ingerpuu, N. (2011), Keskkonnaamet (2013). Jäiga keerdsambla (Tortella rigens) kaitse tegevuskava eelnõu.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Kudjape LoA KKK.pdf

Keskkonnaamet 2023

Kudjape loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 10

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 11

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Kudjape tammik

Loodusala nimi Kudjape loodusala (EE0040433) (joonis 1)

Pindala LoA 17,1 ha, KA 14 ha

Asukoht ja piirid https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse- eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/13131798?leiaKehtiv,

„Saare maakonna kaitsealuste parkide, arboreetumi ja puistute piirid”

https://www.riigiteataja.ee/akt/109102018005 ja Looduskaitseseadus § 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise

kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Alal on valdavalt metsakooslused, mille kaitse tagatakse läbi loodusliku arengu, praktilisi tegevusi ei kavandata. Väikeses ulatuses on alal puisniit, kus tuleb korraldada hooldamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kudjape loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud

juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kudjape loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus seisuga september 2023).

6

Joonis 2. Kudjape loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga september 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Elupaigatüüpide inventuur toimus alal Natura-alade moodustamise eelselt, täpne aeg ja

inventeerija on teadmata. Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega

elupaigatüübid: puisniidud (6530*) ja vanad laialehised metsad (9020*) (joonis 2). Tabelis 1

toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Riiklikku seiret alal ei toimu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia elupaigatüüpide inventuur, sest andmed on vanemad kui 10 aastat ja täpne

inventeerimise aeg on teadmata. Inventuur on vajalik kaitse eesmärkide seadmiseks, seisundi

hindamiseks ja edaspidiste vajalike tegevuste planeerimiseks.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Tabelis 1 võetakse kokku Kudjape loodusala kaitseväärtuste (vastavalt standardandmebaasile) hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele,

kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Kudjape loodusala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,5 ha / A • Elupaigatüübi

säilitamine 1,5 ha

• Võsastumine

• Metsastamine

• Info

puudumine

• Hooldamine

1,5 ha

• Inventuur

1,5 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

1,5 ha

• Andmed on

vanad ja

vajavad

täpsustamist

• 0,08-0,04

/ 0,08

Metsaelupaigatüübid

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 11,5 ha / A • Elupaigatüübi

säilitamine 11,5 ha

• Alale jääb

Kudjape-Upa

terviserada

• Info puudumine

• Inventuur

11,5 ha

• Järelevalve

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

11,5 ha

• Andmed on

vanad ja vajavad

täpsustamist

• 0,16 /

0,16

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 SDF andmed; Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast

10

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine 14 ha Inventuur KeA I 20306

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Puisniitude hooldamine 1,5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I 2025

Kavad, eeskirjad

3

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

Kasutatud andmeallikad EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 25. september 2023. a., allikas h

https://eelis.ee/default.aspx?state=3;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult =rahvala&obj_id=-1338980705

EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 25. september 2023. a., allikas h https://eelis.ee/default.aspx?state=4;896353502;est;eelisand;;&comp=objresult

=ala&obj_id=1779

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 25. september 2023. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13131798?leiaKehtiv

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 25. september 2023. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/109102018005

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

Laasu LoA KKK.pdf

Keskkonnaamet 2023

Laasu loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4 1.2 Uuritus ja seire........................................................................... Error! Bookmark not defined.

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................. Error! Bookmark not defined.

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................... Error! Bookmark not defined.

Kasutatud andmeallikad ................................................................ Error! Bookmark not defined.

3

Kasutatud lühendid

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstava(te) ala(de) nimi/nimed Laasu hoiuala

Loodusala nimi Laasu loodusala (EE0040435) (joonis 1)

Pindala 33,4 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953291, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022012?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Alal on valdavalt poollooduslikud kooslused, mille kaitse tagatakse läbi taastamise ja hooldamise.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Laasu loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Laasu loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

september 2023).

6

Joonis 2. Laasu loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

seisuga september 2023).

7

1.2 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Elupaigatüüpide inventuur toimus alal Natura-alade moodustamise eelselt, täpne aeg ja

inventeerija on teadmata, osaliselt on alasid inventeeritud ka 2009. a Meeli Mesipuu poolt.

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: kuivad

niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ja puiskarjamaad (9070) (joonis 2). Ürt-punanupuga

niidud (6510) ei ole hetkel kaitse eesmärgiks, lähtuvalt uutest inventuuri tulemustest võiks

eesmärgiks seada. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud

inventuuride andmete põhjal. Suurel osal alal on inventeeritud D-esinduslikkusega elupaigatüüp

puiskarjamaad (9070), kus on vaja andmed täpsustada.

Riiklik seire

Riiklikku seiret alal ei toimu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia elupaigatüüpide inventuur, sest andmed on vanemad kui 10 aastat ja täpne

inventeerimise aeg on suuremal osal alast teadmata. Inventuur on vajalik kaitse eesmärkide

seadmiseks, seisundi hindamiseks ja edaspidiste vajalike tegevuste planeerimiseks.

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Laasu loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad

meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. SDF-i eesmärgid erinevad tabelis toodud eesmärkidest, kuna andmed on enamuses vanad ja vajavad täpsustamist, võimalusel kasutati värskemaid andmeid. Koosluste, liikide,

kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti.

Kaitsekorralduskavas kajastatud hoolduskavad on kättesaadavad keskkonnaameti kodulehelt:

• Aru- ja soostunud niitude hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1263/download

• Loopealsete hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1264/download

• Puisniidu, puiskarjamaa hoolduskava https://keskkonnaamet.ee/media/1266/download.

Tabel 1. Laasu loodusalal kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,4 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 0,4 ha

• Andmete

täpsustamine

• Võsastumine

• Info

puudumine

• Hooldamine

0,4 ha

• Inventuur

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,4 ha

• Ei ole hetkel

hoolduses

• Osaliselt on

elupaik

inventeeritud

6510ks ja

9070ks ning

sellest tuleneb

ka pindala

erinevus SDF-

ist.

• Andmed vanad

ja vajavad

täpsustamist

• 0,01-

0,008 /

0,01

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah – jah

• 16 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

16 ha

• Andmete

täpsustamine

• Võsastumine

• Info

puudumine

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

9,3 ha

• Inventuur

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

16 ha, sh 9,3 ha

taastatud

• Hoolduses on

praegu 6,7 ha

• Andmed vanad

ja vajavad

täpsustamist

• 0,16 /

0,17

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,4 ha / C

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,4 ha

• Andmete

täpsustamine

• Võsastumine

• Ei ole HA ja

LoA

eesmärgiks

• Info

puudumine

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,4 ha

• Lisada kaitse

eesmärkide

hulka

• Inventuur

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,4 ha, sh 0,4 ha

taastatud

• Ei ole hetkel

hoolduses.

• Andmed vanad

ja vajavad

täpsustamist

• 0,01 /

0,02

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,1 ha / B

• 15 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine 1,1 ha

• Andmete

täpsustamine 15 ha

• Võsastumine

• Metsastamine

• Info

puudumine

• Hooldamine

1,1 ha

• Inventuur

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

1,1 ha

• Andmed on

täpsustatud 15 ha

• Ei ole hetkel

hoolduses

• Andmed vanad

ja vajavad

täpsustamist

• 0,04 /

0,05

11

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur ja

andmete täpsustamine 33,4 ha Inventuur KeA I 20306

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Kuivade niitude lubjarikkal

mullal hooldamine 0,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I 2025

3 Loode taastamine 9,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

4 Loode hooldamine 6,7 ha

Koosluse hooldustöö KeA//MO I Igal aastal +9,3 ha

5 Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude

taastamine

0,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

6 Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude

hooldamine

0 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+0,4 ha

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

12

7 Puiskarjamaade taastamine 1,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

8 Puiskarjamaade hooldamine 0 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal +1,1 ha

Kavad, eeskirjad

9 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

10 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

11 Kaitse eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

13

Kasutatud andmeallikad

Helm, A. (2011). Eesti loopealsed ja kadastikud - Juhend koosluste hooldamiseks ja taastamiseks. I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev: 1.

september 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 1. september 2023. a.,

allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo

Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 1. september 2023. a., allikas Riigi

Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

Liiva-Putla LoA KKK.pdf

Keskkonnaamet 2023

Liiva-Putla loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 14

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 16

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Liiva-Putla looduskaitseala

Loodusala nimi Liiva-Putla loodusala (EE0040439) (joonis 1)

Pindala 101,9 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally- important-area/8953312,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord https://www.riigiteataja.ee/akt/13294013?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise

kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Liiva-Putla loodusala ja looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on metsa- ja sookoosluste kaitse läbi loodusliku arengu.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Liiva-Putla loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse

põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Liiva-Putla loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

6

Joonis 2. Liiva-Putla loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esmane elupaigatüüpide inventuur toimus alal Eestimaa Looduse Fondi inventuuri raames aastatel

1994 ja 1997, mida 2002. aastal osaliselt korrigeeriti. Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised

rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*),

vanad loodusmetsad (9010*) ning puiskarjamaad (9070) (joonis 2).

III kaitsekategooria kaitsealuseid taimeliike (künnapuu (Ulmus laevis), harilik käoraamat

(Gymnadenia conopsea), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia)) on alal inventeeritud 1994. a

Eestimaa Looduse Fondi elupaigatüüpise inventuuri käigus (Helina Ontik) ja harilikku

käoraamatut (Gymnadenia conopsea) on 2019. a registreerinud ka Anneli Palo.

II kaitsekategooria kaitsealune linnuliik karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) registreeriti alal

2007. a Rein Nellise poolt.

III kaitsekategooria kaitsealuse seeneliigi musta narmiku (Phellodon niger) viimane vaatlus oli

alal 2022. a Maarja Nõmme ja Rein Nellise poolt. III kaitsekategooria kaitsealuse seeneliigi

pruunika vöötnarmiku (Phellodon fuligineoalbus) viimane vaatlus oli alal 2021. a Irja Saare ja

Irma Zetturi poolt, varasemalt on liiki seiranud ka Indrek Sell.

II kaitsekategooria kaitsealuse seeneliigi kroonliudiku (Sarcosphaera coronaria) vaatlus oli alal

2015. a Allar Liivi ja Maris Sepa poolt. II kaitsekategooria kaitsealuse seeneliigi sellerheiniku

(Tricholoma apium) viimane vaatlus oli alal 2021. a Irja Saare ja Irma Zetturi poolt, varasemalt on

liiki seiranud ka Indrek Sell.

I kaitsekategooria kaitsealuse seeneliigi lilla põdramoka (Sarcodon fuligineoviolaceus) viimane

vaatlus oli alal 2022. a Maarja Nõmme ja Rein Nellise poolt.

Tabelis 1 ja 2 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete

põhjal.

Riiklik seire

Oluline on jätkata riiklike seiretega. Riiklik seire kuulub I prioriteeti ning korraldajaks on

Keskkonnaagentuur (KAUR). Tegevus toimub riikliku seirekava järgi.

Alale jääb kolm seirejaama: kaitstavate seeneliikide seire (Liiva-Putla (13/1); SJA8499000),

haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire (Saaremaa, Kuressaare metskond, kv. 292 er. 5, osa

vääriselupaigast nr. 131012; SJA3747000), haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire

(Saaremaa, Kuressaare metskond, kv. 292, er. 4, osa vääriselupaigast nr. 131012; SJA0164000).

8

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia elupaigatüüpide inventuur, sest andmed on vanemad kui 10 aastat ja täpne

inventeerimise aeg on teadmata. Inventuur on vajalik kaitse eesmärkide seadmiseks, seisundi

hindamiseks ja edaspidiste vajalike tegevuste planeerimiseks.

Vajalik on seeneliikide ja taimeliikide inventuur, kuna puuduvad andmed osade kaitse eesmärgiks

olevate liikide esinemise kohta (must seahernes, pruun kübarnarmik, helejalg-põdramokk).

9

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Tabelis 1 võetakse kokku Liiva- Putla loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud

teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

10

Tabel 1. Liiva-Putla loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala /

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Sookooslused

Lubjarikkad

madalsood lääne-

mõõkrohuga (7210*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

• 19 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 19 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 19

ha

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 19 ha

• Andmed on

vanad ja vajavad

täpsustamist

• 0,76 /

1,06

Poollooduslikud kooslused

Puiskarjamaad (9070)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

• 9,7 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 9,7 ha

• Võsastumine

• Metsastamine

• Hooldamin

e 9,7 ha

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 9,7 ha

• Praegu alal

hooldamist ei

toimu

• 0,32 /

0,46

Metsaelupaigatüübid

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

• 31,3 ha / A

• 23,7 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 31,3 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

23,7 ha

• Tegemist on

väga

populaarse ja

külastatava

seenemetsaga

• Looduslikule

arengule

jätmine 55

ha

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 55 ha

• Andmed on

vanad ja vajavad

täpsustamist

• Külastust ei ole

plaanis alal

piirata, sest

mõju kaitse

eesmärkidele

puudub

• 0,08 /

0,46

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 SDF andmed; Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast

11

Tabel 2. Liiva-Putla loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Lilla põdramokk

(Sarcodon

fuligineoviolaceus)

LKS – I, KE – jah,

LoD – ei, LoA – ei

7,9 ha

Liigile sobiliku

kasvukoha pindala

on kokku vähemalt

7,9 ha

• Looduslikule arengule

jätmine 7,9 ha

Kasvukoha

säilimine 7,9 ha

• 2022. a seisuga oli alal

10 viljakeha

Kroonliudik

(Sarcosphaera

coronaria)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA – ei

0,04 ha Liigile sobiliku

kasvukoha pindala

on kokku vähemalt

0,04 ha

• Pole kaitse eesmärk • Looduslikule arengule

jätmine 0,04 ha

• Lisada kaitse

eesmärkide hulka

Kasvukoha

säilimine 0,04 ha • 2015. a seisuga oli alal

12 viljakeha

Sellerheinik

(Tricholoma

apium)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA – ei

Liigile sobivad

elupaigad (9010*)

on säilinud

Liigile sobivad

elupaigad (9010*)

on säilinud

• Pole kaitse eesmärk • Looduslikule arengule

jätmine

• Lisada kaitse

eesmärkide hulka

Liigile sobivad

elupaigad (9010*)

on säilinud

• 2011. a seisuga oli alal

11 viljakeha, 2021. a

viljakehi ei leitud

Must narmik

(Phellodon niger)

LKS – III, KE –

jah, LoD – ei, LoA

– ei

0,13 ha Liigile sobiliku

kasvukoha pindala

on kokku vähemalt

0,13 ha

• Looduslikule arengule

jätmine 0,13 ha

Kasvukoha

säilimine 0,13 ha

• 2022. a seisuga olid alal

üksikud viljakehad

12

Pruunikas

vöötnarmik

(Phellodon

fuligineoalbus)

LKS – III, KE –

jah, LoD – ei, LoA

– ei

Liigile sobivad

elupaigad (9010*)

on säilinud

Liigile sobivad

elupaigad (9010*)

on säilinud

• Looduslikule arengule

jätmine

Liigile sobivad

elupaigad (9010*)

on säilinud

• Metsamajanduslik

tegevus

Künnapuu (Ulmus

laevis)

LKS – III, KE –

jah, LoD – ei, LoA

– ei

16,6 ha Liigile sobiliku

kasvukoha pindala

on kokku vähemalt

16,6 ha

• Looduslikule arengule

jätmine

Kasvukoha

säilimine 16,6 ha

Harilik

käoraamat

(Gymnadenia

conopsea)

LKS – III, KE –

jah, LoD – ei, LoA

– ei

16,6 ha Liigile sobiliku

kasvukoha pindala

on kokku vähemalt

16,6 ha

• Looduslikule arengule

jätmine

Kasvukoha

säilimine 16,6 ha

Kahelehine

käokeel

(Platanthera

bifolia)

LKS – III, KE –

jah, LoD – ei, LoA

– ei

24,5 ha Liigile sobiliku

kasvukoha pindala

on kokku vähemalt

24,5 ha

• Looduslikule arengule

jätmine

Kasvukoha

säilimine 24,5 ha

Must seahernes

(Lathyrus niger)

LKS – II, KE – jah,

LoD – ei, LoA – ei

Teadmata Andmete

täpsustamine • Info puudumine

• Inventuur • Andmed on

täpsustunud

• EELISes puudub info

liigi esinemise kohta

13

Pruun

kübarnarmik

(Hydnellum

ferrugineum)

LKS – ei, KE – jah,

LoD – ei, LoA – ei

Teadmata Andmete

täpsustamine • Info puudumine

• Inventuur • Andmed on

täpsustunud

• EELISes puudub info

liigi esinemise kohta

Helejalg-

põdramokk

(Sarcodon

leucopus)

LKS – ei, KE – jah,

LoD – ei, LoA – ei

Teadmata Andmete

täpsustamine • Info puudumine

• Inventuur • Andmed on

täpsustunud

• EELISes puudub info

liigi esinemise kohta

14

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine 101,9 ha Inventuur KeA I 20306

2 Taimeliikide inventuur 101,9 ha Inventuur KeA I 2030

3 Seeneliikide inventuur 101,9 ha Inventuur KeA I 2030

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4 Puiskarjamaade hooldamine 9,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I igal aastal

5 Vanad loodusmetsad (9010*) seisundi parendamine

23,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 20507

Kavad, eeskirjad

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

15

6 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

7 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

8 Kaitse eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2027

Kasutatud andmeallikad EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 25. september 2023. a., allikas

https://eelis.ee/default.aspx?state=3;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult =rahvala&obj_id=-548900041

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Keskkonnaamet. (2017). Lilla põdramoka (Sarcodon fuligineoviolaceuskaitse)

tegevuskava.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 25. september 2023. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13294013?leiaKehtiv

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 25. september 2023. a.,

allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023035?leiaKehtiv

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

Mäe LoA KKK.pdf

Keskkonnaamet 2023

Mäe loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 11

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 13

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elu paikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Mäe hoiuala

Loodusala nimi Mäe loodusala (EE0040442) (joonis 1)

Pindala 42 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953374, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022012?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Alal on valdavalt poollooduslikud kooslused, mille kaitse tagatakse läbi taastamise ja hooldamise.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Mäe loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Mäe loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

6

Joonis 2. Mäe loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart,

Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esmane elupaikade inventuur toimus alal Natura pilootprojekti raames aastal 2000. Erinevatel

aegadel on ala inventeerinud Oliver Parrest, Meeli Mesipuu, Marje Talvis, Tiina Orav, Piret Sepp,

Pille Mänd. Viimased andmed on aastast 2020. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on

määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal (vastavalt KR_plk kihile, kuna seal on

värskemad andmed). Alal on inventeeritud ka III kaitsekategooria kaitsealused taimeliigid

(kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip, lääne-mõõkrohi, harilik käoraamat), mis on kaitstud

elupaigatüübi kaitsega, seega kavaga ei tehta ettepanekut neid kaitse eesmärkide hulka arvata.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia osaline elupaigatüüpide inventuur seal, kus andmed on vanad (10,5 ha).

Inventuur on vajalik kaitse eesmärkide seadmiseks, seisundi hindamiseks ja edaspidiste vajalike

tegevuste planeerimiseks. Praegu pole alal inventeeritud puisniitusid (6530*), aga võimalik, et osa

puiskarjamaadest, kus on vanad anadmed, on tegelikkuses puisniidud.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Mäe loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid,

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Tabelis toodud koosluste seisundid on määratud KR_plk kihi järgi, sest seal on

värskemad andmed kui SDF-i eesmärgid. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti.

9

Tabel 1. Mäe loodusala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Rannaniidud

(1630*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2,1 ha / A

• 4,6 ha / B

• 6,1 ha / C

• 4,9 ha /

teadmata

seisundiga

• Elupaigatüübi

säilitamine 6,7 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

6,1 ha

• Andmete

täpsustamine 4,9 ha

• Võsastumine • Hooldamine 6,7

ha

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine 6,1

ha

• Inventuur 4,9 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

12,8 ha, sh 6,1 ha

taastatud ja andmed

on täpsustatud 4,9

ha.

• 8,2 ha on

praegu juba

hoolduses

• 0,13 /

0,15

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0 ha • Puudub • Täpsustada

osaliselt

inventuure ja kui

elupaika ei

leidu, siis

eemaldada

kaitse

eesmärkide

hulgast

• Elupaigatüüpi

ei ole

loodusalal

inventeeritud

• Puisniitude

asemel on

osaliselt

inventeeritud

puiskrjamaad

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Lubjarikkad

madalsood lääne-

mõõkrohuga

(7210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2,6 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 2,6 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 2,6 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 2,6 ha, sh

andmed on

täpsustatud 2,6 ha

• 0,10 /

0,14

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2,6 ha / A

• 0,7 ha / B

• 5,6 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 3,3 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

5,6 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Hooldamine

3,3 ha

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

5,6 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 8,9 ha, sh

5,6 ha taastatud

• 2,6 ha on

praegu

hoolduses

• 0,30 /

0,42

Kadastikud

(5130)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,3 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,3 ha

• Võsastumine

• Ei ole HA ega

LoA

eesmärgiks

• Hooldamine

0,3 ha

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 0,3 ha, sh

0,3 ha taastatud

• Varasemalt

pole

inventeeritud,

lisada

eesmärkide

hulka.

• 0,01 /

0,01

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,6 ha / A • Elupaigatüübi

säilitamine 0,6 ha

• Võsastumine

• Ei ole HA ega

LoA

eesmärgiks

• Hooldamine

0,6 ha

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Väga heas seisus

elupaiku on

säilinud 0,6 ha

• Varasemalt

pole

inventeeritud,

lisada

eesmärkide

hulka.

• 0,02-0,01

/ 0,02

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 2,2 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

2,2 ha

• Võsastumine

• Ei ole HA ega

LoA

eesmärgiks

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

2,2 ha

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 2,2 ha, sh

2,2 ha taastatud

• Varasemalt

pole

inventeeritud,

lisada

eesmärkide

hulka.

• 0,02 /

0,02

11

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur ja

andmete täpsustamine 10,5 ha Inventuur KeA I 20306

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Rannaniitude taastamine 2,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

3 Rannaniitude taastamine 3,9 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

4 Rannaniitude hooldamine 6,4 ha

Koosluse hooldustöö KeA//MO I Igal aastal +2,2 ha

5 Rannaniitude hooldamine 0,3 ha

Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal +3,9 ha

6 Puiskarjamaade taastamine 5,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

7 Puiskarjamaade taastamine 0,4 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

8 Puiskarjamaade hooldamine 3,3 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal +5,2 ha

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

12

9 Puiskarjamaade hooldamine 0,4 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

10 Kadastike taastamine 0,3 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

11 Kadastike hooldamine 0,3 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

12 Kuivade niitude lubjarikkal mullal hooldamine

0,6 ha Koosluse hooldustöö KeA//MO I Igal aastal

13 Loode (alvarite) taastamine 2,2 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

14 Loode (alvarite) hooldamine 2,2 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

Kavad, eeskirjad

17

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

18 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

19 Kaitse eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

Kasutatud andmeallikad

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

1. september 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 1. september

2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Lotman, S., & Rannap, R. (2020). Rannaniitude hoolduskava. Penijõe: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 1. september 2023. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

Põduste luha LoA KKK.pdf

Keskkonnaamet 2023

Põduste luha loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 11

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 13

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Põduste luha hoiuala

Loodusala nimi Põduste luha loodusala (EE0040454) (joonis 1)

Pindala 30,9 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953117, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022012?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Alal on valdavalt poollooduslikud kooslused (lamminiidud), mille kaitse tagatakse läbi taastamise ja hooldamise. Alale jääb ka linnuvaatlustorn ja rada, mis on kohalike seas populaarne.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Põduste luha loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Põduste luha loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

6

Joonis 2. Põduste luha loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esmane elupaikade inventuur toimus alal Natura pilootprojekti raames aastal 2001 (Toomas Kukk

ja Eerik Leibak). Viimased andmed elupaigatüüpide kohta pärinevad aastast 2016 (Aivar Hallang

ja Pille Mänd) ja aastast 2020 (Urmo Saar). Inventuuri käigus täpsustati elupaikade piire ning

varasemat määrangut. Inventuuride andmetel ei leidu hoiualal elupaigatüüpi aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510) ja elupaigatüüp tuleb HA eesmärkide hulgast välja arvata, LoA

eesmärgiks see elupaigatüüp ei ole. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin

loetletud inventuuride andmete põhjal (KR_plk kihi järgi, sest seal on värskemad andmed). Alale

jääb osaliselt Põduste jõgi, mis on jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaik (viimane vaatlus 2017.

a). Liikidest on hoiuala kaitse eesmärkidena nimetatud ka rukkirääk (Crex crex) ja tutkas

(Philomachus pugnax), viimast alal ei leidu ja tuleb eesmärkide hulgast välja arvata. Rukkiräägu

andmed pärinevad aastast 2020 (Maris Sepp) ja aastast 2022 (Karl Jakob Toplaan).

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire. Alal viiakse läbi ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seiret (SJA6419000,

SJA6419001, SJA6419002, SJA6419003).

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Põduste luha loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad

meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Tabelis toodud koosluste seisundid on määratud KR_plk kihi järgi, sest seal on värskemad andmed kui SDF-i eesmärgid. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise

tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Põduste luha loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Lamminiidud

(6450)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 8,7 ha / A

• 18,9 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 8,7 ha

• Elupaigatüübi seisundi

parendamine 18,9 ha

• Võsastumine • Hooldamine

8,7 ha

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

18,9 ha

• Väga heas seisus

elupaiku on säilinud

27,6 ha, sh 18,9 ha

taastatud

• Hooldamine

(karjatamine ja

niitmine)

toimub juba

23,3 ha-l

• 0,18-0,14 /

0,18

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 0 ha - - • Eemaldada

kaitse

eesmärkide

hulgast

- • Tegemist

teadusliku

veaga. Alal ei

ole seda

elupaigatüüpi

inventeeritud

-

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Tabel 2. Põduste luha loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Jõesilm (Lapmetra

fluviatilis)

KE – ei, LoD – II

ja V, LoA - jah

Liik esineb alal Sobiv elupaik

säilinud ja liik

esineb alal

• Jõe hüdro-

morfoloogilise

kvaliteedi halvenemine

(sh setete

lisandumine)6

• Vajadusel setete

eemaldamine.

• Sobiv elupaik

säilinud ja liik esineb

alal

• Viimased andmed

pärinevad aastast 2017.

Siseriiklikud eesmärgid

Rukkirääk (Crex

crex)

LKS – III, KE – jah,

LiD –I, LoA - ei

Liik esineb alal7 Liigile sobilik

elupaik on säilinud

(27,6 ha)

• Võsastumine

• Lamminiitude

hooldamine

• Liigile sobilik

elupaik on säilinud

(27,6 ha)

• Liiki on alal kohatud

viimati 2022. a.7

Tutkas

(Philomachus

pugnax)

LKS – I, KE – jah,

LiD – I, LoA - ei

- - - • Eemaldada kaitse

eesmärkide hulgast

- • Liiki ei esine alal ja

elupaik ei ole ka sobiv,

tegemist

valemääranguga.

6 Jõesilmu (Lapmetra fluviatilis) kaitse tegevuskava 7 eElurikkuse andmetel

11

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire

Riiklik seire KAUR I

Korduv tegevus

vastavalt riikliku seire kavale

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Lamminiitude hooldamine 8,7 ha

Koosluse hooldustöö KOV/KeA I Igal aastal + 18,9 ha

3 Lamminiitude taastamine 18,9 ha Koosluse taastamistöö KOV/KeA I 2025

Taristu, tehnika ja loomad

4 Linnuvaatlustorni ja raja

hooldamine

Radade, külastuskeskuste ja

puhkekohtade hooldamine

KOV I Igal aastal

Kavad, eeskirjad

5

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

12

6 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

7 Kaitse eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

Kasutatud andmeallikad

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Metsoja, J.-A. (2020). Luhtade hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Tambets, M., Kärgenberg, E., Thalfeldt, M., Saks, L. & Järvekülg, R. (2022). Jõesilmu

(Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava.

Pühametsa LoA KKK.pdf

Keskkonnaamet 2023

Pühametsa loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 10

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 11

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Pühametsa looduskaitseala

Loodusala nimi Pühametsa loodusala (EE0040456) (joonis 1)

Pindala 26,8 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953488, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Pühametsa looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/13293048?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14 ja 30 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Alal on valdavalt metsakooslused, mille kaitse tagatakse läbi loodusliku arengu. Pühametsa loodusala jääb Pühametsa looduskaitseala sihtkaitsevööndisse. Tasuks kaaluda loodusala laiendamist kogu Pühametsa looduskaitsealale.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Pühametsa loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Pühametsa loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

6

Joonis 2. Pühametsa loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esmane elupaikade inventuur toimus alal 2004. aastal, inventeerijad on teadmata, osaliselt

inventeeris ala 2008. aastal ka Mari Reitalu. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on

määratud siin loetletud inventuuride andmete. Alal on leitud ka III kategooria kaitsealuse liigi

hiireviu elupaik, aga kuna liik on kaitstud elupaigatüübi kaitsega ja ka kaitsekorraga, siis liiki

kaitse eesmärkide hulka ei lisata.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud metsakooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Pühametsa loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad

meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Tabelis toodud koosluste seisundid on määratud natura_elupaik kihi järgi, sest seal on värskemad andmed kui SDF-i eesmärgid. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise

tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Pühametsa loodusala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE –jah, LoD – I,

LoA – jah

• 5,9 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 5,9 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 5,9 ha

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 5,9 ha

• Kaitsekord

tagab metsa

kaitse

• 0,01 / 0,01

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 10 ha / B

• 8,8 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 10 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

8,8 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine 18,8

ha

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 18,8 ha

• Kaitsekord

tagab metsa

kaitse

• 0,21 / 0,26

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1 Rohunditerikaste kuusikute seisundi parendamine

8,8 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 20506

Kavad, eeskirjad

2

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

3 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

Kasutatud andmeallikad

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Sepa LoA KKK.pdf

Keskkonnaamet 2023

Sepa loodusala (Uustlamaa

hoiuala, Põldeniidi hoiuala, Kaali,

Aula-Vintri ja Tõrise must-

toonekure püsielupaigad)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 13

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 15

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

PEP – püsielupaik

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstavate alade nimed

Uustlamaa HA, Põldeniidi HA, Kaali must-toonekure PEP, Aula-Vintri must-toonekure

PEP, Tõrise must-toonekure PEP (KKK ei hõlma Sepa hoiuala, kuna sellele on eraldi KKK koostatud)

Loodusala nimi Sepa loodusala (EE0040466) (joonisel 1 on Uustlamaa ja Põldeniidi HA-de asukohad)

Pindalad 12,5 ha; 8,8 ha; 26,1 ha; 106,6 ha; 123,8 ha (loodusalale jääb 60,4 ha)

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953520,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/1046793?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.

Koostaja Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Uustlamaa ja Põldeniidi hoiuala peamiseks kaitse eesmärgiks on poollooduslikud kooslused, mille kaitse tagatakse läbi taastamise ja hooldamise. Kaali, Aula-Vintri ja Tõrise must-toonekure PEP-ide kaitse eesmärk on must-toonekure (Ciconia nigra) elupaikade kaitse,

mille kaitse tagatakse jättes elupaikade metsad looduslikule arengule.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstavate alade valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt

tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Uustlamaa ja Põldeniidi hoiualade paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga detsember 2023).

6

Joonis 2. Uustlamaa ja Põldeniidi hoiualadel inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga detsember 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Tõrise must-toonekure PEP-is on tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur aastal 2008 (Mari

Reitalu). Põldeniidi ja Uustlamaa hoiualade elupaigatüüpe on 2015. ja 2020. a inventeerinud Meeli

Mesipuu. Osasid elupaigatüüpe on inventeerinud Toomas Kukk ja Bert Holm, aga aeg on

teadmata. Tabelis 1 ja 2 toodud Natura kaitse eesmärkide seisundid on esitatud nende inventuuride

andmete põhjal. Must-toonekurge (Ciconia nigra) on loodusalal viimati inventeeritud/seiratud

2019., 2020. ja 2022. aastal.

Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Riiklik seire

Loodusalal toimub must-toonekure seire, kotkaste liigiseire – Lääne-Saaremaa seireala

(SJB0836000) ja Põldeniidi hoiualal toimub ka ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire

– Kuke seirejaam (SJA3411000).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Loodusalal tehtud Natura elupaigatüüpide inventuuri andmed on osaliselt vananenud ja vajavad

uuendamist, osa alasid (PEP-id) on ka inventeerimata. Vastavalt uue inventuuri tulemustele tuleb

korrigeerida ka standardandmebaasi andmeid.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Uustlamaa HA kaitseväärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübid

kanarbiku ja kukemarjaga kuivad liivanõmmed (2320), kadastikud (5130) ja lood (alvarid, 6280*).

Kaitseväärtustest kanarbiku ja kukemarjaga kuivad liivanõmmed Sepa LoA kaitse eesmärkide seas

nimetatud ei ole, samas on alal inventeeritud puiskarjamaad (9070), mis pole ei HA ega ka LoA

kaitse eesmärkide hulgas.

Põldeniidi HA kaitseväärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübid

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), puisniidud (6530*) ja liigirikkad madalsood (7230).

Kaitseväärtustest liigirikkad madalsood Sepa LoA kaitse eesmärkide seas nimetatud ei ole, samas

on alal inventeeritud sinihelmikakooslused (6410), mis pole ei HA ega ka LoA kaitse eesmärkide

hulgas.

Kaali, Aula-Vintri ja Tõrise must-toonekure PEP-i kaitseväärtus on Euroopa Liidu linnudirektiivi

I lisasse kantud liik (ühtlasi I kaitsekategooriasse kuuluv liik) must-toonekurg (Ciconia nigra).

Tõrise must-toonekure PEP-is on inventeeritud ka metsaelupaigatüübid vanad loodusmetsad

(9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), neist viimane pole LoA kaitse eesmärk.

Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Sepa loodusala (välja arvatud Sepa HA) kaitseväärtuste hoidmisega

seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad

tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused. Tabelis toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud peamiselt KR_plk

kihi järgi, sest seal on värskemad andmed kui SDF-i eesmärgid. Koosluste, liikide või elupaikade

soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise, taastamise ja parendamise)

meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide

tegevuskavadele, kui tabelis ei ole märgitud teisiti.

9

Tabel 1. Sepa loodusala (välja arvatud Sepa hoiuala) kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund

(pindala/esindus

likkus)2

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindal

asse/SDF-

i (%)5

U u

st la

m a

a H

A

Kanarbiku ja

kukemarjaga

kuivad

liivanõmmed

(2320)

KE – jah, LoD – I, LoA – ei

• Teadmata • Andmete täpsustamine 12,5 ha

• Võsastumine

• Info puudumine

• Inventuur 12,5 ha

• Andmed on täpsustunud 12,5 ha

Arvatavasti tegemist valemäärang uga. Värskemate inventuuride alusel on tegemist 9070-ga.

-

Kadastikud

(5130) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 0,7 ha / B • Elupaigatüübi säilitamine 0,7 ha

• Võsastumine

• Hooldamine 0,7 ha

• Heas seisus elupaiku on säilinud 0,7 ha

SDFis on 18,9 ha /C, aga osaliselt on inventeeritu d teised kooslused, näiteks 9070. Kogu ala on juba hoolduses

0,02 / 0,02

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Lood (alvarid) (6280*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 6,6 ha / A

• 0,6 ha / B

• Elupaigatüübi säilitamine 7,2 ha

• Võsastumine

• Hooldamine 7,2 ha

• Väga heas ja heas seisus elupaiku on säilinud 7,2 ha

SDFis on 13,7 ha /C, aga osaliselt on inventeeritu d teised kooslused, näiteks 9070. Kogu ala on juba hoolduses

0,07 / 0,07

Puiskarjamaad

(9070) KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 0,2 ha / B

• 4,2 ha / C

• Elupaigatüübi säilitamine 0,2 ha

• Elupaigatüübi seisundi parendamine 4,2 ha

• Võsastumine

• Pole kaitse eesmärgiks

• Hooldamine 0,2 ha

• Taastamine ja seejärel hooldamine 4,2 ha

• Lisada HA ja LoA kaitse eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 4,4 ha

Kogu ala on juba hoolduses

0,15 / 0,21

P õ

ld e n

ii d

i H

A

Liigirikkad

niidud

lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 0,1 ha / teadmata seisundiga

• Elupaigatüübi säilitamine 0,1 ha

• Andmete täpsustamine 0,1 ha

• Võsastumine

• Info puudumine

• Inventuur 0,1 ha • Heas seisus elupaiku on säilinud, sh andmed on täpsustunud 0,1 ha

SDFis on 1 ha/C, osaliselt inventeeritu d tegelikkuses 6410

0,003- 0,002 / 0,003

Puisniidud (6530*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 7,7 ha / A • Elupaigatüübi säilitamine 7,7 ha

• Võsastumine • Metsastumine

• Hooldamine 7,7 ha

• Väga heas seisus elupaiku on säilinud 7,7 ha

Suurem osa kooslusest on juba hoolduses

0,39-0,19 / 0,39

11

Liigirikkad madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I, LoA – ei

• Teadmata • Andmete täpsustamine 8,8 ha

• Võsastumine

• Info puudumine

• Inventuur 8,8 ha

• Andmed on täpsustunud 8,8 ha

Arvatavasti tegemist valemäärang uga.

-

Sinihelmikakoosl

used (6410) KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 0,6 ha / C

• 0,3 ha / D

• Elupaigatüübi seisundi parendamine 0,6 ha

• Andmete täpsustamine 0,3 ha

• Võsastumine

• Pole kaitse eesmärgiks

• Taastamine ja seejärel hooldamine 0,6 ha

• Inventuur 0,3 ha

• Lisada HA ja LoA kaitse eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 0,6 ha

0,09-0,05 / 0,11

T õ

r is

e m

u st

-t o

o n

e k

u r e

P E

P

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 13,4 ha / C

• Seisundi parendamine 13,4 ha

• Pole PEPi kaitse eesmärgiks

• Looduslikule arengule jätmine 13,4 ha

• Lisada PEPi kaitse eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 13,4 ha

SDFis on 74,3 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

0,02 / 0,02

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

• 16 ha / C • Seisundi parendamine 16 ha

• Pole PEPi ja LoA kaitse eesmärgiks

• Looduslikule arengule jätmine 16 ha

• Lisada PEPi ja LoA kaitse eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 16 ha

0,05-0,04 / 0,04

12

Tabel 2. Sepa loodusala (välja arvatud Sepa hoiuala) kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

K a

a li

m u

st -

to o

n e k

u r e P

E P

Must-toonekurg

(Ciconia nigra)

LKS – I, KE – jah, LoD – I, LoA – ei

26,1 ha Sobiva pesitsusala säilitamine 26,1 ha

• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine

• Sobiv pesitsusala on säilinud

Viimane kinnitatud vaatlus 2020. a, pesitsust ei toimunud

A u

la -V

in tr

i

m u

st -t

o o

n e k

u re

P E

P

Must-toonekurg (Ciconia nigra)

LKS – I, KE – jah, LoD – I, LoA – ei

106,6 ha, 1 paar

Sobiva pesitsusala säilitamine 106,6 ha

• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine

• Sobiv pesitsusala on säilinud

• 1 pesitsev paar

Viimane kinnitatud vaatlus 2022. a, pesitses 1 paar

T õ

r is

e m

u st

-

to o

n e k

u r e P

E P

Must-toonekurg

(Ciconia nigra)

LKS – I, KE – jah, LoD – I, LoA – ei

60,4 ha Sobiva pesitsusala säilitamine 60,4 ha

• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine

• Sobiv pesitsusala on säilinud

Viimane kinnitatud vaatlus 2019. a, pesitsust ei toimunud

13

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, kuid tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. KKK-s on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi loodusalade kaitse eesmärkide saavutamiseks.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, parendamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Must-toonekure seire Riiklik seire KAUR I Korduv tegevus vastavalt riikliku seire kavale

2 Ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire

Riiklik seire KAUR I Korduv tegevus vastavalt riikliku seire kavale

3 Elupaigatüüpide andmete täpsustamine

214,4 ha Inventuur KeA I 20306

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4 Kadastike hooldamine 0,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal 5 Loodude (alvarite) hooldamine 7,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

6 Puiskarjamaade taastamine 4,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

7 Puiskarjamaade hooldamine 0,2 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 4,2 ha

8 Puisniitude hooldamine 7,7 Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

9 Sinihelmikakoosluste taastamine 0,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

14

10 Sinihelmikakoosluste hooldamine 0 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 0,6 ha

11 Vanade loodusmetsade seisundi parendamine

13,4 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

12 Soostuvate ja soo-lehtmetsade seisundi parendamine

16 ha Koosluse seisundi parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 2050

Kavad, eeskirjad

4 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

5 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

Kaitse eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2026

Kasutatud andmeallikad Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

08.12.2023, allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 08.12.2023,

allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 08.12.2023, allikas

Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Sellis, U. (2018), Keskkonnaamet. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 27.11.2023, allikas Riigi

Teataja: https://www.riigiteataja.ee

Suurissoo, Tehu, Vahtrissoo ja Viidu LoA KKK.pdf

Keskkonnaamet 2023

Suurissoo, Tehu, Vahtrissoo ja

Viidu loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 12

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 13

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstavate alade nimed Suurissoo saaremaa robirohu PEP, Tehu-Pärdi saaremaa robirohu PEP, Tehu saaremaa

robirohu PEP, Vahtrissoo saaremaa robirohu PEP, Viidu saaremaa robirohu PEP

Loodusalade nimed Suurissoo loodusala (EE0040474), Tehu loodusala (EE0040481), Vahtrissoo loodusala (EE0040485), Viidu loodusala (EE0040492) (joonis 1)

Pindalad 12,4 ha; 4 ha; 47,3 ha; 29,1 ha

Asukoht ja piirid

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953410, https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8950286,

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953584, https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953604,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Saaremaa robirohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/12835067?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv.

Koostaja Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Suurissoo, Tehu, Vahtrissoo ja Viidu loodusalade (saaremaa robirohu PEP-id) kaitse eesmärgiks on märjad elupaigatüübid ja saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), mille kaitse tagatakse läbi märgade elupaikade säilitamise ja vajadusel valgustingimuste

parandamisega.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstavate alade valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Suurissoo, Tehu, Vahtrissoo ja Viidu loodusalade (saaremaa robirohu PEP-id) KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja

uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Suurissoo, Tehu, Vahtrissoo ja Viidu loodusalade paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus seisuga november 2023).

6

Joonis 2. Suurissoo, Tehu, Vahtrissoo ja Viidu loodusaladel inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart,

Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga november 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Vahtrissoo ja Viidu loodusalal on tehtud Natura elupaigatüüpide inventuur aastal 2012 (Mari

Reitalu) (joonis 2). Suurissoo ja Tehu loodusaladel elupaigatüüpide inventuure tehtud ei ole.

Tabelis 1 ja 2 toodud Natura kaitse eesmärkide seisundid on esitatud nende inventuuride andmete

põhjal. Võrreldes SDF-iga on EELIS-e kaardikihi järgi Vahtrissoo loodusalal vähem elupaigatüüpi

liigirikkad madalsood (7230) (kaasnev elupaik lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga

(7210*)) ja Viidu loodusalal rohkem elupaigatüüpi liigirikkad madalsood (7230). Suurissoo

loodusalal eesmärgiks olevat sinihelmikakooslust (6410) inventeeritud ei ole. Saaremaa robirohtu

(Rhinanthus osiliensis) on loodusaladel inventeeritud/seiratud 2013., 2017. ja 2018. aastal.

Alal tehtud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Tehu loodusalal toimub kaitstavate soontaimede liigiseire – Tehu seirejaam (SJA2882000) ja

Marissoo seirejaam (SJA3349000).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Loodusaladel tehtud Natura elupaigatüüpide inventuuri andmed on vananenud ja suur osa aladest

on inventeerimata. Seega on vaja inventeerida kõigi loodusalade elupaigatüübid. Vastavalt uue

inventuuri tulemustele tuleb korrigeerida ka standardandmebaasi andmeid.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Suurissoo loodusala kaitseväärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud

elupaigatüübid sinihelmikakooslused (6410) ja II lisasse kantud liik (ühtlasi II kaitsekategooriasse

kuuluv liik) saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis).

Tehu loodusala kaitseväärtus on Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisasse kantud liik (ühtlasi II

kaitsekategooriasse kuuluv liik) saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis).

Vahtrissoo loodusala kaitseväärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud

elupaigatüübid lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ja liigirikkad madalsood (7230)

ning II lisasse kantud liik (ühtlasi II kaitsekategooriasse kuuluv liik) saaremaa robirohi

(Rhinanthus osiliensis).

Viidu loodusala kaitseväärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüübid

liigirikkad madalsood (7230) ja II lisasse kantud liik (ühtlasi II kaitsekategooriasse kuuluv liik)

saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis).

Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Suurissoo, Tehu, Vahtrissoo ja Viidu loodusalade (Saaremaa

robirohu püsielupaikade) kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa

looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks

või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste,

liikide või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise,

taastamise ja parendamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud

hoolduskavadele ja liikide tegevuskavadele, kui tabelis ei ole märgitud teisiti.

9

Tabel 1. Suurissoo, Vahtrissoo ja Viidu loodusalade kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund

(pindala/esindus

likkus)2

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindal

asse/SDF-i

(%)5

S u

u r is

so o

lo o

u d

sa la

Sinihelmika-

kooslused (6410)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• Teadmata • Andmete täpsustamine 12,4 ha

• Info puudumine

• Inventuur 12,4 ha

• Andmed on täpsustunud 12,4 ha SDFis 2,8 ha/C,

aga tegelikult pole inventeeritud

-

V a

h tr

is so

o

lo o

d u

sa la

Lubjarikkad

madalsood

lääne-

mõõkrohuga

(7210*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 20 ha / A • Elupaigatüübi säilitamine 20 ha

• Võsastumine

• Hooldamine 20 ha vastavalt saaremaa robirohu vajadusele

• Väga heas seisus elupaiku on säilinud 20 ha

7210* on 7230 kaasnev elupaik, SDFis on 7210* 0,5 ha/B

0,80 / 1,11

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Liigirikkad madalsood

(7230)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 20 ha / A • Elupaigatüübi säilitamine 20 ha

• Võsastumine

• Hooldamine 20 ha vastavalt saaremaa robirohu vajadusele

• Väga heas seisus elupaiku on säilinud 20 ha

7210* ja 7230 on kaasnevad elupaigad, SDFis on 7230 30 ha/A

0,07 / 0,12 V

ii d

u l

o o

d u

sa la

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 15,3 ha / B • Elupaigatüübi säilitamine 15,3 ha

• Võsastumine

• Hooldamine 15,3 ha vastavalt saaremaa robirohu vajadusele

• Heas seisus elupaiku on säilinud 15,3 ha SDFis on 7,6

ha/B

0,06 / 0,09

Tabel 2. Suurissoo, Tehu, Vahtrissoo ja Viidu loodusalade kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus Märkused

S u

u r is

so o

lo o

u d

sa la

Saaremaa

robirohi (Rhinanthus

osiliensis)

LKS – II, KE – jah, LoD – II, LoA – jah

10 ha Liigile sobiliku kasvukoha pindala on kokku vähemalt 10 ha

• Võsastumine • Vajadusel võsa eemaldamine liigi kasvukohas

• Kasvukoha säilimine 10 ha

• 2018. a oli leiukohas 38 isendit ja 2015. a oli 4200 isendit

T e h

u l o

o d

u sa

la Saaremaa

robirohi

(Rhinanthus

osiliensis)

LKS – II, KE – jah, LoD – II, LoA – jah

0,5 ha Liigile sobiliku kasvukoha pindala on kokku vähemalt 0,5 ha

• Võsastumine • Vajadusel võsa eemaldamine liigi kasvukohas

• Kasvukoha säilimine 0,5 ha

• 2017. a oli ühes leiukohas 1 isend, 2006. a 147 isendit ja 2013. a oli teises leiukohas 0 isendit, 2006. a 850 isendit

11

V a

h tr

is so

o

lo o

d u

sa la

Saaremaa robirohi

(Rhinanthus

osiliensis)

LKS – II, KE – jah, LoD – II, LoA – jah

0,5 ha Liigile sobiliku kasvukoha pindala on kokku vähemalt 0,5 ha

• Võsastumine

• Kuivendamin e

• Vajadusel võsa eemaldamine liigi kasvukohas

• Vajadusel kuivenduskraavi de sulgemine

• Kasvukoha säilimine 0,5 ha

• 2017. a oli ühes leiukohas 9 isendit ja teises leiukohas 110 isendit

V ii

d u

l o

o d

u sa

la Saaremaa

robirohi

(Rhinanthus

osiliensis)

LKS – II, KE – jah, LoD – II, LoA – jah

14,8 ha Liigile sobiliku kasvukoha pindala on kokku vähemalt 14,8 ha

• Võsastumine • Vajadusel võsa eemaldamine liigi kasvukohas

• Kasvukoha säilimine 14,8 ha

• 2013. a oli leiukohas 83 isendit ja 2012. a oli 320 isendit

12

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. KKK-s on käsitletud kõige olulisemaid tegevusi loodusalade kaitse eesmärkide saavutamiseks.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, parendamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Kaitstavate soontaimede liigiseire Riiklik seire KAUR I Korduv tegevus vastavalt riikliku seire kavale

2 Elupaigatüüpide andmete täpsustamine

92,8 ha Inventuur KeA I 20306

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Sookoosluste (6410, 7210*, 7230) hooldamine vastavalt saaremaa robirohu vajadusele

35,3 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO/RMK I Igal aastal

Kavad, eeskirjad

4 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

5 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

Kasutatud andmeallikad Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

27.11.2023, allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 27.11.2023,

allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Maa-amet. (2023). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 27.11.2023, allikas

Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Reitalu, M. (2019), Keskkonnaamet. Saaremaa robirohu (Rhinanthus osiliensis) kaitse tegevuskava.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 27.11.2023, allikas Riigi

Teataja: https://www.riigiteataja.ee

Tumala LoA KKK.pdf

Keskkonnaamet 2023

Tumala loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 13

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 15

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Tumala hoiuala

Loodusala nimi Tumala loodusala (EE0040484) (joonis 1)

Pindala 150,5 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953566, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022012?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Alal on metsakooslused, mille kaitse tagatakse läbi loodusliku arengu, ja poollooduslikud kooslused, mille kaitse tagatakse läbi taastamise ja hooldamise.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Tumala loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Tumala loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

6

Joonis 2. Tumala loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esmane elupaikade inventuur toimus alal 2002. aastal, inventeerijad on teadmata, osaliselt

inventeerisid ala 2008. aastal Mari Reitalu, 2015. ja 2020. aastal Meeli Mesipuu, 2018. aastal

Marje Talvis ja Oliver Parrest, 2016. aastal Riina Noormägi, Piret Lang ja Kadri Paomees.

Andmed mets-õunapuu (Malus sylvestris) kohta pärinevad aastast 2015 ja kauni kuldkinga

(Cypripedium calceolus) kohta aastatest 2001, 2007 ja 2022. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste

seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia elupaigatüüpide inventuur, sest paljud andmed on vanemad kui 10 aastat

ja osaliselt on alal ka inventeerimata metsi. Inventuur on vajalik kaitse eesmärkide seadmiseks,

seisundi hindamiseks ja edaspidiste vajalike tegevuste planeerimiseks.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud metsa- ja poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Tumala loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad

meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Tabelis toodud koosluste seisundid on määratud natura_elupaik kihi ja KR_plk kihi järgi, vastavalt sellele, kummal värskemad andmed olid. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise

või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Tumala loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Kadastikud

(5130)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,5 ha / C • Elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,5 ha

• Võsastumine • Taastamine ja

seejärel

hooldamine

0,5 ha

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 0,5 ha, sh

0,5 ha taastatud

• Erinevus SDF-

ist, sest osa on

inventeeritud

6280*-ks

• 0,01 / 0,02

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(*olulised

orhideede

kasvualad – 6210)

KE –jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,2 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 0,2 ha

• Võsastumine • Hooldamine

0,2 ha

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 0,2 ha

• Erinevus SDF-

ist, sest osa on

inventeeritud

6280*-ks ja

6210 on

kaasnev

elupaigatüüp

• 0,01-0,004

/ 0,01

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 11,4 ha / B

• 2,5 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 11,4 ha

• Elupaigatüübi seisundi

parendamine 2,5 ha

• Võsastumine

• Pole HA

eesmärk

• Hooldamine

11,4 ha

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

2,5 ha

• Lisada HA

kaitse

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 13,9 ha, sh

2,5 ha taastatud

• Erinevus SDF-

ist, sest osa

muid

elupaigatüüpe

on

inventeeritud

6280*-ks

• 0,14 / 0,15

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

eesmärkide

hulka

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 12,5 ha / C • Elupaigatüübi seisundi

parendamine 12,5 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Pole LoA

kaitse eesmärk

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

12,5 ha

• Lisada kaitse

eesmärkide

hulka

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 12,5 ha, sh

12,5 ha taastatud

• 0,63-0,31 /

0,63

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 11,8 ha / A

• 0,2 ha / B

• 19,6 ha / C

• 0,4 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine 12 ha

• Elupaigatüübi seisundi

parendamine 19,6 ha

• Andmete täpsustamine

0,4 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Hooldamine

12 ha

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

19,6 ha

• Inventuur 0,4

ha

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 32 ha, sh

19,6 ha taastatud ja

andmed on

täpsustatud 0,4 ha

• 1,07 / 1,51

Niiskuslembesed

kõrgrohustud

(6430)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 1,6 ha / C

• 0,8 ha/ D

• Elupaigatüübi seisundi

parendamine 1,6 ha

• Andmete täpsustamine

0,8 ha

• Võsastumine

• Info puudumine

• Pole HA ega

LoA kaitse

eesmärgiks

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

1,6 ha

• Inventuur 0,8

ha

• Lisada kaitse

eesmärkide

hulka

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 2,4 ha, sh

1,6 ha taastatud ja

andmed on

täpsustatud 0,8 ha

• 0,12 / 0,13

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510) KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 3,1 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 3,1 ha

• Võsastumine

• Pole HA ega

LoA kaitse

eesmärgiks

• Hooldamine

3,1 ha

• Lisada kaitse

eesmärkide

hulka

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 3,1 ha

• 0,08 / 0,14

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 51,1 ha / C • Elupaigatüübi seisundi

parendamine 51,1 ha

• Pole HA kaitse

eesmärgiks

• Info puudumine

• Looduslikule

arengule

jätmine 51,1

ha

• Lisada HA

kaitse

eesmärkide

hulka

• Inventuur

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 51,1 ha

• Erinevus SDF-

ist, andmete

puudumine, osa

inventeerimata

alast

kvalifitseerub

arvatavasti ka

9010*

• 0,07 / 0,09

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 13,6 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 13,6 ha

• Pole HA ega

LoA kaitse

eesmärgiks

• Looduslikule

arengule

jätmine 2 ha

• Lisada kaitse

eesmärkide

hulka

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 13,6 ha

• 0,19 / 0,19

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 2 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 2 ha

• Pole HA ega

LoA kaitse

eesmärgiks

• Looduslikule

arengule

jätmine 2 ha

• Lisada kaitse

eesmärkide

hulka

• Heas seisus elupaiku

on säilinud 2 ha

• 0,005 /

0,005

12

Tabel 2. Tumala loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA –

jah

0,5 ha + 0,3 ha

Liigile sobiliku

kasvukoha pindala

on kokku vähemalt

0,8 ha

• Võsastumine • Vajadusel võsa

eemaldamine liigi

kasvukohas

Kasvukoha

säilimine 0,8 ha

• 2007. a oli ühes

leiukohas 6 isendit ja

2022. a oli teises

leiukohas 5 isendit

Metsõunapuu

(Malus sylvestris)

LKS – III, KE –

jah, LoD – ei, LoA

– ei

Liik esineb alal Liik esineb alal Liik esineb alal • Viimane kinnitatud

vaatlus 1995. a

Jumalakäpp

(Orchis mascula)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA – ei

0,8 ha + 2,2 ha Liigile sobiliku

kasvukoha pindala

on kokku vähemalt

3 ha

• Võsastumine

• Pole kaitse eesmärk

• Poollooduslike

koosluste hooldamine

• Lisada kaitse

eesmärkide hulka

Kasvukoha

säilimine 3 ha • 2022. a oli 205 isendit +

278 isendit

13

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide inventuur ja

andmete täpsustamine 150,5 ha Inventuur KeA I 20306

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Kadastike taastamine 0,5 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

3 Kadastike hooldamine 0,5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

4 Kuivade niitude lubjarikkal

mullal hooldamine 0,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

5 Loodude taastamine 2,5 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

6 Loodude hooldamine 11,4 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal +2,5 ha

7 Niiskuslembeste kõrgrohustute taastamine

2,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

14

8 Niiskuslembeste kõrgrohustute hooldamine

2,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

9 Aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude

hooldamine

3,1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

10 Puisniitude taastamine 9,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

11 Puisniitude taastamine 3,2 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

12 Puisniitude hooldamine 9,3 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

13 Puisniitude hooldamine 3,2 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

14 Puiskarjamaade taastamine 20 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

15 Puiskarjamaade hooldamine 12 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal +20 ha

16 Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi parendamine 23,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku arengu

KeA I 20507

Kavad, eeskirjad

17 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

18 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

19 Kaitse eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2027

7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

Kasutatud andmeallikad

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

Väikese väina LoA KKK.pdf

Keskkonnaamet 2023

Väikese väina loodusala (Kõinastu

ja Võilaiu hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 20.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/685

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ....................................................................................................................... 9

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ...................................................................................... 10

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 20

Kasutatud andmeallikad .............................................................................................................. 23

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Kõinastu hoiuala, Võilaiu hoiuala (joonis 1 ja 2)

Loodusala nimi Väikese väina loodusala (EE0040486)

Pindala 328,1 ha, 539,8 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7350482, https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7353698,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

„Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022012?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, §

32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kadri Paomees

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kõinastu ja Võilaiu hoiuala kaitse eesmärgiks on metsakoosluste kaitse läbi loodusliku arengu ning poollooduslike koosluste kaitse läbi taastamise ja hooldamise.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Väikese väina loodusala (Kõinastu ja Võilaiu hoiuala) KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud

juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kõinastu hoiuala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga

november 2023)

6

Joonis 2. Võilaiu hoiuala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus seisuga november 2023)

7

Joonis 3. Kõinastu hoiualal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

seisuga november 2023).

8

Joonis 4. Võilaiu hoiualal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart,

Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga november 2023).

9

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Kõinastu hoiualal on inventuure teinud Kadri Tali, 2014. a Laimdota Truus, Urve Ratas ja Reimo

Rivis, 2012. ja 2019. a Piret Sepp, 2013. a Kadri Paomees, Piret Sepp ja Agnes Heinla, 2016. a

Marje Talvis ja Pille Mänd. Võilaiu hoiuala on inventuure teinud 2011. a Kadri Paomees ja Piret

Lang, 2012. ja 2020. a Piret Sepp, 2017. a Oliver Parrest, 2016. a Marje Talvis ja Pille Mänd,

2019. a Marje Talvis ja Oliver Parrest. Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin

loetletud inventuuride andmete põhjal. Mõlema ala kaitse eesmärgiks olevaid II ja III kategooria

kaitsealuseid linnuliike on eElurikkuse andmetel vaadeldud aastatel 2011-2023 (Triin Kaasiku,

Hannes Pehlak, Uku Paal, Liis Keerberg, Toomas Traagel). Niidurüdi viimased andmed Kõinastu

ja Võilaiu hoiualal pärinevad aastast 2019, kui aladel oli vastavalt 5 paari ja 10 paari. Tutka

viimased andmed Võilaiul pärinevad aastast 2019, kui alal nähti ühte isendit.

Riiklik seire

Võilaiu hoiualal viiakse läbi ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seiret (SJA4128000,

SJA2429000), haudelindude koosluste (rannaniidud) seiret (SJA9493000).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on Kõinastu hoiualal läbi viia osaline elupaigatüüpide inventuur, sest andmed puuduvad

merele avatud pankrandade ning soolakuliste muda- ja liivarandade esinemise kohta.

Vajalik on Võilaiu hoiualal läbi viia osaline elupaigatüüpide inventuur seal, kus andmed puuduvad

või on puudulikud. Inventuur on vajalik kaitse eesmärkide seadmiseks, seisundi hindamiseks ja

edaspidiste vajalike tegevuste planeerimiseks.

Vajalik on kaitse eesmärgiks seatud linnuliikide leviku täpsustamine.

10

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega, natukene on ka metsaelupaiku. Tabelis 1 võetakse kokku Väikese väina loodusala (Kõinastu ja

Võilaiu hoiuala) kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

Tabelis toodud koosluste seisundid on määratud enamuses KR_plk kihi järgi, sest seal on värskemad andmed kui SDF-i eesmärgid. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud

teisiti.

11

Tabel 1. Väikese väina loodusala (Kõinastu ja Võilaiu hoiuala) kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund

(pindala/ esindu-

slikkus)2

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus üld-

pindalasse /SDF-i

(%)5

K õ

in a

st u

h o

iu a

la

Merelised elupaigatüübid

Merele avatud

pankrannad

(1230)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• Teadmata • Andmete täpsustamine Kõinastu saare läänekaldal

• Info puudumine

• Inventuur

• Andmed on täpsustunud

SDFis 0,2 ha/B, aga pole inventeeritud. Tegelikkuses saare läänekaldal on olemas, aga vajab täpsustamist

-

Soolakulised muda- ja

liivarannad

(1310)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• Teadmata • Andmete täpsustamine Kõinastu saare läänekaldal

• Info puudumine

• Inventuur

• Andmed on täpsustunud

SDFis 0,7 ha/B, aga pole inventeeritud. Tegelikkuses arvatavasti on rannaniitude kaasneva elupaigana, aga vajab täpsustamist

-

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitseala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

12

Väikesaared nig laiud

(1620)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 103 ha / A • Elupaigatüüb i säilitamine 103 ha

- - • Väga heas seisus elupaiku on säilinud 103 ha

SDFis on 122 ha / A, aga see pindala on kogu loodusala kohta

6,06 / 8,12

Poollooduslikud kooslused

Rannaniidud

(1630*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 133,9 ha / B

• Elupaigatüüb i säilitamine 133,9 ha

• Võsastumine • Hooldamin e 133,9 ha

• Heas seisus elupaiku on säilinud 133,9 ha

• SDFis on 1626 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta

• On hoolduses

0,96 / 1,14

Kadastikud

(5130)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 18,3 ha / B

• 3,2 ha / C

• Elupaigatüüb i säilitamine 18,3 ha

• Elupaigatüüb i seisundi parendamine 3,2 ha

• Võsastumine • Hooldamin e 18,3 ha

• Taastamine ja seejärel hooldamine 3,2 ha

• Heas seisus elupaiku on säilinud 21,5 ha, sh 3,2 ha taastatud

• SDFis on 212 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

• Ei ole hetkel hoolduses.

0,72-0,61 / 0,72

Kuivad niidud

lubjarikkal

mullal (6210*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 1,3 ha / C

• 8,2 ha / D

• Elupaigatüüb i seisundi parendamine 1,3 ha

• Andmete täpsustamine 8,2 ha

• Võsastumine • Taastamine ja seejärel hooldamine 1,3 ha

• Inventuur 8,2 ha

• Heas seisus elupaiku on säilinud 9,5 ha, sh 1,3 ha taastatud ja andmed on täpsustatud 8,2 ha

• SDFis on 136 ha / C, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

• Ei ole hetkel hoolduses.

0,32-0,19 / 0,31

13

Liigirikkad niidud

lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 33,6 ha / B

• Elupaigatüüb i säilitamine 33,6 ha

• Võsastumine • Hooldamin e 33,6 ha

• Heas seisus elupaiku on säilinud 33,6 ha

• SDFis on 94 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta

• On hoolduses

1,12-0,67 / 1,24

Lood (alvarid

– 6280*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 60,7 ha / B

• 0,8 ha / C

• Elupaigatüüb i säilitamine 60,7 ha

• Elupaigatüüb i seisundi parendamine 0,8 ha

• Võsastumine • Hooldamin e 60,7 ha

• Taastamine ja seejärel hooldamine 0,8 ha

• Heas seisus elupaiku on säilinud 61,5 ha, sh 0,8 ha taastatud

• SDFis on 946 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

• Ei ole hetkel hoolduses.

0,62 / 0,65

Puisniidud

(6530*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 6,8 ha / B

• 0,9 ha / C

• Elupaigatüüb i säilitamine 6,8 ha

• Elupaigatüüb i seisundi parendamine 0,9 ha

• Võsastumine

• Metsastumine • Pole hoiuala

kaitse eesmärgiks

• Hooldamin e 6,8 ha

• Taastamine ja seejärel hooldamine 0,9 ha

• Lisada hoiuala kaitse eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 7,7 ha, sh 0,9 ha taastatud

• SDFis on 44 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

• Ei ole hetkel hoolduses.

0,39-0,19 / 0,39

Puiskrajamaa

d (9070)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 2 ha / B • Elupaigatüüb i säilitamine 2 ha

• Võsastumine

• Metsastumine

• Hooldamin e 2 ha

• Heas seisus elupaiku on säilinud 2 ha

• SDFis on 10 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

• Ei ole hetkel hoolduses.

0,07 / 0,09

Metsaelupaigatüübid

14

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 9,8 ha / B • Elupaigatüüb i säilitamine 9,8 ha

• Metsaraie

• Pole hoiuala kaitse eesmärgiks

• Loodusliku le arengule jätmine 9,8 ha

• Lisada hoiuala kaitse eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 9,8 ha

• SDFis on 84 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

0,01 / 0,02

Vanad

laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 28,9 ha / B

• Elupaigatüüb i säilitamine 28,9 ha

• Metsaraie • Loodusliku le arengule jätmine 28,9 ha

• Heas seisus elupaiku on säilinud 28,9 ha

• SDFis on 88 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

0,41 / 0,41

V õ

il a

iu h

o iu

a la

Merelised elupaigatüübid

Laiad madalad

lahed (1160)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 13,2 ha / teadmata seisundig a

• Andmete täpsustamine 13,2 ha

- • Looduslikul e arengule jätmine 13,2 ha

• Inventuur 13,2 ha

• Heas seisus elupaiku on säilinud 13,2 ha, sh andmed on täpsustunud 13,2 ha

• SDFis on 2348 ha / A, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

0,07 / 0,07

Poollooduslikud kooslused

Rannaniidud

(1630*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 169,9 ha / A

• 35,5 ha / B

• 13,6 ha / C

• Elupaigatüüb i säilitamine 205,4 ha

• Elupaigatüüb i seisundi parendamine 13,6 ha

• Võsastumine

• Hooldamin e 205,4 ha

• Taastamine ja seejärel hooldamine 13,6 ha

• Väga heas ja heas seisus elupaiku on säilinud 219 ha

• SDFis on 1626 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta

• On enamuses hoolduses

1,56 / 1,87

15

Kadastikud

(5130)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 12,1 ha / B

• Elupaigatüüb i säilitamine 12,1 ha

• Võsastumine

• Hooldamin e 12,1 ha

• Heas seisus elupaiku on säilinud 12,1 ha

• SDFis on 212 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

• Ei ole hetkel hoolduses.

0,40-0,35 / 0,40

Lood (alvarid

– 6280*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 145 ha / A

• 98,9 ha / B

• 6,9 ha / C

• Elupaigatüüb i säilitamine 243,9 ha

• Elupaigatüüb i seisundi parendamine 6,9 ha

• Võsastumine

• Hooldamin e 243,9 ha

• Taastamine ja seejärel hooldamine 6,9 ha

• Väga heas ja heas seisus elupaiku on säilinud 250,8 ha

• SDFis on 946 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

• On osaliselt hoolduses.

Sooelupaigatüübid

Lubjarikkad

madalsood

lääne-

mõõkrohuga

(7210*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

• 3,3 / A • Elupaigatüüb i säilitamine 3,3 ha

- • Loodusliku le arengule jätmine 3,3 ha

• Väga heas seisus elupaiku on säilinud 3,3 ha

SDFis on 46 ha / A, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

0,13 / 0,18

Metsaelupaigatüübid

Vanad

laialehised

metsad (9020*)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

• 5,2 ha / B • Elupaigatüüb i säilitamine 5,2 ha

• Metsaraie

• Pole hoiuala kaitse eesmärgiks

• Loodusliku le arengule jätmine 5,2 ha

• Lisada hoiuala kaitse eesmärgiks

• Heas seisus elupaiku on säilinud 5,2 ha

SDFis on 88 ha / B, aga see pindala on kogu loodusala kohta.

0,07 / 0,07

16

Tabel 2. Väikese väina loodusala (Kõinastu ja Võilaiu hoiuala) koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

K õ

in a

st u

h o

iu a

la

Rukkirääk (Crex

crex)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

EELISes puuduvad andmed leviku kohta

• Liigile sobilike elupaikade (avamaastike) säilimine

• Rohumaade (avamaastike) kadumine

• Puuduvad andmed liigi leviku kohta

• Rohumaade ja poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine

• Levikuandmete täpsustamine

• Liigile sobilike elupaikade (avamaastike) säilimine

• eElurikkuse andmetel on liiki nähtud 2012. a

Randtiir (Sterna

paradisaea)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

EELISes puuduvad andmed leviku kohta

• Liigile sobilike elupaikade (rannaniitude) säilimine

• Rannaniitude võsastumine

• Puuduvad andmed liigi leviku kohta

• Rannaniitude taastamine ja hooldamine

• Levikuandmete täpsustamine

• Liigile sobilike elupaikade (rannaniitude) säilimine

• eElurikkuse andmetel on liiki nähtud 2023. a

Punaselg-õgija

(Lanius collurio)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

EELISes puuduvad andmed leviku kohta

• Liigile sobilike elupaikade (pool- avamaastike) säilimine

• Pool- avamaastike kadumine

• Puuduvad andmed liigi leviku kohta

• Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine

• Levikuandmete täpsustamine

• Liigile sobilike elupaikade (pool- avamaastike) säilimine

• eElurikkuse andmetel on liiki nähtud 2013. a

Niidurüdi

(Calidris alpina

schinzii)

LKS – I, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

127 ha, 5 paari • Liigile sobilike elupaikade (rannaniitude) säilimine, esineb vähemalt 5 paari

• Rannaniitude võsastumine

• Rannaniitude taastamine ja hooldamine

• Liigile sobilike elupaikade (rannaniitude) säilimine, esineb vähemalt 5 paari

• 2019. a seisuga on alal 5 paari, 2014. a oli 16 paari

17

V õ

il a

iu h

o iu

a la

Pisikannike

(Viola pumila)

LKS – II, KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

0,12 ha • Liigile sobiliku kasvukoha pindala on kokku vähemalt 0,12 ha

• Võsastumine

• Vajadusel võsa eemaldamine liigi kasvukohas

• Loode (alvarite) hooldamine

• Kasvukoha säilimine 0,12 ha

• Viimased andmed pärinevad 2011. a

Niidurüdi

(Calidris alpina

schinzii)

LKS – I, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

273 ha, 10 paari

• Liigile sobiliku elupaiga pindala on kokku vähemalt 273 ha, esineb vähemalt 10 paari

• Rannaniitude võsastumine

• Rannaniitude taastamine ja hooldamine

• Liigile sobiliku elupaiga pindala on kokku vähemalt 273 ha, esineb vähemalt 10 paari

• 2019. a seisuga on alal 10 paari, 2014. a oli 19 paari

Tutkas (Calidris

pugnax)

LKS – I, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

323 ha • Liigile sobiliku elupaiga pindala on kokku vähemalt 323 ha

• Võsastumine • Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine

• Liigile sobiliku elupaiga pindala on kokku vähemalt 323 ha

• 2019. a seisuga on alal nähtud 1 isendit

Punajalg-tilder

(Tringa totanus)

LKS – III, KE – jah, LiD – II, LiA – jah

366 ha, 12 paari

• Liigile sobiliku elupaiga pindala on kokku vähemalt 366 ha, esineb vähemalt 12 paari

• Võsastumine • Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine

• Liigile sobiliku elupaiga pindala on kokku vähemalt 366 ha, esineb vähemalt 12 paari

• 2019. a seisuga on alal 12 paari

Kivirullija

(Arenaria

interpres)

LKS – II, KE – jah, LiD – ei, LiA – jah

EELISes puuduvad andmed leviku kohta

• Liigile sobilike elupaikade säilimine

• Võsastumine

• Puuduvad andmed liigi leviku kohta

• Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine

• Levikuandmete täpsustamine

• Liigile sobilike elupaikade säilimine

18

Randtiir (Sterna

paradisaea)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

EELISes puuduvad andmed leviku kohta

• Liigile sobilike elupaikade (rannaniitude) säilimine

• Rannaniitude võsastumine

• Puuduvad andmed liigi leviku kohta

• Rannaniitude taastamine ja hooldamine

• Levikuandmete täpsustamine

• Liigile sobilike elupaikade (rannaniitude) säilimine

• eElurikkuse andmetel on liiki nähtud 2016. a

Väiketiir

(Sternula

albifrons)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

EELISes puuduvad andmed leviku kohta

• Liigile sobilike elupaikade (rannaniitude) säilimine

• Rannaniitude võsastumine

• Puuduvad andmed liigi leviku kohta

• Rannaniitude taastamine ja hooldamine

• Levikuandmete täpsustamine

• Liigile sobilike elupaikade (rannaniitude) säilimine

• eElurikkuse andmetel on liiki nähtud 2016. a

Vööt-põõsalind

(Curruca nisoria)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

EELISes puuduvad andmed leviku kohta

• Liigile sobilike elupaikade (pool- avamaastike) säilimine

• Pool- avamaastike kadumine

• Puuduvad andmed liigi leviku kohta

• Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine

• Levikuandmete täpsustamine

• Liigile sobilike elupaikade (pool- avamaastike) säilimine

• eElurikkuse andmetel on liiki nähtud 2019. a

Punaselg-õgija

(Lanius collurio)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

EELISes puuduvad andmed leviku kohta

• Liigile sobilike elupaikade (pool- avamaastike) säilimine

• Pool- avamaastike kadumine

• Puuduvad andmed liigi leviku kohta

• Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine

• Levikuandmete täpsustamine

• Liigile sobilike elupaikade (pool- avamaastike) säilimine

• eElurikkuse andmetel on liiki nähtud 2022. a

Hallhani (Anser

anser)

LKS – ei, KE – jah, LiD – II, LiA – jah

EELISes puuduvad andmed leviku kohta

• Liigile sobilike elupaikade (roostike) säilimine

• Puuduvad andmed liigi leviku kohta

• Levikuandmete täpsustamine

• Liigile sobilike elupaikade (roostike) säilimine

• eElurikkuse andmetel on liiki nähtud viimati 2017. a

19

Valgepõsk-lagle

(Branta leucopsis)

LKS – III, KE – jah, LiD – I, LiA – jah

EELISes puuduvad andmed leviku kohta

• Liigile sobilike elupaikade (roostike) säilimine

• Puuduvad andmed liigi leviku kohta

• Levikuandmete täpsustamine

• Liigile sobilike elupaikade (roostike) säilimine

• eElurikkuse andmetel on liiki nähtud viimati 2013. a

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla)

LKS – I, KE – ei, LiD – I, LiA – jah

1 pesitsev paar, pesitsusala 48 ha

• 1 pesitsev paar, sobiva pesitsusala säilitamine 48 ha

• Pole hoiuala kaitse eesmärk

• Pesitsusala looduslikule arengule jätmine

• Lisada hoiuala kaitse eesmärkide hulka

• 1 pesitsev paar, sobiva pesitsusala säilitamine 48 ha

• Viimane vaatlus 2016. a, 1 paar

20

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Elupaigatüüpide inventuur ja

andmete täpsustamine Kõinastu ja Võilaiu hoiualal

867,9 ha Inventuur KeA I 20306

2

Kaitse eesmärgiks seatud

linnuliikide leviku täpsustamine

867,9 ha Inventuur KeA I 2027

3 Ohustatud taimekoosluste

(Natura elupaigad) seire Riiklik seire KAUR I

Korduv tegevus

vastavalt riikliku seire kavale

4 Haudelindude koosluste

(rannaniidud) seire Riiklik seire KAUR I

Korduv tegevus vastavalt riikliku

seire kavale

Hooldus, taastamine ja ohjamine

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

21

5 Rannaniitude taastamine 10,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

6 Rannaniitude taastamine 3,5 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

7 Rannaniitude hooldamine 230,5 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 10,1 ha

8 Rannaniitude hooldamine 108,8 ha

Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal + 3,5 ha

9 Kadastike taastamine 15,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

10 Kadastike hooldamine 18,3 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 15,3 ha

11 Kuivade niitude lubjarikkal mullal taastamine

1,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

12 Kuivade niitude lubjarikkal

mullal hooldamine

0 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 1,3 ha

13 Liigirikaste niitude lubjavaesel mullal

hooldamine

33,6 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

14 Loodude (alvarite) taastamine 7,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

15 Loodude (alvarite) hooldamine

286,2 ha Koosluse hooldustöö KeA//MO I Igal aastal

+7,6 ha

16 Loodude (alvarite)

hooldamine 15 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

17 Puisniitude taastamine 0,9 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

18 Puisniitude hooldamine 6,8 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 0,9 ha

19 Puiskarjamaade hooldamine 2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

Kavad, eeskirjad

20

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

22

21 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

22 Kaitse eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

Kasutatud andmeallikad

eElurikkus. Kasutamise kuupäev: 11.12.2023. allikas https://elurikkus.ee/

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev: 1. september 2023. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2023). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 1. september

2023. a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 1. september 2023. a.,

allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

Dokumendiregister	Riigimetsa Majandamise Keskus
Viit	3-6.1/7910
Registreeritud	21.12.2023
Sünkroonitud	31.12.2025
Liik	Kiri
Funktsioon	3-6.1
Sari	Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis	Keskkonnaamet
Vastutaja	Jaan Prants
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad