Lugupeetud Rannaküla Maaparandusühistu liige
15.02.2023. aastal toimus Valgutas Rannaküla Maaparandusühistu liikmete üldkoosolek.
Üldkoosolekul:
1. Esitati Rannaküla Maaparandusühistu 2022. aasta tegevuse ülevaade.
2. Kinnitati Rannaküla Maaparandusühistu revidendi järeldusotsus ühistu 2022. aasta majandusaasta
aruande kohta.
3. Kinnitati Rannaküla Maaparandusühistu 2022. aasta majandusaasta aruanne ja anti volitus ühistu
liikmele Andrus Reilale aruandele alla kirjutamiseks.
4. Tehti veel kord katse ühistu juhatuse moodustamiseks. Keegi juhatusse kandideerida ei soovinud.
Ühistu on jätkuvalt juhatuseta.
Rannaküla Maaparandusühistu on ühistu juhtimise osas jõudnud ummikseisu. Kolm katset valida ühistule juhatus on lõppenud läbikukkumisega. Järgnevalt on püütud anda ülevaade ühistu käesoleva olukorra kohta ja käsitleda asjaolusid, milliseid maaüksuste omanikud võiksid edaspidiselt arvesse võtta.
Rannaküla Maaparandusühistu üldine olukord (01.märts 2023).
* Rannaküla MPÜ on kantud maaparandusühistut registrisse. Ühistu registrikood on 80341488.
* Ühistu tegevuspiirkonnas asub maaparandussüsteemi number 3102220020010.
* Ühistu tegevuspiirkonnas oleva maaparandussüsteemi maa-ala pindala on 345,30 hektarit.
* Ühistu tegevuspiirkonnas olevate ühiseesvoolude kogupikkus on 14,74 kilomeetrit.
* Ühistu üldkoosoleku poolt kinnitatud tegevuskava 2022-2023 kehtib 2023 aasta lõpuni.
* 01.03.2023 aasta seisuga on ühistul 22 liiget.
* Vee taseme reguleerimiseks vajalikud poldri pumbajaam ja vabavoolu regulaator on töökorras.
* Hooldustööde osas jätab polder igati rahuldava visuaalse mulje. (jaanuaris 2023 tehtud vaatlus).
* Ühistu dokumentatsioon ja raamatupidamine on korras, vajalik aruandlus esitatud.
* Ühistu ei ole veel pankrotiohus. Kõigi ühistu kulutuste eest on tasutud.
* Ühistul puudub 2023 aasta eelarve ja seega vahendite kogumist ühistu tegevuseks ei toimu.
* Rannaküla Maaparandusühistul puudub tegevust korraldav organ – juhatus.
* Ühistu revidendi Jüri Ketneri volitused lõpevad 26.04.2023 aastal.
Õigusaktidest
01.07.2003 aastal jõustus maaparandusseadus (Riigi Teataja I 2003, 15, 84), milles olid toodud õiguslikud alused ja normid maaparandusega seotud küsimustes. Seaduses sätestati nõuded maaparandussüsteemi projekteerimisele ja ehitamisele ning maaparandushoiule, mittetulundusühinguna tegutseva maaparandusühistu asutamise ja ühistu tegevuse erisused ning seaduse täitmise üle teostatava riikliku järelevalve kord ja vastutus seaduse rikkumise eest. MTÜ Rannaküla Maaparandusühistu asutamine 2012 aastal toimus vastavuses selle seadusega.
Aja möödudes tekkis maaparanduse valdkonnas olukordi ja probleeme, mille lahendamiseks jäi olemasolev regulatsioon kasinaks. Olukorra lahendamiseks võeti 06.05.2018. aastal vastu uus maaparandusseadus (Riigi Teataja I, 31.05.2018, 3). Olulisi muutusi tõi uue seaduse jõustumine kaasa maaparanduse alal tegutsenud ühistutele.
01.01.2019 aastal jõustunud maaparandusseaduse kohaselt tuli olemasolevatel ühistutel maaparandusühistuna jätkamiseks oma tegevus ja põhikiri viia kooskõlla maaparandusseadusega. 14.11.2019 toimunud ühistu üldkoosolekul otsustati, et tegevust jätkatakse Rannaküla Maaparandusühistuna ja võeti vastu uus ühistu põhikiri. Teostati vajalikud registrikanded.
Praegu kehtivas maaparandusseaduses on sätestatud maaparandussüsteemi projekteerimise ja ehitamise ning maaparandushoiu nõuded, maaparandusühistu asutamise ja tegutsemise alused ja kord, riikliku ja haldusjärelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest. Ulatuslikult on käsitletud maaparandushoiu, veetaseme reguleerimise ja maaparandusühistutega seonduvat. Esitatud on reeglid ja nõuded ühistute tegevuskava koostamiseks.
Maaparandushoiu kohta ütleb maaparandusseadus muu hulgas järgmist:
Väljavõte maaparandusseadusest:
§ 49. Maaparandushoiu korraldus
(1) Maaparandushoiu kohustus on:
1) maaparandussüsteemi omanikul;
2) maaparandusühistul ulatuses, mis on ette nähtud käesoleva seaduse § 73 kohases maaparandusühistu
tegevuskavas.
Maaparandushoiu tööde tegemise nõuded on antud maaeluministri määruses nr 75 (Riigi Teataja I, 20.12.2018, 13). Määrus jõustus 01.01.2019. aastal.
Seega on maaüksuse omanik kohustatud kinnistul asuva maaparandussüsteemi korras hoidma, sõltumata ühistu olemasolust.
Asutused ja ametid
Rannaküla Maaparandusühistu tegevuspiirkonnas asuvate maaüksuste omanikel tuleb maa kasutamisel ja hoiutööde teostamisel arvestada asjaoluga, et võib tekkida kokkupuuteid alljärgnevate ametite, asutuste ja organisatsioonidega:
Põllumajandus- ja Toiduamet.
Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni esindus asub Tartus, Tähe tn 4.
Maaparandusega seotud küsimustega tegelevad taime- ja maaparandusvaldkonna spetsialistid.
E-mail:
[email protected]
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
Kõik Rannaküla Maaparandusühistu tegevuspiirkonda jäävate maaüksuste põllumajandusmaad on ühtse pindalatoetuse kõlbulikud.
PRIA asub Tartus, Tähe 4.
E-mail:
[email protected]
Keskkonnaamet
Rannaküla Maaparandusühistu tegevuspiirkond jääb kogu ulatuses Võrtsjärve Hoiuala koosseisu ning on samuti arvatud Natura alade hulka. Võrtsjärve Hoiuala valitsejaks on Keskkonnaamet.
Keskkonnaameti Tartu kontor asub Aleksandri 14.
E-mail:
[email protected]
Maa-Amet
Maa-Amet on riigi esindaja ühistus, samuti on praegusel ajal ajutiseks valitsejaks reformimata Tammiveere maaüksusel, millel asuvad poldri pumbajaam ja osa kogumiskanalist.
E-mail:
[email protected]
Elva vald
Elva vallale kuulub Valguta poldri tammil asuv Ahase-kanaliääre tee ja Lõve-Tinni tee poldril olev osa. Omavalitsuse pädevuses on otsustada erateede avaliku kasutamise üle.
Elva vallavalitsus asub Kesk 32, Elvas.
E-mail:
[email protected]
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
RMK on Võrtsjärve hoiuala 7 haldaja. Selle hoiuala piiridesse jääb ka Valguta poldri tammil asuv Rõngu jõest pumbajaamani viiva tee ca 1,35 kilomeetri pikkune osa.
RMK asub Sagadi külas, Haljala vallas, Lääne-Virumaal.
E-mail:
[email protected]
Maaparandushoiu tööd ja veetaseme reguleerimine.
Rannaküla Maaparandusühistu tegevuse raugemise korral on maaparandusseaduse kohaselt maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi (maaüksuse) omanikul.
Ülevaade maaparandusoiu töödest ja veetaseme reguleerimisega seotud töödest on antud Rannaküla Maaparandusühistu tegevuskavas. Tegevuskava on põhialuseks ühistu poolt tegevuspiirkonnas korraldatava maaparandushoiutööde teostamisel ja veetaseme reguleerimisel. Praegune ühistu tegevuskava kinnitati 14.04.2022 aastal toimunud liikmete üldkoosolekul. Tegevuskava kehtib 2023 aasta lõpuni.
Tegevuskavas on nii hoiutööde kui ka vee reguleerimise kohta antud viited maaparandusseadusele.
Maaparandushoiu tööd.
Tegevuskavas on antud andmed maaparandushoiu (ühiseesvoolude hoiutööde), pumbajaama, regulaatori ja kaitsetammi hoiutööde kohta. Ühistu tegevuspiirkonnas oleva maaüksuse omanik saab tegevuskava alusel kindlaks teha, millised hoiutööd on vajalik temale kuuluval maaüksusel teostada.
Eesvoolude- ja maaüksuste niitmistöid saab alustada alates 15 juulist.
Kinnistu piiridesse jäävasse eesvoolu (kraavi) ehitatud kopratamm tuleb likvideerida maa omaniku pool
Veetaseme reguleerimine.
Veetaseme reguleerimist korraldas viimased 10 aastat ühistu. 2023 aastal võib veetaseme reguleerimisel tekkida probleeme. Ühistul ei ole juhatust ja seetõttu puudub võimalus võtta tööle töötaja, kes jälgiks veetaset poldril ja vajadusel kasutaks kas regulaatorit või pumbajaama vee ärajuhtimiseks poldrilt Võrtsjärve.
Samuti ei ole 2023 aastal tehtud ühtegi otsust ühistu liikmetelt rahaliste vahendite kogumise kohta. Eelmiste aastate jooksul kogutud vahendeid ei jätku kauaks ning pole ka selge, kellel on antud olukorras õigus neid vahendeid kasutada.
Vanajõe, Poldri ja Männituka tee.
Alates 2017 aastast on ühistu poolt püütud selgitada ühistu tegevuspiirkonnas olevate erateede avaliku kasutamisega seotud asjaolusid. Elva vallavalitsusele ja vallavolikogule on saadetud päringuid, kirju ja tehtud ettepanekuid. Ametlikku vastust aastate jooksul saadud ei ole.
Erateede avalikku kasutamisse andmine ning avaliku kasutamise lõpetamine toimub kohaliku omavalitsuse otsuse alusel.
Seni korraldas nende teede teeäärte niitmist, löökaukude täitmist ja kobraste poolt teetammide kahjustuste kõrvaldamist ühistu. Edaspidiselt tuleb nende teede (Vanajõe, Poldri ja Männituka) puhul tee korrashoid tagada maaüksuste omanikel nende kinnistule jääva teelõigu osas.
Ühistu liikmed.
Rannaküla Maaparandusühistul on käesoleval ajal 22 liiget, neist pooled (11) on olnud ühistu liikmed ühistegevuse algusest peale. Ühistu liikmeskonnas on toimunud järjekordsed muudatused.
Seoses maaüksuste võõrandamisega ei kuulu ühistu liikmete hulka enam Merike Reila, Andrus Reila ja OÜ Setra Mõis.
Uueks ühistu liikmeks on Villa Cartelloni OÜ.
Ühistu finantsseis, lepingud, eelarve, raamatupidamine ja dokumentatsioon.
Järgnevalt on esitatud Rannaküla Maaparandusühistu finantsiline olukord seisuga 01.03.2023 aastal.
Pangakontol oli 11 916 eurot. Kõik rahalised vahendeid on pangakontol, kassas sularaha ei ole.
Ühistu liikmetest oli võlglasi kokku 5 (viis), võlgnevuste kogusumma 565 eurot.
Rannaküla Maaparandusühistul on kaks siduvat lepingut.
1. Eesti Energia elektrienergia müügileping nr 317233, sõlmitud 01.04.2021. aastal Rannaküla Maaparandusühistule elektrienergia müügi kohta. Leping kehtib kuni 31.12.2024. aastal.
Tegemist on fikseeritud hinnaga ostulahendusega, eeldatav tarbimiskogus müügiperioodil 36. 07 MWh.
Müügihind 50,27 eurot megavatt tunni (MWh) kohta ilma käibemaksuta.
Tasumine toimub tegelikult kasutatud elektrienergia eest arvete alusel.
2. Elektrilevi OÜ ja Rannaküla Maaparandusühistu vahel sõlmitud võrguleping nr 1682278278.
Leping on sõlmitud 19.03.2013 aastal. Lepingu lõpptähtaega ei ole määratud.
Lepingu alusel osutab võrguettevõtja võrguteenust ja ostja tasub võrguteenuse eest. Valitud võrguteenus: VML2. Võrguühenduse läbilaskevõime 160 A. Tarbimiskoha aadress: Pumbamaja, Valguta polder.
Võrguteenuse lepinguga kaasnevad ühistule igakuised püsitasud, sõltumata sellest, kas elektrit kasutati või ei kasutatud. Igakuise püsimakse suurus on 126,83 eurot koos käibemaksuga.
Elektrienergia kasutamisel lisanduvad kõik võrguteenuses VML2 toodud kulud.
Rannaküla Maaparandusühistul tuleb tasuda ka kulutused raamatupidamise ja dokumentatsiooni korrashoiu teenuse eest.
Rannaküla Maaparandusühistul puudub 2023 aastaks kinnitatud eelarve. Samuti ei ole 2023 aastal tehtud ühtegi otsust ühistu liikmetelt kogutavate rahaliste vahendite kogumise kohta.
Raamatupidamise teenuse osutamine kestab kokkuleppe kohaselt kuni 30.04.2023 aastal. Edasine sõltub sellest, kas ja kuidas lahendatakse ühistu juhtimise probleemid.
Rannaküla Maaparandusühistu 2022 aasta majandusaasta aruanne on äriregistrile esitamisel.
Seni hoiti kogu Rannaküla Maaparandusühistu dokumentatsiooni ühistu liikme Setra Mõis OÜ kontoris. Kuna Setra Mõis OÜ ei ole enam ühistu liige, siis on dokumentatsioon üle antud ühistu raamatupidaja kätte. Dokumentatsioon hõlmab ühistu asutamist, ühistu juhatuse ja liikmete üldkoosolekute protokolle, lepinguid, kirjavahetust, aruandeid ja muid raamatupidamise materjale.
Lisaks
Ühistu alustas olukorras, kus tegevuspiirkonna alast oli enamus vee all ja pärast vee ära pumpamist laiutas muda ja pori väli koos kuivanud puude ja võsaga. Maaparandussüsteem ei toiminud, olukord ei vastanud Natura ala nõuetele, ning nendel maadel sisuliselt puudus väärtus. Toetusi taotleda ei saanud, aga maamaksu tuli tasuda. Peale rekonstrueerimis tööde teostamist on polder hoitud korras ja maade väärtus on oluliselt tõusnud. Ühe hektari väärtus ületab mitut tuhandet eurot.
Ühistu tegevuspiirkonnas kattuvad mitu asjaolu. Tegevuspiirkonna alal on maaparandussüsteem, ala on Võrtsjärve hoiuala koosseisus ning tervikuna arvatud Natura alade hulka.
2014 aastal lõppenud rekonstrueerimistööde kuludest kaeti 90% riigilt saadud toetuse arvelt, maaomanike panus oli 10%. Maaparandussüsteemi normaalne toimimine ja korrashoid ning veetaseme reguleerimine on oluline alus Natura alale vastavate tingimuste hoidmisel.
Maade korrashoidu aitab tagada asjaolu, et ühistu tegevuspiirkonnas olevate maade puhul saab taotleda nii ühtset pindalatoetust (2022 aastal 131,95 €/ha kohta) ja Natura ala toetust (27.- €/ha kohta).
Arvestades ühistus tekkinud olukorda, võivad Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet hakata jälgima veetaseme reguleerimist ühistu tegevuspiirkonnas, samuti eesvoolude (kraavide) hooldamist ning
maaüksustel läbi viidavaid niitmistöid varasemast rohkem, sest Natura aladega seoses on Euroopa Liidust võetud Eestile kohustus hoida need alad korras.
Kuna Rannaküla Maaparandusühistu eelmise juhatuse kolmest liikmest kaks (Kristjan Hansson ja Andrus Reila) ei ole käesoleval ajal enam ühistu liikmed, on tänastel ühistu liikmetel vajalik otsida lahendusi ühistus tekkinud olukorra lahendamiseks.
Loodame, et ühistu liikmete seas on hakkajaid ja energilisi inimesi, kes võtavad asja käsile ja lahendavad ühistus tekkinud organisatsioonilise tupiku.
Selleks neile palju jõudu !
Käesolev ülevaade jääb koostajate poolt viimaseks ühistu liikmetele saadetavaks teavituseks.
Ülevaate koostasid: Rivo Reila (raamatupidaja), Sulev Kuus ja Andrus Reila (eelmise juhatuse liikmed).
Ülevaatega on kaasas: Rannaküla MPÜ põhikiri, ühistu tegevuskava, Võrtsjärve Hoiuala piirangud, liikmete nimekiri, teede andmed, ühistu olukorda käsitlev lühiloend, õiend ja pildid.
Kena kevadet !
Poldri videot saab vaadata: https://www.youtube.com/watch?v=y0Rk_j8wIbg
16. märts 2023 aasta.