Nihatu kaardikihid

KOR R A L D U S

19. detsember 2023 nr 1-3/23/679

Kaitsekorralduskavade kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan järgmised kaitsekorralduskavad:

1.1. Kooljamägede loodusala kaitsekorralduskava, 1.2. Nihatu loodusala kaitsekorralduskava,

1.3. Pammana loodusala kaitsekorralduskava.

2. asjaomastel asutustel arvestada punktis 1 nimetatud alade kaitse korraldamisel, sealhulgas

kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavadega;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskavade

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium ,Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected])

Elle Puurmann

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2023

Kooljamägede loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 19.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/679

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ............................................................... 11

3.1. Külastuskorraldus ...................................................................................................... 12 3.2. Maastikukaitseala piiritähiste paigaldamine ja hooldus ..................................... 12

Kasutatud andmeallikad .......................................................................................................... 13

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KKK – kaitsekorralduskava KE – kaitse-eeskiri

LKS - looduskaitseseadus MKA – maastikukaitseala SKV – sihtkaitsevöönd

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid) LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala) MO – maaomanik

KeA – Keskkonnaamet KAUR – Keskkonnaagentuur RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Pamma maastikukaitseala

Loodusala nimi Kooljamägede loodusala (EE0040426) (joonis 1)

Pindala 8,3 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953255, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrus nr 47 „Pamma maastikukaitseala

moodustamine ja kaitse-eeskiri“ https://www.riigiteataja.ee/akt/103072018001

Koostaja nimi Elle Puurmann

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kooljamägede loodusala iseloomustab vanadele luidetele kujunenud ligi 200-aastane männik ja II aastatuhande alguses rajatud maalinna asukoht. Kooljamägede loodusala kaitse-eesmärk on metsakoosluste kaitse läbi loodusliku arengu.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kooljamägede loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kooljamägede loodusala paiknemine Saare maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

6

Joonis 2. Kooljamägede loodusalal inventeeritud (2018. a) elupaigatüüpide paiknemine ja paigaldatavad Pamma maastikukaitseala

piiritähised (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esmased andmed elupaigatüüpide kohta on 2001. aastast. 2011. aastal tegi alal metsainventuuri ekspert Oliver Parrest. Inventuuri andmetel vastab valdavas osas metsakooslus elupaigatüübile

vanda loodusmetsad (9010*) (joonis 2). Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisund on määratud 2011. a inventuuri andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Kliimaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire.

Ala jääb II kaitsekategooria linnuliigi kanakulli elupaika. Liigi viimane vaatlus on 2022. aastast .

(vaatleja Rein Nellis). Inventuuride ja uuringute vajadus

Liikide info on oluline ka elupaigatüüpide seisundi hindamiseks (indikaatoritena). Praeguses

etapis liikide inventuuri ei kavandata.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud kaitse-eesmärgiks oleva metsaelupaigaga. Tabelis 1 võetakse kokku Kooljamägede loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad

(hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek lisada kanakull hoiuala kaitse-eesmärgiks.

9

Tabel 1. Kooljamägede loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 4,9 ha / A • Elupaigatüübi

säilitamine 4,9 ha

• Ebapiisav

kaitsekord

• Looduslikul

e arengule

jätmine 4,9

ha

• Kaitsekorra

muutmine

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

4,9 ha

• SDF 8 ha;

• Elupaigatüübi

kaitse tagab skv

kaitsekord,

osaliselt elupaik

MKA-st väljas

ja kaitseta;

• 2 ha-l varem

elupaigatüübina

määratud alal on

külaplats ning

1,4 ha noor

männik;

teaduslik viga

määrangul.

• 0,01/0,01

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne. 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Tabel 2. Kooljamägede loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Kanakull

(Accipiter gentilis)

LKS – II, KE – ei,

LiD – I, LoA - ei

1 paari

pesitsusterritooriu

m6

1 paari

pesitsusterritooriu

mi säilimine

Lisada kanakull

kaitseala kaitse-

eesmärgiks

1 pesitsev paar • 2022. a pesitsus,

viimane õnnestunud

pesitsus 2020.

6 2022. a seireandmed

11

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu). Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Taristu

1 Pamma maastikukaitseala piiritähiste paigaldamine

3 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide tähistamine, tähiste hooldamine

RMK III 2025

2 Tähiste hooldamine 3 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste hooldamine

RMK III Igal aastal (pärast rajamist)

Kavad, eeskirjad

3

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

4 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

5 Kaitseala kaitse-eeskirja muutmine

Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

Käsitletud on kõige olulisemaid tegevusi ala kaitse eesmärkide saavutamise jaoks.

12

3.1. Külastuskorraldus

Kooljamägede LoA-le jääb riiklik arheoloogiamälestis Purtsa maalinn (kultuurimälestiste registri kood 12473). II aastatuhandel rajatud maalinna asukohas (eramaal) on pinkidega külaplats, mida

hooldatakse. Täiendavat külastustaristut alale KKK-ga ei kavandata.

3.2. Maastikukaitseala piiritähiste paigaldamine ja hooldus

Pamma maastikukaitseala piirile on vaja paigaldada neli keskmise suurusega tähist tekstiga „Pamma maastikukaitseala Pamma sihtkaitsevöönd“ (joonis 2).

Piiritähiste hooldus toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK

Kasutatud andmeallikad Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk. Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Keskkonnaamet 2023

Nihatu loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 19.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/679

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .................................................................................... 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ............................................................... 15

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd ....................................................................... 17 3.2. Hoiuala tähistamine ja külastuskorraldus ............................................................. 17

Kasutatud andmeallikad .......................................................................................................... 18

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)

HA – hoiuala PLK – poollooduslik kooslus MO – maaomanik

KeA – Keskkonnaamet KAUR – Keskkonnaagentuur

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms) Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Nihatu hoiuala

Loodusala nimi Nihatu loodusala (EE0040446) (joonis 1)

Pindala 49,9 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953371, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

Vabariigi valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare

maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/12837550?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Elle Puurmann

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Nihatu loodusalal on kõrge loodusväärtus sealse pärandkultuurmaastiku ja kujunenud niiduelupaikade tõttu. On nii liigirikkad aruniite,

loopealseid, puiskarjamaid; vähemal määral sooniite, puisniite ja sarapikke. Kaitsealuseid taimeliike leidub üle 20. Niidualasid ohustab kinnikasvamine. Peamisteks kaitsekorralduslikeks tegevusteks on poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Nihatu loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Nihatu loodusala paiknemine Saare maakonnas ja paigaldatavate Nihatu hoiuala piiritähiste asukohad (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga november 2023).

6

a)

7

b)

Joonis 2. Nihatu loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

seisuga november 2023) – a) lõunapoolne lahustükk; b) põhjapoolne lahustükk.

8

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Varasemad elupaikade inventuuri andmed on Natura alade moodustamise ajast 2002. Ajakohased andmed on aastatest 2013 (eksperdid Piret Sepp, Agnes Alev, Sander Lõuk ning Meeli Mesipuu),

2017 (Oliver Parrest), 2018 (Marje Talvis, Oliver Parrest) ja 2019 (Urmo Saar). 2020. aastal tehti seisundi hindamine (Piret Sepp, Agnes Alev, Sander Lõuk, Urmo Saar ning Meeli Mesipuu).

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280),

sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070) (joonis 2). Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all). Kaitsealuste taimeliikide kohta on andmed aastatest 2007, 2012, 2013. Uuemad andmed on

üksikleidude kohta aastast 2022.

II kaitsekategooria kaitstavatest taimeliikidest on registreeritud alal vahelmine lõokannus (Corydalis intermedia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), must seahernes (Lathyrus niger), kärbesõis (Ophrys insectifera) ja jumalakäpp (Orchis mascula) (tabel 2).

III kaitsekategooria liikidest on alal registreeritud kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), mets-õunapuu (Malus sylvestris), hall käpp

(Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja aas-karukell (Pulsatilla pratensis). Nende liikide kaitse tagatakse elupaikade kaitsega.

Riikliku seire programmide raames kaitsekorralduslike tegevustega seonduvat seiret ei toimu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Osa alade kohta on poollooduslike kooslusete inventuuriandmed vananenud ja puudulike andmetega. Neil aladel on vajalik andmete täpsustamine.

Vajalik on alal läbi viia kaitsealuste taimede inventuur (käpalised). Liikide info on oluline ka elupaigatüüpide seisundi hindamiseks (indikaatoritena). Ajakohaste andmete alusel saab hinnata

kaitse-eesmärgiks lisamise põhjendatust.

9

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Nihatu loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid,

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või

hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

10

Tabel 1. Nihatu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*orhideede

olulised

kasvualad)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1,0 ha / A

• 3,4 ha / B

• 0,5 ha / C

• 3,1 ha

vananenud

andmetega

• Elupaigatüübi

säilitamine 4,4 ha

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,5 ha

• Andmete

täpsustamine 3,1 ha

• Võsastumine

• Ebatäpsed

andmed

• Hooldamine

2,7 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,2 ha

• Taas

hooldusse

võtmine 2 ha

• Inventuur

3,1 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

4,9 ha, sh 0,2 ha

taastatud ja 2 ha taas

kasutusse võetud

• Andmed

täpsustunud 3,1 ha

• SDF 3 ha;

• Kaasnevaks on

5130 ja 6510;

• Hoolduses 2,7

ha (0,9 A, 1,4

B, 0,3 C);

• Varem

määratud

6280* ja

osaliselt 0

• 0,16-

0,10/0,16

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,3 ha / A

• 7,3 ha / B

• 1,6 ha / C

• 9,4 ha

vananenud

andmetega

• Elupaigatüübi

säilitamine 7,6 ha;

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

1,6 ha

• Andmete

täpsustamine 9,4 ha

• Võsastumine

• Ebatäpsed

andmed

• Hooldamine

2 ha;

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

1,6 ha;

• Taas

hooldusse

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

18,6 ha, sh 1,6 ha

taastatud ja 5,6 ha

taaskasutusse

võetud, andmed

täpsustatud 9,4 ha

• SDF 28 ha

• Ajakohasel

inventuuril

määratud

osaliselt 6210*

• Hooldamine 2

ha (A 0,2, B

1,8 ha)

• 0,19/0,20

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

võtmine 5,6

ha

• Inventuur

9,4 ha

Sinihelmikakoosl

used (6410)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,7 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

0,7 ha

• Võsastumine • Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,7 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,7 ha, sh 0,7 ha

taastatud

• SDF 1 ha;

• Varem

määratud

6280*

• 0,07-

0,04/0,08

Puisniidud

(6530*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 2,7 ha / A

• 0,9 ha / B

• 0,8 ha

teadmata

väärtusega

• Elupaigatüübi

säilitamine 3,6 ha;

• Elupaigatüübi

andmete täpsustamine

0,8 ha

• Võsastumine

• Puudulikud

andmed

• Ei ole HA

eesmärgiks

• Hooldamine

3 ha

• Taas

hooldusse

võtmine 0,6

ha

• Inventuur

0,8 ha

• Lisada HA

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

3,6 ha, sh 0,6 ha taas

hooldusse võetud

• 0,8 ha andmed

täpsustatud

• SDF 3 ha

• Osaliselt ala,

kus varasemad

inventuuriand

med puudusid;

• 0,8 ha

inventeerime,

kuid soine ala

tõenäoliselt ei

vasta

elupaigatüübil

e ja seepärast

eesmärgiks ei

arvesta

• 0,18-

0,09/0,18

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 1,2 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 1,2 ha

• Võsastumine

• Ei ole LoA ega

HA

eesmärgiks

• Hooldamine

0,8 ha;

• Hooldusse

võtmine 0,4

ha;

• Lisada HA ja

LoA kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

1,2 ha, sh 0,4 on

taaskasutusse

võetud

• Kaasnevaks on

6280*,

servades

loopealne;

• Varem

määratud 6410

• On kaasnevaks

6530*-le;

• 0,005/0,0

07

12

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

• Soostunud niit,

millest 0,8 ha

hoolduses

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,2 ha / A

• 6,8 ha / B

• 0,1 ha / C

• 2,4 ha

vananenud

andmetega

• Elupaigatüübi

säilitamine 7 ha

• Andmete

täpsustamine 2,4 ha

• Võsastumine

• Puudulikud

andmed

• Hooldamine

2,6 ha

• Taas

hooldusse

võtmine 4,4

ha

• Inventuur

2,4 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

7 ha, sh 4,4 ha taas

kasutusse võetud

• Andmed on

täpsustatud 2,4 ha

• SDF 4 ha;

• Varasemal

inventuuril

määratud

osaliselt

6280*;

• 2023. a

hoolduses 2,6

ha (B);

• Elupaigad

võivad vajada

taastamist

enne

kasutuselevõtt

u;

• 0,1 ha C

väärtusega

hinnatud ala

ala on kiviaial

olev puude

riba ning

eesmärgina ei

arvesta.

• 0,23/0,33

13

Tabel 2. Nihatu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Vahelmine

lõokannus

(Corydalis

intermedia)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA - ei

0,1 ha Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 0,1 ha

Ei ole HA eesmärgiks • Seada HA

eesmärgiks

Kasvukoha säilimine

0,1 ha • EPN ohualdis (EELIS

23.10.2023)

• Andmed 2022. a

• Hooldamine

puiskarjamaa, (looala)

hoolduse raames

Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

LKS – II, KE – ei,

LoD – II, IV, LoA -

ei

0,4 ha

5 leiukohta

hajusalt

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 0,4 ha

• Kaaluda ajakohaste

andmete alusel HA

ja LoA eesmärgiks

seadmist

Kasvukoha säilimine

0,4 ha

• EPN ohulähedane

(EELIS 23.10.2023)

• Andmed 2007, 2012,

2013;

• Kaitse liigi

tegevuskava kohaselt

• Kasvukoha hooldamine

puisniitude ja

puiskarjamaade

hoolduse raames

Must seahernes

(Lathyrus niger)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA - ei

0,4 ha Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 0,4 ha

• Kaaluda ajakohaste

andmete alusel HA

eesmärgiks seadmist

Kasvukoha säilimine

0,4 ha • EPN ohulähedane

(EELIS 23.10.2023)

• Andmed 2007, 2013

• Hooldamine

puisniitude hoolduse

raames

Kärbesõis (Ophrys

insectifera)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA - ei

0.02 ha

3 kasvuala

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on

vähemalt 0,02 ha

• Avakoosluste

kadumine

• Kaaluda ajakohaste

andmete alusel HA

eesmärgiks seadmist

Kasvukoha säilimine

0,02 ha

• EPN ohulähedane

(EELIS 23.10.2023)

• Andmed 2013

• Kaitse käpaliste kaitse

tegevuskava kohaselt

14

Jumalakäpp

(Orchis mascula)

LKS – II, KE – ei,

LoD – ei, LoA - ei

3,2 ha

8 kasvuala

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 3,2 ha

• Avakoosluste

kadumine

• Elupaikade

killustamine

• Kaaluda ajakohaste

andmete alusel HA

eesmärgiks seadmist

• EPN ohulähedane

• Andmed 2007, 2013

• Kaitse käpaliste kaitse

tegevuskava kohaselt

15

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks. Käsitletud on kõige olulisemaid töid, tabelit täiendatakse edaspidi kaitseala tähiste osas.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu). Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud 1 Käpaliste inventuur 1 Inventuur KeA II 2030

2 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine 15,7 ha Inventuur KeA I 20306

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Kuivad niidud lubjarikkal mullal

hooldamine

2,7+2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 0,2 ha

4 Kuivad niidud lubjarikkal mullal

taastamine 0,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2027

5 Lood (alvarid) taastamine 1,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2027

6 Lood (alvarid) hooldamine 2+5,6 ha

Koosluse hooldustöö KeA//MO I Igal aastal +1,6 ha

7 Sinihelmikakoosluste taastamine 0,7 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2027

8 Sinihelmikakoosluste hooldamine 0,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

9 Puisniitude hooldamine 3+0,6 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

6 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

16

10 Liigirikaste madalsoode hooldamine 0,8 ha

+0,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO Igal aastal

11 Liigirikaste madalsoode taastamine 0,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO 2027

12 Puiskarjamaade hooldamine 2,6 + 4,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

13 Hoiuala tähistamine 5 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II 2025

14 Tähiste hooldamine 5 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II Igal aastal (pärast

rajamist)

Kavad, eeskirjad

15 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

16 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

17 Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide

muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

17

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd 2022. ja 2023. aastal oli Nihatu hoiualal hooldatavaid ja hooldustoetustega kaetud poollooduslikke

kooslusi 11,1 ha (joonis 2). Vajalik on majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine. Kaitsekorralduskavaga kavandatakse 26,6 ha poollooduslike koosluste edasine hooldus.

3.2. Hoiuala tähistamine ja külastuskorraldus

Nihatu hoiualale on vajalik paigaldada 3 keskmise suurusega piiritähist tekstiga „Nihatu hoiuala“

(joonis 1). Tähiste hooldus - lõhutud/rikud piiritähiste asendamine toimub jooksvalt vastavalt vajadusele.

Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.

Alal on eraalgatuse korras kujundatud matkarada (foto 1). Täpsemalt käsitletakse külastuskorraldust edaspidises kaitsekorralduslikus etapis.

Foto 1. Nihatu matkaraja tahvel.

Kasutatud andmeallikad

Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks.

Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Kull, T., Tali, K., Heinsoo, H., & Kartau, R. (2012). Sugukond käpalised (Orchidaceae)

kaitse tegevuskava eelnõu. Keskkonnaamet.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

Keskkonnaamet 2023

Pammana loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 19.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/679

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid .................................................................................... 9

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ............................................................... 19

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd ....................................................................... 21 3.2. Hoiuala piiritähiste paigaldamine ........................................................................... 21

Kasutatud andmeallikad .......................................................................................................... 22

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KKK – kaitsekorralduskava LKS - looduskaitseseadus

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid) LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala) LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks asutatud ala)

HA – hoiuala PLK – poollooduslik kooslus MO – maaomanik

KeA – Keskkonnaamet KAUR – Keskkonnaagentuur

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms) Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd) Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsiaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Pammana hoiuala

Loodusala nimi Pammana loodusala (EE0040452) (joonis 1)

Linnuala nimi Väinamere linnuala (EE0040001)

Pindala 1129,5 ha, sellest maismaa 247,6 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953420, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse

Kaitsekord

Vabariigi valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare

maakonnas” https://www.riigiteataja.ee/akt/12837550?leiaKehtiv ja Looduskaitseseadus § 14, § 32 ja 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Koostaja nimi Elle Puurmann

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Loodusala hõlmab Pammana poolsaare loodeosa koos ümbritseva mereala ja väikesaartega. Valdava osa loodusala maismaaosast

katavad heas seisus hooldatavad poollooduslikud kooslused. KKK-ga kavandatakse nende jätkuv regulaarne hooldus ja uute niidualade taastamine ja hooldusse võtmine.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Pammana loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Linnuala eesmärgid on käsitletud Väinamere hoiuala kaitsekorralduskavas.

5

Joonis 1. Pammana loodusala paiknemine Saare maakonnas ja piiritähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga oktoober 2023).

6

Joonis 2. Pammana loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus

seisuga oktoober 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire Inventuurid ja uuringud

Esmased andmed alal elupaigatüüpide leviku kohta pärinevad natura alade ettevalmistusprotsessi ajast 2002 ja 2012. aastast. Inventuuridel täpsustati elupaikade piire ning varasemat määrangut.

Mereelupaikade andmed on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2005–2008 LIFE projekti raames tehtud inventuuri tulemus.

Rannikukooslused on inventeeritud EMP poolt rahastatava projekti „Ranniku (maismaaliste)

elupaikade (Loodusdirektiivi I lisa: 1210, 1220, 1230, 1310, 1620, 1640, 2110, 2120, 2130, 2140, 2190 ja 2320) soodsa seisundi kriteeriumite ja seiremetoodika väljatöötamine” (Tallinna Ülikool, ekspert Reimo Rivis) projekti käigus 2015.-2016. aastal.

Poollooduslike kooslusi on inventeerinud PKÜ ekspert Meeli Mesipuu 2009., 2014. ja Urmo Saar

2016. 2020. aastal uuendati eelkõige hooldatavate alade seisundiandmeid. Andmeid on täpsustatud poolloodulike koosluste hooldamise kooskõlastamise ja kontrolli tööde käigus.

Rannikulõugaste (1150*) osas ei ole piire ja väärushinnanguid, võrreldes esialgsete andmetega, täpsustatud

Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*),

püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ja laiud (1620), püsitaimestuga liivarannad (1640), rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410),

puiskarjamaad (9070), metsastunud luited (2180) (joonis 2). Soolakulised muda- ja liivarannad (1310) on inventeeritud kaasnevana. Inventuuri andmetel ei leidu loodusalal varasemalt määratud

elupaigatüüpi hallid luited (2130*), kuid see võib looduslike protsesside tulemusel kujuneda kaasnevana.

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Lausalisi liigiinventuure alal läbi viidud ei ole.

Kaitsealustest liikidest on alal registreeritud: - II kaitsekategooria taimeliik oja-haneputk (Berula erecta; 2002) ja III kaitsekategooria taimeliik harilik porss (Myrica gale);

- II kaitsekategooria linnuliik väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) ja III kaitsekategooria liigid randtiir (Sterna paradisaea), suitsupääsuke (Hirundo rustica), valgepõsk-lagle (Branta

leucopsis), punajalg-tilder (Tringa totanus), ristpart (Tadorna tadorna), jõgitiir (Sterna hirundo), hänilane (Motacilla flava), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula);

8

- rannikumeres II kaitsekategooria liik viigerhüljes (Phoca hispida) ja III kaitsekategooria liik hink (Cobitis taenia);

- III kaitsekategooria liik vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

Riiklik seire. Elustiku seire:

- Veelindude arvukus pesitsusperioodil. Haudelindude kooslused (väikesed meresaared); - Kesktalvine veelinnuloendus. Talvituvate veelindude arvukus;

- Ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seire (rannaniidud 1630*). Inventuuride ja uuringute vajadus

Elupaigatüübid:

- vee-elupaigad rannikulõukad (1150*), andmed vananenud, piir ja hinnang vajab täpsustamist;

- metsastunud luited (2180), andmed vananenud ning elupaigatüübi määramise kriteeriumid

muutunud; - poollooduslikud kooslused, piir ja hinnangud vajavad täpsustamist (1630* Pihlalaiul,

6210*, 6410). Liikide info on vajalik indikaatorina elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Eraldi taime- ja

loomaliikide inventuure ei kavandata, sest liigid ei ole nimetatud loodusala kaitse-eesmärgiks.

Vajalik on täpsustada linnustiku andmeid ala kohta; puuduvad andmed HA kaitse-eesmärgiks oleva naaskelnoka kohta ja SDF-s nimetatud ning LiA eesmärgiks oleva niidurüdi kohta.

9

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate mereelupaikadega ja maismaaosa poollooduslike kooslustega. Tabelis 1 võetakse kokku Pammana loodusala kaitseväärtuste

hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste, liikide, kasvukohtade

või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud andmeallikate nimekirja.

10

Tabel 1. Pammana loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Mere- ja rannikuelupaigad

Liivamadalad

(1110)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 558 ha6 • Elupaigatüübi

säilitamine 558 ha

• Ei ole kaitse

eesmärgiks

• Lisada HA ja

LoA kaitse-

eesmärgiks

• Elupaiku on

säilinud 558 ha

• Modelleeritud

elupaikade

andmed

• 0,48/1,41

Liivased ja

mudased

pagurannad

(1140)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 36,97 • Elupaigatüübi

säilitamine 36,9 ha

• Andmete

täpsustamine

• Ei ole kaitse

eesmärgiks

• Lisada HA ja

LoA kaitse-

eesmärgiks

• Maismaapoo

lse piiri

korrigeerimi

ne

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

36,9 ha;

• Andmed on

täpsustatud

• Pindala

muutumist

looduslike

protsesside

tulemusena ei

loeta, et

eesmärk ei ole

täidetud

• 0,1/0,5

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number. 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne. 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 6 Eesti Mereinstituudi andmed detsember 2023 (hd_1100_sandbanks). 7 Eesti Mereinstituudi andmed dets 2023 (hd_1140_mud_sand_flats).

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Rannikulõukad

(1150*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 17,2 ha /

A8

• Andmete

täpsustamine

• Puudulikud

andmed

• Inventuur • Andmed on

täpsustatud 17 ha

• SDF 17 ha;

• põhikaardi

alusel

vabaveeala 1,9

ha, 2020. a

inventuuril

1630*;

• pindala

vähenenud

looduslike

protsesside

tulemusena,

kujunenud

1630*

• eesmärk

seatakse

ajakohaste

andmete alusel

• 0,57-

0,28/0,37

Karid (1170)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 175,8 ha9 • Elupaigatüübi

säilimine 175,8 ha

• Ei ole kaitse

eesmärgiks

• Lisada HA ja

LoA kaitse

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

175,8 ha

• 0,1/2,79

8 natura_elupaik kaardikiht (EELIS 19.10.2023). 9 Eesti Mereinstituudi andmed dets 2023 (hd_1110_reefs).

12

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Püsitaimestuga

kivirannad (1220)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 4,9 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 4,9 ha

• Looduslikul

e arengule

jätmine 4,9

ha;

• Lisada HA

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

4,9 ha

• SDF 0,2 ha;

• Kaasnevaks on

1210;

• Elupaiga

pindala ja

seisund ei tohi

inimtegevuse

tulemusena

halveneda;

• Pihlalaiu

rannik

• Natura_elupai

k kiht vajab

korrigeerimist

• 1,23/1,18

Soolakulised

muda- ja

liivarannad (1310)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0 ha • Säilitada kaasneva või

üleminekukooslusena

• SDF 42 ha;

• Varasem

määrang

(annab

osakaaluks

50%) on

ekslik; 2018. a

inventuuril

määratud

1640, väikses

osas 1630*;

• Ei eemalda

kaitse-

eesmärkidest,

sest

rannikulelupai

gad

vahelduvad ja

võib olla

kaasnevaks;

• 0

13

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

• Natura_elupai

k kiht vajab

korrigeerimist

Väikesaared ja

laiud (1620)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 8,2 ha • Elupaigatüübi

säilitamine 8,2 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

8,2 ha

• SDF 10 ha;

• Pindala

muutumine

tingitud

looduslikest

protsessidest;

• Pihlalaid 6,6

ha, Võrkrahu

1,3 ha;

• Kattuvus on

elupaikadega

1210, 1640

• 0,48/0,65

Püsitaimestuga

liivarannad (1640)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 6,1 ha / C

• 55,1 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine 61,2 ha

• Rekreatsioon • Külastuskoo

rmuse

stabiilsena

hoidmine;

• Lisada HA ja

LoA kaitse-

eesmärgiks

• Elupaiku on

säilinud 61,2 ha

• Varasem

määrang 1310

on teaduslik

viga;

• Kaasnevaks on

2110, 2120,

2130;

• Madal

esinduslikkus

tuleneb

looduslikest

tingimustest

(sette tüüp,

rannikuprotses

sid)

• 15,3/16,2

0

14

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Hallid luited

(2130*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0 ha • Säilitada kaasneva või

üleminekukooslusena

• SDF 4,4 ha

• Määratlemise

viga; hilisemal

inventuuril

määratud

1640, osaliselt

6270, 1630;

• Jääb

eesmärgiks,

sest võib olla

kaasnev.

• 0

Poollooduslikud kooslused

Rannaniidud

(1630*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 11,7 ha / A

• 131,4 / B

• 8,5 ha

(Pihlalaid)

• Elupaigatüübi

seisundi säilitamine

142,9 ha

• Andmete

täpsustamine 8,5 ha

• Võsastumine • Hooldamine

91,4 ha ja

uute alade

hooldusse

võtmine 51,5

ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

142,9 ha, sh 51,5 ha

on taas hooldusse

võetud

• SDF 81 ha;

• Kaasnevaks on

1310, 2120,

6270 ja 6410;

• Elupaikade

kiht vajab

põhikaardi

alusel

korrigeerimist

(tee välja);

• 1630* on

kaasnevaks

1620*-le

(Pihlalaid);

• 2022. a

hooldustoetuse

ga hõlmatud

91,4 ha,

hooldatakse ka

lisaks

niidualasid

veepiiril

• 1,01/1,22

15

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 4,0 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

4,0 ha;

• Andmete

täpsustamine 4,0 ha

• Kinnikasvami

ne

• Vananenud

andmed

• Taastamine

ja seejärel

hooldus 4

ha;

• Inventuur 4

ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

4 ha, sh 4 ha

taastatud ja andmed

täpsustatud

• SDF 4 ha • 0,13-

0,08/0,13

Liigirikkad

niidud lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 12,7 ha /

A10

• Elupaigatüübi

seisundi säilitamine

12,7 ha

• Kinnikasvami

ne hoolduse

lakkamisel

• Hooldamine • Heas seisus

elupaiku on säilinud

12,7 ha, sh 3,7 ha on

taas hooldusesse

võetud

• SDF 6,2 ha;

• Kaasnevaks on

5130;

• Varasematel

inventuuridel

oli 0-elupaik;

• Kaasnevaks

9070-le;

• 2022

hoolduses 8,9

ha kompleksis

1630* ja 9070-

ga;

• Osaliselt

võivad

taaskasutusse

võetavad

niidud vajada

taastamist

• 0,42-

0,25/0,47

10 KR_plk kaardikiht (EELIS 23.10.23)

16

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Sinihelmikakoosl

used (6410)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2,0 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

2,0 ha;

• Andmete

täpsustamine 2,0 ha

• Võsastumine;

• Puudulikud

andmed

• Hooldamine

0,5 ha;

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,4 ha;

• Inventuur 2

ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

2,0 ha, sh taastatud

0,4 ha ja andmed on

täpsustatud 2,0 ha

• SDF 2 ha;

• praegu

hoolduses 0,5

ha, 0,2 ha ei

oma

hooldamise

perspektiivi,

sest metsas

puudub

juurdepääs

• 0,2-

0,1/0,23

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,2 ha / A

• 10,9 ha / B

• 10,6 ha / C

• 0,6 ha / D11

• Elupaigatüübi

seisundi säilitamine

11,1 ha;

• Elupaigatüübi

seisundi parendamine

11,2 ha

• Võsastumine • Hooldamine

12,5 ha;

• Hooldamise

alustamine

2,7 ha;

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

7,1 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

21,7 ha, sh 7,1 ha

taastatud

• SDF 11,8 ha;

• Kaasnevaks on

6270*;

• Heas seisus

hoolduses 8,4

ha (kohe saab

hooldusse

võtta 2,7 ha),

parendamist

vajavatest

hoolduses 4,1

ha (taastada

7,1 ha)

.

• 0,72/1,02

Metsaelupaigatüübid

11 KR_plk (EELIS 23.10.2023)

17

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Metsastunud

luited (2180)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 3,6 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi parendamine

3,6 ha

• Andmete

täpsustamine 3,6 ha

• Vananenud

andmed

• Inventuur

3,6 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

3,6 ha, sh seisund

paranenud ja

andmed täpsustatud

3,6 ha

• SDF 16 ha;

• Pindala

vähenemine on

seotud

valemääranguga

;

• tegemist noore

kujuneva kohati

harvendatud

männikuga,

inventeeritud

2020. a 9070.

• 0,07-

0,05/0,07

18

Tabel 2. Pammana loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Naaskelnokk

(Recurvirostra

avosetta)

LKS – II, KE – jah,

LiD – I, LiA - jah

• EELIS-es

puuduvad

andmed

leviku kohta

• Sobilike

elupaikade

rannaniitude

säilimine

• Puuduvad ajakohased

andmed leviku kohta;

• Rannaniitude

kinnikasvamine

• Rannaniitude

hooldamine

• Levikuandmete

täpsustamine

• Sobilike

elupaikade

rannaniitude

säilimine

• EPN ohualdis (EELIS

19.10.2023);

• elupaik kattub rannikuelupaikadega

19

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Kahlajate inventuur 1 Inventuur KeA I 2027

2

Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine (1150*; 1630*, 6210*,

6410, 2180*)

18,3 ha Inventuur KeA I 203012

Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Püsitaimestuga liivarandade (1640)

seisundi parendamine 61,2 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

4 Rannaniitude (1630*) hooldamine 3,0 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

5 Rannaniitude (1630*) hooldamine 139,9 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

6 Kuivad niidud lubjarikkal mullal

(6210*) hooldamine 4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

7 Kuivad niidud lubjarikkal mullal

(6210*) taastamine 4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2027

8 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*) hooldamine

9 ha

+3,7 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I Igal aastal

9 0,5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

12 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

20

Sinihelmikakoosluste (6410)

hooldamine 0,4 ha

10 Sinihelmikakoosluste (6410)

taastamine 0,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2027

11 Puiskarjamaade (9070*)

hooldamine

12,5 ha+ 2,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 7,1 ha

12 Puiskarjamaade (9070) taastamine 7,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2027

13

Metsastunud luidete (2180) seisundi

parendamine

3,6 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205013

Taristu, tehnika ja loomad

14 Hoiuala tähistamine 3 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK III 2026

15 Tähiste hooldamine 3 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK III Igal aastal (pärast

rajamist)

Kavad, eeskirjad

16 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

17 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

18 Kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide

muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2025

Käsitletud on kõige olulisemaid tegevusi ala kaitse eesmärkide saavutamiseks. Edaspidi täiendatakse kava külastuskorralduslik e tegevustega.

13 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

21

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd Pammana hoiualal on hoolduses (makstakse hooldustoetust) olevaid poollooduslikke kooslusi

113,3 ha. Kavandatud on majandamisest välja jäävate koosluste taastamine 11,5 ha. Kokku on kavandatud 182,6 ha poollooduslike koosluste säilitamine ja hooldus.

3.2. Hoiuala piiritähiste paigaldamine

Pammana hoiualale on vajalik paigaldada 3 keskmise suurusega tähist tekstiga „Pammana hoiuala“

(joonis 1). Tähiste hooldus - lõhutud/rikud piiritähiste asendamine toimub jooksvalt vastavalt vajadusele.

Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.

Kasutatud andmeallikad

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Lotman, S., & Rannap, R. (2020). Rannaniitude hoolduskava. Penijõe: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.